Skip to main content

Full text of "English-Swahili dictionary"

See other formats


Google 


This is a digital copy of a book that was preserved for generations on library shelves before it was carefully scanned by Google as part of a project 
to make the world’s books discoverable online. 

It has survived long enough for the copyright to expire and the book to enter the public domain. A public domain book is one that was never subject 
to copyright or whose legal copyright term has expired. Whether a book is in the public domain may vary country to country. Public domain books 
are our gateways to the past, representing a wealth of history, culture and knowledge that’s often difficult to discover. 


Marks, notations and other marginalia present in the original volume will appear in this file - a reminder of this book’s long journey from the 
publisher to a library and finally to you. 


Usage guidelines 
Google is proud to partner with libraries to digitize public domain materials and make them widely accessible. Public domain books belong to the 


public and we are merely their custodians. Nevertheless, this work is expensive, so in order to keep providing this resource, we have taken steps to 
prevent abuse by commercial parties, including placing technical restrictions on automated querying. 





We also ask that you: 


+ Make non-commercial use of the files We designed Google Book Search for use by individual 
personal, non-commercial purposes. 





and we request that you use these files for 


+ Refrain from automated querying Do not send automated queries of any sort to Google’s system: If you are conducting research on machine 
translation, optical character recognition or other areas where access to a large amount of text is helpful, please contact us. We encourage the 
use of public domain materials for these purposes and may be able to help. 


+ Maintain attribution The Google “watermark” you see on each file is essential for informing people about this project and helping them find 
additional materials through Google Book Search. Please do not remove it. 


+ Keep it legal Whatever your use, remember that you are responsible for ensuring that what you are doing is legal. Do not assume that just 
because we believe a book is in the public domain for users in the United States, that the work is also in the public domain for users in other 
countries. Whether a book is still in copyright varies from country to country, and we can’t offer guidance on whether any specific use of 
any specific book is allowed. Please do not assume that a book’s appearance in Google Book Search means it can be used in any manner 
anywhere in the world. Copyright infringement liability can be quite severe. 






About Google Book Search 


Google’s mission is to organize the world’s information and to make it universally accessible and useful. Google Book Search helps readers 
discover the world’s books while helping authors and publishers reach new audiences. You can search through the full text of this book on the web 
ai[http: //books . google. com/| 














PL 
193 
MA 
Wodw 


ENGLISH-SWAHILI 
DICTIONARY 


BY 


A. C. MADAN, M.A. 


> 
STUDENT OF CHRIST CHURCH, OXFORD 


SECOND EDITION, REVISED 


OXFORD | 
AT THE CLARENDON PRESS 


1902 


HENRY FROWDE, M.A. 
PUBLISHER TO THE UNIVERSITY OF OXFORD 
LONDON, EDINBURGH 
NEW YORK 


oso ITA 


PREFACE 
TO SECOND EDITION 


This Dictionary was originally compiled for the Universities’ 
Mission to Central Africa, with a view to the difficulties of its 
scholars in understanding English books. It therefore con- 
tains not only such equivalents for English words as the 
Swahili language seems to supply, but also a number of short 
explanations in Swahili of words, phrases, and idioms occurring 
in modern English, equivalents of which it would be un- 
reasonable to expect as yet in Zanzibar. But, on the other 
hand, a special effort has been made to meet the wants of 
English students of Swahili by a careful distinction of the 
different meanings conveyed by the same English word, which 
may be a help in avoiding serious blunders in translation. 

The compiler has availed himself freely of such aids as 
the late Bishop Steere’s vocabularies and writings, Krapf’s 
‘Dictionary of the Swahili Language,’ 1882, Pére Sacleux’s 
‘Dictionnaire Frangais-Swahili,’ 1891,and various publications 
in Swahili issuing from the German Press, making such a 
selection of words as accorded with his general object and 
personal experience of the language during twenty-one years 


“spent mainly in Zanzibar. He is quite aware that the 


selection is open to much criticism in detail, but advantage 
has been taken of this Second Edition to make some 
alterations and additions. 7 

Practical usefulness rather than scientific completeness 
has been the object in view throughout. If further apology 


200622 


iv PREFACE TO SECOND EDITION 


is needed for the very imperfect result, it will be remembered 
that, for the purpose of this work, Swahili means Swahili 
as generally spoken and understood in Zanzibar, and further 
that this dialect has no literary standard. Its vocabulary 
is ill-defined and fluctuating, the proportion of Arabic words 
(for example) varying largely in different sections of its very 
mixed population, while words from every dialect in use 
between the Coast and the Great Central Lakes, and from 
Delagoa Bay to Further India, from time to time assert 
their claim to be incorporated in it, and even a certain 
proportion from the languages of Modern Europe. 

The English Dictionary chiefly relied upon has been 
Webster's ‘ International’ (Bell & Sons, ed. 1890). 


A. C. M. 


ZANZIBAR, March 8, 1901, 


ON THE SWAHILI LANGUAGE AS. 
SPOKEN IN ZANZIBAR 


THE common language of Zanzibar is but one, and that.a 
mixed one, of the dialects of the Swahili language, which is itself 
but one member of the vast group or family of languages now 
generally known as Bantu, of which Mr. Cust wrote (‘ Lan- 
guages of Africa,’ 1st ed., p..345): ‘ This is, and is destined 
to continue, one of the twelve most important. languages of 
the world.’ The grounds for such an estimate are. briefly 
these :—(1) The Bantu languages occupy about one-third of 
the whole continent of Africa. Draw a line from the Came- 
roons, on the Atlantic, due east to the Indian Ocean, and, with 
the exception of outliers of the Hamitic and Nubah-Fulah 
families on the east coast bending southward as far as the 
Equator, and the isolated Hottentot and Bushmen languages 
at the extreme south-west, the whole native population south 
of this line speaks Bantu—that is, a population of perhaps 
fifty millions, spread over about three and a half millions of 
square miles, Bantu is not merely a common name for 
a large number of languages which only agree in being 
radically distinct from all their neighbours: on the contrary, 
it is now generally allowed that all the languages included 
under the name are really one. ‘The grammar is essentially 
the same. Lepsius enumerates twelve unique characteristics 
common to them all (Preface to ‘ Nuba Grammar,’ quoted by 
Cust, p. 294). <A few will be noticed in connection with the 
Swahili language presently. On the other hand, the languages 
included inthe family are very numerous. Cust enumerates 


vi ON THE SWAHILI LANGUAGE 


168, under three geographical divisions and eight sub-divisions. 
And those who speak them are (to say the least) to a large 
extent mutually unintelligible. (2) The second important 
point, however, is, that the Swahili language is among all 
these (as Cust says) ‘the rising dialect,’ and Bishop Steere 
‘wrote: ‘There is probably no African language so widely 
known as the Swahili. It is understood along the coasts of 
Madagascar and Arabia’ [and the whole coast line between], 
‘it is spoken by the Sidis in India, and is the trade language 
of a very large part of Central or Intertropical Africa. 
Zanzibar traders penetrate sometimes even to the western 
side of the continent, and they are in the constant habit of 
traversing more than half of it with their supplies of Indian 
and European goods. Throughout this immense district 
any one really familiar with the Swahili language will gener- 
ally be able to find some one who can understand him, and 
serve aS an interpreter’ (‘Handbook of the Swahili Lan- 
guage,’ Preface to First Edition). Commander Cameron 
certainly found this true in his journey across Africa. The 
Swahili language is thus understood across the whole conti- 
nent, from Zanzibar to the mouth of the Congo, and round 
the whole sweep of the Indian Ocean, from Madagascar to 
India. (3) The third point to notice, bearing on the future 
of the language, is that besides sharing with all other 
Bantu languages a wonderful fertility in developing gram- 
matical forms from a given root, and great delicacy as well 
as flexibility in the use of them, Swahili is pre-eminent in 
having the opportunity as well as the capacity to draw upon 
the inexhaustible stores of the Arabic vocabulary for the 
expression of new ideas, and in consisting of sounds which 
admit of easy and adequate representation by the common 
Roman alphabet, even Arabic words being promptly and 
effectually softened down in the act of appropriation by its 
unfailing euphonic instinct. , 


ON THE SWAHILI LANGUAGE vii 


These remarks may now be very briefly illustrated. And 
first as to the verb. This is the easy part of Swahili, just as 
the noun is the hard, but the only hard part. It has been 
said that Swahili is a language practically without exceptions, 
Certain it is that, given a root in Swahili, a large number of 
forms, limited, indeed, only by the meaning of the root 
itself, can be at once developed from it by a kind of 
mechanical process—the prefixing or affixing certain syl- 
lables or letters in a certain order. A Swahili verb has 
Active and Passive Voices, as well as a Neuter or quasi- 
Passive Voice (and Affirmative and Negative forms of 
each). It has Indicative, Subjunctive (to use the common 
nomenclature), Infinitive, and Imperative Moods—the 
Infinitive being also a Verbal Noun, and only existing in 
the Affirmative Conjugation. Varieties of Tense (with 
perhaps one exception) only exist in the Indicative Mood, 
and chiefly in the Active Conjugation. Here there are 
two Presents, Definite and Indefinite, a Present Perfect, 
two Past Tenses (identical in meaning, but one used only in 
narrative), one Future, two Conditional, and one which may 
be called Deferred. There is also a Present Participial 
Form, and one expressing Habitual Action or State. 

All distinctions of Person and Tense, as also of Affirma- 
tive and Negative Conjugations, are marked by Prefixes, 
placed before the root in (as has been said) a certain order. 
All other distinctions are marked by changes at the end 
of the root, which may be called generally Affixes. A 
Table will perhaps best indicate the general structure of 
verb-forms (see Conspectus I), 

Supplementary tenses are formed by auxiliaries. The 
richness of the Swahili verb is, however, largely due to 
the fact that there are (in addition to the three Voices) 
four derivative forms, which may best be called Conjugations, 
and can be formed immediately from any root whatever, 


viji ON THE SWAHILI LANGUAGE 


when compatible with its meaning—viz. Applied, Causal, 
Reciprocal, and Reflexive. 
Thus from a root OJV-, which means ‘see, feel, think,’ the 
following stems are found, with the verbal ending -a :— 
(Voices), Active, on-a, see, feel, &c. 
Passive, onw-a, be seen, &c. 
Neuter, onek-a, be seen, &c. 


(Conjugations), Applied, one-a, feel toward, see with, (and, as a 
special sense) oppress. 
Causal, ony-a, onyesh-a, cause to see, show, &c. 
Reciprocal, onan-a, see each other. 
Reflexive, ji-0n-a, see oneself. 

From such stems, when the meaning of the root allows it, 

others may be directly derived, as— 

Passive, onew-a; from the Applied, ome-a. 

Reciprocal, onyan-a; from the Causal, ony-a. 

Causal, jonyesh-a; from the Reflexive, j10n-a. 
And each of the above stems is used as the base of a whole 
fabric of Moods, Tenses, &c. 

Similarly, from a root P/G- (meaning ‘strike’) may be 

formed (among others) the following stems :— 
Applied, pigia and pizilia. 
Causal, pigisa, pigisha, piganisha. 
Reciprocal, igana, piganishana. 

Or, again, a root PEND- (meaning ‘love’) produces 
stems such as pend-a, pendw-a, pendek-a, pende-a, pendele-a, 
pendeze-a, pendes-a, pendelez-a, pendekez-a, pendan-a, pendezan-a, 
and so on. 


Perhaps the form most worthy of remark is what has 
been called the Applied Form of the verb. By the simple 
insertion of the vowel -z- or -e- before the vowel -a-, with 
which a true Swahili verb always ends, the force of any 
preposition whatever may be added to the verb itself—a 
relation is attached to it which is only to be defined by the 


ON THE SWAHILI LANGUAGE ix 


nature of the case. Thus /e/a means, to bring; but /eéa, to 
bring to, for, with, by, from, in, on account of, and so on. 
Nena means, to speak; but nenea, to speak for (recommend), 
speak against (decry, scold), speak about (describe), speak 
with, and so on. The effect in the corresponding passive 
forms is noticeable; from Zefa, (to) bring, comes Jefwa, (to) 
be brought; but from Ze/ea, (to) bring to, comes Jefewa, (to) 
have (something) brought to, or from, oneself. | 

An instance to illustrate the prefiz-system would be 
aliloilelea, which contains four prefixes—viz., Subjective 
Personal Prefix a—he, Past Tense Prefix /#—did, Relative 
Pronoun Prefix /o=which, Objective Personal Prefix =it, 
and the Applied Form of the verb /e/a—the whole meaning 
“he did which it bring to,’ i.e. “which he brought to it.’ 

This, however, naturally leads to the subject of the 
Swahili noun. In the word akiloiletea, the form of each of the 
_ prefixes denoting Subject, Relative, and Object are deter- 
mined by the class of the noun to which each refers. They 
might each assume some ten or fifteen forms, according to 
the class and number of that noun. The great, but the 
only real, difficulty in speaking Swahili correctly, is to make 
instantaneously, indeed spontaneously, the appropriate selec- 
tion from some sixty or more alternative prefixes in such a 
case as ‘alzlozletea.’ ‘Thus the Prefix a can refer only to a 
noun of the first class or declension, and that in the singular 
number. But there are eight declensions of nouns in Swahili, 
each with a corresponding form of Prefix, and several with a 
different one for the Singular and Plural. Thus instead of 4 
in aljloiletea, there might be wa, u, 2, 22, lt, ya, ki, vt, pa, ku, 
and similarly with /o and 7, and the place of & might be 
taken by another Tense Prefix. ‘The Prefixes preserve (with 
a few exceptions) the same order relatively, but vary with the 
class and number of the nouns referred to (see Con- 
spectus IT). 


x ON THE SWAHILI LANGUAGE 


The origin of these classes, or in other words the reasons 
for referring all possible objects of thought to a few distinct 
groups, it seems impossible at present to decide. If the 
Swahili groups were to be named from the meaning, or 
a prominent meaning, among the nouns in the group, the 
names would be, perhaps, (1) Animate, (7) Local, (4) Abstract, 
(3) Diminutive, (5) Amplificative, and (8) Verbal, and two 
(2, 6) General Classes—(2), however, showing signs of having 
denoted at least Vegetable Life, if no other kind. A Com- 
parative Grammar of Bantu may some day explain the 
mystery. Not only verb-forms, but all pronominal and adjec- 
tival forms brought into relation with a noun, must have a 
prefix or first syllable appropriate to the noun. To take a 
not at all unusual case, a man might express himself thus: 
“Vitu vile vyangu vilivyo vizuri viwe vyako, vyote vinne’ 
(“Let those beautiful things of mine be yours, all four of 
them’). Every one of the last eight words begins with the 
same syllable as the first, the noun ‘vitu.’ This is a typical 
case. The result is perspicuity at the expense of brevity. 

Before leaving the subject of verbs and nouns it should 
be remarked that roots in Swahili are as fertile of noun- as 
of verb-forms. Thus, to take again penda, (to) love, the 
following nouns occur :— 

Mpenda, a loving person. 

Mpendaji, a lover. 

Mpensi and Mpendwa, a beloved person. 
Kipendo and kipenzi, an object of love. 
Mapenst, inclination, desire, will. 
Mapendezi, things which are pleasing. 
Upendo, feeling of love, affection. 

Pendo, a particular feeling or act of love. 


Pendeleo, favour. 
Opendano, mutual love. 


And so on with other roots. 
This luxuriance of actual and possible forms is, of course, 
to a great extent thrown away, but it is well worthy of 





ON THE SWAHILI LANGUAGE xi 


attention in estimating the possibilities of the language. As 
thought becomes definite, and distinctions become clearly 
felt, there will be no lack of appropriate linguistic forms 
to select from, and synonyms in language will become 
specialized with the gradual differentiation in ideas. 

Moreover, as has been already mentioned, the vast stores 
of the Arabic vocabulary are not only within reach of Swa- 
hili, but are readily appropriated, not, however, without 
considerable phonetic changes. Swahili has no more gut- 
tural sounds than English. Arabic gutturals are therefore 
softened into an ordinary g or &, or even into a simple 
aspirate. Swahili has all the English vowel sounds at its 
disposal, and so does not care to confine itself too closely 
to the three of Arabic. All Swahili words can be broken 
up either into biliteral or triliteral syllables, of which the last 
letter is a vowel, or into simple vowel sounds. Swahili words 
cannot end with a consonant. If it were not for a prepon- 
derance of the broad vowel sounds, the repetition of similar 
prefixes, and such consonants as 4, 4, p, Swahili might, per- - 
haps, bear comparison with Italian, and, considered phone- 
tically, sometimes certainly with Homeric Greek. 

Of course, its characteristics are here only broadly indi- 
cated. There are several disturbing influences, especially in 
connection with the nasal sounds, which largely affect the 
other consonants, and produce apparent exceptions to the 
general rules. 

And, finally, it must be remembered that Swahili is in a 
fluid condition, and sensitive to every influence. Not only 
Arabs, but Hindoos, Persians, Parsees, Goanese, and a 
motley, if not numerous, colony of Europeans, all contri- 
bute to colour the speech of the great human currents 
moving ceaselessly to and fro between the vast lake 
regions and their eastern capital. It has hitherto had no 
literature but a few poems and tales and letters, disguised 


xii ON THE SWAHILI LANGUAGE 


rather than clothed with the utterly ill-fitting dress of the 
Arabic alphabet. It never knew it had a grammar till 
Krapf and Steere displayed it. The yearly increasing pub- 
lications of the various Presses, German and French as well 
as English, in East Africa, may do something in time to 
check the tide of dialectic change and shifting vocabulary ; 
but perhaps, after all, the publications of this generation will 
have to be rewritten for the next, 

But with regard to the Zanzibar dialect, it must be re- 
membered that the political and commercial relations of 
Zanzibar have been fundamentally changed within the last 
thirty years, especially as regards trade direct with the main- 
land; and the practical importance of the dialect seems 
likely to diminish in exact proportion as the German coast 
towns and Mombasa appropriate and develop the advantages | 
which belonged formerly to Zanzibar alone, and gave the 
city an importance it seems never likely to possess again. 








xiii 


) 


“MT VYA Na SANMNU PUD 
'SUOS4AI SASHA 179. 





























maint tad 
ja 
oy 2 > ‘ea pupa | uy ‘od ‘ef 
WA edu ‘ae 
scram, ree LA we ie | 
5; uoneuigwo yous ory | wwe 
wo 3004 msu oga Jo 9008 bu PA wa WA ma 
SI Baa || ae Ta a | ome 
wi 7) nyted tt [te OR] Aa ny fed 4 
PUL arin | “gS 
> ‘ath ‘ar € F wa Beets 
Fie|s mt] FEE [aie | ase 
vu 
Haaa p wa RI Pawa wa 
4 . . 
was Fa [youre] #4 
g z| g 3 td 
Elf] ¢ P| Pl aig 
eee ee a) 3 : a 
oa} ole Bz 9| 5 r g e 
‘saruay “00% aaa” 














“SOKIJNS PUE SaxYarg SNOLILA JU) JO JopIo saNjor Jensn ay) Supeysn]]] 
"AAJA TIIHVMS (avaIZNvz) 40 SA.LOAdSNOD ‘I 


XIV 


II. CONSPECTUS OF 


Illustrating the usual Prefixes which distinguish the various Declensions 
and Numbers, and also the chief Verbal and Adjectival Prefixes and Pronoun 
Forms corresponding to each. There is no distinction of Gender in Swahili 


Nouns, 


youn: Roor. ADJECTIVAL PRONOUN. VERBAL PREFIX. 
(a) (2) (9 (d) (e) 
5 ee.) h le | Sine. Sub ist. and, 3rd. 
ing. ™m ey.) tu Mm, mw u e ing. Subj. ni a 
Play. wa + person) wa, w hawa, wao & Ob; , ni, ku, m 
, Plur. Subj. tu, m, wa 
, Obj. tu, wa, wa 











e.g. (a, 8) mtu, Person, (c) mwema, good, (2) huyu, this, (e) ampenda, he loves him. 


Sing. m 


£7.) ti 
Plur. mi « fe) mi, im 


huu, ule 
hii, ile 


Sing. SOB, | u, w 


Plur. Subj.) ; 
Ob). bi, y 
e.g. (a, 5) mti, sree, (€) mdogo, smsa/i, (2) huu, 244, (¢) waota, ## grows. 











Sing. ki 


ki, ch 
Plur. vi 


hiki, kile 
vi, vy 


(e. 9.) tu 
£ hivi, vile 


(thing) ae “Oy, } ki, ch 
OR} vi 


e.g. (a, 5) kita, thing, (c) kizuri, pretty, (d) hiki, 2425, (e) chapendera, st pleases. 














Sing.u,wi(eg.)imbo | m, mw huu, ule Sing. Subi. 

Play. ny song) n (with hizi” zile af Ob 3 uy Ww 
euphonic Plur. Subj. : 
variants) Ob; zi 














e.g. (a,b) uimbo, song, (c) mbaya, bad, (d) huu, 24:s, (£) wachukiza, #? disgusts. 





KV 


(ZANZIBAR) SWAHILI NOUN 


1, is the usual Declension of living beings, 3, of plants. Diminutives belong 
to 3, Amplificatives to 5, Abstracts mostly to 4, Foreign words to 6, and in 
some cases 5, 7 is Local only, and 8, Verbal. The (so-called) Possessive 
Adjectives and a few others follow the Pronominal Prefixes. 


a " aa Roor. ADJECTIVAL PRONOUN. VERBAL PREFIX. 
(a) (2) (0) (d) (e) 
5. Sing.— |(eg.)kasha| — — hili, lile. | Sing. Sudi.) 3: 
AA SAA 


Plur. Subj. 
05? ya 
e.g. (a, 5) kasha, 502, (c) kubwa, large, (d) hili, #hi$, (e) latosha, 1? suffices. 
















6. Sing. — n (with hii, ile Sing. Subj.) . 
Pur, — euphonic | hizi, zile af Ob LY 
variants) Plur. Su yA ; . 
O 93. Zi 





e.g. (a, 5) kazi, work, (€) ngumu, ard, (a) hii, 2425, (e) yachosha, z¢# wearses. 





7. Sing. — mahali a, hapa, pale | Sing. Sudi. 
Plur. — ( place) Pr P ” — O yA 
(only word Plur. Su YA pa 
in this 06). 
clension) 


e.g. (a, 5) mahali, piace, (c) pembamba, narrow, (d) hapa, #4is, (¢) pafaa, 24 starts. 





8. Sing. . —— 


(e.g.) kufa kw, kw huku, kule 
flur. — i — — - 


(dying) — - 








Sing. Sug . 
Plur. | ku, kw 
Ob). 
e.g. (a, 8) kufa, dying, (c) kutukufu, glorious, (d) huku, this, (e) kwasifiwa, 
tt ts praised. 





XVi 


LIST OF ABBREVIATIONS, ETC. 


Taz. za ( Tazama) refer to. kama = similar to. 
na = and, in addition. ao = or, as alternative. 
n. = noun. neut. = neuter. 
a, = adjective. p. t. = past tense. 
v. = verb. pf. t. = perfect tense. 
adv. == adverb. subj. = subjunctive mood. 
pron. = pronoun. pl. = plural. 
conj. == conjunction. reflex, = reflexive. 
prep. = preposition. comp, = composition(forming part 
int. = interjection. of a word). 


Ar.=an Arabic word, not in ordinary use. 


Obs. 1. A hyphen (-) before or in a Swahili word indicates the 
absence of a letter or letters variable according to the rules of Swahili 
Grammar, (See Conspectus I and II, pp. xiii-xv.) 

Obs. 2. Plurals of Swahili words, when different from the Singular, 
are generally indicated in brackets, thus Mfu [wa-], i.e. Plural Watu. 

Obs. 3. An Etcetera (&c.) at the end of an article implies reference 
to kindred words immediately preceding or following. 

Obs. 4. Explanations in Swahili, as distinguished from equivalents, 
are generally enclosed in brackets. 


AN 


ENGLISH 


-SWAHILI 


DICTIONARY 


A. 


A, An, a. [-moja -o -ofe|. I wanta 
‘knife, nataka kisu. There was a 

. man, Palikuwa na miu. A shilling 
a hundred, msa kwa robo. 

Aback, adv. Be taken aback, stuka, 
fathaika. 

Abandon, v. (desert) fupa, acha, 
toka katika; (resign) foa, acha. 

Abandoned, a. (deserted) -Hoachwa, 
-kiwa,-tupu; za; (wicked) -bayakabisa, 
-potofu. An abandoned village, 
mahame. 

Abandonment, n. butupa, kuacha, 
&c., halt ya kuachwa, ukiwa; (care- 
lessness) ulegevu, kupotea, kukata 
tamaa. 

Abase, v. tusha, thils, fethehesha. 

Abasement, n. unyonge, uthilifu, 
unyenyekeo. 

Abash, v. Zakayarisha, tia haya, 

fathaisha. 

Abate, v. punguza, (neut.) punguka. 
Abatement, n. upungufu, upunguo. 
Abbacy, n. [sass ya on cael 
Abbeas, n. [Abbot wa kike|. 
Abbey, n. (yumba ya Abbot na 

wata wa wake |. 

Abbot, n. (baba wa jamit ya wata wa, 
mkuu wa nyumba ya Monks}. 

Abbreviate, v. kata, fupisha, pun- 
guza (maneno). 

Abbreviation, n. mkafo wa neno 
(kama Alh., mahali pa kuandika 
Alhamisi). 

Abdioate, v. jiuzuls, jttoa | katika 
kasi bora\s 

Ca 


7 


Abdication, n. kujiuzulu. 

Abdomen, n. fumbo [ma-}. 

Abdominal, a. -a tumbo. 

Abduction, | n. kuchukua | mtu isivyo 
halali), kunyang'anya, unyang a- 
nji. 

Aberration, n. (of mind) wazimu, 
kichaa, kupotea, (of stars, &c.) 
mageusi. 

Abet, v. sukumtisa, sayidia, -wa 
shauri moja (kwa mabaya]. 

Abeyance, n. In abeyance, pasipo 
kutumika. This rule is in abeyance, 
amri hit haina nguvu siku hizt, 
imekufa, 

Abhor, v. chukia sana, chukizwa na. 

Abhorrence, n. machukio makuu 

Abhorrent, a. Be abhorrent to 
(from), -wa mbali mbali kabisa na, 
achana kabisa na. 

Abide, v. (p. na pf. t. Abode) kaa, 
shinda, ngoja, dumu. Abide by, 
shtka, fuata (ahadi, kusudi, amri |. 

Ability, n. akili, nguvu. 

Abject, a.-nyonge kabisa, (haifu sana. 

Abjure, v. jikania | kitu kwa kiapo|, 
apiza, kataa. 

Able, a. hodari, -a akili, -a nguvu. 
Be able, v. weza, -wa na 

Ablution,n. kuosha, mosho. Perform 
ablutions, ga ; (ceremonial) nawa, 
tawaza, fanya tohara. 

Abnegation, n. kujikatahia. 

Abnormal, a. si kawaida, st desturi, p 
kupita cheo. 

Aboard, adv. chomboni, merikebuni. 
Go aboard , panda chomboni. Put 
aboard, pakia. 

B 


ABODE 


Abode, n. makao, nyumba, makazi, 
masikani. 

—— pf. t. Abide. 

Abolish, v. ondoa kabisa, tangua, 
batili. 

Abolition, n. mtanguo, ondoleo. 

Abominable, a. -a kuchukiza, -ovu 
kabisa. 

Abominate, v. chukia mno. 

Abomination, n. chukizo [ma-]; 
(loathing) machukio makuu. 

Aboriginal, a. -a asi/i, -a kwanza. 

Aborigines, n. wafu wa asili, wa- 
shenzi, 

Abortion, n. mimba iliyoharibika, 
kuharibu mimba ; (failure) kazi ya 
burre. 

Abortive, a. (fruit, &c.) -pfoosa; 
(fruitless) -a durve. 

Abound, v. -jaa tele, -wa -tngi. 
Abound in (with), -wa na wingi 
wa, -jaa sana. 

About, prep. (around) susunguka, 
kandokando ya, pande zole za; 

(near) karibu, kama, yapata, kadiri 
ya; (respecting) kabari ya, juu ya. 
About five o'clock, kama saa tano. 
Tell me about him, niambie habari 
yake | juu yake, kisa chake), Go 
abont your business, shika shughuli 
yako. 

adv. kuko na huko, kuzunguka, 
pande zote. Be about? fanya. 
What,are you about? wafanyasi ? 
Go about, zunguka, tembea. Jam 
about to go, nakwenda sasa hivi, 
nafaka kwenda. Come about, 
fanyika, -wa, tukia, pata kuwa. 
Bring about, fanya, fanyisa. 

Above, adv. na prep. juu [ya]; 
(more) zayidi [ al; (excelling) 

za. 


abreast, adv. kwa kupambana, kwa 
mwendo wa sawasawa, sambamba, 
sawa. 

Abridge, v. ata, pungusa, fupisha. 

Abridgement, n. (epitome) msshia- 
sari ; (reduction) upurnguo, mkato. 

Abroad, adv. (outside) #fe ; (every- 
where) dofekote ; (in foreign parts) 
katika inchi ngeni, ugenini. Scat- 





2 


ABSTAIN 


ter abroad, Zfawanyia mbali, toa 
killa mahali. Be abroad, go 
abroad, safiri, enda tembea, tembea 
katika inchi ngeni. Get abroad, 
tokea nje, tangaa, julika. Spread 
abroad, eneza, tangaza, vumisha. 
Be all abroad, -wa na fathaa, 
potewa akili. 

Abrogate, v. fangua, ondoa, vunja. 

Abrogation, n. mfanguo, ondoleo, &c. 

Abrupt, a. -a ghdfala, -a marra 
moja. An abrupt descent, doro- 
moko|(ma-). His manner is abrupt, 
hana taratibu. An abrupt reply, 
Jibu la haraka. " 

Abruptness, n. £uwa Abrupt. 

Abscess, n. jipu (ma-). 

Abscond, v. foroka, kimbia, 2tztmsa. 

Absence, n. kutokuwapo; (lack) 
ukosefu, makosekano. ‘There is an 
absence of food, chakula hakipo. In 
his absence, astfokuwako mwenye- 
we, mwenyi hapo. In a fit of 
absence, asipofikiri, kwa kutoan- 
galia, kwa kupitiwa. 

Absent, a. To be absent, kutokuwapo. 
He is absent, Aako. He absents 
himself, kako makusudi, ajitenga. 
An absent man, chechele. He is 
an absent man, moyo wake haupo. 

Absolute, a. (perfect) kamili, halts; 
(independent) -fupu, peke yake; 
(despotic) -enyi amri peke yake; 
(infinite) ssiyo na kiasi, tpitayo 
akili, halisi. 

Absolutely, adv. sia, haswa, kabisa, 
halisi. 

Absolution, n. ghofira, ondoleo la 
thambi, usamehe. 

Absolve, v. ghofirs, samehe, achilia. 

Absorb, v. -nywa, mesa, tumia pia; 

' (occupy) shughulisha sana, vuta 
macho. It is absorbed, #menywewa. 
He is absorbed in thought (work), 
yumo pia katika a sake (kasi), 

Absorbent, a. -4 kunywa. 

Absorbing, a. -a kuvuta moyo sana, 
-a kuschaulisha vingine vyote. 

Absorption, n. kunywa, kunywewa; 
(engrossment) kushughulika sana, 

Abstain, v. epuka [na kitu), jihini- 


ABSTAINER 


ACCOMMODATE 


sha, finyima, Abstain from food, | Accent, n. tam’ko la nguvu, mkazo 


Abstainer, n. (mtu ajinyimaye kula 
ao kunywa|. <A total abstainer, 
asiyekunywa kileo cho chote. 

Abstemious, a. -a kiasi (Awa kula 
na kunywa). 

Abstinence, n. kiasi (cha kula, ku- 
mywa| , kufunga, kujihinisha, kuto- 


Abstract, a. (ideal, subjective) -a 
kuwazika, -a kuftkirikana, halisi; 
: (abstruse) -gumu, -a “a fuumbo; (sepa- 
rate) -tupu, peke yake 

—n. muhtasari. 

—— v. tba, chukua kwa hila ; (one- 
self, mind, attention) jitenga { ufa- 
hamu, moyo, akili |, jiepusha nafsi. 

Abstrac a. He is abstracted, 
yumo katika fikara zake, akili 
yake haipo, haangalii. 

Abstraction, n. (inattention) ma- 
waz, kuota; (withdrawal) ku- 
chukua, kuiba; (exclusive atten- 
tion) (kufikiri kitu fullani peke yake 
na kulenga vingine vyote |. 

Abstruse, a. -a fumbo, -gumu. 

Absurd, a. -sumbafu, -a kuchekesha, 
ubishi. 

Absurdity, n. upumbafu, kitu cha 
kuchekesha, uchekeshaji, ubishi. 
Abundance, n. wingi, ungi, ujazt, 
uncemefu; (of harvest) seema, 

baraka. 

Abundant, a. -ingi, lele, mari- 
thawa. 

Abuse, n. (bad words) matukano, 
matusht, matusu, maneno mabaya; 
(bad treatment) matumizi mabaya, 
kutendea vibaya; (bad practice) 
desturi mbaya, jambo lisilo haki. 

—— v. (by word) fukana; (by act) 
tumia vibaya, tendea mabaya. 

Abusive, a. -a kutukana. 

Abyss, n. shimo kubwa, shimo la 
kwenda chini sana. 

Abyssinia, n. Zabeshia. 

Academy, n. madarasa, chuoni. 

Aocede, v. kubali, rithia. 

Accelerate, v. himtiza, kimbisa. 

Acceleration, n. kuhimiza mwendo. 


wa sauti, tam’ko; (written) alama 
ya mkazo. In sweet accents, kwa 
sauti tamu. He has a foreign 
accent, asema kama mgeni, ha- 
tam’ ki vema. 

—— v. kasia sauti. 

Accented, a. -enyt kutam'’kwa kwa 
nguvu, -enyt mkazo wa sauti. 

Accentuate, v. Za Accent; (en- 
force) tia nguvu, zidisha, kasa. 

Accept, v. kubali, pokea. 

Acceptable, a. -2 kupendeza, -suri, 
-a ukubali. 

Acceptance, n. kubali, kibali; 
(agreement) sharti, maagano. 

Acceptation, n. kibali ; ; (meaning) 
maana. 

Access, n. (approach) kukaribia; 
(means of) #jia, mlango; (right of) 
ruhusa ya kukaribia; (addition) 
maongeso, mazidi ; (sudden burst) 
kipindi. 

Accessible, a. (in character) -fole, 
-enyt mlango mzuri; (of place) 
enyi kujtkha [ku kuen- 
deka); (for use) -Hotumikana, -lio- 


n. (becoming ruler) 
kutawazwa, kuingia ufalme; (ad- 
dition) maongeo ; ; (arrival) majilio. 

Accessory, 2. 4, -a juu. 
accessory to, “wamo, sharikia. 

Accident, n. dakati, nasibu, amri 
ya Muungu, tukio|ma-|); (disaster) 
tukio [ma-] baya, msiba |mi-), 
jambo baya. By accident, acci- 
dentally, kwa bakati, kwa nasibu, 
st kusudi. 

Accidental, a. -a dahati, st maku- 
suds, amri ya Muungu. 

Acclamation, n. makelele | yafuraha, 
kusifu), vigelegele. 

Acclimatize, v. zoezea tabia ya inchi 
ngine. Sickness of acclimatization, 
ukunguru, 

Acclivity, n. kilima [vt-], telem'ko 
(wa-). 

Accommodate, v. (adapt) tengenesa; 
(oblige) fathili, rithisha ; (enter- 
tain) karibisha, weka vema. 


ACCOMMODATING 


Accommodating, a. -a hurithia, 
pole, -a kupatana, -suluhtfu. 

Accommodation, n. matengeneo, 
mapatano; (kindness) fathili, u- 
pendeleo; (board, &c.) makao. Pro- 
vide accommodation for, ari- 
bisha. Good accommodation, 
kukaribishwa vizuri, makao mema. 

Accompaniment, n. kufuatana, u- 
Juaso; (musical) sauli linganifu. 

Accompany, v. enda na, peleka, 
fuatana na, andama ; (part of the 
way) sindtkiza, adi; (of music) 
Juasa, fuata. 

Accomplice, n. |katika maboya) 
msharike, mwenzi, msiri | wa-|. 

Accomplish, v. maliza, timtliza, 
Jikiliza, tekeleza, kwisha, pata, 

Accomplished, a. (complete) ~timt- 
lifu, kamili; (educated) -enyt ku- 
lewa vema, -enyi maarifa mengi 
lelimu, adili). He is very accom- 
plished, ajua mengi, amehitimu. 

Accomplishment, n. (end) mwisho, 
ukomo, umalizo; (acguirement) 
malezi mema, ujuzi, adili, uzuri. 

Accord, v. wa, tolea. Accord with, 
Be in accord with, v. Jatana na, 
lingana na. 

, Accordance, n. «patano, 
shauri moja. With one accord, 
kwa .moyo mmoja. It is in ac- 
cordance with his wish, ndivyo 
ginsi anavyopenda. Of ‘his own 
accord, kwa kupenda mwenyewe, 
kwa moyo. 

According to, prep. kwa, kadiri 
ya, ginsi ya, kwa maneno ya. 

Accordingly, adv. bassi, kwa sababu 
hiyo, kwa hiyo. 

Accost, v. amkia, anza kusema na, 
salimu. 

Accouchement, n. (mwanamke | ku- 
saa mlolo, uzasi. 

Account, n. (reckoning) kesabu, 
idadi; (narrative) habari; (worth) 
<hamani; (reason) sababu, hoja. 
On account of, kwa ajili ya, kwa 
Si ya. On no account, $s:Vyo, 
hapana kabisa, hasha. On any 
account, #wayo yole. Render ac- 


4 


ACCUSTOMED 


count, toa hesabu. Call to account, 
taka hesabu kwa. Make up ac- 
count, fanya hesabu. Include in 
account, fa (andika) katika he- 
sabu. Turn to account, fayidi, 
tumia vema | kwa fayida), chumia. 
Give an account of, simulia, hadi- 
thi, eleza habari ya. Pay on ac- 
count, “fa nussu kwanza, -pa 
amana, toa arabuni; (advance) 
karithi. Take into account, £4- 
mbuka, hesabu. 

Account, v. hesabu, thant. Account 
for, toa hesabu ya, -wa sababu ya, 
jua maana ya. 

Accountable, a. Be accountable, 
diriki. Be made accountable for, 
pastshwa. He is accountable, nz 
juu yake, kazi yake, amepasiwa, 

Accountant, n. karani. ; 

Account-book, n. daftari. 

Accoutre, v. vika. Accoutred, -enyz 
mavalto. 

Accoutrements, n. kivao [cha asi- 
kart |, matandiko | ya frasi), 
valio. 

Acoredit, v. aminisha, pasha heshi- 
ma;(depute) agisa; (believe) amini. 

Acoretion, n. maongezo, kuzidishiwa; 

(crust) utandu. 

Accrue, v. (increase) £:dt; (result) 

tokea, a. 

Accumulate, v. kusanya, fanya 
chungu ya; (neut.) ongezeka, zidi. 

Acoumulation, n. mkusanyo ; (heap) 
chungu ; (quantity) wingi. 

Acouracy, n. barabara, usahihi. 

Accurate, a. kalisi, sahihi, barabara. 

Accursed, a. -enyi kulaaniwa, -baya 
kabisa, haramu. 

Accusation, n. mshtaka [mi-), ma- 
shiaka, matuvumtu,laumu, masuto. 

Acouse, v. sitaki, laumu, tia hati- 
yani, sula. 

Accuser, n. mshiaki | wa-|. 

Accustom, v. 20e:a, tendekeza. Iam 
accustomed, nimezota, desturi 
yangu. Accustom oneself to, ji- 
lendekesa, jizoezea. You can get 
accustomed to it, zmazoeseka. 

Acoustomed, a. (usual) -a@ desturi, 








ACERBITY 5 


-a kawaida; (used) -z0clefu -a. 
He is accustomed to work, mzoe- 
lefu wa kazi. 

Acerbity, n. ukali. 

Ache, n. umivu [ma-), umizo [ma-]. 

—— v.uma. My head aches, kitwa 
chansuma. 

Achieve, v. maliza, pata. 

Achievement, n. tendo kuu, kasi 
bora. 

Acid, a. -chungu, -kali. 

— n. dawa kali [kama siki|. 

Acknowledge, v. iri, ungama; 
(thank for) toa ahsante ya. 

Acknowledgement, Nn. ungamo, 
kukiri; (thanks) mashukuru, ah- 
sante; (written) hati, chetz. 

Acme, n. (highest point) kikomo, 
kipeo; (perfection) skamslifu, ust- 
tawi 


Acorn, n. (funda la mti Oak). 

Acoustic, a. -a sautt, -a kusikia 
(Austkisha|sauti. Acoustics, elimu 
ya mlio [kusikisha). 

Acquaint, v. hubiri, arifu, pasha 
habari. 1 am acguainted with, 
natambua, najua, nafahamu. 

Acquaintance, n. (knowledge) maa- 
rifa; (friend) rafikt, mwenzi 
(wensi); (friendship) urafhe. 

Acquiesce (in), v. kubali, rithika 
(ma), rethza, 

Acquiescence, n. ukubali, urathi. 

Acquire, v. pata, Jipatie. 

Acquirement, n. sugata; (educa- 
tional) malest, adabu, akili. 

Acquisition, n. kupata; (possession) 
malt, pato [ma-|; (rarity) tunu. 

Acquit, v. achilia, acha, toa hats- 
yani. He acquitted himself well, 
alitenda visurt, alijipatia sifa. 

Acre,n. | kipimo cha kupimia shamba, 
kama cha kwenda mapima 35 
urefu na mapima 35 upana). 
Broad acres, shamba kubwa. 

Acrid, a. -chungu, -kalt. 

Acrimony, n. ukali. 

Across, adv. na prep. toka upande 
huu hatta upande wa pili (wa), 
ngambo | ya|. Go across (water) 
vuka, (land) pita katt ya, pitia, 


AD 


tumbusa. Draw a line across, 
piga mstari katikati. Lie across, 
kingama, Lie across each other, 


pandana. 

Act, n. kifendo, feli; (law) sheria; 
(part of play) sehemu | ya hadithi, 
ya utenss |. 

— v. lenda, fanya; (be effective) 
tenda kasi, toa nguvu, enda, pata 
njia; (pretend, act a part) cheza, 
jifanya. Act up to (a promise, 
&c.), smthsa, tekeleza, liza 
[ahags, &c.]. Act for, -wa mahali 
pa, -wa wakili wa. Act upon, 
(affect) vala, geuza; (follow) fuata. 
He is acting, kasemi kweli, aji- 
fanya tu, ajificha. In the act, 
palepale, mavya hiyo. He was in 
the very act of doing it, akawa 
hali hiyohiyo ya kuitenda. 

Acting, n. kutenda; (pretence) kuji- 
fanya, hila, wwongo; (play) mchezo, 
unyago. Acting-consul, badala ya 
barozi. 

Action, n. kutenda, kitendo; (fight- 
ing) vifa; (prosecution) mshiaka 
(ani-), madai,da’wa; (gesticulation) 
kupunga [tikisa, onyaonya kwa | 
mshono. A man of action, mfu wa 
amali, mwenyi nguvu, mtendaji, 
hodari. ee 7 

Active, a. -tendajt, -epesi, hodari. ' 
Be active, tenda kazi, enda. 

Activity, n. wefesi wa kutenda, 
bidii, juhudi. His powers are in 
full activity, nguvu zake zinamw- 
enda. 

Actor, n. mtenda [wa-|; (player) 
mchest [wa-]; (personator) mwe- 
gaji | wa-) 

Actress, n. [Actor wa hike]. 

Actual, a. haswa, kweli, hakika, 
halisi. 

Actually, adv. kaswa, kweli, &c. 

Actuate, v. endesha, vuta, ongoza. 

Acumen, n. akili, utambuzi. 

Acute, a. -a akidi, wa nguvu; 
(severe) -kaii. 

Acuteness,n. ahi/:; (intensity) uka. 


Ad. Ad interim, kwa muda, kwa 


kitambo. Ad libitum, kadri upen- 


ADAGE 


davyo vyote. Ad nauseam, hatla 
kuchosha | kuchukiza, kukinaisha). 
Ad valorem, kwa kadiri ya tha- 
mani yake. An ad hominem argu- 
ment (koja ya kumshinda mtu 
fullani). 

Adage, n. methali, fumbo | ma-) la 
maneno. 

Adamant, n. [ jiwe gumu mno). 

Adamantine, a. -a Adamant, 
imara. 

Adapt, v. Zinga, linganisha, fanyiza, 
tengeneza kwa ginsi ya kufaa, 
uza, vuta. 

Adaptation,n. kulinganisha, &e. It 
is an adaptation, zmegeuswa kidogo. 

Add, v. hesabu, jumlisha, ongeza; 
(say further) sema tena. Add to, 
ongesa, zidisha, tia juu. Add up, 
jumlisha. 

Adder, n. (nyoka mdogo wa sumu 
Ulaya). 

Addicted, a. Be addicted to, v. jifoa 
kwa, jifunga kwa (kitu kibaya, 
kama Ulevi), shiriki. 

Addiction, n. kujitoa, shirika. 

Addition, n. kuongeza, ongezo (ma-); 
(in arithmetic) #esabu, jumla. 
addition to, jus ya, zayidi ya. 

Addle, v. ozesha, chafua. Addled, 
bovu, -Hooza. 

Address, n. (speech) maneno, ho- 
tuba; (cleverness) akili, ustadi, 
wepesi, welekefu; (of a letter) 
anwani; (written) kati, barua. 
Tell me your address, niambie 
Jina la mahali unapokaa. 

—— v. ambia, sema na; (letter) an- 
dikia, tia anwani. Address one- 
self, s#tia, jifanya tayari, shika ; 
(speak) sema. Pay addresses to, 
Jipendekeza kwa, bembeleza, taka 
uchumba, poza. 

Adduce, v. Zaja, leta (neno la kuthu- 
butisha). 

Adept, n. mstadi [wa-], hodari, 
mwelekefu | wa-). 

Adequacy, n. kutosha, kuwa sawa, 
utoshelevu. 

Adequate, a. sawa, -a kutosha, -to- 
shelevu. 


8 ADMINISTRATOR | 


Adhere, v. ambata, nata, shikamana, 
gandamana, Adhere to, shika, 
fuata. 

Adherence, n. kushika, ufuasi. 

Adherent, n. mfuasi [wa-]. 

Adhesion, n. (sticking) kuambalfa, 
wambiso; (attachment) ufuasi, 
ukubali. 

Adhesive, a.-a kuambata,-a kunata, 
-a kugandamana, 

Adieu, n. kwa heri, Muungu aku- 
weke. Bid adieu to, aga, agana 
na, (finally) aga buriani. 

Adjacent, a. mpaka mmoja, karibu. 
Be adjacent, v. angamana, pakana. 

Adjective, n. (neno lenyi kuonyesha 
ginsi ya kitu|. 

Adjoin, v. pakana na, tangamana 


na. 

Adjoining, a. -a kupakana, -a pili, 
karibu, mpaka mmoja na. 

Adjourn, v. akhirisha, weka hatta 
siku ngine. It is adjourned, tmeak- 
hire. 

Adjournment, n. kuakhiri. 

Adjudge, v. sukumu,amua; (assign) 
patisha kwa hukumu; (settle) kata 
maneno. 

Adjudicate, v. 742. Adjudge. 

Adjudication, n. kukumu, maa- 
muzi. 

Adjunct, n. songezo |ny-|, stada 

ma-). 

Adjuration, n. kiapo, uapo. 

Adjure, v. apisha, peleka kiaponi; 
(implore) sshz sana. 

Adjust, v. /inga, linganisha, tenge- 
neza, fanyiza; (a quarrel) tuliza, 
patanisha. 

Adjustment, n. kulinganisha, &c. 

Administer, v. -fa, foa; (medicine) 
tia, nywesha; (punishment) #a, 
pastsha; (affairs) simamia, tawaia, 
tengeneza, amuru. 

Administration, n. kufa, &c. ( Zaz. 
Administer) ; (government) Aukz- 
mu, utawala, usimamizi; (govern- 
ing body) serkali. 

Administrator, n. mwenyi amri, 
mkubwa, liwali (ma-], mtawala 
(wa-J, walt [ma-]. 


ADMIRABLHE 


Admirable, a. -a kusifiwa, -a ku- 
pendwa, -a ajabu, -suré. 

Admiral, n. nakhotha mkuu (wa 
manowari nyingi), admels. 

Admiralty, n. (serkali ya manowari 


Admire, v. (wonder at) afabia, 
shangaa; (approve) penda, sifu, 
Ona -2uré. 

Admirer, n. msifa [wa-), msikizi, 


m 

Admissible, a. -a kukubalika, -a 
kufaa, halals, 

Admission, n. ruksa kuingia; ku- 
ingiza, &c. (Tas. Admit). 

Admit, v. ingiza, karibisha ; (con- 
fess) kiri, ungama; (concede) ku- 
bali, rithia. 

Admittance, n. kuingiza, kuingia, 
ruksa kuingia. ms me 

Admixture, n. mchanganyo. 

Admonish, v. onya, gombesa, rudi, 
karipia. . 

Admonition, n. onyo [ma-], marudi, 
laumu. 

Ado, n. taraka, uthia, shidda. 

Adolescence, n. sbaleghi, upevu. 

Adopt, v. (of measures) chagua, 
tumia, kubali ; (of persons) fwaa, 
pokea kuwa mtoto (wa-). 

Adoption, n. kuchagua, mchaguo 
(Zaz. Adopt). 

Adorable, a. -a kusujudiwa, -a 
kuabudika, -a kupendcka mno. 

Adoration, n. kusujudu, &c. ( Taz. 
Adore). 

Adore, v. sujudia, abudu, penda 
mno. 

Adorer,n. mwenyi kuheshimu sana, 
mtu wa kupenda mno. 

Adorn, v. pamba, fanya -suri, rem- 


Adornment, n. ambo [ma-]}, ki- 
pambo (vi-], urembo, uzuri. 

Adrift (Be), v. potea, chukuliwa huko 
na huko. Cut adrift, katia kamba. 

Adroit, a. hodart, -stadi, -enyi hila. 

Adroitness, n. kuwa hodari, &c. 
wepesi, welekefu. 


ADVERB ' 


Adulation, n. #bembelezo, sifa nyingi, 
kusifu mno. 

Adult, a. -stma, -fevu. 

—— n. miu mzima. 

Adulterate, v. ghoshi, changanya 
vibaya, geuza, haribu. 


;| Adulteration, n. kughoshi, mchan- 


ganyo (Taz, Adulterate). 

Adulterer, n. (mwenyi kutenda 
Adultery], msinzi (wa- |. 

Adulterous, a. -a uzinsi, -Sinzi 
(Zaz, Adultery), -zinifu. 

Adultery, n. uzinzi |wa mume 
mwenyi mke, wa mke mwenyi 
Mume), u3int, zani. 

Advance, n. maendeleo; (of money) 
karatha; (friendship) urafiki, ma- 
patano, He made advances, a/2- 
taka urafiki. 

— v. endesha, endeleza, sogeza, jo- 
ngeza mbele, ongeza, zidisha, kuza; 
(promote) ongezea cheo (enzi); (put 
out) Z0a; (money, Sc.) kopesha, 
toa karatha, lipa mbele; (neut.) 
enda, zidi, endelea mbele. He ad- 
vanced this view, a/itoa neno hili. 

Advancement, n. kuendeleza mbe- 
le, &c. (7as. Advance), ubeke. 

Advantage, n. fayida, nafuu, heri, 
baraka, kitu chema, jambo jema. 
Be an advantage, faa. Have the 
advantage, shinda, pita, Take 
advantage of, (use) ‘uma, faidi, 
chumia; (cheat) punja, karamkia. 

Advantageous, a. -a kufaa, -enyi 
Jayida, -ema, 

Advent, n. majilio, kuja. 

Adventitious, a. -a dahatt, 
nasibu, -gent. 

Adventure, n. jambo (mambo) la 
hatari [la bahati, la ajabu, &c.), 
hatari, maajabu. He related his 
adventures, alisimulia mambo 
yaliyompata. 

Adventurer,n. mjasiri, mjihaliri- 
sha; (vagabond) mgeni, mnyonge, 
mpitajt. 

Adventurous, a. (bold) -jasiri; -a 
Adventure. 

Adverb, n. (neno la kuonyesha ginsi 
ya Verb, Adjective, ao Adverb]. 


-a 


ADVERSARY 


Adversary, n. adui, mies: (wa), 
mshindani ee] ; (in litigation) 
mda wa (wa). 

Adverse, a. -daya, -a kusuta, -a 
kupinga. Adverse winds, pepo 
za omo. Adverse circumstances, 
masuizo, mambo mabaya, ma- 
shaka. 

Adversity, n. jambo baya, shari, 
taabu, msiba | mi-), mateso, shidda, 
hasara. 

Advert to, v. (mention) mena, taja; 
(attend to) angalia. 

Advertise, v. Zangaza, vumisha ha- 
bari ya, tembesa, fanya miangasi, 
eneza sifa za. 

Advertisement, n. Zangazo |ma-| 
la bithaa. 

Advertising, n. kufangasa habari 
(za bithaa). 

Advice, n. shauri [ma-], onyo (ma-). 

Advisable, a. bora, afathali, -ema, 
heri. 

Advise, v. onya, shauri; (inform) 
arifu, julisha. 

Advisedly, adv. kwa kusudi. 

-Adviser, n. mshauri | wa-). 

Advocate, n. mdai [wa-), mwombezi 

wa-); (supporter) mfu wa kutetea 
wa kushindania). 

— v. letea, shindania, nenea. 

Adse, n. shoka la bapa, Se20. 

Aerial, a.-a angani, -a kwenda juu 
sana, -epest kama hewa. 

Aeronaut, n. | fundi wa kuruka juu 
katika Balloon}. 

‘Aesthetic, a. -2 kuona usuri, -a 
kupenda mazuri, -a kujua namna, 
-a sanaa, -tambuzi. 

Aesthetics, n. maarifa ya kupamba- 
nua yaliyo masuri | ya kusema 
ipi nzuri halisi), usanifu, elimu 


Affability, n. spole, &c. (Tas. Aff- 
able). 

Affable, a. -fole, -sema na watu, 
-2urt, -enyt ulu mwema, -kunjufe. 

Affair, n. zambo | mambo), shughuli. 
Affairs, mambo, ulimwengu, ma- 
limwengu. Public affairs, mambo 


j AFFLUENT 
ya serkali. 


A d affair, Za- 
washa, urembo. bat an affair ! 
hafifu sana ! 


Affect, v. (change) geuza, vuta; (act 
on feelings) kulia, thurs, stkitesha, 
choma, chomesha, topesa, ingia 
moyoni, lia huzuni, tia huruma; 
(pretend) jifanya, jionya; (like) 
penda, taka, Aflect with, za, 
pasha, ambukiza. Be affected (by), 
geuzwa, vutwa, tiwa hofu (huzuni, 
furaha, ajabu, S:c.), tta moyont, 
thurtha. 

Affectation, n. (pretence) kujifanya, 
kujiona; (display) umalidadi, 
m a, u. 

Affected, a. -iogeuswa; (pretended) 
-a kujifanya, -a uwongo; (diseased, 
injured) -Hoshikwa na ugonjwa, 
-Jioumta. 

Affecting, a. -a kutia husuni (hu- 
vuma), -a kusikitisha. 

Affection, n. (love) mapensi, habba, 
shauko; (ailment) ugonjwa. Mu- 
tual affection, upendano, urafiki. 

Affectionate, a. -enyi moyo wa 
kupenda [wa shauko, habba, &c.}, 


muhebt, Yours affectionately, 
muhebi, mtoto (rafiki, ndugu) 
wako ni e sana. 


Affiance, n. ahadi ya ndoa; (trust) 
amini. 

—— v. ahidisha ndoa, oza. 
Affinity, n. udugu, ujamaa, ukoo; 
(likeness) mfano mmoja, usawa. 
Affirm, v. thudbutisha, sema sana, 

sema ndio, nena hakika, yakini. 
He answered in the affirmative, 
alisema ndiyo, akajibu Na’am. 
Affirmation, n. kuthubutisha, &c. 
(Yas. Affirm). 
Affirmative, a. -a kuthubutisha, 
-a kunena (si kukana). 
Affix, v. tia, kaza. 
Afflict, v. tesa, husunisha, onea, 
.Sumbua, uth. 
Affliction, n. faabu, huzuni, leso 
[ma-], msiba (mi-), thiks. 
Affluence, n. ajiri, mals. 
Affluent, a. -a Affiuence. 
—— n. mito [mi-| mdogo. 








AFFORD 


Afford, v. toa, fanya, fanyiza; (be 
able) weza, stahimsl:, toshelea, He 


can afford it, aweza kulipa. 
Affray, n. piguno [ma-|, vita, fitina, 
uthia. 


9 


Affright, n. hofu, kustuka, mstuko, 

—— v. ogofya, tisha, stusha. 

Affront, n. (outrage) sjfithult, jeuri; 
(disrespect) aibu; (abuse) matu- 
kano, matusu. 

—— v. chukisa, kasirisha, fitku- 
Jikia, tia chuki. 

Afloat (Be), v. elea majini; (begin) 
anza. Set afloat, eleza, shua; 
(begin) anzisha. 

Afoot, adv. kwa miguu. 

Afraid (Be), v. ogopa, hofu, oga. 

Afresh, adv. tena, marra ya pili. 

After, a. -a baadaye. After ages, 
zamani za baadaye. 

— adv. na prep. baada [ya], 
nyuma [ya]; (in the style of) 
kwa kuiga; (from the name of) 
kwa jina la, To go after, fuata, 
(search for) tafuta. After all, zja- 

haita hivi, sweyo yote, 
walakini. Take after, fuatisha, 
fanana na. After his own heart, 
kwa moyo wake, -enyi kumpendeza 
sana. 

—— conj. After he had gone, 
baada ya kwenda, alipokwisha 
kwenda. 

After-birth, n. mkondo wa nyuma. 

Afternoon, n. alasiri. 

Afterthought, n. shauri la baadaye, 
waso la pili, neno la zaidi, kust- 


ngatia. 

Afterwards, adv. baadaye, halafu 
yake, mwisho, hatima. 

Again, adv. Zena, marra ya pili. 
Again and again, marra kwa 
marra, marra nyingi, papo kwa 
Papo. ; A 

Against, prep. juu ya, kwa kushi- 

na, mbali na; (facing, to- 
wards) upande wa, karibu ya, 
kulekea. 

Age, n. (duration) maisha; (time of 
life) umri; (period) zamani, 
muda, siku. What is your age? 


AGITATION 


Wapataje umri wako? To come 
of age, kupata mtaka ashirini na 
moja. Old age, usee, ukongwe. 
Of same age, Atrimu, hirimu moja. 
Past ages, samani za kale. It is 
an age since I saw you, Zangu 
zamani sionani nawe, siku nyingi 
stkukuona. 

Aged, a. -2ee, -kongwe ; (of things) -a 
maisha mengi, -a kale. 

Agency, n. (means, force) nguvu, 
njia, kazi; (office) kazi (nyumba) 
ya wakili; uwakili, ukarani. The 
British Agency, kwa barozi Inge- 
yeza. 

Agent, n. (person acting) mwenyi 
kutenda, mtenda kazst; (in busi- 
ness) wakili [ma-], karani; (poli- 
tical) mjumbe | wa-), barozi (ma-]; 
(acting force) kitu chenyi nguvu, 
(medical) dawa. 

Aggrandize, v. fahirisha, pasha 
ukuu, tukuza, kuza. 

Aggrandizement, n. kusidishiwa 
cheo (nguvu, fahari), kutukuzwa, 
kupewa ubele. 

Aggravate, v. /emeza, kuliza, ongeza 
vibaya, ongezea taabu; (exasperate) 
tia uchungu, kasirisha, chokoza. 

Aggravation, n. jambo la kufia 
hasira, maongezo mabaya, ukulifu. 

Aggregate, n. (collection) jamii; 
(total) juml/a. 

Aggression, n. jeuri, kushambulia, 
kuendea, kuleta vita. 

Aggressive, a. -a jeuri, -a kusham- 
bulia, -a kuleta vita. 

Aggressor, n. mjeurt, mleta vita, 

Aggrieve, v. tia uchungu, stkitisha. 

Aghast (Be), v. pigwa na bumbuazi 
[ fathaa], tiskwa mno. 

Agile, a. -cpess [wa mwendo). 

Agility, n. wepesi. 

Agitate, v. (excite) harakisha, fatha- 
tsha, wakisha; (move violently) 
sukasuka, tikisa; (as the sea) 
chafua; (discuss) d:shania, 

Agitation, n. (excitement) havaka, 
fathaa, uthia; (popular) Jitina, 
mabishano; (violent movement) 
masukosuko, machafuko. 


AGITATOR 


10 


ALCOHOLIC 


Agitator, n. mfitint, mfanyi maneno.| Aim, v. (a gun, &c.) lehkeza, piga 


Aglow (Be), v. waka, ng'aa. 

Ago, adv. zamani. How long ago? 
tangu lini? Long ago, zamani 
sana, hapo kale, tokeapo. Some 
time ago, kiasi, huko nyuma. A 
little while ago, punde hivi. Ten 
days ago, fangu siku kumi. 

Agonize, v. umiza mno, sononesha. 

Agony, n. maumivu makuu | ya 
juhudi), athabu kuu. 

Agrarian, a. juu ya kugawanya 

—tnchi,-a mashamba. — 

Agree, v. patana, chukuana, rithi- 
ana, afikana, fanya shauri; (ac- 
quiesce) £udbali; (be like) ngana, 
elekea, -wa sawa, chukuana, 

Agreeable, a. -a kupendeza, -surt, 
-tamu. Be agreeable, kubali. 
Agreeably with, kwa ginsi ya, kwa 
maana ya, kama. 

Agreement, n. mapatano, maagano, 
makatibu, sharti. 

Agricultural, a. -@ mambo ya 
kulima, -a kulimia, -a mashamba, 
-a kilimo. The agricultural classes, 
wakulima. Agricultural interests 
(pursuits), mambo ya shamba. 
Agricultural implements, vyombo 
vya kulimia. 

Agriculture, n. £i/imo, maarifa ya 
kulima. 

Agriculturist, n. mwenyi maarifa 
ya kilimo, mkulima | wa- |. 

Aground,adv. Beaground, pwelewa. 
Run aground, kwama mwambani, 
panda pwani. 

Ague, n. koma [la kutetemesha), 
baridi, 

Ahead, adv. mbele. 

Aid, n. msaada, shime. 

v. sayidia, leta msaada, auni. 

Aide-de-camp, n. [sina la) akida 
wa asikari, ofsa mdogo. 

Ail, v. What ails you? unani? He 
is ailing, Aawest. 

Ailment, n. ugonjwa, uthaifu. 

Aim, n. shebaha; (purpose) kusudi 
[ma-], nia. That is my aim, 
ndivyo nitakavyo. He has high 
aims, afaka makuu. 





shebaha, linga. Aim at, pigia 
shebaha, lekezea bunduki; (desire, 
intend) zaka, tamani, kusudia. 

Air, n. hewa, upepo, anga; (tune) 
uimbo; (appearance) umbo, sura, 
kikao. For change of air, kubadili 
hewa, kupunga hewa. Give one- 
self airs, figa makuu, fanya ma- 
daha, kujiona, kujifahirisha. Have 
an air of, -wa kama -enyi. in 
the air, vumika, enea pote; (vision- 
ary) ndolo. 

—— v, antka; (display) onyesha, 


tangaza, 
Airiness, n. (lightness) wepesi; 
(unreality) «hafifu, matupu; 


(openness) szwast. 

Airing, n. matembezi ya nje, ku- 
punga hewa. 

Airtight, a. -stopisha hewa, -a 
kukazana sana. 

Airy, a. -4 hewa, -a juu; (trifling) 
-tpest, -tupu, hafifu; (open to 
air) -2 kupisha hewa, wazi, baridi. 

Aisle, n. [sehemu ya kanisa kwa 
upande mmoja, mbavuni). 

Ajar,a. Leave the door ajar, acha 
mlango wazi kidogo, shindua 
mlango kidogo. 

Akin (to), a. jamaa (namna, asili, 
Sinsi) moja (na). 

Alacrity, n. wepesi, bidii. 

Alarm, n. hofu; habari ya hatari. 

— v. stusha, tisha, ogofya. 

Alarming, a. -a hofu, -a kustusha. 

Alarum, n. [saa ndogo yenyi kengele 
ndani |. 

Alas, int. ole, ¢-e-c, mama wee. 

Alb, n. [vase la kasisi |. 

Albeit, conj.= Although, adv. wa/a- 
kini, 

Album, n. [4tfabu cha sanamu, cha 
kutilia sanamu, majina ya watu, 
mangine). 

Albumen, n. (kifu kama ule wa 
yayt}. 

Alchemy, n. elimu alkimia. 

Alcohol, n. | mvinyo kalisi wa nguvu 
usiochanganyika|. 

Alcoholio, a. -a 41/0, -a Alcohol. 








ALDERMAN 


Alderman, n. mzee [wa-] wa mji, 
diwani [ma-]. 

Ale, n. pombe | ya kizungu|. 

Alehouse, n. pa kunywea pombe, 
nyumba ya pombe. 

Alert, 2. -cpfest. On the alert, 
tayari, macho, -epesi, hathirs. 

Algebra, n. (¢c#mu ya kuhesabu kwa 
A, B, CH, st kwa 1, 2, 3, &c.}. 

Alien, a. -gent, mbals,-a ginsi mbali. 

n. mgeni | wa-}. 

Alienate,v.(people) farakisha, tengea 
mbali, ftini ; (property) acha, toa. 

Alienation,n. kufarakisha, &c. (Taz. 
Alienate). 

Alight (Be), v. washika, ng'aa. 

oma Y, faa, shuka. 

Alike, a. sawa, namna moja, -moja. 

Aliment, n. makuli, chakula (vy- |. 

Alimentary, a. -a kula, -a chakula. 

Alive, a. -z2ima, hayi. Be alive to 
a thing, ona, angalia, jua. Look 
alive! amka! haya! 

All, a. -0te, pia, -z2ima; (only) -tupu. 
It is all sugar, sukali tupu. All 
in all. He is all in all to him, 
ni kama moyo (nafsi) wake. At 
all, kidogo tu, haita kidogo, hatta, 
kabisa. Not at all good, si njema 
haita kidogo. If it is at all good, 
thiwa njema kidogo tu. If he goes 
at all, taifa akienda. Not at all, 
stuyo kabisa, mbalimbali. All but, 
karibu. All along, (all the time) 
siku zote; (at same time) palepale. 
All the same, all one, mamoja, 
haithuru ; iweyo yote, hatta hivi, 
lakini. All right, vema, bassi, 
hkaithuru. After all, katia hivi, 
ingawa htt, ijapokuwa. All there, 
macho, tayari, -enyi akili. Onall 
fours, kwa miguu yote minne, kwa 
miguu na mikono; (appropriate) 
sawa sawa, barabba. 

Allay, v. fulisa, nyamazisha, laini- 
sha, punguza. 

Allegation, n. neno (ma-), hoja, 
ushuhuda. 

Allege,v.faja, nena, toa neno, toa hoja. 

Allegiance, n. utit (wa rayia), ta'a, 
amini. 





li 


ALLUVIAL 


Allegorical, a. -2 mfano, -a fumbo 
(Zaz. Allegory). ' 

Allegorise, v. sema kwa fumbo. 

Allegory, n. fumbo la maneno, kisa 
chenyi maana ya siri, mfano, 
methali. 

Alleviate, v. Zuliza, nyamazisha, 
lainisha. 

Alleviation, n. kufulisa, faraja, 
kitulizo. 

Alley, n. njia ndogo |katika mji), 
kichochoro |vi-). 

Alliance, n. mapatano, urafiki; 
(family) akali, utani; (marriage) 

, harusi. 

Alligator, n. mamba. 

Allot (to), v. gawanyta. 

Allotment, n. (distribution) ugnwo, 
ugawanyo; (ground) kipande cha 
shamba, shamba, konde. 

Allow, v. (give leave) acha, ruhusu, 
toa ruksa; (concede) kubali 
(maneno), kiri; (give money) toa 
L Jetha), lipa; (remit) punguza bei. 
Allow for, (take account of) £u- 
mbuka, angalia; (let pass) achilia, 
samehe; (give time for) mbika, 
ngojea. Allow me to pass, tafa- 
thalt nipishe. 

Allowable, a. hala/:. 

Allowance, n. kwacha, &c. (Taz. 
Allow); (fixed amount) osho, 
haki, sehemu. Make allowance 
for, achilia, samehe; (bear in mind) 
kumbuka, hesabu. Make an allow- 
ance to, folea posho | fetha mahali 
pa posho). 

Alloy, n. madini sistzochanganytka, 
mchanganyo. 

—— v. changanya (madini). 

Allude to, v. Zaja, onya, nena, ku- 
mobusha, 

Allure, v. vuta kwa werevu, tama- 
nisha. 

Allurement, n. kifu kivutacho, cha 
kutamanisha; (attraction) mvuto, 
ushaushi. 

Allusion, n. #eno (la kurejea neno 
lingine), onyo [ma-], rejeo (ma-], 
kumbukumbu. 

Alluvial, a. (country) (inchi iliyo- 


ALLUVIUM 12 


kuwa matope ya mto, thakaukiwa 
maji), -a matope ya mlo. 

Alluvium, n. matope ya mtoni. 

Ally, n. rafiki (ma-), mshiriki 
[wa-}. 

v. unganisha, patanisha, fanytza, 
urafiki. Be allied, patana, -wa 
na urafiki; (of connection, resem- 
blance) -wa kama, fanana na, 
-wa ginsi ya. Allied armies, ma- 
jeshi ya marafiki. These matters 
are Closely allied, mambo kaya 
kama mamoja. 

Almanac, n. takwimu (hesabu ya 

, miezi na juma na siku za mwaka |, 

Almighty, a. mwenyezi, -enyi 
nguvu yote, -weza vyote. Almighty 
God, Mwenyezi Muungu. 

Almond, n. fruit) lozi [ma-] ; (tree) 
mlozi ( ms- 

Almost, adv. karibu. 

Alms, n. sadaka, zaka. 

Aloe, n. mshubiri [mes-], uudi. 

Aloft, adv. Juu. pi 

Alone, a. pasipo mtu, peke yangu 
(yako, yake, &c.], kiwa; (only) 
-tupu, tu, billa kitu kingine. 

Along, adv. na prep. kwa, mbele, 
katika. Along with, pamoja na. 
Come along! twende zetu, haya! 
All along, siku zote. Go along, 
toka, enenda. Pass, or steer, alon 
the shore, ambaza |neut. ambaa 
pwani. 

Alongside, adv. na prep. mbavuni, 
kando. Go alongside (of boat, 
ship), $ambana na, kwenda sam- 
bamba, ambaa. Lay alongside, 
ambaza. j 

Aloof, adv. mbali. 

Aloud, adv, kwa sauti kuu, sana. 

Alphabet, n. (Taratibu ya harufu 
sote, A, B, CH), alfabeti. 

Already, adv. zamani, mbele, kwa- 
nza. He is already come,amekwisha 
kuja. It is done already, sme- 
kwisha fanyika. 

Also, adv. sa, tena, vilevile. 

Altar, n. mathbaku. 

Alter, v. geuza, badilisha, badili; 
(neut.) geuka, badilika. 





AMATEUR 


Alteration, n. kugeuka, kugeuza ; 
mabadili, mageuzi. 

Altercate, v. gombana, bishana. 

Altercation, n. ugomvi, matukano. 

Alternate, a. -moja bado wa -moja, 
killa -a "pili. Take the alternate 
loads, twaa mzigo huu, acha huu, 
kwaa huu, &c., chukua killa mzigo 
wa pili. 

— v. badili, badiliana. 

Alternately, adv. kwa zamu. Carry 
alternately, pokezanya. 

Alternative, n. shauri la pili. 
I have no alternative, sima budi, 
There are two alternatives for you, 
chagua mambo mawili. ‘Is there 
no alternative? hakuna shauri 
lingine ? 

—— a, -ngine, -a pili, 

Although, con). skiwa, yapokuwa, 
kwamba, ijapo. 
Altitude, n. " arefis [wa kwenda juu) 
Altogether, adv. haswa,” kabisa, 
pia; (in a mass) pamoja, jamii. 
Altruism, n. (mtu kumpenda jirani 
kuliko nafsi yake). 

Alum, n. shabbu, 

Always, adv. siku zote, dayima. 

Am, v. (p.t. Was, pf. t. Been) 272, 
-wa, -it- (na katika Verbs, -na-, 
-me-, yenyi habari ya Mimi). Taz. 
Be. I am (exist), minami, nipo. 
I am, 3, niko, nili. Whoever 
I am, niwaye yote, I am a man, 
mimi mtu, I who am strong 
shall go, mimi niliye hodari 
nakwenda. | am going, nakwenda. 
I am tired, nimechoka. I am to 
go, nina shart; (lazima, sina 
buddhi) kwenda. hat am I to 
do? nifanyeje? Are you going? 
unakwenda? 1 am, ndw, na- 
kwenda. 

Amalgamate, v. changanya, unga, 
ungana. 

Amanuensis, n. kafibu, mwandishi 
(wa-), karani. 

Amass, v. kusanya, pata [mali ny- 
ingi), fanya chungu ya. 

Amateur, n. (mfu atendaye kazi 
ya fundi burre kwa kuipenda, si 


AMATORY 
kwa fayida ; fundi asiye kwansa 


mwanafunzi). 

Amatory, a. -4 shauku, -a kutia 
shauku. 

Amaze, v. ajabisha, shangaza, fa- 
thatsha, stusha. Be amazed, staa- 
jabu, toshea, shangaa. 

Amasement, n. ushangao, fathaa, 
tosheo. Blank amazement, kufu- 
ndawaa, bumbuazi. 

Amason, n. | asikari wa kike, mwa- 
namke hodari kwa kasi ya vita}, 
Ambassador, n. mjumbe [wa-], ba- 

yozi [ma-| mkuu. 

Amber, n. ktarbaa (Ar.). 

Ambergris, n. ambari (Ar.). 

Ambient, a. -a2 kusunguka, -a pande 
sole, 

Ambiguity, n. fumbo, matata ya 
Maneno. 

Ambiguous, a. -4 fumbo, -gumu, 

“enyi matata, 

Ambition, n. kufaka makuu | heshi- 
ma, mali, nguvu). 

Ambitious, a.-a kutaka makuu, -a 
kiburi, -kuu. 

Amble, n. (mwendo wa ngamia 
akikimbia|. 

Ambulance, n. (gari la kuchukua 
wagonjwa na vyombo vya mganga 
vitant), gari la dawant. 

Ambuscade, n. maoteo, maficho. To 
lie in ambuscade (for), ofea njiani, 
vizia kwa siri, jificha. 

Ameliorate, v. tengenesa, fanyiza, 
Janya -zuri zayidi, 

Amen, n. amin. 

Amenable, a. -#tt, -sikifu, -a kupa- 
siwa hukumu (athabu). 

Amend, v. tengeneza, fanyiza. Make 
amends to, réthisha, lipa. 

Amendment, n. kulengeneza, tenge- 
nezo [ma-|, wongofu ; (in law, &c.) 
lengenezo la sheria. 

Amenity, n. ssurt, ma gi. 

American, a. Amerikant, -a himeri- 


kani. 
Amethyst, n. | kito chenyi rangi ya 
samawi)|. 
Amiability, n. # £1, WEMA, 
Amiable, a. -a kupendeza, -ema, -pole. 


18 


ANALOGY 


Amicable, a. -a amani, -2 urafiki, 
-2 upole. 

Amid, Amidst, prep. tati ya, katika, 

Amiss, adv. vibaya, si vema. What 
is amiss? kunani? Take amiss, 
kosa kufahamu vema, onea chuki 
(uchungu), chukizwa na. 

Ammunition, n. baruts na lisasi. 

Amnesty, n. | kusamehe watu walto- 
kosea serkals\, masamaka. 

Among, Amongst, prep. kats ya, 
beina ya, miongoni mwa. 

Amorous, a. -enyi shauko kwa 
waanake, -2 shauko nyingi. 

Amount, n. (total) jumla, yote pa- 
moja; (quantity) kiasi, kadiri; 
(large quantity) wingi. 

—— (to), v. pata kiasi (cha), -wa 
sawa [na]. It amounts to this, 
maana yake ni his. 

Amour, n. uasherati, uzinzi. 
Amphibious, a. (-enyi kikao nussu 
majini nussu kwa inchi kavu). 
Amphitheatre, n. (uwanda wa ku- 

chezea mkubwa wa mviringo|. 

Ample, a. -kubwa, -ings, tele, mari- 
thawa. 

Amplification, n. kuzidisha, ziada. 

Amplify, v. sidisha, ongeza. 

Amputate, v. tata (mguu, mkono). 

Amputation, n. kukata | kukatika, 
mkono au mguu). 

Amulet, n. talasimu, hirizi. 

Amuse, v. pendeza, furahisha, chee 
kesha. 

Amusement, n. mchezo |(mi-), ma- 
ongeo, masumguinso, Maongesi ; 
(pleasure) furaha. 

An, 7as. A. 

Anachronism, n. kosa la kuhesabu 
wakati, kukosea tarihi. It is an 
anachronism, stmekoseka wakali 
wake, st -a siku hisi (zile). 

Anaemia, n. (ugonjwa) damu haba, 
damu nyeupe. 

Anaesthetic, n. (dawa ya kuzimisha 
roho, ya kukomesha maumivu |. 
Analogous, a. -a mfano, -a kadiri 

moja, sawa, mamoja. 

Analogy, n. mfano (mi-|, ufanani, 
ulinganifu, methali, ; 


ANALYSE 
eae v. fanya Analysis, cha- 


Analysis, n. | kutafuta habari ya kitu 
(namna yake, asili yake) kwa kuki- 
vunja na kukigawanya katika 
sehemu zake), mvunjo, mchanga- 
nud. 

Anarchist, n. mwasi [wa-), mhalifu 


Anarchy, n. [kali ya kuwa pasipo 
mjumbe wala serkali); (disorder) 
machafuko, uthia mtupu. 

Anathema, n. /aana. 

Anathematise, v. /aani. 

Anatomy, n. (elimu ya mwils wote 
na viungo vyake ginsi vilivyotenge- 
nezwa|. 

Ancestor, n. babu, mzee [wa-], 
baba. 

Ancestral, n. -a baba, -a wasee. 

Ancestry, n. wasee; cheo. 

Anchor, n. nanga, baura, Weigh 
anchor, ng'oa nanga. 

v. ta nanga, puliza nanga. 

Anchorage, n. bandari. 

Anchorite, n. (tama Monk), mkaa 
pekee, mta wa | wa-|. 

Ancient, a. -a kale, -a zamani, -a 
kwanza. 

Ancle, 7as. Ankle. 

And, conj. 2a, -ka-. Go and fetch 
it, nenda kalefe. He went and 
fetched it, alikwenda akaleta. 

Anecdote, n. kisa, hadithi ndogo, 
hekaya. 

Anew, adv. tena, marra ya pils. 

Angel, n. malaska. 

Angelic, a. -a malaika, kama ma- 
laika, -ema sana, -takattfu. 

Anger, n. kasira, ghathabu, chuki, 
uchungu, ukali. 

embe (mistari miwili 





weza. 

Angrily, adv. kwa hasira, vikali. 

Angry, 2. -enyi hasira, -a ghathabu, 
&c. Zaz. Anger. 


14 


ANNOTATION 


Anguish, n. uchungu, umizo kuu, 
juhudi, théki. 

Angular (Be), v. -wa na pembepembe. 

Animadvert (upon), v. nenea, ka- 
ripia, laumu. 

Animal, n. mnyama | wa-), nyama; 
(small) mdudu | wa-). 

—— a. -a nyama, -a kinyama. Ani- 
mal spirits, moyo wa kucheza, 
kucheka kwingi. 

Animalcule, n. kanyama kadogo, 
kidudu |vi-|. 

Animalism, n. | kawa hali ya mnya- 
ma, wala st kama mtu, kujifanya 
nyama), anasa mbaya. 

Animate, a. -enyt usima, hayi. 

Animate, v. kuisha, tia uzima afya, 
nguvu, &C.; (cheer) amsha, -pa 
moyo. 

Animated, a. -cfesi, -a nguvu. He 
spoke in an animated way (with ani- 
mation), alinena kwa nguvu. An 
animated face, mwangaza wa uso. 

Animation, n. wepest, bidii, sute- 
ndaji, moyo wa nguvu. 

Animosity, n. wadui, machukio. 

Animus, n. moyo, ata; (intention) 
maana, kusudi ; (anger) hasira. 

Ankle, n. kifundo cha mguu, ki” 
wiko (?) cha mguu. 

Ame n. mtali |mi-), furungu 

ma- |. 

Annals, n. kabari za mambo ya killa 
mwaka, chuo cha tarihi, tarths. 
Anneal, v. choma (kioo, madini) 

motoni; ; (temper) fsa matiko. 

Annex, v. jipatia, sitwalia (inchi, 
shamba), nyang'anya; (add) ta, 
ungu. 

Annexation, n. kujipatia, &c. Tas. 
Annex. 

Annihilate, v. haribu kabisa, vunja 


pia, tangua. 


| Annihilation, n. mlanguo, mvunjo, 


kuharibika, maangamizi; (non-ex- 
istence) kutokuwa kabisa kutoweka, 
Anniversary, n. siku kuu [ya 
ukumbusho killa mwaka). 
Annotate, v. fa maelezo (mafafa 
nusi), lesa. 
Annotation, n. macleso, mafafanust. 


ANNOUNCE 


Announoe, v. sangaza, hubiri wazi, 
piga mbiu juu ya, vumisha habari 
ya. 

Announcement, n. sangaw, habari 
wazi, mbi; 

Annoy, v. sumbua, uthi, chokosa. 

Annoyance, n. sumbuo, sumbuko, 
uthia, kisirani. 

Annoying, a. -a kusumbua, uthia. 

Annual, a. -a killa mwaka, -a mwaka 
mmoja tt. 

Annuity, n. | fetha ya kulipa killa 
mwaka). ; 

Annul, v. fangua, batili. 

Annunciation(The),n. | Sikira Ma- 
ryamu kuhubiriwa na malaika), 

Anodyne, n. dawa ya kunyamazisha 
maumivu, kitulizo. 

Anoint, v. 41a mafuta, paka. 

Anomalous, a. -2 Anomaly. 

Anomaly, n. | kifu kisicho kwa desturi 
ao kawaida |, kigeni, cha peke yake, 
hakina mwenzake, ajabu. 

Anon, adv. marra, halafu. 

Anonymous, a. -Stofiwia jina, pasipo 
jina, -a siri. 

Another, a. -#gine, -a pili. 

Answer, n. jibu [ma-], jawabu, 
kuitika. 

Answer, v. jibu, leta jawabu, itika ; 
(satisfy) Zosha, rethisha; (be useful) 
Jaa; (correspond) /izgana. Answer 
for, diriki, ahidia, thaminia. You 
shall answer for it, wfalipja wewe. 
I will answer for him, mami mtha- 
mine wake. 

Answerable, a. You are answer- 
able for this, kifu kiki ni juu yako, 
ni kazi yako, umeaminiwa, | am 
not answerable, mimi simo, st 
kasi yangu. Become, make one- 
self answerable, ‘adariks, diriki. 

Ant, n. chungu; (white) mchwa; 
(brown) sta/u ; (red) maji ya moto, 
Sc. 

Antagonism, n. usiindani, wadui, 
tofauti, kutopatana, kutolekeana. 
Antagonist,n.mshindani| wa-|,adui. 

Antagonistic, a. -¢ Antagonism. 

Antecedent, a. -2 kwanza, -a mbele, 
-@ saman., -a kutangulia. 


15. 


ANTIQUARY 


Antecedents, n. [mambo yaliyopita 
ya maisha ya mtu, mambo yake ya 
zamani| habari, kisa. 

Antediluvian, a. kabla ya gharika 
ya Nuhu, -a kale. 

Antelope, n. (nyama yo yote yenyi 
mfano wa paa. Tas. Water-buck, 
hartebeest, £c.). 

Anterior, a. -a mbek. 

Anthem, n. utmbo (ny- |) wa dini. 

Anthropomorphig, a. -a Anthropo- 
morphism. 


-| Anthropomorphism, n. [sumthania 


Muungu kuwa kama mtu, kusa- 
wazisha Muumba na kiumbe). 

Anti-, -2 kuwa juu ya; -a kulekea. 
(Mwansoni pa neno, maana yake, 
(a) -enyi kufanya nguvu juu ya 
kitu fullani, -htvt: Antichrist, 
adui yake Masiya, (b) -enyi kuki- 
lekea, -hivi: Antipodes, penyi 
kukaa upande wa pili wa uli- 
mwengu. 

Antichrist, n. (adui mkuu wa Ma- 
siya |. 

Antichristian, a. -/i0 juu ya dini 
ya kimasihiya, -a kuharibu Uma- 
sihiya, -a kuchukiza Wamasihiya. 

Anticipate, v. fwaa mbele, onja 
mbele, fanya mbele, fanya kwanza, 
tangulia kufanya, tangulia; (pre- 
vent) zuia mbele, suta; (expect) 
tasamia mbele, tumaini, thani, 
wasa mbele. 

Anticipation, n. Aufwaa mbele, &c., 
utangulizi; (expectation) shana 
za mbele; tumaini. It is as I 
anticipated, ndivyo nilivyothanit 
kwanza. He anticipated my re- 
quest, alinipa kabla stjamwomba. 

Antios, n. kuchezacheza, kujitapa. 

Antidote, n. dawa juu ya sumu. 

Antimony, n. wanja wa manga. 

Antipathy, n. machukio, chuki, 
wadus, kuchukiana. 

Antiphonal, a. Sing antipbonally, 
itikizana. 

Antipodes, n. [upande wa pili wa 
dunia |. 

Antiguary, n. (mwenyi maarifa ya 
vitu vya kale|, 


ANTIQUATED 


Antiquated, a. -a hikak, -baya, 
-kukuu. 

Antique, a. -a kikale. 

Antiguity, n. ukale, zamani za kale, 
watu wa zamani. 

Antithesis, n. maneno ya kulekeana, 
yaliyo mbalimbali. 

Antitype, n. (kifu kilichoonyeshwa 
kwanza kwa mfano,kilu chenyewe). 

Antler, n. f$embe ya Antelope. 

Anus, n. mkundu. 

Anvil, n. fuawe. 

Anxiety, n. mashaka, taabu, haraka, 
fathaa. 

Anxious (Be), v. ona mashaka, taha- 
yaki, shugulika, fathaika. Be 
anzious (for), kumbuka, hofia, taka, 
tamani; (about) kofia, sikitikia. 

—— a. -a mashaka, -a hatari, 

Any, 2. -0-ofe, Any one, any body, 
ye yote, killa mtu, awaye yote. Any- 
thing, kitu cho chote. In any case, 
at any rate, kwa killa hali, kwa 
vyo vyote. There is not any, 
hapana hatta kidogo. 

Anyhow, ady. vyo vyote, kwa killa 
hali, tweyo yote. 

Anywhere, adv. po pote. 

Apace, adv. mbio. 

Apart, adv. mbali, kwa faragha; 
(separately) moja moja; (in two 
parts) vipande viwili. Set apart, 
weka mbali, tenga, bagua. Force 
(draw) apart, nanya. 

Apartment, n. chumba |vy- |), mkato 
(mi-). Let apartments, pangtisha 
mikato 


Apathetic, a. -eny: Apathy. 
Apathy, n. ubaridi, utepetevu, uzito. 
Ape, n. nyani. 
—— v. 1ga, jifafanisha na. 
Aperient, n. dawa ya kuharisha. 
Aperture, n. Zundu; (for light) 
mwangasa me"), dirisha marl, 
Apex, n. kilele (vi-), ncha, kipeo. 
Aphorism, n. methali ya maneno. 
Apiece, adv. moja moja, killa mtu. 
Apocalypse, n. | kitabu cha mwisho 
cha Maandiko Matakatifu, Ufu- 


9360). 
Apocrypha, n. (vitabu vya Maan- 


16 


APPEARANCE 


diko Matakatifu visivyo vya kar 
nuni kwa Kanisa Ingeresa|. 

Apocryphal, a.-a Apocrypha; (un- 
proved) -a kubunika, -a uwongo. 

Apologetic, a. -a kusitetea, -a kujt- 
kania kosa. 

Apologise, v. a | pasha] rathi, kiri. 
kosa, fiuthuru, jstetea, I beg to 
apologize, ‘afathali kunrathi sana. 

Apology, n. rathi, hoja, maneno, 
uthuru. Please accept my apo- 
logies, safathal: sana uniwie rath. 
Make an abject apology to, shika 
miguu ya. 

Apostasy, n. kukufuru. 

Apostate, n. mkufuru | wa-). 

Apostatise, v. kufuru. 

Apostle, n. mtume (mi-}. 

Apostolic, a.-a mitume, -a zamani 
za Mitume. 

Apothecary, n. mwusa madawa, 

Appal, v. tisha, ogofisha sana. 

Appalling, a. -a hofu, -a kutisha. 

Apparatus, n. vyombo (vya kufanyia 
kasi), samani, vipande. Mechani- 
cal apparatus (for moving), #yenso. 

Apparel, n. mavasi, nguo. 

Apparent, a. (clear), wazi, thahtré, 
mbayana, -a ka; (seeming. un- 
certain, not real) kama hivi, si 
hakika, -a kuonckana tu. 

Apparently, adv. naona, Nionavyo, 
de , kama. 

Apparition, n. fokeo (ma-), kivuli 
[w¥-], kioja (vi-), kinyago (vi-). 
Appeal, v. (call on) ita, omba, taja; 
(for mercy, help) /alama, piga 
towe, taka msaada; (for judge- 
ment) taka hukumu, kimbilia. | 
will appeal to the Sultan, ##/ametia: 
Sultani. It appeals to the eye 
(feelings), zxavuta macho moyo), 

—— n. (petition) Aaya; (for mercy) 
lalamiko ; (recourse) rejeo. 

Appear, v. onckana, tokea; (suddenly) 
zukia; (look like) kuwa kama. It 
appears so, #aona ndivyo. It ap- 
pears right, #: kama njema. 

Appearance, n. kutokea, kuonekana; 
(aspect) sura, smbo[ma-]; (appa- 
rition) Zokeo [ma-]; (resemblance) 





APPEASE 


mfano (mt-], kifani. For the sake 
of appearance, to save appearances, 
kwa uzuri, tsiwe na haya. 

Appease, v. tuliza, suluhisha, ri- 
thisha. 

Appsliation, n. jina (mar). 

Append, v. ta mwishoni | juu, 
nyuma, baadaye|. 

Appendage, n. (kifu kilichotiwa 
mwishoni). 

Appendix, n. (mwisho wa kitabu, 
uliotiwa baadaye |, nyongeza. 
Appertain, v. pasa, -wa -a,: 

-enyi habari ya. 

Appetite, n. famaa ya chakula, 
tamaa, roho. 

Appeotize, v. amsha tamaa ya cha- 
kula, tamanisha chakula. 

Applaud, v. sifu, pigia sifa, tukuza, 
5 lea 

Applause, n. safa, $. 

Apple, n. [¢unda la kizungu, kama 
pera; mti wake). Apple of the 
eye, mboni wa jicho. ple-pie 
order, taratibu sana, ‘arabe 

Appliance, n. kifu cha kutumika, 
kifaacho kwa kazi, chombo |vy-). 

Applicable, a. -a kufumika,-a kufaa. 

Applicant, n. mdai [wa-], mwom- 
bajt, mletaji haja. 

Application, n. kutia (kitu); (re- 
guest) kaja; (industry) bidii ya 
kazi, welekevu. 

Apply, v. tta, tumia; (medicine) 
bandika, paka; (neut.) taka, omba; 
(suit) faa, Angana. Apply for, 
omba, taka. Apply to (ask), folea 
haja, kimbilia; (suit) pasa, faa; 
(refer to) kusika na, nenea, -wa 
na habari ya. Apply oneself to, 
jitia katika. 

Appoint, vy. agiza, amuru, weka. 

Appointment, n. kuagiza, Sc.; 
amri, agizo | ma-), maafikano. He 
has a good appointment, amefewa 
kazi bora. They made an appoint- 
ment for six o'clock, wa/?wekeana 
Saa sita wakutane. 

Apportion, v. gawanya, gawa. 

Apportionment, n. mgawo, kuga- 
wanya. 


“Wa 


17 


APRICOT 


Apposite, a. -enyi maana, -liofaa, 
-elekeuu, -a bahati, -a njia. 

Appraise, v. tia kima, kadiri. 

Appreciable, a. kidogo kidogo, -a 
kutambulikana, -a kupimikana. It 
is hardly appreciable, skidda sana, 
kama hapana. 

Appreciate, v. (understand) fahamu 
vema ; (enjoy) furahia, pendezwa 
na, ona njema; (of value) zidi 
thamani. 

Appreciation, n. kufahamu wema, 
Sc. (Zaz. Appreciate). 

Apprehend, v. (arrest) kamata, tia 
kifungoni, funga; (understand) 
Jahamu, tambua; (fear) hafu, 


ogopa. 

Apprehension, n. kukamatwa; (un- 
derstanding) ufahamu, akili, ku- 
ona; (fear) hofu. 

Apprehensive, a. -enyi hofu. 

Apprentice, n. mwanxafunszi | wa-| 
wa kazi. 

—v. fanya mwanafunzi, tia kwa 
fundi, 

Apprenticeship, n. wanafunzi. 

Apprise, v. arifu, pasha habari, 
hubtria, 

Approach, n. kuja, majilio; (means 
of) njia, mlango; (resemblance) 
mfano, kivuli. 

v. karibia, sogea karibu, jia, 

endea; (resemble) fanana, li- 


ngana. 

Approbation, n. sifa, ukubali, 
kibali, ithini. 

Appropriate, v. jifwalia, jiwekea, 
tha ; (set apart) weka, tenga. 

a. wajibu, -ema, -a kufaa. Be 
appropriate, faa, lekea, lingana. 
Approval, n. kibali, urathi, tthint, 

usahihi. Goods on approval, 


bithaa sa mregaa. 
Approve, v. sifu, penda, kuwa rathi, 








rithia; (sanction) kubali, toa 
ithint. I approve it, #memipen- 
deza. 


| Approximate, a. karibu sawa, kama 


sawa. 
Apricot, n. (tunda la kizungu, kama 
embe; tena, mti wake |. 


Cc 


APRIL 


April, n. (mwezi wa nne wa mwaka 
kizungu |. 

Apron, n. (nguo ya kuvalia mbele), 
propos, a. -a bahatt, -a kufaa, -a 
maana, sawa sawa. 

Apse, n. (mwisho wa kanisa wenyi 
mviringo|. 

Apt, a.cpest,-clekeuu, -hodari, -z0eju. 
He is apt to forget, kusahau. 

Aptitude, Aptness, n. wepesi, Sc. 

Aptly, adv. wajibu, wema, vizuri, 

Aquarium, n. (Birika ya maji ya 
kuwekea vitu vizima vya maji). 

Aquatic, a. -a maji, -a majini, -a 
kukaa majini. 

Aqueduct, n. mfereji wa maji. 

Aqueous, a. -a maji. 

Aquiline, a. -a fat, kama mdomo wa 
Zai. An aquiline nose, pua iliyoi- 
nama. 

Arab, n. Mwarabu (Wa-). 

—— Arabian, Arabic, n. -a kia- 
rabu, -a Manga. 

Arabia, n. Arabuni, Manga. 

Arable, a. -a kulimika. 

Arbiter, Arbitrator, n. mwamuzt 
[wa-], mwenyi amri, mpatanishi. 

Arbitrament, Arbitration, n. maa- 
muzi, hukumu. 

Arbitrary, a. (oppressive) -thalimu, 
jeuri; (despotic) -2 kuhukumu 
kwa peke yake (kwa nguvu, pasipo 
shauri, pasipo sheria). He is 
arbitrary, hashauriani, hasikit 
mt. ° . 

Arbitrate, v. amua. 

Arbour, n. kibanda [cha kupum- 
sikia, nyumba ya anasa katika 
bustani |, 

Arcade, n. [darasa ao ujia wenyi 
matao), mafao. 

Arch, n. Zao (ma-). 

—— a. -erevu, -a hila, 
kuu. 

Archaeology, n. maarifa ya mambo 
ya kale. 

Archaio, a. -a ktkale. 

Archaism, n. neno la kikale, 

Archangel, n. malaika mkuu. 

Archbishop, n. askofu mkuu. 

Archdeacon, n. kastst mkubwa. 


Arch-, 


18 


‘ 


ARISTOCRACY 


Archer, n. asikari mpiga upindi, 
mwenyi upindi, mwenyi mata. 

Archery, n. kasi ya kupiga upindi. 

Archetype, n. namna ya asili, kielezo 
cha kwanza. 

Archipelago, n.[dehart yenyi visiwa 
vingi |. 

Architect, n. (mwenyi shauri ya 
kujenga, mtoa nyumba), mjenzi 
[wa-], mwandishi [wa-]. 

Archives, n. farihi. 

Arctic, a. -a inchi za kaskazini, -a 
baridi kali. 

Ardent, a. -4 nguvu, -cpest, -a ku- 
waka. He is an ardent lover, 
shauko yamwaka. Ardent spirits, 
mvinyo wa nguvu, kileo. 

Ardour, n. wepesi, bidii, moyo. 

Arduous, a. -gumu, -a shidda, 

Are, v. [kama Am, illa yenyi habari 
ya Wewe, Sisi, Ninyi, Wao}. 

Area, n. (house yard) uwanja, be- 
hewa; (eztent) cheo cha kuenea, 
eneo. 

Areca, n. (tree) mpopoo (mi-); (fruit) 
pepe (ma 

Arena, n.uwanja | wazi wa kuchezea, 
mahali pa kushindania |. 

Argue, v. toa hoja (sababu, ma- 
neno), jadili; (discuss) shindana 
kwa maneno, hojiana, tetana, 
bishana, jadiliana. Argue with, 
hoji, 

Argument, n. (reason) sababu, hoja, 
maneno; (reasoning) mabishano, 
kujadiliana; (evidence) mathu- 
butu, ushuhuda. 

Argumentative, a. -h0/j2, -a maneno 
mengi, -a kujadiliana, -a kubi- 
Shana, 8c. 

Arianism, n. mafundisho ya Ario 
(Zangu A.D. 325). 

Arid, a. -kavu sana. 

Arise, v. (p. t. Arose, pf. t. Arisen) 
(get up) ondoka, inuka, panda; 
(stand) ondoka, simama; (occur) 
tokea, tukia. A quarrel arose, 
palitokea ugomvi. 

Arisen, pf.t. Arise. 

Aristocracy, n. (class) jamit ya 
masheki, wakubwa, majumbe, 








ARISTOCRATIC 19 


wasee ; (government) kukumu ya 
watu wakubwa. 

Aristocratic, a. -a Aristocracy, -a 
kiungwana, -a cheo bora, -a kita- 
jiri, -a ginsi ya watu wakubwa, 

Arithmetic, n. emu ya hesabu. 

Arithmetician, n. mwenyi elimu ya 
hesabu. 

Ark,n.(Noah's) safina; (large chest) 
sand 

Arm, n. mkono (mi-J; (of sea) gusa, 
hori; (of river) Janda |(ma-); (of 
tree) tawi [(ma-], panda [ma-]. 
Arm in arm, kushikana mt- 
kono. Infant in arms, mtoto mcha- 
nga Lasiyeweza kwenda). Keepat 
arm's length, ferga mbali, epusha, 

epukana na. With o arms, 
kwa urafiki, kwa mahabba, kwa 
shauko. One-armed, -enyi kikono. 

Tz pa selaha; (neut.) twaa se- 


a. 

Armament, n. (armed force) jeshi 
lenyi selaha ; (warlike stores) ma- 
tengeneso ya vita; (ship’s guns) 
mizinga ya manowari. 

Armistice, n. mapatano | ya wapi- 
ganao), kutuliza vita, mapumziko, 
a 


mani. 

Armlet, n. kikuku |vi-|, banagiri. 

Armour, n. se/aha, (dress) mavazi ya 
vita (vya chuma); (ship's) chuma 
cha mbavuni mwa manowari. 

Armourer, n. mfua [wa-] selaha, 
mjume |wa-), mchukusi | wa-) 
selaha. 

Armoury, n. ghala ya selaha. 

Armpit, n. kwapa. 

Arms, n. se/aha. Under arms, -enyt 
selaha, Zayari kwa vita. Up in 
arms, enyi hasira, tayari kugo- 
mbana [kubishana}. 

Army, n. jeshi la watu wa vita, jeshi 
la asikari. 

Aroma, n. #ukato, harufu. 

Aromatic, a. -a nukato, -a ku- 
Ramia 


Arose, p. t. Arise. 
Around, adv. na prep. pande zote 
(sa), kuzunguka, kandokando | ya}, 
mzingo | wa ). 


ARTERIAL 


Arouse, v. amsha, sukuma, wakisha, 
harakisha, chomesha. 

Arraign, v. sitaki, tetea, tia huku- 
muni. 

Arrange, v. (put in order) andika, 
zatiti ,tengeneza, safidi, panga,rati- 
bisha; (organize, settle) fanya 
shughuli ya, toa shauri la, amuru, 
tengeneza. Arrange a quarrel, 
tultza, patanisha wagomvi, sulu- 
kisha. Arrange materials, &c., 
tangamantsha. Arrange differently 
(words), tungua; (soldiers) pangz- 


Arrangement, n. matengenezo, tara- 
‘madaraka, amri, shauri; 
(agreement) mapatano. 

Array, v. panga, sattte, andika; 
(dress) vika, pamba. 

—— n. taratibu, pambo, safusafu, 
jamii nsuri; (dress) urembo. 

Arrears, n. deni. To be in arrears, 
kuwa na dent, huwiwa, 

Arrest, v. (seize) kamata, funga; 
(stop) simamisha, zuta. It arrested 
my attention, slinivuta macho, 
##nitazamisha. 

—— n. kufungwa; (stoppage) sto. 

Arrival, n. kuja, majilio, kifiko, 
kikomo. 

Arrive, v. fika, wasi/i,-ja. Arrive at, 
Jika, fikia, patia, tekelea. 

Arrogance, n. kiburi, ufithuls. 

Arrogant, a. -eny: Arrogance. 

Arrogate, v. jitwalia pasipo haki, 
jipatia. 

Arrow, n. mshale (mi-). 

Arrowroot, n. uwanga, wanga. 

Arsenal, n. ghala! kubwa ya kuwekea 
Se. . 

Arson, n. kuteketeza nyumba (za 
wafu makusud? |. 

Art, n. sanaa, ustadi wa kazi, kasi 
ya fundi; (cunning) Kila; (skill) 
akili, werevu, elimu. "Art of 
medicine, writing, &c., utabibu, 
wandishi, Rc. Work of art, kasi 
ya sanaa, kazi ya fundi. Arts and 
manufactures, kasi za akili na 
kasi za mikono. 

Arterial, a. -4 Artery. 


ARTERY | 


Artery, n. mshipa mkubwa wa damu; 
(road) njia kuu. 

Artesian well, n. (kisima cha 
kwenda chini sana, kitokezacho 
maji ju. 

Artful, a. -a hila, -erevu, -a vitimbt, 
janja. 

Artfulness, n. kila, werevu, 8c. 

Article, n. (thing) kitu; (written) 
sehemu ya andiko, juzu, Sura; 
(clause) sharii. Article of Faith, 
shartt ya Imant. Article of com- 
merce, d%¢haa. What an article! 
hafifu hiyo! 

Articulate, v. tam’ka, nena. 

a. -enyt kutamkwa vizuri, 
thahtri, wast. 

Articulation, n. tam’ko. 

Artifice, n. hzla, kitimbi (vi-], mtego 

mi-j. 

Artificer, n. fundi [ma-}. 
Artificial, a. -Hofany:swa na watu, 
si -a asili, si halisi. 
Artillery, n. mizinga, 

mizinga. 

Artisan, n. fundi (| ma-). 
Artist, n. |mfanya kasi kwa akili 
na uzuri) mstadt, warta, fundi; 
(painter) mpiga sanamu za rangi. 
Artistic, a. -a@ Art, -a Artist, ustadi, 

-sanifu, bora, halisi, zuri. 

Artless, a. pasipo hila, billa kombo, 
nyofu, -jinga. 

Aryan, a. |-a Wazungu wa asili 
samani sana!. 

As, conj. na adv. (like as) kama, 
kadiri, mithali, kama -vyo, 
ginsi (halt, kadiré]| .. -vyo; (when) 
wakati | pindi, pale|..-po, -kt, -po; 
(since) Awa sababu, kwa maana, 
kwa kuwa. 
ya (ama Subj. Mood). He ran, so 
as to overtake him, alikimbia, 
apate kumpatia. As long as it is 
wide, upana na urefu sawa. Just 
as, vivi hivi kama. As far as 
(ever) I can, As much as, As long 
as, tama| kadiri | ntwesavyo (sana). 
As soon as I can, upesi niwezavyo. 
As long as, As much as, sawa na. 
As far as, hatta, mpaka. As if, 





askart wa 


20 


So as to, kwa ginsi 


ASININE 
kama. Same as, sawa na. Such 
as, kama. As well as, ma. . pta, 


pamoja na, na tena, sawa na. 
Men as well as women, wake kwa 
waume. As well, pia, sawasawa, 
vilevile. As to, As for, kwa, juu 
ya, kwa habari ya, min tarafu 
ya. As it were, kama. Just as 
well, mamoja, haithuru. As yet, 
bado, hatta sasa. 

Asafoetida, n. mvuje. 

Ascend, v. panda, inuka, kwea, paa. 
It is in the ascendant, :napanda, 
inazidi, inashinda. 

Ascendenoy, n. #wezo, nguvu. 

Ascension Day, n. [Siku kuu ya 
kupaa mbinguni Isa Masiya),. 

Ascent, n. mpando, mpao, kupanda; 
(hill) "kilima, pa kupanda. Means 
of ascent, Zandio. 

Ascertain, v. hakikia, pata hakika, 
yakinia, huji, pata kujua. 

Asocotic, n. mfu mtawa | wa kuji- 
nyima mazuri na kujilia mazilo 
makusudi |. 

Asceticism, n. Aali ya Ascetic, 

kujikalisia furaha sole hatta zilizo 
lalt), kujiathibu, ugumu. 

Ascribe to, v. andikia, hesabia, 
wekea, tolea, vejezea. Ascribe 
wrongly to, singizia, sulia. 

Ascription, n. kufoka, &c. (Taz. 
Ascribe). 

Ash, Ashes, n. maji/u ; j (tre e) (mti 
mmoja wa Ulaya). AshWednesday, 
(siku ya kwanza ya Lent}. 


kwa | Ashamed (Be), v. ona haya, tahaya- 


rika. 

Ashore, adv. want, The ship has 
gone ashore, chombo kimekwama 
pwani, kimepanda pwani, kime- 


pwelewa. He has gone ashore, 
ameshuka. 

Aside, adv. upande, kando; (in 
private) faraghani. Go aside, 


jttenga. Put aside, weka. Speak 
aside, [sema kwa sauti ndogo tstyo- 
sikika na wengt), nong ona, no- 
ng onesa. 

Asinine, a. -@ punda, kama Punda, 
-pumbafu sana. 





ASE 


Ask, v. (request) faka, omba, sthi; 
(question) #/i2a, uza. Ask after, 
ulizia hails. 

Askance, Askew, Aslant, adv. 4#- 
pande, mshathali. Look askance 
at, tazama kitongotongo. 

Asleep (Be), v. /ala, sinzia. 

Asp, n. mpaka mdogo wa sumu|. 

Asparagus, n. | mboga ya Ulaya). 

Aspect, n. (of persons) sura, umbo, 
uso; (of things) ginst, namna, sura, 
hali. Havea. .aspect, lekea, kabili. 

Asperity, n. ukalt. 

Asperse, V. singizia. 

Aspersion, n. kusingisia, masingt- 
200. 

Aspirant, n. mwenyi kutaka [kite 
bora, cheo), 

Aspirate, n. (sauti ya H). 

Aspiration, n. tamaa | ya kitu bora). 

Aspire to, v. Zamani, taka |kitu 
bora |. 

Ass, n. punda. Make an ass of one- 
self > Jipumbaza. 

Assail, v. rukia, endea kwa jeuri, 
shambulia, fanyia jeuri. 

Assailant, n. miu wa kurukia, Sc. 
(Zas, Assail). 

Assassin, n. mwuaji | wa-) wa siri 
[wa hela), nduli. 

v.uakwa hila | vibaya). 
Assault, v. kurukia, &c. (Tas. As- 


—— n. kuendea, vita, 

Assay, v. jaribia, hakikia. 

Assemble, v. kusanya, ita pamoja, 
kutanisha ; (neut.) kusanyika, ku 
tana, -ja pamoja. 

Assembly, Assemblage, n. jamti, 
kusanyiko |(ma-), mkutano |mt-), 
jamaa. 

Assent, v. (give assent to) kubadi, 
kiri, sema ndio, ttikia. 

——n. kusema ndio, ukubali, usa- 
hihi. Signify assent to, shia. 
Assert, v. nena kwa nguvu, thubu- 

tisha kwa maneno. 

Assortion, n. meno (ma-| la nguvu, 

kuthubutisha; (mere 
assertion) neno tupu, neno. 

Assess, v. amuru kodt, toza ushuru. 


21 


ASSUME 


Assessment, n. kodi, ushuru, kua- 
muru kodi. 

Assessor, n. kathi mdogo, mshauri 
(wa-). 


Asseverate, v. 7az. Assert. 

Asseveration, n. Zaz. Assertion. 

Assiduity, n. utendaji, bidii ya kazi. 

Assiduous (Be), a. shika kasi > “wa 
-lendajt |-enyi bidii). 

Assign, v. gawanyia, andikia, hesa- 
bia, thant kuwa -a; (of work, &c.) 
amrisha, pakisa. 

Assimilate, v. fanya sawa | ya ginsi 
ya kufaa), fananisha ; (food) -éa. 
He could not assimilate it, (of food) 
hatkumtulia tumboni; (of know- 
ledge) Latkumwelea vema. 

Assist, v. sayidia, auni. 

Assistance, n. msaada; (united la- 
bour) ujima. 

Assistant, n. mfu wa kusayidia. 


Assizes, n. (baraza ya kathi asu- 
ngukapo mji kwa mji killa mwaka 
Ingereza), 


Associate, v. fia famosa, sharikisha, 
unganisha. Associate with, sha- 
rikiana na, fanya urafiki na, u- 
ngana na, ongea na. A person to 
associate with, mfu wa kuanda- 
mana naye. Be associated with, 
changamana na. | associate this 
with my home, sskiona hit naku- 
mbuka kwetu. 7 bi msh 

n. mwenzi | wenzi |, rafiki, msha- 
riki |wa-). 1 

Association, n. kutia pamoja, &c. ; 
(society) chama, usharika, shirika, 
jamaa, kampani ; ; (meaning) maa- 
na, ukumbusho. \t has many old 
associations, i#atukumbusha ma- 





mbo mengi ya kale. Form an as- 
sociation (social, commercial, &c.), 
Sanya bia, kula bia. 


Assort, v. andika, gawanya, chagua, 
tengeneza, ainisha. 

Assortment, n. jamii, 
nyingi. 

Assuage, vy. tuliza, nyamazisha, pu 
NEUSE. 

Assume, v. /itilia, jifanya, jitwalia; 


NAMNA 


ASSUMING 


(take for granted) (sadiki yasiyo 
hakika, tumia [nena| neno list- 
lothubutika kuwa kweli kama 
lingalikuwa kweli), fanya, thant, 
ona, shuku; (be proud) piga ma- 
kuu, kujiona. You assumed I was 
an ignoramus, umenifanya sijui 
mambo. 

Assuming, a. -enyt kiburi, -A maji- 
vuno, -a kujiona. 

—— conj. kama, mithali, bil me- 
thals, ikiwa. 

Assumption, n. waso [ma-], thana 
tupu, neno |ma-) lisilo hakika 
lisilothubutika (Tas. Assume); 
(pride) majivuno, makuu. The 
Assumption, kuchukuliwa mbi- 
nguni Bikira Maryamu. 

Assurance, n. (confidence) mafu- 

. maini; (pride) kinaya, majivuno; 
(guarantee) Ztamana, ushuhuda, 
mathubutu, ahadi. Life assurance, 


&c., bima. 
Assure, v. thubutisha, hakikisha, 
sadikisha; (guarantee) akidi, 


yakimisha. | assure you it is so, 
nasema kweli (hakika), naam, 
ndivyo. 

Asterisk, n. (alama kama nyota, 
hivi *). 

Astern, adv. shetrint, nyuma. Tow 
astern, fungasa. 

, N. pumu. 

Astir, adv. To beastir, kuwa macho, 
kutenda kazi, kushughulika. 

Astonish, v. ajabisha, shangaza, 
toshea, 

Astonished (Be), v. Zoshewa, sha- 
ngaa, taajabu, tundawaa. 

Astonishing, a. -2 ajabu, -a kusha- 
ngasa. 

Astonishment, n. ajabu, ushanguo, 
mataajabu. 

Astound, v. 7az. Astonish. 

Astounding, a. -a ajabu,-a kusha- 
ngaza. 

Astray, adv. Go astray, fofea, kosa. 

Astride, adv. (mkao kama juu ya 
frasi, kwa kupanua miguu |. 

Astringent, a. (dawa ya kufunga 
choo). 


22 


ATOM 


Astrologer, n. mnajimu (| wa-|. 

Astrology, n. unajimu, falaki. 

Astronomer, n. mwenyi elimu ya 
nyota. 

Astronomical, a. -2 Astronomy. 
Astronomy, n. ¢e/imu ya nyota, 
falaki. 
Astute, a. akili, 

janja. 
Asunder, adv. mbali, kwa vipande, 
vipande vipande. Burst asunder, 


rarua, pasua, vunja; (neut.) pa- 
suka, Sc. ( 

Asylum, n. (refuge) kimbilio; 
(house) (nyumba ya kukalisha 
masikini ao wenyi wazimu). 

At, prep. kwa, katika, -nt, pengi. 
At once, marra, marra moja. 
Not at all, styo kabisa, siyo hatta 
kidogo. At any rate, tkiwa yo 
yote, #weyo yote, kwa yo yote. At 
him! mkamate! huyo, huyo! Be 
at, go at, (attack) endea, rukia; 
(engage in) fanya, -wamo katika. 
What are you at? wafanyani ? 
At length, (finally) hatima, ba- 
adaye; (fully) Awa maneno mengi, 
kwa wingi. - At last, mwisho, 
hatima. 

Ate, p. t. Bat. 

Atheism, n. kusema ‘ Hakuna Mu- 
ungu, ukani wa Muungu. 

Atheist, n. asemaye ‘ Hakuna Mu- 
ungu, mkana Muungu. 

Atheistio, a. -2 Atheism. 

Athlete, n. mshindani wa michezo, 
mwenyi maungo, mshupavu. 

Athletic, a. -a mashindano, -a Ath- 
lete, hodari, -enyi nguvu. 

Athletics, n. mashindano | ya kuja- 
ribia nguvu), michezo. 

Athwart, adv. kwa upande, kwa ku- 
pinga, kwa kukingana. 

Atlas, n. msahafu wenyi ramani. 

Atmosphere, n. hewa, upepo; (upper 
air) anga; (surroundings) 1/2- 
mwengu. 

Atmospheric, a. -4 Atmosphere. 

Atoll, n. kisiwa cha matumbawt. 

Atom, n. | kipande kidogo mno, haswa 
kisichogawanyikana kwa kuwa ki- 


“¢veuu, -enyi 





ATONE 


28 


AUCTION 


dogo sana |, chembe, nukia. Not an| Attendance, n. kungojea, &c.; ulu- 


atom, sé hatta kidogo. 

Atone (for), v. setirt, ipia; (by offer- 
ing) toa kafara kwa ajili ya, fidia. 

Atonement, n. malipo, malipizi, 
urathi; (offering) kafara, fidia. 
The Atonement, ufalanisho wa 
Isa Masiya kwa kufa kwake. 

Atrocious, a. -baya mno, -a kuchu- 
kiza, -kuu. 

Atrocity, n. jambo baya mno, ubaya 


mwingi. 

Attach, v. (fasten) fungia, unga, 
Sunganisha, ambatisha ; Orel) 
amuru, weka, tia; (engage, attract 
gandamiza, ambatanisha, vuta. | 
attach much importance to this, 
mimi naona ina maana sana, 
naithania ni kubwa. 

Attached (Be), v. fungiwa, unga- 
mana; (love) penda, gandama ; 
(mutually) pendana, ambisana, 
ambatana. Attached friend, mu- 
hebbi. 

Attachment, n. kufungia, &c. ; (love) 
upendo, shauko, upendano, wambi- 
so; (thing attached) kifungo, kitu 
kilichofungiwa, kilichotiwa. 

Attack, v. endea kwa nguvu, rukia, 
shambulia, shindana na, leta vita; 
(a subject) anzia, maliki; (of ill- 
ness) shika, pata; (accuse) bisha, 
shtaki, suta. 

——n, kuendea kwa nguvu, shambu- 
lio (ma-), vita; (of illness) kushi- 
kwa, kupatwa na ugonjwa; (accu- 
sation) mashitaka, masuto, maneno. 

Attain, v. fata, fikia, maliza. 

Attainment, n. kupata, &c. His at- 
tainments are great, yuna maarifa 
mengi, amelewa vizuri. 

Attempt, v. jaribu, jitahidia; (try to 
get) jaribu kutwaa (kupata, ku- 
shinda). He attempted his life, 
alijaribu kumua. 

—— n. jaribu | ma-), bidii, shauri. 

Attend, v. (be in attendance) ngojea, 
fuatana na; (pay attention) anga- 
lia, sikia, elekeza moyo; (as doctor) 
alika; (as nurse) uguza. Attend 


mishi, ungoje. Be in attendance 
on, ngojea, fuatana na. 

Attendant, n. mtumishi [wa-], 
mfuasi [wa-]. 

— a. -a kungojea, -liofuatana. 

Attention, n. #:dii, uangalifu, usi- 
hist, maelekezo ya moyo. Pay, give 
attention, angalia, sikiliza, fanya 
kwa bidit. Stand at attention 
(soldiers), fangana sawa sawa. 
Attract attention, vuta macho, tasa- 
misha wate. 

Attentive, a. -asgalifu, -a bidii, 
sikizi. 

Attenuate, v. kondesha, punguza. 

Attest, v. shuhudia, thubutisha. 

Attestation, n. ushuhuda, hati ya 
kushuhudia, mathubutu, usahihi- 
sho. 

Attic, n. Jrofa ya juu kabisa. 

Attire, n. mavazi, nguo, vao | ma-|. 

— v. vika. 

Attitude, n. (posture) kikao, ginsi ya 
kusimama; (condition) hali, ma- 
mbo; (mental) shauri, nia, moyo. 

Attorney, n. mwana sheria, mdai, 
wakili. 

Attract, v. vulfa, tazamisha, tama- 
nisha. 

Attraction, n. kipendezacho, mape- 
ndezi ; (mechanical) nguvu ya ku- 
vuta, uuutano, mvulo. Personal 
attractions, uzuri, madaha, haiba. 

Attractive, a.-a kupendeza, -a kuta- 
mantsha, -a kuvuta, -surt, 

Attributable to, a. /abuda kwa 
sababu ya. 

Attribute, v. rejesea, hesabia, tolea, 
wekea, sema (ona, thant ) ndio saba- 
bu. | attribute his illnessto the rain, 
naona mvua ndio sababu ya ugo- 
njwa wake. To be attributed to, 
kuthaniwa kuwa ya | kwa, mali ya, 
kwa sababu ya). 

— n. ginsi, labia, sifa. He has 
many fine attributes, Zabia yake 
yuna mazuri mengi. It is its chief 
attribute, #diyo yake haswa. 

Auction, n. mnada. Sell by auction, 


school, enda chuoni, soma, durusi.| nadi, lembeza, 


AUCTIONEER 


24 


AVALANCHE 


Auctioneer, n. madi [wa-], dalali. | Authority, n. uweso, amri, ngu- 


Audacious, a. -7asirt, -kavu wa ma- 
cho; (immoderate) -kuu, -a kupita 
kiasi. 

Audacity, n. jasiri, ukavu wa ma- 
cho, ufithuli. 

Audible (Be), v. sikilikana, sikiwa. 

Audibly, adv. kwa ginsi ya kusi- 
kika. 

Audience, n. watu waliopo, wasikizi, 
jamii ya watu wanaohuthuria, ja- 
maa; (reception) baraza. Have 
an audience (of), kwenda barazani 
[Awa], barizi, amkia Lmtu mku- 
bwa). Hold an audience, barizi, 
Sanya baraza. 

Auditor, n. msikizi [wa-]; (of ac- 
counts) msahihishi | wa-|. 

Au fait, a. -s0efu, hodari. 

Auger, n. (chombo cha kutobolea). 

Aught, n. yo yote. 

Augment, v. zidisha, ongeza, kuza. 

Augur, v. ona mbele, nena mbele, 
bashiri, agua. 

—— n. kahini (ma-|. 

Augury, n. (omen) ndege; (token) 
#shara. 

August, a. -kuu, -a athama, tukufu. 

—n. | jina la mwezi wa nane wa 
mwaka kizungu). 

Aunt, n. (umbu wa baba ao mama), 
shangazi | ma-|. 

Au revoir, kuaheri ya kuonana. 

Auricular, a. -4 stkto, -a siri, -a 
Jaraghani. 

Auspices,n. msaada, hamaya, fathili. 
Favourable auspices, ndege njema. 

Auspicious, a. heri, -a ndege njema. 

Austere, a. -gumu, "hak. 

Austerity, n. ukals, uzito. 

Authentic, a. halist, thabits, kweli. 

Authenticate, v. thubutisha, shu- 
hudta, fanya hakika, usahihi. 

Authenticity, n. kweli, kakika, 
kuwa halisi, usahihi. 

Author, n. mbuni misahafu, mtunga 
nyimbo, mfanya mashairi, mwa- 
ndishi [wa-]; (beginning) asili, 
muumba, mwanzo, $ 

Authoritative, a. -enyi nguvu (aa 
kumu, 8:c.) (Zaz, Authority). 


VU, mamlaka, hukumu; (officer) 
mwenyi amri (hukumu, &c.), 
serkali; (witness, evidence) sha- 
hidi, mathubutu. He is an autho- 
rity on this subject, mku mwenyi 
maarifa, wa kusadikiwa juu ya 
jambo hili, amefunguliwa heri. 

Authorisation, n. misa, amiri, 
thins, usahihi. 

Authorise, v. (give leave) ruhusze, 
-pa ruksa, toa ithint; (order) 
amuru, fanya halali, halilisha, 
sahihisha. 

Authorship, n. kuwa Author; 
ubungo, MWANZO. 

Autocracy, n. enzi, mamlaka, hu- 
kumu | ya mtu mmoja peke yake |. 
Autocrat, n. (mwenyi uwezo peke 
yake tu "tasifo mwenzi |); (despot) 

mfalme mkuu. 

Autocratic, a. -a ginsi ya Autocrat. 

Autograph, n. | mwandiko wa mtu 
mwenyewe); (signature) usakiki, 
jina, mkono. 

Automatic, a. -enyi mwendo wake, 
-a kutenda kazi peke yake; -enyt 
kujiendeza kwa Nguvu zake, 
kubadili, Fuad) ama ya 
(mechanical) d:4a akili, 
kuona, kama kitu kisicho akili. \t 
works automatically, Aujienda- 


Automaton, n. kitu kilicho Auto- 
matic. — 

Autonomy, n. kujitawala |mji ao 
taifa), uhuru. 

Autumn, n. (wakati wa miezi Sept., 
Oct., Nov. kisungu, iliyo kama 
masika). 

Autumnal, a. -2 Autumn. 

Auxiliary, a.-a husayidia, -a kuo- 
ngeza nguvu, -a msaada. 

— n mwenzi (wenzi), rafiki, 
msaada. 

Avail, v. faa, weza, 

Available (Be), v. fumikana, pati- 
kana, -wa layari. 

Avalanche, n. | thu/uji nyingi tkite- 
leza mbavuni mwa mlima, mabo- 
romoko ya thuluji milimani). 





AVARIOR 


Avarice, n. tamaa ya mah, roho; 
ubahili, choyo. 

Avaricious, a. -4 kutamani mali, -a 
choyo. 

Avenge, v. /ipizia kisasi. . 

Avenue, n. (njia yenyi mili pande 
zote mbili, safu mbili za mili sawa 
sawa; njia ya kuendea mji ao 
nyumba). 

Aver, v. nena, thubutisha, 

Average, a. -4 kadiri, -a siku zote, 
wastani, -a katikati. 

Averse (Be), a. chukia, kataa. He is 
averse to it, haitaki, haimpendezs. 

Aversion, n. machukio. 

Avert, v kinga, epua, zuia, geuzia 
mbali, ambaza, pisha. 

Aviary, n. (kijumba cha kuwekea 
ndege |, kitundu. 

Avidity, n. famaa, bidii, pupa. To 
eat with avidity, kula kwa pupa. 
Avocation, n. shughuli, kazi, 

uchumi. 

Avoid, v. epuka, epa, ambaa. 

Avoidable (Be), v. epukika. 

Avoidance, n. kuepuka; (annulling) 
kulangua; (becoming vacant) 
kufanyika -tupu pasipo mtu. 

Avoirdupois weight, n. | kupima 
kwa rati yenyi 7,000 grains}. 

Avow, v. hirt, ungama. 

Avowed, a. wazi, thahirt, baini. 
He is an avowed thief, amejikiri 
ni mwizi. 

Await, v. ngoja, ngojea, lazamia, 

Awake, v. (p. t.. Awoke, pf. t. 
Awaked) amsha; (neut.) amka, 
sinduka, sindukana, ondokea ust- 

zt. He is awake, yu macho. 

Award, n. hukumu, thawabu, tuzo, 
sawadi. 

— v. hukumia, toa thawabu, Sc. 

Aware (Ke), v. jua, tambua. fahamu. 

Away, adv. mbali; (with verbs, e. g. 
work away, fire away, sing away, 
Sc.) sana, mno, tu, ovyo. He is 
away, Aako. He has gone away, 
amekwenda sake. Make away with, 
ondoa, tupa, poteza. Get away, 
away with you! Zoka! ondoka! | 
potelea mbali! 


25 


BABYISH 


Awe, v. tisha. 

n. hofu, uchaji, kicho; (rever- 
ence) keshima, kicho. 

Awe-struck, a. To be awe-struck, 
kushikwa na hofu (uchaji, haya), 
kutishika. 

Awful, a. -a tisho, -a kustusha, -a 
kuogofya, -a kicho. 

A while, adv. muda kidogo, kitambo. 

Awkward, a. (clumsy) -jinga, st 
hodari, si -chefu ; (difficult) -enyz 
matata (mashaka, hatari); (of 
character) -2 kinyongo, -a kasirani. 

Awl, n. (uma |ny- |) wa kutobolea|. 

Awning, n. chamlalua. 

Awoke, p.t. Awake. 

Awry (Be), v. potoka, -wa upande, 
-enda pego | mshethali|. 

Axe, n. shoka (ma-|. 

Axiom, n. (meno la hakika halisi, 
lisilokanikana kabisa, linalokuba- 
lika na wenyi akili wote). 

Axiomatic, a. kama Axiom, ka- 
kika hak's:. 

Axis, n. (mli wa kati wa kitu 
kizungukacho kama pia, msomari 
wake wa kupenya, kipenyo}. 

Axle, n. (ati ao chuma cha kati ya 
magurudumu mawili |. 

Ay, Aye, adv. naam, ndio; (always) 
dayima, siku zote. 

Ayah, n. yaya, mlezi | wa-|. 

Asure, n. na a. rangi ya uwingu, 
rangi ya samawats. 





B. 


Babble, v. (idle talk) payapaya, pa- 
yuka, pusa, pusika; (of water) lia 
(kama maji ya kijito). 

—— 1. Maneno Ya UPUUZI, Vijineno, 
mapayo. 
Babbler, n. 

mpust. 

Babe, Baby, n. mfoto mchanga, ki- 
toto kichanga, malatka. 

Babel, n. Babel; (confusion) ma- 
chufuko, makelele, uthia. 

Baboon, n. (nyani mkubwa). 

Babyhood, n. uchanga [wa mtoto}. 

Babyish, a. -a kitoto kichanga. 


mwenyi kupayuka, 


BACHELOR 


Bachelor, n. (mwanamume asiyeoa 
ado; mtu aliyehitimu katika 
University atapewa daraja hapo|. 

Bacillus, n. |kadudu kadogo mno|. 

Back, n. mgongo (mi-), maungo ; 
(part behind) upande wa | kipande 

nyuma, wa juu, wa nje. Back 
of the "neck, kikosi, kishogo. Be on 
one's back (ill), lala, -wa -gonjwa; 
(as burden) /emea. Lie on the 
back, Jala chali, lala kwa tant. 
Set the back up, chukisa, ta chuki, 
kasirisha. Break the back of, ha- 
ribu maliza, karibu shinda. Turn 
the back on, acha, tupa, -pa.mgongo 
-pa kishogo. Back, backbone, af uli 
wa maungo. To "the backbone, 
kabisa, haswa halist. Back to back, 
mgongo kwa mgongo. 

adv. nyuma, kinyume, katika 
hali ya kwanza, kama kwanza, 
kuko huko. Some time back, za- 
mani kidogo. Six years back, 
ta miaka sita. Give back, 
tum back, rudisha, rejeza. Go 

' back, rudi, rejea. 

v. (help) sayidta ; (go back) 
kinyume; (bet on) wekea 
masharti; (force back) rudisha, 
sogeza nyuma. 

Backbite, v. singista, chongea, cho- 
ngeleza, sengenya. 

Backbone, n. uti [nyute] wa mau- 
ngo, mgongo [mi-]; (strength) 
uthabiti, nguvu, ugumu. He has 
no backbone, mkulifu huyo, mwe- 
pest kushindwa. 

Backward, Backwards, adv. nyu- 
ma, kinyume, -dufu 

—— a. -a nyuma, -a kuchelewa; 
(dull) -ssto wa akili, si -elehkefu; 
(not advanced) -jinga, -shenst. 








Backwardness, n. ssifo, kuwa 
Backward. 
Bacon, n. nyama ya Nguruwe | mgo- 


ngont |. 
Bad, a. -baya, -ovu, -bovu, -a shari, 
-2 kuthuru,-a kuumisa,-a kuchu- 
kisa, -a hasara, -a ovyo, -a taka, 
hafifu, -nyonge. He is bad (sick), 
hawezi. An utterly bad man, baa 


26 


BALANOE 


[ma-|, mwenyi thambi tupu. It is 
too bad, sikubali, sitakt, haifai ka- 
bisa. To the bad, denz, hasara. 
Bad debts, deni sisizolipwa. Go to 
the bad, potea, potelea mbali. Go 
bad, oza, haribika, via. Be in a 
bad humour, deka. 

Baddish, a. -baya kidogo, thaifu. 

Bade, Bad, p.t. Bid. 

Badge, n. a/ama, dalili; (medal) rz2- 
shani. 

Badger, v. sumbua, chokoza. 

n. Layama wa "Ulaya, afukuaye 
chini). 

, ) Badly, adv. vibaya; (seriously) sana. 

Badness, n. ubaya, uovu, Sc. (Taz. 
Bad). 
Baflle, v. shinda kwa hila, suia kwa 
wereve, fue | mele ) fu 
Bag, n. mfuko (mz-]; (large) fuko 
[ma-]; (small) £ifuko(vi- |; (vari- 
ous kinds) mkoba, kibogoshi, sunita, 
kigunni, kifumbo, kanda, kapo, 
&c.; (for books, clothing, &c.) 
bahasha, kitumba; (for sleeping in) 
fumba (ma-). 

v. pata | mawindo|. 

Bagatelle, n. (mchezo wa kugongu- 
nisha tufe sa pembe juu ya meza|, 

Baggage, n. vyombo, mizigo. 

Baggage-room, n. (in dhow) feuti. 

Baggy, a. kama mkoba, -liolegea. 

Bail, n. mthamini, lasima. Go bail 
for, thamint, lastmu. 

—— v. thamint, tadaruki, diriki, 

Bailiff, n. wakili | ma-), msimamizi 








[wa-}. 

Bait, n. chambo [vy 

——v. (put bait) Zaa chambo; (worry) 
chokoza, sumbua ; (feed) lisha 
[ punda, frasi) njiani. 

Bake, v. oka, choma ; (pottery, &c.) 
chomea. 

Baker, n. mwokaji | wa-|). 

Bakery ,Baking-place, n.joko[ma- |. 
Balance, n. (weighing machine), #22- 
sani; (equilibrium) sawa sawa ; 
settlement of accounts) s#rarz; 
remainder) baki (ma-), sazo | ma-). 

lance of power, kuogopana ma- 
tatfa, Be in the balance, -wa hu- 





BALANCH 


kumuni ([kattha kuhukumiwa, 
mashaka, hatari). 


27 


BANTER 


(fruit), fana (ma-). Fruit-stalk of 
bananas, mkungu |(mi- |). 


Balance, v. (be in eguilibrium) -wa | Band, n. kitu cha kufungia, kifungo, 


sawa sawa | kama vitanga vya mi- 
zani); (consider) fikiri; (make 
equal) sawasisha; (compare) /inga- 
isha; (make up accounts, strike a 
balance) jumlisha hesabu, fanya 
urari wa hesabu, katiana ; (waver) 
sifa, 

Balcony, n. mshani. 

Bald, a. -a paa [la kitwa), -enyi 
upaa; (bare) -tupu, -stotengeneswa, 
btlla usuri, thatfu. 

Baldness, n. upaa; hali ya kuwa 
Bald; (of speech, &c.) sthatfu, 
"chache. A shaved or bald place 
on the head, kipaa. 

Bale, n. mtumba (mz2-}. 

—— v. vuta, teka, kumba (mai). 

Balefal, a. -a mathara, -baya. 

Balk, v. shinda, suta, pingia njia, 
katiza shauri, 

—n. (of wood) boriti kubwa, gogo 
[mea-]; (hindrance) suio (ma-), 
mgogoro |mi- |, 

Ball, n. tufe, mpira (mi-); (round 
lump) donge[ma-]; (dancing party) 
ngoma ya watu wengi; (bullet) 
lisasi, popoo. 

Ballad, n. uimbo |ny-) wa hadithi, 
utenzi. 

Ballast, n. farumi. He has no bal- 
last, hana uthabiti. 

Ballet, n. 2goma, 

Balloon, n. | mfuko urukao juu, we- 
nyi kupandishwa juu juu na hewa 
iliyo ndani yake). 

Ballot, n. chaguo la siri | kwa kuweka 
kibarua sandukuni| (Taz. Vote). 

—— v. chagua kwa Ballot. 

Balm,n. kitulizo, faraja. . 

Balmy,a.-a kunukia,-akuburudisha, 

Balustrade, n. viguzo. 

Bamboo, n. mwanzi [ mi-). 

Bamboosle, v. susua, danganya, 
bembeleza, pumbasa. 

Ban, n. Jaana. 

—— v. harimisha, laani. 

Banana, n. (plant) mgomba [mi-}, 
(fruit) mdizi. Bunch of bananas 


utepe (tepe), ukanda (kanda); 
(company) kundi, chama, jamaa, 
kikosi ; (musicians) jamii ya wapi- 
gaji ngoma, matarumpeta ; (stripe) 
mstari (mi-), mfuo (mi: ), sarfu. 

—— v. Band together, fanya kundi. 

Bandage, n. ufambaa, kitambaa | vi-|. 

Bandit, n. mnyanganyi |wa-)|, ha- 
ramtia, mtoro | wa-|). 

Bandy, v. béshana. 

Bandy-legged, a. -enyi matege,cheye. 

Bane, n. mathara, hasara, teso. 

Baneful, a. -daya, -a kuthurs. 

Bang, n. shindo [ma-], mshindo 
[i-], mgoto (mi-|); (drug) bangi. 

— v. pigisha (neut. piga) mshindo, 
liza; (beat) paga, chapa. 

Bangles, n. banagili. 

Banish, v. hamisha,fukusa, ondosha. 

Banishment, 0. whkamisho, hali ya 
kuhamishwa, fukuso. 

Banjo, n. zezé. 

Bank, n. fungu [ma-), kisugulu 
(zi-J; (of a river, &c.) wkingo; (for 
money) nyumba ya Banker, waba- 
dili fetha, banki; (of oars) safe. 
Opposite bank, mgambo. Along 
the bank, kando. 

v. fanya kazi ya Banker, weka 
fetha kwa Banker; (heap up) 
fanya fungu; (of fires) funika 

(moto ustwake sana). 

Banker, n. afunzaye fetha za wafu, 
mvunja fetha, mbadili fetha. 

Banking, n. kufanya kazi ya Bank- 
er, &c. (7az. Bank, v.). 

Bank-note, n. hats ya kulipia fetha, 
barua ya fetha, awala. 

Bankrupt (Be), v. filisika. 

Bankruptoy, n. afilisi. 

Banner, n. bendera. 

Banns, n. (mbiu ya ndoa, mlangazo 
wa habari ya kutaka kuoana watu 
fullani). 

Banguet, n. karamu kuu. 

Bantam, n. kuku mdogo. 

Banter, v. dishana na, fanyia msaha 
abishi), cheka. 





BANYAN 


Banyan, n. (tree) mtini wa kihindi; 
(in Zanzibar) [ mtu wa Hinds asiye 
Mwislamu |), Baniani | Ma: |. 

Baobab, n. mbuyu |mi-). 

Baptism, n. | kumfanya mtu Mmasi- 
hiya kwa kumchovya majini ao 
kummiminia maji), “ ubatiso,’ 

Baptist, n. (asiyefanya Baptism 
kwa wateto, illa watu wazima 
tu). 

Baptistery, n. (mahali pa kufanyia 
Baptism kanisani). 

Baptize, v. fanya | fanyia) Bap- 
tism, ‘ datiza.’ 

Bar, n. (kipande kirefu cha mti, 
chuma, cho chote); (of wood) mti, 
nguzo, kipande, ufito; (for doar) 
kipingwa, pingo; (small) komeo, 
kiwi; (of iron) kipande, ufito wa 
chuma, upao wa chuma; (of gold, 
silver, &c.) mkuofmi-J; (ofcolour, 
stripe) mfuo [ms-]; (obstruction) 
kinga, kieutso, mgogoro |mi- |); (of 
river, harbour, £c.) fungu la mcha- 
nga, mwamba, kizingiti, mawimbi 
[pa kutokea mlo); (place of judge- 
ment) darasa ya kathi, pa kuhu- 
kumia wafu; (lawyers) | jamés y 
waana sheria wote ao wadas|; 
(drinking) pa kuusa mvinyo ao 
pombe &c. dukani). Prisoner at 
the bar, mfungwa mbele ya kath. 
Go to the bar, jstia katika kasi ya 
mwana sheria. 

v. (obstruct) ingia njia, sia ; 
(door) fa kiwi, khomea. 

Barb, n. mwiba [mé-), jino [meno] 
la mshale, &c. 

Barbarian, a. (na n.) -shenzi. 

Barbaric, a. = Barbarous. 

Barbariam, n. ushenst, hali ya ki- 
shenzs, desturi za kishenzi; (in 
language) seno kosefu, si sahihi. 

Barbarity, n. ukali, ukorofi. 





Barbarous, a. -a@ kishenzi; (cruel) 


kali, -kovofi. 

Barbed, a. -enyt Barb. 

Barber, n. kinyozi, 

Bard, n. mtunga [wa-] mashairi, 
mshairi [wa-). 

Bare, a. wazi, -tupu, pasipo kitu, 


28 


BARREN 


Peke yake. A bare spot, peupe. A 
bare hundred, mza tu. 

Bare, v. toa wast, funua. He bared 
his head, a/ivua kofia. 

—— p. t. Bear, v. 

Barefaced, a. pasi~o haya, -tupu, 
wast, A barefaced beggar, mpu- 
jufu. <A barefaced liar, mwongo 
mtupu. 

Bareheaded, a. kifwa wazi. 

Barely, adv. shidda, tu, yapata, 
karibu. 

Bareness, n. (halt ya kuwa Bare | 
kuwa -lupu, uwazi, weupe. 

Bargain, n. maafikano, mwafaka, bei, 
mapatano. It is a bargain, rahisi, 
Jayida. Into the bargain, sayia:, 
juu, fayida, Makea bargain (con- 
tract), piga mkataa. 

—— v. pigana bei, patana. 

Bargaining,n. sbasasi, kupigana bei. 

Barge, n. mashua kubwa. 

Bark, n. (of sound) kilio (kama cha 
mbwa); (of a tree, hard) gome 
(ma-), (soft) ganda; (ship) | jatasi 
la milingote miwili U nussu); 
chombo. 

—v. ha kama mbwa; 
bark) ambua gome. 

Barley, n. shairi. 

Barmaid, n. kijakazi [vi-, dukani 
mwa pombe |. 

Barn, n. ghala ya nafaka. 

Barometer, n. [Attu cha kupimia 


(remove 


uzito wa hewa, ndio kujua re 
ya mvua na upepo). 

Baron, n. | jina la heshima ya mtu 
wa cheo chini yake Hari}. 


Baronet, n. (yina la heshima ya 
Baron mdogo). 

Barque, n. | jahazi la milingote mi- 
wiliunussu)j. , 

Barrack, n. nyumba ya asikari. 

Barrel, n. (chombo cha mviringo), 
pipa | ma-); (of gun) kasiba, mwa- 
nsi |mi-|), mdomo [mi-]. Single- 
barrelled, -a mdomo mmoja. 
Double-barrelled, -@ midomo mi- 
wilt. 

Barren, a. fassa, -gumba, si -sast; 
(of land) kame, jangwa ; (unprofit- 


BARRICADE 


able) -a burre, pasipo fayida, 
“kupu. 

Barricade, n. Goma | ma-|. 

Barrier, n. kisuio |(vi-|, mgogoro 
(mi-), boma | ma-|, kinga. 

Barrister, n. mwana sheria, mdai. 

Barrow, n. gari (dogo la gurudumu 
moja); (mound) kisugulu |vi-), 
kilima ae). 

Barter, v. badilisha [mali ao bithaa 
pasipo fetha), badslishana. 

— n. kubadilisha mali. 

Base, a. -baya, -nyonge, thaifu. 

Basis, n. upande wa chini, 
sehemu ya chini, msinjt, tako; 
(beginning. principle) chanzo, chi- 
mbuko, asili. 

Basement, n. drofa ya chini. 

Baseness, n. ubaya, anne 

Bashfal, a. -eny: ha 

Basin, n. ood 
tasa, kitasa ; 
bonde. 





of metal, brass) 
) guds ; (valley) 


Basis, n. = Base, n. 

Bask, vy. ofa jua, "jiotea jua (moto); 
(enjoy oneself) jifurahisha, jinyo- 
sha. 


Basket, n. (of grass, reeds, &c.) 
[vi-]; (large) kapo [ma-]; 
erent kinds) pakacha, tunga, 
Chane Jemanda. 
Bass, n. sauti nene; (samaki). 
—— a. -a sanii nene. 
Bastard,n. mwana wa haramu; (son 
of concubine) suriyama. 
Bastinade, v. piga ny ayort | pa miguu 
kwa bakora, piga fimbo miguuni. 
Bastion, n. boma (ma-| la ngome. 
Bat, n. [Aidan cha kuchezea, kama 


bap (animal) Aa ki; A 
ood bat, mfu hodari chesa 
Gricket. 


Batoh, n. fungu | ma-), jamii, kundi 
[ma- 


Bath, 1 n. birika ya kuogea, chakuogea ; 
(bathing) kiogeo, josho; (dipping) 
mchovyo. Vapour-bath, mafusho, 
mafukizo. Public baths, kamami. 

Bathe, v. vga, agesha, chovya, tia 
maji [ao yo yote kama maji|, osha. 

Bathos, n. (maneno ya kuchekwa 


29 


BEAM 
sana, kwani thaifu sana kuliko ya 
kwa 


nza). 

Battalion, n. kikosi |vi-) cha asikari. 

Batten, v. nona, nenepa; (fasten) 
kasa | kwa vipande vya mts). 

n. kipande cha mti. 

Batter, v. gongagonga. 

Battering-ram, n. (gogo la kuvu: 
njia boma vitani). 

Battery, n. Jamii ya misinga, 

Battle, n. vifa, mapigano. 

—— vy. pigana, shindana. 

Battle-fleld, n. pa kupigania, pali- 
pokuwa vita, 

Battlement,n. menomeno| ya ukuta). 

Bauble, n. £ipust, takataka, 

Bawl, v. piga kelele, lia, guta. 

Bay, n. ghubba; (tree) (mti wa 
Ulaya); (baying) mlio wa mbwa 
mkubwa; (horse) frasi mwekundu. 
Keep at bay, simamisha | adui), 
zuia, kinga. Stand at bay, simama, 
piganishwa. Bay window, dirisha 
la kutokesa [kama roshani). 

a. [rangi nyekundu kidogo)|. 

Bay, v. 2a | kama mbwa mkubwa|. 

Bayonet, n. upanga wa bunduki. 

—— v. choma kwa Bayonet. 

Bazaar, n. fenyi maduka, soko, duka. 

Be, v.-wa. 'Vo be loved, kupendwa. 
Be loved, -fendw-. Tobe or not to 
be, kuwa ama kutokuwa. Be guiet! 
uwe rathi, tulia! Let be, acha. 
Be it so, let it be so, njema, bassi. 

Beach, n. pwani, ufuko. 

—-V. ' pandisha pwani, pwelesa, 

Beacon, n. | moto mkubwa wa kuonya 
hatari ao furaha); onyo. 

Bead, n. ushanga ; (drop) tone | ma- |). 
Beads (rosary), ¢as6shz, Cluster or 
string of beads, shada ya ushanga, 
timba la ushanga. Belt of beads 
(woman's), dondaus ; (circlet) #fu- 
n 

Beak, n. mdomo | wa ndege). 

Beam, n. boriti kubwa iliyochongwa, 
mit (mi-|; mhimili im mi-); (ray) 
mwangaza wa nuru | kama kishale 
cha moto), kiangasa, kianga, kiali; 
(breadth) upana wa jahasi. Lay 
on beams’ ends, /aza, inika. 








BEAM 


Beam, v. angaza; (smile) kunjua 
uso, chekelea. 

Beaming, a. -angafu; (smiling) 
-kunjufu. A beaming face, kianga 
cha uso. 

Bean, n. (mbegu kama kunde, cho- 
roko, fiwe, &c.}. 

Bear, v. (p.t. Bore, Bare, pf. t. 
Borne, [zaa] Born), (carry) chu- 
kua; (endure) vumilta, stakimils ; 
(produce) zaa. Bear up, slahimili, 
jipa moyo. Bear with, chukultana 
na, Stahimilt, limbika, subiri. 
Bear in mind, kumbuka. Bear a 
hand, sayidia. Bear a likeness to, 
fanana na. Beara grudge against, 
onea chuki. Bear on (press on), 
songa, elemea; (rest on) tegemea; 
(concer) pasa, fungamana na, wa 
na habari ya; (be directed to) 
lekeana na. Bring to bear, foa, 
tumia, lekeza. Bear out, shuhudia, 
thubutisha (maneno ya). Bear 
with me, niwie rath. 

— n. dubu. Bear-garden, fujo, 
machafuko, makelele, uthia, 

Bearable, a. -a kuchukulika. 

Beard, n. ndevu. Long, bushy 
beard, madevu. 

—— v. piganisha, endea pasipo hofu, 
Jastria, tolea ujuvi. 

Bearer, n. mchukuzi (wa-), mpagast 
[wa-], kamali [ma-}. 

Bearing, n. (carrying) kuchukua, 
uchukuzi; (prop) tegemeo; (ap- 
pearance) #mbo, sura; aa 
saburi, uvumilivu; (production 
uzazi ; (meaning) maana; (posi- 
tion, condition) mahali, hah, kikao. 
Take bearings, haktkia mahali. 

Beast, n. mnyama [wa-], nyama; 
mtu mchafu, mkoo. 

Beastly, a. -chafu, -baya. 

Beat, v. (p. t. Beat, pf. t. Beaten) 
(strike) piga, gonga, chapa; (with 
hammer, &c.) fua; (surpass) sh#- 
nda, pila; (throb) Zetema, papa; 
(of a ship) #isha; (of hunting) 
tafuta mawindo, Be beaten by 
waves, &c., fuawa. Beat down 
(price), punguza bet ; (obstruction) 


30 


BEDRIDDEN 


bomosha. Beat in, vunja, ponda. 
Beat hollow, shinda sana. Beat 
off, or back, fukuza, shinda. Beat 
time (kadirisha kwa kifimbo, 
mkono, &c. |), gota; (regularly) gota- 
gota; (quickly) gogota. Beat up, 
tafuta. Beat about the bush, sz¢a- 
sila, tangatanga. Beat the air, 
shindana burre. Beat out (a 
question), hakiki, hojithojt. Be 
ead beat, choka sana, shind: 

Beat, p. t. Beat. 

n. pigo [ma-], shindo (ma-]; 
(station) mahali palipoamriwa, 
kingojo. 

Beaten, pf. t. Beat. 

Beatitude, n. kali ya heri. The 
Beatitudes, sifa sa heri [hatika 
anjili). 

Beauteous, Beautiful, a. -zuri. 

Beautify, v. fanya uzuri, pamba. 

Beauty, n. uzuri, urembo. A 
beauty, kisuri, haiba, mtu mzuri. 

Beaver, n. (nyama mdogo). 

Becalmed (Be), v. sngia shwari. 

Became, p. t. Become. 

Because, conj. kwa sababu, kwani. 

Beckon, v. pungsa mkono, ashiria. 

Become, v. (p. t. Became, pf. t. Be- 
come) fata kuwa, ingia kuwa, 
geuka,-wa; (suit) faa, fanya uzuri, 
stahtli, -wa wajibu. That dress be- 
comes you, ngua hiyo tnakuchukua. 
It became a tree, aligeuka mti. 

Becoming, a. -surt,-a kufaa, wajibu, 
-a kustahili. 

Bed, Bedstead, n. kitanda, malailo. 
Bed of sand, mahal: penyi mchanga, 
fungu la mchanga. Bed of river, 
mlo, bonde ja milo, mto mkavu, 
papttapo mto, chini ya mlo, chini, 
Bed (of potatoes, Src.), kufa (ma-). 
Goto bed, enda kulala, lala. Make 
a bed, Zandika. Bed-chamber, 
chumba cha kulala. 

Bedclothes, Bedding, n. mafandiko 
[ya kitanda), malalo |mikeka, 
nguo, majant |. . 

Bedew, v. tia umande, tia maji. 

Bedridden, a. | aliyelala asiweze ku- 
simama tena), -gonjwa sana, -weli. 








BEDSTEAD 


Bedstead, n. (common een, 
kitanda [vi-}; (with turned legs 
uliri ; (European) samadari. 

Bee, n. nyuki. 

Beech, n. (mti wa Ulaya). 

Beef, n. nyama ya ng ombe. 

Beehive, n. msinga | mi- | wa nyuki. 

Been, pf.t.Be. I have been, nime- 
kuwa ; (gone) nimefika, nimekwt- 
sha kwenda. 1 have been loved, 
nimependwa. 

Beer, n. pombe; (sweet, unfermented) 
Togwa. 

Beetle, n. (kidudu chenyi mabawa 
na kutambaa, kama mende). 

Befall, v. (p. t. Befell, pf. t. Be- 
fallen) pata, tukia, angukia. 

Befit, v. stahili, faa, pasa. 

Befitting, a. wajibu, -2urt, -ema. 

Before, adv. za prep. kabla | ya, 
prep. of time], mbele | ya), zayidi 
L ya), zamani, kwanza. Before he 

ies, asijekufa, mbele ya kufa, 
kabla hajafa bado. Go before, be 
beforehand, enda mbele, tangulia, 
-wa tayari, -wa kwanza. 

Beforehand, adv. mbele, kwanza. 

Befriend, v. fathili, sayidia, fanyia 
urafiki, tendea mazuri, karibisha. 

Beg, v. omba, sthi, taka. Beg the 

uestion, kafa maneno vibaya. Beg 
or pardon, /alama. Beg pardon 
(apologize), taka raths. I beg 
your pardon, sir, Ausrathi, bwana. 
I beg you, tafathak. Go begging, 
st pata mnunuzi, si tumika, tha- 
vaukwa. 

Began, p. t. Begin. 

Beget, v. (p. t. Begot, pf. t. Be- 
gotten) saa | kiume;; (cause) fa- 
nya, toa. 

Boggar,n. mwombajt(wa-|, maskini, 
mkata, fukara. Be made (become) 
a beggar, be beggared, fukarika, 
kombeka mali, pangusika mali, 

Jilisika. 

— v. fukarisha, filisisha. It beg- 
gars description, Aa:west kuelezwa, 

t. 

Beggarly, a. -a maskini, -nyonge, 

“baya. 


81 


BEING 


Beggary, n. umaskini, ufukara, 
ukata, hohe hahe. 

Begging, n. maombi, uombaji, ku- 
omba, kulalama. 

Begin, v. (p.t. Began, pf. t. Begun) 
anza, ingia; (a work) maliki, 
shika; (start) ansisha. 

Beginner, n, mwanafunzi, mjinga, 
mwenyi kuanza. 

Beginning, n. mwanzo, awali, asili, 
chanzo. At the beginning of the 
year (month), mwaka |mwezt) 
uli ma. ; 

Begone, int. ondokea mbali ! ondoka ! 

Begot, p. t. Beget. 

Begotten, pf. t. Beget. . 

Beguile, v. danganya, vula kwa 
werevu, punja, kalamkia, sha- 
weshe. 

Begun, pf. t. Begin. 

Behalf, On behalf of, prep. kwa 
ajili ya, kwa sababu ya, mahali 


pa. 

Behave, v. Zenda, enenda, fanya 
kazi, jiweka. 

Behaviour, n. mwenendo. Good 
behaviour, adabu, adili, kutenda . 
wema. During his good behaviour, 
wakali ajtwekapo wema. Bad be- 
haviour, kufenda vibaya, kukosa 

> upotofu. 

Behead, v. kata kitwa. ; 

Beheld, p. t. za pf. t. Behold. 

Behest, n. amri, 42130. 

Behind, adv. (ma prep.) nyuma 
' yaj; (of time) baada [ ya}; (in- 

erior) chin£ | ya}; (on further side) 

mbele | ya). Remain behind, dahz, 
saléa. Be behindhand, chelewa, 
kawia; (backward) Zittwa, shi- 
ndwa. 

Behold, v. ona, tazama, angalia. 
Lo, behold ! kumbe, tahamaki ! 
Beholden to (Be), v. wiwa na, onta 

shukrani. 

Behove, v. It behoves us, yatupasa, 
tumepaswa. 

Being, n.( 7as. Brist)kuwa; (nature) 
asili, hali; (creature) kiumbe, kitu 
kizima ; (thing existing) -enyi ku- 
wa. Human being, dinadamu. 


BEING 


Being, v. (participle ya verb kuwa). 
It being, ikiwa. I being, nikiwa, 
&c. 

Belabour, v. piga sana, chapa, 
menya, gonga. -, 

Belch, v. ungulia, kokomoka. 

Beleaguer, v. vizia, otea (Taz. Be- 
siege). 

Belfry, n. (mnara ao chumba mna- 
rant chenyi kengele). 

Belie, v. ss staksh, onya uwongo, 
umbua, singima. It belies his 
character, ss kwa tabia yake, 
haimstahtli, si wajibu. 

Belief, n. zmans; (idea) thana, wazo; 
(creed) kanuni ya imani, (Mahom- 
medan) shahada. It is my belief, 
naona mimi. 

Believe, v. amini, sadiki, sadikisha; 
(think) ona, thané; (expect) zu- 
maint, 

Believer, n. mwenyi imani, mwenyt 
kusadiki. 

Bell, n. kengele; (small, ornamental) 
njuga. 

Belle, n. mwanamke mzuri. 

Bellicose, a. -a2 kutaka vita, -kak. 

' Belligerent, n. mfanya vita. 

Bellow, v. 4a kama ng'ombe, ngu- 
ruma, vuma. 

Bellowing, Bellow, n. wami, 
kivumt kama cha ngombe, ngu- 
run, 

Bellows, n, mifuo, mivukuto. 

Belly, n. tuméo (ma-). 

Belong to, v. wa mali ya, -wa mtu 
wa, -wa kitu cha, -wa kasi ya, -wa 
haki ya, -wa chini ya, -wa sehemu 
ya, pasa, It belongs to me, 42: 24 


yangu. 

Beloved, a. -fenst, -pendwa; (in 
letters) muhebhi. 

Below, adv, sa prep. chini | ya}. 
Be below (unworthy of), st stahili, 
Here below, hapa duniani. 

Belt, n. mshipi (mi-); (of beads) 
kondavi; (strap) ukanda. A belt 
of trees, miti safu, mitt moja bwa 
moja. 

Bemoan, v. ilia, sikitikia. 

Bench, n. msza ya kukalia, kiti [vs-]; 


82 


BERTH 


(of stone) 4 ; (judge’s) kifi 
cha katht; (judges) makatht. 
Bend, n, pindi [ma-}, kombo, kigo- 
sho; (windings of a stream, &c.) 
magubba, mizengo. 
— v.(p.t. na pf. t. Bent) senda, 
kunja ; (neut.) pindika, nepa, kun- 


jtka; (make a ring of) peta, 
peteza, petemanisha; (subdue) 
tuisha; (tum) geuka; (stoop) 
inama ; (direct) elekesa. 
Beneath, adv. ma prep. chini 
Lya), 


Benediction, n. mbaraka | mi-), ba- 
raka, kutabaruku. 

Benefaction, n. sadaka, fathih. 

Benefactor, n. mfathit (wa-), 
mlenda mema. 

Benefice, n. (kasi ya kasisi mahali 
fullani yenyi uchumi)|. 

Beneficence, n. ukarimu, upaji, 
wema, 

Beneficent, a. -enyi Beneficence. 

Beneficial, 3. -a kufaa. 

Benefit, n. fatkils, fayida, chumo. 

Benevolenoe, n. «fat, ukarimu, 
wema. 

Benevolent, n. -fajt, -karimu. 

Benighted, a. -jinga, -shenzi, -stojua 
mambo 


Benign, Benignant, a. -ema, -a 
sipole, -anana, 

Bent, a. -lopindtha, -enyt kombo 
(7as. Bend); (with age, &c.) 
kibiongo [wi-\. bent on, zaka 
sana, tamani. Be easily bent, 
pindtha, pindamana, petemana. 

— p. t. #a pf. t. Bend. 

—— n. fabia | ya mtu), moyo. 

Benumbed, a, ganzi. 

Bequeath, v, rtthisha, wosia, achia. 

Bequest, n. ursthi. 

Bereave, v. (p. t. na pf. t. Bereft) 
twalia, tolea, 

Bereaved (Be), v. fwaliwa, ishiwa ; 
(by death) fiwa. 

Bereavement, n. kufiwa, 

Bereft, p. t. #a pf. t. Bereave. 
Berry, n. (unda dogo lo lote kama 
Jorsadi ao fuu); (of coffee) buni. 
Berth, n. [fa kulala merikebunt |, 





BESEECH 


kijumba; (lodging) kao. Give a 
wide berth to, epuka na. 

Beseech, v.(p.t.#a pf. t. Besought) 
siki, Sana. 

Beseom, v. faa, stahili, -wa cheo cha, 

Besat, v. (p.t. za pf.t. Beset) visia, 
sunguka, songa. 

Besetting, a. -a kusonga siku sote, 
-a kuvizia, Sc. (Taz, Beset). 

Beside, prep. (by side of) kando ya, 

vuni pa; (over and above) 
zayidi ya, juu ya. He is i 
himself, amerukwa na akili. That 
is beside the question, mbali hiyo, 
ngine, haimo. 

Besides, adv. xa prep. Zena, zayidi 
Lya), juu | ya). 

iege, v. Ausuru, zunguka mji 
vitani, fanya mazingiwa, singiza, 

Besom, n. | ufagio mkubwa|. 

Besought, p. t. na pf. t. Beseech. 

Bespeak, v. (p. t. Bespoke, pf. t. 
Bespoken) Zaka mbele, agisia 
mbele ; (indicate) onya, 

Best, a. afuthali, bora, -cma sana, 
-suri kupita yote. Best man, rafiki 
wa bwana harusi. 

—— n, kipeo, iliyo njema sana. Do 
your best, fanya vema uwezavyo, 
Jitahidi, 
shindwa na, shukuria. Make the 
best of one’s way, enda upesi iwe- 
zavyo. Have the best of, shinda. 
At best, Awa vyouyote. For the 
best, afathalz. The best of it is 
that, ndiyo njema ya kwamba. To 
the best of my memory, niwezavyo 
kufahamu. 

Best, adv. wema sana, haks?. 

Bestial, a. kama nyama, kinyama ; 
(filthy) -chafu. 

Bestir, v. amsha, endesha, harakisha. 

Bestow, v. (place) weka; (apply) 
tumia ; (give) toa, -pa. 

Bestraddie, Bestride, v. (p. t. Be- 
strode, pf. t. Bestridden) (kaa 
kama juu ya frasi kwa kupanua 
miguu |, jipachika kwa. 

Bet,v.(p. t. na pf.t. Bet) sitndanta, 
Pinga, weka sharti ; (affirm by a 
bet) Piga masharti kama; (engage 


33 


Make the best of, si| 


| Betting, 


BEWILDER 


in betting) wekeana mashariti, 
shurutishana, - 

Bet, n. sharti [ma-]. Make a bet, 
Lay a bet, = Bet, v. 

Betake (oneself to), v. (p.t. Betook, 
pf. t. Betaken) , legemea, 
kimbsihia, 

Betel, n. (leaf) Zambuu ; (plant) 
miambuu, . 

— nut, fopoo [ma-]; (prepared 
for chewing) masiku. (Preps 


beside | Bethink, v. (p. t. sa pf. t. Bo- 


thought) fikiri, kumbuka. 

Betide, v., tukia, pata, 

Betimes, adv. mapema. 

Betoken, v. onya. ; 

Betook, p. t. Betake. 

Betray, v. khaini, danganya, toa, 
salimu kwa hila, tega; (indicate) 
onya, ththirisha, toa wast, funua ; 
(abandon) acha, tupa, 

Betrayal, n. kukhaini, hila (Taz. 
Betray). 

Betroth, v. oza, akidia kuwa mke, 
funga mikaha. 

Betrothal, n, mikaka, sharti ya ndoa. 

Better, a. zayidi, bora, afathai:, 
Better than, saytdt ya, bora kuliko, 
afathali kama, kupita, kushinda. 
Be better, pita, shinda ; (in health) 
-wahajambo, pona, Youhad better 
go, @fathals uende. To think better 
of it, kugeuza shauri, Get the 
better of, shimda, ghakbu, Be 
better off, -wa halt njema zayidi; 
(richer) -wa na mali zayidi. To 
get better, kupona, kupata hajambo. 

n. kuwekeana masharti 
(Taz, Bet). 

Between, Betwixt, adv. na prep. 
katikati (ya), beina [ya], kati 

aj. 

Beeage, n. kinywaji | vi-), cha ku- 


nywa. 
Bevy, n. kundi |ma-, la ndege, la 
waanake). 
Bewail, v. Alta, pigia maombolezo. 
Beware, v. angalia, fanya hathari, 
<wa na hathari, jihalharit. 
Bewilder, v. fathaisha, shangaza, 
suzua, tia matata, 
D 


BEWILDERMENT 


Bewilderment, n. bumbuazi, fathaa, 
mshangao. 

Bewitch, v. fanyia uchawi, loga, 
poteza akili, pagaa, zungusha kitwa, 

Bewitching, a. -zuri mno (hatta 
kupoteza akili |. 

Beyond, adv. za prep. mhele ya), 
ng'ambo ya pili | ya ), zaidi | ya |, ku- 
pita, Itisbeyond me, tmenzshinda, 

Bhang, n. bangi. 

Bias, n. upendeleo, moyo wa kuelekea, 
- hukumusi sawa. Have a bias to- 
wards, tnamia, elekea, pendelea, 

Biassed, a. -enyt Bias. 

Bible, n. (msahafu mtakatifu wa 


Wamasthiya|, Maandiko Mata- 


katifu. ' 

Bibliography,n. limu ya misahafu. 

Biceps, n. chafu la mkono. 

Bicker, v. bishana, kosana, gombana. 

Bid, v. (p.t. Bad, Bade, Bid, pf. t. 
Bidden, Bid) amuru, agiza, am- 
bia. Bid fair to be, taka kuwa. 
Bid farewell, aga. 

—— (make a bid) v. nunua, sabuni, 

“pandisha bet; (first bid) rasimu. 

Bidden, pf. t. Bid. 

Bidding, n. amri, neno. 

Biennial, a, -a killa miaka miwili. 

Bier, n. jeneza. 

Bifurcation, n. panda, 

Big, a. -kubwa, -kuu, -nene. A big 
man, jitu | ma- |, pandikizi la mtu. 
Big men, mapande ya watu, A big 
child, jana (ma-). A big dog, 
Jibwa | ma- |. 

Bigamist, n. mwenyi kuoa wake 
wawili, 

Bigamy, n. kuwa na wake wawili. 

Bigot, n.-shupavu | wa dini, maneno, 
&c.], -enyi maneno makavu,-gumu, 

Bigoted, a, -a ginsi ya Bigot. 

Bigotry, n. uskupafu (wa moyo), 
ugumu, ukavu. 

Bile, n. #yongo. 

Bilge, n. ngama, banduru. 

Biliousness, n. safura, tabia ya 


Nyongo. 

Bill, n. (of bird) mdomo | wa ndege); 
(account) kali ya fetha, hesabu, 
Jumla; (proposed law) (| kati yenyi 


34 


BISON 


habari ya sheria mpya |; (chopper) 
mundu (mi-). Bill of sale, axkra, 
Bill of exchange, Aawala, hundi, 
Bill of fare, | barua ya vyakula 
mezani), Bill of lading, chetz. 

Billet, v. [amuria asikari nyumba 
atakayokaa), 

n. kibarua cha Billet. 

Billet-doux, n. barua ya mchumba. 

Billiards, n. [mcheso kama Baga- 
telle}. | 

Billion, n. /akki fi lakki marra mia; 
1 ,000,000,000,000, 

Billow, n. wimbi AA no 

Bimanous, a, -enyt mi. miwili, 

Bin, n. sanduku | ya kuwekea nafaka, 
devai, makaa, 8tc.). 

Bind, v. (p. t.na pf.t. nea funga, 
kaza; (put restraint on) fanya 
sharti, tia shartt, bidi ; (hooks) 
jalidi, 

Binding,n. (of books) jalada, jalidi. 

— a.-a lasima, -a sharti. 

Binocular, n. durubini [ya macho 
mawili), 

Biography, n. [Aabari za maisha ya 
mtu). 

Biology, n. (elimu ya usima, na asili 
ha ee 

Biped, a. -enyt miguu mtwili. 

Bird, n. ndege; (young) Linda |ma-|. 
A bird’s-eye view, kufazama toka 
“juu, kutazama yote pamoja. 

Birdlime, n. /imbo. 

Birth, n. uzazi, usaliwa; (begin- 
ning) mwanzo, asili ; (rank) cheo; 
(family) jamaa, A man of high 
birth, miu wa cheo kikubwa, mtoto 
wa wafu. 

Birthday, n. itu ya kusaliwa ya 
killa mwaka). 

Birthright, n. urithi, 

Biscuit, n. (mkate mkavu wa kizu- 
ngu) biskili. 

Bisect, v, kafa sawasawa wipande 
viwili, 

Bishop, n. askofu [ma-]}. 

Bishoprio, n. uaskofu, kasi |milki | 
ya askofu. 

Bison, n. 
mdogo). 





[mnyama kama nyali 





BISSEXTILE 


Bissextile, a. (killa mwaka wa 
nne kizungu, ndio wenyi siku 
366]. 

Bit, n. sehemu, kipande, chenge; (of 
a horse) liyamu, A bit, kidogo. 
I don’t care a bit, haithuru hatta 
kidogo. Nota bit of it, ssvyo kabisa. 
Bit by bit, punde kwa ‘punde. Take 
bit by bit, chota. 

—— p. t. Bite. 

Bitch, n. mbwa jike, 

Bite, v. (p. t. Bit, pf. t. Bitten) uma, 
tafuna; (pain) washa ; (take hold) 
kamatisha, Biteoffa piece, mega. 
Bite the dust, uawa vilani. 

— Nn. kuuma, umo, palipoumwa ; 
(mouthful) ego. 

Bitten, pf. t. Bite. 

Bitter, a. -chungu, -kalt. 

Bitterness, n. uchungu, ukali. 

Bitumen, n. Jami, . 

Bivouac, v. ‘ua, panga. 

——  n. kituo, kambi. . 

Blab, v. paya, payuka ; (tell tales of) 
chongea, Singista, hashifu. 

Blabber, n. mpaya, . mchongezi, 
mkashifu. 

Blabbing, n. fayo [ma-]; uchongest, 
ukashifu. 

Black, a.-£4st; (dark)-a giza; (dread- 
ful) -a #sho, -a msiba, -baya. A 
black she (reprobate) , baa[ma-}. 
Black- mail, hongo. In black and 
white, imeandikwa, halisi. 

(colour) weusi; (negro) 
mweusi [w-]. 

Blackboard, n. («bau wa kuandikia 
chuonz |. 

Blacken, v. fanya -cusi; (disparage) 
tia aibu, singizia, umbua, 

Blackguard, n. na a. baa [ma-], 
mbaya, mnyonge, barathuls, ayart, 

Blacking, n. mafuta meusi. 

Black-mail, n. hongo, mlungula, 

—— vy. toza fetha kwa uthalimu, 
lipiza hongo, lungula. 

Blackness, n. weusi, giza, ukali. 

Blacksmith, n. mfua chuma, mhu- 
nsi, fundi Tma-|. 

Bladder, n. kibofu [vi-]. 
Blade, n. (of grass) jani [ma-], ki- 


— n. 


85 


BLEMISH 


Jani; (of sword) kengee; (of oar) 
bapa; (of knife) bamba. . 

Blamable, a. -daya, -a kulaumiwa, 
kosa. Be blamable, be to blame, 
ingia hatiyant, patilizika, stahili 
laumu. We is blamable, or, to 
blame, amekosa. 

Blame, v. (scold) karipfia, kemea; 
(accuse) fa hatiyani, shtaki, lau- 
mu; (visit on) patélisa, 

——— 1. matumuvu, laumu, 

Blameless, a. -sio na haltiya, -sio 
kosa. 

Bland, a. -anana, -pole, -tamu. 

Blandishment, n. ubembelezi, upe- 
ndeleo, ushaushi. 

Blank, a. -fupu, -eupe; (face, look) 
-@ kufathaika, -a kushangaa, -a 
kutundawaa, 

Blanket, n. dlanketz; (thick woollen 
stuff) bushuti. 

Blaspheme, v, nenea dini | Muungu |, 
kufurisha, nena unajisi, tukana, 
nenea vibaya, 

Blasphemer, n. mwenyi kunenea dini 
Utumtukana Muungu |, mkufuru. 

Blasphemous, a. -4 Blasphemy. 

Blasphemy, n. maneno ya hunenea 
dini, makufuru, unajisi, ukafiri ; 
mafukano, 

Blast, n. (sound) uwumi, shindo; 
(rush of air) thoruba ya pepo, uvu- 

0, upepo wa mshindo [wa 
ghdfela); (blasting) kupasua kwa 
barut 


—-v. haribu, angamiza ; (break by 
explosion) pasua kwa baruti. 

Blase, v. waka. Blaze abroad, za- 
ngaza. 

n. mwangaza wa moto, mwako. 

Bleach, v. fanya -eupe. 

Bleak, a. A bleak country, Jara 
tupu, ukiwa. A bleak wind, upepo 
wa baridi. 

Bleat, v. ia (kama kondoo|. 

Bleed, v. (p.t. ma pf,t. Bled) Zoka, 
damu ; ; (draw blood) zoza damu, 
umika. He bled freely, altchuru- 
zika damu, damu ilimtoka tele, 

Blemish, v. karibu usuri wa, ta ila. 

——n. sla, kipunguo, kosa, aibu, 

D 2 





BLEND 


Blend, v. changanya. . 
Bless, v. bariki, tabaruku. 


86 


BLUE 
pumba, mwenyi kitwa kigumu, 
kigogo. 


Blessedness, n. halz ya heri kamiti. | Blood, n. damu ; (race) asili, mbegu; 


Blessing, n. mbaraka | mi- |, baraka, 
rathi; kubariki, God bless you, 
Muungu akuweke. 

Blest, p.t. #a pf. t. Bless. 

Blew, p. t. Blow. 

Blight, n. [maraths ya mimea) kutu, 
koga, kawa(?). 

— v. fisha, poteza, fifisha, 

Blind, a. (sightless) -pofu ; (incon- 
siderate) -a ujinga, -a haraka; 
(obscure, hidden) -styopenya nuru, 
-stopittka, -a kufichikana, Blind 
of one eye, -enyt chongo. A blind 
man, kipofu {vi-}. Blind rage 
(folly, obedienee, &c.), ghathabu 
tupu, wazimu, shetani. 

v. povusha ; (deceive) danganya. 

—— n. fazia . 
shani |; (blinker) kijamanda [vi-]; 
(deceit) kila, uwongo, mtego. 

Blindfold, v. fungia kitambaa ma- 
chont, funga kidoto. 

Blindly, adv. kwa ujinga, billa 
shauri, 

Blindness,n. upofu, (oneeye) chongo. 

Blink, v. pepesa | kopesa | macho. 

Blinkers, n. (for camels, &c.) kija- 
manda, kidoto, kinga ya macho. 

Bliss, n. furaha kuu, raha musta- 
vehe, hali ya heri kamili, jaha, 

Blissful, a. -a Bliss. 





tive disease) wwwats. 
Blithe, a. -enyi furaha, -kunjufu. 
Bloat, v. vimbisha. 


Block, n. (kipande kinene cha mli | 


ao jiwe ao chuma); (of houses) 
nyumba nyingi pamoja; (obstruc- 
tion) zuz0; (pulley) kapi [ma-], 
ayari ; (for caps) aroma; (execu- 
tioner’s) (mli wa kujtlasia kitwa 
tayari kukatwa | kiti, kiguzo. 

— v. pinga njia, ziba, zuia, kinga- 
misha, fungisha. 

Blockade, v. kusuru, sunguka kwa 
vita, singisa, fungtsha, 

D, mazingtwa, 

Blockhead, n. mjinga [wa], ki- 





Lya kukinga jua dirt- | 


(family) jamaa, udugu. His blood 
ts up, amekasirika. In cold blood, 
pasipo hasira, kwa shauri si kwa 
haraka, kwa ukaki tu, 

Bloodhound, n. ( jibwa la kuwindia 
watu, hodari kunusa). 

Bloodshed, n. waji, mauaji, damu. 

Blood-vessel, n. mshipa wa damu. 

Bloody, a,.-a damu; (cruel) -kazi, 
-a kiuaje. 

Bloom, v. toa mawa, chanua; (grow 
up) kwa. 

—— n. ua [ma-}. To be in the 
bloom of youth, kuwa kijana 
mzima, kupevuka, 

Blossom, n. za v. = Bloom. 

Blot, Blotch, n. waa [ma-], ila, 
kiwaa; (of ink) Atwaa, kstone ; 
(disgrace) atiba, kipungno. 

v. 4a mawaa; (spoil) azbisha, 
haribu, Blot out, futa, futia 
mbali; (remove entirely) simiAiza, 
ondoa pia, 

Blotting-paper, n. | karafast ya ku- 
kaushia wino). 

Blow, n. pigo | ma- |, shindo |ma- |); 
(disaster) msiba |mi-|); (sudden. 
act) tendo la ghdfala, théruba. 
At a blow, ¢héruda moja. Come 
to blows, anza kupigana,ingia vita, 





,——_v. (p.t. Blew, pf.t. Blown), (of 
Blister, n. “ngelenge [ma-]; (erup- | 


wind) vuma, (of breath) wa pu- 
muzi, puzia, pulizia; (pant) éweta; 
(blossom) Za maua. Blow a 
trumpet, &c., Piga panda, Blow 
the nose, futa kamasi. Blow bel- 
lows, vaketa, Blow over, fifa, 
tulia, Blow up, vunja kwa ba- 
rutt, pasua, (neut.) pasuka; (a 
bladder, football) puAsta. Blow 
about, eperusha, (neut.) peperseka, 
Blubber, n. (mafuta ya nyangumi |). 
— v. a kwa machozi kitoto. 
Bludgeon, n. gongo |ma-|, rungu 
(ma- |, kibarango (ve-]. 
Blue, a. na n. [-a] rangt ya sama- 
wati, kama maji ya bahart, sa- 
mawi; (for washing) 7/2. 


BLUE-JACKET 


Blue-jacket, n. dakaria wa mano- 
wart, 

Blue-stone, blue vitriol, n. mru- 
tutu. 

Bluff, n. ras, kilima |ukingoni pa 
mto ao bahar |. 

—— a. (outspoken) -nyofu ; (surly) 
-kais ; (steep) -a kusimama. 

Blunder, v. kosakosa, fuja, chafua, 
borage. 

—— n. kosa | ma- |, Fuse, ujinga. 


Blunderbuss, n. nduki fupi 
nene|j. 
Blunt, a. -bufu; (plain-spoken) 


-nyofu, -a kusema wastwast. This 

_ knife is blunt, kisu hike hakipati. 
Bluntness, n. wbutu, &c. 

Blur, n. waa [ma-]}, . 

—— v. tia waa, haribu. ' 

Blush, v. geuka [uso}. Put to 
binsh, hizi, tahayarisha, vunja uso. 

—— n. kugeuka uso (kwa haya), 
haya usoni. 

Bluster, v. figa domo, nena kwa 
kiburi, jigamba, A blustering 
wind, upepo mkati. 

——n. maneno ya kiburi, ufithuli, 

Boa, n. chatu. 

Boar, n. nguruwe ndume. 

Board, n. ubau [mbau|; (council) 
baraza; (food) chakula, riziki; 
(table) meza. On board, merike- 
buni. Take on board, gakia. 
Board and lodging, kula na ku- 
lala, nyumba na nafuu. 

— v. ptkia, lisha, tolea riziki ; 
(enter ship) imgza merikebuni, 


Boarder, n. (mwenyi kupanga chu- 
mba na kupikewa\. 

Boast, v. jisifu, jivuna, jigamba. 

—— n. majivuno, USIMANGU. 

Boaster, n. mjisifu, 

Boastful, a. -a kujisifu, 

Boat, n. mashua; (ship) merikebu. 

— v. fembea mashuani, chezea 
mashua. 

Boatswain, n. serangi. 

Bob, v. #kisika, rukaruka. Bob up, 
2uka, 


37 


BOND 


Bobbin, n. kidonge cha uzi. 

Bodo, v. onya, onyesha mbele. 

Bodily, a. -a mwili, -a mfano wa 
mwili, 

— adv. fia, -ote. 

Bodkin, n. (sindano kubwa butu |. 
Body, n. mwili | miili); (without 
limbs) kiwiliwili ; (dead) mayiti ; 

(person) mts; (company) jamii, 
shirika, wingi; (of troops) Kikosi, 
kundi; (strength) ugumu, uzito; 
(substance) kitu; (of wine) nguvu, 
ukali, Heavenly body, nyota | jua, 
mwezi), Somebody, mtu mmoja, 
mtu. Anybody, mtu yo yote. 
Bog, n. siwa lenyi malope mengi. 
Be bogged, zopea. 
Boggy, a. -4 rojo rojo, -a matope. 
Boil, n. jipu (ma-). 
v. chemsha, (neut.) chemka; 
(bubble) tutuma; ; (food) tohosa 
(water) pika; (excitement) ka- 
sirika sana, shikwa na ghathabu, 
Be boiled, tokota, tokeseka. Boil 





over, furika, 

Boiler, n. chombo cha kupikia 
maji. 

Boisterous, a. -2 nguvu, -a tadi, -a 
Jeuri, -a kuchafuka. 

Bold, a. -jasirs, -shujaa, -guniu, -enyt 
moyo; (dangerous) -a hetart, 


-kubwa; (forward) -tundee, -teckuts ; 

(prominent) nje, wazi, -a kutokeza. 
Make bold to, Zkubutu, 

Boldness, n. wasiri, Sc. 

Bolster, n, mlo (mi-, mrefu wa ku- 
lasia kichwa). 

Bolster up, v. fegemesa. 

Bolt, n. homeo [ma-]; kia; (missile) 
lisasé ; (screw, &c.) msomart, para- 
fujo. 

Bolt, v. komea, funga, kaza; (swal- 
low) meza, -la kwa pupa; (rush off) 
toka mbio, kimbia. 

Bomb, n. kombora | ma- |. 


Bombard, v. piga mizinga, vunja 


kwa mizinga. 
Bombardment, n. kupiga mizinga. 
Bombast, n. maneno makuu, maji- 


yuno. 
Bond, n. fungo | ma-), kifungo (vi-}; 


BONDAGE 


(written contract) sharti, ‘hati, 
mkataa. 

Bondage, n. utumwa. 

Bondsman, n. mtumwa [wa-), 


Bone, n. mfupa (mi-), fupa [ ma-]; 


(of fish) mwiba wa samaki. Have | B 


a bone to pick with, -wa 2a neno 
na. Make no bones of, si ogopa, 
St kawia, st jizuia. 

Bonfire, n. moto wa salamu. - 

Bonnet, n. kofia | ya mwanamke). 

Bonny, a. -suri. 

Bony, a. -enyt mifupa mengi, kama 
mfupa; (emaciated) -gofu. 

Booby, n. mjinga, mpumbafu. 

Book,n. kitabu Er mwa hafu la), 
chuo (vy-| Bring to book, taka 
hesabu, shtaki, kemea, Account 
book, daftari. 

—— v. andika katika daftari. 

Bookish, a. -4 kusomasoma vitabu, 
-a kuiga maneno ya vitabuni, 

Book-keeping, n. (maarifa ya ku- 
andika hesabu ya mali ), kuandika 
daftari ; (clerk's work) #karani. 

Boom, n. vvumt, mshindo; (of ship) 
foramali ndogo; (in commerce) 
kukaza bet, vumisha, 

v. vuma, vumisha. 

Boon, n. fathili, baraka. 

Boor, n. mshenzi, mtu wa kima- 
shamba. 

Boorish, a. kimashamba. 

Boot, n. kiatu (cha hisungu, kiku- 
bwa). To boot, saidi, faida. 

— v. faa. 

Booth, n. kibanda [vi-]. 

Bootless, a. -a durre. 

Booty, n. mateka, mawindo, nyara. 

Border, n. #paka,ukingo; (of cloth) 
pindo (ma-], (woven) taraza. 

—— (on), v. sangamana [na], pa- 
kana | na), “wa mpaka mmoja (na), 
kartbta; (resemble) -wa kama, 
mfano mmoja na, karibu ya. 

Bore, v. sua, (drill) pekecha, (awl) 
atdimikia, (crow-bar) toboa; (an- 
noy) sumbua, pekecha, chokoza, 
Bore ears (nose, &c., for orna- 
ment), koga 


—— n, (ca ibre) (cheo cha tundu la 





38 


BOUND 


bunduki); (tidal wave) (wimbi 
kubwa mtoni); (troublesome per- 
son) mtundu, mwenyi kero, mcho- 
kozi, muutht, 

Bore, p. t. Bear. 

orn (Be), v. zaliwa. 

Borne, pf. t. Bear. 

Borough, n. mji (mi-), watu wa 
mji. 

Borrow, v. asima, kopa, karithika, 

jipasha deni; (receive) pokea; 
(imitate) iga, fuatisha. 

Borrowed, a. -Hoasimwa, &c.; (as- 
sumed) -a watu, st -ake [-ao, &c. |, 
-a Uwongo. 

Borrower, n. mkopi. 

Bosom, n. kifua, moyo; (innermost 
part) ndani kwa ndani. A bosom 
friend, msirz, msettrs. 

Boas, n. nundu, kama nundu, ki- 
tumbo, jicho ; (master) bwana. 

Botanist, n. mwenyi kujua Botany. 

Botanize, v. #ifunza Botany. 

Botany,n. Telimu ya mili na mimea 
yote). 

Both, a. -ote -wili | mbili |, -wilt. 

—— conj. na. Both this and that, 
hii na hii. 

Bother, n. uthia, taabu, huja, kisi- 
yani. 

—— v. sumbua, utht, chokoza. 

Bottle, n. chupa [ma-); (small) &- 
tupa |vi-); (of skin) kiriba [vs-] ; 
(water-cooler) gudulia. 

Bottom, n. chint, upande wa chini; 
(basis, beginning) msinji, mwanzo, 
asili. Bottom part (piece), Zako. 
At bottom, haswa, kwa kweli. 
Bottom, Get to the bottom (of), 
fika chini fal; (sift) hakiki, jua 
ote pia. at the bottom of, -wa 
asili [mwanso, mwanstshi, mwo- 
ngozi |. Bottom upwards, fudifude. 

Boudoir, a. chumba cha bibi. 

Bough, n.taws | ma- |), kitawi, ulansu 
(zansu ). 

Bought, p. t. #a pf. t. Buy. 

Boulder, n. (jiwe kubwa la mvi- 
ringo |), mwamba (mt-). 

Bounce, v. ruka | kama mpira |. 

Bound, p. t. #a pf.t. Bind. I am 





BOUND 


bound (to go), sina buddi | kwe- 
nda), imenibidi, imenipasa, nala- 
zimika, imelazimu kwangu, juu 
yangu. The ship is bound for 
Bombay, jahasi inakwenda Mo- 
mbee. The book is bound, 4#abzu 
kimetiwa jalada. Yl be bound, 
natadariki, naithini, hakika. 
Bound, v. (leap) ruka! kama mpira); 
(border ma; (restrain) 
suta, bounded by, na na, 
wa na mpaka. It is bounded by, 
mpaka wake ni. 
n. suko (ma-|; (limit) mpaka, 
kiasi ; (furthest point) upeo, kiko- 
mo. bounds, ruka mpaka, 
pita kiasi. Keep within bounds, 
zuia; (neut.) shika mpaka, shika 
kiasi. 


Boundary, n. mpaka |mi- |. 

Boundless, a. |-sto na mpaka ao 
mwisho ao masi), -kubwa mno, 
ingi sana. 

Bounteous, Bountiful, a. -paji, 
-karimu, -ingi. 

Bounty, n. ukarimu, upaji, baraka; 
(premium) bakshishi. 

Bouguet, n. shada la maua; (scent) 
arufu, nukato. 

Bourse, n. (barasa ya matajiri, 
wafanyapo shughuli, zao |. 

Bout, n. samu, safari, théruba. 

Bow, v. (bend down) sama, tnamt- 
sha; (subdue) “sha. Bow to, 
salimu, amkia (kwa kuinama); 
(give way to, accept) 222, kubali, 
Bow down before, sujudia. 

— n. (of ship) gubeli, omo; (ges- 
ture of respect) salamu [ya kui- 
nama |), jisnamist, kuinama kitwa. 
Make a bow to, #namia kikwa. 

Bow, n.ufindi | pindi |, (and arrows) 
ula (mata, nyulalji (of ribbon) 
fundo. Draw the long-bow, piga 
chuku. 

Bowels, n. mafumbo; (inmost part) 
moyo; (compassion) kuruma. 

Bower, n. (makali pazuri katika 
bustani, kibanda cha anasa sha- 
mbani |}. 

Bowl, v. fingirisha, tupa tufe, Bowl 





89 


BRAMBLE 


along, enda mbio 
gurudumu |. 

Bowl, n. bakuli | ma- |; (ofwood) fua, 
chano |vy-|; (of pipe) borz. 

Bow-legged, a. chege, -enyi malege. 

Bowsprit, n. mdingote [ms-] wa 
maji. 

Box, n. sasha [ma], bweta, sanduku; 
(small metal) kijafuba|vi- |; (small 
paper) kibumba (vs-]; (seat) | kati 
cha gariwala, cha sais\|; (wood) 
[mts mweupe mgumu). Christmas- 
box [ada ya siku kuu ya Christ- 
mas}. Box on the ear, kofi (ma- |. 

—— v. (the ears) piga makofi | ya 
masikio); (fight with fists) cheza 
mapigano ya konde. 

Boy, n. mtoto (wa-) mume, kijana 
[vs-]; (servant) mtumishi | wa-|. 
Boycott, v. Zengea mbali kabisa, 

katasia maongezi yote. 

Boyhood, n. doto. 

Boyish, a. -a kitoto. 

Brace, n. (kitu cha kufungia ao 
kukasia}; (clamp) gango; (pair) 
Jozi; (suspender) kamba ya suruali. 
A brace of birds, ndege wawili. 

—— v. burudtsha, tia nguvu, kaza. 

Bracelet, n. (round) kikuku [vi-]; 
(with points) danagirz; (flat) kekee; 
(of beads) kingaja. 

Bracing, a. -a kutia afya, -a baridi. 

Bracket, n. kipande cha kutegemea, 
kitegemeo; (tor lamp) mwango; (in 
printing) (alama hiz (3). 

Brackish, a. -a chumvi kidogo, 

Brag, v. jigamba, jivuna, jelea 
maume, faga chuku, jipevusha. 

—— n. majivuno. 

Braggart, n. mjigamba, mjisifu. 

Braid, n. kigwe (vi-], dmana; (of 
hair) masongo. 

—— v. sokota, suka. 

Braiding, n. (of hair) masongest. 

Brain, n. #bongo wa kitwani; (sense) 
akili. Use the brain, éumia akili. 

Brake, n. kichaka; (carriage) (gari 
kubwa); (of a carriage) | kipande 
cha kusuta gurudumu la gar? |. 

Bramble, n. mchongoma |mi-), 
mkwamba |mi- ). 


(tama kwa ma- 


BRAN 


40 


BREATH 


Bran, n. makapi ya nafaka ; (of rice) | Break, v. (p.t. Broke, pf.t. Broken) 


kumvi, wishwa | nish wal. 

Branch, n. Zawi [ma-], utansu 
(danse) (part) sekemu. Branch 
roads, panda Ja njia. Branch of 
river, creek, mkono | mi- |). 





v. gawika, Branch off, enda 
upande, jitenga. Branch out, 
ongeza maneno | shughuli). 

Branching, a. -enyt malawi. 


Brand, n. kinga [vi-]; (stamp) a/a- 
ma, chapa. 

—— v. tia alama (chapa |); (disgrace) 
aibisha. 

Brandish, v. ¢#kisa (selaha, konde, 
&c.]; (wave in air) punga. 

Brandy, n. (mvinyo mmoja wa ngu- 
vu sana). 

Brass, n. shaba | nyeupe, tliyochanga- 
nyika na Zinc}, (Ar.) nuhds, 

Bravado, n. majisifu, kupiga makuu, 
Sakari. 


Brave, a. 
thabtts. 

—— v. vumilia, stahimil:. 

Bravery, n. ushujaa, uthabiti, ugu- 
mu. 

Bravo, int. njema sana ! 

Brawl, n. makelele, fitina, ugomvi, 
ghasia, 

—— v. fanza Brawl. 

Brawler, n. mgomvi | wa- |. 

Bean, n. kwama Ya NZUrUWE yenyi 


-shujaa, hodart, -gumu, 


Brawny, a. -ene, -a Nguvu. 

Bray, v. ia kama punda; (in a mor- 
‘tar) ponda, twanga. 

—— Nn. [mito wa punda|. 

Brasen, a. -a shaba (myeupe); 
(shameless) Pasipo haya, -pujufu. 
Breach, n. palipobomoka, tundu, 
(quarrel) mvunjo [wa urafiki ao 
3, &c.|, ugomvi. Breach of 

promise, kuvunja ahadi. 
—— v. bomosha, vunja. 


vunja; (news) funua, éleza ; (law) 
halifee, ast; (injure) karibu, hastrs ; 
(weaken) legesa, punguza nguvu 
ya; (tame) fuga. |Neut,) za 
njika, pasuka; (abscess) tumbuka; 
(bank) filisika ; (dawn) pamba- 
suka; (burst ont) Zoka kwa nguvu, 
tohea, onekana; (disperse) tawa- 
nyika; (grow weak) /egea, hari- 


away, oose, 
nguvu, jitoa, toa. Break down, 
angusha, shinda; (humble) thsi ; 
door, wall, &c.) "bomoa, bomosha ; 
(give way) angamia, koma, shind- 
wa, legea. Break out, forth, (morn- 
ing) pambazuka, onekana, (sun) 
chomoza ; (anger, Sc.) tokea, waka, 
Janyanguvu. Break in, ingia kwa 
nguvu, jitia; (train) fuga. Break 
off, Loma (#omesha) hafula, kata, 
vunja; (twigs, flowers, &o.) kwa- 
nua, konyoa, goboa; (in speaking) 
katiza maneno; (separate) bagua, 
tenga. Break up, vunja, komesha. 
(neut.) vunjtka, angamta; (ground) 
lima; (floor, concrete roof, Sc.) 
wekua. with, st onana sa, 
wunjia urafiki. Break the beck 
of, maliza, shinda. Break cover, 
toka vichakani, tokea, onekana. 
Break wind, jamba, shuta. Break 
a charm, sukumisa uchawi, tegua. 
Break the news, penyesa | funua) 
kabari | ya jambo kubwa). Break 
the ice, anzisha maneno | juu ya 
jambo kubwa), 

— n. mvunjo, kuvunja, kuvunjika; 
(cessation, stop) kikomo; (space) 
peupe. Break ofday, mapambazuko. 


(abrupt end) kikomo; | Breaker, n. wimbi [ma-, lenyi pofu, 


la kuinuka penyi msamba, la ku- 
umka). 

Breakfast, n. chamsha kinwa, cha- 
kula cha 'assubui, kifungua kanwa, 


Bread, n. mkate [wa ngano); (food) | Breakwater, n. boma la kusuta ma- 


chakula, riziki, 
Breadth, n. 4 
has breadth o view, anajua mengi, 


ana fikara nyingi, mjuzi. 


wimbi, boma majini. 


» mapana. He | Breast, n. kifua; (animal' s) kidari, 


moyo; (woman's) masiwa, dodo. 
Breath, n. pumuzi, roho, nafsi; 


BREATHE 


(instant) dakika moja; (trifle) kitu 
kidogo. A single breath, upumust 
Take away the breath, 
shusha, S. sa. Under the 
breath, kwa kunong'ona, kwa hofu, 
polepole. A breath of wind, pepo 


Breath, v. vuta pumust, pumuzika, 
tanafuss; (whisper) xong'ona ; (re- 
veal) foa, onya. Breathe hard, 
kokota roho, tweta. Breathe one’s 
last, kata roho, -fa. 

Breathless, a. -a utwetatweta; 
(precipitate) -2 kukata pumust, -a 
haraka, -a kushinda roho. 

Bred, p. t. #2 pf. t. ya Breed. Well- 
bred, a. -/olewa vema, -enyi adili; 
-a mbegu njema. Iil-bred, Low- 
bred, -nyonge, pasipo adabu, -baya. 

Breech, n. fako, nyuma. To load by 
the breech, kushindilia kwa nyuma. 

Breeches, n. sorual:. 

Breech-loader, n. bunduki ya viasi, 
bunduks ya kuvunja. 

Breed, v. (p. t. na pf. t. Bred) sait- 
sha, chunga, fuga; (neut.) zaa, 

—— 2. nama ginsi, mbegu, 

Breeder, n. mfuga, mchunga. 

Breeding (cattle), n. m/isho, mfugo; 
(edueation, &c.) malesi, malezi 


masusi; (manners) adabu. A 
breeding fowl (goat, £c.), £00 la 
kuku | mbuzi, &c.}. 

Breeze, n. baridi, upepo. 

Brethren, pl. ya Brother. | 

Brevity, n. uchache, tpi: (of 
speech) maneno machache , uchache 
WA MANENO. 


Brew, v. fanyiza pombe; (devise) 
waza, fikiri, tunga (shauri la 


hila). 
Brewer, n. mfanyisa 
Brewery, n. (mahali pa kufanyiza 


pombe}. 
Briar, n. mchongoma [mt-], mbigili 
(mi), Mm; 

Bribe, n. rushwa, mlungula, chi- 
chiri. Take bribes, -Za rushed, 
penyersca fetha, -pa rushwa, 

lisha, vuta kwa fetha. 


~u Y. 


41 


BRING 


Bribery, n. upenyest, rushwa, 

Brick, n. fofadi (ma-|. 

— 3, -4 matofali. Brick-kiln, 
tanuu ya kuchoma matofalt, 

Bricklayer, n. mwashi (wa-). 

Bridal, a. -a St, 

Bride, n. bibi harusi. 

Bridegroom, n. bwana harusi, 

Bridge, n. daraja (ma-), kantara 
(Ar.); (tree or beam) mtfafago 
[ #8-], udalo. 

Bridle, n. (reins) hatamu, ugwe (wa 
mdomoni wa frasi, Punda), kigwe 
(vi-); (bit) Zijamu. 

—— v. susa, Bridle up, kasirika, 
ona uchu 

Brief, a. futi, -a maneno machache. 

n. (lawyer’s) (kati ya mdat ya 

mkumbusha maneno yake mbele 
ya kathi). Hold a brief for, tetea, 
data. 

Brig, n. (merikebu ya matanga yenyi 
milingote miwili |. 

Brigade, n. (sehemu ya jeshi la 
asikari), kundi (ma-), kikosi | vi-|. 

Brigand, n. mnyanganyi (wa-1, ka- 
ramia, mtoro | wa-). 

Brigandage, n. unyanganyi, jeure. 

Bright, a. -enyi kung'aa, -eupe, safi; 
(joyful) -a furaha, -kunjufu, -che- 
kelezi, -chesi ; (intelligent) -a akili, 
Jekefu. 

Brighten, v. ng'asa, ng’ ariza; ( cheer) ; 
furehkisha, changam'sha; (polish) 
katua; (neut.) (of weather) anuka ; 
(improve) geuka -suri, fanthia; 
(of looks) kunjuka. 

Brilliancy, nv. kung'aa, wang'afu, 
weupe, Usurs, utubufu. 

Brilliant, a.-a kungaa, -a kumeta- 
meta ; (glorious) -surt, tukufu. 
Brim, n. ukingo, mdomo [mi-|. Up 

to brim, furt/urt, farafara. 

Brimful, Brimming, a. -4 kujaa 
sama, -a kufurika, furifuri, fara- 


Bvimstone, n. kiberiti, 

Brine, n. maji ya chumvi, maji ya 
pwani, bahari. 

Bring, v. (p.t. na pf. t. Brought) 
leta; (induce) shawishi, vuta, 





BRINK 


ongoza. Bring about, or to pass, 
fanyisa, tinisa. Bring an action 
against, shtaki kwa katht, peleka 
shertant. Bring forth, zaa. Bring 
forward, toa, enya. Bring in (of 
income), /efa fayéda. Bring into 
play or action, endesha kasi, 
tumia, endesha. Bring out, toa. 
Bring over, geusa moyo, shawishi. 
Bring round, (revive) fufua, hut- 
sha, ponya; (persuade) shawishi. 
Bring to bear, tumia, pelekea. 
Bring under (subdue), kisha. 
Bring up, (educate) /ea; (vomit) 
tapika ; (stop) simamssha. 

Brink, n. ngo. To be on the 
brink of, kuwa karibu ya. 

Briny, a. -a chumvi. 

Brisk, a. -cpest, -tendaji. A brisk 
demand (trade), tamaa tele. 

Briskness, n. wepesi. 

Bristle, n. unyele (nyele) mfupi 
Mgumu. 

— v. simikisha nyele (kwa hofu, 
ao kuogofya); toa maogofya | hasira, 
kiburi). 

British, Britannic, 
kiingereza. 

Brittle, a. -epfest kuvunjika, thatfu. 

Broach, v. sthua | pipa); (begin) 
ansilisa, anzisha. 

Broad, a. -fana; (plain) wazi; 
(vulgar) -ste adabu; (comprehen- 
sive) -a akili, -a maarifa mengi, 
-a kufaa wote. Broad day, mcha- 
na, mchana thahiri. With broad 
brim, broad-brimmed (of hat, &c.), 


a. Ngereza, -a 


pana. 

Broaden, v. fanya Broad, panua; 
(neut.) panuka. 

Brocade, n. 247%. 

Brochure, n. msahafu mdogo. 

Brogue, n. satam’ko ya kwao | ya 
kishenzi, ya kimashamba). 

Broil, n. uthia, fitina, 
ghasia. 

— v. kaanga. 

Broke, p. t. ya Break. 

Broken, pf. t. ya Break. 

— a. mer Ceeble (rough) st sawa, 
si laini; (feeble) #aifu, -nyonge. 


ugomvi, 


42 


BRUSH 


He speaks broken English, kajuz 
vema maneno ya Kiingereza, ago- 
tagofa, agoleza maneno. 

Broker, n. wakili (ma-), dalali, 

Brokerage, n. faytda ya dalati. 

Bronchitis, n. (ugonjwa wa) kifua. 

Bronze, n. shaba | nyeusi, iliyochan- 
ganyika na bati |. 

Brooch, n. kifungo, bisimu. 

Brood, n. (young birds) jamii ya 
makinda ; (collection) jamii, 
wingi. 

—— (over), v. (of fowls, fc) ata- 
mea; (meditate on) fikirifikiri 

Brook, n. kijito |vi-). 

— Vv. ’ stabimil, vumilia. 

Broom, a. ufagio [ fagio). 

Broth, n. mchuzi wa nyama. 

Brothel, n. nyumba ya makataba, 
dango. 

Brother, n. ndugu mume, ndugu; 
(one of like condition) mwenst 
[wesest], mwenyi hali moja. 
Brother-in-law, shemegi, mwamu 
[sva-}. Foster brother, ndugu 
kunyonya. Husband's brother, 
mwamu. Wife’s brother, wfi. 

Brotherhood,. n. kwwa ndugu, 
udugu; (society) chama, jamaa. 

Brotherly, a. -a ndugu, kidugu. 

Brought, p. t. na pf. t. ya Bring. 

Brow, n. gaji la sso, Mpaji 1, kekomo 
cha uso; (of hill) #kingo [wa 
kilima). Knit the brows, kunja 


pambanya, 


Brown, n. #a a. [range kama ya 
makuli makavu, kama kunde). 
Browse, v. -Ja, jilisha, tafuna 


majani. 
Bruin, n. dubu. 


Bruise, v. chubua; (crush) fonda, 
Si 


aga. 
— n. chubuko |ma-), alama ya 


ve onea, 


Pige. , , ; 
Brunt, n. mshindo, ukali (wa vita, 


ugomui, &c. |. 
Brush, n. (hair) bwrashi; (for 


sweeping, ufagio | fagio); (fight) 
vita 0. 


BRUSH 


Brush, v. fagia, pangusa, Sugua. 
Brush by, or past, pita kwa kupa- 
yuza, pujua. 

Brushwood, n. makoko, kichaka, 
msitu. 


Brusque, a. -4 marra, -a ghdfula, si 
adabu 


> usukument. 

Brutal, a. -kaii, kama nyama, ka- 
ils, -koroft. 

Brutality, n. ukali, ukorofi. 

Brutalizse, v. karibu, fanya kama 
nyama, tia ushenzi. 

Brute, n. mnyama; (like a brute) 
miu mbaya kabisa, baa; (stupid, 
idiotic) hayawani. 

Brutish, a. kama nyama, “baya, 
chafu, -shenzi. 

Bubble, n. ovu | ma-); (delusion) 
jambo hafifu, shauri la hila, 
matupu, ubatili. 

—— v. toa povu, umka, chemka. 

Buccaneer, n. karamia wa bahari, 

Buck, n. Antelope ndume. 

Bucket, n. ndo; (native) buyu [ma-]. 

Buckle, n. kifungo, bisimu. 

—— v. funga (kwa Buckle]; (be 
bent) pindamana., Buckle to, shtka 
(kasi, vita). 

Buckler, n. nguo. 

Bud, n. jicho |ma- |, chipukizi (ma-)J; 
(unopened) Zumba (ma-). Nip in 
the bud, komesha upesi. 

——y. chipua, mea, chanua. 

Budge, v. ondoka, enda, sogea. 

Budget, n. (bundle) &Zeto [cha 
nyaraka, hati, &c.); (collection) 
jamii; (public accounts) (kabari 
za gharama za serkali). 

Buffalo, n. nyati. 

Buffet, n. figo la konde, kofi; 
(counter) meza ya chakula, pakulia. 

—— v. figa Buffet; (struggle with) 
shindana na. 

Buffoon, n. mchekeshaji, mpumbafu. 

Buffoonery, n. uchekeshaji, ubishi. 

Bug, n. kunguni. 

Bugbear, n. kitisho, koja. 

Bugle, n. ‘arumpeta, baragumu. 

Bugler, n. mpiga tarusmpeta. 

Build, v.(p.t. na pf. t. Built) jenga, 
(in masonry) aka, (ships) unda; 


43 


BUNGLE 


(construct) fanya, fanyiza. Build 
on, tegemea, tumainta. 

Builder, n. mwashi [wa-], mjenzi 
(wa-), funds | ma-). 

Building, n. (with poles, &c.) sye- 
nsi; (with masonry) washi; (of 
ships, &c.) «sensi; (house) nyu- 
mba. Building materials, majengo, 
maunzi. 

Bulb, n. (shina la ua ao mboga, kama 
kitunguu |. 

Bulge, v. (outwards) oes vimba, 

enuka, fanya mgongo; (inwards) 
bonyea, kimaada 

Bulk, n. (size) ukubwa, cheo; (chief 
part) sehemu kubwa. Sell by bulk, 
usa shelabela. Break bulk, zoa 
shehena. 

Bulky, a. -kubwa, -nene, -zilo. 

Bull, n. fahali [ma-], ngombe 
ndume ; (papal) Zangazo | /a askofu 
wa Rumi reesbal) neno la kuche- 
kesha. Bull’s-eye, katikati ya 
shebaha. Take the bull by the 
horns, jasirtsha, kata neno. 

Bullet, n. Asase | ya bunduki), popoo. 

Bulletin, n. até ndogo ya habari, 
taarifu. 

Bullion, n. | fetha tupu ao thahabu, 
sstyopigwa chapa|. 

Bullock, n. ng'ombe maksai. 

Bully, v. chokosa, onea. 

—— n. mchokozi, mtesi, mshari. 

Bulrush, n. unyasi (nyasi |. 

Bulwark, n. Joma |ma-|; (protec- 
tion) kinga, nguzo, msaada. 

Bump, v. gonga, gongana na. 

— n. pigo [ma-\; chubuko (ma-]. 
Bumper,n.(dt/aurs iliyojaa mvinyo). 
Bun, n. (mkate mdogo mtamu). 
Bunch, n. (of fruit, &c.) kichala 

[vs-], kitawi (vi-); (small guan- 
tity) fungu; (of flowers, Sc.) shada. 

Bundle, n. geto, kipeto, robta, furu- 
shi, kifurushi, bindo, bumba, ki- 
bumba; (of sticks) Ata [ma-]. 
Tie (sticks) in bundles, ¢#¢a. 

Bung, n. kizibo cha pipa. 

Bungle, v. dorogaboroga, kosakosa. 


—— n. borogoborogo, machufuko, ko- 
sakosa. 





BUOY 


Buoy, n. chelezo [vy-}, mlezo, boya. 

Buoyancy, n. wepesi; (cheerfulness) 

ukunjufu, matumaini. 

Buoyant,a.-a kuelea,epesi; (joyous, 
hopeful) -a furaha, -a tumaini. 

Burden, n. msigo (mi-]; (cargo) 
shehena; (trouble) mashia, Taabu, 
- Burden, Be a burden or burden- 
some, /emea, uthi. Beast of burden, 
mnyama wa kuchukua mizigo 
Uasi, ngamia, punda, ng'ombe). 

Burdensome, a. -zs/o, -a kulemea. 

Bureau, n. chumba cha kazi ya ser- 
kali, affis. 

Burgess, Burgher, n. mngwana 
[wa-}, mwenyeji wa mji. 

Burglar, n. mw:vi [weut), mwist. 

Burglary, n. w3i. 

Burial, n. masiko. Requisites for 
burial, masisht, mastkwa. Attend 
a burial, enda kuzikans | masthons |. 
Provide a burial, stska, Burial ser- 
vice (Mabommedan), Jatiha, kiti- 
ma. Say burial service, soma fatiha. 

Burlesque, a. -a kuchekesha. 

Burly, a. -nene, -enyt maungo. 

Burn, v. (p. t. wa pf. t. Burnt, 
Burned) choma, ungusa, tekelesa, 
washa; (make by burning) fanza 
kwa moto; (neut.) chomeka, ungua, 
teketea, waka, He burns with 
anger, hasira yamwaka. Bum 
one’s fingers, jipasha mashaka, 
jitatanstsha burre. 

—— n. umivu wa moto, moto, mcho- 
MO, MWUNZGUZO. 

Burner, n. | kipande cha laa chenyi 
utambi). 

Burning, n. mwako, mchomo. 

—— a, -a nguvu, -a bidii nyingi. 
A buming question, jambo la ma- 
shaka yasiyokwisha. 

Burnish, v. tatua, ng'arisha, sugua. 

Burrow, Y. 

—— n. kishimo (cha mnyama), ki- 
tundu | kipenyacho chine), kipango. 

Bursar, n. mfunza fetha. 

Burst, v.(p. t. na pf. t. Burst) pasua, 
vunja; (neut.) pasuka, vunjika. 
His gun burst, baruti thimpasulia 
bunduki. Burst out, Zoka kwa 


44 


BUTCHER 


nguvu; (as water) bmbujika, Burst 
through (out of), fumbuza; (of 
boil, &c.) tumbuka. Burst into 
tears, toka machozi ghdfula. Burst 
on (appear suddenly), sta. 

Burst, n. mshindo, jambo la ghafula, 
théruba, kipinds. 

Bury, v. zika; (of animals, &c.) fu- 
kulia; (conceal) ficha, setirt, futta 
mbali; ; (cover, overwhelm) funi- 
kisa, angamiza. 

Bush, n. kijiti [vt-], koko (ma-); 
(thicket) kichaka; (jungle) poli, 
bara. Bushes, mako msitu, 
magugu. Beat about the bush, 
sitasita, zunguka. 

Bushel, n. (kipimo cha Ingeresa, 
kadiri ya pishi kumi na sita). 

Bushy, a. (with bushes) -enyi msitu 
mwingi; (like a bush) -a vitawi 
vingi, -4 nyele nyingi. 

Busily, adv. kwa bidii, kwa nguvu, 
upesi, sana. 

Business, n. shughuli, kasi; (trade) 
biashara, uchumi; (affair) Jambo; 
(a troublesome matter) visa vingi, 
huja. 1 have no business to, sina 
amri ya, st kasi yangu. Not your 
business, sio amri yako, humo, 
haikupasi. What business have 
you to do that? imekupasaje ku- 
fanya hivi? Mind your own 
business, shiéa lako. 

Business-like, a. -a bidii, -a tara- 
tibu, halisi. 

Bust, n. (sanamu (ya mchoro) ya 
mtu kwa juu, kitwa na kifua tu). 

Bustle, v. fakaruki, jishughulisha. 

—— n. haraka, uthia, shughuli. 

Busy, a. etendajt, -enyi shughuli 
nyingi. There was a busy scene, 
ikawa kasi moto, 

Busybody, n, mpingamssi, mpekuzi, 
mta 

But, con). lakini, wallakins, sllakins; 
(ex t) ella; (only) ts. He all 
but fell, karibu alianguka. But 
for, pasipokuwa, tla kwa. 

Butcher, n. mchinja nyama; (mur- 
deret) miu mkali, mwua watu 
burre, muaji. 





BUTLER 


Butler, n. [wnyweshajt, mtunza 
akiba ya pombe ao mvinyo |). 

Butt, n. pipa kubwa; (shooting 
target) skebaka; (laughing stock) 
mbarathul:, mjinga; (blow) pigo ; 
(butt-end) Zako [ma-}, ncha butu 
[ya mkuki, bunduki, 8c.|, kisi- 
mika mkuki, mti | wa bunduki |. 

—— Vv. piga pembe. 

Butter, n. siagt, sami. 

Butterfly, n. kipepeo (24-|. 

Buttermilk, n. mfsndi (wa maziwa |. 

Buttock, n. fako | ma-|, kitako. 

Button, n. kifungo [vi-|. Button- 
loop, n. kifanzi. 

Buttress, n. nguzo | ya kutegemea 
ukuta nje). 

Buxom, a. 
mnene. 


(mwanamke) manure 


Buy, v. (p. t. #a pf. t. Bought) s- | 


nua. Buy off, susa kwa kulipa 
fetha. Buy a new dress, kafa nguo. 

Buyer, n. mnunuzi [wa-). 

Buss, v. vyama | kama nyuki |. 

Buszing,n. zvumi | kama wa nyuki |. 

By, prep. kwa, katika, karibu na, 
wa, -a By the Koran, naapa 
Koran. Day by day, kila siku, 
siku kwa siku. By night, usiku. 
By noon, mbele ya aththuurs. 
Come by, fata. Stand by, sayidsa. 
Do well by, tendea mema. Put 
(lay) by, weka. By-the-by, /akini. 
By all means, inshallah, njema. 

— adv. karibu; (on one side) 
upande, mbali. By-and-by, halafu. 

Bygone, a. -/iopria. Let bygones be 
bygones, yaliyopita tupapishe. 

By-law, n. amri ndogo. 

Bystander, n. mwenyi kuwapo 
[Auangalta, kuhuthuria), 

Byway, n. njia ndogo. 

Byword, n. methali; |kitu chenyt 
kukumbukwa kwa sifa mbaya). 


C. 


Cab, n. | gari la kizungu, la huchu- 
kua watu kwa bet). 

Cabal, n. jamii ya wasiri, ufitini. 

Cabbage, n. (mboga, kama majani 
ya mfigili |. 


45 


CALL 


Cabin, n. kijumba, kibanda |(vi-), 
kipenu; (in a dhow) shetri. 

Cabinet, n. kasha la vitu vya tunu; 
(council) darasa ya mawazsiri; 
(small room) chumba kidogo. 

Cable, n. msyororo [mt-}, kamba 
ya nanga, amari; (telegraph) uzi 
wa simu. 

Cackle, v. (kuku) tetea. 

Cadaverous (Be), v. -wa mfano wa 
maili, chakaa (mwili, uso), konda. 

Cadence, n. sanuts tamu, ulinganifu 
wa sauti. 

Cadet, n. [mwanafunst wa kasi ya 
vifa). 

Cage, n. Zundu [ma-|, kitundu, 
kizimba. 


| Cajole, v. vuta kwa werevu, danga- 


nya, karamkia. 

Oake, n. mkate [ms-] mtamu; (lump) 
donge, bumba, kibumba, 

Calabash, n. dundu [ma-], buyu 
(ma-); (tree) mbuyu |mi- |. 

Calamitous, a. -a msiba, -a huzuni, 
-28o, -kubwa. 

Calamity, n. msiba |mi-|, shari, 
hasara. 

Calcareous, a. -eny? asili ya chokaa. 

Calculate, v. Aesabu, hastbu; (con- 
sider) thant, ona. Calculate upon, 
tumainia, tegemea; (intend) kusu- 
dia, asimu. Calculated for, -a 
kufaa kwa, -a kutumika kwa. 

Calculation, n. #esabu ; (considera- 
tion) shauri, fikara. 

Caldron, n. sufuria (ma- |, birika. 

Calendar, n. (Z7as. Almanac] 
kalendari. 

Oalf, n. (pl. Calves) ndama ya 
ngombe; (of leg) chafu | ma-) la 
Mguu. 

Calibre, n. (cheo cha tundu ya bu- 
nduki ao mzinga); (mental ca- 
pacity) cheo cha akili. 

Calico, n. nguo, (stout) amerikani, 
(thin) #/ayitfi, (dark blue) kaniki, 
(fine) bafta, Sc. 

Calif, n. khaltfa. 

Caligraphy, n. mwandiko mzuri. 

Calk, v. Lalafais. 

Call, v. éta, alika, taja; (visit) amkia, 


CALL 


kwenda kutasama, zuru; (muster, 
collect) changa. Callat, (of ships, 
&c.) tua kwa, simama penyt. Call 
for, (need) Zaka, hitaji, (deserve) 
stahili. Call forth, Call out, am- 
sha, tumtsha, toza, ththirisha. 
Call names, (abuse) #ukana; (read 
names) soma [faja] majina. Call 
on, Make a call on or upon, amkta, 
enda tasama, suru; (require) agtza, 
shurutisha, sthi. Call out, piga 
kelele, lia, guta; (muster) | askari |} 
changa, kusanya. Call over, soma 
wast | majina,Sc.). Call together, 
kusanya. Call up, kumbuka, ku- 
mbusha. Callin question, shinda- 
nia, bishania. Call to account, 
shtaki, hukumu. Call to mind, 
Jahamu, kumbuka. Call to the 
bar, fanya mwana sheria. It is 
called ‘table’ in English, Austwa, 
Jina lake, ‘table’ kiingeresa. I call it 
madness, #aona mimi Ndio waztmu. 

Call, n, mwz/o; (cry) Alto, ukelele, 
ukemi. (visit) maamkizi, usuru, 
maonano; (demand, pressingclaim) 
jambo la kupasa [la kubids |, kuja, 
lasima; (divine) sauti ya Muungu, 
Muungu. Pay (make) a call, 
(morning) amkia, (evening) fueska, 
(general) enda tasama, salimu. 
Make a call (demand, request), /e¢a 
haja, sharutisha, tosa fetta. Call 
of nature, Autaka choo, haja. It is 
a heavy call upon him, yamdlemea 
sana, Stay within call, kaa karibu 
(kadiri ya kusikia ukiitwa). A 
call upon the purse, gharama. A 
call on time, strength, kasi kubwa 
[sssto}. 

Calling, n.#usta, mwito; (occupation, 
trade) hast, uchumi, shughuli. 

Callosity, n. sugu. 

Callous (Be), v. fanya sugu, -wa 
na ganzi, -wa -gumu; (unfeeling, 
hard) shufaa, -wa -gumu, kaka- 
mia, si Ona. 

Callow, a. asipo nyoya. 

Calm, n. (quiet) #fulivu, amani; 
(absence of wind) shwars, 

—— v. fuliza, 


46 


CANING 


Calm, a. -a shwari; -tulifu, kimya. 
Become calm, ‘ua, zizima. 

Calmneas, n. ufulivu, amani. 

Calorio, n. asil? ya moto. 

Calumba, n. saomwa. 

Calumniate, v. simgista, sengenya, 
amba. 

Calumniation, n. = Calumny. 

Calumnious, a. -a kusingisia. 

Calumny, n. masingizio, UWONGO. 

Calves, pl. ya Calf. 

Cambric, n. nguo ya kimia (net- 
work). 

Came, p. t. ya Come. 

Camel, n. ngamia. 

Camelopard, n. kwiga. 

Camp, n. tuo [ma-], kituo [vi-], 
kambi. 

—— Y, zua, panga. 

Campaign, n. muda wa vita, vita ya 
mwaka mmoja, vita, 

Camphor, n. kafuri, kafura mayiti. 

Can, v. (p. t. Could) weza, -wa na 
ruksa; (in comp.) -a#a. It can 
be got, s#apatikana. It cannot be 
broken, Aasvunjskani. I can but 
(go), I can not but (go), sina budds 

enda, imenibidi kwenda. 

—— n. kopo | la bati). 

Canal, n. | njia ya maji iliyofanyika 
na wafu), mto |(mi-), mfereji (mi-). 

Cancel, v. fufa, ‘Mia mbali; (annul) 
tangua. 

Cancer, n. donda baya, mtt, tego. 

Candid,a. -nyofu, -nena kweli, wazi- 
wast, pasipo hila. 

Candidate, n. mfakaji, mjislahilisha 
(cheo, kasi, heshima, &c.), mji- 
pendekeza. He is a candidate for 
a clerkship, anataka ukarani, 

Candle, n. meshmaa, tawafa. 

Candlestick, n. kinara cha meshmaa, 
mwango |mi- |). 

Candour, n. unyofu, weupe, kweli. 

Cane, n. henserant, mwanzi. Sugar- 
cane, n. mua (miwa |. 

— v. piga henserani. 

— a. -a henzerani. 

Canine, a. -4 mbwa, kama mbwa. 

Caning,n. He wants a caning, afa- 


ka kupigwa fimbo. 


CANISTER 


Canister, n. kopo [Ja bati). 

Canker, v. chakasa, osesha, haribu ; 
(neut.) chakaa, oza, Sc. 

Cannibal, n. (mfu mla wats). 

Cannibalism, n. desturi ya [mtu] 
kula watu, kula nyama ya mtu. 

Cannon, n. msinga (mi- |. 

Cannonade, n. kupiga misinga 


mengi. 

Canoe, n. mfumbwi [mi-]; (with 
outriggers) ea/awa; (large planked) 
dau | ma-}. 

Canon, n. kawaida, sheria, kanuni; 
(ecclesiastical) kawaida ya kanisa; 
(member of chapter) kasiss wa 
Cathedral; = Bible. 

Canonical, a. -4 Canon. 

. Canonize, v. (ingiza katika hesabu 
ya watakatifu wa kimasihiya. | 

Canopy, n. chandalua. 

ant, n. maneno ya unafiki, upuuzi, 
domo, ovyo ; (sudden eile delta 

. kumo wa ghéfula. 

Cant over, v. /aza upande, pindua ; 
(neut.) tnska, pinduka. 

Canteen, n. duka la vyakula; 
(travelling) (ndoo yenyi jamii ya 
vyombo vya kupikia na kulia |. 

Canter, v. enda mghad, enda thelth. 

Cantonment, n. kituo [vs-], kambi. 

Canvas, n. Nguo ngumu, nguo ya 
matanga; (sacking) gunia. Under 
canvas, katika hema. 

Canvass, v. fasamia, hojihoji, fanya 
maneno juu ya; (political) omba 
msaada, jipendekeza kwa Election 
(7as. Blection), fafutza Votes 
(Zaz. Vote). 

Caoutchouc, n. mpira. 

Cap, n. kofia; (covering) | kifuniko 
kama kofia); (of a gun) fataki. 

Capability, n. nguvu, akili; (use) 
matumtst. 

Capable, a. hodari,-stadt, -aaktili, He 
iscapable ofanything, aweza yo yote. 

Capacious, a. -kubwa ndani, -enyt 
nafasi nyingi ndant,-a kuweka vi- 
tu vingi; (able) -a nguvu, -a akili. 

Capacity, n. akili, uwezo; (size) 
kadri, ukubwa, cheo. In the capa- 
city of, kwa kuwa. j 


47 


CAR 


or on, n. matandiko | ya frasi, 

&c. }. 

—— v. tandika | frasi, &c.]. 

Cap-block, faroma. 

Cape, n. ras; (short cloak) (nguo ya 
mabegani), The Cape (of Good 


Hope), Kegs. 

Caper, v. cheza, vanda, rukaruka, 
Jitapa. 

Capillary, a. na n. kama uele 


(wenyi kitundu kidogo ndani). 
Capillary attraction, n. | maji kuvu- 
kwa juu katika kitundu kidogo|. 

Capital, n. mji |mi-) mkuu; (sum of 
money) akiba ya mah, asili ya 

“mali, ras tl mak; (large letter) 
harufu kubwa | kama A, B, C). 

—— 2. bora, -kuu, hodari. He is a 
capital shot, ana shebaha sana. 
Capital punishment, atkabu ya 
kufa, kuuawa. 

Capitalist, n. Zajiri [ma-], mwenyi 
malt nyingi. 

Capitulate, v. sitoa kwa adui, shi- 
ndwa, salimu. 

Capitulation, n. kujitoa, &c. 

Caprice, n. mageuzi ya moyo; (folly) 
upuss; (desire) matamant. 

Capricious (Be), v. geukageuka, 
potea. 

Capsicum, n. (plant) mpilipili hoho; 
(berry) pilipili. 

Capsise, v. pindua; (neut.) pinduka. 

Oapstan, n. duara. 

Captain, n. (of ship) zakhotha; (of 
soldiers) akida [ma-]. 

Captious, a. -enyi chuki, -epesi kwa 
ugomvi |kwa hasira), -shindant. 
Captivate, v. sa mno, chunu- 
sha, shinda moyo, titsha; (bewitch) 

loga. 

Captive, n. na a. mfungwa | wa- |), 
-Hofungwa; (in war) teka | ma- |. 
Captivity, n. utumwa, kifungo, ku- 

fungwa. Be in captivity, fungwa, 
-wa mtumwa, -wa teka la vita, 
Captor, n. -enyi kukamata, bwana. 
Capture, v. kamafa, pata, twaa. 
—— n. kukamata, kutwaa; (booty) 
mateka, mawindo, nyara. 
Oar, n. gari dogo, gari la fahari. 


CARAVAN 


Caravan, msafara(mi-]; (large car) 
gari kubwa. 

Caravan-porter, mpagazsi 
mchukuzi | wa- |. 

Carbine, n. bunduki fupi. 

Carbon, n, (kifu kilicho asib ya 
makaa na almasi na mafuta na 
sukali|. 

Carbuncle, n. | jiwe jekundu la tha- 
mani; (abscess) jipu kubwa. 

Carcase, n. mzoga | mi- |, pinda| ma- |. 

Card, n. karatasi mene; (Playing: 
card) karta, 

——— Vv. lana. 

Cardinal, n. (mta wa baraza kuu ya 
Askofu wa Rum}. 

kuu, -a maana. Cardinal 
numbers, most, Dili, tatu, Rc. (Tas. 
Ordinal). Cardinal points, (north) 
kaskast, (south) kwsimi, (east) ma- 
shariki, (west) magarsés. 

Care, n. ‘unsa, hathari, bidii, uanga- 
lift; (charge) kifu cha kutunswa 
[cha kusumbukia); (trouble) mashka- 
ka, taabu. 

—— v. ona majulo, sikitikia, su- 
mbukia, jishughulisha, kumbuka, 
tia moyoni. Have care of, wekewa, 
tunza, -wa #a maangazi ya, anga- 
lia. Care for, penda, hurumia. 
Take care of, angalia,tunza. Take 
care of yourself (to a sick person), 
ugua pole; (in general) sihath 
Take care, ‘angalsa, wa na hathari, 
Jihathari, Ido not care, haithuru, 


[wa-], 


ame 3. - 


mamoja 
Careen, v. /asa spande, inika; 
(neut.) fala apande. 


Career, n. (course) mwendo; (life) 
massha ; (actions) matendo. 

—— v. enda mbio, endaenda. 

Careful, a. -angalifu, -a bidii. 

Careless, a. -sembe, -Vive, sb -anga- 
lif, -purukwushass. 

Oarelacaly, adv. billa kufikird, vi- 
baya, kwa haraka, ovye. 

Carelessness, n. (kuwa Careless}, 
uzembe, &c. 


48 


CART 


Caricature, n. [sanamu ya humfa- 
nyia. mtu msaha, sanamu ya ku- 
chekesha |. 

Carnage, n. machinjo, mauaji, 

Carnal, a. -baya, -a tamaa za mwili, 
-a dunia. 

Carnival, n. (situ kuu kabla ya 
Lent]. 

Carnivorous, a. -/a nyama. 

Carol, n. wimbo [ny-], utmbo wa 
Christmas. 

Carouse, n. karamu ya pombe, &e. 

—— v. fanya Carouse. 

Carp (at), v. sernca, amba, gomba. 

Carpenter, n. seramiala. 

Carpet, n. 2u(éa. 

— v. 4a Carpet, funika chini. 

Carriage, n. gar: (la kuchukua 
wate}; (gait, appearance) mwendo, 
sura, umbo; (payment for carry- 
ing) malipo ya kuchukuza vitu, 
uchukuzi. 

Carrier, n. mchukuzi | wa- ), mpagazi 
[wa-]. 

Carrion, n. mzoga, nyama mbovu, 


Carrot, n. (mboga ya Ulaya). 

Carry, v. chukua, peleka, ongoza; 
(move on, extend) cmdesa, pitisha, 
enesa; (reach) Aka; (capture) swaa 
kwa nguvu, shinda; (be closely 
connected with) fungamana na, 
-wa hali moja wa, Carry a law, 
motion, resolution, &c., fanya 
sheria, piga amri. Carry a wall, 
diteh, &c., fanya, fanyisa ukuta, 
Sc. Carry off, chukua; (kill) 
Jisha. Carry on, endeleza, ongeza, 
fuliza, fanya, ~wa katika. Carry 
child, (on back) beba, (on hip) 
eleka. Carry owt or through, ma- 
liza, jfikilisa, timsisa, tekeleza. 
Carry oneself, -wa na mwendo, 
enenda, tenda. Carry the day, 
shinda. He carried his point, 
alishinda katika Maneno, alipata, 
als vfakiza shauri. It carries nothing, 
haina , haina maana. 


Caress, v. bembelesa, kumbatia, am- Carrying-pole, n. mpiko ( mi-). 


batana na. 
Cargo, n. shehena, mizigo. 


Cart, n. gari (la kazi lenyt maguru- 
dumu mawili ). 


CARTER 49 


CATCH 


Carter, n. mtunza gari (Tas. Cart). Cast, n. (throw) mfupo (mi- |; (range) 


Cartilage, n. ufupa mwororo. 

Cartoon, n. sanamu | kubwa ya mwa- 
ndiko), taswira. 

Cartridge, n. kiasi |vi-| cha bunduki. 

Carve, v. chora, nakshi, kata nakshi; 
(at table) katakata [nyama kwa 
chakula). 

Carving, n. nakshi, choro | ma- |). 

Cascade, n. maanguko ya maji poro- 
moko la maji. 

Case, n. (affair) jambo; (condition) 
hali; (legal question) neno, uda- 
wa; (box) kasha | ma-), sanduku, 
bweta, kibweta; (of card &c.) ta 
mba, kitumba, kibumba; (covering) 
kifuniko; (exterior) kilicho nje; 
(of knife, scissors, £:c.) wo [#y-]. 
It is the case, ndivyo ilivyo, na’ am. 
In case of, Awa, katika, ikiwa, 
endapo kwamba, twapo. 

Casement, n. dirisha [ma-]. 

Cash, n. (ne (rupia, pesa, sarafu 
yo yote); (ready money) nakudi, 
Jetha mkononi. 

Cashew-nut, n. Lorosho[ ma-]; (fruit) 
bibo; (tree) mbibo [msi-], mkanju. 

Cashier, n. karani mtunza fetha. 

—— v. ondosha katika kazi, 

Cashmere, n. kasimiri. 

Casino, n. alisa, kilinge. 

Cask, n. figa (ma-|). 

Casket, n. kibwefta [vt-], kijamanda 
vi-). 

ones, n. [plant and root] mzho, 
[m¢-]; (dried pieces) kopa [mat 

Cassock, n.(vazs /a dini kama kanzu 
ndefu). 

Cast, v. (p.t. na pf. t. Cast) Zupa; 
(down) angua ; (in a suit) shinda ; 
(bring) Zefa, tia; (in a mould) za, 
subu, mimina katika kalibu. Cast 
feathers (skin), jigeua manyoya 
(magori), ambuka ngozi. Cast 

eaves, pukusa. Cast lots, piga 
kura. Cast anchor, “a manga. 
Cast up (accounts), Aesabu. Be cast 
down, Ausunthka, shushwa moyo. 
Cast light, angusa. Cast disgrace, 
tia aibu, aibisha. Cast about, 


tafuta, fikirifikizi, 


kadiri ya mtupo; (mould) twita; 
(reproduction, copy) mfano nakili. 

Castaway, n. miu aliyetupwa, ma- 
skint wa Muungu, fakiri. 

Caste, n. | jamii ya watu wenyi 
cheo kimoja|. Lose caste, ondole- 
wa cheo, aibtka, shushwa, 

Castigate, v. athzbu, rudi, piga. 

Castigation, n. athabz. 

Casting, n. (thing cast) kiwita [1]. 
Casting vote, Aukumu, neno la 
tamma, mkataa. 

Castle, n. ngome, gereza, nyumba 
yenyi boma. ' 

Cast-off, a. (clothing, skin, &c.) ma- 
vulio. : 

Castor-oil, n. mafuta ya mbarika ; 
(plant) mbarika. 

Castrate, v. Aast. 

Castrated, a. maksai. 

Casual, a. (accidental) -a bahati, -a 
nasibu; (careless) -sembe, -puru- 
kushani. 

Casualty, n. ‘ukio baya, msiba |mi-), 
hasara; (fatal) mauti. Casualties 
in war, waliojeruhi na kuuawa. 

Casuist, n. mwalimu wa Casuistry. 

Casuistry, n.e/imu ya kupambanua 
mema na mabaya; (sophistry) 
mchanganyo wa mema na mabaya, 
udanganifu. 

Cat, n. paka ; (town cat, semi-wild) 
mnunda |mi-). Let the cat out, 

funua siri. 

Catacomb,n. faango la kusikia watu. 

Catalogue, n. hesabu | ya majina, vi- 
tabu, Sc. |, daftari, worotha, ortha. 

Catapult, n. |mfambo wa kutupa 
mawe vitani). 

Cataract, n. maanguko ya maji, 
poromoko la maji; (of the eye) 
[ugonjwa wa macho), mtoto jichoni. 

Catarrh, n. makamasi mengi. 

Catastrophe, n. msiba mkuu, ucha” 
fuko, maangamisi; (end) mwisho, 
kikomo. 

Catch, v. (p.t. na pf. t. Caught) ka- 
mata, guia, daka; (illness) gafi- 
kana |na ugonjwa); (fish) vue 
(samaki); (in a trap) nasa, toga; 

E 


—S ee ee 


CATECHETICAL 
(water) kinga; (be‘in time for) 
wahi, dirtki; (surprise) kufa, 


. chungulia, gundulia; (understand) 
fahamu, tambua; (stick) shika, 
kwama, nafa, kaza. I catch your 
meaning, nafahamu maneno yako, 
Catch the eye, ear, attention, &c., 
vuta macho, tazamisha. Catch 
cold, shikwa na baridi | makamasi, 
homa). Catch fire, waka, anza 
kuwaka. Catch a sound, sikiliza. 
Catch up, fatsa; (interrupt) katiza 
maneno. Be catching, ambukiza ; 
(attractive) vala. 

Catechetical, a. kwa maswali na 
majibu, -a kujibizana. 

Catechism, n. | kitabu cha maswali 
na majibu chenyi kueleza dini ya 
kimasihiya |; (guestion and answer, 
primer) majibizano, mlango |mi-), 

Catechist, n. mkufunzi wa Cate- 
chism. 


Catechise, v. fundisha kwa maswali 


na majibu, jibizana. 

Catechu, n. kafu (?). 

Catechumen, n. mwanafunzi [wa-] 
wa dini, 

Categorical, n. ¢hahiri, -a hakika, 
halisi. 

Category, n. aina, ginsi. 

Cater, v. chagua na nunua chakula. 

Caterer, n. mwenyi kasi ya kutafuta 
chakula. 

Caterpillar, n. (mdudu mtambazi). 

Catgut, n. 43? wa utumbo wa nyama, 
kano, ugwe wa mkano. 

Cathartio, n. dawa ya kuharisha. 

Cathedral, n. kanisa kuu la askofu. 

Catholio, a. -a kufaa watu wole ma- 
hali pote, (atoliko); (Roman Ca- 
tholic) -a kanisa la kirumi. 

Catholicism, n. dini ya Catholic 
Church | Kanisa Katoliko). 

Cat-o’-nine-tails,n.mzeledt mkubwa. 

Catspaw, n. barathuli, mtumwa. 

Cattle, n. | jamii ya) ngombe, ko- 
ndoo, nguruwe, mbuzi, Sc. 

Cattle-fold,Cattle-pen,n. 243t[ma-). 

Caught, p. t. za pf. t. Catch 

Cauldron, 7as. Caldron. 

Cause, n. sababu, ajil, maana, huja; 


50 


CEDE 


(lawsuit) maneno, jambo, da'’wa, 
madat; (side, party) upande, halt. 
Final cause, kusudi. Material 
cause, kifu. Formal cause, umbo. 
Ultimate cause, asili, chanzo. 
Proximate cause, sababu. Efficient 
cause, sifanyisacho, kiendezacho, 
chanzo. Make common cause with, 
-wa halt moja na, shartkiana na, 
Plead a cause, das, tetea. 

Cause, v. (produce, effect) fanya, fa- 
nyiza, anzisha, tia, -wa sababu ya; 
(induce, compel) shurutisha, amu- 
vu, lasimisha. Incompos.,-e2%a,-22a, 
-esha, -sha, e. g. cause to go, ende- 
sha. Cause fear, &c., tia hofu, Sc. 
Cause (a person) to hear, fanya 
asikie. I caused him to go blind, 
rikamtia apovuke. 

Causeless, a. pasipo sababu, burre. 

Causeway, nl. njia kuu ya mawe, njia 
tliyoinuka, 

Caustic, a. -enyt kuchoma, kama 
moto, kiungusa; (of words) -kals, 
-chungu. 

Cauterize, v. choma kwa chuma cha 
moto, pisha moto, tia pisho, unguza. 

Cautery, n. kuchoma, &c., pisho; 
(marks of) mapisho. 

Caution, n. wangulifu, hathars; 
(warning )onyo[ma-],shaurt [ma-]. 

Cautious, a. -angalifu,-enyi hathars. 

Cavalcade, n. andamo la watu 
wapanda frasi. 

Cavalier, n. ‘ajir’ mpanda frasi, 

Cavalry, n. asikari wapandao frasi. 

Cave, Cavern, n. pango |ma-|, 
shimo | ma-|). 

Cavil (at), v. zenea, kindana, bisha. 

Cavil, n. ubishi, hoja, kunenea. 

Cavity, n. fundu, shimo Dr, 
mvungu |mi-). 

Caw, v. ia [Lama kunguru|. 

— n. kilio cha kunguru. 

Cease, v. Loma, nyamaza, tulsa, isha. 
Iam ceasing to love him, anazi- 
toka mahabbans. 

Ceaseless, a. -4 dayima, siku sole, 
“siokwisha. 

Cedar, n. mwerezi |(mi- |. 

Cede, v. toa, achia mwingine. 





CEILING 


BI 


CHAIN 


Ceiling, n. sakafu ya jun [upande| kuvuta, cha kutazamika. Centre- 


wake wa chini), chini ya sakafu, 
boriti. 

Celebrate, v. (honour, extol) tukusa, 
sifu; (observe ceremonially) fanyia 
heshima [thada ya dini), aths- 
misha; (perform a ceremony) /a- 
nya, (of Holy Communion) fanya 
Usharika Mtakatifu. 

Celebrated, a. -enyi sifa, -a jina, -a 
kujulikana, mashir, -bayani. 

Celebration, n. kufukuza, &c. ( Taz. 
Celebrate); Usharika Mtakatifu. 

Celebrity, n. sifa nyingi, utukufu, 
jina. A celebrity, mbayani. 

Celestial, a. -2 mbinguni. 

Celibacy, n. (kali ya mwanaume 
astyeoa| ujane. 

Celibate, n. mwanaume asiyeoa, 
mjane. 

Cell, n. kijumba, kitundu, Wi ki 

Cellar, n. chumba kilichochimbika 
chini, ghala chini ya nyumba, 


ghala ya mvinyo. 

Cement, n. chokaa gumu, udongo wa 
Ulaya, saruji. 

——WVV. tia Cement; (fix, join) 
kaza, unganisha. 


Cemetery, n. fa kuzika, makaburi 
mengi, makaburini. — 

Cenobite, 723. Monk. 

Cense, v. vukizia. 

Censer, n. chetezo [vy-], mkebe. 

Censor, n. mchungulizi, mchongest. 

Censorious, a. -a Censor, -kali, -a 

— kudaumu burre. 

Censure, n. shutums | ma- |), laumu, 
masuto, 

—— vy. kemea, karipia, nenea, sula. 

(Census, n. (kuandika watu wote wa 
inchi, habari zao, hesabu,hali, Sc. |). 

Cent, n. dokra; (hundred) mia. 
Five per cent., sano kwa mia, 
mia kuwatano. Percentage, fayida, 

Centenary, n. (siku kuu ya uku” 
mbusho killa mwaka wa mia). 

Centipede, n. Zaandu. 

Central, a. -a katikati haswa, -a kati; 
(essential) -£44,-a maana. 


Centre, n. palipo katikati haswa, | 


kati; (attractive object) cha 


piece of door, mfaa we) 

Century, n. muda wa miaka mia. 

Cereal, a. -a nafaka, kama nafaka. 

Ceremonious, 2. -4 adabu, -a he- 
Shima ; -a heshima nyingi mno. 

Ceremony, Ceremonial, n. matendo 
ya ibada, kawaida za kufanya dini, 
malengeneo, uzuri, heshima. Do 
not stand upon ceremony, st fanya 
haya, sema wast. 

Certain, a. yakini, kweli, halisi, 
thabiti; (particular) -moja, -a 
namna, -a mtindo, -loamriwa, 
Jullani. A certain spot, place, 
mahali fullani, palipoamriwa. A 
certain man, or thing, mtu mmoja, 
kitu kimoja. In a certain degree 
(sense), kadiri, nussu, Si sana, 
kwa kadiri yake. To make 
certain, hakiki, hakikia. We 
are certain to go, hakika yetu 
tutakwenda, hatuna buddi kwenda, 
shartt tuende. Feel certain, jua 
sana, ona hakika, tumat. 

Certainly, adv. naam, ndio, ina 
shallah, yakini, pasipo shaka, ha- 

Certainty, n. yakini, hakika, kweli. 
It is a dead certainty, #akuna 
shaka kabisa. 

Certificate, n. [hati ya kuthubutisha 
jambo) sahths, kol, mathubutu. 

Certify, v. (make certain) thudbu- 
tisha, yakinisha, fanyisa kweli; . 
(attest) 4373, sahikisha. 

Cessation, n. ukomo, mwisho, pu- 
mziko. 

Cession, n. kutoa, kusalimu. 

Cesspool, n. shimo la takataka na 
mavi, choo. 

Ohafe, v. sugua, chubua; (annoy) 
sumbua, washa. 

Chaff, n. kapi | ma-J; (of rice) Aumuz, 
wishwa ; (jokes) ubishi, upuzi. 

Chagrin, n. uchungu, chuki. 

Ohain, n. mnyororo Mary (orna- 
mental) mkufu (mi- |; (of events, 

Sc.) mambo mengi yaktfuatana, 

mafuatano. Door chain, /2sa. 

chain of mountains (lakes, villages, 
E 2 


CHAIR 


- &c.), milima | masiwa, miji, Sc. | 
mingi moja kwa moja, 
milima. 

Chair, n. £2¢¢ [vz-]. Be in the chair, 
= be Chairman. 

Chairman, n. [mkuu wa baraza, wa 

' mkutano), mkubwa. 

Chalice, n. (kikombe cha Usharika 
Mtakatifu |. 

Chalk, n. chakt. 


Challenge, v. taka shart; (toagame) | 


sat, ifa kuja kushindana, shi- 
ndanisha ; (guestion, deny) kana, 


n 
pes n. maneno [hats] ya kutaka 
shari, &c. (Tas. Challenge, v.). 

Chamber, n. chumba([vy-|; (cavity) 
kitundu, mvungu; (co council) ba- 
yaza. 

Chamberlain, n. msimamizi wa 
nyumba. 

Chameleon, n. kinyonga. 

Champ, v. (| frast | tafuna. 

Champagne, n. (mvinyo mzuri wa 
kifransa|). 

Champion, n. shujaa, mwenyi kupi- 
gania, mshindani; (first in skill, 
&c.) bora halisi, wa kwanza, 
mtangulizi. 

Chance, n. bahatt, nasibu, kikuli; 
(opportunity) #afasi. There is no 
chance of it, katwezekant. The 
chances are against going, shidda 
kwenda. He lost his chance of, 
hakutumia bahate. A happy 
chance, dahati ya heri, kikutichema, 
ndege njema. Game of chance, 
bahati. Take one’s chance, tumia 
bahati, bahatisha. Have a chance, 
pata nafasi, jaliwa, pata. 

—v. Zukia, -wa, tokea; (risk) 
bahatisha, tumia bahali. Chance 
upon, kuta. 

Chancel, n. (upand wa kanisa palipo 





mathbahu |. 
Chancellor, n. kathi mkuu, mkuu. 
Chancery, n. baraza ya kathi mkuu. 
Chandelier, n. | mwango wenyi mesh- 
maa nyingt |, thurea. 
Change, v. geusa, badilisha, badilt, 
. (neut.) geuka, badilika; (money) 


52 


milima | 


| CHARGE 

vunja. Change mind, change 
round to, zingatia. 
Change, n. mageuzi, mabadtl ; 


(coins) pesa, sarafu. 

Changeable (Be), v. dadtlibadil:. 

Changeableness, n. ugeuzi, kali ya 
kubadilibadili, mageuzi mengi. 

Channel, n.| panapopita majiao mlo|, 
njia ya maji, njia, mfereji (mi-), 
mfumbi (mi- |); (medium, means) 
njia. 

Chant, v. imba, 

n. «tbo |ny-). 

Chanticleer, n. jogoo [ma-], jimbi. 

Chaos, n. machafuko matupu. 

Chapel, n. kikanisa [vé-]. 

Chaplain, n. kasisi wa nyumba 
(wa merikebu, wa asikari, Stc.). 

Chaplet, n. Zaji | ya maua|. 

Chapter, n. |wakubwa wa Cathe- 





dral]; (of book) sura, mlango 
aa (Ar.) bab 
Char, v. unguza, choma. 
Character, n n. sifa, moyo, tabia, 


ginsi; (high character) sifa njema, 
wema ; (written) #arufu, alama, 
tarakimu, mwandiko, choro|ma- |); 
(stamped) chapa ; (condition) kazi, 
cheo, kazi. A character, man of 
character, mfu hodari, mtu wa 
poke yake, mtu haba. 

Characteristic, a. -a kifu fullani 
peke yake, -a namna, -a peke yake. 
It is characteristic of him, ndto kasi 
yake, namna yake, sifa yake haswa. 

Characterize, v. ¢leza habari ya, 
pambanua, fafanusha, ainisha, 

Charade, n. (mchezo kama kitenda- 
wilt, mtego |. 

Charcoal, n. makaa [ya mti). 
piece of charcoal, kaa. 

Charge, v. (command) agiza, amuru, 
wekea; (gun) shindilia; (exact) 
tosa, lipiza ; (accuse) shtaks, tia ha- 
tiyant, sula; (attack) endea kwa 
nguvu, shambulia; (fill) shindilia, 
jaza. I solemnly charge you, 
nakupa wosia wangu. 

—— n. agizo ([ma-|, amri, wosia; 
(care) funza; (cost) kima, thas 
mani, gharama; (in war) kuendea, 


A 





CHARGEABLE 


- shambulio; (of gun) kiasi cha bu- 
nduki, shindilio [ma-]; (accusa- 
tion) sashtaka, masuto ; (trust) kifu 
cha kutunzwa, amana, tunu. It 
is in my charge, nimewekewa, 
mimeamriwa, ni kasi yangu, ni 
Juuyangu. Givein charge, funga, 
salimisha kwa asikari. Lay to 
one'scharge, pakiza, pakilia, wekea, 
tia. Without any charge, Pasipo 
hesabu, burre, billa kulipa. 

Chargeable (Be), v. pastwa, patéli- 
swa. 

Charger, n. frasi wa vila; (large 
dish) kombe (ma. |). 

Chariot, n. gari: la vita (la fahari), 

gari kubwa na zuri. 

Charitable, a . -pajt, -ema, enyi 
huruma, 

Charity, n. upaji wa sadaka, wema, 
ukarimu; (compassion) Auruma, 
upendo, upendano. 

Charm, n. falasimu (ma-), hirist; 
(beauty) uzuri; (grace) 

kaiba; (agreeableness) mapendezi. 

—— v. (please) pendeza mno; (at- 
tract) vuta kwa uzuri; (bewitch) 
Janyia uchawi, loga. 

Chart, n. ramani | ya bakari). 

Oharter, n. hati, kol, mkataba. 

Charwoman,n. mwanamke kibarua, 
mtumishi wa nyumbani. 

Chary, n. -enyi choyo, bakhili, -a 
kunyima, -chache. 

Chase, v. winda, saka; (drive away) 


fukuza. 

(hunt) wwindo; (pursuit) 
kufuata; (game) nyama ya ku- 
winda. Give chase, fuata. 

Chasm, n. shimo [ma-|, bonde, ufa 
(nyufa |) mkubwa, genge [ma- ]. 

Chaste, a. safi, -takatifu, -ta wa. 

Chasten, v. rudi, ongoza. 

Chastise, v. athibu, vrudt, piga. 

Chastity, n. utakatifu, usafi, uta wa. 

Chat, v. omgea, sumguniza. 

——— 1. MAONLlEZ1, MAZUMLUMZO. 

Chattels, n. vyombo, vifaa, mapambo 
ya nyumba. 

Chatter, v. pusa, pusika, payapaya, 
payuka. His teeth chattered with 


53 


CHERISH 


cold, meno yakamtetemeka kwa 

baridi, 

Chatter, n. spusi, Vijineno, maneno 
ya burre. 

Chatterbox, Chatterer, n. mpuzi 


[wa-], mpayukaji [wa-], mlimi 


[ wa- . 
Cheap, a. rahisi, hafifu, A cheap 
victory, kushinda billa kazi. 


Cheapen, v. 7ahisisha, punguza bes. 

Cheapness, n. vrahisi. 

Cheat, v. danganya, punja, kalam- 
kia, kopa. 

— n. ayari, mkopi, mdanganifu, 
mjanja. 

Check, v. zuza, simamisha, pinga ; 
(mark off) #2a alama, andika. 

N. S3420 [ma-], kizuio'; (pattern) 
macho, kazi ya macho; (money 
order), Zas. Cheque. 

Checkmate, n. mwisho, pigo la 
mwisho. 

v. shinda kabisa, ua, funga bao. 

Cheek, n. chafu | ma-J; (by cheek- 
bone) kitefute. 

Cheer, v. furahisha, changa’msha, 
telemesha, -pa moyo, kunjua uso, 
ondolea husunt ; ; (shout) piga 
[ Pigia) makelele ya salamu | ya fu- 
raha |, fanya salamu. 

n. (shout) ke/ele la salamu | ya 
furaha); (food) vyakula. 

Cheerful, Cheery, a. -kunjufu, -a 
furaha. Be cheerful, changa mka, 
telemeka. 

Cheerfulness, n. ukunjufu. 

Cheerless, a. fasipo furaha, -siki- 
tifu, -baya. 

Cheese, n. /j:bin:. 

Chemise, n. (nguo ya mwanamke 
kama kanzu). 

Chemist, n. mwenyi climu ya 
Chemistry. 

Chemistry, n 
vyo vyote |. 

Cheque, n. tawala, hati ya fetha, 
hundi. 

Cheguered, a. -a marakaraka; 
(changing) -a mabadili mengi. 

Cherish, v. ‘unza, linda, “isha, 


chunga. 











n. elimu ya asili ya vitu 


CHERRY: 


Cherry, n. [tunda dogo jekundu la 
Ulaya). 

Cherub, n. malaika, mtoto mzuri. 

Chess, n. safaranjt. 

Chest, n. kifua; (of animal) kidari; 
(large box) sanduku[ma-}. Chest 
complaint (illness), mafua. 

Chestnut, n. (tree, fruit) | mali mmoja 
wa Ulaya na tunda lake; (colour) 
yangi kama nyekundu |. 

Chew, v. fafuna. 

Chick, Chicken, n. kifaranga [vi-] 
cha kuku. 

Chicken-hearted, a. -oga. 

Chicken-pox, n. ftiwanga. 

Chide, v. (p. t..za pf. t. Chid) ka- 
ripa, kemea, ambilia. 

Chief, n. jumbe | ma-,) mfalme |wa-), 
mkuu |wa-). 

kuu, -kubwa, bora, -a 
kwansa. 

Chiefly, adv. zayidi, haswa. 

Chieftain, n. Zaz. Chief. 

Chieftainship, Chieftainoy, n.c722, 
ujumbe, ukuu. 

Chilblain, n,jipu|(ma-). 

Ohild, n. (pl. Children) mtoto [wa-], 
mwana | wa-), kitoto |vi-), kijana 
[wé-]. From a child, tangu utoto. 
Haveachild,saa, jifungua. Bewith 
child, chukua mimba, -wa mzito, _ 

Childbirth, n. uzasz. 

Childhood, n. #fofo. 

Childish, a. -pusi, si akili, -singa, 
-a kitoto. 

Childless, a. Pasipo mtoto; (barren) 
lassa. 

Childlike, a. -a kitoto, kama mtoto, 
-ttt, pasipo hatiya, -stkifu. 

Children, pl. ya Child. 

Chill, n. baridi. 

——— v. tia baridi; (depress) /egeza, 
shusha moyo. 

—— a, -4 baridi. 

Chilly, n. pilipili hoho. 

—— a. -a baridi. 

Chime, n. sauti za kengele | zikipigwa 

' Zaratibu|. 

——v. ka [lisa] kengele nyingi 
vizuri, 


Chimerical, a. kupila kiasi, pasipo 


—— A. 


54 


CHORD 


akili, -kubwa mno, kama ndoto, 
kama wazimu. 

Chimney, n. dokani, bomba. 

Chimpanzee, n. (nyani mkubwa |. 

Chin, n. kidevu. 

China, n. (country) Sina ; (material) 
udongo msuri, kauli; (articles) 
vyombo vya udongo mzuri | vya 
kauli). 

Chinese, a. -a Sina, kisina. 

Chink, n. ufa [nyufa), kiufa ; (mlio 
kama wa pesa stkigongana),. 

Chints, n. | nguo yenyi rangi), shitti. 

Chip, v. 4atia,. kata kidogokidogo. 

—— n. kipande kidogo, chenge, ki- 
banzsi. 

Chirp, n. [mito wa ndege). 

—— v. ka. kama ndege. 

Chisel, n. pafas:t ; (mortising) juba. 

——v. kata kwa Chisel; (cheat) 
punja, kopa. 

Chivalrous, a. -shujaa, -a adili, -a 
heshima. 

Chivalry, n. mashujaa wa zamani; 
(mounted nobles) wakubwa wapa- 
nda frasi,wenyi frasi; (nobleness) 
ushujaa, utu bora, adili, 

Chloroform, n. (dawa ya kutia usi- 
ngisi kwa kunusa). 

Choice, n. thtiart, nathari, chaguo. 
—— a. -2urt, bora, -teule, -a kucha- 
guliwa. A choice thing, sz. 

Choir, n. jamii ya waimbaji. 

Choke, v. kaba, songa roho, sama, 
suza pumuzi ; (fill up) songa, ziba, 
jaa tele katika; (neut.) songwa roho. 

Choler, n. hasira, chuki. 

Cholera, n. kipindupindu, wadbba, 
tauni. 

Choleric, a, -efesi kwa hasira, -a 
chuki. 


Choose, v. (p. t. Chose, pf. t. 
Chosen) chagua, pambanua, teua, 
taka. You must choose, natharé 
kwako, thttart yako, chagua wee. 

Chop, v. tata, chanja. Chop about, 
be chopping and changing, geuka 
geuka, singasinga. 

— n. kipande cha nyama. 

Choral, a. -a waimbaji; -a kuimba. 

Chord, n. [4ngunyo la sauté nyingi 





CHORISTER 
Pamoja); (string) usi [wa kinanda, 


Chorister, n. mtotlo [wa-] mwi- 
mbaji. 

Chorus, n. [watu wengi wakiimba 
pamoja); (refrain) | #ussu ya uimbo 
yenyi kuimbwa marra kwa marra). 
Sing the chorus, s¢zhza. 

Chose, p. t. Chosen, pf.t. ya Choose. 

Chrism, n. (mafuta matakatifu ya 
tbada). 

Christ, n. Masiya (Ar. Masiha), 
Kristu, 

Christen, v. = Baptize. 

Christendom, n. jamti ya mataifa 
walio Wamasthiya. 

Christian, n. -masihiya, -a kima- 
sthiya, -kristu. 

Christianity, n.dini ya kimasihiya, 
umasihiya, ukristu. 

Christianize, v. ongoza kuwa Wama- 
sthiya, fanya -masihtya. 

Christmas, Christmas Day, n. siku 
kuu ya Kuzaliwa Masiya, siku 
ya asharini na tano ya mwezi 
December. 

Christmas-boz, n. ada ya Christ- 
mas, bakshishi, siku kuu, idi. 

Chronic, n. -enyi kukaa sana, -sto- 
#sha, -stotulta. 

Chronicle, n. chuo cha tarihi | cha 
mambo ginsi yafuatanavyo siku 
kwa siku |. 

v. andika habari ya mambo 





taratibu, andika tarihi. 

Chronology, n. (elimu ya miaka ya 
mambo yafuatanavyo), wakali, 
taratibu ya mtaka. 


Chronometer, n. [saa ya kupimia 
vipindi halisi vya wakatt |. 

Chrysalis, n. 7az. Larva. 

Chuckle, v. /2a [Lama kuku\; (laugh 
quietly) Jichehkelea. 
Church, n. (society) kanisa [ma-] 
[jamaa ya watu wote walio Wama- 
sthiya, jamaa ya Wamasthiya ma- 
halt pamoja, ao wenyi kupatana 
kwa imani na dini); (building) 
kanisa | ma-|. 

Churchman, n. [mtu wa Kanisa la 
kimasihiya ). 


55 


CIRCUMNAVIGATE 


‘Churchwarden, n. (msimamizi (wa-) 
wa kanisa |. 

Churchyard, n. [wwanza wa kanisa; 
palipo makaburi |). 

Churl, n. mshenzi, mtu wa kima- 
shamba, st adabu. 

Churlish, a. asipo adabu, kima- 
shamba, -a Churl, 

Churn, v. sukasuka maziwa jus 
kugandamisha, kufanya samli |. 

n. chombo cha kusukia maziwa; 
kinu. 

Cicatrice, n. kovu [ma-]. 

Cider, n. fombe ya Apples. 

Cigar, n. sigari. 

Cigarette, n. sigarefi. 

Cinder, n. jifu | ma- ); makaa. 

Cingalese, n. -4 Selan (Ceylon). 

Cinnabar, n. sangefurt. 

Cinnamon, n. (tree) mdalasini. 

Cipher, n. (figure) sifuru, harufu 
ya hesabu; (trifle) kama st kifu; 
(secret writing) mwandiko wa siri, 

mbo. 
Circle, n. mviringo, duara; (ring) 


pete; (group) jamii ya watu. 
Vicious circle (in argument), koja 








ya burre. Argue ina circle, rudia 
mwanzo, si pata njia. 
v. zunguka. 

Circuit, n. 2unguko, njia ya ku- 
zunguka. 

Circuitous, a.-akusungukasunguka, 
-a kupotoka. 

Ciroular, a. -4 mviringo, mduara. 


— n. kati ya kueneza habari. 
Circulate,v. eneza,tangaza,vumisha; 
(neut.) zunguka, enea, vumika. 
Circulation, n. mazunguko, ma- 
enezo, maeneo; (currency) fetha; 
(of blood) (damu kupita ndani ya 
mishipa, kutoka moyoni na kurudia 
humo). 
Circumcise, v. fahire. 
Circumcision, n. ¢ohara. 
Circumference, n. kivimba, mstart 
wa kuzunguka, mzingo. 
Circumlocution, n. maneno MENGI, 
maneno ya kuzungusha. 
Cironmnavigate > Vv. zunguka kwa 
merikebu 


CIRCUMSCRIBE 


Circumscribe, v. andika [weka, tia| 
mpaka, funga, zuia. 

Circumspect, a. -angulifu, -a ha- 
thari. 

Circumspection, n. uangalifu, ha- 
thart, bidtt, tunza. 

Circumstance, n. jambo (mambo). 
Circumstances, Aa/i; (good, easy) 
utajiri, ungwana; (poor) uma- 
sikini, uhitajt. 

Circumstantial, a. thahsri, halisi, 
-enyt hakika; (evidence) sé ha- 
list, st -enyi hakika. 

Circumstantiate, v. ¢thudutisha, 
fanya hakika, sahihisha, onyesha. 

Circumvallation, n. boma la ku- 
zunguka mji. 

Circumvent, v. punja, danganya, 
hadaa, karamkia, kopa. 

Circus, n. #wanda wa kuchezea, 
kilinge; (travelling) | jamii ya 
watu wazungukao kuonyesha mi- 
chezo yao), tamasha. 

Cistern, n. (masonry) birika [ya 
maji, Sc.); (wood or iron) Zangi 
{ma-}. 

Citadel, n. ngome [ndani ya mji). 

Citation, n. hati, barua | yenyi 
nguvu ya kumwita mtu mbele ya 
kathi}; (mention) kutaja, kunena. 

Cite, v. zia | mbele ya kathi ao walt); 
(quote) ena, taza. 

Citizen, n. mkaa mji |wa-|, mtu wa 
mji, mwenyeji (w-]. 

Citizenship, n. wenyeji. 

Citron, n. (tree) mbalungi |mi-); 
(fruit) dalunge [ma-]. 

City, n. mji mkubwa, mji (mi-). 

Civet,n. zabada ; (civet cat) mgawa ; 
(small sort) fungo. 

Civic, a. -4 mji na watu wake, -a 
mtu wa mji. 

Civil, a. -a m7t,-a serkali; (civilized) 
eakiungwana; (polite) -eny: adabu, 
-a heshima. Civil war| vita ya watu 
wa kabila moja kupigana wao kwa 
wao) wita ya ndugu, vita mjini. 
Civil service, kaz: ya serkali. 

Civilian, n. (asiye asikari, mtu tu; 
mit wa amani, st miu wa vita). 

Civility, n. adabu, heshima, sifa. 


56 


CLASP 


Exchange civilities, sa/imiana, 
amkiana, wekeana heshima. ' 

Civilization, n. kuloa ushenztnt, 
ustaarabu, hali ya kiungwana, 
ungwana. 

Civilize, v. Wa ushensini, ondolea 
ushenzi, tia ungwana, slaarabisha, 
ongoa kwa mambo ya kiungwana 
na mema. 

Civilized, a, -a Civilization, -séa- 


arabu. 

Clack, n. kishindo. 

— v. fanya kishindo, alika. 

Clad, = Clothed, p. t. a pf.t. ya 
Clothe. 

Claim, v. (demand as right) ‘aka 
haki; (in law court) dad; (assert 
oneself) sinena, jtlaja, jidai. 

—— n. haki, haja, madat, da wa. 

Claimant, n. (mwenyi kudai ao ku- 
taka haki |), mdawa | wa-|. 

Clamber, v. panda |kwea) kwa 
shidda. 

Clammy, a. -4 kunafa, -a baridi. 

Clamorous, a. -4 makelele mengi. 

Clamour, n. makelele, uthia. 

v. fanya makelele. 

Clamp, n. gango, kigango. 

— v. kasa kwa gango. 

Clan, n. kabila | ma-), jamaa, udugu. 

Clandestine, a. -a 5:73. 

Clang, Clank, v. /ia [kama vyuma 
vikigongana, kama minyororo). 

—— n. sauti ya Olang. 

Clanship, n. «fanz, udugu. 

Clansman, n. mtlani, ndugu. 

Clap, n. kishindo cha ghdfala | kama 
ngurumo\; (with hands) oft; (of 
thunder) radi, mshindo wa ngu- 
Tumo. 

—— v. (the hands) figa makofi; (put 
hastily) ia upesi. 

Claret, n. divat. 

Clarify, v. safisha. 

Clarion, n. baragumu. 

Clash, n. magongano, |mshindo 
kama wa vyuma vikigongana\. 

—— v. gongana kwa shindo, suiana. 

Clasp, v. kumbatia, ambatiza, shika, 
kamata; (enclose with hand, arms) 

Sumbata. . j 








CLASP 


Clasp, n. kifungo, bizimu. 

Clasp-knife, n. kisu [vi-] cha ku. 
kunja. 

Class, n. darasa [ma-]; (kind) 
namna, ginsi, aina; (rank) cheo, 
daraja; (collection) Jamii ya vitu 
vyenyt namna moja). Hold a 
class, durusi, somesha. .. 

— Vv. andika taratibu, panga kwa 
tofauti ya ginsi zao, "ainisha, to- 
autisha, gawanya. 

Classic, a. bora, -zuri sana. The 
Classics [waandisht ao maandiko 
bora, haswa ya Wayonani na Wa- 
vyumi\, vilabu viteule vyenyi 
ufasaha. 

Classical, a. = Classic; -a Clas- 
sics. 

Classification, n. ugawanyo, utofau- 
tisho, kufanya Class. 

Classify,v. = fanya Classification. 

Clatter, n. sauti ya vitu vikigongana 
(kama sahani), makelele. 

—— v. zia, toa Clatter. 

Clause, n. "fungu la maneno; (in a 
law) sharti [ma-]. 

Clave, p. t. ya Cleave. 

Claw, n. kucha [ma-|, ukucha |ku- 
cha}; (of crab) gando [ma-]}. 

v. papura, pelekea kucha. 

Clay, n. udongo [wa kunata, haswa 


wa mfinyanst |. 

Clean, Cleanly,a.safi,-eupe. Make 
a clean sweep, kumba. 

— (Be), v. takata, safika, takasika. 

——, Cleanse, v. safisha, takasa, 
fanya safi; (ceremonially) exa; 
(grain, corn, &c.) fwanga, menya; 
(cotton, cloves) chambua; (cocoa- 
nuts) fua; (fish, copal, by scrap- 
ing) faa; (out of a shell) komba. 

— adv. pza, kabisa. 

Clear, a. thahirt, wazi, -eupe, safi, 
-angafu. Clear gain, fayida tupu. 
A clear head, akili nzuri. Clear 
style (of writing, &c.), nahau. 
Clear case, jambo wazi. It is quite 
clear, zzeclea. Clear weather, 4u- 
metakata, Clear of, pasipo, mbali 
na, billa. 





a—— v. fanya safi, takasa, onya wast 


57 


CLIMA TIC 


[Awa kuondoa vitu, mashaka, zuio, 
hatiya); (jump over) raka juu, 
pita; (make gain) fayidi; (landy 
Jyeka, fanya shamba. Clear out, 
clear off, kumba -ote; (depart) 
ondoka. “Make clear, fanya safi, 
eleza, thihirisha, bainisha, kunjua. 
Speak clearly, fambazsua maneno. 
Be clear (intelligible), elea, e/ekea. 

Clearance, Clearing, n. gzeupe. 
Make a clearing, fanya shamba, 
Syeka msitu. 

Clearness, n. weupe, uthahiri, wa- 
ngafu. 

Cleave, v. (p. t. Cleft, Clove, pf. t. 
Cleft, Oloven) jpasua, kata. 
Cleave to, ambatana na, ambata, 
shikamana na, ganda. 

Oleft, p. t. ya Cleave (Pasua). 

—— nn. ufa (nyufa); shimo (ma-}. 

Clemency, n. kuruma, usamehe, 
upole, utu mwema. 

Clement, a. -exy: huruma, -pole. 

Clergy, n. (wenyi daraja katika 
Kanisa la kimasthiya, ndio askofu, 
kasisi, shemasi ; mapadre). 

Clergyman, n. mmoja wao Clergy, 
padre | ma- |). 

Clerical, a. -a Clergy. Clerical 
error (kosa la kufuatisha vibaya |. 

Clerk, n. karani. 

Clerkship, n. kazi ya karani, uka- 
yani, 

Clever, a. -enyi akili, hodart, -ju- 
zt, bingwa, drifu. A clever me- 
chanic, warta, Hit on a clever 
plan, gundua akili. 

Cleverness, n. aki/t, ujuzi, Sc. 

Click, n. sautz ya kualika | kama ya 
mtambo wa bunduki), kidoko. 

v. toa sauti ya Click, Piga | ki- 
doko. 

Client, n. | kaswa atumaye mdai; wa 
kumtetea kwa kathi); (follower) 
mfuasi | wa- |), rafiki ma-}. 

Chiff, n. jabali [ma-], mlima (m#-], 
palipochongoka, genge | ma- |. 

Climate, n. Zabia [halt] ya inchi 
[kama yenyi moto, baridt, kiu, 
mvua, hewa nzuri ao mbaya). 

Climatic, a. -a Climate, 





CLIMAX | 


Climax, n. mwisho, kikomo, kipeo, 
mpaka, pasipopitilika. 

Climb, v. panda kwa shidda, kwea, 
(a tree) faraga. Means of climb- 
ing, pandio (ma-). Climbing 
plant, mmelea | mi- |. 

Clinch, v. kasa kwa msumari, kaza 
sana; (an argument) ¢hudutisha, 
hakikisha, kata. A_ clinching 
statement, meno mkataa. 

Cling, v. (p. t. na pf. t. Clung) amba- 
ta, shtkta, nata. Cling together, 
ambatana, fungamana, shikama- 
na. Cling to, shikamana na, 
ganda, tabiki. 

Clink, n. [sauté kama Clank, #/a ya 
vitu vidogo). 

— v. fanya Olink. 

Clip, v. katia, (hair) nyoa; (curtail) 

nguza. 

n. mbano | mi-|, kibano |vi-). 
Clique, n. chama, jamii (ya wat 
wenyi shauri si jema). 
Cloak, n. (wasi la kuvaa nje, kama 

Joho), kifuniko. 

—— Vv. setiri, ficha, funika. 

Clock, n. saa | ya kupimia wakati, 
kubwa, si ya mfukoni). What 
o'clock is it? Saa ngapi? Two 
o'clock, Saa nane. 

Clod, n. pumba [ma-]. 

Clog, v. gandiza, tatanisha, zuia. 

n. kiatu cha mti |vi-), mtaa- 
wanda |mi- |). 

Cloister, n. | ujia wenyi matao mengi 
kuzunguka behewa ao uwanda). 
Cloister life, (Aali ya wata'wa 
ndani ya Monastery |. 

Close, adv. karibu, papo kwa papo; 
(much) sana. 

a. (near) karibu ; (shut up, nar- 

row, Sc.) pasipo mlango, pasipo 

nafasi, pasipo hewa, -embamba, 

-liofungwa, -liokasana; (miserly) 

bakhili ; (reserved) -nyamafu, ba- 

ridi. Be close (tight), sakr, kaza. 

A close room, chumba chenyt 

joto, kistchopisha hewa. A close 

friend, msiri. A close prisoner, 
mfungwa halisi. It is close to- 
day, jasho leo, kumetanda, Close 











58 


CLOUD 


quarters, nafasi .hapana, kusonga- 
na. Close fight, vifa kali, vita ya 
kusogeana, kufanya vita karibu. 
Come close, karibu, sogea karibu, 
karibia, jongelea, It is a close fit, 
tnakaza, inasaki. Cut close, hata 
sana. A close argument, maneno 
halisi, hoja ya nguvu. A close 
vessel, chombo kilechosibika. 

Close, n. (end) mwisho, kikomo; (en- 
closure) uwanja. 

——v. funga,(neut.)zska; (eye,mouth, 
Sc.) fumba ; (fist) fumbata; (door) 
sindtka; (book) funtka; (fill up) 
ziba; (finish) maliza; (close up, 
enclose) funga, zunguka. Close 
with, (agree) kubali, patana, (in 
strife) songa; (end) tskza. Close 
up, come close, songana, kari- 
biana, 

Closely, adv. karibu; sana, kwa 
bidii, halisi. 

Closeness, n. kuwa Close ; (heat) 
Joto, jasho. 

Closet, n. kijumba ; (privy) choo. 

Closure, n. kukatiza maneno | katika 
baraza |. 

Clot, n. donge | ma- |, tungama, vilio 
(ma-). The blood is clotted, damu 
imefanya madonge, imegandama, 
tmetungama. 

Cloth, n. mguo, kitambaa ; (woollen) 
Joho; (linen) kitani; (calico) nguo, 
Amerthani, Ulaytti; (blue) &a- 
niki; (yellow Indian) Authurunge ; 
(of gold) zari. Loin cloth, shuka, 
dott, Turban cloth, kitambi (2-1; 
(Indian) ukumbuu | kumbuu). Ta- 
ble-cloth, Zandiko la meza, nguo ya 
meza. 

Clothe, v. zika; (issue clothes to) 
visha. Clothe oneself, waa, sivalia. 

Clothes, n. mavazi, nguo; (bed- 
clothes) matandiko ya kitanda. 

Clothier, n. (mfanyiza ao mwusa 


nguo |. 

Clothing, n. "240, Mavazi, mavao. 

Cloud, n. wingu (ma- |; (rain) gku- 
bari [ma-]; (scattered) mavunde- 
vunde; (crowd) kundi kubwa; 
(fear, sorrow, &c.) yambo la hofu 





CLOUD 


' [ogofya, msiba, kupotewa akili). 
Under a cloud, aibuni, hatiyant. 
Rise in clouds (as dust), Zefuka. 

Cloud, v. tia kivuli | giza); (grieve) 


husunisha. It has clouded over, 
kumetanda. 
Cloudless, a. gzfasipo mawingu. 


A cloudless sky, kumetakata sana. 
Cloudy, a. -enyt mawingu [ma- 
vunde|. It is cloudy, kumetanda, 

Clove, p.t. ya Cleave. 

—— n. (tree) mkarafuu oS (bud) 
karafuu; (stalk) kikonyo | vi-). 

Cloven, a. (foot) -enyi kwato mbili. 

— pf. t. ya Cleave | pasua). 

Clover, n. [maua madogo ya Ulaya, 
malamu sana). Live in clover, 
Jikalia, jifurahtsha, kaa anasa 
(naisha njema). 

Clown, n. (boor) mfu wa kima- 
shamba; (jester) mfanya ubishi 
mwingi, mchekeshaji. 

Clownish, a. -4 kimashamba, -sio 
dabu 


a . 

Cloy, v. kinaisha, chosha, 

Club, n. chama, shirika la watu; 
(thick stick) rungu [ma-], gongo 
[ma-], kibarango |vi-); (club- 
house) nyumba ya watu wa chama 
[va kukaa na kula pamoja), 
nyumba ya kula bia, kdlabi, 
Form a club, fanya | kula | bia. 

—— together, v. fafana, shari- 
kiana, changa. 

Club-foot, n. kupindana mguu. 

Cluck, n. (mito wa kuku kwa vifa- 
range vyake). 

-——— v. fanya Cluok. 

Clue, n. (ball) donge[ma-]; (sign) da- 
lilt (ya kuonyesha njia ao maana, 
&c.], kifunguo, kionyo, kidokezt. 

Clump, n. Jungu, jamii; (of trees) 
kichaka 

Clumsy, a A ait, jinga, -a kijinga. 

Clung, p. t. sa pf. t. ya Cling. 

Cluster, n. shada, kishada, taw3; 
(group) kundi; (of stars) thurea. 

Clutch, v. kaba, kamala sana, shika 
sana, shikilia. 

Coach, n. gari [kubwa la frasi 
wa nne). 


59 


COCOA-NUT 


Coachman, n. gariwaila, sats. 

Coadjutor, h. mshartht kasi, msayt- 
dia, mwenzi. 

Coagulate, v. gundamana, tungama. 

Coal, n. makaa (mawe). Live coals, 
makaa ya moto. Dead coals, 
makaa ya zimwe. 

—— v. pakia makaa (mertkebunt). 

Coalesce, v. [mix] changanyika, 
tangamana; (join in one) -wa 
halt moja, patana, fanya shauri 
moja. 

Coalition, n, mapatano, shirika, ma- 


afikano. 
Coarse, a. -gumu, -nene, -2ilo, -a 
kuparuza; (rude) sé adabu, 
shenzi, 


Ooast, n. ukingo wa bahari, karibu 
na bahari, upande wa pwani; 
(beach) ufuko, pwani. (Opposite 
Zanzibar) Mrima. 

— v. pita pwani kwa pwani. 

Coat, n. [wazt la kizungu, hoti|; 
(of animals) ngozi, manyoya; (outer 
cover) kifuniko, ya nje. 

— v. funika, tia nje. 

Coax, v. bembeleza, vuta, shawishi. 

Coazing, n. ubembe, ushaushi. 

Cob, n. (of maize) gunzi [ma-]; 
(horse) frasi mfupi mnene. 

Cobble, v. Zengeneza viatu | istvyo 
visure |. 

Cobbler, n. mshona viatu. 

Cobweb, n. utando wa buibui, 

Cock, n. jogoo [ma-}, jimbi [ma-}; 
(young) pora; (male bird) ndege 
ndume; (tap) bifula. Cock's 
comb, upanga. Cock's wattles, 

“nde 

— simikisha; (a gun) panza 
mtambo. 

Cockade, n. kishada. 

Cock-crow, n. saa ya kuwika jogoo, 
alfajiri. 

Cockles, n. kombe za pwani. 

Cockney, n. mtu wa London; 
mwana mji, mtu wa anasa, mjiona. 

Cockroach, n. mende. 

Cocoa-nut, n. (tree) mnazi [me-]; 
(ripe nut) azi; (nut with milk) 
dafu [ma-). Leaf, (one) kuti 


~ COCOON 60 


[wea-]; (for thatch) makuti, makuli 

- ya viungo; (for screen, enclosure) 
makuti ya kumba. Fibre, coir, 
makumbi; (cleaned) usumba. 
Shell, kifuu. Milk, maji. Copra, 
mbata, nazi kavu. Oil, mafuta ya 
nazi. Oily juice for cooking, tz. 
Grated nut, chicha. 

Cocoon, n. kifukofuko, nyumba ya 
mdudu. 

Cod, n. (samaki wa Ulaya). 

Coddle, v. engaenga. 

Code, n. ketabu cha sheria, sheria 
jamii, kawaida. 

Cosrce, v. /azimisha, shurutisha, 

. Zia nguvu |lazimu, sharti), zuia 
kwa nguvu. 

Coercion, n. /azimu, shartt, nguvu. 

Coercive, a. -4 Cosrcion, -@ kula- 
zimisha, -a nguvu. 

Coeval, a. sawasawa zamani, wakali 
mmoja, siku zile zile. 

Coexist, v. -wapo pamoja, kaa 
sawasawa | wakati mmoja |. 

Coexistence, n. kuwapo pamoja. 

Coexistent, a. -a wakati mmoja, 
‘pamoja, sawasawa. 

Coextensive, a. -enyt eneo sawa, 
-kubwa sawasawa. 

Coffee, n. (plant) mbuni [mz-]; 
(berry) buni; (made) kahawa. 

Coffee-pot, n. mdila. Coffee-house, 
mkahawani, 

Coffer, n. sanduku, kasha kubwa. 

Coffin, n. sanduku la kuzikia miu, 
Jeneza. 

Cog, n. | jino la gurudumu). 

Cogency, n. nguvu. 

Cogent, a. -a nguvu, -enyi sharti, -a 
lazimu, 

Cogitate, v. fikiri, ku- 
mbuka, 

Cogitation, n. fikara, wazo [ma-]}. 

Cognate, a. -a namna | jamaa, aina) 
moja. 

Cognition, n. ufahamu, kuona, wazo 
(mar). 

Cognizance, n. kuangalia, kuta- 
mbua. It was not within his cog- 
nizance, hakutangalia, hatkuju- 
lika naye. 


WAZa, 


COLLATION 


Cog-wheel, n. gurudumu la meno- 
meno. 

Cohabit, v. :ngilizana, kaa nyumba 
moja. 

Cohere, v. shikamana, fungamana ; 
(agree together) #ingana, patana. 
Coherence, n. (firmness) ugumu, 
kushikamana ; (agreement) ulinga- 

nifu, kupatana. 

Coherent, a. (connected) -a kufunga- 
mana, -a kushikamana ; (agreeing 
with) -a@ kulingana; (rational) -@ 
maana, -a akili. 

Cohesion, n. kama Coherence. 

Coil,n. pindi [ma-]; (difficulty) #za- 
tatano, mashaka. 

—— vy. kunja, piga pindi. 

Coin, n. fetha yenyi chapa; (small) 
sarafu, pesa. 

v. fanyiza Coin; (invent) buni; 
tunga, zua. 

Coinage, n. fetha yenyi chapa, fetha. 

Coincide, v. /ingana, patana, -wa 
sawa. 

Coincidence, n. ##inganifu, usawa 
[mambo mawili yakipatana kwa 
nasibu, ajabu), mkutano. 

Ooir, n. makumbi. 

Colander, n. kung'ulo | ma-). 

Cold, n. baridi. Cold (in the head), 
makamasi; (in the chest) mafua. 
I have a cold, siwezi kamasi. 

a.-a baridi; pasipo bidii | upendo, 
shauko, faraja), Become cold, 
pata baridi, poa, zizima. Leave 
out in the cold, ¢harau, st angalia, 
tenga. In cold blood, makusudi, 
pasipo haraka, kwa ukali tu. 

Colic, n. maumizo | msokolo, msongo | 
ya tumbo. 

Collapse, v. angamia, stmia, an- 
guka. 

—— n. kuangamia, maangamizi, &c. 

Collar, n. utepe |mkufu, ukanda) 
wa shingo; (ring) pete. 

Collar-bone, n. mtulinga. 

Collate, v. #nganisha, pambanisha. 

Collateral, 2. -a upande, -ngine 
kama sawa, st halisi. 

Collation, n. kulinganisha ; (meal) 
chakula, kifungua kinwa. 








COLLEAGUE 


Colleague, n. mwenzi [wenzi|, mshi- 
rtki (wa-). | 

Collect, v. kusanya, leta pamoja; 
(neut.) kusanyika, kutanika, ku- 
fana; (money, men, &c.) changa. 

—— n. sala ya dini. 

Collected, a. asipo fathaa, macho 
makavu, moyo thabiti, -tultvu. 
Collection, n. ukusanyo; (assem- 
blage) mkutano, jamii ; (offertory) 
sadaka ya kanisani; (contribution) 
Jetha ya kuchanga, mchango wa 
Jetha. Make a miscellaneous col- 

lection of, anganya. 

Collective, a. -ofe pamoja, jumla, 
Jamtt, -a wole pamoja. 

Collector, n. mchanga fetha, mtoza 
ushuru; (clerk) karani. 

Collegs, n. (nyumba mkaamo wa 
anafunsi wengi pamoja); (large 
school) madrasa kubwa; (society) 
chama, jamii. 

Collegiate, a. -a College. 

Collide, v. gongana, pambana. 

Collier, n. | mfanya kazi ya kuchimba 
ao kuchukua makaa, jahazi ya ku- 
pakia makaa|, kibarua. 

Colliery, n. shkimo la makaa. 

Collision, n. magongano, mpambano; 
(antagonism) ushindani, vita, ku- 
bishana. 

Colloguial, a. -2 kimashamba, “baya, 
st fasihi. - 

Colloguy, n. mazumgumso, maneno. 

Collusion, n. hila, maafikano ya 

- siri, Ujanja. 

Colon, n. [dalili hits), 

Colonel, n. amiri | ma- | wa asikari. 

Colonial, a. -¢ Colony. 

Colonist, n. mfu wa Colony. 

Colonization, n. kufanya Colony. 

Colonize, v. fanya Colony. 

Colonnade, n. | ujia wenyi safu ya 
nguzo na matao|, matao. 

Colony, n. (jamii ya watu walio- 

_ hama kwao kwenda kukaa pa- 
ngine ; inchi walipohamia ; waha- 
jiri); (collection) jamit, wengi, 
A colony of insects, wadudu wengi. 
England and her colonies, U/aya 
Ingereza na watoto wake, 


61 


COME 


Colossal, a. -kubwa mno. 

Colossus, n. sanamu kubwa mno; 
(giant) jifu, pandikizi la mtu. 

Colour, n. rangi; (healthy) sso wa 
afya; (appearance) sura, maana. 
A man of colour, | mtu asiye mweupe 
wala mzungu |,mtu mweusi. Lose 
colour, chujuka,chakaa. Patch of 
colour, waa [ma-]. 

——v. ta rangi; (alter) geuza, 
vuta; (blush) geuka uso. 

Coloured, a. -a rangi, -enyi rangi; 
(altered) -enys kugeuzwa, st kama 
kweli, 


Colporteur, n. [miembeza vitabu vya 
dini). 

Colt, n. mwana frasi, frasi mdogo. 

Column, n. nguzo, himili |(mi-), 
mnara |mi-); (row) safu, (vitu 
vyenyi kupangwa kwa safu, asi~ 
kari, harufu, sifuru, &c.). 

Coma, n. kuzimia roho. 

Comatose, a. -a usingizi msilo, -a 
kuzimia. 

Comb, n. (small) kifana; (large) 
shanuu, chanuo. Cock's comb, 
upanga wa jogoo, undu |ny-) 
Honey-comb, mkate wa nyuki. 

— v. chana, tana, 

Combat, n. vita, mapigano, ushi- 
ndano. 

v. shindana na, pigana na; 

(oppose) suza, pinga. . 

Combatant, n. mpigant, mshindani. 

Combination, n. mchanganyo, ma- 
tangamano; (assemblage) mambo 
mengi pamoja, jamis; (plan) ma- 
tengeneo, shauri. 

Combine, v. unga, changanya; (a- 
gree) patana, wunganika, -wa 
shauri moja; (include) onyesha 
pamoja, kuwana... pamoja. 

Combustible, a -enyi kuwaka. 

Combustion, n. mwako, halt ya 
kuwaka, mchomo, mwunguzo. 

Come, v. (p. t. Came, pf. t. Come) 
ja; (to, with, for, &c.) jia, sila; 
(arrive at) wasi/i, fika. Come! 
njoo! Come along! haya, twende 
zetu! Come in! karibul Vee 
Sc.) to come, [wakait, Sc. | ujao, 





COMEDIAN 


-a baadaye, halafu. Come about, 
fanyika, tukia. Come across, kula, 
kutana na, Come apart, katika, 
vunjika, pasuka. Come at, Come 
by, Come in for, fata, patra. Come 
in, ingia; (be useful) faa. Come 
near, karibu, karibia. jongea, fikilia. 
Come of, toka kwa, -wa kwa sa- 
babuya. Comeoff, (escape) kimbia, 
okoka ; (take place) fanyika, -wa, 
-isha; (like a stamp, plaster) 
banduka. Come on, endelea; (find) 
kuta, vumbua. Come out, toka, 
tokea wazi, tangaa, bainika, Come 
over (change), geuka, enda upande 
mwingine. Come right, true, sokea 
(asha) vema, sawa sawa. Come 
round, strudia, tulia; (coax) bembe- 
leza, danganya. Come short, pungr- 
ka, -wa -chache (kidogo). Come 
through, fenya, tumbuza. Come 
to, pata, fika; (neut.) sirudia, 
huska. Come toa head, zva. Come 
to an end, #sha, koma. Come to 
be, pata kuwa. Come to blows, 
pigana. Come to hand, wasili. 
Come to oneself, jirudia. Come 
to pass, fanyika, -wa, tukia, Come 
together, Autana,kusanyzka. Come 
up (grow), mea, ofa; (appear) tokea. 
Come upon, kufa; (surprise) gus- 
dua. Come up with, patia, fikia. 

Comedian, n. (mwenyi kuandika ao 
kucheza Comedy |, mchesi | wa-1. 

Comedy, n. (mchezo kama unyago, 
Drama ya kuchekesha, wigajt). 

Comeliness, n. 42474, uso, maungo. 

Comely, a. -surt, -enys uso, -enyi 
maungo, nakawa, 

Comet, n. nyota yenyi mkia. 

Comfort, v. fariji, tuliza roho, ondo- 
lea huzuni, -pa mkono. 

——— n. faraja, msaada, kiguzo, kitu- 
liso; (ease) raha, ustarehe, anasa, 
hali njema. 

Comfortable (Be), v. Zengemea, le- 
ngeneka; (comforting) faa, pende- 
za, fariji. 

Comforter, n. mfariji; (for neck) 
kitambaa [cha kuvaa shingoni |). 
The Comforter, Aoho Mtakatifu. 


oe, 


62 


COMMENT 


Comic, 2. -a ubishi, -chekeshaji, -& 
kuchekesha, -teshteshi, -a mzaha. 
Coming, n. kifiko, kuja, ujio; (man~ 
ner of) majilio. Coming down, 

mshuko. 

Comma, n. (dalili hii ,). 

Command, v. (order) amuru, amri~ 
sha; (govern) wesa, tawala; (be 
commander) -wa -enyi amri | kama 
nakhotha, jemadari, &c.|, -wa 
mkuu wa vita; (obtain, extort) 
pata, jipatia; (front, overlook) 
[-wa ma (kitu) chini ao mbele\, 
elekea, kabili, The town is com- 
manded by a hill, Mji ni chini ya 
kilima. The hill commands a 
fine view, kilima kina inchi nzuri 
mbele yake. 

—n. (order) amri; (authority) 
utawala, hukumu, nguvu, UWeso, 
ujemadari, (kitu kilicho chini ao 
mbele, watu, asikari, inchi). 

Commander, n. mkuu wa asikari, 
Jemadari | ma- |); nakhotha. 

Commanding, a. -4 NGUVU, -a juu. 

Commandment, n. amri, sheria, 
agizo | ma- |. 

Commemorate, v. fanya ukumbusho 
wa, athimisha siku kuu ya kuku, 
mbuka. 

Commemoration, n. ukumbusho 
(kwa sala, heshima, siku kuu, 
mchezo, karamu, &c. |. 

Commemorative, a. -2 Commemo< 
ration. 

Commence, v. anza, ansisha, ma- 
liki, 

Commencement, n. mwanszo. 

Commend, v. (praise) sifu, tukusa ; 
(entrust) weka. 

Commendable, a. -sfahili sifa, -sta- 
hiki, -ema. 

Commendation, n. sifa, barua yenyi 
sifa. 

Commensurable, a. -a kupimi" 
kana kwa ginsi moja, -a kulinga- 
na, kadiri moja. 

Commensurate, a, sawa, -a kulinga- 
nika. 

Comment, n. ufasiri [ma-], ufafa- 
nusi (ma-), eleso |ma-). 


COMMENT 


Comment, v. </za, fasiri. 

Commentary, n. Zafsiri, mafafa- 
must, maelezo, nahau. 

Commerce, n. (trade) kuuza na ku- 
nunua, biashara, bet, (intercourse) 
INAZOES8, MAZUNGUMZO. 

Commercial, a. -4 biashara, -a 
uchumi. The commercial world, 
watu wa biashara. Commercial 
matters, dealings, mambo ya bta- 
shara, Commercial morality, 5za- 
shara kuwa kwa vema ao kwa 
vibaya. 

Commination, n. maogofya. 

Commingle, v. changanya. 

Commiserate, v. stkitikia, hurumia. 

Commiseration, n. huruma, kust- 
kitikia. 

Commissariat, n. | watu wenyi kazi 
ya kupatia asikari chakula, kutoa 
masarifu| walishi, ulishi, 

Commissary, = Commissioner. 

Commission, n. (charge) agzzo 
(ma-), amri; (doing) tendo, kute- 
nda; (certificate) hatt yenyi nguvu, 
chets; (brokerage) faytda, malipo; 
(special council) | yamii ya watu 
wenyi amri kwa jambo fullant]; 
(in army, navy, &c.) cheo cha 
Officer. 

—— Vv. agiza. 

Commissioner, n. mwenyi kuagi- 
ziwa, mwenyi amri, wakili | ma-), 
mjumbe | wa-), mtumishi | wa- |. 

Commit, v. (crime, &c.) tenda; (en- 
trust) aminisha, weka ; (imprison) 
tia kifungoni; (engage) ingiza. 
Commit to memory, jifunza sana, 
jifakamisha. He has committed 
himself, amejitia matala, ameji- 
funga. It commits him to going, 
yamshurutisha kwenda. Com- 
mit suicide, jiwa. Commit mur- 
der, ua. 

Committal, n. kutenda, &c. (Tas. 
Commit). 

Committee, n. (jamii ya watu 
wenyi shauri, watu walioagizwa 
kufanya shauri pamoja, barasa|, 

Commodious, a. -enyi nafasi, -ku- 


bwa, -a kufaa. 


83 


COMMUNION 


Commodity, n. dithaa, kitu [vj-], 
malt. 

Common, a. -4 siku sote, -a watu 
wote, -a kufuta, -a ovyo; (of little 
value) rahisi, hafifu, -baya, vivi 
Aivi, zizi hisi; (numerous) /azt, 
tele, -ingi sana; (same in all, 
general) moja, -a halt moja, sawa. 
Have in common, shariki, -wa 
ma... Sawa sawa wote. I have 
nothing in common with him, 
sina hali moja naye, sina mazoezi 
naye. Out of the common, -gen#, 
ajabu, st Common. 

—— (Be), v. (in common use) chagu, 
tapakaa, -wa jazi, -wa -ingi. 

—— n. wwanja wa serkali, par 
kame. 

Commoner, n. mnyonge, mtu tu. 

Commonly, adv. marra nyingi, de- 
sturi, 

Commonplace, n. (neno la kukuba- 
lika na wote|; neno la burre, neno 
baridi. " | 

Commons (House of), n. Baraza ku- 
bwa ya serkali Ingereza. 

Commonwealth, n. (mji, inchi, 
kabila, wenyi kujitawala pasipo 
mfalme) mji, taifa, watu. 

Commotion, n. (disorder, uproar) 
uthia, fitina, makelele, pasiya, ki- 
shindo; (violent movement), #ucha- 
fuko, msukosuko. 

Commune, v. ongea, sumgumsa, fa- 
nya shauri pomoja. 
Communicant, n. -enys kupokea 

Usharika Mtakatifu. ' 

Communicate, v. (share) zoa, gawa- 
nya, shirikisha; (report) arifu, 
eleza, nena, jultsha, pelekea ha- 
bari, pelekeana; (receive Holy 
Communion) pokea Usharika Mla” 
katifu. 

Communications, n.tabari; (means 
of intercourse) njia ya kupelekeana 
habari, maarifa, barua. 

Communicative, a. -semaji, enyi 
maneno mengi, -ingi wa maneno, 
wati. 

Communion, n. (sharing) usharika ; 
(intercourse) mazungumzo, shauri 


COMMUNISM 64 COMPLAIN 
moja, urafiki; (HolyCommunion)| bisa. By comparison with, kuliko, 
Usharika Mtakatifu. mbele ya. 


Communism, n. [shauri la kuweka 
walu wote sawa kwa hali na kwa 
mals \. 

Community, n. [samit ya watu 
wakikaa pamoja kwa hali moja); 
mji |mi-), jamaa, watu wote. 

Commutation, n. swbadtlisho, ba- 
dala. 

Commute, v. badilisha. 

Compact, a. (close, firm) gumu, 
-a kukazana; (strong in limb) 
thabiti, -enyi maungo, sulubu. 

n. maafikano, mapatano, sharti. 

Companion, n. mwenzi (wens), 

. wzafiki, mwandani, mwandamizi. 
A proper companion, mfu wa ku- 
andamana naye. He is a pleasant 
companion, hana kasirani, kikao 
chake chema. 

Companionship, n. wenzi, urafiki, 
Sc. 

Company, n. jamaa, kundi (ma-]; 
(soldiers) kikosi (o:i-); (sailors) 
ubaharia; (merchants) shirika, 
washariki, kampani; (persons 
present) wafu waliopo, waliohu- 
thuria; (guests) wageni, watu. 
Form (join, gosharesin)a company, 
fanya (kula) bia. 1 want com- 
pany, #ataka mwenzi. He said 
before company, alisema wazt, 
mbele ya watu. You are fond of 
company, mazungumzo yaku- 
pendeza. 

Comparable, a. -a kulinganika, 
kama sawa, -enyi sifa sawa, kama 
mfano mmoja. 

Comparative, a. -4 kulinganisha, 
-a kadiri, kidogo. 

Compare, v. angalia kama nt sawa, 
pambanisha, linganisha, fafani- 
sha, fananiska, enenza. Compare 
statements, enensa maneno. Com- 
pared with, kuliko, mbele ya. 

Comparison, n. milinganyo, kult- 
ngana, kulinganisha; (likeness) 
mfano, methali, kifani. There is 
no comparison between them, sz 
sawa hatta kidogo, mbalimbali ka- 





Compartment, n. kijumba, sehemu 
ya nyumba, mkato |mi- |; sehemu 
ya kasha ndani, tundu, kibweta. 

Compass, n. (magnetic) dira; (car- 
penter’s) bikari; (extent) eneo. 
He is as true as a compass, 
alekeapo ni pa pale, mnyofu halisi. 

— v. Fetch a compass, zunguka ; 
(get) pata. 

Compassion, n. huruma, kite. 

Compassionate, v. hurumia, 

a. -enyi huruma. 

Compatibility, n. kupatana, kuli- 
ngana,usawa, — 

Compatible, a. -a kupatana, -a 
kuclekeana, -a kutangamana. 

Compel, v. Jlasimisha, jusu, tia 
nguvu, shurutisha, bidi, 

Compendious, a. -4 maneno ma- 
chache, -fupt, -dogo. 

Compendium, n. muhfasars. 

Compensate, v. fa, fidz;. 
equal) sawaszisha. 

Compensation, n. fidia, kisasi, 
malipo, urathi ; (being suitable or 
equal) ulinganifu, kuwa | kufanya) 
sawa. 

Compete,v.siindana;(in commerce) 
ghalibu, 

Competence, n. kufaa, nguvu, aki- 
/¢; (moderate means) restkz, mali 
za kutosha st nyingi, nafuu tele. 

Competent, a. -enyi nguvu | akili, 
mali | za kutosha. 

Competition, n. skindano (ma-], 
ushindani. There is keen com- 
mercial competition, kugkalibiana 
sana. All trade is competition, 
bet ni mghalaba. 

Competitor, n. mshindani (wa-}. 

Compilation, n. makusanyo, ma- 
tungo, kubunt, &c. 

Compile, v. dunt | kitabu kwa kua 
tumia vitabu wingine), tunga, 
kusanya, okota maarifa, changa 
manisha. 

Complain, v. nung unika,. guna, la- 
lamtka; (accuse) /ilia, shtaké, leta 
maneno, 





(make 





COMPLAINT 


Complaint, n. (accusation) ma- 
Shtaka, maneno; (lament) ma- 
ombolezo, kilio; (grumbling) nung'- 
unsko; (illness) ugonjwa. Give 
a complaint to, ambukisa. 

Complaisance, n. wrathi, 
mwema, upole. 

Complaisant, a. -4 Complaisance. 

Complement, n. utimiso [ma-], 
sjazi, baki; (full number) hesadu 
kamili, kadiri nzima. 

Complementary, a. -a kutimisa. 

Complete, v. ##misa, maliza, limi- 
liza, kamilisha, hitimisha. Com- 
plete one's education, 4:4:mu. 

a. kamili, -kamilifu, -timilifu, 
zima. 

Completely, adv. kabisa, halisi, pia. 

Completeness, n. utimilifu, ukami- 
life, uzima. 

Completion, n.. kumaliza, kutimia, 
kwisha, mwisho. 

Complex, a. si -moja, -a sehemu 
nyingi, “GA vilu vingi, -enyi ma- 
fata. 

Complexion, n. rangi ya uso, takaso; 
(appearance) swra, namna. The 
afiair wears a grave complexion, 
kama baya jambo lenyewe, jambo 

a. 

Complexity, n. matatiso, kutata- 
nika, kuwa na vitu vingi. 

Compliance, n. ukubali, kurithia, 
urathi. 

Compliant, a. -iz4, -sikifu, -pole. 

Complicate, v. fanya matata, tata- 
nisha. 

Complication, n. matata, mashaka. 

Complicity, n. usharika (wa jambo 
baya |, kuwamo,kuwa shauri moja. 

Compliment, v. saHmu, sifu, tolea 
maneno ya heshima. 

Complimentary, a. -4 kusalimu, -a 
kusifu, -a heshima. Complimen- 
tary titles, (in letter) dibaz:. 

Compliments, n. salamu, maneno 
ya heshima, sifa. Give my com- 
pliments, #isalimie. 

Compline, n. (sala za mwisho jioni, 
esha}. 

Comply, v. kubali, stikia, ttt, sikia, 


ufu 





65 


COMPRESSIBLE 


Comply with, fanya, timiliza, 
pokea, ttt, fuata. 

Component, n. kifu kilichomo, se- 
hemu, nussu. 

—— a. -/i0mo. 

Comport (oneself), v. Zenda, jiweka, 
enda. 

Compose, v. fanyisa, tunga, rakt- 
bisha, buni, andika; (quiet) tuliza, 
tengenesa; (form, make up) -wa, 
-wa na... ndani. It is com- 
posed of, ni, ina ndani yake, asili 
yake ni, kitu chake ni. 

Composed, a. -/ulifu, taratibu. 

Composite, a. -2 vifu vingi, si -moja. 

Composition, n. (compensation) ma- 
lipo, (for murder) dia; (literary) 
mwandiko, maandiko; (agree- 
ment) mapatano; (mixture) mcha- 
nganyiko; (ingredients, material) 
astlt, kitu. 

Composure, n. ufulifu. 

Compound, v. (miz) changanya; 
(make) fanyisa; (come to terms) 
patana. Form a compound, ga- 
ndana, shikana. 

—— aa. si moja, “enyi vitu vingi, -a 
sehemu nyingi. He has a com- 
pound fracture of the leg, mguu 
wake umevunjika vibaya. 

— n. changanytko | ma-|. 

Comprehend, v. (understand) faka- 
mu, lambua, jua; (include) -wa 
na, weka. It comprehends all 
kinds, pimsz zote simo humo. 

Comprehensibility, n. kuwa Com- 
prehensible. 

Comprebensible, a. -@ maana, -a 
kufahamika, -a kuelea, 

Comprehension, n. ufahamu, akili. 

Comprehensive, a. -kubwa, -enyi 
vitu vingi | maarifa mengi, mambo 
mengi|. He took a comprehensive 
view of the subject, Aabars zote za 
jambo hili alisifahamu. 

Comprehensiveness,n. kuwa Com- 
prehensive, 

Compress, v. songa, shindika, shi- 
ndilia, kaza, kamua, punguza. 

Compressible, a. -2 kupunguzwa, 
a kuweza kupunguzwa kwa nguvu. 


¥ 


COMPRESSION 


Compression, n. msongo, mpunguso. 

Compressor, n. (bandage) kisongo. 

Comprise, v. -wa -enyi ndani yake. 
It comprises all kinds, ginsi sote 
simo humo. 

Compromise, n. kukubaliana, ma- 
patano, urathi. 

—v. fanya urathi, rithisha, kubali 
maamuzi, patana; (endanger) 2a 
hatarini, pasha mashaka. 

Compulsion, n. nguvu, lasima, 
sharti. 

Compunction, n. majuto, toba. 

Computation, n. kesabu, kadiri. 

Compute, v. hesabu, kadiri. 

Comrade, n. mwenzi, mwandani, 
mwandamizi, jamaa. 

Concave (Be), v. -wa -enyt shimo. 
Become (be made) concave, fu- 
kuka, bonyeka. 

Conceal, v. setiri, ficha. 

Concealment, n. maficho, hila. 

Concede, v. toa, ruhusu, kubali. 

Conceit, n. majivuno, kiburi, ma- 
kuu; (idea) wazo (ma-], nia, 

Conceited, a. -a kiburi. 

Conceivable, a. -a kuwasika, -a 

' kufahamika, -a kukadirtka. 

Conceive, v. waza, thant, fahamu; 
(in womb) fata (tunga) mimba. 
As I conceive it, kama nionavyo 
mimi, 

Concentrate, v. kusanya mahali 
pamoja, leta pamoja, unganisha ; 
(condense) kausha, fanya usilo, 
kasa, punguza. Concentrate at- 
tention on, kaza kuangalia. 

Concentration, n. kukusanya pa- 
moja, &c., mkaso. 

Conception, n. waso [ma-], mta; (in 
womb) kupata mimba. 

Concern, n. (matter) jambo; (sor- 
row) stkitiko; (interest) fikara; 
(trading firm) shirika, kampani, 
uchumi. It is noconcern of mine, 
MIMI SEO. 

— v. pasa; (grieve) stkitskisha ; 
(interest) #a fikara. Concern one- 
self with, jishughulisha na. 

Concerning, prep. kwa,juu ya, kwa 

& ya. 


66 


CONCRETE 


Concert, v. fanya shauri ya. 

—— n. (joint plan) shauri moja 
mapatano; (musical) (kuimbatd 
kwa watu wengi pamoja |, ngoma. 

Concerted, a. kwa shauri, maku- 
sudi, 

Concession, n. (leave) srathi, 
rukusa, ukubali; (giving up) ku- 
toa, kusalimu ; (deed of) mkataba. 

Concvhology, n. [elzmu ya konokono 
na kombe za pwant |. 

Conciliate, v. patanzsha, suluhisha, 
rithisha, tuliza. 

Conciliation, n. kupatanisha, ku- 
tulia. 

Conciliatory, -2 kupatanisha, -a 
kutuliza. 

Concise, a. -fupi, -a kukata, -dogo. 

Conolave, n. baraza la siri. 

Conclude, v. (make an end) fanya 
mwisho, maliza, komesha ; (come 
to an end) fika mwisho; (infer) 
dhani, ona, nena. Conclude a 
peace, fanya amani (mapatano). 
Conclude a bargain, funga bia- 
shara, pana mkono. 

Conclusion, n. mwisho, hatima; 
(inference) mwisho wa maneno, 
shauri la mwisho; (argument) 
hoja; (decision) kukume, Incon- 
clusion, mwisho, neno la mwisho. 

Conclusive, a. -a nguvu, -a kukata 
jambo (maneno), -a mwisho, -a 
kutia mwisho, mkataa, tamma. 

Concoot, v. fanyisa |shauri, maa- 
ndast, 8c. |. 

Concoction, n. mchanganyiko, ma- 
andast, 

Concomitant, a. famoja na-, -a 
kufuatana. : 

Concord, n. urafiki, moyo mmoja, 
amani, kupatana. 

Concordance, n. kupatana; | kar 
musi ya maneno yote ya kitabu 
fullani|. 

Concourse, n. mkutano, makuta- 


no. 

Concrete, a. (kama kitu wala si 
waso, mkononi si moyoni, -a kuone- 
kana si kuwasika), halisi, haswa, 
hakika. Let us consider it in the 





CONCRETE 67 


concrete, fusangalie kana ilivyo 
katika vitu, tustiwase tu. 
Concrete, n. chokaa na makokoto. 
Conoubinage, n. whawara, kuwa 
na suria. i 
Concubine, n. suria | ma- |), hawaa, 
hawara. 
Conoupiscence, n. Zamaa mbaya, 
n1g'0a 


Concur, v. kubali, -wa rathi, ona 
ndivyo. 

Concurrence, n. wrafhi, ukubali, 
kupatana. 


Concurrent, a. pamoja, -a kupa 
tana, -a maana ile ile. 

Concussion, n. (shock) shindo, ki- 
shindo; (collision) mpambano, 
mgongano. 

Condemn, v. (convict) kukumu, 
athibisha, pasha hukumu [atha- 
bu); (censure) pattliza, laumu; 
(reject) katasa, tupa. 

Condemnable, a. -a kustahil: atha- 
bu, -a kupatiliswa, -baya. 

Condemnation, n. kumu, mapa- 
Zilizo, hukumu, laana, 

Condemnatory, a. -a kupasisha hu- 
kumu, -enyi laana. 

Condensation, n. ustfo, kuganda- 
mana; (abridgement) muAfasari. 

Condense, v. (thicken) fanya -sito, 
tia usilo ; (harden) kausha, ganda- 
misa; (shorten, abridge) punguza, 
katiza, fanya muhtasari ya. 

Condescend, v. nyenyekea, kubali. 

Condescension, n. unyenyekevu. 

Condign, a. -a kustahiliwa, -kubwa. 

Condiment, n. (kitu cha kukoka 
chakula |, kiungo. 

Condition, n. (state) Aalz, tabia; 
(indispensable) anunz ; (terms of 
agreement) starts (ma-] ahadt, 
mapatano; (health) afya, usima. 
Be a condition of, -wa kanuni ya. 
On condition of, kwa sharti ya, 
kwa ahadi ya. Out of condition, 
thatfu, si -enyt hali nzuri. 

Conditional, a. -enyi masharti, si 
kwa mambo yote, si kamili. 

i'Conditioned, a. -enyi kali (njema, 
mbaya, &c.); -enyi masharts, 


CONFESSION 


Condole, vy. (sympathize) Aursmia, 
stkitikia; (join in mourning witb), 
hana, -pa mkono. 

Condolence, n. huruma mkono, I 
send my condolences on your 
bereavement, mbirambi sako. A 
letter of condolence (at a death), 
baruayatanzia. Payavisit ofcon- 
dolence, -enda kupa mkono | mkono 
wa msiba); (after funeral) hana. 

Condone, v. achilia, samehe. 

Conduce, v. faa, sayidta. 

Conduocive (to), a. -@ kufaa kwa, -a 
kuleta, 

Conduct, v. (lead) ongoza, peleka, 
chukua; (manage) fengenesa, ende- 

za. 


—— n. (course of action) mwenendo, 
matendo, feli, maisha; (manage- 
ment) matengenezo, usimamizi. 
Give safe conduct, kupisha kwa 
salamu, kupeleka mahali pasipo 
hatari. Good conduct, kujiweka 
vema. 

Conductor, n. (guide) mwongost, 
kiongozi; (of train, &c.) mstma- 
mist; (in science) (| kitu chenyt ku- 
peleka na kupitisha moto, nguvu, 
umeme). Lightning conductor, 
(chuma cha kukinga umeme). 

Conduit, n. mfereji |mi-|. 

Cone, n. | kifu chenyi mviringo chini 
na kuchongoka juu, pembe). 

Confectioner, n. mwenyi duka la 
maandasi, mfanyiza maandasi. 

Confectionery, n. maandasi. 

Confederate, n. rafiki, mwenyi 
shauri moja, mshariki, mwensi. 

Confederation, Confederacy, Nn. 
(alliance) urafiki, utani; (allied 
powers) jamti ya watu [mijt, 
makabila | wenyi shauri moja. 

Confer, v. (give) zoa, -pa, pasisha, 
tia; (hold counsel) fanya shauri, 
semesana, ongea, barixt. 

Conference, n. maneno, masu- 
ngumzo; (council) mkutano | wa 
wate wenyi maneno), baraza. 

Confess, v. kiri, ungama, kubali ; 
(act.) ungamisha. 

Confession, n. ungamo, kukiri, 


F 9 


CONFHSSIONAL 


kuungama; (creed) imani, shu- 
huda. 

Confessional, n, (makali pa kuun- 
gama thambi kwa busisif 

Confessor, n. (kasisi mwenyi ku- 
ungamisha watu thambi), mwu- 
ngamizi; (sufferer for faith) mwe- 
nyt kufukuzwa kwa ajili ya kut- 
ungama dini yake). 

Confidant, n. msiri (wa-). 

Confide,v. weka, aminisha. Confide 
in, amini, tumainia, agemea, 

Confidence, n. matumaini, imani, 
moyo mwepesi, ujasiri; (self- 
assertion) #kinaifu; (secret) ma- 
neno ya:siri. | tell you -in-con- 
fidence, #akuambia siri. Take 
into confidence, fanya -siri, tolea 
siri. Have confidence in, segemea. 

Confident, a. -tumainti, “Jasiri. 

—— (Be), v. tumatni, jua sana. 

Confidential, a.-a st7z, (friend) -siré. 

Configuration, n, namna, umbo, 
sura, halt, tabia. 

Confine, v. funga, zuia, shindisha. 
She is confined to her room, 
hawezi kutoka. Be confined, sea 
[whe], jifungua; (refer exclusively 
to) kusika na | kwa). 

— n. mpaka |mi-|. 

Confinement, n. kufungwa, ki- 
Jungo; (child-bearing) uzazi, ku- 


Confirm, ne (attest) thubutisha, tia 
imara (nguvu); (sanction) sahs- 
hisha, yakinisha, toa ithini; (per- 
form confirmation) “a mikono 
[Jaada ya Baptism]. 

Confirmation, n. mathubutu, usha- 
hidi, hakika; (the rite) (askofu 
kutia mikono baada ya Ubatizo}. 

Confirmative, a. -4 kuthubutisha, 
shahidi. 


Confiscate, v. (serkali) kwaa mali 
kwa nguvu, hamata mali, nya- 
ng anya. 


Confiscation, n. (serkalt) kutwaa 
malt kwa nguvu. 

Conflagration, n. molo, mtekeleo. 

Oonfliot, n. mapigano, vita, shi- 
. ndano, mpambano, ugomvi, 


68 


‘Confute, V. 


CONGRATULATE 


Conflict, v. pigana, shindana, si pa- 
tana, -wa mbalimbali. 

Confluence, Conflux, n, kutano, 
mehanganiko. 

Conform, v. patana, kubali, fuata, 
eet. 

Conformation, n. umbo, sura, tabia, 

ali 

Conformity, n. mfano mmoja, uku- 
bali, mapatano, usawa. 

Confound, v. (mix) changanya, st 
pambanua; (abash) /fethehi, fa- 
thaisha, shangasa. 

Confront, (oppose) simama 
mbele, simamia, pinga; (compare, 
match) Zinganisha, pambanisha, 
piganisha; (set opposite) kabi- 
lisha. 

Confuse, v. (mix) changanya, fanya 
fujo, 4 nisha, st pambanua; 
(confound) fathatsha, fethehs. 

Confused (Be), v. fathatka, hanga- 
ika, chafuka. 

—— a. -a fujo, -a kifujo; (abashed) 
-enyt haya. 

Confusion, n. chafuko, fujo, uthia; 
(shame) fathaa, haya. 

Confutation, n. kushinda kwa 
maneno, we mtanguo. 

(a pe rson) shinda kwa 
“MANENO onyes uwongo, jtbta; (an 
argument) wunja, tangua. 

Congeal, v. gandama, gandamisha, 
tungama, 

Congenial, a. -@ kupatana, tabia 
moja, -2 kufaa, sawa, -a kupe 

za. 

Congeries, n. vitu vingi Pamoja, 
mkusanyo, makusanyiko, ungi. 

Congested, a. -enyi Congestion. 

Congestion, n. mavilio ya damu; 
(state of fullness) Ausonganishwa, 
kulemewa na vitu wingi |kazi 
nyingi |). 

Conglomeration, n. vifu vingi pa- 
moja, jamii, makusanyiko. 

Congratulate, v. shangilia, takia 
heri, barikia, -pa mkono; (by a 
present) hongesa; (after a journey) 
pukusa; (after a contest) funza; 
(after secret mission) fchua. I con- 


CONGRATULATION 


pratulate you, furaha yako fura 
ha kwangu, nakuona heri. 
Congratulation, n. mkono, mbaraka, 
sifa, mahongezo; (on a birth) 
astahils salaam, Pay a visit of 
congratulation, Aongesa. 
Congratulatory, a. -2 Congratula- 
tion; (gift) -@ kupukusa (Tas. 
Congratulate). 
Congregate, v. kusanyika, kutana. 
Congregation, n. kusanyiko la wafu, 
makusanyiko, makutano, kundi; 
(body of worshippers) jamit ya 
waabudu. 


Congress, n. mkutano wa watu; 
(baraza kuu ya United States]. 

Congruity, n. #sawa, ulinganifu, 

Congruous, a. -2 kupatana, sawa. 

Conical, a. -a pembe, -a kuchongoka. 

Conjectural, a. -4 kubahatisha, -a 
kuwaza, st hakika, wazo tu, 

Conjecture, n. uthani, thana. 

—— v. bahatisha, kisi, thani, ona. 

Conjoin, v. unga. 

Conjointly, adv. pamoja. 

Conjugal, a. -4 mume na mkewe, 

Conjunction, n. mkutano. In con- 
junction with, pamoja na, kwa 
kuungana na, 

Conjuncture, n. salt, mambo, -wa- 
kati. 

Conjure, v. apisha, sthi kwa juhudi; 
(do tricks) fanya miujisa | maajabu, 
mizungu). Conjure up, funga, 
buni, jitungia. 

Conjurer, n. mfanya miujiza, kiini- 
macho, mganga. 

Conjuring, n. (tricks, &c.) misungu, 
masinga umbo, kiinimacho. 

Connect, v. ungana, unganisha; 
(neut.) fungamana, shikamana. 
Connected with this subject, kafika 
habari hizi. 

Connectedly, adv. kwa kufuatana, 
moja kwa moja, daima. 

Connection, Connexion, n. kal: ya 
kufungamana, kuwiana, wiano, 
umoja; (bond, link) kifungo; (rela- 
tion) jamaa, ndugu,ahali; (sexual) 
kujami,kutomba. The connection 
between them is obscure, Aaieled 


69 


CONSCRIPTION 


ginst yanavyowiana |-pasana). In 
this connection, in connection with 
this, kwa habari hizi. 

Connivance, n. kutoangalia kosa, 
kushartkea kosa. 

Connive (at), v. kubali vibaya | kosa 
la mku), st kataza, pisha, achilia; 
(actively) shariki kosa kwa siri. 

Connoisseur, n. mjuzi, mwenyi 
maarifa. 

Connubial, a. -a mume na mkewe. 

Conquer, v. shinda, piga, titsha, 
wasa. 

Congueror, n. mshindi, mshindaji. 

Conguest, n. kushinda; (spoils) 
maleka, nyara, inchi zilizotiishwa. 

Consanguinity, n. jamaa, udugu, 
ukoo, (Ar.) akrabba. 

Conscience, n. ufahamu wa mema 
na mabaya, moyo, thamiri. Good 
conscience, moyo mweupe |safi). 
In all conscience, yakins, hakika, 
pasipo shaka. Conscience money, 
kujilipiza uizi baadaye, malipo ya 
kujituliza moyo, urathi. 

Conscientious, a. amini, -a bidii, 
-a kufuata mena, -a kushika kazi, 
Conscientious objection (scruple), 
suto la haki, kukataa kwa mayo, 
mashaka ya moyo, dini. 

Conscientiousness, n. bidii ya 
kuwa amini | ya kutenda ipasayo 
yote), uaminifu. 

Gonscious, a. -enyi kujifahamu 
nafsi, -enyt ufahamu (kuona, 
kujua); (shy) -enyt haya; (secret) 
-@ kujulika na mwenyewe. Be 
conscious of, ona, fahamu, jua. 

Consciousness, n. ufahamu wa 
nafsi, kujifahamu nafsi, kujijua, 
kujiona; (perception) ufahamu, 
kujua, na; (conscious life) 
nafsi; (shyness) Aaya. He lost 
consciousness, a/ssimia roho. He 
recovered consciousness, a/z7t- 
rudia, alipata ufahamu wa dunia, 

Conscript, n. (asikari ao baharia 
aliyeandikwa kwa lazima). 

Conscription, n. (kuandika asikari 
ao baharia kwa nguvu ao lasima, 
&c.], mchango wa lazima. 


CONSECRATE 


Conseorate, v. fanya wakfu, weka 
wakfu, bariki; tolea Muungu, 
wekea Muungu; (devote) zoa, 
funga; (regard as holy) Zukuza, 
Janya takatifu; (inaugurate) zi- 
ndua | kanisa, &c.\, tabaruku. 

Consecrated, a. -‘akatifu, wakfu. 

Consecration, n. kufanya wakfu, 
kutabaruku; (state) wwakfu, &c. 
(Zaz. Consecrate). 

Consecutive, a. -a kufuatana, moja 
kwa moja. . 

Consent, v. kubali, rithia, penda, 
rukusu., 

— in. ukubali, 
thine, 

Consequence, n. (result) (| yambo 
lifuatalo jambo .mwensiwe kama 
kazi yake, mwisho wake, jambo 
litokealo kwa sababu ya jambo 
lingine), matukio, mwisho; (im- 
portance) ukubwa, heshima, sifa; 
(significance) nguvu, maana. A 
person of consequence, mfa bora. 

n conseguence, Conseguently, The 
consequence was, kwa sababu hiyo, 
kwa hiyo, bassi. It is of no con- 
sequence, hatthuru, mamoja, sto 
kitu. 

Consequent, a. -a baadaye, mwisho, 
a ta. . 

Consequential, a. -a kujivuna, -a 
fahari, -enyi makuu. 

Conservation, n. slinzi, tunza, 
udumisho, kutopotea. 

Conservative, a. -a kulinda, -a 
kutunza; (in politics) -eny2 kusema, 
Bora ya kale. Conservative party, 

wenyi kutaka ya kale), wazee. 

onservatism, [2a ao mashauri za 
waste |, kupenda ya kale. 

Conservatory, n. (nyumba ya kuo- 

esha maua). 

Consider, v. (reflect on) fikiri, 
fanya shauri, angalia; (suppose, 
. judge) thant, thania, ona, 

Considerable, a. -kubwa kidogo, 
-ingt kidogo, -a kadiri. 

' Considerate, a. -enyi huruma, -a 
upole, -angalifu, -a kiasi, 

Consideration, n. (reflection) fikara, 


urathi, ruhusa, 


70 


CONSTABULARY 


shauri; (kindness) wangalifu, hu- 
vuma; (matter for thought) jambo, 
sababu, hoja; (importance) cheo, 
sifa. Take into consideration, 
angalia, kumbuka. 

Consign, v. weka, wekea, peleka, 
pelekea. 

Consignee, n..(-enyi kuwekewa aa 
kupelekewa vitu |. 

Consignment, n. [mali ao bithaa 
stlizopelekwa ao kuwekwa). 

Consist, v. -wa, nz. It consists of 
(in), kifu chake nt, asili yake nt. 

Consistence, Consistency, n. #32/0, 
ugumu; (of persons) unyofu, u- 
thabiti, sawasawa, barabara; (of 
arguments) kupatana, usawa. 

Consistent, a. (in agreement) -@ 
kupatana, sawa; (straightforward) 
amint, -nyofu, thabiti. 

Consolation, n. faraja. 

Consolatory, a. -enyi faraja. 

Console, v. fariji, tuliza, -pa mkono. 

Consolidate, v. fiatmara, -pa nguvu, 
thubutisha; (make solid) ganda- 
miza,tia ugumu (s2tto); (concen- 
trate) unga, leta pamoja. 

Consonant, a. -4 kupatana, 
kulingana, sawa. 

—- n. | harufu isiyo na sauti pasipo 
vowel, kama b, ch, @). 

Consort, n. mwenzi, rafiki; (hus- 
band, wife) mume, mke. 

—— v. ongea, fuata, gandamia. 

Conspicuous, a. -enyt kuonekana 
mbali, wast, -a kutazamika; (re- 
markable) -a kuangaliwa, -kubwa, 
bora, mashuhuri. 

Conspiracy, n. mapatano mabaya, 
mwafaka mbaya. 

Conspirator, n. (-enyi kufanya fitina 
ao shauri baya pamoja, mshariki 
jambo baya), mtu wa Conspiracy. 

Conspire, v. (agree) patana, -wa 
shauri moja; (plot) fanya shauri 
baya pamoja. 

Conatable, n. asikari [wa kumlinda 
mfalme ao mji), mlinzi (wa-), 

list. 

Constabulary, n. jamii ya’ Con- 
stables, polisi, 


Aa 


CONSTANCY 


Constancy, n. uthabiti, amini, uvu- 
milivu. 

Constant, a. (firm) ‘haditi, imara; 
(faithful) amini, -a dayima; (un- 
failing) -stobadiitka, -a siku zote. 

Constantly, adv. marra kwa marra, 
siku rote, dayima, killa kipindi, 
kipindi chote. 

Constellation, n. (jamii ya nyota 
nyingi yenyi jina moja), kundi la 
nyota. 

Consternation, n. kofu kuu, tisho, 
fathaa. 

Constipation, n. kufunga choo, uya- 
bisi wa tumbo. 

Constituent, n. ussu, > Se 
hemu, iliyomo; (supporter) mfuasi 
(wa-), mwenzi (w-|. 

—— a. -enyi kuwamo, -enyi kufanya, 
-liomo. 

Constitute, v. fanya, fanyisa, tenge- 
neza; (appoint) weka; (establish) 
stmamisha, anzisha; (be) -wa. 
What constitutes true happiness? 
nini iliyo heri haswa halisi ? 

Constitution, n. Zabia, asilz, umbo, 
afya; (system of govemment) 
sheria, serkali. The British Con- 
stitution, skerza ingereza. I have 
a sound constitution, mimi msima 
sana. 

Constitutional, a. -a asili, -a afya; 
(lawful) alal, -a kupendeza 
serkali, -a kutii sheria. Take a 
constitutional, enda tembea, nyosha 
MIGUU. 

Constitutive, a. (original) -a asili; 
(originative) -enyi nguvu | ya ku- 
anzisha ao kufanyisza). 

Constrain, v. lazimisha, shurutisha, 
bidi, tia nguvu. 

Constrained, a. (embarrassed) -eny2 
mashaka, -a haya, -a fathaa; 
(forced) -enyt kuzuiwa, -a kusong- 
wa, -a lazima. 

Constraint, n. 34:0, nguvu, sharti, 
lasima, kusonga. By constraint, 
kwa nguvu. ; 

Constriction, n. msongo, mkazo. 

Construct, v. fanya, fanyiza; (house) 
jenga; (boat) unda; (book) buni. 


71 


CONTEMPLATION 


Construction, n. mjengo, muundo, 
kufanyiza, matengenezo, kazi; 
(meaning) Tafsiri, maana. 

Constructive, a. -a kufanyisa; 
(amounting to) sawa na, kama. 
A constructive falsehood, kama 
uwongo. . 

Construe, v. (translate) fasiri; (ex- 
plain) e/eza maana; (understand) 
jahamu maana. 

Consubstantial, a. |-enyi asili moja 
ao de ile). 

Consul, n. barozi | ma-), dalyosi. 

Consulate, n. (kazi ao nyumba ya 
barost, muda wa kuwa barozt), kwa 
barozi. 

Consult, v. ‘aka shauri, fanya sha- 
uri, shaurisha; (refer to, regari) 
kumbuka, analia. 

Consultation, n. shauri, maneno. 

Consume, v. -/a; (bum) zek:teza; 
(spend, use up) ‘uma. 

Consummate, v. maliza, timiliza, 
kwisha, kamilisha. 

—— a. bora, -ingi, kubwa. 

Consummation, n. miso, mwi- 
sho, kukamilisha, kupata. 

Consumption, n. (of food) kula; 
(of time, means, &c.) kupoteza, 
malumizi, gharama ; (sickness) 
ugonjwa wa kifua, ukohozi. 

Consumptive, a. -enyi ugonjwa wa 
kifua. 

Contact, n. mkutano, kugusana, ku- 
pambana. Come in contact, (have 
dealings with) kufana, -wa na shu- 
ghuli, (collide) gongana. 

Contagion, n. ambukizo, wito. 

Contagious, a. -a kuambukiza. 

Contain, v. (things) -wa na [vite] 
ndani, weka ndani, chukua ndani; 
(hold, be egual to) -wa kadiri ya, 
-wa sawa na. He cannot contain 
himself, haweet kujizuia. 

Contaminate, v. tia uchafu, najisi, 
haribu, ambukiza. 

Contamination, n. ambuki20, uchafu. 

Contemn, v. tharau, kweza, hizi. 

Contemplate, v. fikiri, angalia; 
(intend) kusudia, azimu, nia. 

Contemplatign, n. fikara, mawazo. 


CONTEMPLATIVE 72 


It is in contemplation, zmakusu- 
awa. 

Contemplative, a. -2 fikara. 

Contemporaneous, Contemporary, 
a. sawasawa kwa wakali, -a zamani 
(siku) sulezile [ststhist], wakati 
sawa. 

Contempt, n. Ztarau, tweso; (dis- 
grace) wthilsfu, unyonge, aibu. 
Treat with contempt, 4222, weza. 

Contemptible, a. -a kutharaul:wa, 
-nyonge, -thilifu. 

Contemptuous, a. -4 kutharau, -a 
kutwesa, -a kiburi. 

Contend, v. toa bidii, shindana, 
pigana, husumu; shika kusema, 
nena kwa nguvu. Contend for, 
tafuta kwa bidii shindania, tetea. 

Content, n. kadiri, nafasi; (mean- 
ing) maana ( Tas, Contents). 

— v. rithisha. Be content (con- 
tented), r2¢kika, ona rathi, -wa ra" 
tht, tulia. 

Contention, n. shindano, ugomvi, 
mateto; (matter in question) jambo 
[Ja kugombaniwa, la kutetewa), 
telo; (assertion) eno, shauri. 

Contentious, a. -shindant, -gomvi. 

Contentment, n. uratht, raha, utu- 
livu. 

Contents, n. vifu vya ndani, yalt- 
yomo, shinda. Table of contents, 
fahirisi. 

Contest, v. shindana, shindania ; 
(oppose) feta, kana, zua. 

n. shindano, vita; (dispute) 
malelo, ugomvi. 

Contezt, n. maneno yaliyopo pamoja, 
yafuatanayo. 

Contiguity, n. kuwa karibu, kuwa 
pamoja. 

Contiguous, a. -enyi mpaka mmoja, 
-a kupakana, karibu, pamoja. 

Continence, n. kujizuta mwili na 
tamaa, kujiweza, kiasi; (ascetic) 
ula wa. 

Continent, a. -suifu wa tamaa, -a 
kiasi, -ta’wa. 

—  n. (fungu lililo kubwa la inchi 
ya dunia); (opposite Zanzibar) 
Mrima, barra. 





CONTRADICT 


Contingency, n. mambo, matukio, 
nasibu, bahati. 

Contingent, a. -2 kuwezekana, ya- 
mkint, pasipo hakika, -enyi ma- 
shaka, 

n. kundi la asikari. 

Continual, a. -a dayima, -a kuendelea 
moja kwa moja, -a fufulizo. 

Continually, adv. siku sote, kipindi 
kwa kipindi, marra kwa marra. 

Continuance, n. maisha, udumu, 
mfulizo, uendeleo, aushi. 

Continue, v. (remain) dumu, kaa, 
shinda; (go on) endelea, fultza, 
zidi; (extend) ongeza, dumisha. 
Continue working, siinda kazi. 

Continued, a. kama Continual. 

Continuity, n. kufungamana, ufuls- 
20, uendeleo, kwenda moja kwa moja. 

Continuous, a. kama Continual. 

Contort, v. geuza, umbua. 

Contortion, n. mageuzi, mapindi 
ya maungo, kujipindapinda, finyo 
Utunjo| la uso. 

Contour, n. umbo, sura, namna. 

Contraband, a. karamu, marufuku. 

Contract, v. (agree) fanya mkataba 
[sharti, maagano, ahadi); (get) 
Sanya, pata, jipatia | deni, ugonjwa, 
desturi, &c.|; (lessen) punguza, 
(neut.) funguka; (shorten) fupisha, 
Sanya ndogo, kaza, (neut.) fupika. 
Contract a habit of, soea. Be con- 
tracted (narrowed, drawn in), 
Jinya, finyana, -wa -embamba. 

— n. maagano, sharti, ahadi. 
Make, draw up, enter into a con- 
tract, andikiana mkataba, katé- 
biana, 

Contraction, n. mfunguo, mkato, 
mkazo ; (wrinkle) mfinyo. 

Contractor, n. [mtu ajiliaye sharti 
ya kumaliza kasi kubwa fullant 
kwa fetha fullant|, mfanya kazi 
kwa mkataba, fundi wa mkataba. 

Contradict, v. (deny) ambia “ La, 
sivyo, rudi neno, kana, kania, 
kanusha, kinza; kabili sawasawa ; 
(dispute) déskana; (be contrary to) 
-wa mbalimbali na. Contradict 
oneself, jifunga. He contradicted 











CONTRADICTION 


me flatly, aliniambia, Sio, mwongo 
wee | 

Contradiction, n. mkano, kukana, 
makataso, madakizo; (disagree- 
ment) mbalimbali, kutopatana, to- 
Jauti. 

Contradictory, a. mbalimbali, 

ana, -stopatana; (of persons) 
-katdt, -tundu, 

Contrariety, n. ushindani, thttila- 
fu, ukaidi, kutopatana, kutoleke- 
ana. 

Contrary, a. ma n. mbalimbali, 
stvyo kabisa, -ngine; (of persons) 
-tundu, -kaidi. Ina contrary 
direction, kulekea pangine, kwenda 
mbali. Contrary to custom (sense, 
justice) , sa desturi, (st akili, si haki). 

Contrary wind, upepo wa omo. 
Contrary disposition, thitlafu, 
ukaidi, On the contrary, mbali 
kabisa. 

Contrast, v. linganisha, pambanisha, 
kabilisha, lekeanisha; (neut.) -wa 
mbalimbali, s$ sawa, namna 
2#mgine. It contrasts strangely 
with, #2 ajabu ilivyo mbali na. 

—— n. tofauti, thtilafu, mbalimbali, 
si mfano mmoja. By contrast 
(with another), kuliko (mwenziwe|. 


Contravene, v. (oppose) shindana 
na, zuia; Vtransgress) khaltfu, 
vunja, tangua. 


Contribute, v. sayidia, shartkta, toa 
sehemu, -wamo, changa. 

Contribution, n. msaada, sadaka, 
sehemu, nussu, chango, mali ya 
kuchanga. 

Contrite, a. -enyi majuto. A con- 
trite heart, moyo wa kutubu 
sana. 

Contrition, n. majuto, toba, 

Contrivance, n. matengeneo, shauri, 
Asia; (instrument) kitu |vi-), cho- 
mbo (vy-|. 

Contrive, v. (invent) vumbua, tunga, 
sua; (effect) tengeneza, pata ku- 
fanya. He has contrived to find 
out, amepata kujua. 

Control, v. sawala, suta, ongoza, si- 
mamia. 


78 


CONVENTIONAL 


Control, n. upuvu, amri, utawala, 
usimamizi. 

Controller, n. msimamizi. 
Controversial, a. -4 Controversy, 
-a kushindaniwa, -a magombano. 
Controversy, Nn. maneno, ugomvt, 
kubishana maneno, kujadiliana, 

shindano. ' 

Controvert, v. bishana na, kana, 
Pinga, 2uta, 

Contumacious, a. -kaidi, -tundu, 

Contumacy, n. ukaidi, ufundu. 

Contumelious, a. -fithuli, -a mzaha. 

Contumely, n. (rud eness) jeuri, mfe 
Zhuli; (contempt) Ztarau, mzaha, 
kucheka, kufyonya. 

Contuse, v. viliza damu, chubua. 
My hand is contused, damu imeni- 
vilia mkononi. 

Contusion, n. mavilio ya damu, 
chubuo. 

Conundrum, n. kitondawiti, fumbo 
[da maneno|. 

Convalescence, n. kupata hajambo 
(mafuu, nguvu, afya), kuanza 
kupona, jipa nguvu, jichukua, ji- 
mudu. 

Convene, v. kusanya, kutanisha, ita 
barazani. 

Convenience, n. kitu cha kufaa, 
furaha, mapendezi; (ease, comfort) 
raha, urahisi, faragha. At your 
convenience, thttars yako, upatapo 

nafasi. Itis a great convenience, 
yafaa sana. It suits my con- 
venience, yanitulilia, yanifaa. 

Convenient, a. -a kufaa, -2urt, -a 
kupendeza. 

Convent, n. | nyumba ya waanawake 
wata wa |. 

Conventicle, n. (nyumba ndogo ya 
kusalia watu), msikiti. 

Convention, n. mkufano; (agree- 
ment) mapatano. 

Conventional, a. -a desturi tu, si -a 
asili, st hadisi. It is a purely 
conventional name, jina lenyewe 
halifai illa kwa desturi tu. 
Conventional goodness, kufanya 
mema kwa kusoca tu, si kwa 


moyo e 


CONVERGE 74 


0O0-OPERATE 


Converge, v. saribiana, kabiliana, | Convivial, a. -a kufurahisha moyo, 


ja pamoja, kutana. . 
Convergence, n. kukaribiana, &c. 
Conversant (with), a. -20ef4, -enyi 

kujua sana. 

Conversation, Converse, n. mazu- 
Ngumzo, maongest, USEMI. 

Conversational, a. -4 Conversa- 
tion, -a maongezi, -a ginsi ya 
kutumika kwa maongezi, si sahihi. 

Converse, v. zungumza, Ongea, 
Sema, SEMEZANG. 

n. Zaz. Conversation ; (oppo- 
site) mbalimbali, vingine. 

Conversion, n. kugeuka, mageust 
ubadili; (of character, faith, &c.) 
wongofu. 

Convert, v. (change) geuza, badili; 
(make a convert) fanya Mmasihiya 
(Mwislamu, 8c. |, rudisha, ongoza. 

n. mwongofu | wa- |). 

Convertible, a. -4 kuweza kugeuka, 
geukana; (equivalent) sawa sawa, 
-a kubadilikana. 

Convex (Be), v. fanya mgongo, fa- 
nya mutringo nje, benuka, vimba, 
fanya koba (?). 

Convey, v. (carry) chukua, peleka; 
(make known) julisha, onya; 
(deliver) kabithi, salimisha, toa, 
fiktsha, wasilisha. 

Conveyance, n. kuchukua, uchukuzi, 
&c. (Zaz. Convey); (carriage) 
gari; (legal deed) hati ya kukab:- 
thisha mali, hati. 

Convict, v. hukumu, kirisha kosa, 
lia hatiyani, pasisha hattya. 

—— n. [mtu aliyetiwa kifungoni 
kwa sababu ametenda mabaya, 
aliyepasishwa alhabu), mfungwa 
(wa- |), mbayana. 

Conviction, n. kukirishwa kosa, 
&c. (Zaz. Convict); (certitude) 
hakika; (judgement) nia, thana. 
It is my own conviction, naona 
mimi, ndiyo nionayo mint. 

Convince, v. shinda kwa maneno, 
Shurutisha, sadikisha. 1 am quite 
convinced, sasa mnaamini sana, 
umenishinda, nimepata hakika, 
nimejua sana. 








-a kukunjua uso, -a furaha. A 
convivial meeting, karamu. 

Convocation, n. mkutano; | baraza 
ya wakubwa wa Kanisa Ingeresa |. 

Convoke, v. zfa, kusanya. 

Convolution, n. pindt [ma-], ki- 
singo |vi- |, 

Convoy, v. Anda njiani, sindikiza; 
(of ships) -enda sanjari | vinjart |. 

—— n. (protection) ulinzi, hamaya 

ya njiani; (guard) walinst wa 

msafara, (protected party) msa- 
Jara wenyi walinzi. 

Convulse, v. sukasuka, tikisa, tete- 
mesha. Convulse with laughter, 
chekesha mno. The world was 
convulsed, ulimwengu ulichafuka. 

Convulsion, n. kifafa, dege, kuji- 


pindapinda, kujinyonganyonga ; 
(violent disturbance) msukosuko. 
machafuko. 


Convulsive, a. -4 Convulsion. 

Cook, v. pika; (alter) geusa. 

—— n. mpishi [wa-]. 

Cookery, n. upishi, vilivyopikwa. 

Cooking, n. #pishi, mpiko. Cooking 
utensils, vyombo vya kupikia ( Taz. 
Pot). Cooking place, meko, jikoni. 
Cooking range, (stones) meko, ma- 
figa, mafya, (iron) jiko la chuma. 

Cool, v. posa, tia baridi; (of water’ 
simua; (neut.) poa, pata baridi, 
burudt, zisima ; (decrease) fungu- 
ka, tulia. 

—— a. -a baridi kidogo, -a baridi; 
(slack) pasipo hidii, billa haraka, 
-a taratibu, -a kizembe, -vivu; (un- 
perturbed) -enyi macho vu; 
(impudent) -zuvi. 

Coolie, n. mfu'(wa-) wa kast, ki- 
barua [vt-), kamali Wa 

Coolness, n. baridi; (slackness’ 
utaratibu, polepole; (impertarba- 
bility) macho makavu. 

Coop, n. ‘undu [la kuwekea kuku, 
&c. |, msinga |(mi-). 

(up), v. funga, zuia. 

Cooper, n. mfanyiza mapipa. 

Co-operate, v. fanya kazi pamoja, 
sayidta, sharikiana, fanya ujima. 








CO-OPERATION 


Co-operation, n. hast ya ujima, 
ujima, kusharikiana, shirika. 

Co-ordinate, a. -a ginsi moja, kadiri 
moja, sawa. 

—- v. Zengenesa, linganisha. 

Co-ordination, n. kutengeneza, Sc. 

Copal, n. sandarusi, 

Cope, n. [vast moja la kasisi |. 

—— (with), v. shindana na, simamia, 
shinda. 

Coping, n. (mawe ya juu katika 
ukuta |). 

Copious, a. Ze/e, -ingi, marithawa. 

Copper, n. #aa. shaba | nyekundu |, -a 
shaba. A copper, n. sufuria; (coin) 
pesa. Copper wire, masoka,masango. 
Give me a copper, nife Pesa. 

‘Copra, n. nasi kavu, mbala. 

Copse, n. kichaka [v2-]. 

Copula, n. neno la kuunga, kiungo. 

Copulate, v. (sexually) fomba, to- 
mbana. 

Copy, v. nakili, fuatisha, nuku; 
(imitate) 207, fanya vilevile. 

—— n. nakilt, manuku, 
mmoja, mwandiko sawa. 

Coguet, v. |mwanamke) piga ube- 
mbe | umalidadi, madaha); cheza- 
cheza, bembelesa, puzika. 

Coguetry, n. ubembe, umalidadi, 
mabembelest, madaha. 

Coquette, n. |mwanamke) mbembe 

(wa-),mmalidadi,mbembelesi,mpust. 

Coracle, n. (mashua ndogo ya fito 
na ngost |. 

Coral, n. (red) marijani, marijani 
ya fethaluka; (fresh rock) matum- 
baw. 

Coraline, a. -a Coral. 

Coran, n. Korani. 

Cord, n. kamba, upgwe [nynugwe}, 
kigwe |vi-). 

—— v. funga kamba, funganya (sa- 
nduku |. 

Cordage, n. kamba. 

Cordial, a. -a kufurahisha, -kunju- 
Ju, -ema. Give a cordial welcome 
to, karibisha visuri, pokea kwa 
furaha. 

n, (dawa ya kulia moyo ao 

kufurahisha |, 


mfano 





75 


CORRECT 


Core, n. moyo, kati, kiini. 

Cork, n. (of bottle, &c.) k:srbo. 

Corkscrew, n. cha kustbulia, kist- 

U0. 

Corn, n. #afaka, (Indian) muhindi ; 
(wheat) ngano; (grain of) chembe 3 
(on foot) sugu. 

Corner, n. fembe; (end) mwisho, 
ncha; (of a cloth) /amuua, utamvua. 
Drive into a corner, thtisha, tata- 
nisha, tia mashaka. A quiet co1- 
ner, mahali pa faragha. 

—— v. songa, thitsha, shinda. 

Cornice, n. ushz. 

Corollary, n. [yongesa ya mane- 
ma ya ananayo nayo yaliyotangu- 

ia). 

Coronation, n. kutia taji, kuta- 
waza. 

Coroner, n. kalhi mdogo. 

Coronet, n. kifaji, taji ndogo, taji. 

Corporal, n. (asikari msimamizi |; 
(kitambaa kinachotumika kwa 

Usharika Mtakatifu |. 

a. -4 mwili. Corporal punish- 
ment, athabu ya mwili, kupigwa. 
Corporate, a. -2 watu wengi kama 
mite mmoja, -a wengi pamoja, -a 

wole jamii. 

Corporation, n. | yamia ya watu 
yenyi hali ya mtu mmoja |, shirika, 
chama. 

Corporeal, a. -enyi mwili, -a mwili, 
-a mwilini. ‘The corporeal ele- 
ment (side) of the soul (spirit), 
nyama ya roho. 

Corps, n. seshé la asikari. 

Corpse, n. mayiti; (carcass) mzoga 
[met-], pinda. 

Corpulence, n. #nene [wa kiwili- 
wilt |. 

Corpulent, a. -ene. 

Corpuscle, n. | kifu kidogo sana, Taz. 
Atom), chembe. 

Correct, v. toa makosa, safia, sahihi, 
sahthtsha; (reform) ongoza, tenge- 
nesa; (punish) rudi, athibisha; 
(warn) onya. 

—— a. sahihi, fasihi, pasipo kosa, 
safi, -surt halisi, barabara. Cor- 
rect, clear style, nahau, ufasaha. 





CORRECTION 


Correction, n. kuloa makosa, kusa- 
hihtsha, kufanya safi; (punish- 
ment) athabu, maonyo, kurudi; 
(improvement) matengenezo. 

Corrective, a. -a kurudi, -a kuponya, 
-a kuzuia, 

Correctness, n. usafi, uzuri, ufasaha. 

Correlation, n. maelekeo, wiano. 

Correspond, v. (resemble) #ngana, 
fanana, elekeana, -wa sawa; (by 
letters) andikiana waraka. 

Correspondence, n. ulinganifu, 
usawa, maelekeo; (by letter) ku- 
andikiana waraka. 

Correspondent, n. | mwenyi kuandi- 
kiana barua; mwenyi kuleta 
habari kwa barua). 

Corresponding, a. sawa, -/inganifu, 
mwenzi | wenzi |. 

Corridor, n. (ujia wenyi matao ao 
nguzo na sakafu juu |, matao. 

Corroborate,. v. ¢hubutisha, haki- 
kisha, shuhudia. 

Corroboration, n. thubutisho, ma- 
thubutu, ushuhuda. 

Corroborative,.a. -a kuthubutisha. 

Corrode, v. -/a, ta kufu, haribu 
[Lama kwa kutu|; (neut.) lika, ota 
kutu, haribika. 

Corrosion, n. kuchakaa, kuliwa 
Utawa kwa kutu). 

Corrosive, a. -4ali, -a kutia kutu, 
-a kuharibu. 

Corrugated, n. -enyi mafinyo, -a 
makunyo. Corrugated iron (sheets), 
mabati. 


Corrugation, n. finyo, kunjo. 

Corrupt,. v. (spoil) #aribu, osesha, 
chafua; (deprave) pevua, komaza, 
Jisidi; (alter) badili, geusa; (bribe) 
tolea rushwa, penyezea fetha, lisha. 

a. -bovu, -ovu, -baya, -tha- 
limu. 

Corruptible, a. -4 kuoza, -a kuha- 
ribika; (open to bribes) -a kuti- 
shwa, -a kupokea rushwa. 

Corruption, n. ktosa, ubovu, uchafu; 
(bribery) kulisha, kuloa rushwa; 
(alteration) mageuzi, makosa. 
Corruption (corrupt administration) 
is universal, wote hula rushwa. 





76 


COUNCILLOR 


Corsair, n. haramia wa bahari. 

Cortege, n. mwandamo (wa wafu 
ao magari, &c.|. 

Coruscate, v. metameta. 

Corvette, n. (manowari ndogo |. 

Cosmetic, n. dalza, yast, /ewa. 

Cosmic, Cosmical, a. -a ulimwe- 
ngu wote, -a juu, -kubwa mno. 

Cosmology, n. (elimu ya ulimwengu 
wote pamoja, kama ya kitu ki- 


Moa}. 

Cosmopolitan, a. [-a kukumbuka 
ulimwengu wote, -a kuenea ao 
kutembea pote; (person) aonaye 
killa aendapo ndipo kwake |. 

Cost, v. (p.t.2a pf.t. Cost) waks/t, st- 
mama, uzwa kwa; (require) Zaka, 
tosa, lipiza. What does it cost? 
kem? wauzaje? kiasi gani? It 
will cost you dear, utalipa wee, 
utalia, itakugharamisha. 

— n. bet, kima, thamani, gharama, 
hasara; (legal) gharama ya meza 
[ya hukumu, ya haki). At cost 
price, bi//a faida. To his cost, 
astpate faida illa habara. Cost 
free, burre. 

Costermonger, n. mchuuzi | wa-|. 

Costive, a. -enyi tumbo la kufunga, 
-@ kufunga choo. 

Costly, a. -atunu, ghali, -a thamani 
nyingi. 

Costume, n. mavazi, mavazi ya 
mlindo, mauazi ya desturi. 

Cot, n. kibanda kidogo; (small bed) 
kitanda cha kitoto. 

Coterie, n. chama, shirika, jamta. 

Cottage, n. nyumba ndogo. 

Cottager, n. mkulima, kibarua, 
maskini. 

Cotton, n. famba. 

Couch, v. jikunyalta, jilaza, jificha. 

— n. kitanda, malala 

Cough, v. kokoa; (for pretence, on 
purpose) jikohoza. 

—— n. kikohost. 

Could, p. t. ya Can. 

Council, n. daraza, diwani, mkutano. 
Hold a council, darzsz. 

Councillor, n. diwani [ma-], mtu 
wa baraza, mshauri, msiri, 





COUNSEL 


Counsel, n. shauri, maneno; 
(lawyer) mwana sheria. Keep 
one's own counsel, sefiri neno. 
Seek counsel from, shauri. Give 
counsel, foa shauri. Take counsel, 
fanya shauri. 

—— V. toa shauri, onya. 

Counsellor, n. mshauri, mwongozi, 

Count, n. [ina la heshima) mtu 
mkubwa, sheki (ma-). 

hesabu, hasibu, idadi; 
(consider) shania, ona. Count on, 
egemea, tumainia, kimbilia, amini. 

Countenance, n. (face) uso [ny-], 
sura; (favour) upendeleo, msaada. 
Put out of countenance, fathaisha, 
tia haya, vunja uso. Keep one’s 
countenance, zuia kicheko, jikaza 


te Vv. 


uso [asecheke}. Keep in counten- 


ance, pendelea, sayidza. 

— v. kubali, sayidia, thubutisha. 

Counter, n. (kipande cha kuchezea | 
sarafu; (in shop) meza ya bithaa. 

— a. -a mbali, -a kusuta, -a kue- 
lekea. Run counter to, shindana 
NA, -WA juu ya. 

Counteract, v. zuia, shinda, batili- 
sha, tangua, rudisha. 

Counterbalance, v. -wa sawa na, 
zuia, simamisha, batilisha. 

Counterfeit, v. ga, jifanya, jigeuza, 
Sanya mfano wa. 

—— n. mfano, uwongo, si halisi, 
MWLZ0. ° 

Countermand, v. oa amri ya kuka- 
taza, tangua amri, rudia amri ya 
kwanza. j 

Counterpane, n. (tandiko la kitanda 
la juu, nguo ya kitanda ya nje |). 

Counterpart, n. mfano, methili, 
nakulu, sawasawa, 

Counterpoise, v. = Counterbal- 
ance. 

—— n. jiwe la mizani, | kitu kilicho 
sawa kwa uthani|. 

Countersign, v. fza mkono (usahihi | 
wa pili, sahihisha baadaye, shuhu- 
dia kwa mkono. 

Countervail, v. faa, tosha, weza. 

Countess, n. mke wa Count | jina 
la heshima), 


77 





COURT 


Counting, n. hesabu, idadi. 

Countrified, a. -2 Aimashamba. 

Country, n. inchi; (district) jimbo, 
wilaya ; (people of) wafu wa inchi; 
(not town) mashamba. The Zigua 
country, Uzigua. The Shambara 
country, Uskhambara. 

Countryman, n. mtu wa mashamba, 
mkulima; (of same country) mfu 
wa kwetu (kwenu, kwao), ndugu, 
wa kabila moja. 

County, n. (fungu la inchi Inge- 
reza, wilaya), 

Couple, n. jozt, -wilt pamoja; (mar- 
Tied) mume na mkewe. 

v. funganisha mbili mbili, tia 
pamoja, unga, funganisha. 

Couplet, n. (mistari miwili ya ui- 
mbo ao mashairi). 

Courage, n. ushujaa, uthabiti, moyo, 
moyo mgumu, ujasiri. 

Courageous, a. -Shujaa, -gumu, 
-kavu wa macho, -jasiri, thabiti. 

Courier, n. mjumbe (wa-), talishi 
(ma-); (guide, dragoman) kiongozi, 
msimamizi wa safari, 

Course, n. mwendo, maendeleo, ku- 
pila, njia; (conduct) mwenendo, 
maisha; (order) samu, taratibu, 
kanuni; (part of banquet, &c.) 
sehemu; (of a ship) mdstra; (race- 
course) [mahali pa kushindanta 
mbio), uwanja. The course of 
events, mambo, mambo yenyewe, 
mambo yalioyofuatana. Take a 
different course, fanya vingine 
shauri ngine). Ofcourse, kaswa, 

ainabuddi, halisi. In duecourse, 
kwa taratibu, kwa desturi. It is 
a matter of course, haina buddt, 
desturi, kanuni, sharti, In course 
of time, siku sztkipita, halafu, 
baadaye. Incourse of conversation, 
katika kuongea. By course, kwa 
zamu. 

v. pita mbio, enda; (hunt) 
winda, windisha mbwa. 

Courser, n. frasi. 

Coursing, n. (kushindanisha mbwa 
za kuwinda|. 

Court, n. uwanja, behewa, ua; (par 





COURT 78 


lace) makao ya mfalme, jumba la 
mfalme; (courtiers) wafu wa 
mfalme; (judges) jamz ya makathi, 
baraza la hukumu, (respect) he- 
shima, Pay court to, heshimu, 
staht ; (woo) posa, bembelesa. 

Court, v. heshimu, jipendekesa kwa; 
(woo) bembelesa, posa, takia uchu- 
mba; (seek) tafuta, jaribu kupata. 

Courteous, a. -4 Courtesy, -stahifu. 

Courteousness, n. ustahifu, heshe- 
ma, adabu. 

Courtesan, n. kahaba [ma-]}. 

Courtesy, n. adabu, heshima, ustaht- 
Ju, ungwana, jamala; (gesture of) 
husujudu[mke), shtkamu. ‘Treat 
with courtesy, slah:i, heshima, -pa 
heshima. 

Courtier, n. mfu wa mfalme. 

Courtlinoss, n. ustahifu, adabu. 

Courtly, a. = Courteous. 

Court-martial, n. [daraza ya yema- 
dart ao nakhotha la kuhukumu, 
hukumu ya vitani |). 

Courtship, n. ubembelezi, maposo, 
wakali wa uchumba, uchumba. 

Court-yard, n. ya | ny- |), kitalu, uwa- 
nda; (in a house) behewa, kati. 

Cousin, n. mjukuu (wa-|. 

Cove, n. gubba ndogo ya bahari. 

Covenant, n. maagano, sharti; 
(written) mkataba, hati. 

Cover, v. funika, funikiza; (put 
over or across or in front of) wa- 
mba; (conceal) setivi; (include) 
chukua, weka. Cover same ground 
as, kusika na. 

—— , Covering, n. kifuniko, kisetiri ; 
(case) kifumba, uo [nyuo]; (ofa 
dish) kawa; (of a book) jalada ; (in 
hunting) msifu, kichaka, magugu. 

Coverlet, n. tandiko la kitanda juu. 

Covert, n. maficho, maoteo. 

—— a. <a siri, -4 Mila. 

Covet, v. tamani, taka isivyo halalt. 

Covetous, a. bakhili, -enyi choyo, 
enyi tamaa, -kavu. 

Covetousness, n. famaa, ubakhili, 
ukavu, roho. 

Covey, n. kundi | la ndege |. 

Cow, n. ng'ombe jike, 


CRAMP 


Cow, v. ogofisha, Ita hofu, tiisha. 

Coward, n. mwoga [wa-). 

Cowardice, Cowardliness, n, woga, 

Cowardly, a. -oga, -enys hofu; 
(men) -"yonge, -baya. 

Cower, v. szkunyata kwa hofu, tete- 
meka, jikumja, — 

Cow-herd, n. mchunga ngombe. 

Cowl, n. (kifuniko cha kitwa cha 
Monk, kofia kama mfuko}. 

Cowry, n. kauri, kele ; (tiger) Aulsslu, 

Coxcomb, n. mmalidadi, mpiga 
madaha. 

Cozswain, n. mkuu wa mashua, 
Serangi. 

Coy, a. -enyi haya, -a hofu, -nyamafu. 

Cosen, v. kopa, punja, karamkia. 

Crab, n. kaa (ya pwani |; (small) kaa 
makoko 


Crabbed, a. -4alt, -koroft; (difficult) 
-gumu, -baya. 

Crack, v. tia ufa, pasua, vunja; 
(neut.) fanya ufa, pasuka; (nuts, 
shells, &c.) danza; (joints of fingers) 
alisha. Crack a whip, alisha mje- 
ledt, Crack a joke, fanya mzaha, 
piga ubishi. Crack up, sifu mno, 
vumisha. 

—n. ufa |ny-); (sound) kishindo; 
(of thunder) radi, 

Cracked, a. = Crazy. 

Oracker, n. fataki | ya kuchezea ). 

Crackle, v. (sa | kama fito sikipasuka, 
ao gkiliwa na moto), alika. 

Cradlo, n. kitanda cha mtoto mdogo. 

—— v. weka | kama mtoto kitandani|. 

Craft, n. (cunning) Ada, werevu; 
(handicraft) kasi, uchumi; (vessel) 
mashua, chombo, merikebu. 

Craftiness, n. werevu, ujanja, hila. 

Craftsman, n. fundi | ma-). 

Orafty, a. -a hila, -erevu. : 


Crag, n. mwamba uliochongoka, 
jabali. 
Oraggy, a. -4 kuchongoka, -enyi 


mawe, -a mtamba, 

Oram, v. jasa sana, shindilia, songa; 
(with food) vimbisha, shibisha ; 
(neut.) 7i/asa mno, jivimbisha. 

Cramp, n. kikarusi ; (clamp) gango 
(ma-). 


| 


CRANE 


Crane, n. korongo; (for hoisting) 
(mtambo wa kuinulia masito], 
duara. 

Cranium, n. kitwa, kombe la kitwa, 
kifuu cha ubongo. 

Crank, n. (chuma chenyi kombo|. 

Cranky, a.-akombokombo,-aktkombo; 
(weak) thatfu. 

Cranny, n. ufa mdogo, kitundu. 

Crape, n. | nguo nyeusi ya kuugulia, 
utepe wa kukalia matanga |. 

Crash, v. fanya kishindo; (move 
with noise) enda kwa kishindo. 

Crate, n. | tama tunga kubwa la filo|. 

Crater, n.|siimola kali ya Volcoano|. 

Oravat,n. | utepe wa kuvaa sh nent 

Crave, v. (ask) s#hi, omba; (long 
for, need) Zaka, hitaji, tamani. 

Craven, a. -oga sana, 

Craving, n. famaa ya nguvu, uchu, 
malamani. 

Crawl, v. tambaa, jikokota. 

Cray-fish, Oraw-fish, n. kamba ya 
mtons. 

Crane, n. wasimo, kichaa, kinyongo. 

— v. tta kichaa, rusha akili, 
fathaisha. 

Orasy, a.-enyi wasimo | kichaa, Sc. |), 


mafuu. 

Creak, v. lia [kama vyuma vikipa- 
rusana |, 

Cream, n. siagi, maziwa mazito ya 
Juu; (best part) sehemu bora. 

Crease, n. kunjo | ma-|, upindo | pi- 
ndo), finyo (ma-|); (line) mfuo 
[mes-], msitari (mi- |. 

—— v. fanya Orease. 

Create, v. umba, huluku; (make, 
invent) fanya, fanyisa, vumbua, 


kunga. 

Creation, n. kuumba, muumbo; (uni- 
verse) ulimwengu, viumbe vyote, 
vite uyote; (act or time of) kuweka 
ulimwengu. 

Creator, n. muumba, mfanyiza. The 
Creator, Muungu. 

Creature, n. kifu, kiumbe ; (living) 
kitu kisima (miu, nyama, ndege, 
mdudu); (dependant) mfuasi, mtu. 
Poor creature! maskini wee! Dear 
creature! ce kipenzi | 


79 


CREMATION 


Credence, n. sadiki, imani, Give 
credence to,amini, sadthi,tumatnia. 

Credentials, n. hati ya sifa, barua 
ya kusadikisha, mathubutu, 

Credibility, n. kuwa Credible, 
uyamkini. I allow the credibility 
of the story, naona mambo haya 
yawesekana, ni yamkini. 

Credible, a. -a kusadikiwa, -a kua- 
miniwa, yamkini. 

Credit, n. (trust) Zumaini, tmani; 
(trustworthiness) waminifu; (re- 
nown) sifa; (honour) heshima; (in- 
fluence, weight) nguvu, ukubali; 
(time for payment) muda [wa 


dent}. Public credit, kuaminiwa 
serkali, ahadi ya serkali. Give 
credit to (praise), sifu. Take 


on credit, amini pasipo mathu- 
bufu. Allow credit, achia muda, 
weka muda. Money on credit, 
karatha. Have the credit of, sifiwa 
kwa. Do credit to, patia sifa, pe- 
ndeza. Letters of credit, hati ya 
sifa, mathubutu, halt ya fetha. 
Give (goods) on credit, opesha. 
Receive on credit, kopa. 

—— Vv. amint, sadiki, Credit a person 
with, andikia, wekea; aminia. 

Creditable, a. -a sifa, -ema, -enyt 
heshima. 

Creditor, n. (claimant) mdai [wa-], 
mwit [wa-|. He is my creditor, 
aniwia, nawiwa naye, mimi mdeni 
wake. 

Credulity, n. ubarathuli, ujinga. 

Oredulous, a. -darathuli, -jinga. 

Creed, n. zmani, kanuni la Imani, 
(Mahommedan) shahada. 

Creek, n. hort, gubba ndogo, mlo 
[mes-]}. 

v. (p. t. na pf. t. Crept) 
tambaa, endelea polepole, jikokota. 
Creep up to, myatia, nyemelea. 

Creeper, n. | nyama ao mmea mwenyi 
akamba), mtambaasi. 

Creepy, Creeping, a. -fambaazi. 
A creepy feeling, sensation, mnyco. 

OCremate, v. ungusa maytts. 

Cremation, n. kuunguza mayiti, ku- 
choma mayitt, mwunguto. 





CREOLE 


Creole, n. | Mzungu mzalia wa Ame- 
rika, nussu mweusi nussu mwe- 


upe|. 

Crept, p. t. na pf. t. ya Oreep. 

Crescent, n. [sura ya mwezi mcha- 
nga wenyi pembe|;. Maturuki, 
dalili ya Maturuki. 

Crest, n. (tuft) shungi, kishungi ; 
(top) kilele, ncha ya juu; (of cock) 
upanga wa jogoo; (heraldic) [a/a- 
ma ya kuonyesha nasaba na ukoo, 
kama chapa ya nishani). 

Crestfallen, a. -a kushindwa, -a ku- 
shushwa moyo, -a kuthifika. 

Orevasse, n. shimo (ma-|, ufa mku- 
bwa | katika barafu |. 

Orevice, n. ufa mdogo. 

Crew, n. jamit ya baharia, ubaharia; 
(company) (kundi la watu wa- 

baya). 

p. t. ya Crow. 

Crib, n. kifanda cha mtoto. 

Cricket, n. [mcheso wa kizungu |; 
(insect )[ mdudu kama nzige | nyenje, 
panzi. 

Cried, p. t. ya Ory. 

Crier, n. (public) mpiga mbiu, mju- 
mbe. 

Crime, n. kuvunja sheria, tendo 
baya, uhalifu, maasi, taksiri, tha- 
mbi, mansa. 

Criminal, a. na n, -fanya Orime, 
-baya, -a thaméé. 

Criminality, n. hatiya, uhalifu. 

Crimson, n. na a. rangi nyekundu, 
-ckhundu kama zambarau. 

Cringe, v. shika miguu, jtinama, 
Jinyata, nyenyekea. 

Cripple, n. kiwele, -a kwenda chopi, 
kilema. 





|, vunja, poteza. 

Crisis, n. kadari, shidda, mashaka; 
(critical turning-point) kipeo, ma- 
geust, mapinduzi, 

Crisp, a. -gumu kidogo, -bichi, -pya, 
-surt, -a kupendeza. 

Criterion, n. (distinguishing mark) 
(kitu cha kupambanulia ao cha 
kuonya), tofauti, dalili, chapa; 
(rule, standard) kanuni, kawaida ; 
(test) hakika, 


80 


OROS8S 


Critic, n. (fault-finder) hoj2, mtetasé, 
mkinsant, mchungulizi; (judge) 
mteust,mchagust, hakimu,mhakiki, 
mtaka safi. 

Critical, a. (discerning)-a kufahamu, 
-a kupambanua, -a kuchagua, -a 
kuhakikisha, -ahakimu,; (captious) 
-a WA ; (dangerous) -a hatars, 
-a shidi 

Criticism, ‘n. mateto, laumu, uki- 
nsani; (jadgement) ufeusi, ufa- 
musi, ufahamifu,hukumu jaribu, 

nja. 

Criticize, v. (find fault) chungulia, 
rahisisha, laumu; ; (judge, question) 
hoji, tafutia, dadisi, hukumu. 

Croak, v. /ta [kama chura ao kungu- 
ru); (murmur) Zefa, leta habari 
mbaya. 

Crocodile, n. mamba. 

Crone, n. kisee. 

Crook, n. (hook) kota, ugwe, kulabu ; 
(bend) kombo, pindi. 

Crooked (Be), v. potoka, komboka. 

a. -a ktkombo, kombokombo, 
mshathali. 

Crookedneas, n. kombo, kota. 

Crop, n. (harvest) mavuno, masao, 
matunda; (quantity) wingi; (of 
a bird) #umzo, kibofu cha koo. 

—— v. kata; (of animals) -/a [ma- 
jani, &c.|. Crop up, tokea, one- 
kana, suka. 

Crosier, n. | fimbo ya askofu |. 

Cross, v. (each other) pandana, pit 
na; (river) vuka, (by tree, BS 
tataga ; (sea) abiri, nga 
mbo ya pili; (pass) pita; (obstruct, 
interfere with) ssza, Aingama na, 
pinga, sumbua, chokoza, tia mata- 
fa; (be athwart) sata, kingamiza; 
(pass each other) pifana. Cross 
(arms, legs) packika, pakata, paka- 





tisha (mikono, miguu). Cross 
threads, rudufu. Cross breeds, 
changanya mbegu. Cross oneself, 


- jitta (alama ya) msalaba. 

——n. msalaba; (trial) jaribu, taabu, 
kinga. 

a. “kali, -a hasira, -a chuki; 

(athwart) -a. kwenda upande, Be 








CROSS-BOW 


81 


CRY 


cross (hard to please), deka, fanya, Crude, a. (immature, raw) -dzchi, 


chuki. 

Cross-bow, n. upindi [wa nguvu|. 

Cross-examine, v. hojthoji, uzausa. 

Cross-grained, a. -kaf:, -korofi, -a 
chuki. 

Crossing, n. (going over) kuvuka, 
kivuko; (being athwart) mkinga- 
mo; (cross-roads) panda la njia. 

Crossing-place, n. kiwuko. j 

Cross-question, v. hojthoj?, uzauza. 

Cross-roads, n. njia panda, njia 2a 
kukingama. 

Cross-way, n. njia ya kukingama, 

Crosswise, adv. kwa kukingama. 

Crotchety, a. -2 kombokombo, -shu- 
pafu, -shika nia zake, -a kasirani. 

Crouch, v. jikunyata, inama, suta- 
ma. 

Croup, n. (ugonjwa wa kooni). 

Crow, v. (of cock) waka; (of child) 
lia kwafuraha. Crow over, cheka, 
Stmanga, shangilia. 

n. kunguru. As the crow flies, 
kwa mwendo wa sawa sawa halisi, 
moja kwa moja. 

Crowbar, n. mtatmbo [ms-]. 

Crowd, n. kundi |ma-|, makutano, 
matangamano, ghasia, umaati; 
(common people) watu. 

Vv. Somgana, somganisha, -ja 
-tmgt; (fill) jaa, jaza. Crowd 
round, songa 

Crown, n. ¢ajz; (of head) upaa, uto- 
St; (sovereign) mfalme; (perfec- 
tion) uzuri, sifa, upeo, sehemu 
bora, ukamilifu; ; (top) sehemu ya 
Juu, kitwa, kilele. 

v. ta laji, lawaza; (be at top 
of) -wa juu ya; (reward) tuza, St- 
tawisha, 

Crucial, a. -a maana, -a kuonya, -a 
kuhakikisha, -a kuthubutisha., 

Crucible, n. chungu [cha kuyeyushia 











madint |. 
Crucifix, n. a anamu ya Masiya 
Juu ya ‘ msalaba , ya mchoro|. 


Crucifixion, n. kusulibiwa, kusu- 
lubu. 

Cruciform, a. -4 namna ya msalaba. 

Crucify, v. sulibisha, sulubu, 


-changa; (unfinished) -szotenge- 
nezwa; (uninstructed) -szofundi- 
shwa; (foolish) - jinga. 

Crudity, n. ubichi, ujinga. 

Cruel, a. -kali, pasipo rehema, -baya, 
katili, 

Cruelty, n. ukali, ukatili. 

Cruet, n. kifupa, kichupa. Cruet- 
stand, vifupa vyenyi viungo, Diu- 


ngo. 

Oruise, v. vinjari, | merikebu | enda 
huko na huko, zunguka. 

Cruiser, n. manowari ya vinjari. 

Crumb, n. chembe, kidogo, kombo 
(ma-|.. The crumb (of a loaf), 
nyama. 

Orumble, v. fkicha; (neut.) fujika, 
vurujika, geuka mavumbi, chakaa, 
wa mavumbi; (of masonry) 
mumunytka. 

Crumbling, a. (light, loose soil, 
Sec.) -téfu, -tifutifu. 

Crumple, v. kunjakunja. Be crum- 
pled, kunjana, kusanyana. 

Crunch, v. saga, tafuna. 

Crupper, n. mitafara, |tanzi 
mkiani). 

Crusade, n. [vita ya Wamasihiya 
juu ya Maturuki samant), vita 
ya dint, vita takatifu. 

Crusader, n. mtu wa Crusade. 

Crush, v. seta, ponda; (grind) saga ; 
(ruin, overthrow) vunja, tisha, 
angamiza, lemea sana. 

——n. wafu wakisongana, ghasia, 
uthia. 

Crust, n. ganda la mkate; (surface 
coating) «fandu; (on rice, &c.) 
ukoko; (on teeth) wkoga; (on water) 
ukoga, gaga; (as rust, mould) uku- 
Su, kutu; (covering) kifuniko, cha 
nje; (salt encrusted, &c.) chunyu. 

Crusty, a. -gumu; (bad tempered) 
-kali, -enyt kinyongo, -a chuki. 

Crutch, n. (for oar) £z/e¢e; (support) 
tegemeo ; (for walking with) mko- 
ngojo [ ms-, wa kwapa). 

Cry, v. /ta, guta, sema kwa sauti 
kuu, paliza sauti; (for help) piga 
yowe; (for mercy) /alama ; (shed 


G 


la 


CRY 82 


tears) lia, toka machozi, 
at, pigia kelele. 

Cry, n. kilo, ukelele, ukemi; (for help) 
yowe; (of joy) kigelegele, hoihoi. 
Crypt, n. Lehumba kilichofukuliwa 

chini ya kanisa |. 

Orystal, n. ( ziwe kama ktoo |. 

Crystallization, n. (maji ku 
jiwe zuri kama ktoo|, kukuuka, 
kuganda, 

Crystallize, v. fanya | fanyika | 
Orystal, ganda, gandamana, geuka 
ktoo, kauka. 

Cub, n. mtoto [wa nyama ya mwitu |), 
mwana mbwa. 

Cube, n. (kitu cha miraba sila iliyo 
sawa; hesabu fi hesabu ileile 
fi hesabu ileile fullani, kama 
2373. 

Cubicle, n. pikato wa kulalia, pa 
kulala. 

Cubit, n. ¢hivaa, mkono; 
thiraa konde. 

Cuckoo, n. mtembe, ndege wa asali. 

Cucumber, n. fango | ma- |. 

Cud,n. Chew the cud, fafunatafuna 
kama ng'ombe, cheua. 

Cuddle, v. beba, bembeleza, pakata ; 
(nestle) songana. 

Cudgel, n. gongo| ma- |, rungu | ma-). 
Take up the cudgels for, pigania. 
Cudgel one’s brains, jisumbua 
akili. 

Cue, n. Lagi wa kuchezea Baga- 
telle, &c.}; (hint) Azonyo, ishara, 
shauri, habari, Give a cue to, 
onya, ashiria. 

Caff, n. (of dress) sijafu; (rough 
push) mdukuo, konzi, 

v. piga konde | konzi, mdukuo|. 

Cuirass, n. (wasi la asikari, kama 
kisibau cha madini). 

Culinary, a. -4 upishi, -a kupika. 

Cull, v. chuma, chagua, kusanya. 

Culminate, v. fika juu, fika upeo, 
isha; (reach perfection) iva, kami- 
lika, silawi. 

Culmination, n. ncha ya juu, upeo, 
kipeo, mwisho, usitawt, 

Culpability, n. -wa na hatiya. 

Culpable, a. -enyi hatiya, -a kupa- 


Cry out 


(short) 








CURBSTONE 


siwa hukumu, -a kustahili athabu, 
-a kukosa. 

Culprit, n. mkosaji, mwenyi hatiya. 

Cult, n. dint, iwada, heshima. 

Cultivate, v. ima, panda; (increase) 
sttawisha, ongesa; (improve) fenge- 
neza, fundisha, ongoza, endeleza. 

Cultivated, a. (land, &c.) -/zolimwa, 
-Hotengeneswa ; (mind) -a elimu, 
-a adili. 

Cultivation, n. mlimo, kilimo, 
tunza; (education) malesi, ma- 
Jundisho, adili, ujuzi. 

Cultivator, n. mwengi kulima, &c. 
(7a. Cultivate). 

Culture, n. limo; (education) ma- 
lest, malezi masuri ; (manners) 
adabu, ungwana. 

Cultured, a. -myz Culture. 

Cumber, v. suza, sumbua, ta ma- 
tata. 

Cumbrouws, a, -stf0, -kubwa mno, -a 
uthia, 

Cumulative, a. 
kupakisa. 

Cuneiform, a. -a mfano wa kabari, 
-a kipembe. 

Ounning, n. werevu, ujanja, hila. 

—— a. -erevu, -a hila, kalam'st. 

Cup, v. umika, tia chuku. 

— n. kikombe [vi-]; (metal) hopo 
[ma-]. 

Cupboard,n. sanduku[yakusemama, 
ya kuangika ukutani), kabadi. 

Cupidity, n. famaa, shauko, uchu, 
roho. 

Cupola, n. kuba, sege. 

Cupper, n. mumishi [wa-}. 

Cupping-horn, n. chuku. 

Cur, n. mbwa mdogo, kijibwa. 

Curable, a. -a kuponyeka. 

Curacy,n. (basi ao makaoya Curate|. 

Curate, n. | padre ao kasisi mdogo); 
(Mahommedan minister of mosgue) 
imamu. 

Curative, a. -a kuponya. 

Curb, v. suia kwa hatamu ; (restrain) 
zuta. 

n. djamu ya nguvu; kizuio. 

Curbstone, n. siwe la kando la njia, 
Jiwe la ukingo. 


-a kusidisidi, -a 


CURD 83 
Curtail, v. kini, nyima, kata, katiza, 


Curd, n. maziwa yaliyoganda, ma- 
gandi ya maziwa. 

Curdle, v. mana, His blood 
curdled, alistushwa, alishangaa. 

Cure, v. ponya, ponyesha; (meat, 


Sc.) mg'onda, tia chumvi, tig 


dawa tsioze, kolea. 
——n. kupona, kupoza; mapozo, 
dawa. j 


Curfew, n. | kengele ilioonya zamani 
saa ya kuzima moto na kulala usi- 


ku). 

Curiosity, n. kioja, hedaya, tunu, 
aztzi, kitu kigeni, ajabu ; (inquisi- 
tiveness) ujuvi, utafit?, upekuzi, 
udadisi, uchungulezt. 

Curious, 2. -a funu, -a mtindo, -a 
peke yake, -ngent, -a ajabu; (in- 
quisitive) -juvi, -tafiti, -chungu- 
list. 

Curl, v. sokota, pinda ; 
(waves) inuka. 

—— n. msongo wa nyele, msokoto, 

Curlew, n. sululu, kipila. 

Carly, a. -a Ausokotwa, -a msongo, 

Currant, n. zabibu kavu ndogo. 

Currency, n. desturi, matumizi; 
(money) sarafu, fetha. 

Current, n. (of water) mkondo wa 
maji; (course, succession) 2724, 
maendeleo, mafuatano (| ya mambo}. 


kunja, 





siku hisi, -a watu wengi. 

Curriculum, n. Zarafibu, kawaida. 

Curry, n. mchuzi ; (powder) bizari. 

—v. pika kwa bizari; (cure) £e- 
ngeneza ngozi; (groom) fengeneza 
manyoya ya |) frasi. Curry favour, 

Jt Eza. 

Curse, v. /aant, tukana, apiza; 
(neut.) apa, daani. 

n. Jaana [ma-]|, apizo [ma-], 
matukano. 

Cursive, a. [mwandiko kama wa 
barua, wa kuandika upesi, si kama 
harufu za chapa|. 

Cursory, a. -4 haraka. 

Curst, p.t. za pf.t. ya Curse; a. 
-Holaantwa, -a kustahili laana. 
Curt, a. -4 haraka, -sto adabu, 

-chache, -a kukatiza, 





Curvet, V. 


Customary, a. 


a. -4 desturi, -a kutumika, -a 


CUT 


Jupisha, punguza. 


Curtain,n. fasia [ma-], msuto[mi-), 


chandalua; (screen) ukingo. 


Curtsy, n. kuinama, kushika mguu. 
—— v. fanya Curtsy, (mwanamke | 


sujudu shika mguu. 


Curve, n. kizingo, mviringo, lao, 


Pindi, mzunguko, kombo, ukombo. 


Curved, a.-enyi Curve, -a mviringo, 


-a kupetemana, -a kupindtka. 
rukaruka | frasi), 
randa. 


Cushion,n.mfo (mi- |; (large) takia 


(ma-). 


Custard, n. [maandasi ya maziwa 


na mayayi na sukali |). 


Custard-apple, n. (fruit) Zogetope, 


slafele ; (tree) mtopetope | mi- |. 


Custodian, n. mlinzi, msimamizi, 
Custody, n. (prison) geresa, kifungo, 


minyororo; (guardianship) ulinzi, 
usimamizi. Have in safe custody, 
funga sana, tunza sana. 


Custom, n. desturi, ada, mathehebu, 


kawaida. : 
-@ desturi, -a kas 
watda. 


Customer, n. mnunuzi | wa-|. 
Custom-house, n. fortha. 
Customs, Customs duties, n. ushu- 


ru, kodi. 


Cut, v. (p. t. wa pf. t. Cut) sata; 


(planks) pasua; (logs) chonga; 
(chop, prune) chenga; (firewood) 
chanja; (carve) fanyiza kwa kukata, 
chora; (give pain to) umtsa, choma 


moyo, chukiza; (renounce friend- 


ship) kataa urafiki ; (pass without 
notice) ambaa; (castrate) kasi. 
Cut down (expenses), punguza 
(gharama). Cut in, jitia, jiingiza. 
Cut out, (outdo) siinda, (contrive) 
Janyiza. Cut off, katia mbati, 
katiza. Cut up, sata vipande 
vipande; (annoy) sumbua, tia hu- 
sunt. Cutopen, fumbua. Cut (a 
tooth), nunuza, ota | jino|. Cut 
and run, kimbia upesi. Cut hair, 
nyoa. Cut a caper, raka, randa. 
Cut a fine figure, fanya fahari, 
G 2 


CUT 


Be cut and dried, -wa baridi, -wa 
“kukuu. Cut a pencil, chonga 
kalamu. 

Cut, n. kukata, mkato, pigo; (style) 
ginsi, mtindo, bab. A short cut, 
njia ya kukata. Geta cut (be cut), 
katwa. 

Cutaneous, a. -a ngozi. 

Cuticle, n. mgozz. 

Cutlass, n. upanga mfupi, jisu, bu- 
chart. 

Cutler, n. muza visu, makasi, Sc. 

Cutlery, n. [d:¢haa ya visu, makasi, 
nyembe, 8c. |. 

Cutlet, n. Upande cha nyama kili- 
chopikwa |. 

Cutter, n. Ja cha kizungu ; 
mtu |kitu| mwenyi kukata (Tas. 
Cut). 

Cutthroat, n. mwaaji | wa- |. 

Cutting, Cut, n. (act of) kukafa, 
mchongo; (piece cut) kato [ma-], 
we tool) choro; (of plant) kifawi 

v-). 

a. -a kukata; (causing pain) -a@ 
kuchukiza, -a kuchoma, -kals. 

Cuttle-fish, n pwesa, 

Cutwater, n. (of a vessel) ana- 
mu. 

Cycle, n. (regular succession) duara, 

‘ andamo, mafuatano; (regular 
period) muda [muhulla| msima, 
kipindi; (for riding) [gard jepesi |. 

Cyclone, n. tufanu ya chamchela, 
tufanu kuu, thdruba, kimbunga. 

Cyclopaedia, n. | kilabu chenyi maa- 
vifa ya mambo yote), kamusi. 

Cyclopean, a. -kubwa mno [kama 
kazi ya majitu|. 

Cylinder, n. (kitu kirefu cha mvi- 
ringo, kama mzinga ao bomba). 

Cylindrical, a. kama Cylinder. 

Cymbal, n. toaz? [ma-]. 

Cynic, n. mtharau mema, mtweza 
adili, mgumu. 

Cynical, a. -a Cynic. 

Cynicism, n. fabia ya Cynic. 

Cynosure, n. [itu cha kuvuta macho, 
cha kutazamisha watu). 

Cypress, n. mit). 

Csar, n. mfalme wa Russia. 





84 


DANCING-HALL 


D. 


Dab, v. chachaga. 

Dabble, v. chovyachovya, cheza- 
cheza majini; (treat superficially) 
chesea, onja, purukusha. 

Dabbler, n. mjipurukusha. 

Dagger, n. (curved) zambia. 

Daily, adv. naa. -a killa siku, siku 
zole. Daily wages, pesa sa kuchwa. 

Daintiness, n. kuwa Dainty. 

Dainty, a. -a kupendeza, -tamu, 
-zuri; (fastidious) (-chagua mazuri 
ao matamu tu) -teuzt, -chagust. 

Dairy, n. ghala ya maziwa. 

Dais, n. kit: cha juu, jukwaa, dungu. 

Daisy, n. [wa wa Kizungu |. 

Dale, n. bonde. 

Dalliance, n. kuchezacheza. 

Dally, v. chezacheza, fanya uzembe. 

Dam, n. boma la kuzuia maji, kizui- 
20, kizingiti; (mother) mama 
(mnyama). 

v. £wia maji [bakart), fanya 
kizingiti mtoni. 

Damage, v. karibu, hasiri, vunja. 

—— n. hasara, mathara, shari. 

Damask, n. Sham [nguo]. 

Dame, n. mke mzee, bibi mzee. 

Damn, v./aani, sema “potelea mbali, 
tukana, apiza. 

Damnable, a, -baya sana, -lainifu. 

Damnation, n. /aana ya milele, 
athabu ya kutengwa na Muungu. 

Damnatory, a. -a kupasisha huku- 
mu, -a kuleta laana, -a kuapisa. 

Damp, a. kimaji, -a maji maji, che- 
pechepe, rutuba, -nyefu. 

v. rutubisha, tia maji; (dis- 
courage) suza, poza. Get damp, 
rutubika, loweka. 

——, Dampness, n. rétuba, umaji, 
unyefu. 

Damsel, n. kijana mwanamke. 

Damason, n. [(tundakama sambarau |. 

Dance, v. cheza [ngoma kwa miguu); 
(with joy) randa, rukaruka; (a 
child) vinyavinya. 

n. mchezo, ngoma. 

Dancing-hall, n. afisa. 











DANDLE 85 


Dandle, v. vinyavinya. 

Dandy, n. mmalidadi [wa-], mlt- 
mbwende | wa-), mbeja, mbuji. 

Dane, n. mfu wa Denmark. 

Danger, n. hatari, hofu, kicho, ma- 
shaka. Put in danger, katirisha, 
tia hatarini. 

Dangerous, a. -a hatari, &c. 

Dangle, v. ning’ iniza ; (neut.) ni- 
ng'inia. 

Dapper, a. (mtu) mdogo na mpesi. 

Dappled, a. -a madoadoa. 

Daro,v. hubufu, jasiri yaribia: ; (defy) 
piga sharti, taka shari. I dare 
you to strike me, kuthubutu kuni- 
piga. I dare say, /abuda, naona. 

Daring, a. yasiri, gumu. 

—n. ujasiri, Ugumu. 

Dark, a. -a giza, usi; (secret) 
-a Sirt; (wicked) -0vu; (ignorant) ) 
Jinga,-shenzi. Dark Ages, samant 
za ujinga,=Middle Ages. Dark 
saying, fumbo, maneno ya fumbo. 

——, Darkness, n. giza, Weusi. 
Keep in the dark, ficha, setirt. 

Darken, v. ta giza, povusha; (per- 
plex) t2a mashaka ; (sadden) ondoa 

raha. 

Darling, n. kipenzi. 

Darn, v. shona, tihiia. 

Dart, n. (sudden rush) ruko; (missile) 
sagat, kishale, kiparara. 

v. (throw) Zupa, piga; (emit) 
toa upesi ; (rush) ruka, enda upesi. 

Dash, v. (throw) Zupa kwa nguvu; 
(rush) enda mbio, puruka; (de- 
stroy) vunja, haribu ; (put hastily) 
tia kwa haraka, fanya kwa haraka; 
(of waves, Sc.) pigapiga, ruka- 
ruka. 





[tendo jepesi la nguvu); 
(shock) mshindo; (rain) mashaka, 
maangamizi; (vigour) bidii, ngu- 
vu; (small quantity) #idogo ; (line) 
mstart. 

Dashing, a. jasiri, -a kwenda mbio, 
hodari. 


—— n. mshindo [wa maji). 
Dastard, n. (tu) mnyonge, mwoga, 
mbaya. 


Dastardly, a. -nyonge, -a woga. 


DAZE 


Data, n. mambo ya haktka. 

Date, n. (fruit) Zende, (tree) mtende 
mi}: (time) tarihi, mwaka na 
mwezi na siku ya jambo Jfuilani. 
From this date, Zangu tarihi hii, 
tangu leo. 

—— v. ta tariht, (andika mwaka 
mwezi siku ya jambo fullani|. 
Date from, -wa Zangu. It dates 
from, mwanzo wake ni, imekuwa 
tangu. This custom dates from 
ancient times, desturi htt imekuwa 
tangu siku za kale, mwanzo wake 
zamani sana. 

Daub, v. paka, paka vibaya... 

Daughter, n. binti, mtoto mke, 
mwana,kijana. Daughter-in-law, 
mkwe. 

Daughterly, a. -a bint:, kama binti. 

Daunt, v. zuia kwa hofu, ogofya, 
titsha, stusha, shinda. 

Dauntless, a. -s10 na hofu, -jasirt. 

Daw, n. (ndege kama kunguru 
mdogo). 

Dawdle, v. Zanga, fanya usembe, 
tundawaa. 

Dawn, n. affajiri, kucha, mapamba- 
suko, ukungu, weupe wa assubut ; 
(beginning) mwanzo. 

—— v. pambazuka; (begin) anza. 
It dawned upon him, mza ilimwi- 
ngtlia moyoni, ilianza kumwelea. 

Day, n. siku; (time of daylight) 
mchana, kuchwa; (period) wakat?, 
maisha, muda. All day, mchana 
kuchwa. Day-labourer, . kibarua. 
Good-day, (greeting) zambo. Every 
other day, e/a siku ya pili, Day 
by day, Day after day, From day 
to day, siku kwa siku. The day 
after to-morrow, kesho kutwa. The 
third day, mtondo, The fourth 
day, mtondo goo. This day week, 
siku ya nane; (a week ago) langu 
siku saba. Win the day, shznda. 
A day’s wage, pesa sa kuchwa. 

Daybreak, Day-spring, n. = Dawn. 

Daylight, n. mchana. 

Daze, v. stusha, fathatsha, rusha 
akili, tia bumbuazi, shangaza. 

—— n. bumbuazi, mshangao, fathaa. 


DAZZLE 86 


DEBUT 


Dazzle, v. fanya kiwi, tia kiwi ma-| Dealing, n. (trade) biashara, uba- 


chont, shangasza, staajabisha. 

Deacon, n. shemasi [ma-]. 

Dead, a. -fu, -Hokufa; (deceased 
person) marehemu; (lifeless, feeble) 
kama kifu, -kavu, baridi, pasipo 
nguvu, pasipo fayida; (that has 
lost feeling) -pooza. Be dead, 
fariki, fa, kwisha. Dead body, 
(of man) mayifi ; (ofanimals dying 
naturally) pinda, msoga [mi-]. 
Dead language, [/ugha ya kale 
tsiyotumtka sasa, kama tmekufa). 
Dead letter, sz -enyz nguvu. ‘The 
law is a:dead letter, sheria imekufa. 

. Dead sleep, usingizi mzito. Dead 
weight, kifu kizito cha kulemea. 
Dead colour, vangt tstyong’aa. 
Dead heat, kushindana sawa sawa. 
Dead level, sawa sawa kabisa. 
Dead shot, [mtu asiyekosa shebaha 
stku'sote|. Dead certainty, takika 
pasipo shaka. Deadlock, matata 
yasiyo na mwisho, mwisho wa 
maneno, mashaka matupu, kusi- 
mama. Dead calm, siwari kuu. 

—— n. Dead of night, usiku wa 
manane, The dead, waltofarth:. 

Deaden, v. ondolea nguvu, thoofisha, 
legesa, pooresha ; (lessen) punguza, 
nyamasisha, tuliza. 

Deadly, a. -a kufisha, wa mauti, 
-baya sana ; (aim) -siokosa shebaha. 

Deadness, n. wlege/u, uthaifu, uzito, 
baridi, upooso. 

Deaf, n. A deaf person, kisiwi 
[vs-]. 

Desfen, v. fta kiziwi, shinda masi- 


Deal, v. (p. t. #a pf. t. Dealt) (dis- 
tribute) gawanya; (act) Zenda; 
(trade) fanya biashara. Deal with, 
shughulika na, -wa na neno na; 
(arrange) tengeneza, kata. Deal 
in, “sa na nunua. 

n. (wood) sunobari ; (quantity) 
wingi; (in cards, &c.) mgawo. A 
great deal, wingi. A good deal 
of, -ingi kidogo. 

Dealer, n. mchurusi (wa-), -enyi 
duka, bazazi | ma-). 





sazi, shughuli ; (affairs, conduct) 
mambo, matendo, mwenendo. 

Dealt, p. t. #a pf. t. ya Deal. 

Dean, n. (mkuu wa makasisi wa 
Cathedral]. , 

Deanery, n. (kazi ao makao ya 
Dean }. 

Dear, a. (beloved) -pfenzi, -a kupe- 
ndeza; (in letters) muhebbi; (ex- 
pensive) ghali, -a thamani. Get 
dear, ehalika. Oh dear! ah-ah! 
mama wee! Dear me! doo! 

Death, n. mauti, kifo, kufa, ufu, 
ajali, farrathi; (end, ruin) mwi- 
sho, maangamizi. At death’s door, 
kufani, kuchungulia kusimu. 
a natural death, (animal) -fa ki- 
pinda, (man) -fa ajali. 

Debar, v. #inga, zuta, kataza. 

Debase, v. (degrade) ¢hs/t, shusha, 

bu; (lower value of) rahkzszsha, 
ghoshi. 

Debasement, n. uthilifu, unyonge, 
uthaifu, ubaya, hali baya; (de- 
preciation) #haribifu, kughoshi. 

Debate, n. maneno, kubishana kwa 
maneno, ugomut, shauri, hoja. 

v. bishana kwa maneno, hoji 
hoji, jadiliana, fanya shauri, 

rt. 

Debauch, v. (spoil) poteza adili, 
potosha, haribu; (corrupt) pevusha, 
#omaza, tongoza. 

— n..karamu mbaya [ya ulafi na 
ulevij. 

Debauchee, n. mwasherati, mlafi, 
mlevi. 

Debauchery, n. uasherati, ulafi na 
ulevi, 

Debenture, n. sat: ya fetha, sharti. 

Debilitate, v. thoofisha, punguza afya, 
ondolea nguvu. 

Debility, n. uthatfu, ulegefu. 

Debit, v. andikia fetha, karithisha. 

Debouch, v. toka, tokea. 

Debris, n. fakafaka, kifusi. 

Debt,n.deni. Bein debt, wiwa, -wa 
nadeni. Have in one's debt, wia, 

Debtor, n. mdeni | wa-). 

Debut, n. mwanzo, tokeo. 





Die . 





DECADE 


87 


DECOY 


Decade, n. mwongo[mi-]; mudawa|Decision, n. hkukumu, maamuzi, 


miaka kumi. 

Decadence, n. ufunguo, uharibifu. 

Decalogue, n. amri kumi za Musa. 

Decamp, v. kimbia, ondoka, vunja 
kituo. 

Decant, v. foa mvinyo chupani, 
mimina. 

Decanter, n. chupa ya kutia mvinyo. 

Decapitate, v. kata kitwa. 

Decapitation, n. kukata | kukatwa | 
kitwa. 

Decay, v. Aaribika, oza, chakaa, fifia ; 
(diminish) funguka. 

——n.upunguo,uharibifu,kuosa, 8c. 

Decease, v. -fa, fariki, isha. 

Deceased, n. marehemu. 

Deceit, n. kila, hadaa, uwongo, 
udanganifu, madanganya, ujanja. 
Deceitful, a. -danganifu, -a hila 

erevu, -janja, 

Deceitfulness, n. udanganifu, &c. 

Deceive, v. danganya, punja, kopa, 
karamkia, shaua, 

Deceiver, n. mtu wa hila, Sc. ( Taz. 
Deceit), ayart. 

December, n. | mwest wa thenashara 
wa mwaka kizungu |. 

Decency, n. adabu, heshima, uzuri. 

Decennial, a. -2 killa mwaka wa 
kumi. 

Decent,a.-a adabu,-a heshima,-suri. 

Deception, n. 4#/a, werevu. 

Deceptive, a. -4 kudanganya, -a hila, 
enyi matata, -a kutia mashaka. 

Decide, v. (a cause, quarrel) kafa 
maneno, amua; (resolve) asimu, 
nia, kusudia. 

Decided, a. wasi, Pasipo shaka, tha- 
hiri; (resolute) -2UMU, -4 NEUVU. 
Deciduous, a. [-a kuota na kufifia 
kwa muda wake|, -a kupukutika. 

Decimal, n. mwongo (mi-). 

Aa Mi Decimal system, 
(kuhesabu hwa miongo, ndio kumi 
kumi. Decimal coinage, | fetha ya 
kuhesabika kumi kumi). 

Decimate, v. wa killa mtu wa kumi. 

Decipher, v. pata kusoma, kufasiri 
(maandiko mageni ao magumu |; 
pata kusikia maana ya. 


mwisho wa maneno; (resolution) 
ugumu, nguvu, uthabiti. 

Decisive, a. (clear) wazi, halisi, 
pasipo shaka; (final) -a kukata 
maneno, -a kushinda, -a nguvu, 
mkataa, lamma. 

Deck, v. pamba, vika vizuri. 

—— n. sitaha, dari.. 

Declaim, v. sema kwa sauti kuu, 
paliza sauli; (practise speaking) 
Jifunza unenaji, jizoeza kunena. 

Declamation,n. maneno ya makelele, 
usemi wa kiburi, usemaji. 

Declamatory, a. -a makelele. 

Declaration, n. kabari, taarifu, ta- 
ngas0, maneno. 

Declaratory, a. 
biri. 

Declare,v. nena kwa nguvu, tangaza, 
thihirisha, vumisha. 

Declension, n. sama Decline, n. ; 
(grammat.) (ginsi ya kubadilika 
Noun}. 

Declination, n. sama Decline, n 

Decline, v. (refuse) kafaa; (slope) 
inama ; (go down) shuka ; (lessen) 
punguka; (turn aside) enda upande, 
potoka. 

——n. (sloping) mainamisi, kuina- 
ma,kushuka,telemko; (diminution) 
upunguo, kuchakaa, uharibifu ; 
(phthisis) kifua. 

Declivity, n. telem’ko, kilima. 

Decoction, n. (dawa ya vitu vilivyo- 
pikwa). 

Decompose, v. (analyse) vunja, geusa 
hali ya asili, geusa; (putrefy) 
ozesha, oza. 

Decomposition, n. (analysis) mvun- 
Jo; (putrefaction) shove, uost, kiosa. 

Decorate, v. zamba, remba, 

Decoration,n. panbo[ma-},urembo; 
(medal) nishani, 

Decorative, a. -a kupamba, -a kulia 
uzuri. 

Decorous, a. -a adabu, -a heshima. 

Decorum, n. adabu, heshima. 

Decoy, v. Tega, nasa, vuta, shawishi. 

—— n. mtego |mi- ), kitu cha kulegea; 
(bait) chambo. 


-a kueleza, -a kuhu- 


DECREASE 


Decrease, v. funguka, pungua. 
Decree, n. amri, agizo, hukumu. 
v. oa amri, amuru. Fate de- 
crees it, #2 ajalt, Muungu. 
Decrement, n. upungufu. 
Decrepit, a. ‘hatfu | kwa uszee, ku- 
chakaa, &c.), -kukuu, -hongwe. 
Decrepitude, n. ukongwe, halt thatfu. 
Decry, v. laumu, tea hatiyant, singi- 
sta, thavau, rahisisha, umbua. 
Dedicate, v. weka wakf, fanya -ta- 
katifu, sindua, tabaruku; (devote) 
toa, weka, funga kabisa; (a book) 
andikia | kitabu | anwani. 
Dedication, n. (speech, ceremony) 
hitima ya kuzindulia, msinduo, 
kutabaruku; (offering) kutoa, ku- 
- weka. 





Deduce, v. onya maana, elesa, fasiri 


maana. | deduce, kwa sababu hiyo 
nasema, basst naona. 

Deduct, v. toa, chukua, katia, twalia. 

Deduction, n. mkato, tliotolewa, 
nussu tliyotwaliwa, It is a fair, 
natural deduction that, mambo haya 
yaonya, maana ya maneno ndiyo 
hit, kwa sababu hii twaona, nt 
thahirs. 

Deductive, a. -a kuonya maana, -a 
kueleza, -a kuthihirisha. 

Deed, n. ?endo, kitendo, kasi; (great 
deed) zZendo kubwa ; (legal) kati 
mkataba |mi- |. 

Deen, v. thani, ona, hesabu. 

Deep, a. -a kwenda chint; -a kwenda 
nyuma,-andant,-refu; -ingt,-nene, 
-2tto; (deceitful) -7anja, -erevu. 
A deep river, mto wa maji mengi. 
Deep respect, heshima nyingi. 
Deep silence, kimya kabisa. Deep 
darkness, giza nene |(nsito). Deep 
colour, rangi nyingi |nyeusi,nzilo |, 
Deepthought, fkaranyingi. Deep 

sound, saufi mene. Deep subject, 
jambo la fumbo, (la sirt, lenyt ma- 
tata, gumu). Deep secret, sez 
kubwa. Deep mouming, Ausunt 
nyingi, nguo za kuugulia. Soldiers 
six deep, asikari safu sita. He is 
deep in his book, anasoma sana 
kitabu chake. 


88 


, | Defective, 


DEFENSIVE 


Deep, 0. bahari kuu; (deep water) 
kilindi, lindi. In the deep of the 
heart, moyoni kwa ndani, kimayo- 
moyo. 

Deepen, v. ongeza urefu | wa kwenda 
chini ao nyuma ao ndani); (in- 
crease) ongeza, (neut.) ongeseka. 

Deeply, adv. sana. 

Deer, n. (nyama yo yote ya mfano wa 
paa, kulungu, &c.). 

Deer-stalking, n. kuwinda Deer. 

Deface, v. karibu, umbua, geuza 

Defacement, n. uharibifu, kuumbua. 

Defamatory, a. -2 kusingizia, &c. - 
(7az. Defame). 

Defame, v. singizia, umbua, rahi- 
sisha. 

Default, n. kosa | la kutofanya ipasa- 
vyo); ulegevu, upungufu, kuto- 
fanya. In default of, ziwa hapana, 
isipokuwa, mahali pa. 

Defaulter, n. mfu wa Default, 
mkosaji | wa- |. 

Defeat, v. shinda, kimbiza, piga, 
vunja. 

——n. kushindwa, kufukuzwa, ku- 
batilika, ushinde. 

Defect, n. upungufu, ila, kombo, 
kipunguo, kosa, kasoro. 

Defection, n. kutoroka, kupotoka, 

a. -enyt Defect. 

Defence, n. kulinda, ulinst, hamaya; 
(plea, answer) maneno ya kutetea, 
majibu, madai; (vindication) 4u- 
shindania ; (anything which pro- 
tects) kinga. 

Defenceless, a. pasipo nguvu | rafiki, 
boma, asikari, msaada, mlinsz, Stc. } 
tupu, thatfu. 

Defend, v. (guard) /inda, hsfathz, 
simamia; (speak for) ¢efea, shu- 
hudia, sayidia; (in court) data. 

Defendant, n. mshtakiwa. 

Defensible, a. -a kulindwa, -a ngu- 
UU; (capable of vindication) -a 
maana, -a kuthubuteka. 

Defensive, a. -a kujilinda tu. De- 
fensive armour, se/aha sa kukinga 
(ngao, nguo za chuma, &c.|. De- 
fensive alliance, uraftki wa ku- 


DEFER 


kingia (kusuia| vita. Be on the 
defensive, 7z/z2da. 


Defer, v. weka, cheleza, akhirisha, 


kawisha. Defer to, ondokea, kubali 


maneno ya, jitoa kwa. fanyia urathi. 

Deference, n. (kufanya) heshima, 
utii, urathi, ustahifu. 

Deferential, a. -stahifu, -a | kutoa) 
heshima. 

Defiance, n. kufaka vita (shari), 
maneno ya kutaka vita, kuita kuja 
kupigana. 

Defiant, a. -a kutaka vita, 
tharau, -a kiburi. 

Deficiency, n. upungufu, kipunguo, 
kidogo, uchache, haba, kasoro. 

Deficient, a. pungufu, -kosefu, haba, 
kidogo. He is deficient in sense, 
hana akili nyingi. 

Deficit, n. kipunguo cha mali, hasara. 

Defile, n. [xjza nyembamba ya mili- 
manzi), mlango, bonde, pembamba. 

—— v. majisi, chafua, tia taka; 
(march) pita mmoja mmoja |asi- 
kart); (seduce) 82k:77, tongoza. 

Defilement, n. ujust, uchafu, unajisi. 

Define, v. onya halisi, eleza halisi, 
aint, ainisha, eleza maana yote. 

Definite, a. halisi, thahiri, wazi, 
enyi maana moja. 

Definition, n. ¢/es0, mafafanusi, 
tafsiri. 

Definitive, a. -a kukata maneno, 
makataa. 

Doflect, v. vuta upande, potosha, 
geuza; (neut.) enda upande, po- 
toka, geuka. 

Deflection, n. kwenda upande. 

Deform, v. umbua, haribu, geuza 
vibaya. 

Deformed, a. kilema [vi-], -a ku- 
umbuka, -enyi kombo. 

Deformity, n. /emaa, kombo. 

Defraud, v. thalimu, punja, kopa. 

Defray, v. lifa, ondoa gharama. 

Defunct, a. -/u, marehemu. 

Defy, v. sz ogopa, tharau; (call to 
fight) Zaka shari, ila kuja kupi- 
gana; (provoke) folea ujuvi, kaidi, 
fanya kiburi kwa, piga masharti, 
I defy you to do it, #kiweza, juu 


-a ku- 


89 


DELIBERATE 


yangu kulipa, usipoweza, juu yako: 
huwezi wee. 

Degeneracy, n. kama Degenera- 
tion. 

Degenerate, v. Aaribika tabia, rudia 
ushenzi, zidi kuwa -baya, punguka, 
thooftka, geuka vibaya. 

a. -ltoharibtka, -liogeuka vibaya. 

Degeneration, n. "kuharibika tabia, 
kugeuka hali vibaya. 

Degradation, n. uthilifu, aibu, upu- 
ngufu wa cheo. 

Degrade, v. shusha, thili, tweza, 
aibisha, ondolea cheo, punguza he- 
shima. 

Degree, n. (rank) daraja, cheo; 
(amount) kadiri; (in measure- 
ment) | kipimo cha kupimia duara 
na pembe). By degrees, kedogo 
kidogo, polepole, punde kwa punde. 
In a certain degree, kidogo, nussu, 
kadiri. Toa degree, sana, mno. 

Deify, v. fanya Muungu, heshimia 
mno. 

Deign, v. kubali, rithia, penda. 
Deign to listen, Zafathali ustki- 
lize. 

Deism, n. [mani ya kusema, ‘ Naa- 
mint kunaye Muungu, bass’). 

Deist, n. miu wa Deism. 

Deity, D. Kungu, umuungu, mu- 
ungu |mi-). 

Dejected, a. -a huzuni, -zilo, -a ku- 

. stkitika. 

Dejection, n. huzuni, moyo mztio, 
sikitiko. 

Delay, v. kawisha, usirisha, akhi- 
risha, cheleza, faitisha; (neut.) 
kawa, kawta, faili. 

——n. ukawio, ukawa, usiri, 2uto; 
(interval) muda, muhulla. 

Delectable, a. -2 kupendeza, -tamu. 

Delectation, n. furaha, mapendezi, 

Delegate, v. ‘uma, wakilisha, agiza. 
Delegate to, wekea, tolea, agista. 

n. mjumbe (| wa- |, wakili | ma- |. 

Delegation, n. kufuma, &c.; wa- 
Jumbe, Sc. (Taz. Delegate). 

Deleterious, a. -haribifu, -potevu, 

Deliberate, v. (take counsel) fanya 
maneno, fanya shaurt, hojiana, 








DELIBERATE 90 


' barizt; (reflect) fikiri, wasa, a- 
ngalta. 

Deliberate, a. -angultfu, -a hathari, 
pasipo haraka, -a kusudi. A de- 
liberate falsehood, #wongo halisi. 

Deliberately, adv. kwa kuangalia, 
makusudi; (slowly) polepole, ta- 
ratibu, kidogo kidogo. 

Deliberation, n. (discussion) ma- 
neno, shauri; (consideration) fika- 
ra, uangalifu, taratibu, hathari. 

Deliberative, a. -a kufanya shauri. 
A deliberative assembly, darasa. 

Delicacy, n. (refinement) adabu; 
(care) wangalifu; (nice dish) cha- 
kula kitamu, &c. (Tas, Delicate). 

Delicate, a. (pleasing) -@ upe- 
ndeza, -Lamu, -zuri; (soft) -eroro; 
(fine) -dogo; (slender) -embamba ; 
(smooth) -/aimi; (slight) -epesz; 
(refined) -a adabu; (careful) -anga- 
lifu. A delicate business, jambo 

“Aa matata, -gumu. In delicate 
health, marra kwa marra ha- 
west. 

Delicious, a. -a kupendeza mno, 
zuri mno, -lamt mno. 

Delight, n. furaha. 

— v. furahisha, pendeza sana. 

Delightful, a. -a kupendeza sana, 
-a kufurahisha sana. 

Delimitation, n. kuandika mipaka. 

Delineate, v. (draw, paint) andika, 
piga sanamu ya; (describe) fafanua 
kwa maneno, onyesha halisi. 

Delineation, n. kuandika, Sc. (Taz. 
Delineate). 

Delinquency, n. kosa, hatiya. 

Delinguent, n. mkosaji, mwenyi 
hatiya. 

Delirious, a. -enyi kupayukapayuka 
[Awa ugonjwa ao ulevi), -a kupa- 
payuka. He is delirious, haneni 
kwa akili, hana akili. 

Delirium, n. #ali ya Delirious, 
mapayo, mahoka, wasimu. 

Deliver, v. (save) okoa, ponya, hz- 
fathi; (give out, hand over) ka- 
bith, toa, salimtsha, weka. Deliver 
a speech, toa maneno, hubiri. Be 
delivered of a child, -zaa mtoto, 


DEMISE 
Jifungua mtoto. Deliver a blow, 


ga. 

Deliverance, n. wokovu, wokozi, 
ukombozi; (utterance) kutoa | ma- 
neno wasi, mahubiri); (chiid- 
birth) usazi. 

Deliverer,n.mwokozi(wa-|.  _ 

Delivery, n. kama Deliverance; 
(mode of speaking) (ginsi ya ku- 
nena, kupiga, &c.\, matam'ko. 

Dell, n. donde, kibonde. 

Delta, n. (inchi sawa patokeapo mlo 

ani). j 

Delude, v. danganya, poteza, ha 
mchanga wa macho, shaua. Be 
self-deluded, ghururika. 

Deluge, n. gharika, maji makuu, 
mafuriko, eneo la maji. 

— v. gharikisha, funikiza. 

Delusion,n. #ia ya uwongo, ghururi; 
madanganya. He is a victim of 
delusion, amedanganyika sana, 
amerukwa na akili, ameghuru- 
rika. 

Delusive, a. -a kudanganya, -a 
uwongo. Make a delusive show, 
Jtshaua. 

Demagogue, n. mfitini, mwenyi 
kusukuma watu. 

Demand, v. taka kwa nguvu, uliza ; 
(require) Az¢ay2z ; (in marriage) posa. 

n. haja, ulizo, swali, agizo; 
(need) #4aji, famaa ; (in marriage) 
poso, mapozi. On demand, marra 
ttakwapo. There isa great demand 
for cloth, Cloth is in demand, nguo 
inatakiwa sana, tamaa tele, wana- 
nunua nguo nyingi, wanunuzi 
wengi. 

Demarcation, n. kuandika mipaka. 

Demean (oneself), v. (behave) enda, 
enenda, lenda, jiweka; (debase) 
Juhili, jilia aibu. 

Demeanour, n. mwenendo, sura, 
umbo. 

Demented, a. -enyi wasimo | kichaa, 
kurukwa na akili). 

Demerit, n. kosa, funguo. 

Demi-god, n. (muungu mdogo, nussu 
muungu, kama muungu|. 

Demise, n. mauti. 





DEMOCRACY 


Democracy, n. (people) makutano, 
watu wote; (government) Aukumu 
ya watu wadogo, hukumu ya maku- 
tano, (siyo ya mfalme, monarchy, 
wala ya wakubwa, aristocracy). 
This country is a democracy, wafu 
wa inchi hii hawana mfalme, 
wajilawala wenyewe tu. 

.Democrat, n. mpenda Democracy. 

Democratio, a. -2 Democracy. 

Demolish, v. haribu,vunja, bomosha. 

Demolition, n. uharibifu, maanga- 
mist, kubomoa. 

Demon, n. upepo [pepo] mbaya, jini 
[ma-], shetani (ma-). 

Demoniac, a. -£nyi kupagawa na 


Demoniacal, a. -a shetant. 

Demonology, n. elimu ya pepo. 

Demonstrable, a. -a uthubutikana. 

Demonstrate, v. onya wazi, thubu- 
tisha, onyesha. 

Demonstration, n. (proof) mathu- 
butu, ushahidi, mafafanusi; (cer- 
tainty) Aakika; (show) onyesho, 
tamasha. 

Demonstrative, a. -a kuthubutisha, 
-a kuonyesha; (showing outwardly) 
-hunjufu, -a waziwazi. 

Demoralization, n. #iaribifu wa 
moyo, kupotewa nia njema, kupu- 
nguka adili, kugeuka ushenzi. 

Demoralize, v. haribu nia hali, 
tabia), poteza, potosha, ondoa adili, 
geuza vibaya. 

Demur, v. kataa, si taka, kanya. 

—— n. shaka, makatazo. 

Demure, a. -eny? kiasi, -enyt haya, 
taratibu. 

Den, n. undu (la nyama ya mwitu |, 
kitundu, pango, nyumba mbaya- 
mbaya. 

Denationalise, v. geuza desturi za 
kabila |za kwao|. 

Denaturalize, v. karibu labia ya 
asili, geuza desturi za asili. 

Denial, n. kikano, ukani; (with- 
holding) mnyimo, kuhini, maka- 
tazo. 

Denizen, n. mkaa |wa-) mahali 

fullani mkazi, mzalia. 


91 


DEPEND 


Denominate, v. Zaja, ta. 

Denomination, n. (name) jina 
[ma-]; (class) ginsi, aina; (sect) 
mathehebu. 

Denominational, a. -a mathehebu 
JSullani [yo yote), -enyi mafundisho 
mbali mbali. 

Denotation, n. maana. 

Denote, v. onya, -wa ishara ya, -wa 
na maana fullani. It denotes rest, 
maana yake, raha. 

Denouement, n. mwisho wa hadithi 
(wa jambo fullans). 

Denounces, v. sitak:, suta, shutumu, 
laumu, nenea. 

Dense, a. -z2ifo, -mene, -ingt, -gumu. 

Density, n. uzzto, unene, Sc. 

Dent, n. Zengo, kishimo, kibonyeo. 

Dental, a. -a meno. 

Dentifrice, n, (dawa ya kusugulia 
meno}. 

Dentist, n. fundi wa kung’ oa meno. 

Dentition, n. Auota meno, meno. 

Denudation, n. (kazi ya mvua na 
mito, &c., ndio kuondoa udongo, 
mawe, mitt, Sc., na kuleta chini|. 
This place is the result of denuda- 
tion, kapa pameliwa na maji. 

Denude, v. fwalia, ondolea, vulia. 

Denunciation, n. ashtaka, masuto, 
Shutumu, laumu. 

Deny, v. kana, kanisha; (refuse) 
kataza; (withhold) nyima, hinz. 
Deny oneself, jinyima, jihini- . 
sha, jthatalia, 

Depart, v. ondoka, toka, enda zangu 
[sako, zake, &c.], funga safari, 
shika njia, safiri; (die) fariki, -fa. 
Depart from, ondoka katika ; (tor- 
sake) acha. He departed this life, 
alifariki dunia. Departed, (dead) 
marehemu. 

Department, n. sehemu, kazi; 
(district) jimbo | ma- |, wilaya. 

Departure, n. kuondoka, &c., sa- 

fari (Taz. Depart). A new de- 
parture, mwanzo, jambo jipya. 

Depend (on), v. (be connected with) 

fuatana na, tungika na, funga- 
mana na; (rest on) -wa mtoto 
wa (mfuasi wa, kazi ya, juu ya, 


DEPENDENCE 


92 


DEPUTATION 


chini ya), tnamia, elekea; (trust) | Deposit, n. amana, akiba, kitu kili- 


amini, tegemea; (be maintained 
by) pata riziki kwa, kaa kwa, 
ponea, Everything depends on 
you, yote juu yako. It depends, 
labuda. \t depends on circum- 
stances, kama ndivyo sivyo. It 
depends on his coming, kuna 
atakapokuja. Depend upon it! 
Hakuna shaka! kweli! 

Dependence, Dependency, n. kali 
ya kuwa Dependent; (country) 
milki, mali, inchi ya chini. 

Dependent, n. mfuasi [wa-], mtoto 
[wa-]}, chokora | ma-]. 

a. 43 kufuatana na, &e. 
(Zaz. Depend); (subject) -a ku- 
shindwa, -a utumwa; (abject) 
thaifu, -nyonge. He is utterly de- 
pendent, fukara, hana mbele wala 
nyuma, hana kitu. Be dependent 
on (for maintenance, &c.), pata 
riziki kwa, kaa kwa, ponea. 

Depict, v. piga sanamu ya, andika; 
(describe) eleza kwa maneno, fa- 
fanua. 

Deplete, v. fanya -tupu, ondolea 
vyote vilivyomo. 

Depletion, n. kufanya | kufanyika | 

_ tupu, Sc. 

Deplorable, a. -a kutia huzuni, -a 
kustkitisha, -baya. 

Deplore, v. /z/ta, stkitzkia, jutia. 

Deploy, v. eneza, tanua (safu ya 

asikari vitani |). 

Deponent, n. shahidi [ma-]. 
Depopulate, v. kumba watu katika, 
ondolea watu wote, fanya ukiwa. 
Depopulation, n. kukumba watu, 
&c. (Zaz. Depopulate); kuka- 
mishwa [kuondoka| watu, kuwa 

ukiwa. 

Deport, v. hamisha, fukuza. 

Deportation, n. uhamisho, kuha- 
mishwa, fukuszo, 

Deportment, n. mwenendo, kikao, 
sura. 

Depose, v. uzulu, shusha, ondosha; 
(give evidence) shuhudia, toa usha- 
hidi. 

Deposit, v. weka, salimisha, toa. 





chowekwa, rahani; (sediment) 
takataka za chini, mashapo. 

Deposition, n. (evidence) usiahidi, 
mathubulu; (removal from office) 
kuusulu; (of sediment) kuweka 
chini, kutuama. 

Depository, n. mlinzi, mwenyi ku- 
wekewa kitu; (store-house) giala, 
bohari. 

Depot, n. ghala, bohari ; (of soldiers) 
barakisi, kituo. 

Deprave, v. karibu labia, geuza vi- 
baya, potosha. 

Depraved, a, -baya, -ovu, -potofu. 

Depravity, Depravation, n. upotofu, 
ubaya. 

Deprecate, v. /alama, zuia kwa 
maombi, ombea; (disapprove) s¢ ku- 
bali, kataza; (regret) jutia. 

Deprecation, n. /alamiko, uombezi ; 
(disapproval) makatazo, mazuzo. 

Depreciate, v. rahisisha, kashifu, 
singizia, umbua, 

Depreciation, n. kurahisisha, &c. 
(Zaz. Depreciate), upungufu wa 
thamani, urahisi. 

Depreciative, a. -4 Depreciation. 

Depredate, v. leka, karibu. 

Depredation, n. kuteka, maharabu. 

Depredator, n. mharabu (wa-]. 

Depress, v. (lower) inamisha chini, 
shusha; (make dejected) kusuni- 
sha, legeza, stkitisha. 

Depression, n. bonde, shimo (ma-], 
kwenda chini, kubonyeka; (dejec- 
tion) Ausuni, uztto; (diminution) 
upungufu, ulegevu. 

Deprivation, n. kutwaa ,kutwaliwa ; 
(want, loss) #hzfajz, hasara. 

Deprive, v. ‘walia, ondolea, nyima. 

Depth, n. halt ya kuwa Deep (Zaz. 
Deep); urefu wa kwenda chini, 
uketo. Depths of the sea, vilindi. 
Depth of winter, katt ya wakali 
wa baridi. Depths of ignorance, 
ujinga mwingi. Depth of night, 
usiku wa manane. Be (get) out 
of one’s depth, jifafanya, potea. 

Deputation, n. agizo; (person) 
mjumbe, wajumbe. 


DEPUTE 


Depute, v. tuma, agiza, wakilisha. 

Deputy, n. mjumbe [wa-|, tume, 
wakili | ma-). 

Derange, v. chafua, tia fujo [hifu- 
jofujo |), haribu, vunja; (make mad) 
poteza akili, tia kichaa wazimo ). 

Derangement, n. machafuko, uhari- 
it (madness) wazimu, kupotewa 


Daselist, n. kilichoachwa, kilicho- 
kupwa. 

Deride, n. cheka, thihaki, fanyizia 
mzaha, tharau. 

Derision, n. mzaha, ththaka, ku- 
cheka, tharau. 

Derisive, a. -4 Derision. 

Derivable (Be), v. patikana, juls- 
kana, tokana. 

Derivation, n. (origin) asz/z, mwa- 

so; (getting) kupata. 

Derivative, n. na a. sz -a asili, -lio- 
toka kwingine, mtoto. 

Derive, v. pata, pokea. Be derived 
from, Zoka katika, -wa mtoto wa. 
It is derived from, mwanzo wake 
ni, asili yake nt. 

Derogate, v. punguza, toa nussu 
katika, katia. 

Derogatory, a. -enyi athu, si -a 
heshima, -a kutharau, -a kuhasiri. 

Dervish, n. derweshi |ma-), mta wa 
[soa]; (beggar) mwombaji, ma- 
skint. 

Descant (on), v. foa maneno mengi 
juu ya, piga domo juu ya, semea 
Sana. 

Descend, v. (of position) shuka, 
kwenda chini, telem’ka; (of origin) 
toka, zaliwa. Descend on (to), 
endta, pita. He is descended 
from a king, mtoto wa mfalme, 
jamaa ya Sultani. 

Descendant, n. mtoto [wa-], mzao 


[wa-}. 
Descent, n. kushuka, mshuko, 
Zelem'ko; (raid) vita, kuendea; 


(lineage) kizazi, wzast; (degener- 
acy) aibu, kulhilika, mageuzi 
mabaya. 

Describe, v. /oa habari, eleza, simu- 
lia habari ya, hadtthia, fafanua. 


93 


DESIGNEDLY 


Description, n. kabari, kisa, hadi- 
tht, maneno; (kind) ginsi, namna. 

Descriptive, a. -a kueleza, -a kusi- 
mulia habari. 

Descry,v. ona,chungulia pata kuona. 

Desecrate, v. st heshimu, vunja he- 
Shima ya, najisi, atbisha. 

Desecration, n. kuvunjia heshima, 
kunajisi, aibu. 

Desert, v. (abandon) acha vibaya, 
tupa; (run away) foroka, kimbia; 
(remove from) kama katika. A 
deserted (solitary) person, mkiwa. 
A deserted village, mahame. 

——n. jangwa [ma-), nyika, ukiwa, 
poli, mahame; (merit) ustahil:; 
(reward) thawabu, haki, tuzo. 

Deserter, n. lasikari|) mtoro (wa-), 
mkimbizi. 

Desertion, n. #foro ; (abandonment) 

- kuacha vibaya, kutupa; (removal) 
uhame; (desolation) ukiwa. 

Deserve, v. stahilz, He deserves a 
beating, afaka kupigwa, ahitaji 
kupigwa. 

Deservedly, adv. éstahilivyo, vema, 
kwa haki. 

Deserving, 
njema. 

Deshabille, n. (nguo sa nyumbani 
ao za faraghani), nguo haba, kucha- 
fuka nguo. 

Desiderate, v. (want) Zaka sana; 
(regret) jutia. 

Desideratum, n. (kitu kilichotakwa 
sana), hitaji, punguo, farrathi. 

Design, n. (intention) kusudi [ma-], 
mradi, shauri (ma-), nta; (sketch, 
pattern) sanamu, ktolezo, namna, 
larakibu; (plot) hela, kitimbi. ' 

v. (trace out) fanya Tandika | 
shauri, tunga, rakibisha; (devise, 
invent) buni, vumbua, tunga, Sant, 
andika; (intend) kusudia, nia, 
azimu. Design work, toa kazi. 

Designate, v. onyesha, taja, agiza; 
(appoint) chagua; (denote) [-wa 
na maana fullant |. 

Designation, n. jina, agizo, wonye- 
sho; (meaning) maana. 

Designedly, adv. makusudi. 


a. -stahtlifu, -enyi sifa 





DESIGNER 


Designer, n. fundi, mwongozi 
wa kasi, msanii, waria, mtoa 
kasi, 

Designing, a. -a hila, -erevu, -janja. 

Desirable, a. -a kutamanika, -a 
kupendeza, -surt, 

Desire, v. taka, tamani, tunuka, 
ashitkt, shauku. 

n. ¢amaa, tamant, uchu ; (need) 

haja, matakwa; utashi, mapenzi. 

That is my desire, ndio nitakayo; 

(lust) ng'oa; (favourite) kipenzi, 

ndio shauku yangu |mapensi ya- 





ngu|j. 

Desirous (Be), v, Zaka, tamani. 

Desist, v. koma, isha, nyamaza, acha 
kufanya, tulia. 

Desk, n. dawati, meza | ya kuandikia 
chuoni). 

Desolate, v. fanya ukiwa, haribu, 
vunja, kumba, teka. , 

Desolation, n. kufanya | kufanyika 
ukiwa, mkumbo, ukiwa; (solitari- 
ness) upweke, ukiwa. 

Despair, v. kata tamaa, si tumaini, 
shindwa. 

—— n. kukata tamaa. 

Despatch, v. (do) fanya upesi, ma- 
lisa; (send) tuma, peleka. 

——n. kufanya upesi, &c., wepesi, 
haraka; (written) barua, waraka; 
(urgency) himizo, bidi:. 

Desperado, n. mjasiri, fayari ku- 
fanya yo yote, katili, mshari. 

Desperate, a. -enyi kukata tamaa, -a 
kufanya yo yote, -stoponeka, -baya 
mno; (dangerous) -a hatari sana, 
-a wasimo. <A desperate battle, 
vita kali mno. 

Desperation, n. Zaz. Despair. 

Despicable, a.-nyonge, hafifu, -baya. 

Despise, v. weza, tharau, hisi. 

Despite, n. In despite of his wishes 
(efforts, opposition, &c.), ajapo 
hataki thabsbali, hapendi |. 

Despoil, v. nyang’anya, tekea, chu- 
kulia. 

Despond, v. shindwa moyo, legea, 
kata tamaa. 

Despondence, n. kushindwa moyo, 
&c, (Zas. Despond). 


94 


DETACH 


Despondent, a. -4 kushindwa moyo 
&c., -a kushika tama. 

Despot, n. mtawala peke yake | pasi; 
baraza wala shauri ya watu), 
sultani, bwana; (tyrant) mthalimu. 
Play the despot, act despotically, 
piga ubwana. 

Despotic, Despotical, a. -2 Despot, 
enyi nguvu peke yake; -thalimu. 
Despotism, n. [halt ao utawala wa 

Despot]; uthalimu. 

Dessert, n. (matunda na maandast, 
&c., ndio mwishowa kula kizungu), 
chakula cha mwisho. 

Destination, n. (use) kazi, matu- 
mizi; (purpose) kusudi, shauri; 
(end) £:komo, mwisho wa safari, 
mahali palipokusudiwa. He reach- 
ed his destination, alifika huko 
alikokwenda. 

Destine, v. weka, chagua, agiza | kwa 
hali ao kasi ao mahali fullani|). 
This is destined for Zanzibar, 42 
inakwenda Unguja. He is destined 
for the army, anakusudiwa kuwa 
asikari. You are destined to die, 
ajali yako | mwisho wako) utakufa. 

Destiny, n. ajali, Muungu; (fortune, 
condition) halt, maisha, mambo. 

Destitute, a. fukara hahe hohe, hana 
mbele hana nyuma, -kiwa. Be 
destitute of, sz -wa na, -wa pasipo. 
Heis destitute of clothes, hana nguo. 

Destitution, n. ufakiri, umasikini, 
uhitaji, 

Destroy, v. haribu, angamisza, vunja. 

Destruction, n. kuharibu, huhari- 
bika, uharibifu, kupotea, maan- 
gamizi. ' 

Destructive, a. -2 kuharibu, -a 
kuua, -a shari, -harabu, -haribifu. 

Destruotiveness, n. wharilifu, upo- 
levu. 

Desuetude, n. 
Sa, kwisha. 

Desultory, a. (changeable) -badilifu, 
kigeugeu; (ineffective) si -enyi njia, 
-St -a maana sana, -a kuchezacheza, 
A desultory fire, kupiga bunduki 
moja moja lu. 

Detach, v. lenga, kata, toa, vunja, 


Fall into desuetude, 








DETACHMENT 


‘Detachment, n. upweke, hali ya 
kulengwa ; (of soldiers) kikosi. 

Detail, v. simulia habari yote. 

—— n. kabari [ya mambo moja mo- 
ja, hatta yaliyo madogo), habari 
zote, killa kitu. In detail, mojamoja, 
yote pia. 

Detain, v. kawisha, shindisha, suza. 

Detect, v. vumbua, gundua, ona. 

Detection, n. kugundua, kugundu- 
liwa, upelelezi. 

Detective, n. (asikari) mpelelezi. 

Detention, n. kuzuia, kuzuiwa, ku- 
fungwa, kukawilishwa. 

Deter, v. suza, kataza, ogofya. 

Deteriorate, v. sidi kuwa -baya 
(ovu), haribika, chakaa, punguka. 

Deterioration, n. uharibifu, ku- 
chakaa, Sc. 

Determination, n. (resolve) kusudi, 
nia, shauri; (resoluteness) J2d22, 
ugumu, uthabiti. 

Determine, v. (resolve) yakinia, 
yakinisha, aztmu; (prescribe) 
amuru, shurutisha, tia lazimu, 
kusudisha; (settle) kata maneno, 
amua, maliza; (show limits, make 
clear) onyesha, thihirisha, thubu- 
tisha. 

Determined, a. -tendaji, hodari, 
-gumtu. : 

Detest, v. chukia sana. 

Detestable, a. -a kuchukiza. 

Detestation, n. machukio makuu. 

Dethrone, v. zulu, toa katika kuwa 
mfalme. 

Dethronement, n. kuuzulu. 

Detonation, n. mshindo [wa bu- 
nduki, mzinga, &c. |. 

Detour, n. njia ya kuzunguka. 
Make a detour, zunguka. 

Detract, v. nussu, toa; 

(slander) pungusa sifa, umbua, 
chongea. 


Detraction, n. masingizto, uchongesi. 

Detractor, n. msingizta, mchongea. 

Detriment, n. hasara, mathara. 

Detrimental, a. -a kulia hasara, -a 
huthuru. 

Detritus, n. fakataka (kama cha- 
ngarawe, makokoto, mavumbi, 8c. }. 


95 


DEVOTION 


Deuce, n. Zils; (devil) siefani. 

Deuteronomy, n. (kitabu cha tano 
cha Musa, Kumbukumbu ya To- 
rati|. 

Devastate, v. eka, kumba, haribu. 

Devastation, n. kuteka, kutekwa, 
kumbo, uharibifu. 

Develop, v. (augment) endeleza, 
sttawisha, kuza; (explain) funua, 
eleza; (grow) kua, endelea, funuka. 

Development, n. maendeleo, kukua, 
usttawi; (explanation) ufunuo; 
(addition) masidzo. 

Deviate, v. -enda upande, toka njia, 
potoka, kosa. 

Deviation, n. kwenda upande; 
(error) upotofu, kosa. 

Device, n. shauri (ma-), hila; (em- 
blematic) mwandiko, chapa, alama, 
sanamu. Full of devices, -enyz 
mashauri mengt. Follow your own 
devices, ‘mia roho. 

Devil, n. siefani [ma-]. 
devil, maskini, fukara. 

Devilish, a. kama shetani,-baya mno. 

Devilry, n. usielani, ubilisi. 

Devious, a. -pofofu, -a kuzunguka, 
-A Vizingo Vingi. 

Devise, v. ‘afuta, fanya shauri ya, 
zua, buni, waza. Devise to, wa- 
kifia, rithisha. 

Devoid (of), a. pasipo, -kosefu -a, -sio 
na, billa. 

Devolve (on), v. folea, salamishia, 
sukumia; (neut.) ia, pata, pasa. It 
devolved on me to bury him, z4awa 
Juu yangu | ikanipasa | kumstka. 

Devote, v. toa, wakifu, funga. De- 
vote oneself, jifunga, jilia, jiweka. 

Devoted, a. -a bidii, -a kushika kazi 
kwa moyo, -aminifu, -a kupenda 
sana; (victim) -lolaantwa, -akupo- 
tea, maskini. Be devoted to (work 
&c.), shiriki, shika sana. Devoted 
to good works, -tengwa kwa 
mambo mema. 

Devotee,n.mta wal wa-),sufii ma- |. 

Devotion, n. ibada, moyo wa ibadu 
[wa dini, wa kumwabudu Mu 
ungu|; (earnestness) upendo, bidii, 
moyo ; (application) kujifunga. 


A poor 


DEVOTIONAL 


Devotional, a. -a ibada, -a kuamsha 
fikara njema za ibada, -a kuonyesha 
ibada, -a dini. 

Devour, v. -/a, meza; (as a wild 
beast) tafuna, nyefua. 

Devout, a. -ta’wa, -shika dint, -a 
ibada, -a bidii. A devout man, 
mcha Muungu, mtu wa dint. 

Dew, n. umande, Dew-point, n. 
mwanzo wa kuonekana umande |. 

Dewy, a. -a umande. 

Dexterity, n. uelekevu, 
ustadt. 

Dexterous, a. 
-epest, hodari. 

Dhow, n. chombo | vy-|, jahazi. 

Diabolic, a. -a kishelani, -baya 
mno. 

Diadem, n. Zaj:, kilemba (vi-). 

Diagnosis, n. | kutambua ugonjwa 
gani ao hali ya mgonjwa |. 

Diagonal, a. toka pembe hatta pembe 
iliyoelekea, -a kukata mrabba pembe 
kwa pembe, -a kukingama. 

Diagram, n. sanamu [ya kufundi- 
shia], kiolezo. 

Dial, n. [ubau wa kuonyesha saa 
ngapi kwa jua, ao kalika saa |. 

Dialect, n. /ugha, maneno, namna 
ya kunena. Dialect of Zanzibar, 
kiunguja. 

Dialectic, a. -a Zugha. 

—— n. [elzmu ya kutoa hoja vema ao 
kujadiliana, ya kushinda watu kwa 
maneno |. 

Dialectician, n. -enyz Dialectic, n. 

Dialogue, n. mazungumzo. maneno. 

Diameter, n. | mstari wa kupita kati 
ya duara, kipenyo|. 

Diametrically, adv. kabisa, halisi, 
sawasawa. 

Diamond, n. a/masi. 

Diapason, n. (saut: zote nane za 
ngoma (scale) |. 

Diaphanous, a. -a kuona, -a kupenya 
nuru, -angafu. 

Diarrhoea, n. fumbo la kuenenda, 
kumbo la kuhara. 

Diary, n. | kitabu chenyi habari ya 
mambo ya killa siku taratibu, ha- 
bari ya killa siku ), tarihi. 


wepesi, 


-elekevu wa kazi, 


96 


DIFFERENCE 


Dice, n. pl. ya Die, n. 

Dictate, v. (read aloud) soma wazi; 
(cause to write) andikisha; (de- 
clare) onyesha, tangaza, amuru; 
(order) nena (amuru] vikali. 

—— 9. MANENO, maonyo, amrt. 

Diotation,n. kuandikishwa; (orders ) 
amri nzito, maonyo makali. 1 will 
not submit to dictation, sitaki 
kuamriwa, sikubali kutii amri, 
stambilikt mimi. 

Dictator, n, | mwenyi amri peke yake, 
mtawala asiye na mwenziwe), 
sultant, 

Dictatorial, a. -a kutiisha, -kali. 

Dictatorship, n. [4azt ao muda wa 
kuwa Dichator | 

Diction, n. usemi, ginsi ya kusema. 

Dictionary, n. kamusi. 

Dictum, n. neno kubwa, fumbo, neno 
la maana, neno la amri. 

Did,p.t.ya Do. He did run, aliki- 
mbia sana. Did he run? adiki- 
mbia ? 

Didactic, a. -a kufundisha, -a kuju- 
lisha, -a kuadilisha. 

Die, v. -/a. fariki, kata roho, salimika, 
salimisha roho; (fail, cease) zska, 
legea, kauka, fifa, koma. Let oneself 
die, accept (court) death, za. Die 
away, die out, fifa, zimia, pungu- 
kapunguka, toweka. Die outright 
(on the spot), -fa fofofo. 

n. (pl. Dice) dado. To play 
with dice, cheza dado. ‘The die is 
cast, shauri limekwisha, jambo 
limekatika. 

Diet, n. chakula, maakuli ; (council) 
baraza, mkutano. To be on diet, 
dieted, alikwa, shika mwiko. 

Dietary, n. Zarafibu | kawaida | ya 
vyakula vya killa siku, posho; 
(prescribed) mwiko. 

Dietetios, n. (elimu ya kupambanua 
vyakula). 

Differ, v. (be different) -wa mbali 
mbali, si patana, achana, lekeana, 
kabiliana, kosana, ihtilafiana ; 
(think differently) sz kubali, ona 
sivyo, 

Difference, n. tofauti, ihtilafu, hali 





DIFFERENT 


ya kuwa mbalimbali; 
shindano, ugomvi, mateto, 

Different, a. mbali mbali, st sawa, 
St mamoja, -ngine. 

Differentiate, v. pambanua, ainisha. 

Difficult, a. -gumu, -sito, -a shidda, 
-a mas . 

Difficulty, n. skidda, ugumu, thikt, 
mashaka, uzito, kizuio, uthia, ma- 
tata, kinga, mgogoro |mi-). Be in 
difficulties, -wa na mashaka, &c., 
thiki, zidiwa. Get oneself into 
difficulties, /z/unga. 

Difidence, n. woga, haya, ma- 
shaka. 

Difhdent, a. -oga, -enyi haya, -a 
shaka. He is diffident of his 
powers, hajtegemei nafsi. 

Diffuse, v. tapanya, tawanya, eneza. 

—— a, -4 maneno mengt. 

Diffusion, n. ¢7¢0, enezo. 

Diffusive, a. -a kuenea [kueneza]. 

Dig, v. (p. t. #a pf. t. Dug, Digged) 
chimba; (with hoe) ma. Dig up, 
out, chimbua, fukua. Dig in 
(cover by digging), fukia; (thrust 
in) émgiza, choma. 

Digest, n. muhtasari, matengenezo, 

—— v. (consider) fikiri, fahamu; 
(bear with) wumilza. I cannot 
digest this food, This food is in- 
digestible, chakula hiki hakishukt, 
hakinitul:t tumboni, tumbo hals- 
kiweki. 

Digestible, a. -2 kufulia tumboni, 

Digestion, n. (| kazi ya | tumbo. 

Digestive, a. -a kutuliza tumbo. 

Digging, nu. chimbo, mahali pa 
kuchimba. 

Digit, n. tarakimu. 

Dignifled, a. -a heshima, -a adabu. 

Dignify, v. fukuza, sidishia heshi- 


(guarrel) 


ma. 

Dignitary, n. mwenyi cheo | ukuu, 
daraja), mkubwa. 

Dignity, n. heshima, adabu ; (great- 
ness) ukuu, ubora; (rank) daraja, 
cheo. 

Digress, v. sema (andika) vingine 
vingine, zunguka, potea. 

Digression, n. msunguko, kupotea. 


97 


DIP 


Dike, n. (mound) boma (Za kuzuia 
maji yasifurike |); (trench) handaki. 

Dilapidated, a. -gofu, -bovu. 

Dilapidation, n. #haribifu, ugofu. 

Dilate, v. anza, panua, vimbisha; 
(neut.) Zanaka, ongezeka, vimba. 
Dilate on, ongesea maneno, tia ma- 
meno mengi juu ya. 

Dilatory, a. (slow, idle) sz -epest, sé 
-tendajt, -vivu, -zembe; (delaying) 
-a kukawia, -a kukawilisha, -koko- 
Levu, -siri. 

Dilemma, n. mashaka | haswa ya ku- 
chagua mawili, na yote mabaya|. 
You are on the horns of a dilemma, 
huna buddi kuchagua, ukipenda 
usipende ; umetepwa. 

Dilettante, n. mjuzi | wa vitu vizuri). 

Diligence, n. 4:d::, utendaji, tunza. 

Diligent, a. -shika kazi, -a kazi, -a 
bidi, -tendajt. 

Dilute, v. #ta maji, changanya,zimua ; 
(adulterate) ghosht; (weaken) pu- 
NGUZA NGUVU. 

Dim, v. ta giza, povusha. 

—— a. -a giza kidogo, si thahiri, st 
safi. 

Dimension, n. cheo, ukubwa, kadiri. 

Diminish, v. punguza; (neut.) pu- 
ngua, punguka, 

Diminution, n. upunguo, kupu- 
nguza. 

Diminutive, a. -dogo, kadogo. 

Dimple, n. finyo, kunjo, kitobwe. 

Din, n. makelele, uthia, mshindo. 

Dine, v. -/2 Dinner. Dine with, 
enda kula na. 

Dingy, a. -eust, si safi, -a taka, 

—— n. (mashua ndogo). 

Dinner, n. chakula (cha mchana, 
ama cha jiont, palipo kula vingi |. 

Dint, n. By dint of, kwa nguvu ya, 
kwa. 

Diocesan, n. askofu, mkuu wa 
Diocese. 

— a. -a jimbo la askofu. 

Diocese, n. (jimbo la chini ya asko- 
Ju mmoja), incht, wilaya. 

Dip, v. chovya, zamisha; (neut.) 
inama, enda chini. Dip into, 
onja, soma kidogo. 

H 


DIPHTHERIA 


Diphtheria, n. (ugonjwa mbaya wa 
koo ndani). 

Diphthong, n. [‘ vowels’ mbili zenyi 
kutam' kwa pamoja). 

Diploma, n. hats yenyi sifa, hati ya 
cheo. 

Diplomacy, n. maarifa ya ubarozt, 
upatanishi; (cunning) werevu, 
ujanja. 

Diplomatic, a. -2 ubarozi ; (cunning) 
-LreVU. 

Dipsomania, n. |wazimo wa kutaka 
ulevi). 

Dire, a. -4 kustusha, -a kutisha, 
-baya. 

Direct, v. elekeza, habtlisha, ongoza, 
nyosha; (order) amuru, agiza; 
(a letter) ta anwani. Direct 
attention to, angalia, angaliza, 

onyesha. 

—— a. -nyofu, sawasawa, halisi. 
Direct road, njia moja kwa mo- 


ja. 

Direction, n. (order) agizo, amri, 
fundisho; (line of movement) njia, 
kibula, mdjira, uelekeo; (super- 
intendence) wongozi, Usimamizi; 
(address) anwani | ya barua), (of 
a box, luggage, &c.) kibarua, ra- 
hamu. In the direction of, upande 


wa. 

Directly, adv. (at once) mara moja, 
sasa hivi; (presently) halafu; 
(plainly) wazi, halisi, sawasawa. 
Directly and indirectly, kwa wazi 
na kwa sirt. 

Director, n. mwongozi, msimamtisi, 
mkuu. 

Directory, n. | kitabu chenyi habari 
ya watu wole wa ujirani, kazi, 
nyumba, Sc. |. 

Dirge, n. maombolezo, uimbo wa 
maziko, utmbo wa huzuni. 

Dirt, n. taka, kifusi, tope; (got by 
disuse) koga, kutu ; uchafu. 

Dirty, a. -a taka, -chafu. 

Dis-, (maana yake, st, mwanzoni pa 
maneno mengi kizungu). 

Disability, n. uthaifu, kutokuwa na 
nguvu. Be under a disability, -wa 


na punguani. 


98 


DISAVOWAL 


Disable, v. ¢hoofisha, vunja, ondolea 
nguvu, shinda, weza. 

Disabuse, v. ongoza, erevusha, ondo- 
lea makosa | ujinga, &c.]}. 

Disadvantage, n. 2420. matata, ma- 
thara, hasara, uthatfu. 

Disadvantageous, a. -2 hasara, -a 
kutofaa. 

Disaffeoted, a. -a kuchukizwa, -a 
kutaka maasi. 

Disaffection, n. chuki, uchungu. ji 

Disagree, v. gombana, tetana, bi- 
shana, kosana, si patana; (of food) 
st tulia tumboni. 

Disagreeable, a. -a kutopendeza, si 
-lamu, st -surt; (annoying) -a 
uthta, -sumbufu. 

Disagreement, n. ugomvi, halt 
mbali, kutopatana, tofauti. 

Disallow, v. kana, kantia, si kubali. 

Disappear, v. foweka, tokomea, toka, 
enda sake, sizimia, fifa; (come to 
an end) kwisha, koma. He mys- 
teriously disappeared, alizizimia 
ulimwengu. 

Disappearance, n. kutoweka, kuo- 
ndoka; (conclusion) mwisho, 

Disappoint, v. sz -pendeza, si -fanyia 
kazi, ghairt, tia uchungu |kishi- 

mdo), chukiza; (baffle) susa, ba- 
tilisha, ghafalisha. 

Disappointment, n. uchungu, ku- 
ghafalika, chukizo; (failure) hasara, 
kutofanikiwa. 

Disapproval, Disapprobation, n. 
laumu, katazo. 

Disapprove, v. st kubali, si rithia, 
kataza.. 

Disarm, v. ondolea [twalta, chu- 
kulia) selaha; (subdue, quiet) 
tsisha, tuliza... 

Disarrange, v. chafua, tia fujo, 
tunguda. 

Disarrangement, Disarray, n. fujo, 
uchafuko. 

Disaster, n. msiba [mi-], hasara, 
taabu. 

Disastrous, a. -a hasara, -a msiba, 
-baya. 

Disavow, v. kana, kania, kataa. 

Disavowal, n. kikano, kukania. 





DISBAND 


Disband, v. vunja [sesh], tawanya, 
likiza. 

Disbandment, n. kulikisa jeshi. 

Disbelief, n. kutoamini. 

Disbelieve, v. sz amini, si sadiki, 

Disbeliever, n. asiyeamini, mkosefu 
wa imani, 

Disburden, v. ondolea mzigo, tuliza. 

Disburse, v. toa | fetha), tapa. 

Disbursement, n. lipo [ma-], gha- 


Diso, n n. (kitu sawa cha mviringo 
kama sahani |, sahani. 

Discard, v. fupa, kataa, ondosha. 

Discern, v. ona, fahamu, tambua, 
pambanua. 

Discerning, a. -a akilt, -just, 

Discernment, n. ufahamifu, akili, 
utambuzi, 

Discharge, v. (dismiss) ondosha; 
(put ont) zoa, toka; (let off) piga, 
fyatua [bund uki, &c.], 
{mshale, &&c.]; (release) 

a) da shusha (shehena, &e.}; ; 

(pay) Zipa (deni, Sc. |); (from an 

ob ation) /elets, tangua; (execute, 
fulfil) fanya, fanyisa, temiea, 

sha, &c. (Taz. Dis- 
charge, v.) ; (of artillery) mshindo. 

Disciple, n. mwanafunzi (wa-], 
mtoto |wa- |, mfuasi | wa-). 

Disciplinarian,n. m/oa amri nyingi, 
mshikisha utaratibu na utii, 
mgumu. 

Disciplinary, a. -2 kurudi, -a kuo- 
ngoza, -a kutiisha, 

Discipline, n. (educational) malezi, 
maongozi, marudi; (drill) zarati- 
bu, amri moja; (submissiveness) 
utii, kushika amri, usikizi ; (trial) 
Jaribu (ma-). 

—— vy, rudi, tiisha, ongoza. 

., Disclaim, v. kana, hania, kataa. 

Disclosa, v. funua, thihirisha, onye- 
sha, fumua. 

Disclosure,n. ufunuo; mambo yalt- 
yofunuliwa, mafunuo. 

Discolour, v. geusa rangi, haribu 


yangi. 
Discomfit, v. fathaisha; (baffle) vu- 
nja, batilisha; (rout) piga, shinda, 


——  T)., 


99 


DISCOVER 


Discomfiture, n. fathaa, mashaka; 
(defeat) kupigwa, kushindwa; 
(prostration) xbatsisho. 

Discomfort, n. si raha, uthia, ma- 
sumbuo, maumivu, taabu. 

Discompose, v. (disarrange) a 
tia fujo; (vex) chukiza, sum 
harakisha. 

Discomposure, n. haraka, kutotulia, 
fathaa, 

Disconcert, v. 7as. Discompose. 

Disconnect, v. /engu, fungua, kata, 
achantsha. 

Disconsolate, a. -a huzuni, -sito, 

Discontent, Discontentment, n. 
kutokuwa vrathi, uchungu, chuki, 
mamung'uniko. Show discontent, 
guna, nung'unika, nuna. 

Discontented, a. si rathi, -enyt 


kuchukia, -a wchungu. 
Discontinuance, n, mwisho, ukomo, 
kituo. 
im | Discontinue, v. komesha, acha, 
katiza. 


Discord, Discordance, n. kufopa- 
tana, st shauri moja; (quarrel) 
ULOMUE, fitina, mabishano; (in 
music) saut sisizolingana. 

Discordant, a. -a kutopatana, -a 
kutolingana ; 3 baya, si sawa, 

Discount, n. mshusho wa bei | tha 
mani), mpunguo wa fayida, Be at 
a discount, ‘harauliwa 

v. kata fayida, pu za bei; 

(allow for) fahamu mbele, ku- 
mbuka. 

Discountenance, v. nyima msaada 
upendeleo), si kubali, suia, ka 
faa, 

Discourage, v. shusha moyo, pu- 
nguza tamaa, suta shauri. ; 
Discouragement, n. | jambo la ku- 
suta ao kukata tamaa; hati ya 
kutotumaini), kushusha moyo, &c. 

Discourse, n. maongezi, maneno. 

—— V. ongea, toa maneno. 

Discourteous, a. si heshima, sé 
adabu, -baya. 

Discourtesy, n. kukosa adabu, 
mvunjo wa heshima. 

Discover, v. vumbua, kuta, gundua, 





DISCOVERY 


pata kujua habari ya; (show) 
onyesha, thihirisha, toa, funua. 

Discovery, n. kuvumbua, huvu- 
mbulika, mvumbuo; (new fact) 
jambo jipya (geni, lisilojulika 
kwanza, ajabu |. 

Discredit, v. (disbelieve) sz sadiki, 
onya Uwongo; (dishonour) azdsshka, 
punguza sifa, vunja uso. 

—— n. aibu, sifa mbaya. 

Discreditable, a. -a aibu, -baya. 

Discreet, a. -a akili, -a busara, 
aminifu. 

Disorepance, n. Zofauti, thtilafu. 

Disorepant, a. sz sawa, mbali. 

Discretion, n. akili, hathart, thtrari. 
Surrender at discretion, salimu 
bila mashariti. At your dis- 
cretion, upendavyo, thtiari yako. 

Discretional, a. -a ginsi |kadiri| 
apendavyo mwenyewe, ihitari yake 

ao, Stc.j. 

Discriminate, v. pambanua, tofau- 
tisha, chagua. 

Discrimination, n. kupambanua, 
akili ya kupambanua, busara, 
utambuzi, 

Discursive, a.-a maneno mengi, st 
maana sana, -a kupiga domo. 

Discuss, v. fanya maneno juu, ongea 
habari ya, barizi. 

Discussion, n. maneno, maongezi. 

Disdain, v. tharau, tweza, chukia, 
kataa, si kubali, ona aibu. 

—— n. tharau, kiburi. | 

‘Disdainful, a. -a kiburi, -a ku- 
tharau, -a kujifaktrisha. 

Disease, n. marathi, uweli, ugo- 
njwa. 

Disembark, v. shusha pwant ; (neut.) 
shukd pwani. 

Disembarkation, n. kushusha | ku- 
shuka |) pwani, mshuko. 

Disembody, v. lwa katika mwili. 
A disembodied spirit, roho thyo- 
toka mwilini, upepo usio na mwili, 
kivuli. 

Disembowel, v. fumbua, toa ma- 
tumbo. 

Disenchant, v. fumbulia macho, zi- 


ngulia, zingua, punga pepo. 


- - “ 


- 


100 


DISHONEST 


Disenchantment, n. uzinguo, ku- 
am’ka, kupungwa, 

Disencumber, v. ondolea mzigo, 
Sungulia, 

Disendow, v. fwalia mati. 

Disengage, v. Zenga, fungua, toa, 


Jumua. 
pasipo shughuli, 


Disengaged, a. 
faraghani. 

Disengagement, n. kufunguliwa, 
kutengwa, faragha, nafasi. 

Disentangle, v. Zatanua, fundua, 
Junua,kunjua; (make clear) eleza. 

Disestablish, v. geuza hafi. Todis- 
establish the Church, kanisa ku- 
tengwa na serkali, 

Disfavour, n. chukto, kuto . 

Disfigure, v. umbua, haribu umbo 
(uzuri), geuza vibaya. 

Disfigurement, n. kuumbua, &c., le- 


maa. 

Disfranchise, v. ondolea haki | ya 
kubarist, kuwamo serkalini, &c.) 
( Zaz. Franchise). 

Disfranchisement, n. kuondoa 
[Auondolewa) Franchise. 

Disgorge, v. 4okomoa; (yield up) 
rudisha kwa shidda | yaliyotwaliwa 
kwa nguvu)|,tozswa. - 

Disgrace, n. aibu, art, fetheha, 

—v. tia aibu, aibisha, fethehi, 
Sethehesha, hist. 

Disgraceful, a. -a aibu, Sc. 

Disguise, v. geuza, fanya -mgine, 
Jicha, funika. 

n. mavazi ya kujigeuza | ya 
wigaji |, umbo la uwongo, hila. 
Disgust. v. chukisa, chafusha moyo. 

——- n. machukio, 
Dish, n. sahani, kombe [ma-], bungu 
[ma-], kibungu [vi-]; (food) cha- 
a | vya-). 
—— v. (dish up) pakua, leta chakula. 
Dishabille, n. nguo zilisochafuka, 
[ststsotengeneswa vizuri, chache). 
Dishearten, v. vunja | /egeza) moyo, 
tia hofu | huzuni if 

Dishevel, v. chafua, fumua |nyele|. 
Dishevelled hair, yele za matimu- 
timu. 

Dishonest, a. si amini, st -aminifu, 








DISHONESTY 


mjanja, mkopi, mwongo, mdanga- 
nyifu; (athief) mwivi, mthalimu. 

Dishonesty, n. ujanja, uwongo, 
s68U2, wist, uthalimu. 

Dishonour, v, atbisha, fethehesha, 

—— n. aibu, fetheha. 

Dishonourable, a. (untrustworthy) 
Sf -aminifu, st-nyofu; (disgraceful) 
-a aibu. 

Disinclination, n. moyo wo kuto- 
taka, machukio. 

Disincline, v. pungusza tamaa (ma- 
penzi ), geuza (zuia) moyo. He is 
disinclined for food, hatak: cha- 
kula. 

Disinfect, v. safisha pachafu, ondoa 
uvundo, vukiza, takasa. 

Disinfectant, n. vuki20 (ma-), dawa 
ya kuondoa uvundu | ya kusafisha 
pachafu). 

Disingenuous, a. si -nyofu, -janja. 

Disinherit, v. kata urithi, toa katika 
urithi. 

Disintegrate, v. vunja. 

Disinter, v. fukua, fumbua (kitu 
kilichozikwa). 

Disinterested, a. s2-enyi kupendelea, 
st enyi kutaka fayida. A dis- 
interested person, mpaji wala st 
mpasi, st mtu wa tamaa. 

Disjoin, v. achanisha, tenga, kata. 

Disjointed, a. si -enyi kufungamana, 
$8 sawa, st mamoja. 

Dislike, v. chukia. 

—nn. machukio. 

Dislocate, v. tegua, stusha. 

Dislodge, v. ondoa, ondosha,. 

Disloyal, a. si-a kupenda mfalme, st 
aminifu. 

Dismal,a. -a g15a,-€4$i; (depressing) 
-a kutia hofu | huzuni), -a kuchu- 
kiza. 

Dismantle, v. ondoa mapambo, vunja. 

Dismasted, a. -enyi kuvunjwa mili- 
ngole. 

Dismay, n. hofu kuu, mstuko. 

— v. ta hofu, tisha. 

Dismember, v. yarua vipande vi- 
pande, vunja. 

Dismiss, v. (allow to go) /skzza, 
aga, fungua. I cannot dismiss him 


101 


' DISPLACE 


without a present, sweet kumfu- 
nguamikono mitupu; (send away) 
ondosha, achia mbali, usuru. 
Dismissal, n. mausuru, kuondoshwa ; 
(leave to go) ruhusa, ulikizo, kuaga. 
Dismount, v. shusha chint; (neut.) 
shuka juu ya frasi. 
Disobedience, n. maasi, ukaidi, 
kutotii, uhatifu. 
Disobedient, a. -ast, -kaidi. 
Disobey, v. asz, st ¢13, kaidi, halifu. 
Disobliging, a. sz -fathilt, st -jtpe- 
ndekesa, si -2ure. 
Disorder, v. chafua, tia fae. 
—— n. fujo, machafuko; (illness) 
ugonjwa |ma-|); (tamult) Aza, 
Jitina, ghasia. 

Disorderly, a. si ‘aratibu, -a kifu- 
Jofujo; (riotous) -a jeuri, ~fitins. 
Disorganiszation, n. kukaribika, 

uchafuko. 
Disorganise, v. karibu uzuri wa, 
vunja taratibu ya, chafua, haribu. 
Disown, v. kania, kataa. 
Disparage, v. umbua, vunja heshima, 
kashifu, haribu sifa, singizia, 
rahisisha, tusha,  Disparaging 
remarks, mafusi. . 
Disparagement, n. kuumbua, 8c., 


matusi. 
Disparity, n. chitlafu, tofauti. 
Dispassionate, a. #asipo kupendelea, 
-a haki. 


Dispel, v. ondoa. 

Dispensable, a. st kanuni, st -a ku- 
hitajika. 

Dispensary, n. #yumba ya kutoa 
dawa, nyumba ya tabibu. 

Dispensation, n. kuloa, mgawo; 
(divine) maongozi ya Muungu, 
madaraka; (special leave) ruhusa. 

Dispense, v. gawanya, toa [dawa, 
&c.]. Dispense with, s¢ umia, st 
taka, ondoa, weka mbali. 

Disperse, v. sawanya, eneza, Ondoa ; 
(neut.) sawanyika, &c. 

Dispersion, n. eneo, utawanytko, 
kuondoa, &c. 

Dispirit, v. Zegeza moyo, toa tamaa. 

Displace, v. toa katika mahali pake, 
weka vibaya, twaa mahali pa. 


DISPLAY 


Display, v. onyesha, tembeza, angaza. 

— 2. wonyesho, tamasha, wh ache 
Make a display, piga | ingia) ushe- 
rehe “fanya fahari re ake 

Displease, v. chukisa, 

Displeasure, n. chuki, uchungu. 

Disport oneself, v. chesachesa. 

Disposal, n. (arrangement) matenge- 
nezo, madaraka, kuandika; (rule, 
control) amri, hukumu, tthini; 
(use,distribution) mgawo, maenezi, 
matumizi; (sale) kuuza. At the 
disposal of, chini ya, katika mkono 
wa, layari kwa. 

Dispose, v. (arrange) andika, weka 
taratibu, tengeneza; (use) tumia; 
(direct) ongoza, elekeza. Dispose 
of, (settle) kukumia, kata mambo 
ya, amuria; (make away with) 
komesha, uzia mbali, tumika mbali, 
acha, toa. Be disposed to, Zaka, 
Zenda, elekea. 

Disposer, n. mfengenezaji, mwenyi 
amri. 

Disposition, n. (character) moyo, 
tabia; (inclination) elekeo, kutaka ; 
(erran gements) madaraka, tara- 

tibu, 

Dispossess, v. toa, ondosha, fukuza. 

Disproof, n. kuonya uwongo, ma- 
thubutu ya kuonya uwongo. 

Disproportion, n. (sali ya kuwa si 
cheo ao kadiri ya kufaa), si sawa, 
si -lingantfu. 

Disproportionate, a. -enyz Dispro- 
portion. 

Disprove, v. onya uwongo, shuhudia 
kama sivyo. 

Disputable, a. enyi maltala, si ya- 
kini, si hakika. 

Disputant, n. mshindani [wa ma- 
neno|, mtetaji, mhoji. 1 was one of 
the isputants, mimi nalikuwamo 
katika maneno yale. 

Disputatious, a. mfu wa Dispute, 
-gomos, 8c. 

Dispute, n. ushindani wa maneno, 
kubishana, mateto,ugomvui, maneno. 

— v. shindana kwa maneno, bi- 
shana, telana, gombana. 

Disqualification, n. (deprivation) 


102 


DISSENT 


kuondolewa haki, &c.; (incapacity) 
kutoweza ; (stop, obstruction) £2- 
2410, 0. 

Disqualify, v. (debar) ondolea hakz, 
gombeza, harimisha; (render unfit, 
incapacitate) zuza, ondolea nguvu 
(uwezo, &c.|. Be disqualified, ondo- 
lewa haki, &c.; (be unfit) sé faa, 
st stahtli, st weza. He is dis- 
qualified, hawezi, hastahili, hafai ; 
(debarred) amegombezwa, Stc. 

Disguiet, Disquietude, n. fathaa, 
uthia, haraka, kuhangaika. 

—— Vv. fathaisha, harakisha, sumbua, 
pekecha. 

Disquisition, n. maneno | ya kueleza 
Jambo), maneno mengi. 

Disregard, v. si angalia, acha, 
tharau, 

—— n. kutoangalia, &c. 

Disrelish, v. s¢ taka, st penda. 

—— n. hutotaka, chuki, 

Disrepair, n. halt mbaya, hali ya 
kuharibika, kuchakaa. 

Disreputable, a. -enyi sifa mbaya. 

Disrepute, n. sifa mbaya. 

Disrespect, n. #kosefu wa heshima, 
kukosa adabu. 

Disrespectful, a. -kosefu wa adabu 
[Aeshima, Src.). Be disrespectful, 
vunja heshima, kosa adabu. 

Disrobe, v. vua, vulia. 

Disruption, n. ku 


Dissatisfaction, n. uchungu. 

Dissatisfied, a. st -ratht, -enyt 
uchungu. 

Dissect, v. kafa vipande vi; 
(kwa maana ya kutazama ndani). 

Dissection, n. kukata, &c. (Tas. 
Dissect). 

Dissemble, v. ficha, geusa; (neut.) 
Jificha, ji; 


Dissembler, n. mnafiki [wa-}. 
Disseminate, v. enesa, tawanya. 
Dissension, n. fitina, ugomvi. 
Dissent, v. st kubali, si rithkia, si 
ana. 

n. kutokubali, makatazo, ku- 
kana; (in religion) kujitenga 
(waliojitenga, wasiokubaliana) na 
Kanisa (Tas. Church) /a /ngeresa. 





DISSENTER 


Dissenter, n. (asiyekubali amri ya 
Kanisa la Ingereza |. 

Dissentient, a. -2 kuona vingine, 
-a kutokubali, -enyi shauri ngine, 
nia mbali. 

Dissertation, n. (maneno mengi ya 
kueleza ao kufundisha ao ya maa- 
vifa), maneno, kitabu. 

Dissever, v. ‘enga, kata. 

Dissimilar, a. sz sawa, mbali, -enyi 
tofauti. 

Dissimilarity, n. tofauti, thtilafu. 

Dissimulation, n. unafiki. 

Dissipate,v./apanyalapanya, ondolea 
mbali, ondoa kabisa. 

Dissipation, n. asherati, uasherati, 
ulevi, ufisadi; (dispersion, loss) 
ondoleo, upotevu ; (frivolity) masu- 
ngumzo matupu, kucheza. 

Dissociate, v. Zenga, kata, weka 
mbali, 

Dissolute, a. -fisadi, -potofu, -ashe- 
vatt, -levt. 

Dissolution, n. (end) mwisho; 
(death) mauti; (destruction) kuhka- 
ribika. 

Dissolve, v. (melt) yeyusha, (neut. ) 
yeyuka; (destroy) vunja, fungua, 
komesha, (neut.) vunjika, kwisha. 

Dissonance, n. sauti zisizolingana, 
makelele ; (difference) tofauti. 

Dissonant, a. -a sauti mbali | kosefu, 
si linganifu, si nzuri), -a ma- 
kelele; (different) mbali. 

Dissuade, v. suia, | geuza, kwa ma- 
neno ya ushawishi |, vuta kwa vi- 
ngine. 

Dissuasion, n. kuzuta kwa maneno, 
&c. (Tas. Dissuade). 

Dissuasive, a. -2 Dissuasion. 

Dissyllable, n. -2 Syllables 2/2. 

Distaff, n. (kijiti cha kukunjia uzi, 
chenyi donge la usi |. 

Distance, n. vrefu wa kati; (in 
travelling) mwendo; (interval) na- 
fasi ya kati, nafasi; (in time) 
wakati, muda; (distant place) 
palipo mbali, mbali. Keep your 
distance, jz/enga. 

v. pitilia. 

Distant, a. mbali; (indistinct) sz 





108 


DISTRACT 


thahirz; (cold, reserved) si -ku- - 
njufu,si -a moyo, baridi. A distant 
relative, ndugu lakini si karibu. 
Distaste, n. kutopenda, machukio, 
chuki. . 
Distasteful, a. -a kuchukiza, 
Distemper, n. ugonjwa | wa nyama] ; 
(thin glue) sheresé. 
Distend, n. vimdbisha, nyosha, tanua 
ongeza, panua. 
Distention, n. kuvimba, kuvimbi- 
shwa, &c. 

Distich, n. (wimbo wa mistari mi- 
wili, mashairi mawili pamoja). 
Distil, v. zonesha, (neut.) tona; 
(spirits, Sc.) | fanyisa dawa aomvi- 
nyo kwa kupika; fanyiza maji 

a 


S y e 
Distillation, n. kufonesha, 8c. 


‘Distillery, n. syumba ya Distilla- 


tion. 

Distinct, a. (different) -ngine, mba- 
limbali, mojamoja ; (clear) thahtri, 
wazi, kiada. Speak slowly and 
distinctly, sema kiada, pambazua. 
These matters are entirely distinct 
from each other, mambo haya 
hayapatani. 

Distinction, n. (difference) Zofaulfi ; 
(honour) heshima, sifa. 

Distinctive, a. -2 kupambanua, -a 
kuonyesha, -a peke yake, -a mtindo. 

Distinotness, n. uthahir:. 

Distinguish, v. fambanua, bainisha, 
chagua, weka mbali; (confer hon- 
our) fukusa, pasha sifa ; (perceive) 
ona, tambua. He greatly distin- 

uished himself, alijipatia sifa 
bwa. 

Distinguishable, a. -4 kutambuli- 
kana, -a kuonekana, thahiri. 

Distinguished, a. -teule, -a fahari, 
-tukufu, mashuhuri, bora. 

Distort, v. (disfigure) fopfotoa, u- 
mbua; (pervert) geuza vibaya, 
haribu maana ya. 

Distortion, n. (by disease) kmaa, 
kuumbuka; (perversion) uharibifu, 
upotofu. 

Distract, v. (draw attention) achz- 
sha kazi, ondoa katika shughuli, 


DISTRACTED 


vuta pangine; (occupy) shughu- 
lisha; (unsettle) t2a fathaa | ma- 
shaka, wasimo]|; (amuse) pumzi- 
sha, tuliza. 

Distracted, a. -enyi fathaa, Sc. 
(Zaz. Distraction). 

Distraction, n. (unsettlement) fa- 
thaa, mashaka, haraka, waztmo; 
(rest) pumzisho, kitulizo, mchezo. 

Distrain, v. /ipiza, tosa kwa nguvu, 
kwaa kwa nguvu, filisi. 

Distraint, n. kufilisi, kulipiza. 

Distress, v. sumbua, thiisha, chokoza, 
lemea, thikisha. 

—n. shidda, thiki, uthia, msiba, 
mashaka, huzuni; (distraint) kufi- 
list, kufilisika. 

Distribute, v. (give out, divide) Zoa, 
gawa, gawanya, eneza; (arrange) 
ainisha, panga, andika. 

Distributer, n. mgawanya, mwenest. 

Distribution, n. mgawanyo, mgawo, 
maenezi, 

District, n. (of country) inchi, 
upande, jimbo, wilaya; (of town) 
mtaa(mi-J; (division) /ungu[ma-], 
sehemu. 

Distrust, v. 52 amini, st sadiki, onea 
shaka, tuhumu, thania, fanyia 
hathars. 

—— n. hathari, hofu, utuhumu. 

Distrustful, a. -enyt hathari, 
-St0amint, 

Disturb, v. (annoy) sumbua, amsha, 
shughulisha, pekecha; (disarrange) 
chafua, boruga, tia fujo. Do not 
disturb yourself, starehe. 

Disturbance, n. (riot) ftina, kero, 
uthta; (disarrangement) macha- 
fuko, fujo. 

Disunion, n. (discord) fitina, kuto- 
patana, ugomvi, si shauri moja, 
hali mbali; (separation) kute- 
ngana. 

Disunite, v. tenga, farikisha, kata. 

Disuse, n. kutotumika. This path 
has fallen into disuse, njia hii 
imekufa, haitumiki, 

—— v. acha kutumia, acha. 

Ditch, n. handaki, shimo [ma-], 
msinjt (mi-). 


104 


DIVINE 


Ditto, n. zletle, kama kwanza, sawa 
sawa. 

Ditty, n. (wimbo mdogo wa kilolo), 
utumbuizo. 

Diuretic, a. -4 kuongeza mkojo, -a 
kukojosha. 

Diurnal, a. (daily) -a killa siku, 
siku kwa siku; (in daylight) -a 
mchana. 

Divan, n. kiti | kikubwa chenyi mito}, 
matakia, 

Dive, v. zama majini, piga mbizi. 

Diver, n. mpiga mbizi, mzamia 
(Zulu, &c.). 

Diverge, v. enda njia singine zi— 
ngine ,enda mbalimbali, tawanyika ; 
(differ) -wa mbalimbali. 

Divergence, n., kwenda njia zingine 
ZINGENE, upande; (ditler- 
ence) fofautz, 

Divergent, a. -2 kwenda upande, 
mbalimbalt. 

Divers, a. marithawa, -ingt, -ngine 
ngine. 

Diverse, a. mbalimbali, namna nyi- 
ngi, -ngine -ngine. 

Diversify, v. fanya mbalimbali 
[namna nyingi, st ginsi moja |. 

Diversion, n. kugeuza, kupotoa, 
kupotosha; (pastime) mchezo, ma- 
sungumzo; (restful change) | jambo 
la kuachisha kasi), pumzisho; 
(stratagem) kudanganya adut, hela. 

Diversity, n. tofauts, thitlafu. 

Divert, v. geuza upande, potosha ; 
(relieve, amuse) achisha kazi, fura- 
hisha, chekesha. 

Diverting, a. -a kuchekesha. 

Divest, v. vua, twalta. 

Divide, v. (into parts) kata, passa, 
vunja; (separate) ¢enga, pita kati 
ya; (distribute) gawa, gawanya ; 
(set at variance) farikisha, fitini; 
(neut.) Zengwa, gawanyika. The 
road divides, njia inagawanyika. 

Dividend, n. sehemu ya fayida; 
(in arithmetic) [Aesabe yenyi kuga- 
wanyika, kigawanytko|\, 

Divination, n. uagusi, kupiga bao 
(ramli, falakt). 


Divine, v. (foretell) agua, jua 








DIVINE 
mbele, bashiri; (guess) bahatisha, 
kisi. 


Divine, a. -2 Muungu, kama -a 
Muungu, -a dini, -takatifu; (sur- 
passing) bora sana, -tukufu, -a 
Sakari, ajabu. 

n. mwalimu wa dint, mwenyi 
chmu ya mambo ya Muungu. 

Divine service, n. zbada ya Muun- 
gu, dini. 

Diving-bell, n. (chombo cha kusa- 
mishia watu chini ya maji). 

Divinity, n. uungu, umuungu, asili 
ya Muungu, Muungu; (theology) 
elimu ya mambo ya Muungu. 

Divisible, a. -a kugawanyikana. 

Division, n. (separation) kulenga, 
matengo; (in arithmetic) mkasama ; 
(distribution) mgawo, gawanysho; 
(variance) Zofauti, fitina; (par- 
tition) itu cha kulenga, kiya- 
mbaza; (part) kitu kilichotengeka, 
fungu [ma-}, mkato [ms-]; (of 
army) Ssehemu,nussu, kikost,sehemu 
ya jeshi. 

Divisor, n. (in arithmetic) kiga- 
wanyo. ~ 

Divorce, n. talaka. 

v. tangua ndoa, acha, tenga, 
talaks. 

Divulge, v. fumbua | siri ), toa wazi. 

Dizziness, n. kisunguzungu. 

Dizsy, a. -a kizunguzungu, -a kutia 
kizunguzungu ; (precipitate) -a ha- 
raka, si -angalifu. 

Do, v. (p.t. Did, pf. t. Done) tenda, 
fanya ; (finish) maliza, isha; (be 
useful) faa; (cheat) danganya, 
punja, shinda; (be, go on) -wa 
na hali, endelea, How do you 
do? hujambo? jambo? hali gani ? 
I am doing well, sijambo, hali 
njema, nafanikiwa. It will not 
do, haifai, haiendi, It is done, 
(finished) simekwisha, imemali- 
zika; (cooked) imeiva. He is 
done, amechoka, ameshindwa. Do 
over, funika, paka. Be done, 
done for, shindwa potea, salimika 
ajali. Do for, potesa, angamiza, 
ua; (suffice) faa, tosha; (affect) 








105 


DOGMATIC 


fonyia, tendea. Do' without, sz 
tumia, st taka, st hitajt. Do with 
(find use for), tumia; (havedealings 
with) shughulika na. Have to do 
with, shughulika na. I have done 
with it, simo tena, sifanyi tena, 
Situmti tena, sina neno nayo tena. 
Do away with, ondoa kabisa. Do 
do it, tafathali ufanye, nataka sana 
ufanye. Do you want it? I do, 
waitaka? nataka. Do (well, ill) 
by, tendea (mazuri, mabaya). 

Docile, a. -#:2, -stkilifu, makini. 

Docility, n. «22, usikizi, makini. 

Dock, v. kata, katiza, fupisha. 

——;, Dockyard, n. (for ships) gudi, 
majahaba. 

Doctor, n. tabibu, mganga, daktari ; 
(learned man) mwalimu. 

— v. ganga, tia dawa, upgusa. 

Doctrinal, a. -z Doctrine. 

Doctrine, n. elimu, tlau, mafundi- 
sho ya dini, mathehebu, imani, 
kanuni; (idea) nia. It is his 
doctrine, ndivyo aonavyo mwe- 
nyewe. 

Document, n. hati, andiko, cheti, 
mkataba. 

Documentary, a. -a hati, -enyi 
kuandikwa. 

Dodge, n. hila, kitimbi, mtego |mi- |. 

—v.cepa,jicpuka. — 

Doe, n. Deer jike. 

Doer, n. mtenda [wa-], aliyetenda 
Lambo fullani). 

Does, v. Zaz. Do. 


(pariah) mbwa 





Shama mbwa wa ku- 
a. 


Dog-days, n. siku sa jua kali. 

Doge, n. (mfalme wa Venesio za- 
mans |. 

Dogged, a. (obstinate) -shupafu, 
"gumu; (firm) ¢hadits. 

Doggerel, a. mashairi [ya upuzi, 
hafifu). 

Dogma, n. fundisho la kanuni [la 
sharti). 

Dogmatic, a. -a shartt, -a kanuni; 


DOGMATISM 


(arbitrary) -2 Aukata maneno, -enyt 


maneno.makavn, -shupafu. 

Dogmatism, n. ushupafu wa ma- 
neno, kushika maneno mno, kukata 
maneno, maneno makavu. 

Dogmatize, v. kata maneno, shika 
mno shauri | maneno). 

Dog-star, n. Shtvaa (Ar.). 

Doings, n. matendo, mwenendo. 
Grand doings, siku kuu, michezo, 
tamasha, makuu. 

Dole, n. fosho; (alms) sadaka, ki- 
dogo. 

v. gawanya kidogo kidogo. 

Doleful, a. -a kusuni, -zilo. 

Doll, n. mtoto wa bandia. 

Dollar, n. reale, Black dollar, reale 
ya Sham. Spanish Pillar dollar, 
reale ya mzinga. 

Dolorous, a. kama Doleful, 

Dolphin, 'n. (samaki kama nya- 
mgumi mdogo). 

Dolt, n. mjinga (| wa-). 

Domain, n. milki, inchi, That is 
my domain, kazi yangu ile, 

Dome, n. sege, kuba. 

Domestic, a. -4 nyumbani. A do- 
mestic person, of domestic tastes, 





mkaa nyumbani, mtawa. <A 
domestic, mtumishi [wa-}. 
Domesticate, v. fuga, kalisha 
nyumbani. 


Domisdsile, n. nyumba, makao. 

Dominant, a. -kuu, -a nguvu. 

Dominate, v. (rule) sawala, -wa na 
amri juu ya; (prevail) -wa na 
nguvu, shinda. 

Domination, n. ufawala, hukumuy, 


nguvu. 

Domineer, v. fanya jeuri, toa nguvu, 
onea. He is a domineering 
man, hupiga ubwana, ubwana 
mwingi. 

Dominion, n. mamlaka, utawala; 
(country) milki, ufalme. Be under 
the dominion of, shindwa na, -wa 
chini ya. 

Don, v. yaa, jivika, jivalia. 

Donation, n. zawadi, athia [adia), 
ada, hedaya, bakshishi. 

Done, pf.t. ya Do. Be done, (finished) 


106 


DOUBLE 


isha, malizika, salimika ajali; 
(overcome) shindwa; (deceived) 
danganyika; (tired out) choka 
sana, 

Donkey, n. (riding) funda; (for 
loads, jmainland) punda kiongwe 
[vi-], kiongwe. 

Donor, n. (mwenyi kutoa ao kupa), 
mpaji, mtoa. 

Doom, n. (fate) ajali; 
hukumu. 

—v. (destine) weka; (sentence) 
pasisha hukumu. 

Doomsday, n. situ ya mwisho Lya 
kuhukumiwa ulimwengu). 

Door, n. mlango |mi-|). 
ndani ya nyumba, ndani. Out of 
doors, nje ya nyumba, nje. Next 
door to, karibu na. Lay at his 
door, sitaki, tia hatiyani mwa. 

Doorkeeper, n. bawabu wa mlango, 
mngoje[wa-] mlango. Door-chain, 
viza. Door-post, mwimo |mi-). 
Door-step (sill), kizingiti (vt-|. 

Dormant, a. -2 kulala; (disused) 
-stotumika, -liokufa. 

Dormitory, n. chumba cha kulala. 

Dose, n. | kasi cha dawa, kadiri ya 
dawa ya siku moja ao ya marra 
moja). A good dose, wingi, tele. 

—— v. nywesha dawa. 

Dot, n. nukta, alama ndogo, kitone. 

——v. tia nukta. Dot abont, fa 
huko na huko. Be dotted about, 
tapakaa, tawanyika. 

Dotage, n. usulu, ukongwe, upuzi 
wa kizee. 

Dotard, n. mjinga, mzulu. 

Dote, v. (be silly) su/u. Dote on, 
pendelea, tia habbani, tunusa. 

Double, a. maradufu, marra mbili; 
(in pairs) -wili-wili, kwa jozi; 
(deceitful) -2 kila, -a nia mbili, 
st -aminifu. Double dealing, 
ujanja, hila,'ukopi. 

— v. zidisha marra mbili, fanya 
marudufu; (turn back) geuka, 
vudi nyuma; (go quickly) kasa 
mwendo, kimbia. Double a cape, 
sunguka vast, pitia rast, faulu, 

n. marra mbili; (counterpart) 


(judgement) 


Indoors, 





DOUBLE-BARRELLED 


mwenzi, sawa, mfano. At the 
double, mbio. 

Double-barrelled, a. -2 midomo mi- 
wili. 

Double-minded, a. -a nia mbili, st 
-nyofu, -enyi hila, kaoleni. 

Doubt, n. shtaka [ma-], tashwishi, 
waswasi. 

— v. -wa na shaka, ona shaka, 
Sanya tashwishi (Ar.). I doubt it, 
sisadiki, 

Doubtful, a. (irresolute) -enyi ma- 
shaka; (uncertain) si hakika, si 

. yakini, -siojulika, si thahiri. The 
issue was doubtful, kaikujulikana 
kutakuwaje. - 

Doubtless, adv. pasip~o shaka, ha- 
kuna shaka, yakini, naam. 

Dough, n. (unga uliotiwa maji na 
chachu tayari kuokwa), bumbwi. 

Doughty, a. hodars. 

Douse, v. mwagia maji, lowesha. 

Dove, n. kwa. 

Dovetail, v. (mortise) ungisha kwa 

118. 

Dowager, n. [514 mkubwa). 

Down, n. vilima vyenyi majani; 
(fine hair, &c.) #/atka[ma-]. Ups 
and downs, mabadili, mapinduzi. 

adv. (below) chini; (low, de- 

pressed) katika hali Thaifu, katika 
huzuni; (of descent, duration, de- 
crease) toka juu, tokea samant, 

[Awa ginsi ya kushusha ao kupu- 

nguza|. Come down, shuka ; (de- 

crease) punguka. Down with it! 
angusha, vunja, angamiza ! 





Downcast, a, -enyt huzuni, -zilo. |. 


Be downcast, siika tama. 
Downfall, n. maanguko, maanga- 
mizi. A downfall of rain, mvua 
nyingi, tufant. 
Down-hearted, a. kama Downcast. 
Downhill, a. -a kuja chini, -a ku- 
geuka hali mbaya, rahisi. 
Downpour, n. A downpour ofrain, 
mvua nyingi. 
Downright, a. -nyofu, wazi, halisi. 
Downward, a. kama Downhill. 


Downy, a. /aint, -ororo, -a malaika. 


Dowry, n. mahari. 


107 


DRAMA 


Doxology, n. [simbo wa kumtukuza 
Muungu). 

Dose, Vv. sinzia. 

Dosen, n. kumi na mbili, dazan. 

Drab, a. -a rangi nyeust. 

Draft, n. (sketch, design) sanamu, 
mwandiko; (of soldiers) kundi 
dogo la asikari; (cheque) kati 
ya kulipa fetha, hundi, awala; 
(carrying) uchukuzi; (current of 
air) upepo, mvuto wa pepo, baridi 
ikipita; (amount Chawa) (ktasé cha 
kinywaji ao cha dawa); (depth) 
[Aadire ya kwenda chins merikebu, 
kadiri ya maji yake ya kuieleza |. 
Drafts (game), dama. 

v. (design) andika, piga sanamu 
ya, toa; (select, separate) chagua, 
tenga. 

Draft-animal, n, mnyama wa kazi. 

Drag, v. kokota, vuta, burura; (go 
slowly) enda kwa shidda; (search) 
tafutia, tafuta katika. 

n. (hindrance) kizuio; (net) 
wavu ; (carriage) | gari kubwa). 
Drag-net,n.jarifa (la kuzama chinz |. 

Dragoman, mkalimani. 

Dragon, n. | joka lenyi mabawa|. 

Dragon-fly, n. kering'ende. 

Dragoon, n. asikari mpanda frasi. 

— v. onea vibaya. 

Drain, n. mfereji (mi-), mfumbi 
(mii-); (removal, waste) upotevu, 
mpunguo, ondoleo; (heavy expense) 
gharama kubwa. 

v. (draw off) churukiza, tiri- 

risha, pitisha; (make drainage) 

(fanyia mifereji ya kuchukulia 

takataka |; (exhaust) kumba, tumia 

mbali; (trickle away) zZiririka; 

(carry off water of) chukua maji 

yote ya. 

Drainage, n. (kuchukua maji, ku- 
pita maji kwa vijito; (sewers) 
mafereji ya taka). 

Drake, n. bafta ndume. 

Drama, n. (mchezo wa vinyago, 
mchezo wa kujigeuza wangine, 
wa kuonyesha mambo ya katika 
hadithi kama yalivyokuwa mambo 
yenyewe, mchezo wa Theatre; 











DRAMATIC 


hadithi iliyofanyika makusudi ya 
kuchezwa katika Theatre |); uigaji, 
tamasha, mchezo. 

Dramatic, a. -4 Drama. 

Dramatist, n. mfunga Drama. 

Dramatize, v. |andika ao fanya kwa 
ginst ya Drama). 

Drauk, p. t. ya Drink. 

Drape, v. pamba kwa nguo. 

Draper, n. mwuza nguo. 

Drapery, n. 2940. 

Drastic, a. -a nguvu sana. 

Draught, n. za v. = Draft. 

Draw, v. (p. t. Drew, pf. t. Drawn) 
(drag) kokota, vuta ; (depict) andi- 
ka, piga (sanamu); (of water) 
teka; (sword, &c.) futa; (money) 
toza, pata; (tears, blood, 8c.) Zoa, 
fovea. Draw together, kusanyika, 
(oneself) jikunyala. Draw near, 
karibia, sogea karibu. Draw a bow, 
pinda upindi, Drawthe long-bow, 
piga chuku. Draw a line, piga 
mstari; (stop) weka mpaka, fanya 
mwisho, komesha. Draw a nail, 
ng'oa msomari, kongoa. Draw 
breath, faaza pumuzi, tanafusi. 
Draw up, (arrange) Panga; (stop) 
simama; (write) andika. Draw 
on, (approach) artbza; (of money) 
lipiza, tumia; (of clothes) vaa; 
(bring) /efa; (of resources) t*waa 
nussu ya, gharamisha,twaa kattka; 
(entice) wafa. Draw off, (retire) 
rudi, enda zake; (take off) vua, 
ondoa ; (drain off) churusisha. 
Draw a battle or game, shindana 
pasipo kushinda, shindana sawa 
sawa. Draw water, zeka. It draws 
six feet of water, ( merikebu ) yataka 
maji ya pima moja. Draw lots, 
piga kura. Draw a lesson, ji- 
funza. Draw a conclusion, ona, 
thant (baada ya kutoa ao kusikia 
sababu), Draw out, (write clearly) 
andika vizuri; (explain) eleza; 
(enlarge) ongeza; (cause to talk) 
semesha, toza maneno; (cause to 
come ont) koa, tosa. futua. Draw 
to an end, -wa karibu kwisha. 

Drawhbaock, n. £:2440. 


108 


DRESSING 


Drawbridge, n. #/alo, mtatago. 

Drawer, n. (of a table) mtoto wa 
meza; (draughtsman) mwandishi 
wa sanamu). Chest of drawers, 
Landtcba lenyi watoto|. 

Drawers, n. sorual:. 

Drawing, n. kuandika sanamu; 
(picture) sanamu, andiko [ma-]}, 
choro |ma- |, taswira. 

Drawing-room, n. sébule. 

Drawl, v. kokota (| tambaza | maneno, 
kokoteza sauti. 

Drawn,a. A drawn battle, game, 
&c., (vila ao mchezo pasimoshinda 
mtu, ushindani wa sawa sawa |. 

—— pf. t. ya Draw. 

Dread, v. ogopa. . 

—— n. woga, hofu. 

Dreadful, a. -a hofu, -a tisho. 

Dream, n. ndoto. 

— v. (p. t. na pf. t. Dreamt, 
Dreamed) ofa. 

Dreamy, a. kama ndoto, -enyi kuota 
ndoto, -sinzia. 

Drear, Dreary, a. pasipo furaha, 
kama ukiwa, -a kutia husuni, 
-baya, 

Dredge, Dredger, n. (wavu ao cho- 
mbo cha kuzolea taka majini), 

Dregs, n. takataka, kishinda, tamma, 
machujo, masimbe, 

Drench, v. mwagia maji, lowesha, 
nywesha | nyama) dawa. 

Dress, n. nguo, mavazi, 
(woman’s) kisufu, kanga. 

——v, vika, (neut.) zaa; (adom) 
pamba; (cook) Pika; (apply 
medicine, &c.) #a dawa; (arrange 
in line) panga |asikari); (set 
ready) Zengeneza, andaa; (dress 
finely) piga umalidadi, jivalia; 
(prepare raw material) cha- 
mbua. 

Dresser, n. meza ya jikoni; (doctor’s 
assistant) mganga mdogo. 

Dressing, n. (of calico) dondo; 
(medical) dawa ya kubandika; 
(keeping line) utaratibu [we ku- 
panga asikari); (love of dress) 
umalidadi, Dressing-room, pa- 
kubadili nguo. 











DREW 


Drew, p. t. ya Draw. 

Dribble, v. Ziririka, dondoka. 

Dribblet, n. kidogo. By dribblets, 
kidogo kidogo. 

Drift, v. chukuliwa; (loiter) sztasita, 
tanga. 

n. takataka; (current) mvuto; 
(meaning) maana. 

Drill, n. (boring tool) fee; (military) 
utaratibu wa asikari, kwotas. 

panga asikari, fundisha ; 
(neut.) chesa (asikari |, cheza gwd- 
ridi; (make hole) sua, fanya tundu, 
foboa; (with a drill) pekecha. 

Drink, v. (p. t. Drank, pf. t. Drunk) 
nywa; (receive gladly) zokea | sikia, 
ona) kwa furaha; (get drunk) 
lewa. Drink to, Drink the health 
of, salimu | kwa kunywea mvinyo), 
pigia salamu. 

—— n. kinywa, kinywaji |(vi-), cha- 
kunywa ; (alcoholic) kileo. 

Drinkable, a. -a kunyweka. 

Drinker, n. mnywaji ; (drunkard) 
mlevi, 

Drip, v. fona, dondoka, tiririka. 

Dripping, n. (of meat) uto wa 
nyama; (dropping) kufona, ma- 
nyunyo. 

Drive, v. (p. t. Drove, pf. t. Driven) 
endesa kwa nguvu, ongoza kwa 
nguvu; (drive away) kimbiza, 
fukuza ; (in carriage) chukua kwa 
gari, (neut.) enda kwa gari, tembea 
kwa gari; (force, urge) sukuma, 
sukumiza, shurutisha. Drive an 
engine, endesha gari, simamia 
gari. Drive a nail, gongomea. 
Drive at, taka, jaribia. Drive a 
tunnel or hole, fukua, fanya shimo 
(tundu). Let drive, Piga. 

—— n. mwendo katika gari, njia ya 
kuendea gari. 

Drivel, v. toka ute; (talk foolishly) 
pumbazika, payuka, pusa. 

—— n. upusi. 

Driven, pf. t. ya Drive. 

—— n. msimamizi wa gari | frasi, 
&c.], satst. 

Drizzle, n. manyunyo. 

Droll, a. -a kuchekesha, -teshteshs. 





—— Ya 


109 


DRUID 


Drollery, n. ubishi, uchekeshaji, 
mzaha, uteshieshi. 

Dromedary, n. ngamia| ya kimisri). 

Drone, n. nyuki ndume; (lazy pet- 
son) mzembe, mvivu; (monotone) 
uvumi. 

Droop, v. fifa, zimia, thoofika, 
shuka; (let down) inamisha, shu- 
sha. 

Drop, v. anguka, ponyoka, shuka; 
(stop) oma, isha ; (let go) acha, 
angusha; (utter) toa (neno); (of 
water, &c.) toma; (grain) dondoka; 
(leaves) pukutiha; (wind) legea, 
Drop into, tumbukia. 

—— n. tone (mar), kitone [ui-]; | kitu 
chenyt kushuka ao kushusha). 
(Prov.) Many drops fill the bucket, 
haba na haba hujaza kibaba. 

Dropsy, n. tstiska (Ar.), tumbo la 
maji, kuvimba. 

Dross, n. (scum) pom (of metals, 
&c.) mavi | ya chuma, ya madini |, 
tomo la chuma; (folly, rubbish) 
upuzi, takataka. 

Drought, n. kukosa mvua siku 
nyingi, ukavu, kiu. 

Drove, p. t. ya Drive. 

—n. kundi la nyama. 

Drover, n. mchungaji [wa-| wa 
nyama. 

Drown, v. /0sa majini, zamisha, 
tumbukiza; (overwhelm, silence) 
shinda, nyamasisha. Be drowned, 
tota, -fa maji. 

Drowsiness, n. leppe, leppe ya usi- 
ngizi. 

Drowsy, a. -enyi leppe, 8c. 

Drubbing, n. Give a drubbing to, 
piga sana (mtu). 

Drudge, n. miu wa kasi, mtumwa ; 
(female) mjakazi. 

Drudgery, n. kazi gumu, utumwa. 

Drug, n. dawa. 

—— v. nywesha dawa ya nguvu 
(sumu, kileo). 

Drugget, n. sulia. 

Druggist, n. mwuza dawa, mwenyi 
duka la madawa. 

Druid, n. (kahini wa Waingereza 
wa samani). 


DEUM 


Drum, n. ngoma | ya kupiga), {cho 
chote chenyi mfano wa ngoma) 
pipa. kopo, &c.; (of ear) ngozi kati 

— yasikio, kiwambo cha sikio; (sound 
of drum) dundo. 

— v. piga ngoma; pigapiga, £0- 
mgagonga. 

Drunken (Be), v. /ewa. 
Get Get drunk, Jilevya. Make drunk, 
levya. 

—— pf. t. ya Drink. 

Drunkard, n. mlevi (wa-]. 

Drunkenness, n. ulevi. 

Dry, a. -kavu, yabis; (waterless) 
kame, pasipo mvua, pasipo maji; 
(plain) st -a kupendeza ; (severe) 

kali, -gumu. <A dry discourse, 
maneno baridi. 

v. kausha; (clothes) anika, 
(neut.) kauka, nyauka. 

Dry goods, n. [dithaa kama nguo, 
si vyakula). 

Dry-nurse, n. (mlezt alishaye mtoto 
asimnyonyeshe). 

Dual, 2. -a wafu wawili, -a vitu 
viwili. 

Dub, v. pasha jina la heshima, laja. 

Dubious, a. -enyi mashaka, si ha- 
kika, si -aminifu. 

Ducal, a. -4 Duke. 

Ducat, n. | fetha ya Ulaya zamani, 
kama reale mbili, pangine reale 
moja). 

Duchess, n. (Duke wa kike, mkewe 
Duke]. 

Duchy, n. = Dukedom. 

Duck, n. data [ma-]. Make ducks 
and drakes of , Juja, tupa 

— Vv. chovya, kuimbukiaa majini ; 
(bend down) inama, jikunja. 

Duct, n. mchirizi [mi-], kichirizi 
[vs-], nyweleo. 

Ductile, a. -a kuvuttkana. 

Ductility, n. uvutikana. 

Dudgeon, n. chuki, mfundo. 

Due, n. haki, halali, mali, ustahili, 
desturi, ada; (taz) ushuru, kodi. 

a. -a haki, &c. (Tas. Due, n.). 

Due to, kwa sababu ya; (befitting) 

-a kupasa, wajibu. It is due to 

the sun, m: kwa sababu ya jua. 








110 


DUPLICATE 


The ship is due to-day, merikebu 
ingekuja leo, leo ni siku yake. 

Duel, n. pigano [Ja watu wawili). 

Duet, n. zimbo [wa waimbaji wa- 
wili). 

Dug, n. 4 [ma-]. 

— p.t. na pf. t. ya Dig. 

Dugong, n. nguva. 

Duke, n. (mtu mwenyi cheo bora 
bupiia wote sila mfalme, mtu 

sana), sheki. 

Dukedom, n. (milki ao daraja ya 
Duke |}. 

Dulocet, a. -/amau |kusikia |. 

Dull, a. -st/o, -pumbafu, pasipo akili 
nyingi; (slow) si -epesi, si -elekevu, 
si -a bidii, st -a furaha; (dim) sé 
-a kung'aa, si -angafu ; (dark) -a 
giza, -& mawingu, -cusi kidogo ; 
(tedious) -a kuchukiza; (blunt) 
butu. A dull discourse, maneno 
baridi, maneno masito (hayana 
kiungo). Get dull (colour), chz- 
juka, chakaa. 

Dullness, n. uzito, &c. (Zaz. Dull). 

Duly, adv. vizuri, ipasavyo, tara- 
tibu, kwa kawaida, kwa wakali 
wake, sawa sawa. 

Dumb, a. bubu. Be dumbfounded, 
tundawaa, shikwa na bumbuazi. 
Dumb-bells, n. (vyuma vizito vya 

kuchezea |). 

Dummy, n. mfano mtupu, kifani tu ; 
sanamu, 

Dumpling, n. maandasi 
bumunda |(ma-|. 

Dumps, n: chuki, hasira, mifundo. 

Dun, a. -eust kidogo. 

— v. taka fetha kwa makelele, 
kamia, lipisa deni, tosa fetha; 
(harass) «thi, sumbua. 

Dunce, n. mjinga kabisa. 

Dung, n. mavi, samadi. 

Dungeon, n. geresa, kifungo 

Dung-hill, n. chungu la samadi, 
jaa. 

Dupe, v. danganya, punja, kopa. 

—— n. barathuls, mjinga. 

Duplicate, n. makulu, mwenst, 
-ngine mfano mmoja, -ngine sawa 
sawa, 


mastlo, 








DUPLICITY 


Duplicity, n. - kika, udanganyifu, 
unafiki, thitlafu. 

Durable, a. -a kukaa sana, -a da- 
yima, si -a kuharibika upesi, -a 
aushi. 

Duration, n. aushi, maisha, muda, 
wakali, uendeleo. 

Durbar, n. baraza. Hold a durbar, 
fanya baraza, barisé. 

Durian, n. finessi ya kizungu. 

During, prep. wakati wa, pindi ya, 
kwa. 


Durst, p. t. ya Dare. 

Dusk, n. 28a ya jioni, magaribi. 

Dusky, a. -a giza kidogo, -tusi ki- 
do, 


fo. 

Dust, n. vumbi (ma-]; (on a road) 
tifutifu. Throw dust in the eyes 
of, osesha, danganya. Raise a 
dust, ¢#fua; (make disturbance) 
Sanya fitina (makelele). 

— v. fula vumbi, pangusa; (by 
beating) kukuta. 

Duster, n. kitambaa [cha kupa- 

mgusia). ma attats 

Dusty, a. -enyt mavumbi, -a tifutifu. 

Dutch, a -4 Holland. 

Duteous, Dutiful, a. -t22, -stkilifu, 
-a kuheshimu wasee. 

Duty, n. #fasayo, haki, kasi; (toll) 
ushuru, kodi; (compliments) sa- 
laam. It is my duty, imenipasa. 
Duty bids me, imenibidi. Duties 
of social station, daraja, cheo. 

Dwarf, n. kibeti [vt-], mbilikimo 
[wa-]. Be dwarfed or dwarfish, 
kundaa, via. 

Dwell, v. (p. t. sa pf. t. Dwelt) aa, 
shinda, fanya makao. Dwell on, 
Dwell upon (a subject, point, Sc, 3, 
toa maneno mengi juu ya, fikiri 
sana, clesa sana, sumbukia. 

Dweller, n. mkazi, mzalia. 

Dwelling, n. makao, makasi, masi- 
kani. 

Dwelt, p. t. na pf. t. ya Dwell. 

Dwindle, v. funguka, chakaa, thoo- 


Dye, n. rangi. Fast dye, rangi 
isiyochujuka. 
—— v. ta rangi. 


111 


EARNEST 


Dying, n. na a. kufa, -a kufani. 

Dyke, n. Zaz. Dike. 

Dynamics, n. (elimu ya nguvu za 
kuendesha |. 

Dynamite, n. baruti | yanguvu sana). 

Dynasty, n. jamaa ya mfalme. : 

Dysentery, n./umbo la kuharadamu. 

Dyspepsia, n., Dyspeptic, a. I have 
dyspepsia, I am dyspeptic, Zambo 
langu haliweki chakula vema; 
tumbo gumu, chakula hakipiti. 


Hach, a. killa -moja, -moja-moja' 
Each soldier, each of the soldiers» 
killa asikari, asikari wote. Each 
one, killa mtu mbalimbali. Each 
other, wao kwa wao, killa mtu na 
mwenziwe; (with verbs)-avza, Beat 
each other, Pigana, chapana. Talk 
to each other, ongeana, sungu- 
mzana, 

Eager, a. -a Bagernoss. 

Eagerness, n. moyo, bidii, wepesi, 
shauko, tamaa, kutaka ; (excessive) 
pupa, harara. 

Eagle, n. Zai, 

Har, n. sikio [ma-]; (of com) suke 
(ma-). Give ear, sikia, sikiliza. 
Bring about the ears, fanyia maa- 
ngamizi ya. Set by the ears, zia 
fitina (ugomvi). Ear ornaments, 
kipuli, kipini, jasi. 

Barl, n. (jina la heshima, la mtu 
mkubwa wa cheo, wa pili yake 
Marquis}. 

Earldom, n, (daraja ao milki ya 

Barly, a. na adv. mapema, -a alfa- 
jiri; (premature) mbele ya wakati 

wake, upesi, karibu, -tangulifu; 
(ancient) -a kale, -a zamani. 

Barn, v. pata (Awa kazi), chuma, 
stahili, 

Barnest, a. -a juhudi, -a bidii, -a 
moyo, -@ nguvu,-akweli,  - 

—— n. bidii, juhudi; (pledge) ara- 
buni, rahani, amana., In earnest, 
kweli, kwa moyo. Be in eamest, 








EAR-RING 


kaza moyo, taka | fanya) kwa moyo, 
Jifunga, jitahidi, 

Bar-ring, n. [pele ya sikio). 

Earshot, n. kadiri ya kusikia ma- 
neno. He is not within earshot, 
hapati kusikia. 

Earth, n. (land) incht, arthi: (soil) 
udongo; ; (the planet) dunia, uli- 
Mmwengu. 

Barthen, a.-a udongo. Earthenware, 
vitu [vyombo| vya udongo ; (coarse 
Indian) vyombo vya Jawa; (fine 
white) vyombo vya Sina, vyombo 
vya kauli. 

Earthly, a. -4 dunia htt, -a chini, 
-nyonge. 

Earthquake, n. tetemeko [tetemo) la 
inchs. 

Earthwork, n. boma la udongo. 

Barthy, a. -a udongo ; (bad) -nyonge, 
-baya. 

Ease, n. raha, utulivu, amani; (after 
pain) faraja. Be ill at ease, -wa 
na fathaa, taharuki, sumbuka. 
Be at ease, Feel at ease, starche, 
kunjuka, changam’ka, Put at ease, 
sterchisha, teremesha. With ease, 
pasipo bidii, rahisi, upesi. 

—— v. tulisa, fariji, sterchisha; 
(of (oF pain) nyamasisha, punguza, 

ca maumivu ; (make easy) va- 
Kista. Ease oneself, eda chooni. 

Basel, n. (mti wa kuegemeza sana- 
mu, ao wa kuchukua ubau wa 
kuandikia|. 

Easily, adv. rahisi, upesi, mara 
moja. 

Basiness, n. urahisi, wepesi. 

East, n. mashariki, mawao (macho) 
ya jua. 

Easter, n. Pasaka |siku kuu ya ku- 
fufuka Isa Masiya). 

Hastern, Easterly, a. -2 mashariki. 

Bast-wind, n. matlaz. 

Easy, a. rahisi, -cpesi, -a marra 
moja; (quiet) -a raha, tulivu, 
paths, pasipo | uthia; (lax) pole, 

si -gumu, st -zilo, -epest. 

Bat, v. (p. t. Ate, pf. t. Haten) -/a, 
tafuna; ; (take food with fingers) 
mega. FEatenough, shiba. Eat 


112 


ECLIPTIC 


(ye), kuleni. Eat one’s words, 
rudisha (geuza) maneno, kiria 
UWONGO 

Eatable, a. -a kulika. 

Baten, pf. t. ya Eat. 

Bating-house, n. mkahawant. 

Eaves, n. mchirizi (mi- |), upenu. 

Bavesdropper, n. dukizi (ma-). 

Ebb, v. -#wa, shinduka; (lessen) 
punguka, - fa. 

n. maji ya kupwa. 

Bbony, n. mpingo ; (colour) weusi. 

Bbriety, n. wevi. 

Bbullition, n. mchemko ; 
ukali, mkazo, kipindi. 

Eccentric, a. -geni, -a kinyongo, -a 
kasirani, st taratibu, st kawaida. 
He is eccentric, afuata roho yake, 
ashika yake, hasikii maneno. 

Eccentricity, n. ajabu, ugeni; 
mbali, desturi mbali, kinyongo. 

Ecclesiastes, n. | kitabu kimoja cha 
Bible, Mhubiri). 

Ecclesiastic, n, kasisi [ma-], padre 
[wa-], [mtu mwenyi daraja katika 
Kanisa la kimasihiya|. 

Ecclesiastical, a. -a Kanisa la Ma- 
siya, -a padre, -a dini. 

Beclesiasticus, n. (kitabu cha Isa 
bin Sirak). 

Echo, n. mwangi; (likeness) mfano, 
kifani, kivuli ; (response) jibu, 
waliko. 

v. oa mwangi ; (respond) jibu, 
tttkia, sema tena. 

Eclat, n. uzuri, urembo, fahari, sifa 
nyingi. 

Eclectic, n. na a. (mtu wa kuchagua- 
chagua, hasikit wangine, huji- 
chagulia mwenyewe, -a kuchagua 
katika mengi, si kufuata moja), 
mleuzi, -a uteust. 

Eclecticism, n. kuwa Eclectic, 
uteust. 

Eclipse, n. kupatwa mwezi | jua); 
(obscuration) kupitiliwa, kushind- 
wa. 

—v. shinda, pita, acha nyuma. 
Be eclipsed, patwa, liwa; (ob- 
scured) shindhoa, pitiliwa mbali. 

Bcliptio, n, (njia ya jua angani, 





(outburst) 


nia 








ECONOMICAL 


113 


EFFECT 


na mstari wa chini yake katika | Wducate,v. somesha, funza,fundisha, 


nchi). 

Economical, a. -enyi kupunguza 
gharama, -enyt kiasi cha kutoa 
fetha, -kabithi, -gumu; (cheap) 
rahisi. 

Economize, v. punguza gharama, 
shika ktasi cha kutoa fetha, weka 
akiba, tumia kwa kiasi, kabithi. 

Boonomy,n. kasi cha kutumia fetha, 
ukabithi; (careful arrangement) 
utaratibu, matengento, madaraka. 

Eestasy, n. kipindi cha furaha, 
mshangao, hali ya kurukwa na 
akili. To be in ecstasies of joy, 
kujipindapinda kwa furaha. 

Eestatic, a. -a kurusha akili, -a 
kurukwa na akili, -a nguvu mno, 
-ingt MNO. 

Ecumenical, a. -4 ulimwengu wole, 
-a mambo ya walimwengu wote. 
An ecumenical council, (mkutano 
mkuu wa maaskofu wote wa 
Kanisa la Masiya|. 

Eddy, n. mzunguko [wa maji, wa 
hewa), msingo (mi-|, mkondo wa 
ma 


iji. 

Edge, n. (of river, rock, &c.) ukingo; 
(of a cloth) pindo; (of a weapon, 
tool) makali; (of a place) mpaka ; 
(keenness) ukali. Give an edge to, 
tia makali, moa. Set the teeth 
on edge, tia ganzi la meno; (give 
offence) chukiza. 

Edgewise, adv. kwa upanga, kwa 
makali. 

Edging,n. (ofa cloth) taraza, upindo. 

Edible, a. -a kuzika. 

Edict, n. amri, sheria. 

Edification, n. kuendeleza | kwa ma- 
arifa ao wema), kujengea; (neut.) 
kuendelea, kujengewa. 

Edifice, n. jumba | ma-|). 

Edify, v. ongezea maarifa, Ongoza, 
jenga. 

Edit, v. Zengeneza kitabu Utayari 
kupigwa chapa |, toa kitabu, 

Edition, n. |mamna fullani ya 
kitabu |. 

Bditor, n. mlfengenezaji wa kilabu, 
katibu, msimulizi. 


elemisha ; (bring up) /ea; (morally) 
ongoza, adtltsha,rudi; (in manners) 
adibisha. An educated person 
(a man of education), mfaa/amu, 
miu wa adili, mtu wa adabu, 
mwenyi kujua mambo, mjuzi, 
mwenyi kuerevuka. - 

Education, n. kusoma, kufundishwa, 
malezi, ulezi ; (results of teaching) 
maarifa, adabu. He is a friend of 
native education, apenda watu 
weusi wasome, True education is 
the harmonious development of the 
whole nature of each individual, 
intellectual, moral, physical, spirit- 
ual, malezi halisi nt kumsttawisha 
killa mtu utu wake wote pamoja, 
(intellectual) akili, (moral) moyo, 
(physical) mwelz, (spiritual) roho. 

Hdueator, n. ezi, mkufunzi, mwa- 
limu. 

Educe, v. foza, toa. 

me a [myoka ya maji|, mkunga 

mi-). 

Bfface, v. futa, futia mbali, ondoa 

pia, haribu kabisa. 

Effect, n. (result) mwasho, matokeo, 
mambo ya baadaye, kazi; (practical 
outcome) sambo, tendo; (meaning) 
maana; (force) nguvu. In effect, 
maana yake, kwa amali, kweli, 
To this effect, to the following 
effect, kama hivi, kwa maana hit, 
Without effect, durre. For effect, 
kwa kujifahirisha. Effects (pro- 
perty), vyombo, mak, Take effect, 
lenda kazi yake, -wa na njia. Give 
effect to, Zendesha kazi, tia nguvu. 
Produce an effect, Zenda kazi | ya 
kushangaza, ya kustusha, ya kuho- 
fisha, ya kufurahisha, ya kuhu- 
zunisha, &c.|. Carry into effect, 
tumta, fikiliza, faulu, timiliza. Be 
the effect of, -wa kwa sababu ya. 
Have the effect of, mwisho wake nt, 
kazi yake ni. The effects of the war, 
mambo yaltyotukia kwa sababu ya 
vita, mambo ya baadaye. 

— v. fanya, fanyiza, timiliza, 
pata, 

I 


EFFECTIVE 


Effective, Effectual, Efficacious, 
- -ANQUUE, -a kufaa, -enyi njia. 
Effeminacy, n. kuwa Effeminate. 
Effeminate, a. -a kike, -tepetefu, 
-0ga, -a anasa, thatfu. 
Effervesce, v. chemka, fanya povu. 
Effervescence, n. mchemko, povu. 
Effete, a. kuchakaa, -a kuishiwa 
nguvu, thaife; (barren) ¢assa. 
Efficacy, n. nguvu, mafaa, kazi. 
Efficiency, n. utendaji, uhodari, 
uwezo, kazi. 
Efficient, a. -a nguvu, -a kufaa, 
-enyi njia, -a kazi. 
Effigy, n. sanamu, mfano, sura. 
Efflorescence, n. kuloa unga, unga, 
mavumbi meupe, utandu. 
Effluent, n. (mlo utokao ziwani). 


Effuvium, n. uvundu, harufu 
mbaya. 
Effiux, n. kufoka, kitu kitokacho 


(kama maji). 

Effort, n. juhudi, bidii, kujaribu. 
Make an effort, jitahidi, (moral) 
Jibidi. 

Effrontery,n. macho makavu, kiburi. 

Effulgence, n. mwanga, mng'ao, 
wangafu. 

Effusion, n. kutoka, kumwaga, ku- 
mwagika ; Maneno mengi. 


Effusive, 2 . “kunjufu, -ingt wa ma- 
neno, -ingt wa up 
Bgg, n. yayi [ma-]; (white) ute; 


(yolk) Asenz ; (shell) kaka, ganda. 

on, v. sukuma, sukumiza, ha- 
rakisha. 

Bgg-shell, n. ganda la yayi; (empty) 
kaka. 

Egotism, n. majisifu, kushika lake, 
kujipendelea, choyo. 

Bgotistic, a. -enyi Egotism. 

Egregious, a. -kubwa sana, pasipo 
kiasi, -baya. 

Egress, n. njia ya kutoka, (uwezo wa, 
ruhusa ya |) kutoka, matokeo. 

Egypt, n. Misri. 

Hight, n. na a. nane, themanya. 

Bighteen, n. sa a. kumi na nane, 
themantashara. 

Highth, a.-asane. An eighth (part), 
themuné. 





114 


ELECTRIC 


Highty, n. 2a a. themanint. 
Hither, a. -moja, moja yo yoke, -mo- 








Jawapo. 

adv. Nor did I do that either, 
wala hiyo stkutfanya. 

conj ama, ao. Either... 
OF, 40... 40. 


Bjaculate, v. zoa neno la ghafula. 

Ejaculation, n. neno la ghafula. 

Eject, v. Za, ondosha, fukuza; 
(vomit) Zapika. 

Hjection, n. kutoa, kutoka, ondoleo. 

Eke out, v. ongeza, zidisha, dumisha, 
Juliza. 

Blaborate, v. Zimiliza, kamilisha, 

fanyiza sana, hitimisha. 

a. -a kazi nyingi, -zuri. 

Elaboration, n. kazi nyingi, Uzuri. 

Eland, n. | nyama | mpofu | wa-). 

Blapse, v. pita. 

Elastic, a. -a kunyumbuka, kama 
mpira, Be elastic, nyumbuka. 

Elasticity, n. halt ya kunyumbuka. 

Blate, v. tia furaha |kiburi, matu- 
maint, moyo mkuu). 

Elation, n. mafumaini, furaha. 

rare n. kisigino (cha mkono), kivi 

vi-). 

— v. piga kikumbo. 

Blbow-room, n. nafasi. 

Elder, n. mzee | wa-), sheki [ma-]; 
(mti wa Ulaya). 

——, Eldest, a. -kubwa | kwa umri). 

Blderly, a. -see kidogo. 

Elect, v. chagua [Awa kazi ao daraja 
bora, kuwa -kubwa), chagua, teua ; 
(decide) mza, aztmu. 

—— a.-leule. Bride elect, 6252 harusi, 

Election, n. (kuchagua mtu kuwa 

jumbe ao mkubwa, mchaguo wa 
wakubwa |, kuchagua, kuteua. 

Electioneer, v. (shurutisha ao suku- 
miza watu kuchagua mtu fullani 
kuwa mkubwa |. 

Elector, n. mwenyi kuchagua, mcha- 
guzi, mteuzi (Zaz. Election). 

Electoral, a. -enyi kuchagua, 
Election. 

Electric, a. -2 Electricity; (rapid) 
-cpest_ mno ajabu. Electric tele- 
graph, simu. 





-@ 





ELECTRICIAN 


Electrician, n. mwenyi maarifa ya 
Electricity. 

Electricity, n. [astli ya umeme, na 
elimu yake |, jazibu (Ar.). 

Blectrify, v. sfusha kwa Electricity ; 
(astonish) stusha sana, shangaza 
mno, rusha akili ya. 

Blegance, n. uzurt, jamala, madaha, 
umbuji; (of speech) usemaji, ufa- 
- Saha, 

Elegant, a. -eny: Elegance, -buja; 
(of language) fasihi. 

Elegy, n. mashairi | ya kuomboleza\. 

Element, n. (environment) ws#é2- 
mwengu; (four elements) [Aewa, 
udongo, moto, maji); (elementary 
substance or fact) kifu cha asili, 
jambo la asili; (part) sehemu, 
nussu. Elements (in teaching), 
mwanzo, mlango. He is in his 
element, ajiona kuwa kwake, 
[Awao, &c.). Strife of the elements, 
-théruba, tufane, machafuko ya 
bahari, pepo nyingi. 

Elementary, a. -a asilt, -a mwanzo, 
-a kwanza. , 

Blephant, n. tembo, ndovu. 

Elephantiasis, n. (leprous) jethamu; 
(of leg) Zeende. 

Elephantine, a. -kubwa mno, kama 
tembo. 

Elevate, v. zmua, kweza, pandisha, 
panza, paliza, tweka; (elate) fura- 
kisha, tumainisha; (promote) zi- 
dishia cheo, heshimu, kuza; (im- 
prove) ongoza vema, adilisha. 

Elevated, a. -a juu, -a kuinuka; 
-kuu, bora, -a "furaha, -a tumaini. 

Elevation, n. kuinua, kuinuka, Sc. 
(Zaz. Elevate); cheo bora, utu- 
kufu, heshima; (height) urefu wa 
kwenda juu; (hill) kilima, kisu- 

i 


zulu. 
Blevator, n. (mfambo wa kupandi- 
sha). . 
Eleven, n. sa a. edashara, kumi na 
moja. ; 
Eleventh, a. -a edashara. 
Elf, Elfin, n. zimwi, jini, timvi, 


mwana timvt. 


Elfish, a. -a Elf. 


115 


ELYSIUM 


Elicit, v. Zoza, onyesha, thikirisha. 

Elide, v. kafra neno, toa harufu, toa 
nussu ya neno. 

Eligibility, n. kuwa Eligible, 

Bligible, a. -a kufaa, -a kustahili, 
-a kuchaguliwa, -teule. 

Eliminate, v. toa. 

Elimination, n. kutoa. 

Elision, n. (kukatia neno nussu 
yake). 

Elite, n. jamii ya watu bora, uteule, 
wangwana. 

Elizir, n. (dawa ya nguvu sana, da- 
wa ya ajabu |. 

Elk, n. (nyama kama Deer mkubwa). 

Ellipse, Ellipsis, n. (in Gram.) (ku- 
ruka ao kuacha neno); (in Geom.) 
mviringo [kama yayi, st kama 
chungwa). There is an ellipse of 
a word, weno moja limepunguka 
[halimo, limerukwa |. 

Elliptic, a. -¢ Ellipse. 

Eln, n. (mti wa Ulaya). 

Elocution, n. maarifa ya usemaji, 
uzoefu wa kunena. 

Elocutionist, n. mwenyi maarifa 
ya usemaji, mzoefu wa maneno. 
Elongate, v. ongeza urefu, tanua, 

nyosha. 
Elongation, n. kuongeza urefu. 
Elope, v. kimbia | kwenda kuolewa 
kwa siri), toroka. 
Blopement, n. kukimbia, utoro, 
Bloquence, n. usemaji, ufasaha wa 
maneno, ushawishi, maneno ya ku- 
vuta, 
Eloquent, a. -ezy: Bloquence. 
Else, a. -ngine. 
conj. ma adv. (otherwise) kama 
stvyo; (besides) tena. 
Elsewhere, adv. pangine, pangi- 





nepo. 

Elucidate, v. fafanua, eleza, thihi- 
risha. 

Elucidation, n. mafafanusi,maelezo, 
ukunjufu. 

Bluds, n. kimbia, epa, epuka. 

Elusion, n. £3/a. 

Elusory, a. -a hila, -danganyifu. 

Elysian, a. -a Elysium. 

Elysium, n. (final bliss) #epo ya 

I 2 


BMACIATE 


kesho, peponi; (gate of Paradise) 
mlango wa jaha ; (happiness) raha 
mstarehe, hali ya heri halist, 

Emaciate, v. kondesha, gofusha, A 
very emaciated person, gofu la mtu, 
mgofu. 

Emaciation, n. kukonda, ugofu. 

Emanate, v. Zoka. 

Emanation, Nn. 
(smell) karufu. 

Emancipate, v. weka huru, pasha 
uhuru, loa utumwani. 

Emancipation, n. kuweka huru, 
uhuru, ungwana. 

Emasculate, v. #asi; (weaken) /e- 
geza, ondolea nguvu. 

Embalm, v. (a corpse) fa dawa 
[ mayitz] zstoze; (preserve carefully) 
linda | kama tunu). 

Embank, v. fanyia boma la udongo. 
Embankment, n. boma [la kuzuia 
maji |), kisugulu, njia ya juu juu. 
Embargo, n. makatazo, marufuku. 
Lay an embargo on, funga, zuia. 
Embark, v. pakia, ingiza; (neut.) 
panda, ingia. Embark in, shika 

kazi ya, ingia, maliki. 

Embarkation, n. mapakizi. kupandi- 
sha chomboni; (neut.) kupanda, 
kuingia merikebunt. 

Embarrass, v. fia matata, tatanisha, 
uthi, sumbua, tra haya. 

Embarrassment, n. matata, uthia, 
mashaka, haya. 

Embassy, n. jumbe [ma-], barozi 
[ma-|; kazi |nyumba) ya barozi, 
ubarozt. 

Embellish, v. pamba, tia uzuri, 
rembesha. 

Embellishment, n. mapambo, uzuri. 

Ember, n. kaa la moto, kaa (ma-}, 
majifu ya moto. 

Ember Days, n. | wakali "nne sa ku- 
funga Wamasthiya siku tatu ka- 
tika killa mwaka, robo mwaka). 

Embeszsle, v. iba, nyang'anya. 

Embeszlement, n. #7232. 

Embitter,v. kasirisha, ongezea uchu- 
ngu. 

Emblason, v. famba kwa rangi 
nyingi. 


kitu kitokacho; 


116 


EMERY 


Emblem, n. mfano [mi-], kifani,' 


milhali, alama. 

Emblematic, a. -enyi mfano, -a mi- 
thalt, -enyi maana, -enyi fumbo. 
Embodiment, n. kupata mwili 
[umbo|; mfano haswa, asili, umbo, 
onekano. He is the embodiment of 
goodness, yu mwema haswa halisi. 

Embody, v. fanyia mwili (umbo); 
unganisha, -wa -moja na, tia pa- 
moja, tia ndani, weka. 

Embolden, v. -fa moyo mkuu, tia mo- 
yo {ugumu), pasha moyo, sukuma. 

Emboson, v. kumbatia, tia moyoni ; 
zungusha, tia ndani | kati) ya. 

Emboss, v. nakshi, kata nakshi. Em- 
bossed work, kazi ya kinundu- 
nundu, nakshi. 

Embower, Y. 
maua, S:c.). 

Embrace, v. $ambaja, kumbatia, ku- 
mbattana; (accept) kubali kwa 
moyo, tumia kwa bidit; (include) 
shika, -wa na, weka. 

n. pambaja, kukumbatia, wa- 
mbiso, . 

Embrasure, n. fundu ukutani (la 
kupenyeza msinga ao bunduki), 
dirisha (ma-]. 

Embrocation, n. dawa ya kupaka. 

Embroider, v. farisz. 

Embroidery, n. a/maria; (stitched) 
larizi, kigwe. 

Embroil, v. fitini, fitinisha, pekecha, 
chafua. 

Embroilment, n. mafala, filena, 
uthia, machafuko, ghasia. 

Embryo, n. Zungama, mimba; 
(germ) mbegu, kiini, moyo; 
(origin) mwanzo, asili. 

Emend, v. saf, sahihisha, temge- 
neza maneno [maandiko, &c.}. 

Bmendation, n. Zengenezo la ma- 
andiko, kusahihisha. 

Emerald, n. sumaradt, 

Emerge, n. suka, tokea, onekana. 

Emergency, n. yambo la ghdfula, 
uthuru, kizushi; (danger) hatari, 
mashaka, 

Emery, n. |yumb: jeusi la kusugulia 
madini na kusikafua |), msasa. 


zungushia. |miti, 





EMETIC 


Emetic, n. /apisho, dawa la kuta- 
pisha, 

Emigrant, n. [mtu ahamiaye inchi 
ngine), mhajiri. 

Emigrate, v. kamia inchi ngine, ha- 
jiri. 

Emigration, n. kukama, utajiri. 

Eminence, n. kuwa na sifa, Sc. 
(Zaz. Eminent); (hill) kizima, 
kisugulu. 

Eminent, a. -enyi sifa na kujuli- 
kana, -kuu, -enyi cheo, mashuhuri. 

Eminently, adv. sana, kabisa. 

Emir, n. amiri (ma-), shekhi (ma- |. 

Emissary, n, mjumbe | wa- |, tume, 
mpelelezi | wa- |. 

Emission, n. kutoa, kutoka. 

Emit, v. toa nje. 

Emolument, n. fayida, pato, msha- 
hara, chumo, 

Emotion, n. kukangaika, kuchomeka 
moyo, kuona msituko | furaha, hu- 
ruma, mshangao, cho chote cha ku- 
chomesha moyo|. . 

Emotional, a. -4 Emotion, -4 ku- 
kangaisha, Sc. 

Empale, v. choma na mti, penyeza 
mit. 

Emperor, n. mfalme mkuu, Kaisari. 

Emphasis, n. mkazo, nguvu. 

Emphasize, v. kaza sauti | katika 
kunena), paasa sauti, tam'ka kwa 
nguvu; (give force to) zia nguvu, 
kaza 


Emphatic, a, -a nguvu, -a mkazo, 

Emphatically, adv. kwa nguvu; 
(certainly) d2/la shaka, sana, 

Empire, n. ufalme, milki; (sove- 
reignty) enzi kuu. 

Empirical, Empiric, a. [-2 bahati 
wala si -a hakika, -z0¢fu wa kasi 
wala st just, -a kujaribu wala si 
kujua), -a kubahatisha. 

Empiricism, n. (kufanya kazi kwa 
majaribu wala si kwa maarifa, kwa 
kuizoea wala si kwa kujua sababu, 
kwa bahati wala si kwa hakika), 
ubahatisho, 

Employ, v. ‘uma; (make use of) 
tumia. Employ oneself in, sishu- 
ghulisha na, . 


117 


ENCAUSTIC 


Employé, n. mtumwa | wa-), kiba- 
rua[vi-]|, mtu wa mshahara. 

Employment, n. fazt, utumwa, 
uchumi, shughuli, amali. 

Emporium, n. [172 wenyi biashara 
nyingi); (market) soko kuu, ma- 
duka. 


Empower, v. wezesha, pasha amri 
[hukumu, nguvu), jails. 

Empress, n. mke wa Emperor, 
Sultanta, Seyidina, Kaisaria. 

Emptiness, n. uwazi, nafasi wazi, 
hali ya kuwa -tupu; (stupidity) 
akili chache. 

Empty, a. -/upu, pasimo kitu, wazi 
ndani. 

— Vv. mwaga, miminia mbali, toa 
yote yaliyomo, kumba, futa. 

Empty-headed, a. -enyz akili chache. 

Empyrean, n. anga ya juu, mbingu. 

Emulate, v. (try to equal) taka kuwa 
sawa, taka kupita. fuatisha, shinda- 
na na; (rival) -wa sawa na, fa- 
nana na, karibia, 

Emulation, n. ushindani, moyo 
wa (idi? ya) kushindana; (envy) 

asidi. 

Emulous, a. -@ Emulation. 
emulous of, = Emulate. 

Emulsion, n. (dawa nzito kidogo 
kama maziwa|. 

En route, adv. njiani, katika safari, 
En masse, kttif?, jamii. jumla. 

Enable, v. wezesha, tia nguvu, jalia. 

Enact, v. toa amri, fanya sheria. 

Enactment,n.amrt. sheria; (making 
a law) kufanya sheria. 

Enamel, n. [rangi ngumu ya kung'aa 
kama ktoo). 

Enamour, v. washta tamaa, tia 
shauko, ashtkisha, tamanisha, chu- 
nusha. Be enamoured of, ashitht, 
tamani sana, chunuka. 

Bncamp, v. tua, fanya kituo, panga, 
bwaga. 

Encampment, n. (of caravan, 
soldiers, &c.) kituo [vi-], matuo, 
kambi. 

Encase, v. funika, zungusha, funga. 

Encaustic, a. -4 kuokwa, -a kucho- 
meka, 


Be 


ENCEINTE 118 


Enceinte, a. -enyz mimba, -sito. 

Enchain, v. funga, shika, shinda. 

Enchant, v. fanyia uganga, loga; 
(delight) pendeza mno, shangasa, 
shinda moyo. 

Enchanter, n. mganga, mchawi; 
(by beauty) mishka moyo. 

Enchanting, a. -enyt mapendezi, -a 
haiba, -a matisho. 

Enchantment, n. uganga, uchawi; 
(beauty) usuri wa kutisha moyo. 

Encircle, v. zunguka, zungusha. 

Enclosure, n. uwanda (wanda), ua 

ny-],2t2t [ma-|,kiwanja; (walled) 

talu; (thing enclosed) (kitu 
kilichotiwa ndani, kama waraka, 
karatasi). 

Encomium, n. sifa, 

Encompass, v. zunguka. 

Encore, n. tena! tena! 

v. lilta ‘tena! tena! 

Encounter, n. sukulana, mkutano, 
kupambana, mpambano; (fight) 
upigano | ma-|. 

v. kutana na, pambana na, 
pigana na, kuta, pata, jipasha. 

Encourage, v. fia moyo, thubutisha, 
sayidia, endeleza, fariji. 

Encouragement, n. kufia moyo, 
Jambo la kutia moyo, msaada,faraja. 

Encouraging, a. -4 kutia moyo, 
&c. (Zaz. Encouragement), 

Encroach, v. jiingtliza, jipenyeza, 
-la, twaa isivyo haki, iba mpaka. 

Encroachment, n. kujiingiliza, Sc. 

Enorust, v. funika, kandika, tomea. 
(Zaz. Incrust, Incrustation). 

Encumber, v. zwa, tatiza, sumbua, 
lemea; (put in debt) pasha deni. 

Bncyclical, n. na a. [waraka wa 
Askofu kwa watu wengi). 

Encyclopaedia, n. kitabu cha maa- 
vifa yote, kamusi, 

End, n. mwisho, kikomo, hatima, 
mpaka, ncha, ZA bites (Rao ma- 
uli; (ofajourney) £260; (purpose, 
object) kusudi, nia, WA ‘pita. 
kwacho. He gains his end, apata 
atakacho. The ends of the earth, 
pembe za inchi. Bring to an end, 
ishiliza, maliza. 








ENFORCE 


End, v. komesha, kata; (neut.) isha, 
koma; (complete, finish) maliza, 
ishiliza. 

Endanger, v. hatirtsha, lia hata- 
rint, ponza. 

Endear, v. pendekeza. 

Endearment, n. mapendezi, ube- 
mbelezi | ma-|. 

Bndeavour, v. jaribia, toa bidii, 
Jitahidi. 

—— n. bidis, 

Endemic, n. (ugonjwa ulioko siku 
zote katika mahali ao inchi 
Sullani). 

Ending, n. mwisho; (in grammar) 
harufu za mwisho. 

Endless, a. -a dayima, -a mtlele, 
pasipo mwisho; (over long) -ingi 
sana, -a burre, 

Endorse, v, andikia jina, tia mkono, 
tia sahihi, sahihisha; (accept) ku- 
bali, penda, sifu, rithia. 

Endow (with), v. (give property to) 
wekea mali wakfu, kabsthisha mals; 
(grant to) fala, -pa, tolea. He is 
endowed with great gifts, ameja- 
liwa kujua mengi sana, 

Endowment, n. kuwekea (huwe- 
kewa wakfu, matoleo, mali; | jambo 
zuri la kufaa kama akili, uzuri, 
nguvu, Sc. }. 

Endue, v. -pa, jalia, tolea. 

Endurable, a. -a kuchukulika. 

Endurance, n. #vumilivu, saburi; 
(durability) kudumu, maisha, 
aushi. 

Endure,v. (last) 2s4i, dumu; (suffer) 
vumilia, stahimili, chukua. 

Endwise, adv. ncha kwa ncha; 
kiwimawima, kwa kusimama. 

Enema, n. (dawa ya kuingizwa 
mkundunt |. 

Hnemy, n. adut, mlesi, mshindani. 

Bnergetic, a. -4 Energy. 

Energy, n. nguvu, bidii, wepesi, 
utendaji. 

Enervate, v. ¢hoofisha, legeza, ondo- 
lea nguvu. 

Enfeeble, v. = Enervate. 

Enforoe, v. lilia nguvu, toza kwa 
nguvu; (alaw) fkslisa, fanya kwa. 





ENFORCED 


Enforced, a. -a lazimu, -a sharti, 
-a nguvu. 

Enforcement, n. kutumia nguvu, 
kuliwa nguvu. 

Enfranchise, v. weka huru, pasha 
ungwana; (give franchise) pasha 
wenyeji wa mji (Zaz. Franchise). 

Enfranchisement, n. uhuru, ung- 
wana; (citizenship) wenyeji. 

Engage, v. (promise) atidi; (agree) 
aftkana, Tanya sharti; (bind) 
funga, bidisha; (hire) tuma, 
ajirisha; (fight) Pigana; (occupy) 
shughulisha, (neut.) shughulika. 
He is engaged, ana shughuli; (to 
marry) yuna mchumba, amefunga 
hotuba. Engage for digging, #imi- 
sha; (for harvesting) wunisha; 
(for milking) kam:isha ; (for service 
generally) ésmzsha. 

Engagement, n. shughuli, kasi, 
utumwa; (in war) mapigano; 
(premise) aktadi, shartt, maagano; 
(betrothal) uchumba, ahadi ya 
ndoa, hotuba. 

Engaging,a.-enyi mapendezi | haiba, 
UZUTI |. 

Engender, v. zaa, fanya, fanyiza, tia. 

Engine, n. mtambo (mi-|, chombo 
[wy-]; (steam) gari la moshi. 

Engineer, n. msimamizi (wa gari 
la moshi, ao wa mitambo! 

Engineering, n. [4azt ao maarifa ya 
Engineer), kazi kubwa | kufa- 
nyiza njia, madaraja, maboma, 
minara, mito, Sc.). 

Engird, v. zungusha, zunguka. 

English, n. na a. /Ingerezi (wa-], 
-ingereza, -a kiingereza. Speak 
English, sema kiingereza. 

Engrain, v. #ngiliza, penyeza ndani. 
It is engrained in him, #2 asili 
yake, ni tabia yake. 

Engrave, v. chora, kata nakshi. 

Engraving, n. mchoro, nakshi; 
(picture) sanamu, laswira. 

Engross, v. vuta, shughulisha, weza, 
shinda. 

Bnhance, v. ongeza, zidisha. endeleza. 

Enhancement, n. maongezo, mazidi. 

Enigma, n. kitendawili |vi- ), fumbo 


119 


ENOUGH 


la maneno; (dificulty) ajabu, ma- 
tata. 

Enigmatic, a. -4 Enigma. 

Enjoin, v. amuru, agiza, onya. 

Enjoy, v. furahia, ona raha, fura- 
hiwa na, pendeswa; (have) -wa 
na, miliki, -wa hali ya. Did you 
enjoy it? kusuri huko? kumeku- 
pendeza ? 

Enjoyment, n. furaha, kicheko, ku- 
zuri; (state, condition, possession) 
kuwa hali ya, kuwa na, kumiliki. 

Enkindle, v. washta, chochelea, 
amshia. 

Enlarge, v. ongeza, zidisha, tanua. 

Enlargement, n. maongezo, mazidi, 

Enlighten, v. tsa nuru, levusha, 
angazisha, angaza, erevusha, ele- 
misha, fundisha, ongoza. 

Enlightened, a. -angafu, -ongofu. 
Be enlightened, /evuka, ongoka. 

Enlightenment, n. ku/evuka, mwa- 
ngaza, wongofu, elimu, hekima. 

Enlist, v. andika, changa, (neut.) 
changwa, andikwa, ingia asikari; 
(employ) za, sitia (katika kazi), 
tumia. 

Enlistment, n. kwandika |kuji- 
andika) asikari, chango; (employ- 
ment) kutuma, kutumika. 

Enliven, v. furahisha, kunjua uso 
wa, sitawisha, changam'sha, tele- 
mesha. 

Enmity, n. wadui, ushinde, adawa, 
husuma. 

Ennoble, v. (give rank) zidishia 
cheo, kuza, tukuza; (improve) 
ongoza vema, ongezea uzuri, adili- 
sha. . 

Ennui, n. uchovu, utepetevu, ukinai- 

u. 

maormity, n. ubaya [wa kupita 
kiasi, wa kuchukiza), jambo baya 
mno, kosa kuu. 

Enormous, a. -kubwa mno kupita 
kiasi. 

Enough, a., adv.,n. -a kadiri ya ku- 
tosha, kadiri, tele. He has been 
good enough to give me, kwa wema 
wake amenipa. Be enough, tosha, 
kifu. Have enough, kinat, shiba, 


ENQUIRE 


-wa na -ingt. Yon will have 
enough of him in one day, atakuki- 
naisha stku moja. It is enough, 
bassi. Have enough food, shiba. 

Enguire, v. (ask) uliza, uza, tafuta; 
(question) 422; (examine into} a- 
kiki, chungulia, tazamtia, hojthojs. 

Enquiry, n. swali (ma ), ulizo | ma-|, 
haja. 

Enrage, v. kasirisha, ghathabisha. 

. Enrapture, v. shangaza, furahisha 
mno. He is enraptured, ajiona 
kama amekwisha ingia peponi. 

Enrich, v. ongeza mali, -pa utajiri, 
tajiresha, nafisi; (of land) zalisha; 
(a subject) famba, tia uzuri. 

Enrichment, n. kuongezeka mali, 
uzuri, &&c., kunafistka ; (additional 
matter) nyongeza. 

Enrol, v. (soldiers, &c.) andika, 
changa. 

Enrolment, n. kuandika, mchango. 

Ensconce, v. ficha, funika, weka. 

Enshrine, v. funza sana, kumbuka 
sana, weka kama tunu. 

Enshroud, v. funika, setirt. 

Ensign, n. bendera ; (officer) [mchu- 
kuzi wa bendera, ofsa mdogo). 

Enslave, v. tia utumwani, chukua 
mateka, fanya watumwa. 

Enslavement, n. utumwa, kutia 
(kutiwa) utumwani. 

Ensnare, v. fega, kamata kwa hila 
werevu). 

Ensue, v. fuata, ja nyuma, fuatana, 
andama. 

Ensurance, n. = Insurance. 

Ensure, v. = Insure. 

Entail, v. /efa nyuma yake, fanya. 

Entangle, v. tatantsha, tia matata, 
tatiza. 

Entanglement, n. matata, fathaa, 
matatizo. Wire entanglements, 
masango ya kulega, mitego ya 
masango. 

Enter (into), v. imgia, kwenda ndani, 
penya; (begin) sktka, anza; (enjoy) 
shika kwa moyo, furahia; (form 
part of) -wa mussu ya, -wamo; 
(write down) andika. 

Enterprise, n. jambo kubwa [lenyi 


120 


ENTREAT 


ajabu, hatari, &c.), jambo la bidii, 
jambo, kazt; (spirit, energy) #20y0, 
bidii, utendaji, wepesi. 

Enterprising, a. -jaszvt, -tendaji, 
hodari, -epest. 

Entertain, v. karibisha, pokea; 
(amuse) pendeza, furahisha, tere- 
mesha; (consider) shika moyoni, 
Akiri. 

Entertaining, a. -a kupendeza, -a 
kuchekesha, -teremest. 

Entertainment, n. karamu; (amuse- 
ment, show) mazungumzo, ma- 
chezo, tamasha. 

Enthral, v. weza, shinda moyo, 
tisha, loga. 

Enthralment, n. kulisha | kutishwa ) 
moyo, kama kupagawa. 

Enthrone, v. weka kwa kiti cha 
enzi, tawaza, fanya (mfalme ao 
askofu). 

Enthusiasm, n. moyo (wa bidii nyi- 
ngi, furaha nyingi, shauko nyingi, 
mshangao mwingi, kama kulewa 
na furaha, 8c.). 

Enthusiast, n.mwenyi Enthusiasm. 

Enthusiastic, a. -4 Enthusiasm. 

Entice, v. wuta kwa werevu, shawi- 
shi, tongoza. 

Enticement, n. ushaushi, mvuto; 
(trials) majaribu. 

Entire, a. -sima, pia, -ote. 

Bntirely, adv. kabisa, pra. 

Entirety, n. (Lal? ya kuwa -stma, 
pasipo kuzidi ao kupunguka). In 
its entirety, -ztma, -ote, pia. 

Entitle, v. (give title) Zaja; (give 
right) pasha haki. I am entitled 
to it, 22 kaki yangu. He entitled 
himself Sultan, alijipa jina Sultani, 

Entity, n. kitu haswa. 

Entomb, v. Ha kaburini, zika. 

Entomology, n. emu ya wadudu. 

Entrails, n. mafumbo. 

Entrance, n. mlango, ukumbi, njia, 
pakuingilia, kuingia ; (beginning) 
mwanzo; (right of entrance) rte- 
husa kuingia. 

—— v. = Enrapture. 

Entrap, v. = Ensnare. 

Entreat, v. sihi, omba, lalamza. 


ENTREATY 


Entreaty, n. maombi, haja, malala- 
me ko. 

Entrench, v. zungusha boma. 

Entrenchment, n. Goma [ma-}. 

Entrust, v. wekea amana, aminta, 
kabithi, salimtia. 

Entry, n. = Entrance, n.; (written 
record) kuandika | habari |, kabari, 
[xeno lililoandikwa), tarihi. 

Entwine, v. suka, tattza, tatanya, 
Junganisha. 

Enumerate, v. hesabu, laja moja 
moja, nena. 

Enumeration, n. kuhesabu, Sc. 

Enunciate, v. nena wazi, tangaza; 
(pronounce) fame’ ka. 

Enunciation, n. kunena wazi; (of 
pronouncing) matam’ho. 

Envelop, v. zunguka, zungusha, 
funika pia. 

Envelope, n. dahasha; (covering) 
kifuniko; (rind, husk) ganda. 

Envelopment, n. kufunika, kifu- 
niko, 

Envenom, v. zia sumu [uchungu, 
ukali |; (exasperate) kasirisha. 
Enviable, a. -a kutumantka, -2urt. 
Envious, a. -enyi hasidi, An en- 

vious eye, kijicho. 

Environ, v. zunguka, zungusha, 3t- 
ngtra. 

Environment, n. msungusho, mazi- 
agira; (conditions, surroundings) 
ulimwengu, halt, mambo. 

Environs,n. jirani, kuunga, kando- 
kando. 

Envoy, n. mjumbe (wa-), tume. 

Envy, n. hasidt, uwivu. 

—— v. onea hasidi |uwivu |, husudu, 
tamani [mali ao halt ya mtu 
mwingine |. 

EBnwrap, v. kunja, funga, lia ndani, 
funika, vika. 

Epaulet, n. perentt [ma-, la be- 
gant |. 

Ephemeral, a. -a siku moja tu, -a 
kitambo, -a kupila. 

Epic, n. utenst. 

Epicure, n. [mtu wa kuchagua sana 
chakula, wa kutaka vitamu tu; 
miu wa anasa tupu), mteuzi. 


121 


EGUALITY 


Epicurean, a. -a ginst ya Epicure ; 
(Greek) mfuasi wa mwalimu Epi- 
curus. 

Epidemic, n. ugonjwa mkuu, ugo- 
njwa wa kuambukiza wate wengi. 

Epidsrmis, n. ngozi ya nje. 

Epigram, n. shairi, mashairi; 
(witticism) #eno jerevu la akili, 
fumbo la neno. 

Bpigrammatio; a. -4 akili, -erevu. 

Epilepsy, n. kifafa. 

Epilogue, n. maneno ya mwisho 
wa chuo, maneno ya halima, 
nyongeza. 

Epiphany, n. (siku kuu ya kuone- 
kana Isa Masiya na wagent |. 

Episcopacy, n. waskofu. 

Episcopal, a. -a askofu, -enyi ma- 
askofu. 

Episcopalian, a. -2 Kantsa lenyt 
kuamriwa na maaskofu. 

Episcopate, n. wakali (kazi) ya 
uaskofu ; (bishops) jamzt ya maa- 
skofu. 

Episode, n. (hadithi ya pili iliyo- 
liwa ndani yake ya kwanza, ha- 
dithi mtoto, hadithi ndogo). 

Epistle, n. waraka, barua. 

Epistolary, a. -a ginsi ya barua, -a 
kwa barua. 

Epitaph, n. (maneno yaliyoandikwa 
juu ya kaburi). 

Epithet, n. -- Adjective; neno {la 
kuonyesha ginsi), jina. 

Epitome, n. muhtasari, fahirisi. 

Epoch, n. Zarihi (muda, muhulla, 
wakali wa jambo kubwa, wa ku- 
kumbukwa, mashuhuri). 

Equable, a. sawasawa, st -a kubadi- 
lika. He has an equable temper, 
habadiliki tabta, yu sawasawa siku 
sote. 

Equal, n. (in age) hivima ; (in con- 
dition, quality) mwenzi. 

a. sawa, mamoja, sawasSawa, St 

-geuzt. Be equal to the occasion, 

st shindwa, st fathatka, Are you 

equal to it? waswesa? 

V. -wa sawa na. 

Equality, n. kali ya kuwa sawa, 
usawa, umoja, hali moja. 








EQUALIZE 


Equalise, v. sawasisha, fanya sawa- 
sawa, linganisha. 

Equanimity, n. moyo mtulivu, 
utaratibu, upole, amani. 


Equator, n. [mstari wa kuizunguka 


dunia kati ya Poles), tstéwat 
(Ar.). 

Equerry, n. mkuu wa frasi, frasi 
wala, sats. 

Equestrian, n. na d. mpanda frasi, 
-a kupanda frasi. 

Equiangular, a. -enyi pembe zole 
sawa. 

Equidistant, a. -enyi urefu | wa 
kuwa mbali) sawa, mbali sawa, 
mwendo sawa. 

Equilateral, a. -enyi pande zole 
sawa. 

Equilibrium, n, sawa | kama vitanga 
vya mizani), uzito sawa, uthant 
mmoja. Be in equilibrium, simama 
sawa, sawazikana, 

Equine, a. -a frasi. 

Equinox, n. [majira ya kuwa sawa 
mchana na ustku |. 

Equip, v. fanya tayari, tengeneza, 
andaa. 

Equipage, n. gari (ma-). 

Equipment, n. mapambo, mavalio, 
vyombo, vifaa, masarufu. 

Bquipoise, n. = Bquilibrium. 

Equitable, a. -a kaki, ipasayo, 
sawa, wajibu. 

Equity, n. #aki, sawa. 

Equivalent, a. sawa, mamojq. 

—— n. badala, mwenzi, sawa. 

Equivocal, a. -eyt matata, -a maana 
mbili, st wast, st amini, st -nyofu. 

HEquivocate, v. ‘atiza maneno, toa 
matata ya maneno, sitasita. 

Equivocation, n. mafala ya maneno, 
madanganya, upotofu wa maneno, 
uwongo, unafiki. 

Era, n. kama Epoch. 

Eradicate, v. ng'oa kabisa, haribu 
pia,futia mbali, 

Erase, v. futa, futia mbali. 

Erasure, n. kufuta, palipofutwa. 

Ere, conj. kabla. ; 

Erect, v. simamisha, simikisha; 
(construct) jenga, unda, fanyiza. 


122 


ESCAPE 


Hrect, a. -2 kusimama, sawa |kwa 
timast |, -a kiwimawima. 

Erection, n. kusimika, husimtkisha, 
kujenga; (buildings, &c.) -ézose- 
ngwa, -liofanyizwa, jengo {wa-]; 
(of wood) ktunzi |vi- |. 

Ermine, n. [gost nyeupe ya nyama 
mdogo kama cheche). 

Erode, v. -/a, bomoa, fukua mawe 
na udongo |kazi ya maji, mvua, 
mto). 

Erosion, n. kula, Sc. (Tas. Brode). 

Brotio, a. -2 xg'oa, -a shauko nyingi, 
-@ tamaa, 

Brr, v. kosa, potoka, fanya vibaya. 

Errand, n. utume, maagizo, amri; 
(business) asi, neno. He has 
gone on an errand, ameumwa 
mahali. What is his errand? ame- 
endea nini? amejia nini? 

Erratic, a. -a kupotea, -a kuzunguka, 
-a kugeukageuka, -gent. 

Erratum, Errata, n. kosa (la ku- 
andika ao kufuasa chapa), 

Erroneous, a. -enyt kosa, -a uwongo, 
-kosefu. 

Error, n. kosa [ma-]. 

Eructation, n. kiungulia, kukoko- 
moka, cheu, 

Erudite, a. -enyi maarifa, -enyt 
elimu. 

Brudition, n. maarifa, elimu. 

Eruption, n. (volcanic) (kuoka mo- 
shi moto mawe, &c.}; (disease) ku- 
toka vipele, vipele; (uproar) fitina, 
uthia. 

Escalade, n. kupanda kwa ngazi. 
To take by escalade, kuwaa mji 
kwa kuruka boma. 

Escapade, n. jambo la ujinga [la 
kukosa adabu |, jambo potofu. 

Escape, v. okoka, pona; (run away) 
kimbia, toroka ; (avoid) epa; (get 
away, be lost) toka pasipo ruhusa, 
toka burre, potea ; (asa spring) fya- 
tuka; (slip from) chopoka, ponyo- 
ka, churupuka. Escape notice, 
observation, sz angaliwa, st tambte- 
lika, fichikana. Escape memory, 
pitta, sahauliwa. It escaped me, 
nalipitiwa, sikusikia, 





ESCAPE 


Escape, n. wokovu, kuokoka ; (other 
way) buddt, njia ya wokovu; (sur- 
prising) kuokoka kwa ajabu. He 
had a narrow escape, aliokoka kwa 
shidda. Fire-escape, ngasi [ya 
kushukia juu ya nyumba, aki- 
ungua moto). 

Escarpment, n. boromoko |ma-|, 
palipochongoka, paliposimama, mli- 
m 


a. 

Eschew, v. epuka na, kimbia, kataa. 

Escort, n. mlinzi |wa-), mfuasi | ka- 
Zika safari), asikari, jamii ya 
walinzi, &C. 

v. sindikiza, peleka njiani. 

Esculent, a. -4 kulika, chakula. 

Escutcheon, n. (ngao yenyi alama 
za rangi za kuonyesha cheo ao 
kisasi cha mtu). 

Esophagus, n. 400. - 

Esoteric, a. -4 mdani,-a siri, -awatu 
wenyi elimu tu, 

Especial, a. dora, -a peke yake, -a 
mtindo, -kuu, -a kwanza. 

Especially, adv. zayidi, 
sana. 

Espionage,n. upelelezi, kuchungulia. 

Esplanade, n. uwanja, uga. 

Espousal, n. mikaka, harust. Es- 
pousal of a cause, kushika shauri, 
kufuata hati. . 

Espouse, v. oza, 0a; (support) sz/za 
katika, fuata mambo ya. 

Espy, v. angalia, chungulia, gundu- 
lia, 

Esquire, n. (jina la heshima ya 
wat wadogo, mfuasi). 

Essay, n. (effort) bidii, jaribu; 
(written) #abari, taari Make 
an essay, jitahidi, jaribu. Write 
an essay on, andika habari ya. 

v. jaribu, fanya bidii ya, jita- 
hidi; (try, prove) hakiki, 

Basence, n. astli, nafsi, kitu che- 
nyewe ; (real character) halt, tabia ; 
(extract, perfume) mafuta, mara- 
shi; (inmost part, meaning) moyo, 
kiini, maana halisi. 

Bssential, a. -a asili, -a kitu che- 
nyewe ; (indispensable) -a kanuni, 
-a kawaida; (pure) safi. 





haswa, 





123 


ETHICAL 


Essential, n. kanuni, lazima, asili. 

Establish, v. weka, fanyiza,anzisha ; 
(make firm) weka imara, thubu- 
tisha; (appoint) amuru, tengeneza; 
(prove) kubalisha, shuhudia. 

Establishment, n. kuweka imara, 
&c.; (government) serkali; (house- 
hold) nyumba, kikao; (ecclesi- 
astical) kanisa [dint] la serkali, 
Kanisa la Ingeresa. 

Bstate,n. (land) shamba; (property) 
mali; (state) halt, cheo. 

Esteem, v. (honour) #keshimu, jali, 
staht; (consider) thant, kadiri, 
hesabu. 

n.heshima, upendo; (judgement) 
mawazo; (merit) sifa, thamant, 
‘High esteem, sifa njema, tha- 
mani. 

Bstimable, a. -a kuheshimiwa, -a 
kusifiwa, -ema. 

Estimate, n. maafikano, ukadiri ; 
(guess) «pis? ,ubahatisha; (account) 
hesabu, tarifu. 

v. kadiri, gist; (by comparison) 
enenza, 

Estimation, n. Aeshima, sifa; 
(judgement) mza, waso. In your 
estimation, wewe uonavyo. 

Bstrange, v. farikisha, tenga, vunja 
urafiki, tindtkisha. 

Estrangement, n. kuvunja urafiki, 
kufarikiana, kutindtkiana, 

Estuary, n. mto (mt-], patakeapo 
mto, mlango, hort. 

Et cetera, = &c., na vingine vivyo. 
Etch, v. andika sanamu (kwa ku- 
chora kwa kalamu kalt), chora. 
Etching, n. elie ie ya kuchora 

kwa kalamu|\, mchoro. 

Hternal, a. -a milele, pasipo mwanzo 
na mwisho, -a daima. 

Bternity, n. milele. 

Ether, n. (anga wa juu, hewa nye- 
mbamba sana |; (in medicine) | dawa 
ikaukayo upesi |. 

Ethereal, a. -4 mbinguni, -a peponi, 
-a juu, bora sana, -embamba sana, 
-epesi sana, 

Ethical, a. -2 mambo ya adili, -a 
wema na ubaya, -enyt habari ya 














ETHICS 


[ ya kutupasa kwa | wema na ubaya. 
Ethical science, = Ethics. —~ 

Ethics, n. elimu ya wema na ubaya, 
chmu ya adili. 

Ethnic, Ethnical, a. -a kabila, -a 
taifa. 

Ethnology, n. elimu ya mataifa ya 
waana Adamu (tofauti, makao, 
desturi, umbo, &c. |. 

Btiquette, n. adabu, kawaida ya 
kiungwana. 

Etymology, n. (elimu ya asili ya 
maneno moja moja |. 

Bucharist, n. | Usharika Mtakatifu 
wa Kimasihiya). 

Eulogist, n. msifu, 

Eulogium, Eulogy, n. maneno ya 
kusifu, sifa. 

Bulogisze, v. sifu. 

Bunuch, n. Zawashi (ma-), (mtu) 
mhassi, hassi. 

Buphemism, n. (neno la kupendekeza 
kitu kichukizacho, neno suri badala 
yake neno baya). 

Euphemistic, a. -a kupendekeza, -a 
kutochukiza. 

Buphonie, a. -4 Euphony. 

Buphony, n. sauti ya kupendeza, 
sauti tamu, tam'ko tamu. 

Burope, n. Ulaya, Usungu, Ya- 
ropa. 

European, n. Mzungu | wa-|. 

a, -@ kizungu. 

Buropeanize, v. geuza kizungu, 20- 
eza mambo na desturi sa Wa- 
zungu. 

Evacuate, v. ondoka, katika, toka, 
hama katika, ; (natural dis- 
charge) -nya, sapiba' 

Evacuation, n. kwacha makali, ku- 
hama; (excreta, &c.) mazi, choo ; ; 
(vomit) matapisho. 

Evade, v. kimbia kwa hila; (a blow) 
ine epuka na, jiponya kwa werevu 

katika. 

Evanescent, a. -4 kutoonekana, -a 
kupotea, -a kutoweka. 

Evangelio, Evangelical, a. -a An- 
jili, -a ginsi ya Anjilt, -a imani ya 
Anjili, [-a kujetea sana maneno 
yenyewe ya Anjili|. 





124 


EVERGREEN 


Evangelist, n. mwandika anjili, 
mweneza Anjils, 

Evangelization, n. eneo [enezo) la 
mafundisho ya Anjili, kufundisha 
imani ya Anjili. 

Evangelize, v. fundisha imani ya 
Anjili. 

Evaporate, v. geuka hewa; (be ab- 
sorbed) mywewa, kauka, toweka, 
potea. 

Evaporation, n. kugeuka hewa, ku- 
kauka. 

Evasion, n. Akila, werevu, nianeno 
ya werevu, kuepa, kuepuka. 

Evasive, a. -esyt hila, Sc. 

Eve, n. Hawa; (evening) ston, ma- 
ghrebi; (of festival) (siku ya mbele 
ya siku kuu zingine |. 

Even, adv. #atfa, na. Even if, zjapo. 
Even if it were myself, hatta ni- 
kawa minis. 

a. (level) sawasawa; (smooth) 
laini; (quiet) -fulivu; (unchanging ) 
-siobadilika; (fair) -a hake; (of 
number) kamili, shufwa. 

Evening, n. sont, magrebi. 

Evenness, n. usawa, Sc. (Taz. 
Even, a.). 

Even-song, n. sala sa jioni. 

Event, n. jambo [mambo], tukio 
[ma-]; (result) mwisho; (startling) 
shani, kizushi, jambo kubwa. At 
all events, kwa ya yote, tweyo yote, 
hakuna budds. 





Eventful, a. -exyt mambo mengi, -a 
ajabu. 
Eventual, a. -a mwisho, mwishoni. 


Eventuality, n. mwisho, tukio. 

Eventually, adv. mwisho, hatima. 

Bver, adv. (any time) wakali wo 
wote; (always) siku zote, dayima. 
Whoever, ye yote. Whenever, 
wherever, fo pole. Wherever he 
goes, killa aendapo. Whatever, 
twayo yote. Ever and anon, marra 
kwa marra. Ever so, -a kadiri 
yo yote, sana sana. For ever, hatta 
milele. ; Now and for ever, maisha 
na milele. 

Evorgreen, a. (mti) -siokauka, sto- 


Jifa, -stokufa, 


EVERLASTING 125 


Everlasting, a. -a milele. 

Evermore, adv. m#tlele. 

Every, a. killa. Every one, Every- 
body, 42/la mtu, watu wote. Every 
bit, pia, kabisa. Every now and 
then, marra marra. Everywhere, 
potepote, kotekote, killa mahails. 
Every day, killa siku, marra kwa 
marra. 

Bvict, v. achisha shamba (nyumba, 
mali, Stc. |, hamisha, fukuza. 

Eviction, n. kuzamisha. 

Evidence, n. ushahidi, ushuhuda, 
mathubutu. Be in evidence, -wa- 
mo, onekana. 

Evident, a. thahtri, wazi. 

EBvidential, a. -a huthubutisha, ma- 
thubutu. 

Evil, n. wove, ubaya. 
mwovu, mtenda mabaya. Evil- 
eye, kijicho. The evil one, 
Shetani. Evil-speaking, maneno 
maovu, masingizio, matukano. 

Evince, v. onyesha, toa wazi, thi- 
hirisha. 

Evoke, v. ¢oza, tokeza, amsha. 

Evolution, n. (growth) kukuwa, ku- 
endelea, kuota; (progression) ma- 
endeleo; (change and progress) 
mageuzt yenyi kuendeleza, maba- 

> dili na maendeleo; (of soldiers) 
kazi, miendo, michezo, mazunguko. 

Evolve, v. (produce) zoa, toza, tokeza, 
Janytza ; (disclose) bainisha, onye- 
sha 


Evil-doer, 


Ewe, n. kondoo jike. 

Ewer, n. kopo | kubwa la maji|. 

Ex officio, adv, [Awa sababu ya kuwa 
na kazi fullant\,kwa kawaida. Ex 
parte, st sawa, st kwa hakt, si kweli. 

Exact, a. kalisi, barabara, sawasawa; 
(true) -a kweli; (careful) -angaltfu, 
-a bidii, amini, 

—— v. loza, lipiza, filtsi, 

Exacting, a. -kali, -a kuonea, -a 
kutaka kazi nyingi, -2tto, -gumu. 
Exaction, n. kutoza, kulipiza, utha- 
limu; (unjust tolls, &c.) od? 

nyingi, hongo, thulumu, ufilisi. 

Bractly, adv. 4alssi, barabara, sawa- 
sawa, sahihi. 


EXCEPTION 


Exactneas, n. kweli, uaminifu, ka- 
waida, uhafisi. 

Exaggerate, v. ongeza sifa (habari | 
mno, tukuza mno, piga chuku. 

Exaggeration, n. maongezo, sifa 
nyingi mno, kiungo, chuku. 

Exalt, v. (raise) taua, kweza, paaza ; 
(promote) kuza, tukuza, athimisha, 
zidishia cheo; (elate) furahisha, 
Jahirisha. 

Exaltation, n. kuinua &c., utukufu, 
athama; (elation) furaha, ma- 
Jivuno, kutukuka. 

Exalted, a. -a cheo bora, -a furaha, 
-tukufu, bora. 

Hixamination, n. kufazamia, kuja- 
ribu, kuchungulia, ukaguzi. 

Examine, v. (test, try) onja, jaribia; 
(inspect) angalia, tasamia, kagua; 
(inquire into) 4071, hakiki, chungu- 
lia, dadisi, nyenya. 

Examiner, n. -enyi kulazamia, &c., 
mkaguzi, mwulizi. 

Example, n. mfano [mi-], namna, 
onyo [ma-]. I will make an ex- 
ample of him, #/amtia athabu ya 
kuonya watu, athabu kali. Set an 
example to, fuasisha, tolea namna. 
For example, ivi, kama hivi, 
ginsi hii. 

Exasperate, v. tia ukali, kasirisha, 
ghathabisha, chomesha. 

Exasperation, n. hasiva kali, uchu- 
ngu mwingi. 

KBzcavato, v. chimba, fukua. 

Excavation, n. shimo, tundu, ufuo. 

Ezceed, v. fila, -wa zayidi ya, 
zidi. 

Exceedingly, adv. kama nini ?, mno 
ajabu, sana sana. 

Excel, v. pita, shinda, zidi. 

Excellence, n. ubora, uzuri, wema. 
His Excellence, Awalz. 

Excellent, a. bora, -suri, -ema. 

Except, prep. é//a, isipokuwa, bella, 

tri ya. 

v. toa, acha, tenga, weka mbali, 

Exception, n. sambo la peke yake, 
thtilafu, tofauti, st sawa, si kawa- 
ida; (objection) makatazo, maki- 
ndano. Take exception to, sz u- 





EXCEPTIONABLE 1 


bali, dakizi, kataa, chukizswa na. 
With the exception of, = Except. 
Exceptionable, a. si -suri, -daya, 
-kosefu. 
Exceptional, a. -a peke yake, mbali, 
5st sawa, -a tofauti, -a thtilafu. 
Excess, n. kupita kiasi, kuzidi mno, 
mazidio, wingi; (intemperance) 
ulafi (ulevi, ufisadi), upotofu. In 
excess, mno, kwa mno. 
Excessive, a. mno, zayidi, -a ku- 
pita kiasi. . 
Exchange, v. badili, badilisha, (In 
compos.)-ama. Exchange presents, 
pelekeana, pana; (compliments) 
salimiana, amkiana; (services) 
Jathiliana, faliana; (blows) gi- 


gana. 

— n. badtlisho, kubadilisha; (con- 
version of coin, &c.) mvunjo wa 
fetha, fayida ya fetha; (current 
price) bei; (place of exchange) 
nyumba ya kubadilisha fetha. 
Rate of exchange, sarifu, sarf. In 
exchange for, mahali pa, badala 
ya. 

Exchequer, n. hazsina ya serkali, 
Jetha ya serkali, mali ya mfalme. 

Excise, n. ushuru, kodi. 

Exciseable, a. -a kulipa kodi. 

Exciseman,n. mfoza ushuru, milipiza 
kodi, mtu wa fortha. 

Excision, n. kukata, mkato, kung’ oa. 

Excitability, n. kuwa Excitable. 

Excitable, a. -efest [kwa hasira, 
furaha, &c.), -a haraka. 

Excite, v. ‘ahkarakisha, am’sha, cho- 
mesha, chocheza, wakisha, suka- 
Suka; (cause) fanya, fanyiza. 
Excite attention, ‘azamisha, vuta 
macho, stusha. Excite desire, Za- 
manisha, vuta, sizim'sha. Be ex- 
cited, in an excited state, angaika, 
taharuki, sisim’ ka. 

Excitement, n. araka, Juhudi, 
fathaa; (exciting object) yambo fa 
kuharakisha | furahisha, ogofisha, 
lenyi hatari). Be in a state of 
excitement, angaika, taharuki, fa- 
thaika, &c. 

Exciting, a. -a kustusha, -a kuhari- 


6 BEXCUSE 


kisha, -a kutia furaha [hofu, 
ajabu|. 
Exclaim, v. sema kwa sautt kuu, 
lia, paliza sauti, piga kelele. 
Hxclamation, n. /70, kilio, ukelele. 
Exclude, v. (remove, shut out) Zoa, 
ondoa, weka mbali, tenga; (refuse) 
kataa, zuia, fungia mlango. 
Hxclusion, n. kutoa, kutolewa, Sc. 
Exclusive, a. -a peke yake (yao, 
&c. |, -a kuchaguachagua, pasimo 
wangine, -moja. Exclusive of, 
pasipo, billa, ghairi ya. An ex- 
clusive person, mkinaifu, mpweke. 
Exclusively, adv. peke yake, tu, 
bassi. Refer exclusively to, kusika 
na. Almost exclusively, karibu 
yote. 
Dxcogitate, v. kunga, jua kwa kufi- 
re. 


Excommunicate, v. ondoa katika 
Kanisa la Masiya, tenga katika 
Usharika Mtakatifu, harimisha. 

Excommunication, n. Auharimi- 
sha, &c. (Zaz. Excommunicate). 

Excrement, n. mavi, samadi, ma- 
nyesi. 

Hixcrescence, n. [htu kama| 
test, nundu, kinundu; (on skin) 
choa. 

Excrete, v. toa [jasho, mkojo, &c.}, 
nya. ; 

Excretion, n. (kifu kitokacho mwili- 
ni, kama) jasho, mkojo, Sc. 

Excruciating, a. -a kuumiza mno, 
-a kuathibisha sana. 

Eixculpate, v. (acquit) samehe, achi- 
dia, toa hatiyani; (excuse) tetea, 
uthuru. . 

Exculpation, n. kusamehe, &c.; 
uthuru, matetess. 

Excursion, n. msatembest, safari, 
kwenda kushinda mahali; (hostile } 
ushambulio. 

Excursive, a. -a maneno mengt, -a 
kuongeza maneno. 

Excusable, a. -a kusameheka, -dogo. 

Excuse, v. (pardon) achilia, samehe, 
uthurs; (allow) ruhusu, halalisha; 
(obtain pardon, or allowance) fa- 
tia masamaha, toa hatiyani, ré- 


EXCUSE 


thisha. Excuse me, unrathi, 

. niwie ratht, naomba rathi, pole. 

Excuse, n. uthuru, matetest, nahau 
ya maneno, maneno ya burre, 
singizo, kisingizo, Make false 
excuses, 24a, jisingizia, 

Exxecrable, a. -a kulaaniwa, -a 
kuchukiza mno. 

Execrate, v. afiza, laani; (loathe) 
chukia mno. . 

Execration, n. maapizo, laana, ma- 
tukano. 

Execute, v. maliza, fanyiza, teke- 
leza, timiliza; (ratify) tia sahihi, 
sahihisha; (obey, carry out) fiki- 
liza, fuasa |amri, maneno|; (put 
to death) wa, kata kitwa | kwa 
amri ya kathi ao ya serkalt|. 
Ezecute a dance, piece of music, 
&c., cheza, piga ngoma. 

Execution, n. (performance) uti- 
mizo, tendo, kufanyiza. kazi; (put- 
ting to death) kuwa, kuuawa. 

Executioner, n. asikari | mwenyi 
kasi kufisha watu |. 

Hxecutive, a. -enyi amri, -a Nguvu, 
-Lenadaji. 

n. (governing power) serkali. 

Executor, n. mtenda, mfanyiza; 
(trustee) wakili (kwa mambo ya 
wosia |. 

Exegesis, n. nahau, mafafanusi, 
maelezo, ufasiri. 

Exegetic, a. -a kueleza, &c. 

Exemplar, n. mfano, namna, kio- 
lezo. 

Exemplary, a. -a namna, -a kuonya, 
-a kufuatika, -ema sana, bora. 

Exemplify, v. onyesha kwa mfano, 
namna ya. 

Exempt, v. samehe, achilia, ruhusu. 

Exemption, n. ruhusa, kuachiliwa, 
ondoleo. 

Exequies, n. maziko, 

Exercise, n. utembest, mchezo, kazi ; 
(lesson) msomo | mi- |), somo | ma-]; 
(practice) matumtzt, mazoco; (test) 
majaribu, mashindano. ‘Take ex- 
ercise, fembea, punga hewa, cheza, 
nyosha miguu, jiendea. 

—— v. tendesa, endesha, 20e2a; (use) 





127 


BXILE 


tumia, fanya; (trouble) sumbua, 
tesa; (test) jaribia. Exercise a 
horse, endesha, tembeza frasi. Ex- 
ercise authority, office, &c., umia, 
fanya. Exercise patience, ‘oa 
| fanya) saburi,vumilia, Exercise 
oneself, jifundisha, sizoesa, sita- 
hidi, fanya bidii, 

Exert, v. 40a, tumia ; (oneself) fanya 
Juhudi, jitahidi. 

Ezertion, n. bidii, juhudi; (difh- 
culty) siidda, kazi. 

Ezhalation, n. harufu, uvundu, 
ukungu. 

Exhale, v. foa pumusi, toa harufu, 
pandisha pumuzi. 

Exhaust, v. (finish) ska, maliza 
pia; (consume, use up) ondoa pia, 
chukua -ote,tumiliambalt; (weary) 
chosha, legesa, shinda. 

Exhaustion, n. kwisha, -tumiliwa 
-ote, &c., uchovu,ulegevu, kuishiwa 
nguvu, kushindwa. 

Bxhaustless, a. -siokwisha. 

Exhibit, v. onyesha, toa wazi, te- 
mbeza, pambanisha. 

Exhibition, n. onyesho, pambantsho, 
kutembeza ; (show) tamasha; (prize) 
tuzo [ya kazi ya chuont). 

Exhibitioner, n. (mwenyi kufundi- 
shwa chuoni burre, ao kupewa tuzo 
ya kazi ya kusoma|. 

Exhilarate, v. tia moyo | furaha, 
matumaini |. 

Ezhilaration, n. moyo mkuu, fura- 
ha, matumaini, ukunjufu. 

Exhort, v. onya, fundisha, shauri. 

Exhortation, n. maonyo, shauri. 

Exhumation, n. kuchimbua, &c. 

Exhume, v. (dig up) chimbua, 
Jukua; (bring to light) fufua, 
funua 


Exigency, n. (need) mahitaji,sharti, 
lasima ; (emergency) zambo la ghd- 
Jala | la hatari, la kutaka msaada). 

Exile, n. (kukaa, kufukuzwa, kuha- 
mishwa mbali na kwao; (person) 
mwenyi kukaa, &c., mbali na kwao; 
(place, time) mahali ao muda wa 
kukaa, Src., mbali na kwao), uha- 
misho. 


BXILE 


Exile, v. fukuza, hamisha, ondosha. 

Exist, v. -wa, -wako, -wa -zima, 
-wa hayi, kaa, ishi. He existed 
on grass, aliponea majani. Where 
does it exist? makao yake wapi? 
Does there exist such a thing as 
a world of spirits? There does, 
kunazo pepo? zinazo. 

Existence, n. kuwako, kukaa, uzima, 
maisha, hakika; (creature) kiumbe. 
There is no such thing in existence, 
hakuna kabisa namna hit. 

Existent, a. -enyi kuwa | kuwako, 
hakika), -zima, hayi. 

Exit, Exodus, n. kufoka, kuhama, 
kuondoka. 

Bxonerate, v. samehe, achilia, toa 
hatiyani. 

Exorbitant, a. -a kupita kiasi, 
-kubwa mmo, -ingi mno. His 
charges are exorbitant, bei yake 
kubwa mno, ashika ghali. 

Exorcism, n. kupunga pepo. 

Kzorcizo, v. punga | pepo |, toa,ondoa. 

Bxrordium, n. mwanzo wa maneno. 

Exoterio, a. -a nje, -a wazi, -a watu 
wajinga. 

Exotic, a. -geni, -a inchi ingine. 

Expand, v. tamua, panua, eneza, 
zidisha, kusa; (neut.) fanuka, pa- 
nuka, enea, zidi, kua. 

Expanse, n. eneo, mapana, nafasi. 

Expansion, n. kutanua, kutanuka, 
&c. (7az. Expand), eneo. 

Expansive, a. -enyt kutanua [ku- 
tanuka, &c.), -kunjufu. 

Expatiate, v. simulia kwa maneno 
mengi, piga domo, ongeaongea. 

Expatriate, v. kamisha, ondosha 
mbali ya kwao, toa katika inchi, 

za. 

Expatriation, n. kufukuza | kufu- 
kuswa | kwao. 

Expect, v. ngoja, ngojea, tumaini, 
tazamia ; ona, thant. | expect so, 
naona, labuda, haikosi. 

Expectant, a. -eny: kungojea, -a 
kutazamia, layari. 

Expectation, Expectancy, n. ku- 
ngojea, matumaini, kukodolea, ku- 
tazamia; (prospect) mambo ya 


128 


EXPIATION 


mbele [ya baadaye|, yatakayoku- 
wa; (inheritance) writhz, mali ya 
kurithi baadaye. 

Expectorate, v. foa mate, tema, 
kohoa. 

Expectoration, n. kulema mate, ma- 
kohozt, 

Expediency, n. fayida, njia, shauri 
ya kufaa. 

Expedient, a. -2 kufaa, -enyi njia, 
-enyi fayida. It is expedient, afa- 
thals, 

—— 0. shauri, njia, hila. 

Mrpedite, v. Aimisa, endeleza, sa- 

ja 

Expedition, n. safari; (speed) we- 
pest, hima, haraka. 

Expeditious, a. -epes?, -a haraka. 

Expel, v. oa, ondosha, fukuza. 

Expend, v. ‘emia, gharamu, toa 


fetha. 

Expenditure, n. gharama, matu- 
mizt ya fetha. 

Expense, n. gharama. Go to ex- 


pense about, Be at expense, gha- 
vamia, toa gharama, sanya ghara- 
ma nyingi. At the expense of, 
kwa hasara ya, kwa gharama sa, 
kwa aibu ya. 

Expensive, a. ghali, -a thamani, -a 
bei kubwa. 

Experience, n. kupata | kujua, kuo- 
nja) mwenyewe, mambo ya mai- 
sha, mambo yenyewe, ulimwengu ; 
(knowledge) maarifa, hakika ya 
mambo. 

——v. pata -enyewe, jua -enyewe, 
patwa na. 

Experienced, a. -enyi maarifa, 
-enyt kujua (kazi, mambo), -juzi, 
-stadi., 

Experiment, n. jaribu [ma-], ki- 
tendo (st maneno|. 

Experimental, a. -a kujaribia, -a 
mambo yenyewe, -a hakika. 

Expert, a. -soefu, -sladi, fundi, 
hodari, -ekevu. 

Expiate, v. /ipa, lipia, toa sadaka 
kwa, fidi 

Expiation, n. malipo, sadaka, fidio; 
(for murder) dia. 


EXPIATORY 


Expiatory, a. -a kulipia, -a kufidia. 

Expiration, n. kuloa (kupandisha)} 
pumuzi; (end) mwisho. 

Expire, v. (exhale) foa pumuzi; 
(die) kata roho, -fa; (end) koma, 
kwisha, tekelea. 

Explain, v. eleza, pambanua, fasiri, 
Jafanua. Explain away, elesa vt- 
ngine, geuza maana, vula. 

Explanation, n. ¢elezo, fafanusi, 
nahau, tafsiri; (reason) sababu, 
hoja; (meaning) maana; (under- 
standing) mapatano. 

Explanatory, a. -4 kueleza, &c., -a 
kutoa sababu. 

Expletive, n. meno la kutukana, 
laana, uapo, matusu. 

Explicable, a. -enyi kufasirika, -a 
kuelezwa. 

Explicit, a. (things) wazi, Zhahiri, 
baini; (persons) -nyofu, amini. 
Explode, v. (blow up) washa, pa- 
sua; (bring to an end) komesha, 
isha; (let off) tegua; (go off) waka, 

lia, pasuka. 

Exploit, n. kilendo bora, jambo 
kubwa (la sifa, la hatari). 

Exploration, n. safari, 
[ma-], ujasusi. 

Explore, v. peleleza inchi, jasisi, 
tafutia, vumbulia, safiri katika. 
Explorer, n. msafiri, mpelelezi, mvu- 

mbulia inchi, 

Explosion, n. shindo kubwa (la 
baruti, &c.)|, kipindi cha hasira, 
&c., théruba. 

Explosive, a. -enyi mshindo, -enyi 
kuvunja | kutoa mshindo, kupasuka 
kwa nguvu), kama baruti, -a 
kutaka kuwaka. 

n. kifu chenyi mshindo, Sc. 

Exponent, n. mwenyi kutoa habari, 
mloa habari. 

Export, v. peleka vitu, toa bithaa 
(kwenda inchi ingine kuuzwa). 

n. kupeleka, Sc. ( Taz. Export) ; 
.mali, bithaa (za kupelekwa inchi 
Ingine |. 

Exportation, n. | kupeleka vitu inchi 
mbali kuuswa). 

Expose, v. (put out) toa nje, weka 


upelelezi 








129 


EXPURGATE 


wast; (uncover) funua, onyesha; 
(faults) chongea; (a child) tupa, 
acha ; (to danger) ta hatarini ; (to 
punishment) pasisha hukumu. 

Exposed, a. (open) wazi, -tupu: 
(liable) -a kupatikana, -a kupa- 
sishwa. 

Exposition, n. kabari, ufasiri, elezo. 

Expositor, n. mwenyi kutafsiri 
(kueleza). 

Expostulate (with), v. onya kosa, 
toa shauri ya kuzuia, zuia kwa 
maneno, tarathia, gombeza, da- 
kiza. 

Expostulation, n. maneno ya ku- 
zuia, maonyo, madakizo, mago- 
mbezo, udaku. 

Expostulatory, a. -@ kuonya, -a 
hutarathia. 

Hxposure, n. (openness) uwazi; 
(being unprotected) kukaa nje 
[penye hatari, baridi, mvua, jua 
kali, vita, &c.|; (being outcast) 
kutolewa nje, kutupwa ; (telling of 
faults) machongezi. 

Expound, v. eleza, fasiri. 

Hixpress, v. (make clear) eleza, 
ththirisha, onyesha; (state) nena. 
Express oneself, eleza maana, 
chagua maneno; (elegantly) sarzfu 
maneno | kwa uzuri). 

a. (precise) halisi; (plain) tha- 
hirt, wazi; (speedy) -2 kwenda 
mbio sana, -a haraka. 

— n. mjumbe wa haraka, tarishi 
[ma-]; (train) (gari la moshi lie- 
ndalo upesi sana), 

Expression, n. (words) eno, ma- 
neno, usemi; (face) uso, sura; 
(statement) wonyesho, kutoa ha- 
bari, 

Expressionless, a. -a kipumbafu, 
pasipo akili, pasipo maana. 

Expressive, a. -a maana sana, -a 
akili nyingi, -enyi habari. 

Expressly, adv. kalisi, makusudi. 

Expulsion, n. fukuzo, ondoleo, uha- 
misho. , 

Expunge, v. futa, futia mbals, toa. 

Expurgate, v. ‘akasa, safisha, sahi- 
hisha, 





K 


EXQUISITE 


Exquisite, a. dora sana, -zuri sana, 
-tamu sana, &c.; (extreme) -engz 
sana, -kubwa mno. 

n. mmalidadt, mlimbwende. 

Exscind, v. katia mbali, nx oa. 

Extant, a. -enyi kuwapo, -a kukaa 
hatta leo, -liopo sasa. 

Extempore, Extemporary, a. -a 
ghdfula, -a marra moja, -a pale- 
pale, pasipo tayari, pasipo ku- 
fikiri. 

Eztomporize, v. toa maneno ya gha- 
fula | yasiyo tayari ao kutengene- 
zwa mbele |, zua, tunga, buni. 

Extend, v. nyosha, ongeza, panua, 
tanua, vuta; (reach) fika; (spread) 
enea, eneza ; (give) nyosha, toa. 

Extension, n. kunyosha, &c. (Taz. 
Extend); (extent) eneo, enezo. 

Extensive, a. -enyt enco kubwa, 
-kubwa, -pana, -inge. 

Extent, n. eneo, ukubwa; (degree) 
cheo, kadiri. 

Extenuate, v. punguza, rahisisha 
(kosa, hatiya, &c.|, setiri, toa 
uthuru kwa | jambo baya). 

Extenuating, a. -4 kupunguza, -a 
kurahisisha, -a kusetire, 

Extenuation, n. Aisetiri, uthuru. 

Exterior, n. umbo, sura, nje, 

a. -a nje. 

Exterminate, v. karibu kabisa, 
kumba, komesha, maliza; (root 
out) 2g'oa. 

Extermination, n. kuharibu kabisa, 
kuharibika kabisa, &c. 

External, a.-a nje; (foreign) -a inchi 
zingine, -4 wageni ; (unessential) 
si -a asili, -a kuonekana na macho 
tu. 

Externals, n. umbo,sura, maonekano, 
mambo ya nje. 

Extinct, a. -fu, -liozimika, -liokwi- 
sha, -stofo sasa. 

Extinction, n. kufa, kuzimika, kwi- 
sha, kukomesha. 

Extinguish, v. zima, zimisha, kome- 

_ Sha. 

Extinguisher, n. | kifu cha kuzi- 
mishia taa), 

Extirpate, v. = Exterminate. 








130 


EXTREMELY 


Extirpation, n. = Extermination. 

Extol, v. sefu, himidt, tukuza. 

Extort, v. foza kwa nguvu, lipiza 
kwa jeuri, pokonya, nyang’ anya. 

Extortion, n. kutoza kwa nguvu, &c. 

Extortionate, a. -a jeuri, -a kupo- 
konya, -thalimu, 

Extortioner, n. mfoza fetha kwa 
jeuri, mnyang'anyi, mthalimu. 

Extra, a. -a zayidi, -a burre, si 
desturi, si siku zote. 

adv. zayidi, juu, sana. 
good, -ema sana. 

Extract, v. ng’oa, toa kwa kushint- 
kiza, tozakwa nguvu ; (nails, &c.) 
kongoa ; (select) chagua. 

n. maji, mafuta; (selected 
pieces) mateusi, madondoo. 

Extraction, n. kutoa, kung'oa; 
(crushing) Aushindtka; (choice) 
kuchagua ; (lineage) kizazi, ja- 
maa. 

Extradition, n. (kurudisha mki- 
mbizi inchini kwake apate kuhu- 
kumiwa, makabila kurudishiana 
wakosaji kwa hukumu). 

Extraneous, a. -a nye, -a kigeni, -a 
zayidi, 

Eztraordinarily, adv. ajabu, mno, 
sana. 

Extraordinary, a. ajabu, kama 
nint?, gani!, -gent, -a peke yake, 
-a@ mtindo; (irregular) si kwa 
desturi, st kawaida, si sawa. 

Extravagance, n. upotevu wa mali, 
gharama kubwa; (folly) ujinga, 
upotofu, wazimu. 

Extravagant, a. -a kupila kiasi, 
kama nini?, -a wazimo, -potevu wa 
malt, -a gharama nyingi. 

Extreme, a. -4 mwisho, -a kipeo, 
-a mpakani, -a mbali kabisa, -a juu 
kabisa, -a chini kabisa, -a nguvu 
kabisa, -a kupita kadiri, -a mno, 
-kali kabisa; (opinionated) -sha- 
pafu, si taratibu, si kiasi. 

—— nn. mwisho, upeo, mpaka, ncha, 
kupita kadiri. 

Extremely, adv. sana, mno, kabisa, 
upeo. Extremely barbarous people, 
washenzi wa kwisha. 


Eztra 








EXTREMITY 181 
Eye-witness, n. shahidi [aliyeona 


Extremity, n. mwisho, mpaka, 
Jembe, kipeo, ncha; (limbs) krungo 
(cha mwili, mkono, mguu, &c. |; 
(emergency) #alt mbaya mno, 
hatari kubwa. 

Extricate, v. toa, okoa, tatanua. 

Extrication, n. kutoa, kutoka, 8&c. 
(Taz. Extricate). 

Extrinsic, a. -a nje, si -a asilt, -a 
zayidi, 

Extrude, v. toa nje, sukumiza nje. 

Extrusion, n. kuloa | kutoswa) nje 
&c. (Zaz. Extrude). 

Exuberance, n. usiZaw?, wingi. 

Exuberant, a. -a kusilawi, -ing? 
sana, tele, marithawa. 

Exudation, n. matokeo | ya jasho, 
maji, Sc. |), kupapa maji, kuvuja. 
Exude, v. toa (maji, jasho, &c.], 

loka, vuja, dondoka. 

Ezult, v. furahi, shangilia. 

Erultant, a. -a furaha sana, -a 
shangwe. 

Exultation, n. shangwe. furaha kuu. 

Eye, n. jicho (macho); (of a needle) 
tundu, kitundu. Up to the eyes, 
sana, kabisa. Have in one's eye, 
kumbuka, taka, tamani. Give a 
blow in the eye, piga konde la 
Jicho. Keep an eye on, angalia, 
funza. A sharp eye, macho ma- 
kali, hodari kuona. Open the eye, 
Jumbua jicho. Shut the eye, fumba 
Jicho. As far as the eye can see, 
haita upeo wa macho. Haveoneeye, 
Have lost an eye, -wa na chongo. 

——v.angulia, kazia macho, kodolea; 
(with envy, ill will) Zapia kijicho; 
(with contempt) Zazama kilongo- 
t 


Ong. 
Eye-ball, n. mboni ya jicho. 
Eye-brow, n. nyushi. 
Bye-lash, Eye-lid, n. #kope (kope). 
Eyelet, n. tundu, kitundu. 
Byeshot, n. upeo wa macho. 
Hyesight, n. macho, kuona kwa 
macho, My eyesight is bad, macho 
yangu thaifu, sioni vema, 
Eyesore, n. chukizo (ma-1. 


Fabric, n. 







FACE 


mwenyewe kwa macho yake |. 


Eyrie, n. tundu (la tai ao ndege 


mkubwa |. 
PF, 


Fable, n. ngano, hadithi; (fiction) 


uwongo. 
kitu. kilichofanytzwa 
(nguo, nyumba, &c.]; namna ya 
kufanyiza, ginsi; (system, con- 
struction) kasi, matengenezo. 


Fabricate, v. (construct) fanyiza, 


jenga ; (invent) dunz, sua, tunga. 


Fabrication, n. (manufacture) ku- 


Janyisa, tfanyizswayo; (structure) 
Jengo; (falsehood) uwongo, maneno 
ya kubunika. 


Fabulous, a.-a uwongo,-akubunika; 


(marvellous) -kubwa mno, -ingi 
mno, ajabu. 


Facade, n. (upande wa mbele wa 


nyumba |. 


Face, n. #so(ny-)|, sura; (front, top, 


interior) upande wa mbele, wa 
nje, wa juu); (prepared side). 
upande uliotengenezwa; (side) upa- 
nde; (smoothness) usawa, ulaini; 
(boldness) ukavu wa macho, ma- 
tumaini; (grimace) uso wa kufi- 
nya, makunjokunjo ya uso. A 
long face, uso wa huzuni, uso wa 
hofu. Fall on the face, anguka 
fulifuli [uso chini, fudifudt], 
Have the face to, thubutu, st onelea 
haya, fanya kwa ukavu wa macho 
pasipo kaya. Lie on the face, 
lala tumboni, lala fudifud:, fuama. 
Set the face against, kataza, 
gombesa, zuia. Face to face, uso 
kwa uso, kwa kupambana, kwa 
kuelekeana. Meet (see, visit) face 
to face, wajihi, (recipr.) wasihiana. - 
In the face of, mbele ya, machoni 
pa, kwa kutharau. Make faces, 
geuza | finyana, kunjakunja\ uso. 
Put a bold face on, jifanya kama 
haithuru. 


Eye-tooth, n. (jino kubwa chini ya | — v. simamia, simama mbele ya, 


Jicho 


-wa na uso kwa; (oppose) zuia, 
K 2 


4 


FACET 


shindana na ; (be opposite) e/ekea, 
kabili; (give surface to) fanyiza 
nje, kandtka, tomea, fanya sawa, 
lainisha; iturn) geuka. Face out, 
st fanya haya. jasiria. 

Facet, n. upande. 

Facetious, a. -bishi, -chekeshi, -a 
mzaha. 

Facial, a. -a uso. 
sura ya USO. 

Facile, a. -a adabu, -a utu mwe- 
ma, -enyt mlango mzuri; (easy) 
rahisi. 

Facilitate, v. fanya rahist, himiza, 
Saytata, 

Facility, n. (ease) urahisi, wepesi, 
wekevu; (means) njia, msaada; 
(affability) ufu mwema, ukunju- 


Facial expression, 


“. 

Facing, n. upande wa nje; (in 
masonry) utomea, mtomo; (in 
dress) mapambo, tepe. Put through 
facings, Zazamta, jaribia, 

Facsimile, n. nakili halisi, mwigo 
sawasawa, mfano mmoja. 

Fact, n. yambo la hakika, kweli, ha- 
kika, jambo (mambo). In fact, 
kweli, haswa. The fact is (that), 
kweli, hakuna shaka, hakika, It 
is a fact, kweli hiyo, si uwongo, 
ndivyo ilivyo. , 

Faction, n. | jamii ya wafu wafitini 
wenyi shauri moja), fitina. He 
belongs to his faction, yuko upande 
wake, yu hali moja naye. 

Factious, a. -fifini. 

Factitious, a. -lofanyiswa kwa 
kazi, -a kufunga, st -a asili, -a 
UWONGO. 

Factor, n. (agent) wakili [ma-]; 
(part) nussu, sehemu. 

Factory, n. nyumba ya kufanyizia 
vitu, banda la kazi. 

Factotum, n. | mfanya kazi zote ao 
za namna zole peke yake, mtumishi 
wa kazi zote |. 

Faculty, n. nguvu, akili; (licence) 
ruhusa; (corporation) jama, cha- 
ma (cha watu wenyi kazi maa), 

Fad, n. mfundo, kasirani, kombo, 
kinyongo. 


132 


FAITHFUL 


Fade, v. fifa, kauka, thoofka, 
punguka, chakaa, -fa. 

Faeces, n. mavi, 

Fag, v. chosha, legeza kwa kazi. 

Pag-end, n. kipande cha ovyo, ncha. 

Faggot, n. fifa |ma-), fungu la 

ni. 

Fail, v. shindwa, st weza, si pata; 
(miss) kosa; (lessen) punguka, 
legea; (come to an end) zsha, 
tindtka; (be bankrupt) flistka; 
(desert) acha. Come without fail, 
usikose kuja. He tried, but failed, 
alijitahidi asipate. 

Failing, n. kushindwa, upungufu, 
uthaifu; (fault) kosa | ma- |. 

Failure, n. upungufu, ukosefu, ule- 
geuu; (want of success) msiba, 
kazi ya burre; (bankruptcy) kufi- 
lisika. 

Fain (Be), v. kubali, -wa wathi, 
taka. 

Faint, v. 22mia roho, legea. 

a. (weak) Zhaifu, -legevu, 
-chovu; (deficient) asipo bidii 
(nguvu, wangafu, maana wast |, 
-dogo, -nyonge; (dim) -stoonekana 
vema, 

Faint-hearted, n. -oga, -enyt roho 
chache, thaifu wa moyo. 

Faintness, n. uthat{u, ulegevu, upu- 
ngufu; (dimness) giza. 

Fair, a. -surt, -eupe, safi; (just) 
sawa, -a haki; (moderate) -a ka- 
dirt, kidogo. The fair sex, wats 
wa kike, waanake, Fair weather, 
kuzuri, kweupe, kumetakata, Fair 
voyage, safari njema. A fair wind, 
pepo nzuri. Fair play, halt moja, 
killa mtu sawasawa, pasipo ku- 
Pendelea. Bid fair to be, Zaka 
kuwa. 

—— n. siku kuu ya sokoni, soko kuu, 
kupamba maduka. 

Fairly, adv. vizurz, &c. (7as. Fair, 





a.). 
Fairy, n. pepo, jini [ma-], kizimwi, 
kivuli. 


Faith, n. imani, amini, uaminzfu; 
(promise) akads; (religion) avez. 
Faithful, a. amini, -aminsfu, -nyofu. 





FAITHFULNESS 


Faithfulness, n. amini, uaminifu. 

Faithless, a. -wongo, -danganifu, 
-CrtVu. 

Faithlessness, n. udanganyifu, &c. 

Falcon, n.kipanga | kama tat mdogo |. 

Falconer, n. mfuga uipanga. 

Faldstool, n. (kiti cha kupigia 
magoli kwa kusali, meza ya ku- 
salia |. 

Fall, v. (p. t. Fell, pf. t. Fallen) 
anguka; (be ruined) angamia, 
haribika; (err) kosa; (like rain) 
-mya; (in drops) ‘ona, dondoka ; 
(from hand, slip)pomyoka; (flat) dala; 
(diminish) punguka. Fall asleep, 
sinzia. Fall in, tumbukia; (of 
walls) domoka ; (soldiers) jipanga. 
Fall out, kosana, gombana; (sol- 
diers) /ikiswa, tawanyika ; (result) 
tokea, tukia. Fall short, punguka. 
Fall to, siika kazi; (be allotted 
to)-wa mali ya | kazi ya |. Fallinto, 
(a river) Zokea; (a custom) 20elea; 
(a hole) Zumbukia. Fall back, 
kwenda nyuma, rudi; (decrease) 
punguka. Kall among, angukia, 
kutana na. Fall away, (get thin) 
konda; (revolt) asi; (be lost) 
potea; (lapse) kufuru, kosa. Fall 
down, sujudu. Fall flat, s¢ pe- 
ndeza, st faa. Fall foul of, pa- 
mbana na. Fall off, funguka, zidi 
kuwa -baya; (of leaves) puku- 
tika. Fall on, endea, shambulia, 
rukia. Fall short, kosa kufika, 
punguka. Fall sick (ill), zgia 
uwele, ugua. Kall through, kwisha, 
fanguka, -fa, vunjika. Fall un- 
der, -wa chini ya [Ratti . Fall 
in love with, asiiki, shikwa na 
mapenzi [habba, shauko] ya. Let 
fall, angusha, bwaga. 

—— n. kuanguka, &c., maanguko; 
(decrease) upungufu; (error) kosa, 
thamot; (ruin) maangamzsz ; (death) 
mauli; (defeat) kushindwa, ku- 
tekwa (mji); (descent) Zelem'ko, 
boonde; (distance down) kadiri 
ya kuanguka; (ofrain) manyunyo, 
mvua; (of water, cascade) madbo- 
vomoko ya maji ; (of tone) shusha, 


138 


FAMILY 


punguza sauti; (autumn) mwisho 
wa mwaka. 

Fallacious, a. -danganyifu, -a uwo- 
ngo, -a kukosesha. 

Fallacy, n. neno la kudanganya, 
hoja ya uwongo, kosa, uwongo. 

Fallen, pf. t. ya Fall. A fallen 
woman, kahaba. 

Fallibility, n. ukosefu, kukosekana 
na kweli. 

Faliible, a. -enyi kudanganyika, -a 
kukosa, -a kukosekana na kweli, 
-kosefu. 

Fallow, a. -enyi magugu, -lioachwa 
magugu (vue). 

Fallow-deer, n. 
paa). 

False, a. -@ uwongo, -nafiki, -da- 
nganyifu, -wongo, st amini; (in- 
correct) sz welt, st halisi, st 
hakika; (artificial) -a kufanyizwa, 
St -a asili. 

Falsehood, n. #wongo. 

Falsetto, n. [sauté iliogeuzwa juu 
mno ao nyembamba mno|. 

Falsification, n. ughoshi, mageuzi 
mabaya, machanganyiko. 

Palsify, v. ghoshi, geuza (vibaya), 
haribu. 

Falsity, n. wwongo, udanganyifu. 

Falter, v. st/a, tanga, shangaa ; (to 
speak falteringly) sema kigugu- 
mizi, babatka, kokota maneno. 

Fame, n. sifa, fahari, utukufu. 

Famed, a. = Famous. ji 

Familiar, a. -20efu,-juzi ; (sociable, 
genial) -kunjufe; (well known) 
-a kujulika, -a siku zote, -a zamani. 
A familiar friend, msiri, rafiki 
sana. Be familiar (on familiar 
terms) with, jua sana, zoelea sana, 
fanya utani na. Talk familiarly 
to, zungumza na, ongea na. 

Familiarity, n. (friendliness) ma- 
zoca, uzoefu, utani, urafiki; 
(knowledge) kujua sana, ujuzi. 

Familiarizo, v. £0eza. 

Family, n. (relations) jamaa, ndugu; 
(household) nyumba, watu wa 
nyumbani; (class) ginsi, namna, 
jamii, kizazi; (rank) cheo bora. 


(nyama kama 


FAMINE 


A young man of family, mofo wa 
watu. 

Famine, n. njaa, chakula shidda. 

Famish, v. shindtsha kwa njaa. 

Famous, a. -a sifa, -a kusifiwa, 
maarufu, mashuhuri, -tukufu, 
-bayani. 

Fan, n. pepeo, kipepeo, upepeo. 

>—— Vv. peped. 

Fanatic, n. [-enyt kushika dint kwa 
bidii pasipo akili), -shupafu wa 
dini, 

Fanatical, a. -2 mno, -a kupita 
kiasi, kwa moyo si kwa akili. 

Fanaticism, n. ushupafu wa dini. 

Fanciful, a. [-2 kuwaza tu pasipo 
hakika, -a kutunga moyoni tstvyo 
akili), -a kuota, pumbafu, -a kuche- 
kesha. 

Fancy, v. (imagine) waza, tunga 
moyoni, ola, thant; (like) penda, 
pendelea, chagua. I fancy so, 
naona. 

n. wazo, mawazo, kuwaza, nia, 
thana; (liking) mapendezi, upe- 
ndeleo; (fad) mfundo, kasirani, 
kinyongo. Take a fancy to, fa 
habbani. Mere fancy, ndoto tu. 

—— a. -a mno, ghali, -a ku eza 
st -a kufaa. Fancy articles, v#- 
takataka, vitu vya sanaa. 

Fane, n. tekalu | ma-), kanisa (| ma-). 

Fanfare, n. mshindo wa mataru- 
mpela. 

Fang, n. (of tooth) shina |kishina|) 

jino; (tooth of animal) jino 
[meno], chonge. 

Fantastic, a. -@ ajabu, -geni, -a 
kuchekesha, pumbofe, potofu. 

Far, a. na adv. mbali, sana. By 
far, zayidi sana. Far between, 
mbali wao kwa wao. As far as, 
hatta, mpaka, kadiri -vyo. Far 
and wide, kotekote. Far from (let 
alone, not to mention, not only), 
lichaya, Far from it, kasha, sivyo. 
Be it far from me, tepukane nami, 
nipishte mbali. 

Farce, n. (hadithi ya kuchekesha, 
yenyi ubishi); (joke) ubishi, upuzi. 

Farcical, a. -a kuchekesha, -pust. 





184 


FASHION 


Fare, v. -wa na halt, patwa na 
mambo ; (be entertained) Zendewa, 
lishwa ; (proceed) enda, pata, 

—— n. bet ya safari; (by ship) 
nauli ; (passenger) msafiri, abiria; 
(food) chakula. Bill of fare, kati 
(wenyi habari ya vyakula kara- 
munt \. 

Farewell, n. uaga, maagano; 
(final) buriani. Bid farewell, aga ; 
(nally) agana |takana|) buriani ; 
(leave) acha, toka, ondokea. 

a. -a kuaga, -a mwisho. 

Far-fetched, a. si -a akilt, -a kuba- 
hatisha tu, kama hatwezekant, 
_pasipo maana. 

Farm, n. shamba (ma-), nyumba 
ya mwenyeji wa shamba. 

—~v. -wa na shamba, lima; (let 
on hire) pangisha, kodtsha, ajz- 
risha; (take on hire) Janga. 

Farmer, n. mwenyeji wa shamba. 

Farming, n. £:4mo. 

Farrago, n. fujo, mchanganyiko. 

Farrier, n. | fundi wa kutia chuma 
miguuni mwa Ja) 

Farrow, v. |nguruwe | zaa, 

Par-seeing, Far-sighted, a.-a aki- 
li, juzi. 

Farther, adv. ma a. mbali zayidi, 
mbele, zayidi. The farther side, 
ng'ambo ya pili. 

Farthest, adv. za a, mbali sana, 
mbele kabisa, kupita yote. At 
farthest, ndio mwisho, hakuna 
zayidi. ; 

Farthing, n. gesa | ya kiingereza). 

Fascinate, v. /oga, fanyia uganga ; 
(captivate) shinda, weza, vula, 
titsha | kwa usuri, si kwa nguvu). 

Fascination, n. kuloga, kufanyia 
uganga; (of beauty) mvulo (Taz. 
Fascinate), mapendezi, usurs. 

Fashion, n. (appearance) #mbo, 
namna, sura; (habit) desturi, 
nguo ya desturi; (mode of dressing) 
desturi ya kuvaa nguo, mvao, 
muiko; (rank) ungwana, cheo; 
(kind) ginsi, njia, namna; (way 
of the world) wdimwengu. After 
a fashion, kwa kadiri, It is the 








FASHION 185 


FAVOUR 


fashion at present, ndio mtindo| Father, n. baba, mzazi (wa-]; (an- 


wa siku hist, 
kisasa. 
Fashion, v. fanya, fanyiza ; (create) 


ndio desturi ya 


umba; (construct) unda, tenge- 
neza. 
Fashionable, a. -a desturi, -a siku 


hizi | zile), -a kiungwana. 

Past, n. mfungo, kujinyima cha- 
kula, kutokula, kufunga. 

—— v. funga. 

a. epest, -a kwenda mbio; (sure, 
firm) zmara, -a kukaza; (trusty) 
amini; (vicious) -potofe ; (lasting) 
-a kudumu, -a dayima. (He is) 
fast asleep, [ yuna) usingizi mztto. 
A fast friend, rafiki kwa kweli. 
Fast colour, rangi ya nguo tsiyo- 
toka kwa kufuliwa, isiyochujuka. 
Make fast, kaza. Hold fast, shika 
sana. A fast man, mpotofu. A 
fast day, siku ya kufunga. 

— adv. hima, upesi, kwa haraka ; 
(much)sana, kwa kukaza; (extrava- 
Cantly) hipotofu. 

Fasten, v. funga, kaza; (door) 
komea, Fasten on, kamata, shika 
sana. 

Fastening, n. (act, way of) mfungo; 
(means of ) kifungo, kiungo. 

Fastidious, a. -a kuchaguachagua, 
-chagust, -teuzt. 

Fasting, n. na a. kufunga, -a ku- 
funga. 

Fat, n. mafuta, shahamu. 

—— a. -mono; (person) -nene. Grow 
fat, (men) senepa, wanda, (beasts) 
nona. 

Fatal, a. (fated) -a ajali; (deadly) 
-a mwisho, -a kufisha, -haribtfu, 
-polevie. 

Fatalism, n. (kusema, yote katiba, 
yote Muungu, binadamu hana 
thitart, hawezi neno). 

Fatality, n. (fate) ajali, katiba ; 
(death) kufa, mauti; (accidert) 
msiba. 

Fate, n. (doom) ajali; (fortune) 
bahati; (law of nature) katiba, 
maumbile. 

Fated,a.-a ajali, -a katiba, Muungu. 





cestor) baba, babu, 


mzee | 'wa-J). 
Step-father, 


baba wa kambo. 
Father-in-law, 


mkwe (wa-|. 
Grandfather, dadz. 

Fatherhood, n. kali ya kuwa baba, 
ubaba. 

Fatherland, n. zachi ya kuzaliwa, 
kwetu | kwenu, kwao|. 

Fatherless, a. -ofiwa na baba, 
yatima. 

Fatherly, a. tama baba, -ema, -pole. 

Fathom, n. pima (ma-), fuli sita, 
wari mbili. 

v. pima [urefu wa kwenda 
chint); (understand) Zambua, ele- 
wa. 

Fatigue, n. ulegevu, uchovu, utufu; 
(trouble) Zaabu, kazi. 

v. chosha, legeza. 
choka. 

Fatling, n. kinono |vi-)J. 

Fatten, v. (man) menepesha ; (animal) 
nonesha; (get fat) menepa, nona. 

Fatty, n. -4 mafuta, kama mafuta. 

Fatuitous, Fatuous, a. -jinga, -a 
ujinga, -pumbafu. 

Fault, n. kosa | ma-], hattya. Be at 
fault, sifasifa. Be in tault, kosa, 
-wa hatiyani, Find fault with, 
onea makosa, karipia, ambilia, 
sula, 

Fault-finding, n. masuto. 
Faultless, a. sz -kosefu wa neno lo 
lote, pastpo kosa, sahihi, kamili. 
Faulty, a. -enyi makosa, -kosefu, 
Pungufu, -baya, St sawa, st sa- 

hihi. 

Fauna, n. [amit ya nyama namna 
zote wa inchi fullani|, nyama. 

Favour, n. upendeleo; (acceptance) 
kibali; (a favour) pendeleo (ma-), 
fathili, wema. Do me the favour, 
tafathali. It was in my favour, 
ikuwa njema kwangu. The 
matter was decided in my favour, 
nalishinda. In favour of, kwa 
ajili ya, kwa upendo wa, kwa 
kupendelea, kwa upande wa. Be 
in favour of, penda, taka, kubali. 
Speak ir favour of, sifu, tetea, 





Be fatigued, 





FAVOUR 


ombea. Be in favour, pendelewa. 
Find favour, kubalika, pendeza. 
Curry favour with , jipendekeza kwa. 

Favour, v. pendelea, kubali ; (aid) sa- 
yidia, ‘faa. Favour with, jalia, -pa. 

Favourable, a. -ema, -a kufaa. 

Favourite, n. kipenzi loi-), mpenzi 
[wa-]. 

a. -a kupendeza. 

Pavouritism, n. kupendelea, ma- 
pendeleo. 

Fawn,n. mtoto wa Deer, paa mdogo. 

(upon), v. jipendekeza kwa, be- 
mbeleza. 

Fealty, n. (wapo ao ahadi ya kutu- 
mikia mtu), amini, kutumikia 
kwa moyo. 

Fear, n. hofu, woga, uchaji; 
of fear) kicho, kitisho. 

-—— v. oga, ogopa, hofu, -cha, chelea. 

Fearful, a. -a kufisha, -a hofu. 

Fearless, a. -jasirs, -gumu, -kavu 
wa macho. 

Feasible, a. yamkini. Itis feasible, 
yawezekana, yafanyizika. 

Feast, v. (entertain) karimu, kirimu, 
karibisha; (eat largely) -la kara- 
mu, -la sana, jilisha; (delight) 
JSurahisha, shibisha, (neut.) sifura- 
hisha. 

n. karamu, chakula ‘ching, 
(holiday) siku kuu. Feast-day, 
siku kuu. 

Feat, n, ‘endo la ajabu, tendo kubwa, 
kazi ya nguvu. 

Feather, n. unyoya [nyoya)|, nyo- 
ya (ma-|. Wing-feather, udawa 
(mbawa |. 

Feathery, a. kama nyoya, -enyi ma- 
nyoya. 

Feature, n. sekemu ya uso; (appear- 
ance) sura, umbo; (remarkable 
point) yambo la kuangaliwa | la 
kuvuta macho), 

Febrifuge, n. dawa la homa. 

Febrile, a. -a homa. 

February, n. [sina la mwezi wa 
pili wa mwaka kizungu |. 

Fecundity, n. (animals) wazazi; 
(land) baraka, neema, kuzaa sana, 
rutuba. 








(object 





136 


FEELING 


Fed, p. t. ya Feed. 

Federal, a. [-a miji ao makabila 
yaliyo chini ya serkali moja) (Zaz. 
Federalism); -2 mapatano. 

Federalism, n. [hak ya jamii ya 
miji iliyokubali kuwa amri moja 
na shauri moja, upatano wa 
miji mingi chini ya serkali moja). 

Pee, n. ada, bakshishi, kodi. 

Feeble, a. thatfu, -dogo. 

Feed, v. (p. t. na pf.t. Fed) /éshka, 
chunga; (neut.) -/a, jilisha; (fire) 
chochea ; (a machine, &c.) endesha, 
zidishia nguvu; (gratify, increase) 
staisha, rethisha, dumisha. 

n. chakula, malisha; (fuel) 
kunt, makaa; (additional matter) 
zayidi. 

Feeder, n. mlisht, mchungaji, (kitu 
kizidishacho ao kitiacho nguvu kitu 
kingine |. 

F'eel,v.(p.t. zapf. t. Felt) ona, jiona, 
ona moyont ; (with fingers) Zomasa, 
bonyesha; (touch) papasa, gusa; 
(appear) onekana, oncka kama; (be 
affected by) zugiwa na, patwa na, 
stushwa na. Feel, Feel deeply, 
tsa moyoni, tia maanani, fanya 
msiba, -wa na msiba. Feel (some- 
thing) about (a person, &c.), onelea. 
Feel for, Aurumia ; (with hand, feel 
about for) papasa. Feel the pulse, 
kanda mshipi. | feel ill, najiona 
siwezi. How do you feel? wa- 
onaje? It feels soft, kama nyororo. 
He feels his loss, hasara yake 
yamsikitikisha, afanya msiba. Feel 
sure, Feel certain, jua sana, ona 
hakika. 

—— n. kuona, kugusa. Be hard to 
the feel, oneka -gumu. 

Feeler, n. fembe, mkono; (test) ja- 

bu 





ribu. 
Feeling, n. kuona kwa upapaso; 
(with hand) kupapasa, kugusa; 
(internal) kwona moyoni, nia, moyo, 
mawazo ya ndani; (pity) kuruma. 
Hurt feelings of, (shame) Azsz; 
(disappoint) ghazrs; (criticize) suéa. 
Without power of feeling (dead), 
-pooza. Lose feeling, Zoosa. Even 


FEELING 


a bird has feeling, Aatta ndege ana 
moyo wake. 

Feeling, a. -a huruma, -ema. 

Feet, pl. ya Foot. 

Feign, v. jifanya, jigeuza; (pretend 
to have) ~jifanya -enyt; (invent) 
funga; (counterfeit) séstngzeza. 
Feign sickness, jigonjweea. 

Feint, n. mwigo, madanganya, hila, 
UWONGO. 

Felicitate, v. -$a mkono, Sc. (Taz. 
Congratulate). 

Felicitous, a. -2u7ri, -a kupendeza. 

Felicity, n. halt ya heri, kujiona 
heri, furaha kuu, suudi. 

Feline, a. -a faka, -a kipaka. 

Fell, v. hata, angusha. 

p- t. ya Pall. 

— a. -kalt, -korofi, -a kiuajt. 

Fellow, n. mwenzi; (person) mtu; 
(in contempt) miu mpust, mtu ha- 

fifu. Poor fellow! maskini! You 
fellows! jamaani ! 

Fellow-countryman, n. 
kabila moja. 

Fellow-creature, n. siumbe mwe- 
naake | mwenzio, &c.\, kiumbe sawa- 
sawa. 

Fellow-feeling, n. upendano, hu- 
vuma. 

Fellow-servant, n. mjoli | wa-|. 

Fellowship, n. usharika, urafiki, 
upatano. 

Felon, n. (mwenyi hatiya kubwa). 

Pelonious, a. -a hattya, -baya. 

Felony, n. tendo baya sana, hattya 
kubwa. 

Felt, n. (nguo ya manyoya ya kondoo 
tstyosukwea |. 

— p.t. ya Feel. 

Female, n. mwanamke | waanake|; 
(of animals) jike | majike|. 

a. -ke, -a kike; (of animals) jike. 

Feminine, a. sama Female, -a 
namna ya kike, tstahilivyo mwa- 
namke, -a waanake, 

Fen, n. (inchi sawa ya majimaji na 
matope mengi). 

Fence, n. wa (nyua); (of stone) 
kitalu; (as defence) boma (ma-|. 

— v. chesa wawili kwa panga, 





ndugu, 





137 


FETCH 


shindana; (enclose) fanyia ua, 
zungusha ua | kitalu). 

Fencing, n. wa, kufanya ua; 
(materials) mazungusho; (game) 
[mchezo wa kupigana panga), 

Fender, n, (kitu cha kukingia 
moto), kinga. 

Fenugreek, n. zatu. 

Ferment, n. uchachu, chachu; (boil- 
ing) chemko; (disorder) uthia, Be 
in a ferment, chemka; (be excited) 
faharaki ,chafuka, kasirika, hanga- 
tka. 

v. chacha, chachuka, 

Fermentation, n. kuchachuka, kazi 
ya uchachu; (excitement) ucha- 
Suko, hasira, haraka. 

Ferocious, a. -4alz. 

Ferocity, n. ukali, 

Ferret, n. | kinyama kama cheche). 

v. tafutatafuta, peleleza. Ferret 
out, foza wazi. 

Ferruginous, a. -enyt chuma. 

Ferrule, n. (ring) pete, kikuku, noleo. 

Ferry, n. kivuko (vi-]; (boat) [cho- 
mbo ao mashua ya kuvusha watu 
mtoni). 

—— (over), v. vusha, vukisha. 

Ferryman, n. mvushaji (wa-]. 

Fertile, a. -a kuzaa sana, -a neema, 
-a baraka. 

Fertility, n. kuzaa sana, uzaajt, ne- 
ema, baraka, 

Fervency, n. bidii, moyo wa bidii, 
juhudi. 

Fervent, a. -enyt moyo wa bidii, 
-pest, -a juhudi. 

Fervid, a. kama Fervent. 

Fervour, n. sama Fervenoy. 

Festal, a. -a siku kuu, -a furaha, -a 
karamu. 

Fester, v. toa uzaha, kasirika, oza. 

Festival, n. siku kuu, karamu. 

Festive, a. = Festal; (playful) 
-chesht, -kunjufu. 

Festivity, n. furaha, shangwe, mi- 
chezo. 

Festoon, n. | msokoto wa maua, maua 
yaliyosokoteka kwa tepe), masongo. 

Fetch, v. Zefa; (be sold for) uzwa 
kwa, pata, 











FETE 


Pete, n. siku kuu. 

—— v. shangilia, karibisha kwa 
furaha. 

Fetich, n. (kifu cha kuabudiwa, 
muungu wa uwongo |, hirizi, dawa. 

Fetichism, n. (ibada ya vtumbe ao 
vitu kuliko Muungu|. 

Fetid, a. -a kunuka, -enyi uvundo, 
-a haruju mbaya. 

Fetlock, n. (kishungi cha nyele mgu- 
unt pa frasi chini |. 

Fetter, n. Pingu. 

Fetus, n. mimba, tungama. 

Feud, n. wadut, machukio, makamio, 
ushinde, Be at feud, wekeana 
kisasi, chukiana, kamiana, -wa na 
ushinde na. 

Feudalism, n. (wenyi mashamba 
kupasiwa kazi ya jumbe wao, na 
zayidi kumpigania|. 

Fever, n. homa; (excitement) Aalz 
ya fathaa | hasira, haraka, ucha- 
fuko), harara. Dengue fever, ki- 
dinga popo. Newcomer’s (accli- 
matization) fever, ukunguru. 

Feverish, a, -a koma kidogo; (ex- 
cited) -a haraka. 

Few, a. -chache, haba. A few (of), 
nussu, kidogo, -ngine, -chache. 

Fewness, n. uchache, kuwa haba, 

Fes, n. kofia, tarbusht. 

Fiat, n. amri, neno la nguvu. 

Fib, n. wwongo. 

Fibre, n. uzt [my-], kitemiwe; (in 
fruit) mzzzzz; of cocoa-nut) ma 
kumbi, usumba; (of banana) 
ugomba, 

Fibrous, a, -eny2 nyusi, -a mizizi, 

Fickle, a. -a kugeukageuka, -geust. 

Fiction, n. (untruth) uwongo, habari 
sa uwongo; (story) hadithi ya hu- 
buntka, -a kusulika, hadithi tu, 
uzushi, usult, mabuniko. 

Fictitious, a. -@ wwongo, -a kubu- 
nika, -a kujifanya, -a kutunga. 

Fiddle, n. sezse ya kizungu | yenyi 
nyuzi na kipande cha kupigia), 

v. piga sexe, 

Fidelity, n. amini, uaminifu, utha- 
biti. 

Fidget, n. stukutu, kutotulia. 





138 


FIGURE 


Fidget, v. sumbua, harakisha; tu- 
kutu, st -tulia, 

Fidgety, a. -tukutu, si -tulivu, 

Fie, int. #fui! haifai! 

Field, n. konde (ma-), shamba [ma-]; 
(of battle) maha pa mapigano ; 
(space) #afast; (expanse) eneo la 
tnché ; (competitors) washindanaji 
wote | jamii|. Take the field, enda 
vitant. 

Field-day, n. siku ya asikari ku- 
cheza vita, kwotas. 

Field-glass, n. durabint. 

Field-labourer, n. mkulima, ki- 
barua. 

Field-marshal, n. jemadari mkuu. 

Field-officer, n. (akida mwenyi amri 
vitani |. 

Field-piece, n. msinga [mit-] wa 
kukokoteka, 

Fiend, n. shetani [ma-], jint [ma-], 
zimwi, 

Fiendish, a. -a kishetani. 

Fierce, a, -kali, -a nguvu, mbwai ; 
(of persons) nduli, -uaji. 

Fierceness, n. #ka/#; (of sun) uka- 
lif ; (violence) nguvu, jeuri. 

Fiery, a. -4 moto; (fierce) -kals; 
(violent) -a nguvu; (hasty, angry, 
epesi, -enyi hasira, -a harara. 

Fife, n. filimbi. 

Fifteen, n. na a, kumi na tano, 
hamstashara. 

Fifteenth, a, -4 kumi na tano. 

Fifth, a. -4 fano. 

Fiftieth, a. -a khamsini. 

Fifty, n. na a. hamsini. 

Fig, n. (tree) mzini; (fruit) fer. 
I don’t care a fig, hatthuru hatta 


kidogo. 

Fight, Fighting, n. vila, mapigano, 
kondo; (brawl) fitina, ugomvi. 

—— v.(p.t.#a@ pf. t. Fought) igana, 
Sanya vita, shindana. 

Figment, n. wwongo, kitu kilicho- 
tungwa, ndoto. 

Figurative, a. -enyi mfano (wa ma- 
neno), -a methali. 

Figure, n. (appearance) umbo, sura; 
(representation) mfano, sanamu, 
choro |ma-); (number) tarakimu, 


FIGURE 189 


harufu; (show) fahari; (price) 
bez; (in dance) gumgu. Quick at 
figures,-elekevu wa kuhesabu. What 
is your figure? kem? wausaje? 
ktasi gani! Have a fine figure, 
umbika vizuri, onekana -surt, piga 
umalidadi | fahari, urembo). 

Figure, v. (make a show) jifahi- 
risha; (represent) -wa mfano wa, 
-wa kama ; (typify) onyesha mbele. 
Figure as, jifanya, jifananisha 
na 


Figure-head, n. (nakshi ya gubetini 
katika mtepe ao jahazi). 

Filament, n. 42: [ny-], mzizi |mi-). 

Filbert, n. njugu ya kizungu. 

Filch, v. iba. 

File, n. (soldiers) safu, [astkari wa- 
wili mmoja mbele na mmoja nyu- 
maj); (papers, &c.) fungu ; (kifu 
Eh kufunganis aja akini 
kwa taratibu |; (blacksmith's) zupa; 
(for wood) fungu. Indian fle, 
mwandamo, kuandamana, ufua- 
lano. 

—v. weka (andika) taratibu; 
(soldiers) fuatana, andamana, 
kwenda mwandamo ; (metals) piga 
kupa,chua, kata kwa tupa ; (teeth) 
chonga. File-leader (in caravan), 
mkuugenzi. 

Filial, a. -a mtoto kwa babaye [ma- 
maye), -a kumpenda babaye lima. 
maye |. 

Filibuster, n. mjeuri (wa-), hara- 
mia, mnyanganyt | wa-j. 

Filigree-work, n. tems. 

Filings, n. unga wa chuma, mavi 
ya chuma. 

Fill, v. jasa; (fill up) jaliza; (fill 
spaces) chomelea; (fill in) fukia; 
(get full) jaa; (with food) shzdz- 
sha ; (office, occupation) #a | zwa) 
katika [hast], fanya (kazi). Have 
one’s fill, shiba. Fill in, maliza. 
Fill out, (grow) kwa, pata maungo, 

> (expand) tanuka. 

Fillet, n. stepe (tepe). 

Fillip, v. Give a fillip to, Piga ki 
dole; (rouse) amsha. 

Filly, n. mwana frasi jike. 


FINENESS 


Film, n. ufando; (in eye) chamba. 

Filter, n. (chombo cha kusafishia 
maji, cha kuchuja laka), cha ku- 
chujta; (basket) Aung’uto, kileo, 
kayamba; (bag) kifumbu; (netting) 
kilifu. 


— v. safisha kwa Filter, chuja; 
(pass through) waja, pita kidogo 
kidogo, papa. 

Filth, Filthiness, n. uchafu, ukoo, 
Janaba, taka, unajisi. 

Filthy, a. -chafu, takataka, -koo. 

Filtrate, v. = Filter, v. 

Filtration, n. uchujo, kuchuja. 

Fin, n. pest (ma- |). 

Final, a. -a mwisho, -a kukata ma- 
neno, mkataa. Final cause, 4u- 
sudi. Final word, neno tamma. 

Finale, n. mwisho (wa kuimba, wa 
kucheza ngoma). 

Finality, n. mkataa, mwisho. 

Finance, n. mambo ya fetha, mali, 
Jetha ya serkali, 

Financial, a. -a fetha (na mambo 
yake), -a Finance. 

Financier, n. [mtu mwenyi shu- 
ghuli ya mambo ya fetha). 

Find, v. (p.t. na pt. t. Found) ona, 
pata, kuta, tafuta; (ascertain) 
pata kujua,hakiki, baini; (pro- 
vide) patza; (discover) vumbua. 
Find out (unexpectedly), gundua ; 
(detect) pata, chungulta. Find 
fault with, ta hatzyant, shiakt, 
chongea. 

— n. (lucky discovery) dafina, ba- 
hati 


Fine, v. toza fetha, lipiza ukombozi, 
pasisha athabu WA kulipa fetha). 

—— n. fetha la kulipia kosa, uko- 
mbozi ; (for murder) dia, kaki ya 
damu. In fine, mwisho, basss. 

—— a. -suri; (small) -embamba, 
-dogo; (soft) laint, -ororo; (well- 
grown) -kuza. A fine child, jana 
[ma-]. It is a fine day, fine 
weather, jua leo, husuri leo, kumeta- 
kata. 

Finely, adv. 723474, sana. 

Fineness, n. uzuri, ulaini, wemba- 
mba, wepesi (Taz. Fine, a.). 


FINERY 


Finery, n. umalidadi, urembo, ult- 
mbwende, nguo nzuri. 

Finesse, n. ujanja, hila, 

Finger, n. kidole |vi-) cha mkono, 
kidole, chanda |vy-|. Have a 
finger in, | shariki, -wamo katika. 
Burn one's fingers, tubu, Jipasha 
majuto. Have at one’s fingers’ 
ends, jua sana, hitimia. 

— v. ta vidole, papasa, gusa. 

Finish, v. maliza, timiza, timiliza, 
hatimisha; (come to an end) esha ; 
(bring to,an end) maliza, fanya 
mwisho, ishilisa; (put an end to) 
zuta, komesha,nyamasisha, Finish 
education, kitimu. 

n. “sure; (end) mwisho. 

Finished, a. kamili, -kamilifu, -zuri. 

Finite, a. -enyi kwisha, -enyi ukomo, 
-enyt kiasi. 

Finny, a. -enyt mapezi, -a samaki. 

Fir, n. msunobari [mvinje, na mili 
ya ginsi hit), 

Fire, n, moto(mi- |); (blaze) mwako; 
(brightness) wangafu; (excitement) 
Juhudi, harara; (energy) nguvu; 
(of fire-arms) mshindo wa bun- 
duki, kupiga bunduki. Fire- 
wood, ukuni [hunt]. Fire-stick, 
upekecho [mapekecho}. Fire-brand, 





kinga. Fire-place, jiko (meko). 
Fire-arms, bunduki. Running fire, 
kupiga bunduki-bunduki. — Be 


under fire, Jigiwa bunduki. 

v. (a gun) figa | bunduki); (set 
fire to) wasia, tia moto, choma, 
tekeleza. Fire up, kasirika. Set 
on fire, washa, choma, lia moto. 

Fire-brand, n. kinga [vt-} cha moto, 
mwenge (mé-|; (agitator) mfitini. 

Fire-brigade, n. (jamii ya asikari 
wenyi kazi kuzima moto mkubwa 
mjini), 

Fire-damp, n. [Aewa mbaya ya ku- 
fisha), 

Fire-engine, n. (chombo cha kuzimia 
moto mkubwa 

Fire-escape, n. (ngazi ya kukimbia 
moto mkubwa mjini). 

Fire-fly, n. kimurimuri, kimets- 
mets. 





140 


FISHING-GROUND 


Fire-insurance, n. kulipa bima, 
jukum. 4 

Fire-irons, n. (vyuma vya kucho- 
chelea moto nyumbani), vichocheo. 

Fire-place, n. meko; (of stones) 
'mafya, mafiga. 

Fire-proof, a. 
moto, -stoteketed. 

Fireside, n. pa kuota moto; (home) 
kwake kwao, &c. ]. 


-sioharibika kwa 


Firewood, n. sunt; (one stick) 
ukuni. 

Fireworks, n. ( fataki ao viberili za 
kuruka juu|. 


Firing, n. kuchoma moto, washa; 
(fuel) Aust; (discharge) mshindo 
wa bunduki, kupiga bunduki. 

Firm, a. imara, thabiti, -gumu, -a 
kusimama; (resolute) -shupafu, 
hodari, -gumu, -A Nguvu. 

——n. sharika la biashara, kampani, 
watu wa bia, bia. 

Firmament, n. anga. 

Firman, n. amri ya Sulfani Rum. 

Firmness, n. uthabiti, usimeme, 
imara ; (in building) momo, 

First, a. -2 kwanza, -kuu, bora; 
(new) -pya. First of its sort, /2- 
mbuko. At first, In the first place, 
kwanza. From the first, Zangu 
MWANRSZO, 

— adv. kwanza, mbele. 
takdddam, kadimu. 
ngulia. 

First-class, a. -a kwanza, -a ginsi 
iliyo nzuri (bora, halisi |). 

Pirst-fruit, n. malimbuko. 

Firstly, adv. kwanza. 

First-rate, a. bora, hodari, halisi, 

Fiscal, a. -2 hazina ya mfalme, -a 
fetha ya serkali, 

Fish, n. samaki, 

v. vua samaki; (use craft) tumia 
hila, jaribia kwa werevu. Fish 
up, 2p0a. 

Fisher, Fisherman, n. mvuvi | wa, | 

Fishery, n. (mahali ao kazi ya kuvua 
samaki |. 

Fish-hook, n. ndoana. 

Fishing-ground, Fishery, n. mvuo, 
(mahali ao kazi ya kuvua samaki). 


Be first, 
Go first, za- 





FISH-TRAP 141 


Fish-trap, n. dema, lema; (fence of 
sticks) 4220. 

Fishy, a. -2 samaki, -enyi samaki 
tele, kama samaki. 

Fissile, a. -a kupasuka, -enyi kupa- 
suka upesi. 

Fissuro, n. ufa (ny-|. 

Fist, n. ngumi; (knuckles) konde 
[wea-], konzi. Hit with fist, piga 
konde 


Fistula, n. nasuri (jipu lenyi 
tundu). 

Fit, v. fanyiza, fanya sawasawa, 
tia barabara, tengenesa, linganisha, 
unga, (neut.) faa, slahilt; (suit 
exactly, fit tight) saki. Fit out, 
-pa matumizi (masarufu, vifaa, 
&c.]. Fitup(a house, &c.), famba. 
lengeneza. It fits me, mz kiasi 
(cheo) changu, sawasawa, wajibu. 

n. kifafa; (of illness) kipindi, 
kushikwa; (of clothes) cheo, kufaa. 
A fit of passion, hasira ya ghd- 
Jala [ya kitambo). It is a good 
fit, ixasaki, chafaa sana, sawasawa. 
By fits and starts, marra kushika 
marra kuacha, kwa mashindo, 
kwa vipindi. 

— a. -a kufaa, wajibu, -a kustahili, 
-a kuweza. Be fil, faa, stahili, 
Weza. 





.Fitfal, a. -a kugeukageuka, marra 


kushika marra kuacha, -a vipindi, 
-a vishindo. 

Fitly, adv. kwa ginsi ya kufaa, kwa 
haki, vizuri. 

Fitness, n. kufaa, usawa, ulinga- 
nifu, uzuri. 

Fitter, n. (fundi wa kutengeneza 
mitambo ya chuma). 

Fitting, a. -a kufaa, -a adabu, -ema, 
-surt, -a haki, wajibu. 

n. mapambo | ya duka, ya nyu- 
mba). 

Five, n. a a. fano, -tano. 

Fives, n. (mchezo wa kutupa mpira 
ukutani kwa mkono|. 

Fix, v. kasa; (establish) fanya 
imara, thubutisha; (appoint) 
agiza, amuru; (decide) aztmu, 
kata shauri. Get fixed, kazana, 





FLANK 


kwama. Fix eyes on, kodolea, 
kazia macho, Fix attention on, 
angalia. Fix upon, chagua. Fix 


in the memory, tia (weka j moyoni, 
Jahamisha, kumbusha. 

Hix, n. mashaka, matata, hatari. 
Get into a fix, kwamisha; (neut.) 
kwama, fungwa, zidiwa. Get out 
of a fix, Awamua: (neut.) kwamuka. 

Fixed, a. -stogeuka, thabiti, -a ku- 
kazwa, -stoondoka, mkataa. 

Fixity, n. mkazo, uthabili, ugumu, 
USIMEME. 

Fixture, n. jambo la sharti, neno 
la mkataa, mapatano; (fittings) 
mapambo ya nyumba, vyombo 
vikubwa. 

Fizz, v. chemka, vuma kama maji 
ya kuchemka. 

Flabby, Flaccid, a. feketeke. 

Flag, v. legea, choka, shindwa. 

— n. bendera; (river reed) nyasi 
[ma-]; (stone) | jiwe pana jemba- 
mba gumu |. 

Flagellate, v. iga mijeledi, 

Flageolet, n. filimbi. 

Flagitious, a. -ovu sana. 

Flagon, n. kopo la kunywea, chu- 
pa. 

Flagrant, a. -4 uovu wast, -baya 
Sana, baini. 

Flail, n. (kipande cha kufikichia 
ngano). 

Flake, n. ganda [ma-]; (of metal) 
mavi, bamba Vai kibamba; 
(flakes of snow) ¢helujz kama ma- 
nyoya. 

Flambeau, n. mwenge [mi-]. 

Flame, v. waka, toa moto. 

— n. mwako wa moto, moto; 
(sweetheart) mchumba [wa-]. 

Flaming, a. -a moto, -a kuwaka. 

Flamingo, n. (ndege kama korongo 
mwekundu sana). 

Flange, n. (kipande cha chuma ki- 
tokezacho|, kishikio, kipande. 

Flank, n. ubavu; (side) upande, 
kando. A flank movement, kupita 
upande, mzunguko. 

— v. kaa mbavuni kwa, -wa kando 
la, pakana na. 


FLANNEL 


Flannel, n. | nguo ya sufi ao manyoya 
ya kondoo), fullana. 

Flap, v. piga (mabawa), pigapiga, 
tapatapa, papatika. 

n. pigo; (loose piece) kipande, 
lisani, upindo. 

Flare, v. waka, toa moto, ng'aa. 

— n., mwako, moto. 

Flash, v. piga (kama umeme), me- 
tameta, mulika, tokea ghdfala. It 
suddenly flashed upon him, ta ya 
ghdfala thamwingilia moyo. 

Le. muru ya marra moja, kianga, 
kimulimul:, [kitu cha ghdfala ao 
marra moja\; (lightning) umeme. 

Plashy, a. -2 kimalidadi, hafifu. 

Flask, n. chupa, kopo. 

Flat, n. (of sword) bapa; (place) 
mahali sawa na pana, wangwa; 
(in house) évofa ya nyumba, tabaka. 

——— a, sawa, sawasawa, panapana ; 
(smooth) Zaini; (insipid, dull) sé 

_-tamu, dufu, baridi. It fell flat, 
haikupendeza, haina kiungo. A 
flat denial, kukanisha kabisa. 

Flatness, n. kuwa sawa, &c. (Taz. 

Flat, a.). 

Flatten, v. fanya sawasawa, sawa- 
zisha, lainisha, tandaza ; (by ham- 
mering) Zambusza. 

Flatter, v. sifu mno, sifu, bembeleza, 
Jipendekeza kwa. 

Flatterer, n. msifu, msifu mno, 

" mbembelezi. 

Flattery, n. sifa nyingi, kusifu, 

" ubembelezi. 

Flatulence, n. r:yaki (Ar.). 

Flatulent, a. -a rtyaht. 

Flaunt, v. angasa mno, tembeza mno, 
onyesha wastwazi, j 

Flavour, n. utamu, luththa; (style) 
namna. 

— v. kolea, tia utamu, unga. 

Flaw, n. kombo, ufa, lemaa; (fault) 
kosa. 

Flax, n. kifani. 

Flaxen, a. -a kitani, kama kitani. 
Flaxen hair, nyele 2a singa nyeupe 
laini. 

Flay, v. chuna, fanya machuni ya. 

Flea, n. Kiroboto | vi-). 








142 


PLING 


Fleck, n. doa, raka, paku, waa. 

—— v. ta Flecks. 

Filed, p. t. za pf. t. ya Flee. 

Fledged, a.[vedege | vyenyi manyoya, 
vya kuruka. 

Flee, v. (p.t. na pf.t. Fled) kimbia. 

Fleece, n. ngozi ya kondoo yenyi ma- 
nyoya, manyoya ya kondoo. 

v. kumba, kwalia mali yote. 

Fleecy, a. -@ manyoya ya kondoo, 
kama manyoya ya kondoo. 

Fleet, n. merikebu | vyombo, mashua | 
nyingi pamoja, jamii ya manowari, 
kundi. 





—— a. -epest, -enyt mbio. 

Fleeting, a. -a kwisha upest, -a ku- 
pita, -stokaa. 

Flesh, n. nyama; (body) 4iwiktwels, 
mwili; (mankind) waanadamu ; 
(bumanity) sf; (present life) ma- 
isha ya duniani Pya sasa |); (ori- 
ginal sin) wove wa asili. 

—— v. 20esta damu, shibisha | vita |). 
To flesh the sword, kuingia vita 
marra ya kwanza. 

Fleshiness, n. mnofu, unono. 

Fleshly, a. -4 mwi/ti; (carnal) -baya. 

Fleshy, a. (fat) -nene, -mono; (of 
flesh) ya nyama, -enyi nyama. 

Flew, p. t. ya Fly. 

Flexibility, n. kali ya kuwa 
Flexible. 

Flexible, a, -a kupindtkana, -a ku- 
nyumbuka, -2 kukunjtka. 

Flicker, v. (of a light) sézséa. 

Flight, n. mbia, ukimbizi ; 
(sudden display of energy) bidii; 
(of birds) kundi (Za ndege|; (of 
arrows, &c.) wingi wa mishale, &c. 
Flight of steps, madaraja, ngazi. 

Flighty, a. kigeugeu, hafifu. 

Flimsy, a. hafifu, that/u, -baya. 

Flinch, v. jikunja, jikunyata ; (give 
way) legea, shindwa, ogopa. 

Fling, v. (p.t. #a pf.t. Flung) zuga, 
rusha, angusha, tea kwa nguvu. 
Fling up, acha; (an appointment) 
jiuzulu. Fling open, sindua kwa 
nguvu. Fling out, toka kwa hasira 
(chungu, Sc.) Have a fling, 
achiwa, chesa, potelea, 


FLINT 148 


Flint, n. jiwe la bunduki. 
Flint-gun,n. bunduki ya gumegume. 
Plip, n. piga kidole. 

Flippancy, n. purukushani, upuzi, 
haraka. 

Flippant, a, hafifu, -puzt, -a kupu- 
rukusha. 

Flipper, n. kikono [vt-}. 

Flirt, n. (mwanamke abadtliye wa- 
chumba, hashiki uchumba, acheza- 
cheza), mbembe, mpuzi. 

Flirtation, n. maongezi ya uchumba, 
uchumba wa kucheza, ubembe, 
upuzi. 

Flit, v. ruka huko na huko; (move 
house) kama. 

Flitch, n, (Dande la nyama ya 
Nguruwe |. 

Float, v. clea, ogolea ; (cause to float) 
eleza; (be carried along) chukuliwa 
na maji (pepo), pita polepole ; (set 
going) endesha. 

n. chelezo. 

Plock, n. kundi | ma-|. 

—— Vv. ya wengi, jaa, kusanyika, 
songana. 

Floes, n. (mapande ya barafu baha- 
nni) 

Flog, v. piga sana, pigapiga. 

Plogging, n. mapigo mengi. 

Flood, n. gharika, maji mengi, maji 
ya kujaa, mafuriko; (abundance) 
wingi, Flood of tears, machozi 
mengi. 

v. gharikisha, funikiza | kwa 
maji |, toa tele juu ya, furikisha, 
Flood-gate, n. m/ango (wa kuzuta 

maji |. 

Floor, n. chini; (concrete) sakafu ; 
(upper) dar: ; (story) drofa, tabaka, 

— v. angusha, shinda. 

Flop, v. ‘apatapa, ruka. 

Flora, n. | jamii ya mimea yote ya 
inchi fullani), mimea, 

Floral, a. -a maua. 

Floriculture, n. kilimo cha maua. 

Florid, a. (red) -ekundu ; (showy) -a 
kufanya fahari, -a uzuri, 

Florin, n. LA 
rupia). 

Florist, n. mkulima maua, 








etha ya kiingereza,kama | 


FLUENT 


Floss, n. malaika za hariri, nyuzi 
laini, manyoya membamba. 

Flotation, n. kuelea. 

Flotilla, n. kundi la mashua, jamii 
ya jahazi ndogo, vyombo vingi. 

Flounce, v. jgifikisa, jisukasuka, 

Jitapatapa. 

—n. |kipande cha upindoni kwa 
nguo|. 

Flounder, v. kama Flounce; (blun- 
der) Aosakosa, boruga, tatanika, sita 
sila. 

Flour, n. unga; (wheaten) unga wa 
ngano. 

Flourish, v. silawz, fanikiwa, kua; 
(make a show) jitukuza, piga ma- 
kuu; (brandish) tikisa. 

n. (show) fahari; (of style) 
urembo; (of trumpets) mshindo, 
mdundo; (of arms, &c.) #ikiso. 

Flout, v. iga, thihaki, cheka. 

Flow, v. enda [kama maji |), tirtrika, 
pita, toka; (of tides) jaa. Ebb and 
flow, kupwa na kujaa. Flowing 
hair, nyele zimshukazo mtu shingo- 
nt. Flowing dress, nguo 2tmshu- 
kazo mtu miguuni. Flowing lan- 
guage, maneno mengi. He gave 
a flowing address, maneno yali- 
mtoka kama maji. 

—— n. mkondo, mvuto (wa maji), 
mwendo; (abundance) wingi. 

Flower, n. ya | ma-|; (oi speech, 
Sc.) uzuri, dibaji. Flower of 
age, ujana, uzima. Flower (of an 
army, &c.), sehemu bora,-a kwanza.' 

—— v. toa maua, chanua. 

Flowery, a. -enyi maua mengi; (of 
speech) -zurt, -a dibaji. 

Flown, pf. t. Fly. 

Fluctuate, v. sttasita, tangaianga; 
(change) badilibadili, geukageuka. 

Fluctuation, n. &usitasita, &c., 
mageuzi. It is ina state of fluctua- 
tion (fluctuating), hazza kituo. 

Flue, n. dohani, bomba. 

Fluency, n. usemaji, wepesi wa 
kunena, unenaji, wingi wa ku- 
nena. 

Fluent, a. -4 kusema upesi, -enyt 
usemaji; (of words) kama maji. 





FLUID 


He speaks fluently, maneno yana- 
mtoka kama maji. 

Fluid, n, na a. maji, kama maji. 
It is in a fluid (unstable) state, kaima 
kituo. 

Fluidity, n. hali ya (kuwa kama) 
maji, kimajimaji. 

Fluke, n. (of anchor) komove [ma-]; 
(chance) hakati, nasibu. 

Flummery, n. ovyo, maneno ya ovyo, 
upuzi. 

Flung, p. t. na pf. t. ya Fling. 

Flurry, v. fathaisha, harakisha, zu- 
lisha. Be flurried, sudtka kitwa, 
hangaika. 

n. fathaa, haraka. 

Flush, v. geuza uso; (neut.) geuka 
uso (kwa haya, furaha, matuma- 
ini, tamaa, 8c.); (turn red) -wa 
[ fanya)-ehundu; (excite) chomesha, 
wakisha, harakisha; (a drain, &c.) 
pisha maji, safisha. 

n. wekundu usoni | kwa haya, 
&c.], kugeuka rangi usoni; (red- 
ness) wekundu; (sudden motion) 
hali ya ghafala, | hasira, furaha, 
&c.}; (body of water) wingi (wa 
maji |, mkondo wa ghdfala. 

Fluster, v. 2a n. = Flurry. 

Flute, n. filimbi. 

Flutter, v. papatika, pigapiga ma- 
bawa, donea; (excite) fathatsha, 
harakisha, hangatsha. 

Fluvial, a. -a mito, -a mitont, 

Flux, n. mwendo wa majt; (change) 
mabadilibadili; (fusion) kali ya 
kuyeyuka. 

Fly, v. (p. t. Flew, pf. t. Flown) 
ruka, kimbia, kwenda mbio, pita. 
Fly into a passion, fufuka. Fly 
off, puruka. Let fly (arrow, gun), 

ga. Fly a flag, tweka bendera. 
Fly a kite, rusha kishada juu. 

——n. inzi [ma-]; (carriage) gari 
(Ja kuchukua watu); (artificial) 
mfano wa inzi. 

Fly-fish, v. (fumia mainsi kwa 
chambo, vua samaki kwa mai- 
nzi). 

Flying-fish, n. samaki yenyi |ma- 
pezi kama) mabawa. 








144 


FOLLOW 


Fly-leaf, n. (ukarasa wa kwanza wa 
kitabu, ustopigiwa chapa|. 
Fly-wheel, n. | gurudumu kubwa la 
kusawanisha mwendo wa gare |. 
Foal, n. mwana frasi, mwana punda. 
Foam, n. fovu. 
— v. toa povu, chafuka, umka. 
Fob, n. mfuko | mdogo wa kisibau). 
Pocus, n. (makali pa kati, palipo 
nuru nyingi ao moto wa nguve |, 
Fodder, n. chakula (cha nyama), 
malisha ; (grass) ukoka, majnt. 
Foe, n. adut. 
Foetus, n. ‘ungama, mimba. 


| Fog, n. kungu, umande, shemale, 


wangu la chini. 

Foggy, a. -a kungu, Sc. 

Foible, n. kosa, ukosefu, kipunguo. 

Foil, v. tangua, zuia, shinda. 

n. upanga | mwembamba wa ku- 
chezea |; (ornament) Jambo; (defeat) 
kushindwa; (thin metal) | bamba 
la madini, karatasi ya bati, Sc. ). 

Foist, v. Zza kwa hila, ingiza kwa 
UWOngo. 

Fold, n. (drapery) kunjo |ma-), 
mkuto | mi-), pindi |ma-|, tabaka, 
finyo (ma-|; (enclosure, pen) 2:8? 
[ma-]; (times) marra. Tenfold, 
marra kumi. 

v. kunja; (the arms) pakata, pa- 
chika [mtkono|. Fold up, kunja- 
kunja. Fold in the arms, &x- 
mobatta. 

Folding-doors, n. m/ango wa pande 
mbili, mlango (wa kiunguja). 

Foliage, n. majani [ya mti). 

Folio, n. karatasi kubwa, chuo ki- 
kubwa. 

Folk, n. watz. 

Folk-lore, n. kadithi (desturi, ha- 
bart | sa wate wa kale. 

Follow, v. /uata, andama; (attend) 
ngojea; (imitate) tga, fuatisha; 
(obey) #:. It follows that, kwa 
sababu hit. Follow a pattern, 
Follow suit, fuatzsha,oleza. Follow 
after, fuata, andantia, enda nyuma 
ya, ja baadaye. Follow up, fuafa, 
patia; (carry on) shika, endeleza, 
fuliza, fanya. The following 








FOLLOWER 


month, mwezi mwandamo, mwezi 
wa pili, The following day, siku 
ya pili, assubui yake, kesho yake. 
As follows, A:7t. 

Follower, n. mfuasi [wa-], chokora 


[ma-]; (disciple) mwanafunzi 
[wa-]. 
Folly, n. upumbafu, ujinga, u 


Foment, v. osha na maji ya moto; 
(excite) wasia, ongeza, chochea, 

Fomentation, n. josho la moto. 

Fond, a. -enyi kupenda, -a mahabba 
mengi; (over-fond) -enyz kupenda 
mno, -a kupendelea; (foolish) 
-jinga,-a kijinga, Be very fond of, 
penda sana, pendelea, chunuka na. 

Fondle, v. dembeleza. 

Fondness, n. mahabba, mapenzi, 
hawa, uchu. 

Pont, n. (birika la Baptism, fonte}. 

Food, n. chakula, makuli, kandi; 
(necessary) 7:siki, nafuu; (on a 
(journey) masarifu. 

Pool, n. mpumbafu, mjinga; (dupe) 
barathuls; (jester) mchekeshaji, 
mcheshi. Make a fool of oneself, 
jipumbaza, Fool! ng'ombe! nga- 
mia! mbuzi! Play the fool with, 
puzika na. A stupid fool, kayawani. 

— v. susua, kulisha, pumbaza; 
(neut.) jzpumbaza. 

Foolery, n. ujinga, upumbafu. 

Fool-hardy, a. |-a kujthatarisha 
burre), -epest mno, -jasiri, pasipo 
akili, -enyi wazimo. 

Foolish, a. -pumbafu, -jinga, bostbost. 
Foolish talk, wz7ineno. Become 
foolish, #umbazika. He is foolish, 
hana akili. 

- Foolscap, n. | karatasi kubwa |). 

Foot, n. (pl. Feet), mguu | mi- |), guu 
(ma-|); (lower part) upande wa 
chini, kipande cha chini, tako 
[ma-]; (measure) (urefu wa mguu, 

‘inches’ thenashara), futi; (soldier) 
asikari. At the foot of (the hill), 
chini ya (kilima). Fall on one's 
feet, fanikiwa. Go on foot, enda 
kwa miguu, enda chini. Set on 
foot, anzisha, fanyiza. 

Football, n. (mpira wa teke, mchezo 


145 


FORBEAR 


wa kupiga teke mpira), mchezo wa 
mpira 

Foot-bridge, n. (daraja dogo la ku- 
pisha watu |, ulalo, mtatago. 

Foot-guards, n. asikari walinst. 

Foothold, n. [fa kuwekea ao kute- 
gemea miguu |, tegemeo la mguu. 

Footing, n. pa kusimama, msinji; 
(position) kikao; (starting-point) 
mwanzo, chimbuko; (state) halt, 
cheo. To make pay his footing, 
kumshika hakals, 

Footman, n. mtumishi | wa-). 

Footmark, n. wayo [ny-], alama 
ya mguu, mguu. 

Footpad, n. mwivi | wevi |, pakacha 
[wa- |. 

Foot-passenger, n. [apifayenjiakwa 
miguu), mpilaji, msafiri. 

Footprint, n. = Footmark. 

Foot-rule, n. fut, cheo, chenezo. 

Foot-soldier, n. asikari. 

Footstep, n. “ayo [ny-], hatua. 

Foot-stool, n. kif? [cha kuegemesha 
miguu |, ubau |wachini ya miguu |, 
daraja. 

Fop, n. mmalidadi (wa-}. 

Foppery, n. umalidadi, ulimbwende, 
unyungu. 

Foppish, a. kimalidadi. 

For, prep. Awa; (because of) kwa 
sababu ya, kwa ajili ya; (instead 
of) makali pa; (of direction) kwe- 
nda kwa; (of time) muda wa, 
mwendo wa. As for, lakini, kwa 
habari ya. For nothing, burre. 
For all the world, #za, kalisi. For 
all I know, kadiri nijuavyo mimi. 
Forasmuch as, kwa sababu, kwa 
maana. For all that, yazapokuwa 
haya, wallakini. For ever, hatta 
milele. Ohfora gun! Ningekuwa 
na bunduki ! niwe na bunduki { 

conj. kwani. 

Forage, n. chakula (cha nayam |, 
malisha, 

Y. tafuta Forage. 

Foray, n. vita, shambulio, kuletavita. 

Forbade, Forbad, p. t. ya Forbid. 

Forbear, v. (p. t. Forbore, pf. t. 
Forborns) chukua, vumilia, ji- 


L 








FORBEARANCE 


zuia; (bear with) chukuliana na; 
(refuse) kataa; (abstain from) sz 
fanya, acha. 

Forbearance, n. saburi, uvumilivu, 

Forbearing, a. -eny Forbearance. 

Forbid, v. (p. t. Forbade, pf. t. 
Forbidden) gombeza, kataza, ka- 
nya, katalia, piga rufuka, asa; 
(prevent) zuza, katiza. 

Forbidden, a. haramu, marufuku, 
st halali. 

pf. t. ya Forbid. 

Forbidding, a. -a kuchukiza. 

Forbore, p. t. Forborne, pf. t. ya 
Forbear. 

Force, v. /azimisha, tia nguvu, 
tisha, pata| twaa,sukuma, endesha, 
vunja) kwa nguvu; (by moral 
means) shurulisha,  bidisha; 
(ravish) 2:kir2; (hasten growth) 
tvisha, otesha upesi, Come into 
force, [amrz] anza, -wa na nguvu. 
He was forced to go, alikwenda 
kwa shidda | kwa nguvu |). 

nguvu, lasimu, sharti; 
(energy) bidii, juhudi, uwezo; 
(violence) jeuri, thulumu ; (army) 
jeshi (la asikari, manowari, Stc.). 

Forced, a. -4 lasimu, -a shidda, -a 
kukaza. Make a forced march, 
kaza mwendo. Forced meats, 
maandast ya nyama tlryokolewa. 
Forced labour, shogoa, hidima. 

Forceps, n. £tkoleo. 

Force-pump, n. bomba [la husuku- 
miza maji JUU). 

Forcible, a. -4 nguvu, hodari, -a 
bidii. 

Forcing, n. kuotesha upesi | maua, 
matunda, miche), 

Pord, n. kivuko. 

—— v. vuka kwa miguu. 

Fordable, a. -a kuendeka, -a kuvu- 
kika. 

Fore, n. upande wa mbele. To the 
fore, mbele. 

Forearm, n. mkono | Tangu kisigino 
hatta kitanga). 

— v. -pa selaha mbele, weka tayari 
[Awa vita). 

Forebode, v. ona mbele moyon: | ma- 





——— n, 


146 


FOREPART 


mbo mabaya yanayokuja), agua, 
bashiri, 

Foreboding, n. kuona mbele |ma- 
baya |. 

Forecast, v. Sst, bahatisha, agua. 

—— n. maaguzt, bakatisho. 

Forecastle, n. [sztaha ya gubeti ao 
omo, sttaha ya mbele na chini yake |, 

Foreclose, v. 2uza, komesha. 

Forefather, n. baba, MBE, MAL. 

Forefinger, n. kidole cha shahada, 
shahada. 

Fore-foot, n. mguu wa mbele. 

Forego, v. acha, toa, jinyima, kataa. 

Foregoing, a. -/otangulta, -lio- 
kwisha nenwa. <A foregone con- 
clusion, neno lililokwisha katika. 

Foreground, n. mahali pa mbele 
(kafika sanamu |). 

Forehead, n. gaji la uso, kikomo 
cha uso. A broad forehead, bapa 
la uso. A projecting forehead, 
komo la uso. 

Foreign, a. -gent, -a kigeni,-a inchi 
ngine; (distinct, irrelevant) mbali, 
-stopasa. There is a foreign body 
in his throat, kifu kimemkwama 
koont. 

Foreigner, n. mgeni |wa-), mja wa 
maji, mtu wa inchi ngine, si 
mzalia; (in Zanzibar, white man) 
mzungu | wa-|. 

Forejudge, v. kukumu kwa haraka, 
kata shauri upesi. 

Foreknow, v. (p. t. Foreknew, 
pf. t. Foreknown) jua mbele. 

Foreland, n. 7asi. 

Forelock, n. panj ia. 

Foreman, n. msimamizi | wa-). 

Foremast, n. milingote wa mbele. 

Forementioned, Forenamed, a, 
-lionenwa kwanza, -a huka nyu- 
ma. . 

Foremost, a. -a mbele, -a kwanza, 
kuu. 

Forenoon, n. assubut. 

Forensic, a. -a korti [ma mambo 
yake, maneno yake |, -a barazans. 

Foreordain, v. amuru mbele. 

Forepart, n. upande wa mbele; (in 
a dhow) gubeli, omo, 


FORERUNNER 


Forerunner, n. mtangulizi, muta- 
kadamu. 

Foresail, n. langu la mbele. 
Foresee, v. (p. t. Foresaw, pf. t. 
Foreseen) ona mbele, jua mbele. 
Foreshadow, v. onyesha mbele Lewa 

Jumbo, si wazi |. 

Foreshew, = Foreshow. 

Foreshorten, v. [andika vizuri ztto- 
kezazo katika sanamu |. 

Foreshow, v. (pf. t. Foreshown) 
onyesha mbele. 

Foresight, n. kuona mbele yataka- 
yokuja, busara, akili, 

Foreskin, n. "govt. 

Forest, n. mwitu | miitu |, polt[ma-], 
pululu | ma-|. 

Forestall, v. (anticipate) sangulia, 
kwaa kwanza; (obstruct) zeta, 
Pinga njia. 

Forester, n. msimamizi wa mwitu, 
mkaa mwitunt, 

Foretaste, n. kuonja mbele, malti- 
mbuko, kupata mbele. 

Foretell, v. (p.t. za pf. t. Foretold) 
tabiri, bashiri, agua. 

Forethought, n. busara, akili | ya 
kutayari ao kuandalia mambo ya 
baadaye |. 

Foretoken, v. oa mbele mfano wa, 
ashiria mbele. 

Foretold, p. t. na pf. t. ya Foretell. 

Forewarn, v. onya mbele. 

Forfeit, v. jipotezea | kitu) kwa kosa, 
slahils kutwalika, twalika, tupa, 
Jihasiri, pasiwa athabu. 

—— n. malipo | ya kosa), athabu, 
hakamu, Butipa Jetha, ukombozi, 
hasara. | 

Forfeiture, n. kutwaltka | kwa sa- 
babu ya kosa |, ukombozi. 

Forgave, p. t. ya Forgive, 

Forge, n. kiwanja cha mhunzi | mfua 
chuma), meko ya mfua chuma. 

v. (iron, &c.) fua; (make) fa- 
nyiza; (make falsely) fanyiza isi- 
vyo halali, iga kwa hila, jiandikia 
uwongo, buni. 

Forger, n. -enyi kuandika kwa 
uwongo |kwa kusudi la kuda- 
ng'anya), mbini. 





147 


FORMALITY 


Forgery, BD. «din¢; (document). 
mwandiko ultobuntka vibaya, hati 
ya uwongo, kudanganya; (false 
signature) sahiht ya uwongo. Itis 
a forgery, si mkono wake, si sahihi 
yake. 

Forget, v. (p. t. Forgot, pf. t. For- 
gotten) sahau, pitiwa, kosa kuku- 
mbuka. Forget oneself, prtiwa. 

Forgetful, a. -safaulifu. 

Forgive, v. (p. t. Forgave, pf. t. 
Forgiven) samehe, achilia. For- 
give me, xétwze ratht, kunrathi, 


Forgiving, a. -samche, -enyi hu- 
rumd. 

Forgot, p. t., Forgotten, pf. t. ya 
Forget. 

Fork, n. kuma (vt-]; (of a road, 
river, tree, Sc.) panda [ma- |. 

Forked, a. -emyi panda, kama kt- 
uma. 

Forlorn, a. masikini, -tupu, -enyt 
kuachwa,-liotupwa, Forlornhope, 
asikari wa mbele | katika kuendea 
boma vitani), kundi la mashujaa 
(tayari kujasiria yo yote); (great 
danger) khatari kuu. 

Form, n. umbo | ma-|, namna, sura; 
(prescribed order) Zarafibu, kawa- 
ida, desturi ; (pattern) mfano, cheo, 
kiolezo; (elegance) uzuri, utaratibu, 
malengeneo; (outward ‘show, un- 
reality) mifano mitupu, matenda 
matupu, dint pasipo maana, upu- 
at, unafiki. 


— vv. fanya, fanyiza, umba, 


tengenesa; (train) ongoza; (be) 
-wa, -wamo, -wa muscu, -wa 
sehemu ya. 


Formal, a. (prescribed) -a kawaida, 
-a desturi, -a taratibu; (meaning- 
less) -tupu, pasipo maana, -Puzi ; 
(dull, uninteresting) sz -sr7, -st -a 
kupendeza, si -a moyo, baridi. 

Formalism, n. (kushika dini ao 
desturi kwa sababu desturi, si kwa 
akili, si kwa moyo), unafiki, 

Formalist, n. mwenyi Formalism. 

Formality, n. kawaida, desturi, 
taratibu ; | kama Formalism], 


La 


FORMALLY 


Formally, adv. kwa desturi, kwa 
ginsi yake; (exactly) kalisi, sa- 
htht. 

Formation, n. kufanyiza, ginsi ya 
kufanyiza, umbo, namna. 

Formative, a. -4 kufanyiza. 

Former, a. -4 kwanza, -a' zamani, 
Jiopita. 

Formerly, adv. kwanza, zamani. 
Formidable, a. -a kutisha, -a kuho- 
Jisha, -kubwa, -kalt, -enyt hatari. 
Formula, n. (set form, rule) kanunt, 
kawaida, amri, utaratibu; (written 

directions) hali, kielezo, 

Formulary, n. kitabu cha kanuni. 

Pornicate, v. fanya uasherati, zini. 

Fornication, n. washerati, uzinzi, 
uhawara. 


Pornicator, n. mwasherali, mzinzi 


[wa-]. 

Forsake, v. (p. t. Forsook, pf. t. 
Forsaken) acha, tupa, kataa. 

Forsooth, adv. kweli, labuda, naona. 

Forswear, v. (p. t. Forewore, pf. t. 
Forsworn) kataa kabisa (kwa 
kiapo), acha, kania, 

Fort, n. ngome, boma, gereza, hu- 
sunt. 

Forte, n. nguvu, sifa. His special 
forte, kasi yake haswa. His forte 
is singing, nguvu sake ni katika 
kuimba, yuna kuimbato, ni haswa 
mwimbaji. 

Forth, adv. (onwards) kwenda mbele, 
mbele, tena; (outwards) kwenda 
nje, kutoka nje, nje. And so forth, 
na vingine vile vile. 

Forthcoming, a. Zayari kutokea, a- 
pili, -naokuja. 

Forthwith, adv. marra moja, marra 
htyo, sasa hivi. 

Fortieth, a. -a arobaini. 

Fortification, n. kufia boma, boma. 

Fortify, v. #a boma; (strengthen) 
tia nguvu, fanya imara. 

Fortitude, n. nguvu, uhodari, moyo 
mgumu. 


Fortnight, n. juma mbili, siku kumi 


na "AN. 


Fortnightly, a. -a killa siku ya kumi 


na "nn. 


148 


FOUND 


Fortress, n. [Fort kubwa). 

Fortuitous, a. -a bahkatt, -a nasibu, 
-a Muungu. 

heri, -a heri, -a ba- 


Fortune, n. bahati, masibu ; (destiny) 
ajali; (condition) hali, ‘cheo, ma- 
mbo; (success) kufanikiwa, heri; 
(wealth) mali, utajiri, ras il mali. 
A large fortune, mali nyingi. A 
man of fortune, Zajiri (ma-), 

Fortune-hunter, n. [aposaye mke 
kwa ajili ya mali sake}, 

Fortune-teller, n. mpiga ramli. 

Forty, n. sa a. arobaini. 

Forward, Forwards, adv. mbele, 
kwenda mbele, kuzidi kuendelea. 
Forward! kaya! 

a. fayart, -epesi, -tangulifu; . 

(hasty, officious) -a karaka, si 

-enyi haya, -fithuls, 

v. endesha, himiza, sayidta. 
Forward letters, abzlisha nyaraka. 

Forwardness, n. wepest, ufithuls, 

Fossil, n. na a. | mabaki ya nyama 
ao mimea ya zamani, yaliyogeuka 
mawe, yakachimbuka chint), -lio- 
gtuka jiwe ; (antiquated) -a kikale. 

Fossiliferous, a. -enyz Fossils. 

Fossilise, v. geusa jiwe. 

Foster, v. /ea, lisha; (promote) 
ongeza, chochea, kaza. 

Foster-brother, -sister, n. ndugu 
kunyonya. 

Foster-child, n. mfofo wa kunyonya. 

Foster-parent, n. baba ya kulea, 
baba mdogo, mama wa kunyonye- 
sha, 

Fought, p. t. na pf. t. ya Fight. 

Foul, a. -chafu, takataka, -najtst, 
-baya. Fall foul of, fambana na, 
gombana na. 

—— v. ta taka, najisi, chafua. 

Foul-mouthed, a. -2 kutukana. 

Foulness, n. B uchafu, ukoo, taka, 

Found, v. madini na mi- 
mina zaka i kalibu), subu, [w sta ; 
(lay foundation of, establish) weka 
msinji wa, weka imara, kaza, thu 
butisha; (institute) assiska, 
mwanzo |asili, shina) wa. 








FOUND 


Found, p. t. a pf. t. ya Find. 

Foundation, n. msinji (mi- |), shina, 
asili ; (reason) sababu, hoja; (en- 
dowment) mali wakfu. A religious 
foundation, nyumba wakfu. To 
be on an educational foundation, 
kupata malezi burre. 

Pounder, n. fundi wa kusubu; 
(originator) mwenyi kuanzisha, 
asifi, mwanzo. 

—— v. sama, tota, didimia, 

Foundling, n. mtoto wa kuokota. 

Foundry, n. kiwanja (cha kusubia 
madini, cha mfua chuma, cha kazi 
za wahunzi|. 

Fount, Fountain, n. (bomba ya 
kurusha maji juu kwa nguvu); 
(spring) chemchemi, kisima; 
(source) asili, mwanzo, shina. 

Fountain-head, n. jicho la maji; 
(source) mwanzo. 

Four, n. sa a. "nne, -'nne, aroba. 

Pourfold, a, marra "nne. 

Pour-in-hand, n. gars ki fvasi 
wanne. 

Fourteen, n. sa a. arobatashara. 

Fourth, a. -4 "nne. 

Powl, n. kuku ; (bird) ndege. 

Fox, n. mbweha; (cheat) ayart. 

Fox-hound, n. mbwa wa kuwinda 
mbweha. 

Fracas, n. uthia, fitina, ugomvi, 

Fraction, n. sehemu,nussu, kipande, 
mkato (ms-). 

Fractional, a. n4ssu, kidogo. 

Fractious, a. -tukutu, -a kusumbua, 
-gomut, chuki. 

Fracture, n. mvunjo, kivunjo. He 
has a fracture of the leg, amevu- 
njika mguu. 

—— V. vunja. 


Fragile, a. -a kuvunjika upesi, 


thatfu. 
Fragility, n. kali ya Fragile. 
Fragment, n. kipande, sehemu, 
NUSU. 


Fragmentary, a. vipande vipande, 
-stolengenezwa, si faralibu, si 
ZIMA. 

Fragrance, Fragrancy, n. kunuka- 
to, utamu | wa kunukia), manuka, 


149 


PREAK 


Fragrant, a. -a kunukia, -tamu. 

Frail, a. thatfu, -kosefu. 

eet n. wthatfu; (failing) kosa 
[ma- |. 

Frame, v. fanya, fanyiza, tengene- 
za; (invent) tunga, buni; (put in 
frame) zungushia mbau (chuma). 
Be framed together, fandana, sht- 
kana. 

—— n. mwili, maungo; (state) 
halt, tabia; (framework) mbau, 
mali, kiunzi ; (iron) chuma. 

Framework, n. (skeleton) mifupa ; 
(in building) majengo; (of wood) 
kiunzi, mili; (scaffold) jukwaa. 

Pranc, n. robo ya kifransa. 

France, n. Fransa, Ufransa. 

Franchise, n. (ruhusa ya serkali, 
haki ya halali, ruhusa ao haki ya 
kuchagua mfalme ao mtawala ao 
mtu wa baraza), ungwana, 
WENnyeji., 

Frank, a. -nyofu, -sema kweli, -ku- 
mjufu. 

——YV. | peleka burre pasipo kutoza 
kodi |. 

Frankincense, n. bani, buhuri, 
uvumba. 

Prankness, n. unyofu, ukunjufu. 

Frantic, a. -e2t waztmo, -a mahoka, 
-a kufanya kama waszimo, -a ku- 
rusha akili. 

Fraternal, a. -a ndugu, -a rafiki. 

Fraternity, n. udugu, urafiki; 
(society) chama, sharika, jamii 
(ya watu wenyi halt moja |. 

Fraternize, v. fanya urafiki, -la 
pamoja, kaa kama ndugu. 

Fratricide, n. (person) mwaa ndugu ; 
(act) kuua ndugu. 

Fraud, n. hadaa, madanganya, hila, 
ukope. 

Fraudulent, a. -kopi, -tvt, -dangae 
nyifu, -a hila. 

Fraught (with),a. -emyt, -enyt kuleta, 
-enyi shehena ya. 

Fray, v. chakaza, haribu kwa ku- 
sugua, fumua, 

Freak, n. mchezo, mzaha, jambo 
gent, kizushi. Freak of nature, 
kiumbe kigeni, ajabu, kizushi. 


FRECKLE 


Freckle, n. doa [ma-]}. 

' Free, a. -huru, -ngwana; (rude) 
pasipo adabu; (alone) peke yake ; 
(unconfined) -eny: kufunguliwa 
[Auachthwa, ruhusa);  (unen- 
gaged) pasipo kazi, faragha; 
(voluntary) Pasipo lasimu, billa 
sharti, -enyt thtiari | kujiweza, 
kuchagua); (gratuitous) burre; 
(liberal) -karému; (open, unre- 

_ Strained) -kunjufu, pasipo kiasi; 
(public) wazi, -a watu wote. 

ree from, pasipo. Free of cost 
or expense, pastpo hesabu, burre. 
Have a free hand, -wa na nafasi, 
fanya upendavyo, st zuiwa na mtu. 
A free agent, mwenyi thttari, 
mfanya apendavyo pasipo lasimu. 
A free port, bandari wazi | ya kutu- 
mika na wole pasipo kodi ao 
ushuru). A free school, education, 
chuo | malesi) ya burre, kufundi- 
shwa burre. Free thought, (aza 
za Free-thinker]. Free trade, 
(ufanya biashara pasipo kulipa 

odt ao ushuru). Free labour, 
kutumia wangwana ao watu wa 
mshahara,siutumwa). Free will, 
thtiari, kuchagua, (uwezo wa 
kuchagua ao mema ao mabaya 
pasipo lasimu wala kushurutish- 
wa). Make free with, fumza pasipo 
ruhusa,tumilia mbali. Make free 
to, thubutu. 

weka huru, tia huru, 
andikia, fungua; (from prison) 
pa fungua; (ransom) komboa, 

3. 

Freebooter, n. mnyang'anyi [wa-], 
haramia. 

Freedman, n. mngwana [wa-], 
huru |ma-). 

Freedom, n. [als ya kuwa Free, 
a.|,whure, ungwana; (permission) 
ruksa, ruhusa; (choice) thttars ; 
(frankness) unyofu, ukunjufu. 

Free-handed, a. -karimu, -paji, 
enyi mlango mzuri. 

Freehold, n. (shamba listlopasiwa 
kodi ao ushuru; milki, st ya ku- 
panga). . 


— Vv. 


150 


FRESH 


Free-liver, n. mfanya yo yote (mlafi, 
mlevi, mwasherati). 

Free-love, n. uasherati, mazini. 

Freely, adv. dil/a lasimu, si kwa 
sharti, kwa moyo, tele, sana, 8c. 
(Zaz. Free, a.). 

Freemason, n. [mtu wa chama 
kuu tangu kale ya watu wengi 
waliojifunga kwa kiapo cha siri 
kufuata desturi njema na kusa- 
yidiana|. 

Freemasonry, n. [ha/i ya Free- 
mason |. 

Freestone, n. (mawe yenyi mchanga, 
si magumu sana). 

Free-thinker, n. ashikaye nia zake 
[Awa mambo ya dint asifuate 
Maandiko Matakatifu wale «mani 
ya kimasthiya; astyeshika dini, 
kafiri), mzushi (wa-). 

Free-thinking, Free thought, n. 
(aza sa Free-thinker |, usushi, 

Freese, v. (p. t. Frose, pf. t. 
Frosen) ganda kwa baridi, ga- 





ndamiza, gandamana. 

Freight, n. shkehena; (cost of 
shipping) saudi, mapakisi. Pay 
freight for, takabithiska. Receive 
on frei ht, takabithe. 

v. shehentsha. 


French, a. -a kifransa, -fransa. 

Frensy, n. wastmo, mahoka, pepo, 
shetani. 

Frequency, n. kufanyika marra 
kwa marra, wingi. 

Frequent, a. -a2 marra kwa marwa, 
marra nyingi. A freguent visitor, 
mzoefu wa hapa. 

—— v. endea | mahali) marra kwa 
marra. 

Frequented, a. falipo watu wengi, 
-a kujika na watu. 

Fresco, n. |sanamu ya kupaka rangi 
Juu ya chokaa bichi ukutani). 

Fresh, a. -bichi, -pya, -ngine; 
(recent) -a sasa, -a juzijuzi, -pya ; 
(ready) Zayari. Make a fresh 
start, anza fena. Fresh com- 
plexion, «so mwekundu. Fresh 
wind, upepo mwingi, baridi nyingi. 
Fresh water, maji matamu | ya pepo, 


FRESHEN 


ya baridt), Heisfresh from (school, 
&c.), ametoka sasa hivi katika. 

Freshen, v. burudisha; (wind) zidi, 
kaza. 

Freshet, n. mfo |mi-), gharika, 
mafuriko. 

Fret, v. sumbua, chokoza, (neut.) 
sumbuka, jitia uchungu; (wear 
away) chakaza, (neut.) chakaa; 
(chafe) arusa, wasia. 

Fretful, a. -tukutu, -chungu, -a ku- 
sumbua. j 

Fretwork, n. nakshi, machoro. 

Friable, a. -a kufikichika, -a kumu- 
munika, “tifutifu. 

Friar, n. kama Monk. 

Fricassee, n. [maandasi ya nyama). 

Friction, n.kusugua, msuguo, mkwa- 
ruzo, kutua, kutuana; (quarrel) 
ugomvi, mabishano, mazutzo. 

Friday, n. jumaa, ijumaa. Good 
Friday, (siku kuu ya kusulibiwa 
Isa Masiya), Jumaa Kuu. 

Friend, n. rafiki, mwenst, sahibu 
(Ar.); (especial, great) msishi; 
(confidential) mstr2, msefiri; (sup- 
porter) mpenda, mpendelea, msai- 
dia. Make friends, zafana, fanyana 
urafiki ; (blood-fellowship) chanji- 
ana. He is a friend of native 
education, apenda watu wenst wa- 
Some. Come in, my friend! karibu, 
somo ! 

Friendless, a. pasipo rafiki, hana 
[Aawana] rafiki. 

Friendly, a. -ole, -ema, -2uri. 

Friendship, n. urafiki, upendano, 
usuhuba. 

Frigate, n. (manowari ya zamani). 

Fright, n. hofu, woga, tisho; (shock) 
kituko, kishindo. 

Frighten, v. ogofya, ogofisha, tia 
hofu, hofisha, tisha, stusha. Be 
frightened, ingiwa na hofu, stuka, 
stushwa. 

F¥rightful, a. -a kutisha, -a kitisho, 

Frigid, a. baridi, -a kuchukiza. 
Frigid zone, (sehemu ya dunia 
yenyi baridi kali|. 

Frigidity, n. ubaridi, machukizo. 

Frill, n. kama Fringe. 


151 


FROWN 


Pringe,n. matamvua,taraza; (edge) 
ukingo, mpaka. 

Frippery, n. nguo hafifu, takataka. 

Frisk, v. chesachesa | kama waana 
mbuzi), rukaruka, jitapatapa kwa 

furaha, randa. 

Frisky, a. -a kuchezacheza. 

Fritter, n. (waandasi kama kitu- 
mbua). 

(away), v. katakata, haribu, 
poteza. 

Frivolity, n. upuzi, Mazungumzo 
ya burre, micheso, uhafifu, &c. 

Frivolous, a. hafifu, pasipo maana, 
-puzi. 

Frizsle, v. sokota (nyele); (with 
heat) kanga, ungua. 

Fro, adv. To and fro, kwenda na 
kurudi, huko na huko. . 

Frock, n. | nguo ya mwanamke, shili 
ya kizungu |, leitei | ma- |), 

Frog, n. chura (vy-}. 

Frolic, n. mchezo, mzaha. 

Frolicsome, a. -a kuchezacheza. 

From, prep. kwa, katika, toka, 
langu, -ni, kwa sababu ya. He is 
from home, hako kwake, ametoka. 
What is it from? sababu yake 
nini? Where are you from? ume- 
toka wapi? 1 am from the main- 
land, nimetoka mrima. 

Frond, n. kifawi [v2-]}. 

Front, v. kabili, lekea. 

n. upande wa mbele, pa mbele, 
uso; (ofa house) ngao ya nyumba. 
In front of, mbele ya. Put in front, 
weka mbele, tangultsa, lekeza. 

Frontage, n. upande wa mbele (wa 
nyumba ao shamba |. 

Frontier, n. mpaka |mi- |. 

Frontispiece, n. [sanamu ao chapa 
nzuri mwanzoni pa chuo), 

Frost, n. | baridi kali, vidogo vidogo 
vya theluji, umande ulioganda |. 

Frosty, a. -4 Frost. 

Froth, n. povu; (folly) upuzi. 

Frothy, a. -a povu, -a kuumka; 
(silly) -puzr. 

Froward, a. -shupafu, -kaidi. 

Frowardness, n. ushupafu. 

Frown, v. kunja uso, kunja vipaji. 








FROWZY 


Frown on (show aversion to), 
chukia. He has a frowning face, 
uso wake umekunjamana. 

Frowsy, a. -a kunuka, -kukuu, -koo. 

Frose, Frozen, p. t. za pf. t. ya 
Freese. 

Fructify, v. saa | mafunda|. 

Frugal, a. -a kzast, -a kula kidogo. 
A frugal meal, chakula kidogo, 
uchache wa chakula. 

Frugality, n. ktasi, uchache. 

Fruit, n. funda (| ma-), zao (ma-]; 
(profit) fayida, chumo; (result) 
mwisho. 

Fruiterer, n. mwuza matunda. 
Fruitful, a. -sazt, -a kuzaa sana; 
(profitable) -a fayida, -a kufaa. 
Fruition, n. uchumi, kufurahia, 

matumizi. 

Fruitless, a. burre, pasipo fayida, 
-stofaa. 

Frustrate, v. batili, vunja, shinda, 
zuta. 

Frustration, n. ubatilisho, mvunjo, 
MaAZUtZo. 

Fry, v. kanga. 

—— n. (small fish) samaki ndogo, 
dagaa, chakula kilichokangwa. 

Frying-pan, n. (metal) fawa [ma-}; 
(earthen) kango, kikango. 

Fudge, inter). mawe! héfule! 

Fuel, n. (sticks) 42; (coals) makaa. 

Fugitive, n. mkimbizi [wa-}|, mtoro 
[wa-], mfukuss [wa-]; (passing) 
-a kupita, -a kupotea. 

Fugue, n. | uzmbowakufuatana sautt 
taratibu kwa ulinganifu mzuri). 
Fulcrum, n. kifu | jiwe, kijiti, Stc.) 

cha kuegemea, egemeo. 

Fulfil,v. smztsa,timiliza; (a promise) 
tekelesa, fikiliza, maliza, kwisha. 
Fulfilment, n. mwisho, ulimilizo, 

kutekelea. 

Full, a. -enyi kujaa, -liojaa, -enyi 
tele; (abundant) -ingz, cele, -a ku” 
tosha; (complete, whole) -zima, 
-ote, kamili, kabisa, halisi; (con- 
tent) -enyi urathi, -a kushiba; 
(devoted to) -enyt kujitia kabisa, 
-a kushughulika(ma)}. Fall moon, 
mwezi mkubwa an mauara |. 


152 


FUNDAMENT 


Of full age, -ztma. A full heart, 
moyo wa huzuni (wa fikara\. A 
full meal, kushiba, shibe, Brim- 
ful, furifuri, farafara, Full of 
talk, -tngi wa maneno. A full 
account, hadith? yote, habari sote. 
A full stop, £:komo, (alama hRtiV(.)). 
In full, kamili, kabisa, -ofe. Be in 
full swing, sizawi. Be quite full 
(brimful, full up) jaa farafara. 

Full-grown, Full-blown, a. -sevz, 
-kuza; (of men) -sima. Become 
full-grown, pevuka, komaa, pata 
kimo. 

Fullness, n. (kali ya kuwa Fall), 
kujaa, ujalifu; (satiety) ukinaifu, 
kushiba ; (completion) utimilifu. 

Fully, Full, adv. kabisa, sana. 

Fulminate, v. toa ngurumo, vuma ; 
(threaten) toa ukali [maneno ya 
makelele, ya ghathabu), ogofya, 
kamia. 

Fulmination, n. makelele, ghathabu, 
amri kali, makamto. 

Fulsome, a. -a kusifu mno, -a ku- 
kinaisha, -ingi mno. 

Fumble, v. papasa, sttasita, boru- 
gaboru 


Fume, en asma, vukizo, uvuke; 
(anger) hasira. 

v. kasirika. A faming passion, 
ghathabu kali. 

Fumigate, v. wukiza, ha moshi, 
takasa kwa vukizo |mosht), tia 
mafusho | mafukizo |. 

Fumigation, n. uvukizo, utakaso 
kwa moshi, marashi, &c.)|, ma- 
Susho, 

Fun, n. mchezo, mzaha, macheko. 

Function, n. kasi, matumizi. 

Functional, a. -a kutenda kazi, 
katika kutenda kazi. 

Functionary, n. mwenyi kuamriwa 
kazi, mtu wa serkali, mtumishi. 

Fund, n. (jamii ao fungu zima la 
fetha, vas il mali, mali ya asili), 
fetha; (abundance) akiba, wingi. 
The funds, fetha ya serkali. To 
invest in the funds, kuweka fetha 
kwa serkali. 

Fundament, n. mafako, mkundu. 








FUNDAMENTAL 


Fundamental, a. -a asi/t, -a kwanza, 
-kubwa. 

Funeral, n. #masiko. Requisites for 
funeral, mazishi,maztkwa. Provide 
a funeral, sista. Attend a funeral, 
enda kustkani | mazikoni). Perform 
funeral service, soma fditha. Make 
funeral arrangements, fengeneza 
andao la mauti. 

Funereal, a. -a kukaa matanga, -a 
kuugulia, -a huzuni; (dark) -cust. 

Fungus, n. yoga [ma-], kama 


uyoga. 

Funnel, n. kikopo (cha kupishia 
maji, kipana juu na chembamba 
chint), mwanzi, mrija; (chimney) 
bomba, dohani. Funnel-shaped, 
kama kawa. 

Funny, a. -4a mzaha, -a kucheka, 
-cheshi,-chekeshaji; (strange)-gen:, 
ajabu. ji 

Fur, n. manyoya | ya nyama), nyele 
ndogo ndogo, ngozi ya manyoya. 

Furbish, v. sugua, katua, ngariza. 

Furious, a. -4 ghathabu, -a kishe- 
tant, -enyi ukali mno. 

Furl, v. kunja [matanga). 

Furlong, n. | ima mia na kumi, 
themuni ya Mile). 

Furlough, n. ruhusa [ya mtu wa 
serkali, asikari |, ruhusa, kuachi- 
wa, lkizo, 

Furnace, n. (for baking pottery, &c.) 
joko; (for metal) kalibu; (bricks, 
Sc.) fanuu. 

Furnish, v. toa, -pa, patia, pasha; 
(a house) Jamba. Furnished with, 
enyi. <A furnished house, nyumba 
na vyombo ndani, nyumba pamoja 
na mapambo. 

Furniture, n. pambo la nyumba, 


vyombo, vifaa. 

Furrier, n. mwuza ngozi za man- 
JOYE. 

Furrow, n. mfuo [mi-|, mkondo 
(ms-]; (wrinkle, crease) kunjo 
[ma-], finyo (ma-]. 

Further, a. -a mbele, -a zayidi, -a 
mbali zayidi. 


—— adv. mbele, zayidi, tena, mbali 
zayidi. 


153 


GADFLY 


Further, v. sayidia, endesha, endele- 
za, himiza. 

Furtherance, n. msaada, maendelezi, 
maongozi, kuendesha. 

Furthermore, adv. sayidi, tena. 

Furthermost, Furthest, a. -a mbele 
sana, -mbali kabisa, -a mwisho. 

Furtive, a. -a kila, -a siri, -a ujanja. 

Fury, n. ushetani, ghathabu kali, 

Furse, Furze-bush, n. mchongoma 
[mi-, wa kizungu wenyi maua|. 

Fuse, v. yeyusha. 

——., Fusee, n. fataki, kiberiti. 

Fusibility, n. kuyeyuka. 

Fusible, a. -a kuyeyuka. 

Fusilier, n. mwenyi bunduki, asi- 
kari. 

Fusillade, n. | bunduki nyingi ku- 
piga pamoja |. 
Fusion, n. kali ya kuyeyuka, kuye- 
yusha; (mixture) mchanganyiko. 
Fuss, n. uthia, makelele, fujo, ha- 
raka, ghasia. 

Fussy, a.-aharakaharaka,-sumbufu, 
-tukutu. 

Fustian, n. [mguo gumu nene, kama 
gunia |. 

Fusty, a. -4 kuchakaa, -bovu, -a 
kunuka | kama kitu kikukuu|. 

Futile, a. -a burre, -stofaa. 

Futility, n. udatil:, matupu, kutofaa. 

Future, a. za n. -a wakati ujao, -a 
baadaye, -a kuja halafu, -a pili, 
-ngine. For the future, baadaye, 
tangu leo, tokea hapa. . 

Puturity, n. wakali ujao, wakali 
wa | hali ya, mambo ya | baadaye, 
ahera. 

Fuze, n. 7az. Fuse, n. 


G. 


Gabble, v. sayuka, piga domo, 

—— n. mapayo, domo, vijineno. 

Gable, n. faa [ma-), hipaa |vi- ) ; (in 
front) ngao ya nyumba. 

Gad (about), v. tembeatembea, 2u- 
nguka, zinga, tangatanga. She 
does not gad about, kana kilango. 

Gadfly, n. Jaange. ’ 


GAFF 


Gaff, n. (mkuki wa kuvulia samaki 
majini|, chocho (vy-), chusa |vy- |, 

Gag, v. ziba [ fungia| kinwa; (si- 
lence) nyamazisha. 

—— n. kizibo cha kinwa. 

Gage, n. amana, rahani, arabuni; 
(as challenge) amana ya kupi- 
ganiwa. 

Gaiety, n. furaha, ukunjufu, mi- 


Gaily, adv. kwa furaha, kwa sha- 
ngwe. 
Gain, 


[ma-}. 
pata fayida, chuma, pata; 
(a "battle) shinda; (reach) fika, 
patia. Gain ground, endelea mbele. 
Gain strength (after illness), 
Jimudu, jipa nguvu, sichukua. 
Gain on (upon), patia, shinda; 
(encroach on) j#ingisa. katika, -la. 
Gainings, n. mapato, fayida. 
Gainsay, v. (p.t .#a pf. t. Gainsaid) 
shindanta, gombanta, teta na. 
Gait, n. mwendo. 
Gaiter, n. |kifumiko cha mguu toka 
gott hatta chini|. 
Gala, n. Jahari, Tamasha, siku kuu. 
Galazy, n. Jamii nzuri. 
Galbanum, n. #bani. 


Gale, n. pepo, pepo nyingi, Ihdruba 


ya pepo. 

Gall, n. safura ; (bitterness) uchungu, 
ukali. 

v. washa, sumbua, kasirisha. 

Gallant, a. hodars, Jahili, -gumu, 
shujaa; (gay) -suri, -a urembo; 
KCechivalrous) |, (-a kujipendekeza kwa 

waanake |, 

— n, kijana mmalidadi. 

Gallantry, n. (courage) ujahili, 
ushujaa; (chivalry) kujipendekeza 
kwa waanake. 

Gallery, n. chumba (kirefu); Wa 
sage) ujia | mrefu mwemba 
(balcony) roshanz; (for awa 
Sc.) nyumba [ya sanamu, tas- 
wira). 

Galley, n.chombo[vy-]; (ship’s boat) 
mashua ya manowari; (ship's 
kitchen) jiko la merikebuni, 


n. fayida, uchumi, pato 








154 


GAOL 


Galley-slave, n. (mtumwa avutaye 
kasia katika chombo). 

Gallinaceous, a. -2 kuku, kama 
kuku. 

Gallon, n. (kipimo cha kiingereza 
kama pishi mbili). 

Gallop, v. enda mbio, enda kwa 
shoti, piga sholi, enda kwa kuruka. 

——— n. mwendo wa shoti, 

Gallows, n. jukwaa | ya kutundikia 
mtu mbaya kwa athabu ya mauti, 
kama miimo miwili na kisingili 
cha juu). 

Galvanism, n., Galvanic, a. (tama 
Electricity, Bleotrio], sazidu 
(Ar.). 

Gamble, v. chesea fetha, shindana 
kwa masharti, bahatisha; (with 
dice, cards) chesa dado | karta| kwa 
fetha, Get by gambling from, 
paria, sat. 

Gambling, n. kuchezea fetha, &c. 
(Zaz. Gamble). 

Gamboge, n. (rangi kama manjano). 

Gambol, v. randa, rukaruka, cheza. 

— n. mchexo [ ms-], kuranda. 

Game, n. mcheso (mi-), cheso (ma-1, 
shindano | ma-), sungumzo |ma- |; 
(animals hunted) mawindo, nyama 
(ndege) za kuwinda ; (plan) shau- 
rs. Make game of, suzua, thihaki. 

— a. jasiri, -gumu, hodari. 

Game-keeper, n. miiazi (wa nyama 
sa kuwinda katika shamba}. 

Gamester, n. msoefu wa Gamb- 
ling 

Gaming, n.(7as, Gambling) Auche- 
sea fetha, Sc. 

Gamut, n. (Zaz. Scale) | sami? ya 
Sault nane sa ngoma). 

Gander, n. data ndume la Bukinz. 

Gang, n. kundi, jamii | ya watu, 
zayidi watumwa ao wabaya |. 

Ganglion, n. fundo la Nerve, 
fundo la mshipi. 

Gangrene, n. kwsa cha nyama, 
nyama mm. 

Gangway, n. ulalo, ubau (wa kus- 
ngilia merikebuni). 

Gannet, n. | ndege ya bahari). 

Gaol, n. ki Ngo, Minyororo, geresa. 


GAOLER 


Gaoler, n. milinst wa Gaol, bawabu 
wa kifungo. 

Gap, n. ufa [ny-]; (in teeth, &c.) 
pengo; (pass) mwanya (mi-), 
mlango kaa (interval) nafasi, 
mahali pa kati 

Gape, v. fumbua kinwa, simama 
kinwa wazi, pumbaa ; (yawn) piga 
miayo. 

Garb, n. zazi [ma-], nguo. 

Garbage, n. matumbo ya nyama; 
(refuse) mataka, matakata, 

Garble, v. geuza vibaya makusudi, 
haribu, ghoshi. 

Garden, n. busfani, shamba la maua. 
Kitchen-garden, shamba la mboga. 

Gardener, n, miinsit wa bustani. 

Gardening, n. kilimo cha bustani. 

Gargle, n. dawa ya kusukutua. 

—— v. sukulua. 

Garland, n. shada ya maua, masongo. 

Garlic, n. kifungu sumu. 

Garment, n. vazi [ma-]}, vao [ma-], 
nguo. 

Garner, n. gala. 

Garnet, n. | kito chekundu). 

Garnish, v. pamba. 

Garret, n. kijumba | kipenu, kibanda) 
cha juu orofani. 

Garrison, n. asikari | walinsi wa 
ngome ao mjij. 

— v. tra walinzi (ngomeni, mjini), 
weka asikari katika. 

Garrotte, v. songa (kwa kamba na 
ufito). 

Garrulity, n. kupayapaya, domo, 
usemi Mwingi, maneno Mengi. 

Garrulous, a . -payapaya, -piga do- 


Garter, n. [wkanda wa kufungia 
gottnt; (as decoration) alama ya 
cheo cha heshima kubwa sana In- 
gereza |. 

Gas, n. hewa, kitu kama hewa; 
(for lighting) hewa ya kuwaka. 

Gasconade, n, kupiga chuku, maji- 
vuno. 

Gaseous, a. kama Gas. 

Gash, v. ata, katia, tema, chanja, 

: Zoja; (tattoo) boja, 

—— n. (for ornament) tojo, chale, 


155 


GBESE 


Gasometer, n. (chombo cha kupimia 
ao cha kuwekea Gas |. 

Gasp, v. kokota roho, vuta pumuzi, 
tweta, 

—n. pumust ya shidda, kutweta. 
At the last gasp, katika kukata 
roho, kufans. 

Gastric, a. -a fumbo. 

Gastronomy, n. elimu ya upishi. 

Gate, Gateway, n. mlango [mi-], 
lango | ma-|. 

Gate-keeper, n. bawabu wa mlango, 
mngoje mlango. 

Gather, v. kusanya, kutanisha, 
{nent.) kusanyika, kutantka; (of 
Tuit) chuma; (maize, &c.) goboa, 
konyoa; (conclude) fahamu; (of 
a boil, &c.) fanya | tunga | usaha. 

Gathering, n. mkutano, kusanyiko ; 
(harvest) kuchuma ([matunda), 
mavuno; (boil) jipu. 

Gaudy, a. -a umalidadi, -a urembo, 
-a fahari, 

Gauge, n. (carpenter’s) mahats ; 
(size) cheo; (measure) kipande cha 

kupimia. 

— v. pima, kadirisha, hesabu. 

Gaunt, a. -2 kukonda, -gofu. 

Gauntlet, n. mfuko wa mkono (wa 
kutumikavitant). Runthe gaunt- 
let, [ jitia hatarini mwa maisha, 
vumilia mapigo ao matukano ao 
athabu kali). 

Gauze, n. (nguo nyembamba sana 
ya kupenya jicho|. 

Gave, p. t. ya Give. 

Gay, a. -a furaha, -a kucheka, -a 
kucheza. Live a gay life, fanya 
uzuri, chezachesa, 

Gaze, v. Zazama, kodoa, kaza macho. 

—— n. fazamo | ma-|. 

Gaselle, n. faa. 

Gazette, n. | karatasi yenyi kuandi- 
kiwa habari za mambo mengi), 
gasets. 

Gasetteer,n. kamusi ya Geography. 

Gasing-stock, n. kifu cha kuchekwa, 
tweézo, 

Gear, n. vyombo, samani, mata- 
ndiko, vifaa. 

Geese, pl. ya Goose. 


GBELD 


Geld, v. kasi, 

Gelding, n. frasi mhast, maksai. 

Gem, n. kito cha thamani, johari; 
(treasure) kifu kizuri sana, kiroja. 

Gender, n. ginst [Awa kuwa kiume 
ao kike). 

Genealogical, a. -a Genealogy. 

Genealogy, n Chati ya majina ya 
Jamaa tangu zamant |, nasaba, hati 
ya vizazi, ukoo. 

General, a. -a vitu vyote, -a mambo 
yote, -a watu wote, -a vitu (mambo, 
wafu | vingi; (common) -a desturi, 
-a siku zole. General idea, outline, 
sketch, dokezo [ma-], mamna. A 
general statement, generality, [eno 
moja juu ya vitu vingi, St maana 
moja, st halisi), kijuujuu, dokezo 
(ma- |. In general, generally, marra 
nyingi, kwa wafu wengi, kwa 
desturi, mahali pengi, kote kote. 

emadars |ma-), mkuu wa 
Jeshi la asikari. 

Generality, n. kuwa General, a.; 
(greater number) wingi, jamta; 
(general statement) neno la kijuu- 
juu, si halisi, st baini. 

Generalization, n. = General 
statement. 

Generalize, v. (take general view) 
(angalia -ote pamoja, st moja moja); 
(extend meaning of) enesa | kwa 
vitu vingi habari ya kimoja ao 
vichache), vuta maana. 

Generally, adv. marra nyingi (Tas. 
General, a.). Generally speak- 
ing, to speak generally, desturi, 
Marra nyingi. 

Generalship, n. (asi ya General, 
n.), maarifa ya vita, mashauri. 
Generate, v. saa; (produce) /a- 

nyiza. 

Generation, n. #zasi, kuzaa, ku- 
fanyiza; (people of one age) 
watu wa wakati fullani, kizazi 
[ose]; (time, era) zamani, siku, 

Generative, a, -@ kusaa, -sast. 
Generative organs, = Sexual organs. 

Generic, a, [-2 vite vyote vyenyi 
ginsi moja fullant, -a vitu vingi 
pamoja), -a ginsi, 


156 


GEOLOGIST 


Generosity, n. ukarimu, upaji, utu 
mwema, Wema. 

Generous, a, (liberal) karimu, paji; 
(noble, good) -ema, -2urt; (abun- 

dant) -sngt, -enyi kuloa nyingi; 
(wine) -a nguvu, -ema. 

Genesis, n. | kitabu cha kwanza cha 
Bible ya kimasthiya, Mwanzo); 
(production) uzast, mwanso, 

Genial, a. -a kucheka, -kunjufu, -a 
kutia furaha. Be yenial, chang’a- 
mka, 

Geniality, n. ukunjufu, wema, upole. 

Genitals, n. = Sexual organs. 

Genius, n. jiri [ma-), pepo; (great 
talent) akili halisi; (disposition) 
akili, tabia; (special capacity) we- 
lekevu, nguvu; (characteristic) Z0- 

fauti, mtindo. 

Genteel, a.-ungwana,-a kiungwana, 
-2 adabu, -zuri. 

Gentile, a. ss Myahudi, mgeni, ka- 

Jiri (ma-). 

Gentility, n. adabu, uzuri, jamala. 

Gentle, a. -pole, -tulivu, st -enyi 
makelele (ukali, nguvu |, makini ; 
(of wind, water) -anana; (of birth) 
-ungwana, 

Gentleman, n. mngwana ([wa-], 
mstaarabu, Gentlemen and ladies 
(in addressing an audience), enyi 
bwana wangu mwaltohuthuru. Set 
up asa gentleman, ingia usherehe. 

Gentlemanly, a. -a adabu, -a kim 
ungwana, -a adili. 

Gentleness, n. ufole, Sc. (Tas. 
Gentle). 

Gentry, Gentlefolk, n. wangwana, 
wakubwa. 

Genuflection, n. kufiga maguti, 

Genuine, a. kalisi, -stoghoshiwa, -a 
kwelt, safi, ema, -suri. 

Genus, n. mbegu, gins?, namna, aina. 

Geographer, n. mfu mwenyi kujua 
Geography. 

Geographical, a. -a Geography. 

Geography, n. climu ya mahals pote 
pa dunia, | jografa |. 

Geological, a. -2 Geology. 

Geologist, n. mfu mwenyi kujua 
Geology. 


GEOLOGY 


Geology, n. (elimu ya mawe udongo 
na vitu vya ndani ya inchi), 

Geometrical, a. -4 Geometry. 

Geometry, n. [emu ya kupima na 
kulinganisha vitu kwa ukubwa do 


kwa sura yao |. 
Germ, n. (Zaz. Bacillus); (fetus) 
mimba, tungama, mbegu, yat 


[mea-]; (source) mwanzo, asili. 
rman, n. a a. -dachi, 
Germany ; (language) Aidacht. 

Germane, a. -4 karibu, -a kupasa. 

Germinal, a. -a Germ. 

Germinate, v. kua, chipuka, anza. 

Gestation, n. kuchukua mimba. 

Gesticulate, v. funga | tikisa ) mkono, 
[ jongeza mkono ao mguu huko na 
huko\, ashiria [onyaonya| kwa 
mikono, fanya ishara. ' 

Gesticulation, n. kupunga mkono, 
kutumia mikono, &c. (Taz. Gese 
ticulate). 

Gesture, n. sama Gesticulation. 
He made a gesture of dissent, 
alionyesha hakubali. 

Get, v. (p. t. na pf. t. Got) pata; (be- 
come) pata kuwa, ingia ; (induce) 
shawishi, ongoza, shurutisha; 
(cause to be) fanyiza, amuru 
(kufanyika). Get across, waka, 
Jika ng'ambo. Get ahead, tangu- 
fia, pita, shinda. Get along! 
nenda zako! Get angry, futska, 
kasirika, fanya ukali. Get better, 
pona, -wa hajambo. Get the better 
of, shinda, pita, ghalibu. Get 
beyond, fifa, Get by heart, ji- 
Junza sana, Get drunk, /ewa, Get 
into, #mgia. Get into a rage, fu- 
tuka. Get off, toka, okoka, achtli- 
wa. Get on, endelea mbele, fani- 
kiwa. How are you getting on? 
uhali gani? habari ya siku nyingi? 
Get out, Zoka. Get out of the way, 
jitenga, epuka; (as exclamation) 
similla! jihathari! Get through, 
(money) tumia, filist; (work) 
maliza, isha. Get together, kusa- 
nya, kutanisha, (neut.) kusanyika. 
Get under, ingta chini ya; (subdue) 
shinda, weza, zuia. Get up, 


-a 


157 


GILD 


ondoka, panda; (learn) jifunza ; 
(arrange) fengeneza, pamba. Get 
well, . Get over, (recover) 
pona katika; (by flattery) shawishi, 
vuta, shinda. 

Geyser, n. (chemchemi ya kurusha 
maji juu kwa nguvu|. 

Ghastly, a. -eupfe sana, kama kioja, 
kama kifu, -baya, -a kutisha. 

Ghee, n. samli. 

Ghost, n. kivuli (vt- |, kizuka, pepo. 
The Holy Ghost, koko Mtakatifu. 

Ghostly, a. kama kivuli cha mtu; 
(spiritual) -a roho. 

Ghoul, n. zimwi | ma- |, jint | ma-|. 

Giant, n. jitu ey hodari, shujaa, 
pandikizi | pande| la mtu, 

— a. -refu |-kubwa) mno, -du- 
bwana. 

Gibber, Talk gibberish, v. sema 
vibaya | visivyo maana |), payuka, 

Gibbet, n. = Gallows. 

Gibe, n. shutumu [ma-], tayo[ma-], 
suto [ma-]. 

v. shutumu, cheka. 

Giddiness, n. kizunguzungu, masua, 
mbasua; (folly) upumbafu. 

Giddy, a. -a kizungusungu, (causing 
giddiness) -a kutia kizunguzungu. 
Be giddy, -wa na kizunguzungu, 
sultka, levyalevya; (be foolish) 
pumbazika, It made me turn giddy, 
tmentsulisha kitwa. 

Gift, n. (in general) zawadi, majazi, 
karama, kipaji, wapo; (for merit) 
tuzo; (from God) ¢hawabu, upaji, 
baraka; (customary fee) ada, ki- 
nyosha mgongo, ufito, kilemba; 
(casual) bakshishi; (charitable) 
sadaka; (congratulatory) mapu- 
kusa; (for rescue) maakost; (for 
ransom) makombozt; (for services) 
malipizi ; (talents) akili, nguvu. 

Gifted, a. hodari, -a akili. 

Gig, n. (gari jepesi la magurudumu 
mawili ; (boat) mashua nyepesi). 
Gigantic, a. -kubwa mno, -refu mno, 

-a kupita kiasi. 

Giggle, v. chekacheka, chekelea, | 

Gild, v. zia | paka) thahabu, chovya 
maji ya thahabu, pamba. 





GILDING 


Gilding, n. kupaka thahabu, rangi 
ya thahabu. 

Gill, n. chavu [ma-, la samaki); 
(measure) | kipimo kidogo cha ki- 
zungu cha kupimia mvinyo |, 

Gilt, a. -Hotiwa thahabu nje. 

Gimlet, n. [Aipande kidogo cha ku- 
tobolea|, uma (ny-], 

Gin, n. mtego (mi- |); (spirit) [v:- 
nyo mweupe kama maji |. 

Ginger, n. fangawizi. 

Gipsy, n. (mtu wa taifa geni la Asta 
lililotawanyika katika Europalenyt 
kutembealembea tu pasipo kikao |. 

Giraffe, n. ‘wiga. 

Gird, v. (p.t. na pf. t. Girt, Girded) 
zungushia, vika | kiunoni). 

Girder, n, mhimili (mi-, wa chu- 


ma). 

Girdle, n. mshipi |mi-), mahasamu, 
masombo, ukumbuu; (of beads) 
kondavt. 

Girl, n. kijana mwanamke, mtoto wa 
kike. Slave girl, kijakazi (vi-). 
Girlhood, n. ujana| wa mwanamke). 

Girlish, a. kama Girl, -a Girl, 

Girt, = Girded (7az. Gird). 

Girth, n. ivimba; . (in harness) 
ukanda [wa kufungia matandiko 
ya frasi, wa tumbo). 

Gist, n. maana, habari yenyewe. 

Give, v. (p. t. Gave, pf. t. Given) 
toa, -pa, lipa, jazt, jali, gawia; 
(furnish) fanyia; (slacken) Jegea, 
bonyea; (cause) ta; (hand over) 
kabithi, salimisha, wekea, tolea. 
Give a congratulatory present of, 
pukusa. Give oneself, jitoa, jifunga, 
jiweka. Be given to (drink), -wa 
miu wa | kulewa), lekea. Be given 
to understand, fahamishwa. Give 
away, wa zawadi, -pa sadaka ; (in 
marriage) osa. Give back, rudisha, 
lipa. Give birth to, zaa. Give 
chase to, fuata, winda, Give ear 
to, sikiliza. Give forth (out), Zoa, 
tangasa, Give ground, rudi, enda 
nyuma, shindwa. Give the hand 
(in marriage), Zaz, Marry. Give 
in, 4egea, shindwa. Give the lie 
to, sema, “mwongo wee!l,’ kanya, 


158 


GLARE: 


kanisha maneno. Give out, tsha, 
koma, -fa, legea; (announce) zoa, 
tangaza; (distribute) gawanya, 
eneza. Give over, koma, isha. 
‘Give place to, omdokea. Give 
trouble, sumbua, utht. Give and 
take, pigana. Give up, (surrender) 
acha, toa; (be beaten) shindwa, 
kata tamaa. Give oneself up, jitoa, 
kubali kushindwa, legea; (sure 
render) salimisha, toa. Give way, 
“vunjika, legea, shindwa; (ander 
pressure) boryea, nepa. I will give 
it you (punish), utaona, utapigwa, 
utalia. 

Given, a. na conj. -lotolewa, &c. 
( Zaz. Give); (granted, assuming) 
ikiwa, twapo, tukikubali ya kwa- 
mba, tukisema, tukipatana kwa; 
(such and such) fu/lani, 

Giver, n. mpaji, mwenyi kutoa. 

Giving, n. upaji, kutoa, &c. ( Taz. 
Give), 

Giszard, n. firigisi. 

Glacial, a. -a barafu. 

Glacier, n. | mlo wa maji yaliyoganda 
kwa baridi, mto wa barafu). 

Glad, a. -a furaha, -kunjufu. 

Gladden, v. furahisha, ita furaha, 

“changa 'msha. 

Glade, n. (mahali peupe mwituni |. 

Gladiator, n. | asikari apiganaye kwa 
mchezo zamani za Warumi), 

Gladiatorial show, n. [¢amasha ya 
kupiganisha watu kwa Warumi). 

Gladly, adv. kwa furaha, kwa moyo. 

Gladness, n. furaha, ukunjufu, 
shangwe. 

Glance, n. nathirt, tasamo (ma-}, 
macho. 

v. Zupa jicho, angalia kidogo, 
chungulia upesi; (glitter) meta- 
meta,ng’aa. Glance at (mention), 
nenea kidogo. 

Gland, n. [fama kifuko cha ngoss 
ndani ya mwili). 

Gl nders, n. | ugonjwa wa nyama), 
makamasi. 

Glare, n. anga, wangafu, mng'ari20. 

—— v. ng'aa, ng'arisa. Glare at, 
kodolea, " 








GLARING 


Glaring, a. -a kung'aa; (evident) 
wast, thahtri, -a kujultka na wote. 

Glass, n. £100 [vy-] ; (for drinking) 
bilauri;, (telescope) durabinz; 
(spectacles) miwani; (as a mea- 
sure) kadiri ya bilauri. 

Glassy, a. kama kioo, -eupe. Glassy 
eye, jicho thatfu. 

Glase, v, tia ktoo, paka rangi nyeupe 
[ama sandarust |. 

Glazier, n. fundi wa kazi ya kioo. 

Glazing, n. kazi ya Glazier. 

Gleam, v. ng’ara, mulika. 

n. ktanga, kimeta, kimulimuli. 

Glean, v. (okota masazo ya wavu- 
naji), okota, kusanya kwa shidda. 

Glebe, n. shamba lililowekwa wakfu 
(kwa matumizi ya dini ao mapadre). 

Glee, n. furaha, kucheka; (in music) 
usmbo, 

Glen, n. donde ndogo. 

Glib, a. -enyt maneno mengi, enyi 
usemaji wa maneno, -pest | kunena |. 
Glib speech, maneno kama maji. 

Glide, v. pita mbio | pasipo bidii wala 
uthia), tiririka, teleza, enda mbio. 

Glimmer, a. mulika kidogo kidogo. 
I have a glimmering, tmenielea 
kidogo. 

n. kianga, kimeta, kimulimuli. 

Glimpse, n. fazamo la marra moja, 
kuona kwa marra moja, kuonja 
kidogo, kufahamu nussu. Get a 
glimpse of, pata kuona. 

Glisten, v. zagaa, ng'aa, metameta, 

Glitter, n. kimeta, wangafu, mng'a- 
vi20. 

—— v. metameta, merimeta, mulika. 

Gloat (over’, v. Zazama kwa furaha, 
furahia vibaya, simanga. 

Globe, n. (kitu kilichoviringana pa- 
nde zole, kama mchungwa, mpira, 
tufe); (terrestrial) mfano wa dunia; 
(the earth) dunza. 

Globular, a. tama Globe. 

Gloom, n. giza, weust; 
huzuni, uztto. 

Gloomy, a. -a giza, &c. 

Glorify, v. fukuza, sifu, athimisha. 

Glorious, a. -tukufu, -a fahari, -surt 
MNO. 








(sorrow) 


159 


GO 


Glory, n. fahari, utukufu, sifa, 
athama, 

Gloss, n. mng'ao, nuru, kung'aa; 
(comment) mafafanusi, ufasiri, 
maelezo. 

— v. Gloss over (a fault, &c.), 
setirt, ombea, rahistsha. 

Glossary, n. [ jamii ya maneno ma- 
gumu,na mafafanusi yao), kamusi. 

Glossy, a. -2 kung'aa. 

Glove, n. mfuko wa mkono, kaf (Ar.). 

Glow, v. ona moto, ng'aa, waka; 
(with anger) kasirika ; (pride) 72- 
ona, ona kiburi; (joy) furahi. 

Glow-worm, n. kimulimuls, kime- 
tameta, 

Glue, n. sheriz, sherest; (sticky 
pastes) embwe, ulimbo, habba, le- 
hamu, kisombo., 

— v. unga kwa Glue, gandamisha, 
kaza. 

Glut, v. shibisha, kinaisha. 

——n. wingi mno, shiba. 

Glutinous, a. -a kunata. 

Glutton, n. mlaf. 

Gluttonous, a. -/af. To eat glut- 
tonously, kula kwa pupa. 

Gluttony, n. -/afi. 

Gnarled, a. (tree) -a mafundofundao, 
-enyt mafundo mengi, 

Gnash, v. (teeth) Zafuna [meno], 
saga [meno]. 

Gnat, n. mbu, tmbu, 

Gnaw, v. fafuna, guguna. 

Go, v. (p. t. Went, pf. t. Gone) 
enda; (away) enda zangu ([zako, 
zake, &c.|, toka, ondoka ; (on or 
back) endelea ; (tend) Zkkea; (in- 
tend) Zaka; (perish, pass away) 
pita, isha, potea, angamia ; (reach) 
fika, fikia. Go about, zunguka ; 
(attend to) shzka | kazi). Goabroad, 
tembea katika inchi ngeni, safiri. 
Go after, fuata nyuma, andamta ; 
(search for) enda tafuta. Go 
against, endea, enda kupiga; 
(thwart) suza, si pendeza, Go 
at, jaribia. Go bad, oza, hari- 
bika. Go bail for, -wa thamini ya. 
Go by, pita; (copy) fuata. Go 
down, sama, shuka; (decrease) pu- 


GOA 


nguka; (beacceptable) pendeza, ku- 
balika. Go for (nothing), thamani 
yake, maana yake (si kitu). Go 
hard (well, ill), -wa shidda | heri, 
shari). Go in for, tafuta sana, jitia 
katika, fanya bidii ya. Go mad, sh#- 
kwa na wazimu,ingia wazimu. Go 
off, (trap) fyatuka, (gun) fa, piga ; 
(pass away) pita, tsha; (happen) 
-wa,-fanytka. Goon,endelea, enda 
mbele, pita ; (continue) fuliza, ishi, 
dumu, shinda. Go out, Zoka; (as 
lamp) zimika. Go over, pita 
juu, vuka; (examine) angalia 
taratibu. Go round (suffice for 
all), enea, tosha. Go through with, 
maliza, timiliza. Go to meet, 
Zaki. Go together (in company), 
andamana. Go without, sz pata, 
kosa kupata. Letgo, acha, fungua. 
It is no go, hatfaz neno. He has 
no go, hana moyo, hana bidii. He 
has gone out for the day, amekwe- 
nda shinda mahali leo. Goshares, 
shariki. Go halves, shariki sawa- 
sawa | wawili). 

Goa, n. Goa [ma-]; (the port) Mur- 


mugao, 

Goad, n. (ufito wa kuongosea ng'o- 
mbe), mchokoro |(mi-); (stimulus) 
mchomo, mwako, kichomi. 

— v. sukuma, ongoza kwa uchungu 
na nguvu, chomesha. 

Goal, n. kikomo, kifiko, mwisho (wa 
mahali pa kushindania mbio); 
(end, object) mwisho, kusudi, nia, 
mradi, 

Goat, n. mbuzi. 

Gobble, v. akia, gugumiza, mesa 
kwa pupa. 

Go-between, n. kijumbe [73-]. 

Goblet, n. kopo la kunywea. 

Goblin, n. jini baya | ma-), zimwi. 

Go-by, n. Give the go-by to, da- 
nganya, kimbia, kopa. 

God, n. Muungu |mi- |, Mungu, 
Mngu, Allah (Ar.). God willing, 
inshallah. God be with you, 
Muungu akuweke. 

Godfather, Godmother, n. [mtha- 
mint wa Baptism. His god- 


160 


GOOD ' 


child, foto mthamintwa, altye- 
mthaminia kwa Baptism). 

Godhead, n. Uungu, asili ya 
Muungu, umungu. 

Godless, a. kafiri (ma-),- baya, 
shenzi. 

Godlike, a. kama Muungu, -a ki- 
MUUNLU, -€ma MNO. 

Godliness, n. ufa wa, wema, 

Godly, a. -a’wa, -enyi kushika dint, 
ema. 

Go-down, n. ghala, bokhari. 

God-speed, n. kuaheri, salamu, 
Allah bilkheri. 

Goggles, n. kinga za macho; (spec- 
tacles) miwani kubwa. 

Goggling, a. (of eyes) -a nje. 

Goitre, n. fesz. 

Gold, n. thahabu; (money) utasiré, 
Setha, mals. 

—— a. -a thahabu. 

Gold-diggings, n. | mahali pa kufu- 
kua thahabu |. 

Golden, a. -a thahabu, kama tha- 
habu; (precious) -athamanisana,-a 
tunu; (surpassing) -sx7t mno, bora. 
A golden opportunity, ndege njema, 
bahati kubwa. Golden opinions, 
sifa njema. The Golden Age, sa- 
mani za heri (ndizo sa kwanza, 
waana Adamu walipokaa kwa 
amani na kufanikiwa, ndivyo 
wanavyotungiwa habari). 

Goldsmith, Gold-beater, n. mfua 
thahabu. ; 

Golf, n. | mchezo wa tufe na fito). 

Goloshes, n. viatu vya mpira. 

Gondola, n. mtumbwi [wa Venice]. 

Gone, pf. t. ya Go. 

Gong, n. ugato | pato). 

Gonorrhosa, n. kisunono. 

Good, n. wema, uzuri, hali njema, 
heri, fayida. 

—— a. -ema, bora; (useful) -1 kufaa, 
-a maana, hodari; (considerable) 
-kubwa kidogo,-ingi kidogo; (fine) 
-2urs ; (true) -2 kweli; (accurate) 


halisi; (sound) -sima, kamili. 
Hold good, -wako, kaa, -wa 


na nguvu. Make "good, ‘thubu- 
tisha; (repair) tengeneza; (repay) 


GOOD-BREEDING 


Lipa. 
rithia, kubali; (resolve) Zenda, 
azimu. Be good for, faa. Be so 
good as to (sit down), /afathali 
sana (uketi), As good as, kama, 
sawa na. In good time, mapema. 
A good deal, wingi, tele. A 
good deal of work, kazi nyingi 
kidogo. For good, "ndio mwisho, 
bassi tena. To the good, fayida. 
Good! Vema, haya, basst, in- 
shallah. A good many, vingi. 
Good-bye, kwa heri. 

Good-breeding, n. adabu, jamala. 

Good-bye, int. kwa heri, nakwenda 
(Iam going). Say good- “bye to, aga, 

Good-days! int.jambo,salaam, subulk- 
eri. 


Good-for-nothing, a. -nyangélika, 
hafifu, thaifu, ovyo. 

Good Friday, 7az. Friday. 

Good-humour, n. wema, ulu mwe- 
ma, upole, ukunjufu; (patience) 
saburi, uvumilivu; (calmness) 
ululivu, utaratibu. 

Good-luck, n. bakati, ndege njema. 


Goodly, a. -ema, -kubwa, -zuri. 
Good-nature, n. Taz. Good- 
humour. 


Goodness, n. wema, usurt, upaji, 
ufathili; (strength, quality) Nguvu, 
utamu. 

Good-night, int. kwa keri. Go to 
bid good-night to, Zwesha. 

Goods, n. malt; (household) vyombo 


(vya nyumbani), vifaa; (com- 
mercial) dzthaa. 
Good-temper, n. Zaz. Good- 


humour. 

. Goodwill, n. mapendezi, upendeleo; 
(in trade) ruksa, sifa. 

Goose, n. (pl. Geese) bata la Bukini; 
(fool) mjinga, barathuli. A wild- 
goose chase, kutafuta burre, kazi 
ya burr 

Gooseberry, n. Linda la kizungu). 

Gore, v. figa pembe 

—— n. damu, mavilto ya damu, 

Gorge, n. oo, shingo; (pass) genge 
[ma-], mlango (mwembamba katika 
milima). 


161 
Think good, ona rathi kwa, ) Gorge, v. shibisha, vimbisha kwa 


GOVERNMENT 


chakula chingt ; (neut.) jzvimbisha, 
-la sana. 

Gorgeous, a. -enyz kupambwa sana, 
-2 kulasamisha, -2urt sana, -a 
urembo. A gorgeous spectacle, 
tamasha. 

Gorilla, n. (nyani mkubwa sana wa 
Afrika kama mfano wa miu), 

Gormand, n. mlafi [wa-]. 

Gormandize, v. -/a sana, jivi- 
mbisha. 

Gorse, n. mchongoma | wenyi maua 
mazuri kizungu),. 

Gory, a. -@ damu, -enyi kutiwa 
damu. j 

Gospel, n. anjili, imani ya kima- 
sihiya ; | kitabu chenyi habari ya 
maisha yake Isa Masiya; sehe- 
mu ya kitabu hicho ya kuso- 
mwa kwa siku fullani |); (doctrine, 
tenets), mafundisho, mathehebu ; 
(truth) maneno ya hakika, ya kweli. 

Gossamer, n. [watando ya buibui 
wadogo, nyuzi Ndogo ndogo; Nguo 
ya bafta nyembamba sana, kama 
utando wa buibui |. 

Gossip, n. maneno, maongezi, mazu- 
ngumzo; (foolish talk) upuzi, 
maneno matupu, vijineno, udaku ; 
(of persons) mzungumet,mwongert , 
mpiga domo, mbea, mdaku. ‘Talk 
gossip to, detain with gossip, 
pustsha. 

— v. ongea, piga domo, puztka. 

Got, p. t. na pf. t. ya Get. 

Goth, n. [Afgothi]; (barbarian) 
mshenzi, mite wa jeuri. 

Gothic, a. -a ginsi ya Goths. 

Gouge, n. ‘patasi, bobari, ukombo. 

Gourd, n. boga, mumunya |ma- |, 
buyu (ma- |). 

Gout, n. jongo ; (drop) zone [ma-]. 

Govern, v. Zawala, miliki, hukumu ; 
(direct, control) ongoza, suza. 

Governess, n. (mwanamke mlezi 
wa watoto |. 

Governing, a. -enyi hukumu |amri, 
mpuvu|; (supreme) -kuu, -enyi 
enzi. 

Government, n. serkali, daulati ; 


M 


GOVERNOR 


(control, power) wtawala,hukumu, 
amri; (direction) kuongoza, kuzuta; 
(sphere of power) 2mcht, uliwalt, 
ufalme. 

Governor, n. wali, Kwali [ma-); 
(director) msimamisi; (tutor) 
mlezi. 

Gown, n. (nguo ya mwanamke ki- 
zungu, leileit [| ma-\; nguo ya waa- 
limu, waana sheria, makathi, &c., 
kama joho). 

Grab, v. kamata ghdfala [kwa 
pupa); (selfishly) ghaltbu, nya- 
np anya. 

Grace, n. neema, rehema, upendeleo, 
mapenzi, huruma; (elegance) 
uzuri, madaha, adabu; (prayer at 
meals) sala [ya kushukuru chaku- 
lani); (sanction, permission) r4k- 
sa, kuachiliwa; | jina la heshi- 
ma kiingereza la kumtaja Duke 
ao Archbishop]. Means of grace, 
(nta za kupata neema ya Muunge |, 
To say grace, kushukuru chakulani. 
With a good grace, vizuri, kwa 
moyo. With a bad grace, vibaya, 
kwa shidda. Good graces, upe- 
ndeleo, upenzi. 

Graceful, a. -enyi madaha, -zuri. 

Graceless, a, -daya, -bovu. 

Gracious, a. -enyi neema, -a rehema; 
(beneficent) -fathtls, -enyt mape- 
ndezi. 

Gradation, n. daraja, utaratibu. 

Grade, n. cheo, daraja, ginst; (slope) 
mshuko, telemuko, | kadiri ya ku- 
shuka ao kupanda|. , 

Gradient, n. Zelemuko, mshuko, | ka- 
diri ya kushuka ao kupanda|. 

Gradual, a. kidogo kidogo, -a taratibu, 
-a polepole, punde kwa punde. 

Graduate, v. gawanya kwa cheo, tia 
alama ya kuonya cheo; (get a de- 
gree) pata daraja la ualimu, hi- 
timu. 

n. mwenyi daraja la ualimu; 
aliyehitimu vyuo. 

Graft, n. chipukizi ya mli | iliyotiwa 
shinani mwa mli mwingine, ili- 
yopandikizwa kwa mli usio wake). 

—— V, pandikiza, 





162 


GRANULAR 


Grain, n. afaka, mbegu; (unripe) 
fete; (single grain) punje, chembe ; 
(of sand, &c.) chembe, uvumbi ; 
(small quantity) dogo, kipimo 
kidogo sana; (of wood, &c.) nyuzi; 
(of marble) marembo. Inthegrain, 
asili, maumbile. Against the 
grain, shidda, vigumu. Go against 
the grain, chukiza, tia uchungu, 
kasirisha. 

Graminivorous, a. -/a majani. 

Grammar, n. (elimu ya kati na 
matumizi ya maneno), sarufi, 
nahau. 

Grammatical, a. -4 Grammar, -a 
kufuata Grammar, sahihi, halisi. 

Grampus, n. | kama pomboo). 

Granary, n. ghala, bohari. 

Grand, a. -kubwa, -kuu, -a fahari, 
-tukufu, -zuri, bora, -enyi cheo, -a 
heshima, -sharifu. 

Grandchild, n. mjukuu |wa-|. 
Great-grandchild, kijukuu, kile- 
mbwe |vt-|. Great-great-grand- 
child, kining'ina |vi-|. 

Grandee, n. mfu wa cheo, mkuu, 
mtu wa fahari. 

Grandeur, n. fahari, ukuu, utuku- 
Ju, usherehe. 

Grandfather, n. babu ; (ancestor) 


mzee | wa-). 
Grandiloguent, a. -a kujivuna 
[maneno], -a kupiga domo. 


Grandmother, n. 6267, mzee. Great- 
grandmother, mzaa bibi. 
Grandsire, n. babu, mzee | wa-|J. 
Granite, n. | jiwe gumu sana). 
Granivorous, a. -/a nafaka. 
Grant, v. -fa, jalia, rusuku, toa, 
lipa; (allow, acquiesce in) kubali, 
rithia, achia. (Granted that they 
differ, hatta na waachane. Grant- 
ed that, &c., ikiwa, ijapokuwa, 
hatta tukisema ya kwamba, twapo. 
Grant request, fanya haja. 
n. ruhusa, ulipo, kipaji, zawadi, 
karama ; (bestowal) kutoa, kulipa. 
Grantee, n. mwenyi kupewa. 
Grantor, n. mwenyi kupa | kutoa). 
Granular, a. | kama chembe ao changa- 
yawt), -a kinundununds, 





GRANULATE 


Granulate, v. | fanya kama changa- 
vawt, ao mchanga mnene). 

Grape, n. zabibu; (plant) mzabibu 
[me2-]. 

Grape-shot, n. [malisaa makubwa). 

Graphic, a. -a kueleza vizuri sana, 
-a kusimulia vizuri, -enyi hadithi 
nzuri. 

Grapnel, n. (nanga ndogo ya mako- 
mbe manne, nanga toto ao ya 
paérua)\; (hook) kulabu. 

Grapple, v. amatana, shikana, 
shika sana, jitia kwa, jifunga kwa ; 
(hook) #emba. 

Grasp, v. shika, fumbata; (under- 
stand) fahamu -ote, sikia sana. 

n. kushika kwa mkono, mkono; 
(power) nguvu, uweso ; (compre- 
hension) ufahamu, akili. 

Grass, n. majani; (coarse, rushy) 
nyasi | ma-]; (soft, creeping) ukoka. 

Grasshopper, n. panzi [ma-]. 

Grass-plot, n. uwanja | wa majani 
madogo |. 

Grassy, a. -enyi majani mengi. 

Grate, n. [vyuma mahali pa meko, 
pakuwashia moto nyumbani). 

— v. paruza, kwaruza, lia kwa 
kuparusa; (rub small) saga, chua, 
sugua, (of cocoa-nut) kuna. Grate 
on, chukisa. 

Grateful, a. -a kushukuru, -enyi 
shukrani; (pleasant) -famu, -a 
kupendeza. 

Grater, n. (for cocoa-nuts) mbuzi. 

Gratification, n. furaka; (giving 
pleasure) mapendezi; (contentment) 
urathi ; (accomplishment) kupata, 
kutimiza. It gave him much grati- 
fication, z/imkalia tamu sana. 

Gratify, v. pendesa, furahisha, ri- 
thisha, achia. 

Grating, a. -enyt mparuzo, -a kupa- 
yvuza; (unpleasing) -a kuchukiza. 
—— n. mparuso, kwaruso, sauti ya 
kuparuza; (cross bars) | fito ao papi 
za chuma za kukingamana, kama 

nyuzi za wavu, kama kimia). 

Gratis, adv. burre, bilashi, pasipo 
Jayida, pasipo hesabu, billa gha- 
yama. 





163 


GREATLY 


Gratitude, n. siukrani. yi 

Gratuitous, a. -4 burre, -a bila- 
shi, pasipo fayida, billa kutoza 
etha. 


Gratuity, n. zawadi, bakshishi; 
(customary) ada, kilemba, ufito. 
Grave, n. kaburi | ma-), siara(ma-]; 
(place of dead) ahkera, kuzimu. 
Have one foot in the grave, chu- 

ngulia kusimu. 

—— a. -zito, -a taratibu; (important, 
critical) -kudwa, -a mashaka, -a 
hatari, A grave offence, kosa 

a. 

Grave-digger, n. mchimba kaburi, 
mzishi |wa- |). 

Gravel, n. mawe madogo, Vijiwe, 
changarawi. 

Gravitate, v. /ekea, taka kwenda, 
vutwa. 

Gravitation, n. zile; (attraction) 
uvutano. 

Gravity, n. usito; (sobriety) #fara- 
tibu ; (importance) ukubwa, kabari 
kubwa, maana nyingi; (cr 
state) hatarz, mashaka. ecific 
gravity, [wthant wa kitu fullant 
kuliko maji). Centre of gravity, 
palipo uzito haswa. 

Gravy, n. mchuzi, 

Gray, a. kijifujifu, rangi ya majifu, 
-eupe, -eupe kidogo. 

Gray-beard, n. mwenyi mui, mzee. 

Gray-hairs, n. mvi. 

Grayling, n. (samaki ya mitoni 
kizungu |. 

Graze, v. (rub) faruza ; (feed cattle) 
lisha, chunga [ngombe, mbust); 
(eat grass) -la majani. 

Grazier, n. mchungaji. 

Grease, n. mafuta, shahamu. 

v. paka mafuta. 

Greasy, a. -a mafuta; (slippery) -@ 
matelest. 

Great, a. -kubwa, -kuu, bora, -ingt, 
-anguvu, Become great, (of per- 
sons) tukuka; (of things)fua. A 
great deal, wingi. A great deal: 
of rain, mvua nyingt. It is too 
great for me, zmenikulia. 

Greatly, adv. sana. 





GREATNESS 


Greatness, n. ukuu, ukubwa, utu- 
kufu, nguvu. 

Greaves, n. (vyuma vya kuvaa 
miguuni tokea magoti na chi" 
ni) 

Grecian, a. = Greek. 

Greed, Greediness, n. ¢choyo, tamaa, 
ulafi, pupa, roho. 

Greedy, a. -/afi, -enyi choyo, -enyi 
famaa. Be greedy, -/a' kwa pupa, 
-wa na roho, -wa na choyo, fanya 
tamaa. : 

Greek, n. 2a a. Mgreki, Myonani. 

Green, a. rangi ya majani, chani- 
kiwili; (unripe) -bichz; (simple) 
ZUZU. 

Greengage, n. (funda la kizungu 
kama embe ndogo|. 

Greengrocer, n. [mwusa mboga na 
matunda |. 

Greenhorn, n. msusu |wa- |, mjinga 
[wa-}. 

Greenhouse, n. | kibanda cha huote- 
shea maua|. 

Greenness, n. kuwa Green. 

Greens, n. mboga. 

Greet, v. salimu, salimia, amkia, 
bartkia. 

Greeting, n. salamu, mbaraka, ma- 
amkizi. 

Grogarious, a. enyi kukaa ma- 
hkundimakunds. 

Grenade, n. (kombora dogo). 

Grenadier, n. (asikari mrefu). 

Grew, p. t. ya Grow. 

Grey, 7az. Gray. 

Greyhound, n. (mbwa mrefu -mwe- 
mbamba mwenyi mbio sana). 

Griddle, n. kikango. 

Gridiron, n. (| fito za chuma zikiki- 
ngamana, kama wavu); (in cook- 
ing) nyalio za chuma. 

Grief, n. sikitiko, huzuni, hamu, 
majonzi, simanzi. Come to grief, 
angamia, potea. 

Grievance, n. jambo sito, hulumu; 
(complaint) kisa. 

Grieve, v. sikifisha, husuntsha, tia 
huzuni; (neut.) sikifika, -wa na 
huzuni, fanya msiba, fanya 
majonzi, 


164 


GROPE 


Grievous, a. -27/0, -pumu, -a kutia 
huzuni, -a kulemea. 

va n. (nyama nussu simba nussu 
fat). j 

Grill, v. oka, choma. 

Grim, a. -kali, -koroft, -a kulia hofu, 
-a aishe as Aa 
Grimace, v. finyo | ma-, kunjo| la uso, 

iko 2 Uwa ene) 

Grime, n. mastst, taka. 

Grimy, a. takataka, -eust, -chafu. 

Grin, v. cheka, toa meno (kwa 
kucheka), finya (kunja) uso. 

—— n. kicheko, kufinya uso. 

Grind, v. (p. t. a pf. t. Ground), 
(grain) saga, tua; (coarsely) faaza; 
(tools, &c. by rubbing, filing, &c.) 
chua; (oppress) onea, thulumu: 
(work hard) shika kazi sana, soma 
sana. 

Grinder, n. (tooth) chego [ma-]. 
Organ-grinder, mpiga santuri. 

Grindstone, n. jiwe /a kunoa, kinoo, 
cherehe. 

Grip, Gripe, v. kamata sana, shika 
sana, pelekea kucha; (of stomach) 
(io maumivu ndani tumboni), 
umiza tumbo. 

—— n. kushika sana (kwa mkono, 
makucha), kamata ; mikono, maku- 
cha; Scolic) maumivu ya tu- 
mboni, kushikwa tumbo. 

Grisly, a. -a kulisha, -a kuhofisha. 

Grist, n. (nafaka za kusagwa). 

Gristle, n. #fupa mnyororo. 

Grit, n. mchanga, changarawi: 
(courage) moyo mgumu, uthabiti, 
akili. He has no grit, mkulifu 
huyo, mwepesi kushindwa. 

Gritty, a. -2 Grit, -a kukwaruza. 

Grizzled, n. -enyi mvi, kijifujifu. 

Groan, v. ugua. Groan at, somea. 

Grocer, n. mwuza vyakula. 

Grocery,n. difhaaza Grocer, makuli. 

Groin, n. manena. 

Groom, n. mchunga frasi, satst, 
gariwala, 

Groove, n. mfuo [mt-]; (custom) 
desturi. 

Grope, v. papasa, tafuta njia gisani, 
sttastta, 


GROSS 


-nene; (dull) -zifo. 

h. mia na arobaini na "nne pa- 
moja, dazan thenashara. In the 
gross, shelabela, fungu zima. 

Grotesque, a. -@ kuchekesha, -nya- 
nghlika, -dude. 

Grotto, n. pango [ma-], shimo [ma-]. 

Ground, n. ixch2, arth; (soil) udo- 
ngo; (bottom) chins; (land) sia- 
mba, konds, uwanja; (foundation) 
chimbuko, msinjt; (source) aszlz, 
mwanzo; (sediment) fakataka za 
chini, tamma; (reason, principle) 
sababu, hoja, tegemeo (| ma-). Gain 
ground, endelea, enea, zidi. Lose 
or give ground, rudi, shindwa, 
pungeka, Stand one’s ground, 
simama, jiweka imara, si kubali 
kushindwa. 

v. weka imara; (give reason 

for) toa sababu ya; (teach rudi- 

ments) fundisha mtanzo ya dimu, 
fundisha vema ; (run ashore) pwe- 
lewa, kwama, ingia mwambani; 

(arms) weka chint, shusha. 

p. t. na pf. t. ya Grind. 

Ground-floor, n. vyumba vya chini. 

Groundless, a. pasipo sababu, -a 
burre, -a upuzi, -tupu. 

Ground-nuts, n. njugu nyassa, 
njugu mawe. 

Ground-rent, n. kodi | ya mahali pa 
kujengea|. 

Ground-swell, n. mawimbi ya mko- 
ba, kwelea ya mawimbi (?). 

Groundwork, n. msinji, asili, chi- 
mbuko, mwanzo, mlango. 

Group, n. jamii, kundi, mkutano, 

fungu. ; 

v. gawanya mafungumafungu. 

Grouse, n.(ndegeya kuwinda Ulaya |. 

Grove, n. | yamit ya miti), kichaka 

vi- |). 

anne, v. tambaa, sujudu, lala fuli- 
fuli; (abase oneself) 7ithilt, jzfa- 
nya -nyonge, nyenyekea. 

Grow, v. (p. t. Grew, pf. t. Grown) 
kua; (of plants) ofa, mea; (be- 
come) pata kuwa, kuwa ; (increase) 
zidi, ongezeka ; (become more and 














165 
Gross, a. -baya sana, -chafe; (thick) | 


GUARD 


more) 2:4: kuwa; (spread, advance, 
&c.)endelea, enea, fanikiwa ; (culti- 
vate) ofesha, panda. Grow small, 
pungua. Grow up, komaa, pevue 
ka, -wa -sima. Grow out of, toka 
kwa, -wa kwa sababu ya. Let the 
hair grow, kalia nyele. - Cause to 
grow, otesha, meesha, kuza. Be 
grown over, melewa, 

Growl, v. “guruma, vuma; (come 
plain) guna. 

—— Nn, Ngurumo, uvumi, maguno. 

Grown, pf. t. ya Grow. 

Growth, n. kuzidi, maendeleo, eneo, 
kukua, ukuzi, kuota; (vegetation) 
woto, mmea|mt- |; (outcome) mwi 
sho. 

Grub, n. mdudu | wa-), funza | ma-), 
buu | ma- |). 

—— v. pekua; (grub abont) chimba. 
chimba; (grub up) ng'oa, fukua. 

Grudge, v. Aasidi, husudu. 

— n. chukio la siri, ugomvi wa 
kale, fundo | mfundo, kifundo) ya 
roho, kinyongo. Bear a grudge 
against, Lamia, onea chuki, 

Grudgingly, adv. kwa hiana, shidda. 

Gruel, n. #/£; (thin) ubabwa. 

Gruff, a. (voice, manner) -£a/4. 

Grumble, v. nuna, nung untka, 
guna. 

Grunt, v. guna. 

Guano, n. (mavi ya ndege Amert- 
ka), samadt. 

Guarantee, y. (a debt) hawél:; (a 
work) fadartki, thamini; (assure) 
hakikisha, thubutisha ; (give pledge 
or assurance for) toa hakika [tha- 
mana, rahani, daraka). 

n. stakabatht, mashurti, ama- 
na, rahani, daraka. 

Guard, n. mlinzi [wa-]; (conductor) 
msimamizi; (caution) Aathars; 
(protecting thing) (kitu cha kuki- 
ngia ao kulindia), kinga. Be on 
one’s guard, sthathari, -wa na ha- 
thari, kaa macho. Be off one’s 
guard, s¢ -angalia, sinzia. Be on 
guard, shika kingojo, fanya zamu, 
ngoja. Mount guard, shika zamu 
Lkingojo |. 





— w. weka imara; ye mm 
for) toa sababu ya; uma ma 





2 maneno 
maneno. 
za kheri, 


a njema, 
ce} 





ngu nussu 


GUARD 


Guard, v. linda, tunza,ngojea. Guard 
against a blow, kinga. 

Guarded, a. -a hathart, -angalifu. 

Guardian, n. mltnzi, mlezi | wa-). 

Guardianship, n. ulinzi, hamaya, 
funza. - 

Guava, n. (tree) mpera [me-]; (fruit) 
pera [ma-}. 

Gudgeon, n. [samaki ndogo ya mi- 
font). 

Guerdon, n. zawadi, tuzo, malipo. 

Guess, v. bahatisha, gist; (think) 
thant, ona. 

n. thana, bahati ya neno, eno 
la kugtst. 

Guest, n. mgeni (wa-}. 

Guidance, n. maongozi, maonyo. 

Guide, n. rubani, kiongozi, mkuu- 
genzi. 

—— v. onyesha njia, ongoza, lekeza ; 

directing object) alama, kitu cha 
lekeza, 8c. 

Guild, n. chama. 

Guildsman, n. mwana chama. 

Guile, n. ujanja, werevu, hila. 

Guileless, a. -nyofu, -jinga. He is 
guileless, hava zitilafu. <A guile- 
less heart, moyo mweupe. 

Guillotine, n. kisu kikubwa cha ku- 
kata watu vitwa|, jisu [ma-]. 

— v. kata kitwa. 

Guilt, n. ubaya, uovu, thambi, hatiya, 
kosa. 

Guilty, a. -Zfenda mbaya, -enyi ha- 
tiya, -kosefu, -a thambi. 

Guinea, n. (kipande cha thahabu, 
thaman: yake Sovereign moja na 
robo moja juu). 

Guinea-fowl, n. kanga, kororo. 

Guise, n. sura, umbo, vao. In the 
guise of, kwa kivao cha, kwa mfano 
wa. 

Guitar, n. seze. 

Gulf, n. hort, gubba; (cavity) shimo 
kubwa. 

Gull, n. ndege ya bahari; (simple- 
ton) mjinga, msuzu. 

— v. kopa, danganya, punja. 

Gullet, n. koo (ma-), umio. 

Gully, n. mfo [mi-], mfo mkavu, 


bonde ndogo. 





166 


GUT 


Gulp, v. gugumiza; (gulp down) 
Meza. 

Gum, n. (of teeth) fizi | fizi); (gum- 
arabic) sumugh, haba; (copal) 
sandarusi; (sticky stuff, birdlime, 
&c.) ulimbo. 

Gun, n. bunduki; (cannon) msinga 
[mt-]. Double-barrelled gun, ds- 
nduki ya midomo miwili. Match- 
lock, bunduki ya mrao. Muzzle- 
loader, bunduki ya kushindiliwa 
[ya fataki). Breech-loader,bundu- 
ki ya viasi | ya kuvunja). Flint 
gun, bunduki ya jiwe | ya gume- 
gume). 

Gun-barrel, n. kasiba, mdomo. 

Gun-boat, n. [manowari ndogo]. 

Gun-cap, n. fataki. 

Gun-carriage, n. gurudumo za mzi- 
nga. 

Gun-cotton, n. (daruti ya pamba). 

Gun-lock, n. mtambo |mi- |, kitasa 
cha bunduki. 

Gunner, n. mkuu wa mzinga, mtu 
wa msinga. 

Gunnery, n. maarifa ya mizinga. 

Gunpowder, n. baruti. 

Gun-shot, n. mpigo wa bunduki. 

Gunsmith, n. fundi wa bunduki, 
mjume | wa-). 

Gunwale, n. [wbav wa mbavuni 
mwa chombo juu). 

Gurgle, v. ia kama maji kooni, lia 

rugure. 

n. mito wa maji koont, guru- 





guru. 
Gush, v. (of water) Zoka kwa nguvu, 
churustka; (talk much) zoa maneno 


mengi. 

—— n. mkondo; (outburst) shindo; 
(abundance) wingi. 

Gushing, a. -a kutokatoka; (talk- 
ative) -a maneno mengi. 

Gusset, n. ufapi | papi, wa nguo). 

Gust, n. (of wind) mkondo wa ba- 
vidi, pepo ya ghdfala, théruba. A 
gust of passion, hasira ya ghdfala, 
kishindo. 

Gusto, n. furaha, pupa. 

Gut, n. fumbo [ma-|, usi wa utu- 
mbo, ; 


GUT 


Gut, v. feka, komba; (remove guts) 
tumbua. 

Gutta-percha, n. mpira. 

Gutter, n. mchirizi | mi- |), kopo| ma-), 
mltsamo. 
Guttural, a. 

nene. 

Guzzle, v. gugumiza, -la kwa pupa. 

Gymnasium, n. (chumba ao uwanja 
wa Gymnastics |. 

Gymnast, n. mkufunzi wa Gym- 
nastics. 

Gymnastics, n. michezo | ya maana, 
kusudi kuongeza nguvu, kuszoelea 
kazi gumu, kujitendekesa vita, na 
mangine |\. 

Gypsum, n. | jiwe kama chaki), 

Gypsy, n. Zaz. Gipsy. 

Gyrate, v. sungukazunguka, 

Gyration, n. mzunguko. 

Gyratory, a. -4 kuzungukazunguka. 


-a kooni, -a sauti 


H. 


Ha! int. | ya kuonya furaha, msha- 
ngao, ao huzuni). 

Haberdasher, n. mwuza nguo (as, 
sindano, Sc. }. 

Habiliments, n. mavazi. 

Habit, n. mazoezo, mathehebu, de- 
Sturt, hali, tabia; (dress) wazi. 
Be in the habit of, zoea, kekea, -wa 
-zofeu wa. 

Habitable, a. -a kukaa watu, -a 
kukalika na watu. 

Habitation, Habitat, n. makao, 
makazi, masikani, 

Habitual, a. -a desturi, -z0efu. 

Habituate, v. zoeza. 

Hack, v. katakata, katia, tema. 

n. pigo; (horse) frasi ya kazi; 
(drudge) mtumwa jwa kutumika 
mnoj. 

Hackney, a. -4 kutumika na wote. 

Hackneyed, a. -liotumika sana, 
baridi, ovyo. 

Had, p. t. na pf. t. ya Have. Be 
had, Be to be had, patikana. Had 





rather, Had better, afathali, heri 


zaidi. 


167 


HALF-CASTE 


Haddock, n. |samaki ya bahari). 
Haemorrhage, n. kufoka damu. 
Haemorrhoids, n. bawasiri. 
Haft, n. mpini, kipini, pini. 

Hag, n. kizee |kibaya kikongwe), 
kichawi. 
Haggard, a. -a kukonda, -a ku- 
umbuka | kwa njaa, taabu, &c.). 
Haggle, v. pigana bet, piga ubazazi. 
Hagiographa, n. | fungu la tatu la 
Maandiko Matakatifu kiyahudi |. 
Hail, v. -nya mvua ya mawe; (call) 

tla, pigia ukelele. Hail from (ofa 
ship), Zoka. 
—, Hailstones, Hailstorm, n. 
mvua ya mawe. 
Hair, n. unyele (nyele), usinga 
(senga); (ot beard) udevu (ndevu); 
(of lower lip) £imwa mchusi; (of 
animal) singa, unyoya (ma-J; (of 
hand and arm) Zaika |ma-}; (of 
body, pubes) mafuzt; (straight) 
nyele za singa; (woolly) nyele za 


kipilipili. Soft, wavy hair, nyele 
za ukoka. Split hairs, shindania 
madogo burre. 





a. -embamba sana, -a nyele, 
kama nyele, -a manyoya. 

Hairbreadth, a. -cmbamba sana. A 
hairbreadth escape, kuokoka kwa 
shidda sana. 

Hair-splitting, n. kufanya maneno 
mengi ya burre, kupoteza maneno. 

Haloyon days, n. siku za kheri, 
shwari, raha, amani. 

Hale, a. -sima, -enyi afya njema, 
-enyi nguvu zake | zao, &c. |. 

Half, n. (pl. Halves) nussu. Half- 
orange, half-cocoa-nut, &c., kizio 
[vz-]. Cut in half, kafa vipande 
viwili. Go halves, skariki sawa- 
sawa, gawa mussu kwa nussu. 

Half-bred, a. kimashamba, si adabu. 

Half-breed, n. (mfu) nussu mweusi 
nussu mweupe. 

Half-brother, Half-sister,n. |ndugu 
upande wa kuumeni ao wa kuke- 
ni, ndugu baba mmoja ao mama 
mmoja), ndugu. 

Half-caste, n. #ussu MZUNgu nussu 
540. 


HALF-OCO0OK 


Half-cock, n. | kupanza mtambo ki- 
dogo wa bunduki |. 

Halfpenny, n. [sarifu ya kizungu, 
kama pesa mbili). 

Half-witted, a. akili chache, -enyi 
kichaa. 

Half-yearly, a. -2 killa mwezi wa 
sita, -a marra mbili killa mwaka. 

Hall, n. chumba kikubwa (cha kulia, 
cha kubarizia, cha kathi, &c.); 
(entrance-hall) sébude, Public hall, 
kilinge. 

Hall-mark, n. [a/ama ya kuhakiki- 
sha fetha safi |. 

Halloo, v. piga ukelele. 

Hallow, v. fanya wakfu, weka kama 
-fakatifu; (reverence) fukuza, atht- 
misha. 

Hallucination, n. kupolewa akili, 
chechele, ndoto, kosa. 

Halo, n. (of moon, sun) zungu; 

. (glory) fakhari. 

Halt, v. simama; (on a march) zwa; 
(go lame) chechemea, sita. 

Halter, n. kamba yenyi tansi; (for 
hanging) tanzi la roho. 

Halting, a. -4 Austtasita, -a ku- 
tanga. 

Halting-place, n. ketuo, kikomo, 
kambi. 

Halve, v. kata vipande viwili vilivyo 
sawa, gawanya sawasawa. 

Halves, n. (pl. ya Half). Go halves, 
gawa sawasawa, sharikiana. 

Halyards, n. kensa, jarart. 

Ham, n. fako [ma-); (back of knee) 
moungu wa gott; (of pig) paja la 
NZUTUWE. 

Hamlet, n. mji mdogo, kijiji, kito- 
ngoji. 

Hammer, v. gonga; (metal) fua; 
(nails, &c.) gongomea. 

—— n. nyundo; (auction) mnada. 
Bring to the hammer, nadi. 

Hammock, n. (wavu wa kuchukulia 
mtu, kama machela), susu, hdmak. 

Hamper, n. (kama tunga lenyi ki- 

Juntko). 

v. zuta, tatanisha. 

Hamstring, v. kata mshipa wa mguu 
nyuma (uvunguni mwa gott). 





168 


HAND 


Hand, n. mkono |mi-, toka kitanga 
haita ncha za vidole), | kitu kama 
mkono); (labourer) mtu wa kazi, 
kibarua ; (sailor) baharia ; (skill) 
nguvu; (writing) mwandiko; (side) 
upande; (hand-breadth) upana wa 
mkono (ndio wa vidole ao vyanda 
vinne). All hands, 4z//a mtu. At 
hand, karibu, tayari. Hand in 
hand, pamoja, hali moja, shauri 
moja. Hand over hand, «pest, 
rahisi, On the one hand, kwanza. 
Hand-to-hand fight, vifa kali | ya 
karibu, iliyoshikika sana|. Pass 
from hand to hand, #okezanya. In 
hand, The money is in hand, fetha 
zkotayari,iko kwangu | kwake, Sc. |. 
Cash in hand, zZasliimu, nakudi. 
The matter is in hand, #mafendeka. 
At first hand, -pya, Awa fundi mwe- 
nyewe, kwa mwenyeji, -stotumika 
bado, At second hand, sz -pya, 
-liokwisha tumika, -kukuu. Hands 
off! Zoka! ondoka! Hands up! 
jitoel Off-hand, gidfala, marra 
moja, pasipo fikara, kwa kupuru- 
kusha. Do in an off-hand way, 
ghafalisha, purukusha. It is off 
my hands, simo, st jus yangu. On 
hand, kwangu | kwake, &c.). On 
my hands, juu yangu. Change 
hands, badilishwa. Come to hand, 
wastlt, fika. Get one’s hand in, 
Jifunsa, soelea, Have a hand in, 
-wamo, shariki. Have in hand, 
tendea kasi; (control) weza, shinda. 
Have one’s hands full, shughulika 
sana,-wanashughult,onamashaka, 
Get the upper hand, skinda, wesa. 
Lay hands on, gelekea mkono, 
funga, tendea jeuri. Lend a hand, 
tia mkono, sayidta. Live from 
hand to mouth, kaa masikini, -wa 
fukara [hana mbele wala nyuma). 
Wash the hands of, jiloa katika, 
jitenga na, tupia mbali. Under 
the hand of, kwa usahkiht wa, wa- 
katabahu. 

v. -fa, oa, tia mkononi; (con- 

vey) deta, peleka kwa mkono; (escort) 

sindikiza, Hand down, gokeleza, 





HAND 


vithtsha. Hand over, toa, salimi- 
sha, weka, kabithi, lipa, 

Hand, a. -a mkono, -a kadiri ya 
mkono, -a kutumika kwa mkono, 
kama mkono. 

Hand-barrow, Hand-cart, n. gari 
dogo (la kukokotwa na mtu). 

Hand-bil)l, n. | safi ndogo ya kuenesa 
habari). 

Handbook, n. | kitabu cha kutumika 
marra kwa marra, chuo cha 
maonyo |, kitabu kidogo. 

Handcuff, n. pingu ya mikono. 

Handful, n. ukofi, chopa, konzi; 
(small guantity) kidogo. 

Hand-gallop, n. mwendo wa shoti. 

Handicap, n. shindano | walimo- 
pendelewa “washindani, wangine 
mbele, wangine nyuma, kwa kadiri 
ya kuwasawazisha nguvu). 

Handicraft, n. kazi, uchumi. 

Handiwork, n. kazi ya mikono. 

Handkerchief, n. /eso, kitambaa 
[w2-], ankachif~i. Pocket-handker- 
chief, leso la kufutia kamasi, anka- 
chit. 

Handle, n. (of tool, Sc.) mpini 
[mt-], kipim [vé-]; (of saucepan, 
&c.) kono, mkono [me-]; (of pail, 
Sc.) utambo (tambo). 

vy. gusa, papasa; (use) fumsa; 
(treat) sendea kazi; (control) ongo- 
za, zuia. 

Handmaid, n. kijakazi |zvi- |). 

Handsome, a. -zuri (uso, umbo, 
sura); (large) -engt, -kubwa. 

Handspike, n. mtalimbo, mti, kipa- 
nde. 

Handwriting, n. mwandiko, hati, 

Handy, a. -elektvu wa hast, -epest ; 
(useful) -a kufaa, tayari. 

Hang, v. (p. t. Hung, pf. t. Hung, 
Hanged) (on wall) angika; (up) 
tundtha, tungtka ; (so as to swing) 
pembeza, yongesha; (strangle) nyo- 
nga, songa; (decorate) funika, 
pamba; (delay) sttasita, tanga; 
(swing) ming inia, Hang back, 
kataa, st taka, sita. Hang down, 
Shusha, (neut.) shuka. Hang over, 
tokeza, fanya domo; (impend) -wa 





169 


HARASS 


karibu, taka kuja, tayari, Hang 
on, (persevere) dumu, endelea ; 
(depend on) -wa juu ya, tungika 
na, rejea, fungamana na, -wa juu 
ya. They hung on his words, 
walimstkilisasana, Hang together, 
-wa hali moja, fungamana. It all 
hangs together, yote barabara, yote 
sawa sawa. (Go and be hung! 
potelea mbali! 

Hang-dog, a. -enyi haya, -a aibu, 
-nyonge. 

Hanger, n. | upanga kama] sime. 

Hanger-on, n. chokora | ma-), mfuasi 
[wa-]}. 

Hanging, n. kusongwa; (curtains, 
&c.) nguo sa kupamba, mapazia, 
bendera, Stc. 

a. -a kutokeza, -a kufanya domo, 
-2 mbavuni pa kilima. 

Hangman, n. asikari | mwenyi kazi 
kufisha watu kwa kusonga|. 

Hank, n. fungu la uzi | hariri, Sc.), 
kivunge, shada. 

Hanker, vy. taka kwa bidit, -wa na 
shauko. Have a hankering, -wa 
na uchu, tunuka. 

Hansom-cab, n. | gari la kuchukulia 
watu lenyi magurudumu mawili|. 

Hap, n. bakati, nasibu, tukio. 

Haphazard, n. bahaiz, ovyo. (He 
did it)at haphazard, awesavyo, ghd- 
fala, kwa bahati. 

Hapless, a. masikini. 

Haply, adv. kwa bahatt, kwa na- 
sthu, huenda. 

Happen, v. ‘usta, -wa. Happen to, 
pata. It happened, kwa nasibu, 
kwa bahati. 

Happily, adv. kwa furaha; (well) 
vema, Vizuri, kwa bahati. 

Happiness, n. raha, furaha, kicheko, 
heri, suudi, 

Happy, a. -a furaha, -a heri, -a ba- 
hatt; (in disposition) -chekefu, 
-chekelest, -chezi, -a furaha; (skil- 
ful) hodart, -elekevu, -ema. 

Harangue, n. maneno, usemi, ho- 
tuba. 

v. semeéa, toa maneno, 

Harass, v. uthi, sumbua, chokosza, 








HARBINGER 


Harbinger, n. mjumbe (wa-), mleta 
habari, mtangulizi, kijumbe. 

Harbour, n. bandari; (refuge) pa 
kukimbilia, kituo. 

— v. karibisha, pokea; (keep in 
mind) shika, weka moyoni. 

Hard, a. -gumu, yabts, -stto, -kalt. 
Go hard with, kulia, thiki. Get 
hard, shupana, pindamana, kazana, 
ganda. Be hard up, stdtwa, thiki. 
Hard times, siku za taabu, shidda. 
Hard of hearing, kiziwi kidogo, 
-stostkia vema. 

adv. sana, kwa nguvu, shidda. 
Hard by, karibu, palepale. 

Hard-earned, a. -/iopatika kwa shi- 
dda, -a shidda. 

Harden, v. fanya -gumu, tia ugumu, 
thubutisha, kaza, gandamisza. 

Hardened, a. -gumu,-shupafu, -zoefu 
wa mabaya. 

Hard-featured, a. -enyz uso mkali. 

Hard-fisted, a. -kabithi, -kavu, 
-ZUMU. 

Hard-fought, a. -kali, -a juhudi. 

Hard-headed, a. -a busara, -a akili 
barabba. 

Hard-hearted, a. -enyi moyo mgumu, 
-kalt, pasipo huruma. 

Hardihood, n. ujasiri, ugumu, uho- 
dari, uthabiti. 

Hardly, adv. skidda; (cruelly) vigu- 
mu, vikali, 

Hardness, n. ugumu, uyabist; (of 
wood) uwhzana, ubishi, ugumu. 

Hard-set, a. (egg) -viza, -wiza. 

Hardship, n. Zaabu, msiba; (griev- 
ance) jambo sito, thulumu. 

Hardware, n. [vztu vya chuma na 
madini ngumu). 

Hardy, a. hodari, -z0efu wa kazi na 
taabu; (shameless) b:/a haya. 

Hare, n. (namna kubwa ya\sungura, 
katiti. 

Hare-brained, a. sz -angalifu, kama 
wastmo, -potofu. 

Hare-lip, n. mdomo wa pande. 

Harem, n. (nyumba ya waanake ; 
jamii ya masuria wa mtu mmoja |. 

Haricot, n. (maandasi ya nyama na 
mboga|. 





170 


HARVEST-HOME 


Hark, int. sikiliza ! 

Harleguin, n. mchekeshaji, mcheshi, 
mtu wa kuchezacheza. 

Harlot, n. kakaba | ma-|. 

Harm, n. mathara, shari, thulumu, 
hasara. 

—— v. thuru, thulumu, haribu, ka- 
siri, 

Harmful, a. -enyi mathara, -a ku- 
umiza, -baya. 

Harmless, a. sz -a kuthuru, st -a 
shari, -pole; (feeble) thaifu, -nyo- 
nge. 

Harmonies, n. | maarifa ya sauti). ' 

Harmonious, a. -@ kupatana, -a 
amani; (in music) -enyt ulinganifu 
[wa sautt), -a kulingana. 

Harmoniun, n. kinanda, santuri. 

Harmonize, v. patanisha, lingant- 
sha, (neut.) chukuana, lingana. 

Harmony, 0. amani, mapatano, mo- 
yo mmoja; (in music) ulinganifu 

> wa sauti, sautt sa kulingana. 

Harness, n. matandiko | ya frasi). 

— v. tandtka | frasi). 

Harp, n. kinubi. 

— v. figa kinubi. Harp upon, 
nena marra kwa marra. 

Harper, n. mpiga kinubi. 

Harpoon, n. chusa, munda. 

—— v. piga munda, paga. 

Harpy, n. [mthalimu mbaya na mko- 
roft). 

Harrier, n. (mbwa wa kuwindia 
sungura |. 

Harrow, n. (chombo cha kulimia, 
chenyi meno mengi ya kuvunja- 
vunja udongo |. 

v. tumia Harrow ; (vex) cho- 
hoza, sumbua, thst. 

Harrowing, a. -a kuhuzunisha, -a 
kutesa, -baya. 

Harry, v. feka, onea, sumbua. 

Harsh, a. -ali, -zilo. 

Harshness, n. #kali. 

Hart, n. (nyama kama paa). 

Hartebeest, n. kongone | kupuni). 

Harvest, n. mavuno; (profit) fayzda, 
chumo. 

Harvest-home, n. (siku kuu ya ku. 
maliza mavuno). 








HAS 


Has, 7az. Have. 

Hash, n. [maandasi ya nyama|. 
Make a hash of, boruga, haribu. 

Hasp, n. pete | ya kufungia). 

Hassock, n. msala | mdogo mnene). 

Haste, n. taraka, wepesi, hima, ki- 
kaka, pupa, tadi. 

——, Hasten, v. himiza, haraki- 
sha, kimbilisa ; (neut.) fanya hima, 
fanya haraka, enda upesi, enda 
mbio. 

Hastily, adv. kwa haraka. 

Hastiness, n. taraka, wepesi. 

Hasty, a. -a haraka, -a ghdfala. 
Speak hasty words, kimbiliza 


maneno. 

Hat,n. chapeo; (cap) Zofia; (turban) 
kilemba eee P) Aafia; ( 

Hateh, v. angua, ongua; (devise) 
bunt, tunga, fanyiza. 

—n. (mlango mfupi, mlango wa 
kushukia ndani ya merikebu |. 

Hatchet, n. shoka, kishoka. 

Hatchway, n. | mlango wa kushukia 
ndani ya merikebu |. 

Hate, v. chukia, onea chuki sana. 

n. machukio. 

Hateful, a. -a kuchukiza, -baya sana. 

Hatred, n. machukio. 

areal n. [mwusa chapeo, kofia, 
&c.]. 

Haughty, a. -a kiburi, -a kutharau, 

‘ea kupiga makuu, -a fahari. 

Haul, v. kokota, vuta kwa nguvu, 
burura. 

——n. (of fish) vuo (ma-), mumbi. 
At one haul, marra moja, théruba 
moja. 

Haunch, n. paja |ma-), tako [ma-}. 

Haunt, v. endea marra kwa marra, 
penda kukaa, z0elea | mahali), fa- 
nya makao, dumia. 

n. makao, makazi, farrathi. 

Have, v. (p. t. na pf.t. Had) -wa na; 
(possess) wetliks; (take, get) ‘waa, 
pata; (be under obligation) paswa, 
shuruttshwa, lazimishwa ; (cause) 
amuru, fanyiza, dirtki; (effect) 
pata, shinda; (in comp.) -esa, -esha, 
-tsha, 8c. (In verbs) -me-, e.g. 
I have gone, nimekwenda. Ihave 








171 


HEAD 


to go, sina buddi kwenda, iment- 
bidi kwenda. I will have it done, 
nitafanyiza, itafanyika, juu yangu 
Asi, nitaamuru ifanyike, sharti 
kufanya, fanyiza. 1 will have it 
divided among you, #ziawagawanyi- 
sia ninyi. She had a child, alizaa 
mtoto. Have in mind, fatamu, 
nia, kumbuka. Have in honour, 
heshimu, jali. Have a care, 
Jjihathari; (take care of) Zunza. 
Have it out, sema wast, kata neno, 
kwisha. Have on, waa. What 
has he on? amevaani? 

Haven, n. bandari, kituo, mahali pa 
raha. 

Haversack, n. mkoba, bahasha. 

Having,a.-enyi,-kiwa na, [-mekuwa 
naj. 

Havoo, n. maangamizi makuu, uha- 
vibifu mwingi, shari, hasara. 

Hawk, n. mwewe, tat mdogo. 

—— v. fembeza. 

Hawker, n. mchuuzi, dalali. 

Haweer, n. kamba kubwa nene. 

Hawthorn, n. (mti mdogo wenyi 
miiba, mchongoma |). 

Hay, n. majani | yaliyokatika, ma- 
kavu), ukoka mkavu. 

Haycock, n. chungu la Hay. 

Haymaker, n. mkata majani. 

Hazard, n. hatart; (chance) bahati. 
At haphazard, kwa bakati. 

—— v. hatarisha, fanya kwa hatari, - 
bahatisha. 

Hazardous, 2. -enyi khatari, 

Haze, n. umande, kungu, mvuke, 
giza; (perplexity) mashaka. 

Hasy, a. -enyi Haze; (indistinct) sz 
thahire, st baini. 

He, pron. yeye (mume); (emphat.) 
yule; (in comp.) a-, yu. It is 
he, He is the man, ndiye. There 
he is! That is he! huyo/ 

Head, n. kichwa |vi-), kitwa; (ofa 
ship) omo; (intellect) akili; (chief) 
mkuu, mjumbe; (front) makali pa 
mbele ; (single individual) [wats ao 
nyama mmoja mmoja|; (source) 
mwanzo, asili; (cape) ras; (top) 
mahali pa juu; (force) nguvu; 





HEAD 


(perfection) usttaw?, upeo, kuiva 
¢pu|; (division, section) sehemu, 
ungu (la maneno |; (of spear, 8c. ) 
chuma, chembe [vy-]; (of a bed) 
mcthago. Come to a head, zva, 
sitawt. From head to foot, Over 
head and ears, fia, kabisa, -ote. 
Out of his own head, kwa peke 
yake, kwa akili zake. Off one’s 
head, -enyi wazimo. Over his head, 
kijuujuu, kupita akili zake. Turn 
one’s head (delude), fumbaza. Lay 
heads together, fanya shauri pa- 
moja. Put out of one’s head, 
sahaulisha, Takeinto one’s head, 
nia, azimu. Lose one’s head, fo- 
lewa akili, fathaika. Make head, 
pata nguvu, endelea, fanya nguvu, 
anza kushinda. Show one’s head, 
toa kichwa, onekana wazi. 

Head, v. -wa mkuu wa, ongoza, 
tangulia; (obstruct) suia mbele, 
pingia njia; (be directed) Zekea, 
kabili. 

Headache, n. kitwa. My head aches, 
Ihave a headache, kiwa chantuma. 

Head-band, Head-dress, Head- 
gear, n. (of women) ukaya, dusa- 
mali. 

Heading, n. anwani. 

Headland, n. ras. 

Headlong, a. -a shindo, -a nguvu, 
-a kassi. 

- Head-guarters,n. | jumba la serkali, 
hema ao makao ya jemadari, ma- 
hali patokapo amri). 

Head-rest, n. (wooden) msamilo 
(mi). 

Headship, n. ujumbe, ukuu. 

Headstrong, a. -shupafu, -kaidt, 
gumu, -a parara. e is head- 
strong, afuata nafsi yake, 

Head-wind, n. pepo za omo. 

Heady,a. (4ama Headstrong]; (in- 
toxicating) -a hulevesha, kileo. 


Heal, v. ponya, poza; (neut.) pona, 


poa. 

Healing, a. -4 kuponya; (things) 
mapozo. 

—— n. kuponya. 

Health, n. usima, afya, hali, nguvu. 


172 


HEART 


Healthy, Healthful, a. -a afya, 
-28ma, -a kutia afya. 

Heap, n. fungu | ma-), chungu ; (of 
stone) doma; (of sticks) bzw2, kim 
chaka; (ofearth) kisugulu; (raised 
bed in garden) Zutfa [ma-]}. Lie 
in heaps (one on top of another), 
elekana, pandana. 

, Heap up (together), v. ku- 
sanya fungu, fanya chungu, tia 
-tmgt; (one on top of another) 
andikanya; (earth, &c.)/usia, palta, 

Hear, v. (p. t. na pf. t. Heard) sikia, 
stkiliza; (grant) kubali; (judge) 
hukumu, amua; (be told) ambiwa, 
arifiwa. Hear from, pata barua 
ya. Hear of, fata habari ya; 
(agree to) kubali, rtthia. 

Hearer, n. msikizi | wa-|. 

Hearing, n. kusikia, kuona kwa 

masikio; (audience) rukusa |na- 
fasi) ya kusema maneno; (legal) 
baraza, hukumu. 

Hearken, v. sikia, sikiliza. 

Hearsay, n. maneno, wasemavyo 
watu, uvums; (mere talk) maneno 
ya ovyo, mawe. 

Hearse, n. (gari kubwa la kuchukua 
Jeneza mazikoni |. 

Heart, n. moyo [mz-]; (disposition) 
labia, roho; (energy) bidii, ngu- 
vu; (feeling) huruma, hubba; 
(inmost part) asils, isn? ; (mean 
ing) maana ya ndant, maana ya 
strt, asili; (beloved) kipenzi. A 
soft heart, kuruma nyingi. After 
one’s own heart, -a kupendeza 
halisi. At heart, kwa kweli. 
Have at heart, penda moyoni, 
kusudia kwa moyo, taka kwa bidis. 
Be out of heart, Lose heart, kata 
tamaa, legea. Lose one’s heart 
(fall in love), smgza uchumba, pata 
mchumba, shikwa na wupendo, . 
Take heart, jipa moyo, piga moyo 
konde. Take to heart, onea sikitiko 
[uchungu| rohoni, sikitikia, fikiri 
sana, Open the heart to, funulia 
habba. Set the heart on, asta moyo, 
taka kwa moyo, jifunga kwa, tia 
habbant, With all one's heart, 








HEART-BREAKING 


sana, kwa moyo wa bidii. Heart 
and soul, 1a, kabisa, haswa halisi. 
Have the heart to, t#udutu. Have 
one’s heart in one’s mouth, sfx- 
shwa, tishwa. His heart was in his 
throat, moyo ukampalia rohoni, 
akawa na tanzi la roho. 

Heart-breaking, Heart-rending, 
a. -st/o sana, -a kuvunja moyo. 

Heart-broken, a. -a kushindwa na 
taabu, -enyi husuni kuu. 

Heart-burn, n. (fumbo la kuwasha 
ndant |. 

Heart-burning, n. ugomvi, uchungu, 
chuki, mfundo. 

Hearten, v. a moyo, fariji. 

Heart-felt, a. -a moyoni, -a kweli, 

Hearth, n. meko, moto; (home) nyu- 
mba, kwake | kwao, &c.). 

Hearthstone, n. (jiwe pana chini 
ya meko; (home) nyumba ya mtu, 
kwake). 

Heartless, a. pasipo huruma, -kali, 
“korofi. 

Heart-sick, a. -a kuugua moyoni. 

Hearty, a. -enyt afya njema, -a 
nguvu; (genial, frank) -kunjufu, 
nyofu, -enyi utu mwema; (ener- 
getic) -a bidii,-a moyo. A hearty 
meal, chakula tele, shibe. 

Heat, n. moto, joto, hari, jasho; 
(anger) hasira, ghathabu, ukali, 
moyo juu; (vehemence) 4:d:2; (in 
racing, &c.) marra, zamu, shindo, 
safari; (sexual) nyegi. Prickly 
heat, karara. 

v. pasha moto, tia moto; (en- 
rage, excite) kasirisha, tia bidit, 
sukuma, washa. 

Heath, n. wangwa, nyika; (flower) 
[maua madogo ya nyika). 

Heathen, n. na a. kafiri (ma-], 
mshenzi (wa-). 

Heathendom, n. inchi za makafiri, 
ushenzi. 

Heathenish, a. -a kishenzi, -a ki 
kafiri. 

Heathenism, n. ukafiri, ushenzi. 

Heather, n. (maua madogo ya nyika |. 

Heathery, a. -enyz Heather. 

Heave, v. (p. t. [pangine] Hove) 





178 


‘HEEDLESS 


inua kwa juhudi, sukuma kwa 
nguvu, jitahidi ; (palpitate) piga- 
piga, puma; (undulate) panda na 
shuka kama mawimbi, kwelea; 
(throw) Zufa. Heave anchor, 
ng'oa nanga. Heave a sigh, ugua, 
kokota roho. Weave to (ship), 
simama, tua. Heave in sight, 
onekana baharini. 

Heave, n. (effort) kusukuma kwa 
juhudi, shindo; (undulation) 
[mwendo wa mawimbi juu na chi- 
nt, kwelea ; (of the heart) Pigo. 

Heaven, n. peponi, huko, kule; (sky) 
uwingu (mbingu), samawati (Ar.); 
(air) anga, hewa; (beautiful place) 
mahali pa raha, pazuri sana; 
(providence) Mwungu ; (bliss) kali 
ya raha mstarehe. 

Heavenly, a. (celestial) -2 mbinguni, 
-@ juu; (saintly) -2 kumpendeza 
Muungu, -ema sana, -takatifu; 
(beautiful, blissful) -surz mno. 

Heavenward, a. -a kwenda mbi- 
nguni, -a kumpendeza Muungu. 

Heaviness, n. uzito, uthani; (grief) 
hamu, huzuni. 

Heavy, a. -22/0, -a kulemea ; (abund- 
ant) -ing?, -kubwa. A heavy loss, 
hasara kubwa. A heavy storm, 
mvua nyingi, tufanu. A heavy 
sea, mawimbi makubwa. A heavy 
heart, moyo wa huzuni. A heavy 
fire, bunduki | mizinga) nyingi. 

Hebrew, a. na n. -cbrania, -yahudi, 
-tsraelt. 

Hecatomb, n. [sadaka kubwa ya 
nyama nyingt |. 

Hectic, a. -a koma. 

Hector, v. chokoza, sumbua. 

Hedge, n. ua [my-], boma la miti 
(miiba, michongoma). 

— Vv. zungushia ua, fanyia boma ; 
(secure oneself) jilinda, jihathari. 

Hedgehog, n. Doama kama nungu- 
nungu mdogo|, 

Hedge-sparrow, n. (ndege mdogo|. 

Heed, v. sikia, angalia, kubali, tit, 

—— 0. usikizi, utii, hathars. 

Heedful, a. -enys Heed, n. 

Heedless, a. si -enyz Heed, -singa. 


HEEDLESSNESS 


Heedlessness, n. ujinga. 

Heel, n. kifundo [kisigino|chamguu, 
kisigino; (lower part, end) upande 
wa chini, lako, mwisho. At heel, 
karibu kwa nyuma, -kifuata, Take 
to one's heels, Show the heels, 
kimbia. 

— Vv. inama upande, jiintka. Heel 
over, pinduka. 

Heifer, n. mtamba | mi-) wa ng'ombe. 

Height, n. urefu wa kwenda juu, 
kimo, utambo, urefu, kwenda juu; 
(high place) mahali pa juu, mlima, 
kilima, kilele; (rank) cheo kiku- 
bwa; (highest, best state) wingi, 
upeo, nguvu, ‘usitawi. At the 
height of, -/ipfosttawi, -lipokuwa 
-ingt. The height of folly, #jinga 
mkupu. 

Heighten, v. ongeza kwa juu, ongeza. 

Heinous, a. -a kuchukiza,-baya sana. 

Heir, n. mrithi (wa-|. 

Heir-apparent, Heir-presump- 
tive, n. (mtu atakayekuwa mrithi). 

Heiress, n. (mwanamke) mrithi, 
bibi tajiri. 

Heirloom, n. mali ya urithi, mali 
langu zamani, tunu. 

Held, p.t. na pf. t. ya Hold. 

Heliograph, n. | kipande cha huasht- 
ria kwa kioo na mwanga wa jua). 

Hell, n. jehannum, makao ya mashe- 
lani na watu wabaya; (place of 
departed spirits) akera, peponi; 
(place of punishment) mahali pa 
athabu; (bad place) makali pa- 
baya, nyumba ya watu wabaya. 

Hellenic, a. -4 kiyonani. 

Hellenist, n. | Myahudi msema kiyo- 
nani; (scholar) ajuaye kiyonani|. 

Hellish, a, -a kishetani, -baya mno. 

Helm, n. msukani, shikio. 

Helmet, n. kofia ya chuma, chapeo 
ya vita. 

Helminthio, a. (dawa) ya michango, 
ya kutoa michango matumboni. 

Helmsman, n. rubani, mshiki msu- 
kani. 

Help, v. sayidia, auni, leta shime; 
(be of use, encourage) ta nguvu, 
faa; (stop, check) s«éa; (give food 


174 


HERALD 


to) gawia chakula. May I help 
you to fish ? nikupe samaki kidogo ? 
Help oneself to, ¢waa; (food) 
mega. | cannot help doing this, 
sharti (sina buddi) kufanya. It 
cannot be helped, shart: swe, haina 
buddi kuwa. 

Help, n. msaada, shime; (relief) wo- 
kovu, dawa; (mutual help of neigh- 
bours) w«jima, kusayidtana; (of 
food) mego, sehemu. 

Helper, n. mtu wa kufaa, msayidta. 

Helpful, a. -a kufaa, -a husayidia. 

Helpless, a. thaifu, ~jinga, hana 
shauri. 

Helpmate, n. mwenzi, rafiki; (wife) 
mke. 

Helter-skelter, adv. kwa mbiombio, 
kwa fujo, kwa haraka, 

Hem, v. kunga, pinda. Hem in, 
zunguka, funga. 

— n. upindo. 

Hematite, n. | jiwe lenyi chuma). 

Hemisphere, n. mussu ya dunia; 
[Attu chenyi umbo wa nussu ya 
chungwa, kizio), 

Hemlock, n. (maua ya sumu |). 

Hemorrhage, n. Yaz. Haemor- 
rhage. 

Hemp, n. kifani. 

Hempen, a. (rope) | kamba) ulaits, 
ya kitani. 

Hen,n. tuku; (female bird) ndegejike. 

Hence, adv. (of place) kuku, hapa, 
toka hapa; (of time) Zangu leo; 
(by reason of) kwa hiyo, kwa sa- 
babu hiyo. Hence! toka! ondoka! 

Henceforth, adv. tangu leo, tokea 
sasa. 

Hen-coop, n. tundu la kuku. 

Henna, n. hina. 

Hen-pecked, a. -enyz kuchokoswa 
na mkewe. 

Hepatio, a. -a maint. 

Her, pron. yeye [mwanamke), yule ; 
(in verbs) -m-. She gives her, 
mwanamke) ampa (mwanamke). 

— a. -ake |mwanamke|. 

Herald, n. mjumbe [wa-], mtangu- 
list, mleta habari, mpiga mbiu. 

— v,. fangasa mbele, onya, lela. 


HERALDIC 


Heraldic, a. -¢ Heraldry. 

Heraldry, n. (maarifa ya ukoo na 
ujamaa, na ya alama za kustonye- 
sha). 

Herb, n. mmea (mi-|). 
able), mboga, majani. 

Herbage, n. majani. 

Herbalist, n. mwenyi maarifa ya 
mamea | zayidi ifaayo kwa madawa |. 

Herculean, a. (strong) -@ nguvu 
nyingi mno; (difficult) -2 hatarz, 
-a shidda, -kubwa sana, -a kazi. 

Herd, n. kundi (ma-, la nyama wa- 
kubwa|; (common people) jamti 
ya wafu wanyonge, makutano. 

—— v. fanya makundi. 

Herdsman, n. mchunga | wa-). 

Here, adv. kuku, humu, hapa; (of 
time)sasa. Here! njoo! (pl )njooni! 
Hereabouts, kama hapa, karibu. 
Hereafter, baadaye, halafu. Here 
and there, 4uko na huko. Hereby, 
Herein, Herewith, Hereupon, 4:71, 
kwa hiyo, hapa, humo. Heretofore, 
mbele, hatta sasa, zamani. Hereof, 
Juu ya hit, juu yake, habari zake. 

Hereditary, a. -4 kurilhika, kwa 
urithi. 

Heresiarch, n. | mwenyi kuanzisha 
ao kusitawisha uzushi, mzushi 
mkuu), 

Heresy, n. (ukosefu wa imani ya 
kweli ao ya desturi , uzushi, nia 
ngeni. 

Heretic, n. mzushi, mtu wa Heresy. 

Heretical, a. -2 Heresy. 

Heritage, n. urithi. 

Hermetically, adv. kabisa, halisi. 

Hermit, n. mkaa pekee, wa peke yake, 
mta wa, walii | ma-), mpweke. 

Hermitage, n. makao ya Hermit. 

Hernia, n. mshipa wa ngiri (?), ku- 
vunjika tumbo. 

Hero, n. mwanaume shujaa (ma-], 
Jahalti |ma-), simba. 

Heroic, a. -4 Hero. 

Heroine, n. Hero wa kike. 

Heroism, n. ushujaa, utu ume. 

Heron, n. (ndege kama korongo|. 

Herring, n. (samaki ndogo ya baha- 
vini). 


Herbs (eat- 


175 


HIGH 


Hers, a. -ake | mwanamke). 
Herself, pron. yeye mwenyewe, yule- 
yule (mwanamke); (reflex.) -ji-. 
Hesitate, v. shangaa, sita, ingiwa na 
shaka, fanya waswas; (in speak- 

ing) kikisa, babaika. 

Hesitation, n. £ust/a, msangao, was- 
was; (in speaking) kubabaika. 

Heterodox, a. |-kosefu wa imani ya 
kweli ao ya desturi), -2ushi, -a nia 
ngeni. 

Heterogeneous, a. [-enyt namna 
nyingi zilizo mbali pamoja |, -a ku- 
tangamana, mbalimbali. 

Hew, v. (pf. t. [ fangine) Hewn) 
kata | miti), chanja, kata. 

Hezagonal, a. -enyi pande sila. 

Hey! int. ewe! wee! 

Hiatus, n. shimo, ufa, nafasi wazi, 


Pungufu. 

Hibernate, v. | isha kipupwe ao 
wakali wa baridi kwa usingizi). 
Hibernation, n. | usingizi wa kupi- 

sha kipupwe). 

Hibernian, a. -a Ireland. 

Hiccup, Hiccough, n. kwikwe. 

Hidden, a. -a siri, -a fumbo, -a ku- 
sttrtka, : 

Hide, v. (p. t. Hid, pf. t. Hidden, 
Hid) setiri, ficha, funika. 

—— n. ngozi | ya nyama|. 

Hideous, a. -enyt umbo mbaya sana, 
-a kulisha, -a kitisho, -a kuchu- 
kiza. 

Hiding, n. maficho; (beating) ma- 
pigo mengi, kupigwa. 

Hierarchy, n. serkali ya Kanisa, 
jamit ya mapadre; (gradation of 
ranks) madaraja. 

Hieroglyphics, n. (sanamu zenyi 
kuonya maneno, zitumikazo kwa 
harufu, zayidi za Wamisri wa 
kale, harufu za sanamu; mwa- 
ndiko wa siri, fumbo la harufu). 

Higgle, v. piga bet, gombana, bi- 
shana. 

High, a. -a juu, -refu | kwa kwenda 
juu); (excellent, glorious) bora, 
“tukufu, -a heshima; (presump- 
tuous) -a fahari, -a kiburi, -enyi 
makuu; (powerful) -a nguvu, -ku- 


HIGH-BORN 


bwa; (difficult) -gumu; (dear) 
ghali; (of sound) -embamba; (of 
meat) -a kunuka,-a kuoza. High 
and low, (of place) killa makali, 
kotekote; (of persons) wangwana 
kwa wafumwa. High treason, 
kumwasi mfalme ao serkali. High 
art, uzuri halisi. High day, siku 
kuu; (noon) mchana mkuu, jua 
kitwani. High tide, High water, 
majt ya kujaa, majt makuu. It 
is high time, wakati umewadia. 
High words, maneno ya hasira. 
With a high hand, kwanguvu, kwa 
jeuri. High spirit, moyo mwepesi, 
moyowabidii. HighChurch,[ Wa- 
masihiya wa Kanisa la kiingereza 
wenyi sayidi kulitukuza Kanisa, 
ndio wangoje wake na siri zake na 
desturi zake na uzuri wa ibada). 
On high, yuu. The Most High, 
Muungu, Mwenyiezi Muungu, 
Mola. Speak in high terms of, 
sifu. The highest pitch (point, 
degree), kipeo, kikomo, usitawi. 
High antiguity, samani za kale. 
Of the highest kind, -a kwisha. 

High-born, a. -a cheo kikubwa, -a 
jamaa bora, -toto wa watu. 

High-bred, a. -a mbegu njema ; (po- 
lite) -a adabu, -a heshima. 

High-coloured, a. -2 rangi za ku- 
ng'aa; (exaggerated) -@ kupiga 
chuku, -enyi habari za kuajabi- 
sha. 

High-flown, High-sounding, a. -a 
juujuu, -a kupiga makuu, -a fa- 
hari. 

High-handed, a. -A jeuri, -a Nguvu, 
-thalimu, 

Highland, n. 2achi za juu, milima, 
palipoinuka. 

Highly, adv. sana, vema. 
highly of, sifu. 

High-minded, High-principled, 
High-souled, a. -emyi moyo 
mzuri (safi, mweupe|, -enyi nia 
njema, -a utu bora. 

Highness, n. utukufu, fahari. Your 
Highness, Seyids wangu, Bwana 
wangu. 


Speak 


176 


HIRE 


High-pressure, a. -a nguvu nyingi ; 
(busy)-ashughuli nyingi,-ajuhudi. 

High-priest, n. mkohani mkuu. 

High-principled, a. -enyi tabza bora, 
-a ufu mwema, -a haki. 

High-road, Highway, n. njia kuu. 

High-seasoned, a. -a kukolewa. 

High-spirited, High-mettled, a. 
halt, -epesi, hodari. 

High-strung, High-wrought, a. (of 
feelings) -2 moyo wa kupigapiga, 
-a moyo wa juujuu, -A moyo wa 
haraka. 

Highwayman, n. mnyang'anyi, pa- 
kacha | ma-|, mtoro. 

Hilarious, a. -a furaha, Sc, 

Hilarity, n. furaha, kicheko, uku- 
njufu. 

Hill, n. kilima |vt-). 

Hillock, n. kisugulu |vi-|. 

Hilly, a. -enyi vilima. 

Hilt, n. kipini |vi- |. 

Him, pron. yeye |mume), yule; (in 
verbs) -m-. He gives him [mwa- 
naume) ampa (mwanaume). 

Himself, pron. yeye mwenyewe, yule 
yule (mwanaume); (reflex.) -72-. 

Hind, n. paa jike. 

——, Hinder, a. -@ nyuma. 

Hinder, v. sua, pinga, tatantsha. 

Hindermost, Hindmost, a. -4 nyu- 
ma kabisa, -a mwisho. 

Hindoo, n. 2a a. Mhinadt'[ Wa-), -a 
kihindi. 

Hindrance, n. kizuiso, kizuio |vi- |), 
mgogoro | mi-|. 

Hinge, n. patta, bawaba. 

Hint, v. dokeza, nyong' oneza, konye- 
za, onya kidogo | kwa siri ), fumbia. 

n. dokezo |ma-), mnong'ono 
(mi-), onyo dogo, neno la fumbo, 
habari kidogo. Give a hint, Throw 
out hints, = Hint, v. 

Hip, n. nyonga. 

Hippopotamus, n. doko |vi-), 
tomondo, 

Hire, n. ujira, ara, mshahara, pesa 
sa kazi. 

—— v. panga, ajiri; (hire out, let 
on hire), pangisha, ajirisha, ko- 
disha. 








HIRELING 


Hireling, n. mtu wa mshahara, 
mtumishi, kibarua. 

His, a. -ake (mwanaume). 

Hiss, v. lia kama nyoka; (show 
disapproval, contempt) /yonya, 
cheka, pigia kelele, fukuza. 

n. mito wa nyoka. 

Hist! int. kimya! nyamaza! 

Historian, n. mwandishi wa His- 
tory, msimulizi. 

Historic, Historical, a. 4- History; 
enyi kuhadithiwa mengi, -enyi 
hadithi, -a maana sana, -a kweli. 

History, n. (hadithi yenyi hakika, 
habari za kweli, mambo yaliyokwi- 
sha kuwa); (account, narrative) 
hadithi, taarifu, habari. 

Histrionic, a.-a Stage; -a Theatre. 

Hit, v.(p.t. za pf. t. Hit) piga, gonga ; 
(attain) sata. Hit against each 
other, gongana. Hiton, kufa, pata. 
Hit off, eleza, fafanisha vizuri. 

n. pigo; (successful effort) pzgo 
la heri, bahati njema; (clever 
speech) neno la heri. 

Hitch, v. funga; (be joined with) 
fungamana; (stick, go by jerks) 
kwama, kokota mwendo, tatanika, 

n. kifungo, kizuio, kikwazo. 

Hither, adv. kuku, hapa. 
and thither, kuko na huko. 

Hitherto, adv. hatta sasa, hatta leo. 

Hive, n. fundu la nyuki, mzinga, 
kundi la nyuki; (crowded place) 
penyi watu wengi, penyi ghasia. 

Ho! int. ebu! /0-0! 

Hoar, a. -eupe, -enyi mvi. 

Hoard, n. akiba, kandi. 

v. weka akiba, weka kwa choyo, 
kabithi. 

Hoarding, n. ukabilhi, Sc. ; (fence) 
ua wa mbau. 

Hoar-frost, n. thelujz, umande wa 
theluji. 

Hoarse, a. (voice) -a kupwewa, -a 
kukauka, -kavu. 

Hoarseness, n. kupwewa sauti, ku- 
kaukiwa sauti. 

Hoary, a. (white) -eupe [Awa maisha 
mengi); (grey-haired) -enyi mvi; 
(old) -a kale sana. 














177 


Hither |. 


HOLD 


Hoax, n. ubishi, mchezo, mzaha. 

—— v. dangunya, lhihaki. 

Hob, n. | bamba la chuma juu ya 
moto jikoni). 

Hobble, v. chechemea, kwenda chopi, 
chegea; (fetter) fungia pingu. 

——n. matata. 

Hobby, n. kipendi, 
sturs. . 

Hobgoblin, n. szsimwt, jini baya, 

Hobnail, n. msomart wa viatu. 

Hock, n. [divat ya kidacht|; (of 
horse) (got: la frasi nyuma|. 

Hockey, n. (mchezo wa tufe ndogo 
na fito). 

Hocus-pocus, n. upuzi, maneno ya 
kilinge, kiini macho. 

Hod, n. chano [vy-}. 

Hodge-podge, n. machanganyiko, 
fujo. 

Hos, n. zembe | ma-|. 

v. lima, palilia. | 
Hog, n. nguruwe ndume; (wild) 
nyuruwe wa mwilu,jivi, 

Hogshead, n. pipa kubwa. 

Hoist, v. inya, pandisha ; 
load, &c.) zweka. 

Hold, v. (p. t. za pf. t. Held) skzka, 

kamata; (think) thant, thania; (be 
in force) kaa, -wa na nguvu; (con- 
tain) weka. Hold! simama! 
bass! It holds water, haivusz; 
(of statement, plan) yafaa, ni 
nzuri. Hold the breath, zuia 
[paaza| pumuzt. Hold out, (en- 
dure) wumilia, tosha, stahimilt, 
St shindwa; (extend) nyosha, toa. 
Hold forth (of speech), oa maneno 
wazi. Hold in, zuza. Hold good, 
-wa na nguvu, -faa. Hold a 
meeting, fanya mkutano ; (a court, 
council) darz2z. Hold off, jitenga, 
kaa mbali. Hold on, fuliza, 
dumu, endelea; (keep hold) 
shikilia, Holdon! ngoja kwanza ! 
Hold up, :mwa; (take courage) 
jipa moyo; (of weather) anuka. 
Hold by, to, or with, -wa hali 
moja na, -wa upande wa, pendelea, 
taka. Hold together, shikamana ; 
(appear true) shudetika, 


hizoeo, ade- 





(sail, 


N 


HOLD 


178 


HONOUR 


Hold, n. mshiko; (stronghold) ngome, | Home, a. -a hwetu,-a karibu; (telling) 


boma ; (ofa ship) ngama, banduru, 
fumbo; (authority) uwezo, amri. 
Get hold of, kamata, shikilia, weza, 
pata. Keep a hold on him, 
usimwache. Lay hold of, shikilia. 
I have a hold on him, namwia. 

Hole, n. tundu [ma-|\, kitundu, sht- 
mo|ma- ), pango | ma-),kipango,kuo 
[ma-]; (through a thing) kipenyo; 
(for seed) korongo |ma-); (for 
light, air) mwangaza | mi-]; (in ear) 

é. Be in a hole (difficulty), 
-wa na. mashaka, kwama. Make 
a hole, zwa, toboa; (with drill) 

. pekecha ; (with spade, &c.) fukua, 
chimbua. 7 

Holiday, n. (festival) siku kuu. Be 
given a holiday, achtwa siku, liks- 
zwa. 

Holiness, n. utakatifu, usafi, uta” wa, 
usufit. 

Hollow, a. wazi ndani, -vungu, 
-tupu, -enyi uvurungu; (false): sz 
kweli, st halisi, -enyt hila. 

—— n. bonde, shimo, mvungu. 

- (out), v. Zomba, fukua. 

Hollow-eyed, a. macho ndani. 

Hollow-hearted, a. -erevu, -danga- 
nyifu, si amini. 

Hollowness, n. uvurungu ; (falsity) 
hila, udanganyifu, matupu. 

Holster, n. mfuko | katika matandiko 
ya frasi). 

Holy, a. -fakatifu, safi; (consecrated) 
wakfu. 
katifu. 

Homage, n. heshima kuu, ibada. 
Do homage, -fa heshima, sujudia, 
shika miguu. 

Home, n. (of house) kwangu (kwa- 
ko, kwake, &c. |, nyumba; (of place, 
country, &c.) Awetu | kwenu, kwao, 
&c.], encht, makao; (locality) ma- 
hali; (refuge) makimbilio. He is 
at home, yuko (kwake). I feel 
myself at home, Aujtona niko 
kwetu. Make yourself at home, 
usifanye haya, hapa kama kwako. 
Be at home in, jwa sana, soelea 
sana, 





Holy Ghost, Roko Mia-. 


-a kupenya moyoni, -enyi njia. 
Home-thrust, pzg0 la nguvu, neno 
kubwa. 

— adv. kwake (kwao, &c.], hatta 
kwake, hatta ndani, haita mwisho, 
sana. Go home, enda kwake; 
(have effect) -wa na nguvu, shinda. 

Home-bred, a. -zalia, -a kwetu. 

Homeless, a. -a kutupwa, -a kupotea. 
He is homeless, kana kwake. 

Homely, a. -a kimashamba, vivi 
Atvt. A homely feeling, kujiona 
kama kwetu | kwao, &c.). 

Home-sick (Be), v. Zamani sana 
inchi yetu (yao, S:c.), kumbuka 
kwetu | kwao, &c. |, wasa kwao. 

Home-sickness, n. jamu ya kuku- 
mbuka kwao; (sickness on leaving 
home and settling in a strange 
place) ukunguru. 

Homestead, n. (nyumba shambani). 

Homeward, adv. -4 kwenda kwetu, 
-a kurudi. Homeward-bound 
(ship), -”ayorudt, -a kwenda kwao. 

Homicide,n. (person) mwuaji ; (act) 
kuua mtu. 

Homily, n. kofuba. 

Homogeneous, a. -enyi namna moja 
tu,-ole sawa pia, -ole namna moja, 

Homologous, a. sawa, namna moja, 
-a kufanana. 

Hone, n. jiwe la kunolea, kinoo. 

Honest, a. amini, -aminifu, -nyofu. 

Honesty, n. amini, uaminifu, unyo- 

Ju, moyo safi (mweupe. 

Honey, n. asali ya nyuki. 

Honey-comb, n. [w/a yenyi asali), 
mkale wa nyuki. 

Honeymoon, n. (muda wa kukaa 

Jaraghanibaada ya arusi |, fungate. 

Honorary, a. -4 heshima tu, si -a 
mshahara. An honorary office, 
kazi billa pesa. 

Honour, n. heshima, utukufu; 
(trustworthiness, justice) wamimifu, 
amini, kweli, haki ; (rank) daraja 
bora, sifa njema. Debt of honour, 
deni ya ahadi, si ya sharti. Word 
of honour, atadi. It is a point of 
honour with me, imeahidi, sme- 


HONOUR 
nibidt. On my honour, natoa aha- 
di. Honour bright,- kweli, ndio 


ahadi. Be held in honour, heshi- 
miwa, slahiwa, 8c. 

Honour, v. heshimu, jali, tukuza, 
Staht, sifu. 

Honourable, a. -a heshima, &c. 
(Zaz. Honour, n.) Honourable, 
RightHonourable,[senola heshima 
kwa watu wakubwa,na watoto wao 
wangine |, 

Hood, n. kifuniko cha kitwa; (wo- 
man’s) siela. 

Hoodwink, v. danganya, povusha 
macho, aa. | 

Hoof, n. ukwato [kwato), kwata. 

Hook, n. kulabu; (fishing) ndoana; 
(hooked stick, Sc.) upembo, kiopoo, 
mti uliopetemana; (for gathering 
fruit) xgoe, kingoe; (to hang things 
on) chango [vy-]. By hook or by 
crook, kwa njsa zole, twayo yote, 
kwa vyo vyote. 

—— v. (fish) vua, tega, pata. 

Hooked, a. kama ndoana, -a ku- 
pindtha, -liopindamana, -enyi ko- 
mbo, -ltopetemana. 

Hoop, n. pete kubwa, duara, guru- 
dumu |ma-); (shout) Zaz.Whoop. 

Hooping-cough, n. kikohozi. 

Hoot, v. pigia makelele, fukuza kwa 
makelele, lia “Huyo! huyo!” 

Hop, v. ruka kwa mguu mmoja. - 

n. yuko la mguu mmoja; |mti 
wenyi maua ya kufanyizia pombe 
ya kizungu, na maua yake|. 

Hope, v. faraji, tumaint ; (desire) 
taka, tazamta; (fancy) thant, ona 

—— n. matumaint, taraja, 

Hopeful, a. -enyt kutumaini, -a ta- 
zaja; (giving hope) -a kutia ta- 
raja, -a tumaini, -a kupendeza, -a 
kufaa. 

Hopeless, a. -a burre, -a kukata la- 
maa, -baya kabisa, -stoponyeka. 
Horde, n. kabila [la washenzt|, 

kundi [a watu wabaya). 

Horizon, n. (mstari pakutanapo 
uwingu na inch), upeo wa ma- 





cho. 
Horisontal, a. [ama Horizon, -a 


179 


HOSPITABLE 


kwenda sawa na inchi, si juu na 
chini). 

Horn, n. pembe; (for music) baragu- 
mu. You are on the homs of a 
dilemma, Auna buddi kuchagua 
mawili, ukipenda usipende. Butt 
with the horns, piga pembe, 

Horned, a. -enyi pembe. 

Hornet, n. nyiga [ma-}. 

Hornpipe, n. (mcheso wa miguu, 
wa mix mmoja peke yake). 

Horny, a. kama |asili ya) pembe, 
-gumu. 

Horoscope, n. falaki | pasaliwapo 


mtoto|. 
Horrible, a. -a kuhofisha, -a kutisha. 
Horrid, a. -a kuchukiza, -baya sana. 


Horrify, v. tia hofu, hofisha, tisha, 
chukisa mno. 

Horror, n. hofu kuu, tisho, machukto; 
(horrible object) kitu cha hofu, 
kitisho, ktofa. Strike with horror, 
= Horrify. 

Horse, n. frasi; (cavalry) asikari 
wapanda frasi; (frame, support) 
tegemeo. On horseback, jus ya 

Jrast. Mount (get on) a horse, 
panda frasi. Get off a horse, shu- 
ka juu ya frasi. 

Horseman, n. mpanda frasi. 

Horsemanship, n. whodar: wa ku- 
panda frasi, kujua kupanda frasi. 

Horse-power,n.| kipimocha kupimia 
nguvu ya mtambo, kama nguvu ya 
kuinua magunia miteen ya mchele 

futt moja kwa dakika (minute) 
moja). 

Horseshoe, n. chuma (cha kukazwa 
chini ya miguu ya frasi), pele. 

Horsewhip, v. piga jeledi sana. 

Hortatory, a.-a kuonya,-enyi shauri. 

Horticulture, n. mlimo wa bustani, 

Horticulturist, n. mkulima wa bue 
stant, 

Hose, n. (stockings) [vtfuntko vya 
miguu); = Pipe. 

Hosier, n. mwuza Hose. 

Hosiery, n. ds¢haa za Hosier. 

Hospitable, a. -4 kupokea wageni, 
-karibisha wafu, -enyt mlango 
mzuri, 

N 3 


HOSPITAL 


Hospital, n. (nyumba ya kuugusia 
wagonjwa |. 

Hospitality, n. ukarimu, upaji, ku- 
karibisha wageni. utu mwema. 

Host, n. mwenyeji (w- |, mwenyi ku- 
karibisha wageni; (army, multi- 
tude) jeshi (ma-), wingi; (sacra- 
mental) (mkate katika "kufanya 
Usharika Mtakatifu). 

Hostage, n. mthamini, lazima. 

Hostile, a. -2 adui, -a kushindana. 

Hostility, n. wadui, ushinde, ada- 
wa; (war) vita. 

Hostler, n. mchunga frasi, frast 
wala, saist. 

Hot, a. moto, -a moto; (angry, vehe- 
ment) -¢pest, -kalt, -a hasira. Hot 
work, kazi ya hari, kazi moto. Hot 
water, maji ya moto; (trouble) 
mashaka. Hot sun, jwa kali, The 
sun is hot, jwa linachomosa. This 
room is hot, chumba hiki kina joto. 
I am hot, nina hari (| jasho). Get 
hot (excited), sizimuka, taharuki. 

Hot-bed, n. futa [lenyt samadi la 
kusalisha sana mboga |. 

Hot-blooded, Hot-tempered, Hot- 
headed, a. -enyi harara wa 
moyo, -a harara, -kalt, -epest, -a 
hasira. 

Hotel, n. nyumba ya wageni, hoteli. 

Hot-house, n. kibanda Lita kuo- 
leshea maua na matunda|. 

Hottentot, n. [mtu mweusi wa 
Afrika ya kusini). 

Hough, v. 7as. Hamatring. 

Hound, n. mbwa wa kuwinda. 

——v. sukuma, sukumiza | kwa ma- 
baya |, chomesha. 

Hour, n. saa; (time, opportunity) 
wakati, siku, nafasi. What is the 
hour? saa ngapi? After hours, kwa 
kuchelewa. Keep good hours, enda 
kulala mapema. Small hours, (¢a- 
ngu usiku wa manane hatia alfa- 
jtrt|. Hours of prayer (day hours), 
vipindi vya kusali. 

Hourglass, n. (chupa yenyi mchanga 
ya kuhesabia saa |, 

Houri, n. (mwanamwali mzuri wa 
peponi kiislamu). 


180 


HOW 


Hourly, a. killa saa, marra kwa 
marra, dayima. 

House, n. nyumba, makao; (house- 
hold) madaraka ya nyumba, ma- 
mbo ya nyumbani, watu wa nyu- 
mbani ; (family) jamaa ; (in trade) 
sharika la wafanyi biashara, 
kampani; (parliament) baraza. 

kea nyumbani, karibisha ; 
(shelter) peleka ndani, linda. Keep 
house,-wananyumba, pata nyumba. 
Keep open house, karibisha wote. 

Housebreaker, n. mwivi |wevi), 
mwizi (west |. 

Household, n. wafu wa nyumbani; 
(of slaves) kijoli, ujoli. 

Householder, n. mwenyeji, mwenyi 
nyumba. 

Housekeeper, n. (mwanamke msi- 
mamizi wa nyumba, mwenyi ma- 
daraka ya nyumba|. 

Housekeeping, n. madaraka ya 
nyumba. 

Houseless,a. He is houseless, kana 
kituo, hana kwake. 

Housemaid, n. [mwanamke mtumi- 
shi wa nyumbani kwa mshahara), 
kijakazi |vi- |). 

House-warming, n. (karamu ya 
kusindikia nyumba, kuingia nyu- 
mbani|). ° 

Housewife, n. (Atbumba chenyi si- 
ndano uzi vifungo, Sc.|. 

Hove, p. t. ya Heave. 

Hovel,n. kibanda | kidogo na kibovu |. 

Hover (about), v. rukaruka juu, 
sunguka-sunguka kwa mabawa ; 
(hesitate, waver) taa kwa mashaka, 
Stlastta, tanga. 

How, adv. je? ginsi gant? hal: 
gani? kwa sabaku gani? kwaje ? 
How to (do), ginsi ya, njia ya 
(tufanya); (in comp.) -vyo, ye. 
How are you? How do you do? 
jambo? u hali gani? waonaje? 
habari ya siku nyingi? How 
much? kiasi gani? kem? wausa- 
je? How beautiful! #suri kama 
nini! nzuri mno! nsuri ajabu! 
Howbeit, However, Howsoever, 
lakini, wallakini, illakini, swe yo 


—— Vv. 


HOWDAH 


yote, kwa vyo vyote. He will buy 
it, however dear it is, atanunua, 
japo ni ghali sana. 

Howdah, n. | kiti juu ya mgongo wa 
tembo aliyefugika |. 

However,conj.wa/lakini( Taz. How). 

Howl, v. lia [kama mbwa usiku |, 
vuma. 

— n. Ho | ma-), mlio | mi- |. 

Hubbub, n. makelele, uthia, ghasia. 

Huckster, n. mchuruzi (wa- |, bazazi. 

Huddle, v. songa-songa, songana, 

—— n. fujo, kifujo, uchafuko, mso- 
ngano. 

Hue, n. rangi; (purport) maana, 
Raise a hue and cry, 4a Huyo! 
Huyo!, piga makelele. 

Huff, n. chuki, uchungu, moyo juu, 
kinyongo. 

Huffy, a. -a chukichuki, -epesi kwa 
hasira, -a kinyongo. 

Hug, v. kumbatia, ambatana xa; 
(the shore) sogea pwani, ambaa. 

n. kikumbalfio. 

Huge, a. -kubwa mno. 

Hulk, n. (old ship) jahkazz mbovu, 
chombo kikukuu. 

Hull, n. jahazi tupu | pasipo mli- 
ngote, matanga, makamba, 8c.|. 

Hum, n. uvumi, mavumi. 

—— v. vuma, lia. 

Human, a, -4 mwanadamu, -a mtu, 
-a kibinadamu. 

Humane, a. -a fathili, -ema, -enyi 
huruma, -pole. 

Humanity, n. huruma, wema, utu 
mwema; (the human race) jamii 
ya waana Adamu wote, walimwe- 
ngu, watu wote; (human nature) 
utu, asili ya kibinadamu, ubina- 
damu, uanadamu. 

Humanize, v. sifawisha utu, staara- 
bisha, ongoza kwa mafundisho na 
desturi njema, z0eza mema, toa 
ushenzint, ondoa ukali. 

Humble, a. -nyenyekevu, -nyonge, 
maskini, -enyt haya. 

—— v. shusha, tweza, thilisha, atbi- 
sha, To be humbled (eat humble- 
pie), kula ngano, jitia unyonge. 

Humbie-bee, n. [yuki mkubwa'. 





181 


HUNT 


Humbug, n. upuzi, mawe; (impostor) 
ayart, mjanja. 

Humdrum, a. (monotonous) -@ uve- , 
mi, kama uvumi; (commonplace) 
-a ovyo, -a vivi hivi, baridi. 

Humid, a. majimaji, chepechepe, -a 
rutuba, -nyefu, -a kulowa; (of 
Climate)-a mvua nyingi,-a ukungu, 
-a umande. A humid atmosphere, | 
umande mwingi. 

Humidity, n. rutuba, uchepechepe, 
mnyefu. 

Humiliate, v. ¢hili, twesa, shusha; 
(mortify, abash) ingiza uchungu, 


tia haya, fethehesha, 
Humiliation, n. wthilifu, aibu, 
uchungu, 
Humility, n. unyenyekevu, uvumi- 
livu, haya. 


Humming, n. uvumi, 

Humming-bird, n. |mdege nzuri 
ndogondogo|. 

Hummock, n. kisugulu. 

Humorist, n. mcheshi, mchekeshaji. 

Humorous, a. -chekeshaji, -a ku- 
chekesha, -enyt ubishi, -kavu. 

Humour, n. (disposition) ‘ada, 
moyo; (whim, idea) za, wazo, 
shauri; (wit, playfulness) uchesht, 
uchekeshaji, ubishi; (fluid) maji 
Lya mwilini). 

Hump, n. kigongo; (of a cow, &c.) 
nundu. 

Hump-backed, a. [-enys] kigongo, 

Humph, int. ah! loo! 

Hunch, n. fumba, bumba;=Hump. 

Hunch-back, n. kigongo. 

Hundred, n. mia. Two hundred, 
miteen. Hundreds, -imgi, mia mia. 

Hundred-weight, n. (ratlii mia na 
thenashara, kama frasiia’nne], 

Hung, p. t. na pf. t. ya Hang. 

Hunger, n. jaa, uhitaji wa cha- 
kula; (craving) tamant, shauku, 
uchu. 

Hungry, a. -¢enyi njaa, -a kutaka 
kula; (of soil, land) -szotoa chakula, 
-baya. \ 

Hunt, v. winda, saka; (drive away) 
fukuza. Hunt for, tafuta kwa 
bidii. 


HUNTER 


a Huntsman, 0. mwinda 
[wa-], msakaji [wa-]; (horse) 
frasi wa kuwindia. 


" Hunting, n. kuwinda. 


—— 


Hurdle, n. | kifu cha kufanyizia ua, 
kama fito ztltzosokoteka), 

Hurdy-gurdy, n. santurt. 

Hurl, v. fupa kwa nguvu, vurumi- 
sha. 

Hurly-burly, n. makelele, uthia, 
ghasia. 

Hurrah, n. | kelele la shangwe, kige- 
legele cha kizungu). 

Hurricane, n. tufanu, kimbunga. 

Hurry, n. haraka, ghifula. 

— v. himiza, harakisha; (neut.) 

enda kwa haraka, kimbia, ghafu- 
lika. 

Hurt, v. (p.t. na pf. t. Hurt) thurs, 
umiza, Uma, vuasa, sononesha; 
(damage) haribu, vunja, kasirt; 
(annoy) sumbua, husunisha. Hurt 
the feelings of, hest, ghairi, chu- 
kiza. Where does it hurt? wauma 
wapi? Be hurt, umwa, umia, 
umizwa; (in feelings) chukiswa, 
tiwa uchungu. 

n. mathara, jeraha, maumivu, 

Hurtful, a. -a kuthuru, -a kuumiza. 

Husband, n. mume | wa-|). 

—— v. fumia kwa kiasi, weka akiba, 
punguza gharama, kabithi. 

Husbandman, n. mkulima, mli- 
maji. 

Husbandry, n. mlimo, maarifa ya 
kilimo. 

Hush! int. kimya! makelele! 

— v. kuliza, nyamazisha, ha ki- 
mya. Hush up, setiri, achilia. 
Husk, n. ganda | ma-|; (of rice) ku- 
mui; (of cocoa-nut, &c.) maku- 

mbi, 

—— v. ambua; (cocoa-nut) fua. 

Husky, a. -ene, -a kupwewa. 

Hussar, n. (asikari mpanda Srast). 

Hussy, n. (mwanamke) mpumbafu, 
mtundu. 

Hustings, n. (makali pa kufanya 
Election |. 

Hustle, v. songa, sukuma, kumba. 

Hut, n. kibanda |vi-|). 





182 


HYPOOCRITICAL 


Hutch, n. fundu, kitundu, kirimba. 

Huzsa,n.=Hurrah. . 

Hyaona, n. fisi, kingubwa. 

Hybrid, a. -enyi mbegu mbili, -a 
kuchanganyika mbegu. 

Hydrant, n. bomba la maji. 

Hydraulio, a. -a maji. 

Hydraulics, n. | maarifa ya mwendo 
wa maji). 

Hydrocele, n. mshipa wa maji, 
toma. 

Hydrodynamics, n. (maarifa ya 
mwendo na nguvu ya maji). 

Hydrogen, n. [ewa nyepesi yenyi 
kuwaka sana|. 

Hydrography, n. [e/imu ya kufanya 
ramani ya bahari na mito). 

Hydrometer, n. (chombo cha kupt- 
mia uzito wa maji na yaliyo kama 
maji, tena cha kupimia nguvu ya 
vileo |. 

Hydropathy, n. (kuponya marathi 
zingine zingine kwa maji baridi |. 

Hydrophobia, n. [wasimo}). 

Hydrostatios, n. (maarifa ya hali 
na uzito wa maji yakisimama). 

Hygiene, n. (maarifa ya kufanyiza 
na kudumisha afya njema mwi- 
fine). 

Hygrometer, n. (chombo cha kupi- 
mia maji ya hewani, na umande 
na mvua|. 

Hymn, n. #:mbo wa dini, mashairi, 
utenst. 

v. pigia uimbo. 

Hyperbolio, a. -a kupiga chuku, -a 
kuongeza, -kuu. 

Hyperborean, a. (-a upande wa ka- 
skazini mbali sana|. 

Hypertrophy, n. kukua mno, kune- 
nepa mno, kuvimba. 

Hyphen, n. (alama hii (-)). 

Hypnotism, n. (kufanyisa kama 
usingizi, kuloga|. 

Hypochondria, n. (ulegefu wa moyo, 
kamaugonjwa ),kinyongo,unyonga. 
Be hypochondriacal, nyong'onyea. 

Hypocrisy, n. unafiki, werevu. 

Hypocrite, n. mnafiki (wa-|, mtu 
wa maneno mawili. 

Hypooritical, a, -nafiki, -erevu. 





HYPOSTATIC 


Hypostatic, a. -a asili halisi. The 
Hypostatic Union, (moja wa asili 
mbili katika Isa Masiya). 

Hypotenuse, n. (upande mrefu wa 
triangle yenyi pembe ya mrabba). 

Hypothecate, v. weka rahani. 

Hypothesis, n. mta [thana, wazo, la 
kubahatisha ao ya kujaribia, isiyo 
hakika, ya kutafuta hakika), neno 
la bahati, uthani. 

Hypothetical, a, -a kubahatisha, -a 
kugisi, -a kutafuta hakika. 

Hysterical, a. -enyi kushikwa na 
pepo. 

Hysterics, n. pepo, shetani. 


I. 


I, pron. mimi, mwenyewe, nafsi 
yangu ; (in comp.) 72-, 

Iambus, n. (neno, ao nussu neno, 
lenyt sauti mbili na mkazo wa sauti 


ya pili, -kama hivi, Mawaa, Kioo). | 


Ice, n. | maji yaliyegandamana kwa 
baridi kama jiwe|, barafu. Break 
the ice, anzisha maneno, jasiria 
maneno. 

Iceberg, n. | kilima cha barafu tupu, 
kikielea baharini). 

Ice-blink, n. mwanga wa barafu. 

Ice-bound, a. (ship) z/zyozungukwa 
na barafu | isiweze kufoka |. 

Ice-paok, n. | vifande vikubwa vya 
barafu baharini). 

ee kazi n. (elimu ya samaki 
sole}. 

Iciole, n. (barafu kama kishada ao 
kishungi|. 

Jconoclast, n. (mvunja sanamu za 


kuabudika, mchukia ibada ya 
sanamu). 
Icy, a. -a barafu, -a baridi kali, 


baridi sana, 
Idea, n. wazo [ma-], nia, shauri; 
(sketch, outline) mwanzo, wonyo 


mdogo, dokezo. 1 have no idea, 
sijui? mwenyewe. Only an idea, 
ndoto tu. | 


Ideal, a. (mental)-a akilt,-a moyoni; 
(unreal, fanciful) -¢ kuwazika tu, 


183 


IDOL 


st -a kweli, si -a amali; (perfect, 
absolute) kamili, pasipo upungufu, 
billa kombo lo lote, bora halisi na 
kupita yote. 

Ideal, n. upeo wa akili, kipeo, kitu 
kamili haswa halisi, utimilifu. 
Idealism,n.|e/?mu ya watu wasemao, 
Hakuna hakika ya kitu ulimwe- 
nguni, illa ya nia tu na mawazo 
ya akili, ndio hakika haswa |), kama 

ndoto, nia tu, 

Idealist, n. mtu wa Idealism. 

Idealise, v. (give ideal perfection to) 
fanya kamili, tia ukamilifu; 
(attribute perfection) Zranza mema 
tu, kamilisha, sttawisha. 

Identical, a. (man) yule mwenyewe, 
yule yule, sawa sawa ; (thing) kile 
kile, &c., mfano mmoja. 

Identically, adv. alist, kabisa, 
barabba. 

Identify, v. fanya mamoja, thania 
[téndea] sawa sawa, sharikisha, 
Jungamanisha; (recognize) /a- 
mbua, fahamu. 

Identity, n. umoja, kuwa yule yule 
[Azle kile, &c.), hali moja, usawa. 

Idiocy, n. wazimo, kichaa; (folly) 
upumbafu mkuu. 

Idiom, n. lugha, maneno; (good 
style) usemi mzuri na swaft, ufa- 
Saha wa maneno. 

Idiomatic, a. [usemi] swaft, fasihi. 
That is idiomatic Swahili, dro 
kiunguja swafi. 

Idiosyncrasy, n. (nia ao desturi ya 
miu mmoja peke yake, nia mbali, 
desturi mbali); (fad) fundo, ki- 
nyongo. 

Idiot, n. hayawant, mwenyi kichaa, 
mjinga, mpumbafu, barathuli. 
You are an idiot, umepumbaa, 
ngombe, ngamia. 

Idiotio, a. -a Idiot. 

Idle, a. -vivu, -zembe, -legevu, -a 
burre, -stofaa. Idle words, ma- 
neno ya burre, upuzi, maneno 
matupu. 

Idleness, n. #vivu, uzembe, ulegefu. 

Idol, n. sanamu ya kuabudika; (great 
favourite) (mtu ao kitu cha kupe- 


IDOLATER 


184 


IMAGERY 


ndelewa ao kuheshimiwa mno, cha | TWlegitimate, a. -a karamu; (ir- 


kuabudika |, kama Muungu. 

Idolater, n. kafiri | ma-), mwabudu 
sanamu | yo yote isiyo Muungu |. 

Idolatrous, a. -a kuabudu sanamu. 

Idolatry, n. ibada ya sanamu | kitu 
cho chote kisicho Muungu); (over- 
estimation) kupenda | kuheshimu | 
mno. 

Idolize, v. abudu kama Muungu, 
Denda mno, heshimu mno. 

1.e. (=id est), yaani, ndio, maana 
yake. 

If, conj. kama, ikiwa, iwapo; (in 
comp.) -4#-. If I die, nendapo 
nikifa. If you please, tafathalz. 
If so, Atvi, kwa hivi. Ifit happens 
that, endapo kwamba, If (when) 
they come to hear, waendapo 
wakasikia. 

Igneous, a. -a moto, [mawe] yali- 
yofanythka kwa moto. 

Ignite, v. washa, tia moto. 

Ignition, n. mwako, kuwasha. 

Ignoble, a. -nyonge,mastkini,-aatbu. 

Ignominious, a. -a aibu. 

Ignominy, n. abu, fetheha. 

Ignoramus, n. mjinga, mpumbafu. 

Ignorance, n. ujinga, ukosefu wa 
maarifa. 

Ignorant, a. -jinga, -a kijinga, 
-kosefu wa maarifa, -stojua. 

Ignore, v. pitia makusudi, st anga- 
lia, achia mbati. 

Tliad, n. (mashairi ya Homero 
Myonani|). 

Til, a. -gonywa; (bad) -baya, -ove ; 
Be ill, wgwa. He is ill, kawezi. 
Ill at ease, -exyz mashaka. Ill 
done, -Jzofanyika vibaya. 111 fame, 
sifa mbaya. House of ill fame, = 
Brothel. 

adv. vibaya. 

n. vbaya uovu; (harm, loss) 
shari, msiba, hasara. 

Tll-bred, a. fasipo adili, -stolewa 
wema, -stojua adabu. 

Illegal, a. karamu. 

Illegality, n. jambo la haramu. 

Tliegible, a. -stosomeka, -stoanditkwa 
vizuri, -bayabaya. 








regular, incorrect) sz kaki, st ka- 
nunt, st halisi, si halali. 

Illiberal, a. -eny: choyo, st -karimu, 
sa -ema, St -a kupenda wote sawa ; 
(narrow-minded) -chache wa ma- 
yuzi, -Stojua mengi. ai 

Illiberality, n. choyo, ubahili ; 
(meanness) unyonge, uthatfu. 

Illicit, a. karamu, marufuku, -liogo- 
mbezwa. 

Illiterate, a. (person) astyetiwa 
chuoni, asiyesoma, mjinga ; (thing) 
jinga, -a kijinga. 

Ill-looking, a. -enyi sura mbaya. 

Ill-mannered, a. -s20 adabu. 

Ill-natured, a. -korofi, -kali, -baya. 

Illness, n. ugonjwa. 

Illogical, a. -styo maana, -sio kwa 
akili. 

Ill-omened, Ill-starred, a. -2 ndege 
mbaya, -a shari, 

Ill-tempered, a. -gomvi, -fundu, 
-korofi, -kalt. 

Ill-timed, a.si wakati wake, -sipofaa. 

Ill-treat, v. fendea mebaya, thuru, 
chokosa. 

Tlude, v. thihaki, danganya. 

Illuminate, Illumine, v. “a nuru, 
angaza, mulika; (paint) pamba 
kwa rangi; (explain) elesa, onye- 
sha, thihirtsha. 

Illumination, n. mwanga, nurit, 
mwangaza ; (coloured illustration) 
harufu na sanamu za rangi; 
(decoration with lights) kupamba 
mji kwa taa. 

Illusion, n. (deception) wongo, 
upuzi; (fancy) wazo, kivuli, ndoto. 

Illustrate,v. ¢/eza; (magnify) tukuza; 
(furnish with pictures) pamba 
(kitabu) kwa sanamu. 

Tilustration, n. (picture) sanamu 

yakitabuni |; (explanation) mafa- 
anust, maelezo. 

Illustrious, a. -tukufu, bora, mashu- 
huri, maarufu, -enyi sifa. 

Til-will, n. machukio, wadut. 

Im-, 7as.In-; (in comp.) sz, pastpo. 

Image, n. sanamu,sura,mfano[mt-). 

Imagery ,n.mifano,sanamu,machoro; 


IMAGINARY 


(imitation) mfano mtupu, mwigo ; 
(fiction) mawaso ya uwongo. 

Imaginary, a. (hypothetical) -@ ku- 
wastka tu; (unreal) kama wazo 
tu, sz jambo la amali, st hakika, -a 
uwongo, ndoto. 

Imagination, n. akili, mawazo, 
kuwaza; (fancifulness) kuzifungia 
vingi moyoni, kuota. 

Imaginative, a. -enyt 
mengi, -a Imagination. 

Imagine, v. wasa, thani, nia; (in- 
vent) funga, buni, ota. 

Imbecile, a. that/u, -a akili chache. 

Imbecility, n. uthazfu, kichaa, uko- 
sefu wa akili, 

Imbed, v. fenyeza ndani, tia ndani. 

Imbibe, v. -2ywe ; (learn) weka mo- 
yont, jifunza. 

Imbitter, v. tia uchungu, kasirisha, 
ongezea ukali. 

Imbrue, v. chovya, lowesha, nywe- 
sha | maji, damu, S:c.|. 

Imbue, v. fundisha, 
moyoni. 

Imitate, v. zwa, fuatisha, fuasa, fa- 
nya sawa sawa, nakili, 

Imitation, n. mwigo, ufuasi ; (like- 
ness) mfano, sanamu, nakulu, na- 
kli; (meant to deceive) madanga- 
nya, kivuli, si halist, hila. 

Imitative, a. -a kuiga, -a kufuatisha. 

Immaculate, a. fasipo mawaa, safi 
pia, -stokosa, -sto na thambi. Im- 
maculate Conception, | kuzaliwa 
Bikira Maryamu pasipo thambi ya 
asili|. 

Immaterial,. a. -s0 na mwili, si 
-enyt umbo wast, -a pepo, -a roho; 
(unimportant) s¢ kifu, -sio maana. 
It is quite immaterial, #aithuru, 
mamoja. Immaterial existence, 
kuwa roho, hali ya kiroho. The 
immaterial part of the soul, kiwuli 
cha roho. 

Immature, a. changa, bichi, -pooza. 

Immaturity, n. uchanga, Sc. 

Immeasurable, a. -stoweza kupimi- 
ka, -a kupita ktasi, -sto na mwisho 
(mbaka, kadiri). 

Immediate, a. (instant) @ marra 


MAWAZO 


zoeza, tta 


185 


IMMORTALIZH 


moja, -a ghdfala, -a sasa hivi; 
(close) -a pili, -a karibu; (direct, 
personal) |-a kutenda ao kutendeka 
na mwenyewe pasipo kitu kingine |, 
-a -enyewe tu, billa msaada. 

Immediately, adv. sasa hivi, marra 
moja, karibu. 

Immemorial, a. fangu samani za 
kale, -a kale sana. 

Immense, a, -kubwa mno, -ingi mno. 

Immensity, n. ukubwa [wa kupita 
kadiri |), wingi. 

Immerse, v. chovya, tosa, zamisha, 
didimisha; (occupy fully) zia 
katika shughuli (aabu, anasa|. 

Immersion, n. kuchovyeka, kutu” 
mbukia; (occupation) kushu- 
ghulika. 

Immigrant, n. mgeni, mjaji | wa-|). 

Immigrate, v. imgia inchi, hamia 
inchi. 

Immigration, n. majilio, kuja ku- 
kaa. 

Imminence, n. kwwa Imminent. 

Imminent, a. -a karibu, -a kulia 
hofu, -a kuja upesi. 

Immobility, n. kutogeuka, kukazwa, 
uthabiti, ugumu. 

Immoderate, a. pasipo kadiri, billa 
kiasi, -ingi mo. 

Immodest, a. pasipo haya, -chafu. 

Immodesty, n. £usokuwa na haya, 
st adabu, kukosa adabu. 

Immolate, v. chinja, thabihu. 

Immolation, n. kuchinja, kuchi 
njwa. 

Immoral, a. -baya, -0vu, si adili; 
(licentious) -fisad?, -asherati, - fasi 
ki, -tongozi. 

Immorality,n. #baya, uovu; (sexual) 
ufisadi, uasherati, Sc. 

Immortal, a. -4 kukaa milele, -sio 
na mwisho, -stokufa, -sicharibika. 

Immortality, n. maisha ya milele, 
uzima usio na mwisho, kutokufa, 
kutoharibika. 'Theimmortality of 
the soul, roho ya binadamu kuishi 
milele. 

Immortalize, v. fanyia ukumbusho 
wa dayima, shindisha milele, pasha 
sifa za dayima. 


IMMOVABILITY 


Immovability, n. kuwa Immov- 
able. 

Immovable, a. -siogeuka, -stotiki- 
sika, -siojongeka. 

Immunity, n. (exemption) uhuru, 
ruhusa, kuachiwa; (privilege) 
haki, mapendeleo, faida; (being 
without) kufokuwa na, kuwa pa- 
sipo, kutopasiwa, 

Immure, v. funga, tia ndani, weka. 

Immutability, n. kutogeuka, kuwa 
pasipo mabadili yote. 

Immutable, a. -stogeuka. 

Imp, n. shetani mdogo, kishetani ; (of 
a child) mwana timvi. 

Impact, n. pigo, kugonga, shindo. 

Impair, v. karibu, punguza, thoo- 
Jisha, kasirs. 

Impale, v. [ penyesa mti, ua. kwa 
kuingiza mli mwilini |. 

Impalement, n. (kuchomeka mts 
kati ya mwili). 

Impalpable, a. -stooneka, -embamba 
mno, -dogo mno, laini. 

Impanel, v. (andika majina ya, 
Jury). 

Impart, v. gawa, gawanya, shariki- 
sha; (by words) toa, nena, funua. 

Impartial, a. -a kaki, -nyofu, sawa, 
-stopendelea, 

Impartiality, n. £uza Impartial. 

Impasaable, a. -stoendcka, -stopitika. 
The rivers are impassable, mito 
haipishi. 

Impatience, n. haraka, wepesi, ku- 
tosubirt. 

Impatient, a. -ezyz Impatience. 

Impeach, v. sitaki. Impeach char- 
acter (honour), vunja heshima, 
punguza sifa. 

Impeachment, n. mashiaka. 

Impeccability, n. kuwa Impec- 
cable. 

Impeccable, a. -siowesa kutenda 
thambi, -stokosa. 

Impecunious, a. fukara, maskini, 

Impede, v. sua, pinga, tatanisha, 

Impediment, n. 42270, matata, 
mgogoro |mi-). 

Impel, v. sukuma, endesha, vuta. 

Impend, v. karibia, -wa karibu. 


186 


IMPINGE 


Impenetrable, a. ~stopenyeka ; (un- 
intelligible) -stotambulikana, 

Impenitenoce, n. kuwa Impenitent. 

Impenitent, a. -stotubu, -gumu. 

Imperative, a. -a kuamuru ; (neces- 
sary) -2 lasimu, kanuni. 

Imperceptible, a. -szooncka, -dogo 
mno. 

Imperfect, a. st kamili, si barabara; 
(deficient) -kosefu, -pungufee, thai- 
fu; (in growth, development) 
wiza, -liovia. 

Imperfection, n. ukosefu, kombo, 
uthaifu, kipunguo. 

Imperial, a. -a Kaisari, -a kifaume, 
-2 ufalme wote, -@ Empire; 
(grand, magnificent) dora, -kubwa. 

kinywa mchuzi. 

Imperialism, n. (ufawala wa mtu 
mmoja, ku utawala, kutaka 
kueneza na kuhifathi ufalme.) 

Imperil, v. hatartsha, tra hatarini, 
ponsa. 

Imperious, a. -4 kutawala, -a amri 
nyingi, -kalt, -a sharti. He is 
very imperious, yuna sharti sana, 
apiga ubwana. 

Imperishable, a. -sioharibika, -sio- 
chakaa, -a kuishi milele, -a aushi. 

Impersonal, a. (| tama kitu, si kama 
mtu, -sto na nafsi hayi na akili na 
sitiari). 

Impersonate, v. iga, jifanya, geuka. 

Impertinence, n. ufithuls, &c. 

Impertinent, a. -fithuli, -safihi, 
juvs. He was impertinent to me, 
alinitolea ujuvi. 

Imperturbability, n. ukavu wa 
macho, utulivu, 

Tmpexturbable, a. (quiet, unmoved) 
-tultvu, -gumu; (fearless) past, 
hofu, -kavu wa macho. zasipo 

Impervious, a. -siopisha kitu, -siope- 
nyeka. 

Impetuous, a. -a haraka, -a nguvu, 
-a bidii, -a kishindo. 

Impetus, n. mwendo, muuto, mkazo, 
nguvu ; (sudden) shindo, 

Impiety, n. kutomheshimu Muungu, 
&c. (7as. Impious). 

Impinge, v. piga, angukia. 


——. 7), 


IMPIOUS 


Impious, a, -2 kutomheshimu Muu- 
ngu,-a kumtharau Muungu, -ba- 
ya, -Potofu, -kufuru. 

Impish, a. -a kishefani, -a kiti- 
mus. 

Implacable, a. -shiika hasira, -kali, 
“korofi, Sumu. 

Implant, v. 42a moyoni, fundisha. 

Implement, n. chombo cha kasi, sa- 
mani, kipande. 

Implicate, v. ‘1a hatiyani, pasisha 
hattya, sharikisha | jambo baya). 
Implication, n. (inference) maana 
halist, maana haswa; (suggestion) 
maana [tstyo wast ‘lakini imo), 

kidokezt, 

Implicit, a. -@ Implication, -a 
ndani, -a siri, -a maanant, 

Implore, v. omba sana, sthi, lalama. 

Imply, v. (indicate) onya, dokeza, 
-wa na "maana; (involve) kuzika 
na, leta, fanya. 


Impolite, a. -sto adabu, pasipo he- 
shima, -baya, 
Impolitic, a. -sto busara, -siofaa, -a 


burre, -a ujinga. 

Imponderable, a. -szoweza kupimika 
[Awa kuwa -epest |, -dogo sana, 

Import, n. maana; (imported arti- 
cle) [dsthaa ao mak za kuletwa kwa 
inch: fullani tokea inchi ingine, 
zijazo). Imports and exports, 47- 
thaa zijazo na zitokazo. 

v. (indicate) ozya,-wa na maana, 
sema; (bring in) leta |bithaa|. 

Importance, n. "ukubwa, maana, 

amali, heshima, fahari. 

‘Important, a. -kubwa, -kuu, -a 
amalt, -a maana, bora, -a kupasa 
watu wengi. 

Importation, n. kuleta | bithaa toka 
inchi ingine |. 

Importunate, a. -4 kuombaomba, 
wa kushurutisha, -sumbufu, -enyi 
uthia, | 

Importune, v. ombaomba, sumbua. 

Importunity, n. usumbufu [wa 
kuomba |, uthia, 

Impose, v. amuru, pasha, lazimisha ; 
(exact) Zoza, /epfiza, Impose upon, 
punja, danganya, hadaa, 





187 


\ 
IMPRESSIVE 


Imposing, a. «2 kushangaza, -a ajas 
bu, -a fahari, -kubwa, -suri. 

Imposition, n. madanganya, hali; 
(tax) ushuru, kodi. Imposition of 
hands, kutia mikono. 

Impossibility, n. st yamkini, sz 
amali, 

Impossible, 2. -stowezehana, -stoya- 
mkini, st amali, 

Impostor, n. ayari, ragat, mjanja. 

Imposture, n. ujanja, hila, hadaa. 

Impotence, n. uthaife, 

Impotent, a. that/u, pasipo nguvu, 
-siofaa neno. 

Impound, v. funga, weka kifungoni. 

Impoverish, v. pungusia nguvu, 
thoofisha, haribia mali, fanya ma- 
stkint, filtsisha, 


Impoverishment, n. umasikini, 
huthoofika, Sc. 

Impractivability, n. kuwa Im- 
practicable. 


Impracticable, a. = Impossible; 
(perverse) -Lazat,-tundu,-shupafu. 

Imprecate, v. afzsa, toa | laana |. 

Imprecation, n. apizo | ma- |, laana. 

Imprecatory, a. -a kuapiza. 

Impregnable, a. -siofwalika |vi- 
tant), -stoshindtka | kwa maneno|, 
-Stovunjikana, 

Impregnate, v. -fa mimba, zalisha; 
(mix) changanya, tia ndani ya. 

Impress, v. (imprint) “a chapa; 
(urge on) zia moyoni, agiza sana; 
(force to work) tumikisha, tia ka- 
zini kwa nguvu, shogoa; (affect) 
Choma moyoni, ingia, vuta, shinda. 

—— n. chapa, alama; mfano. 

Impressible, a. -epesi uru 
ma, hasira, upendo, Sc.|, -epest 
kustuka. 

Impression, n. chapa, alama ; 
(notion) mia, thana. It is my 
impression, “aona, ndio ntonayo. 
Make an impression, Jenya [zngza] 
moyont, shinda (wuta) moyo, sha- 
wesht, vuta; (stir up) chomesha ; 
(weigh down, sink into) Zopeza. 

Impressive, a. -a kushinda, -a kuvuta 
moyo, -enyi ushaushi, -enyi ngu- 
vu. 


IMPBESSMENT 


Impressment, n. kuha [hutiwa] 
kazini kwa nguvu, kutumikishwa, 
shogoa, lasimu ya kazi. 

Imprint, v. piga chapa; (in mind) 
ita moyoni. 

Imprison, v. funga, tia kifungoni 
[menyororont, gerezani |. 

Imprisonment, a. kifungo, minyo- 
roro, kufungwa. 

Improbable, a. kama isiyowezekana, 
pasipo hakika, -enyt shaka, -gumu, 
I think it is improbable, zaona si- 
vyo. Not improbable, /aduda. 

Impromptu, a. ghdfala, -a marra 

| moja, pasipo kufikiri kwanza. 

Improper, a. -stofaa, si adabu, si 
-zuri ; (indecent) -chafu. 

Impropriety, n. ukosefu wa adabu, 
st heshima. 

Improve, v. ongoza, fundisha, tenge- 
neza, fanyiza, sitawisha, tumia 
wema; (neut.) endelea, ongoka, 
zidi. Improve the occasion, tumia 
wakati, chuma, faidi. Improve in 
health, pata nafuu. 

Improvement, n. (progress) ma- 
endtleo; (growth) kukua, mazidi ; 
(making better) matengenezo, ma- 
fundisho; (profitable use) matu- 
mizi mema, usitawi. 

Improvidence, n. ujinga, kutokuwa 
layasi, kutokumbuka ya baadaye. 

Improvident, a. -enyz Improvi- 
dence. Heisimprovident, kafanyt 
mawazo ya mbele. 

Improvise, v. fanyiza ghdfala, tu- 
nga marra moja, vumbua. 

Imprudence, Improvidence, n., 
Imprudent, a. = Improvident, 

Impudenoe, n. ujuvi, ufithule, Sc. 

Impudent, a. -juvt, -fithuli, safihi. 

Impugn, v. gomba, shindana na, 
nened, tela. 

Impulse, n. nguvu | ya kusukuma, 
kuendesha, kujongeza |), msukumo, 
mvuto, shindo; (desire) moyo, nia 
ya ghdfala, lamaa. Give an im- 
pulse to, endesha, zidisha. 

Impulsive, a. -a kufuata moyo wake, 
-a kuvutwa na nia zake, -a gha- 


fala, -epesi. 


188 


INALIENABLE 


Impure, a. -a fakafaka, -chafu, -na- 
jisi, -koo, 

Impurity, n. Zakataka, uchafu, una- 
Jisi, Sc, 

Imputation, n. (charge) mashitaka, 
mashutumu, masulo, masingizio ; 
(ascription) kuhesabia, &c. (Taz. 
Impute). 

Impute, v. thania, hesabia, tolea, 
wekea; (charge with) sAfaki, s#- 
ngisia, zulia. 

In- (na Im-), (mwanzoni pa neno, 
maana yake pangine pangine, st, 
pasipo. Hivi, Immoderate, a. = 
st Moderate, sz -enyt kiasi, -ingt 
kupita kiasi. Inability, n. = pa- 
sipo Ability, pasipo nguvu ao 
akili |. 

In, prep. kwa, katika, -ni. 

adv. ndani, -mo. Indoors, 
ndani ya nyumba, ndani. He is 
in, yumo. Iam in for, sina buddi 
kupata. In that, kwa sababu, kwa 
kuwa. 

Inability, n. kuwa pasipo nguvu, 
kutoweza, uthaifu. 

Inaccessible, a. -siojilika, -stopa- 
ndika, -sioendeka. 

Inaccuracy, n. kukosa, kosa (ma-}. 

Inacourate, a. -a kukosakosa, si fa- 
stht, -kosefu. 

Inaction, n. kimya, kukaakaa, ku- 
totenda neno, uzembe, &e. 

Inactive, a. -fu, kama kifu, pasipo 
nguvu; (dull, slow) -vivu, Pasipo 
bidtz, -zito, -sembe. 

Inactivity, n. kama ufu, usingizi, 
uvivu, usito. 

Inadequacy, n. udogo, upungufu, 
uchache, kuwa haba, 

Inadequate, a. -stofosha, -dogo, -pu- 
ngufu, -chache, haba. 

Inadmissible, a. st halali, mara- 
Suku, -stokubalika, haramu, 

Inadvertency, n. kutoangalia, gha- 
fala; (mistake? kosa (mar |. 

Inadvertent, a. st -angalifu, -kose- 
fu; (unnoticed) -@ kupitiwa, -a 
kughafalika. 

Inalienable, a. -sioondoleka, -a da- 
yima. 





INANE 


Inane, a. -sto maana, -pumbafu. 

Inanimate, a. -fu, si -enyt usima, 
kitu tu; (spiritless, dull) pasipo 
nguvu, baridi. 

Inanition, n. njaa. 

Inapplicable, Inapposite, a. kama 
Inappropriate. 

Inappreciable, a. -dogo sana, -dogo 
mno, kama si kitu, dunt. 

Inappropriate, Inapt, a. -stofaa, 
-Stopasa, St -zuri, st wajibu. 

Inarticulate, a. (words) kama mio, 
kama uvumi, sauti tu, si thahtri. 

Inasmuch (as), conj. kwa sababu, 

- kwa kuwa, 

Inattention, n. kutoangalia, ule- 
gevu, purukushani, macho nye. 

Inattentive, a. si -angalifu. Be in- 
attentive, jipurukusha, si angalia, 
sinzia. 

Inaudible, a. si -enyi kusikika, 
(sauti) -dogo sana. 

Inaugural, a. -a kuzindulia. In- 
augural ceremony, address, &c., 
mzinduo, hitima. 

Inaugurate, v. (public institution) 
fungua, sindua, ingia; (begin) 
anzisha. 

Inauguration, n. kusindua, mzi- 
nduo. 

Inauspicious, a. -a ndege mbaya. 

Inborn, a. -a asi/i, -a maumbile. 

Incalculable, a. -isiojultkana [kwa 
kuwa -kubwa ao -ingi\, -kubwa 
mno, -ingi mno. | 

Incandescent, a. -enyi kung'aa kwa 
moto mwingi, -enyi moto mweupe. 

Incantation, n. uimbo wa mganga, 
uganga, tego. 

Incapability, n. kuwa Incapable, 
ukosefu wa nguvu, akili chache. 
Incapable, a. -sioweza, -st0 na ngu- 

vu, -siofaa neno, -thaifu. 

Incapacity, n. uthatfu, kutoweza. 

Incarcerate, v. funga, tia kifungoni 
(minyororoni, gerezani). 

Incarnate, a. -enyi asili na umbo 
“wa binadamu, -enyi mwili. 

Incarnation, n. kuwa mtu, kufa- 
nyika mtu, kutwaa utu, kugeuka 
miu; (embodiment) namna, mfano 


189 


INCLEMENT 


kalisi. The Incarnation, [4t/a- 
nyika mtu halisi Isa Mastya). 

Incautious, a. asipo hathari, si 
-angalifu, -jastri. 

Incendiarism, n. (kuchoma moto 
burre na vibaya |), unguzo. 

Incendiary, n. za a. [achomaye 
moto na kuteketeza nyumba ao 
shamba makusudi). 

Incense, n. ubani, uudi, uvumba. 
Burn incense, vukiza. 

v. ta uchungu, kastrisha. 

Incentive, n. (mia ao kitu kivutacho 
moyo, cha kutia moyo, cha kusu- 
kuma, cha kutamanisha), kisha- 
wisht, kichocheo, kichomi ; (motive) 
sababu. 

Inception, n, mwanzo. 

Incessant, a. -siokwisha, -a dayima, 
-a kufuliza. 

Incest, n. (sini wa maharimu). 

Incestuous, a.-a makarimu. 

Inch, n. (kipimo cha urefu, thena- 
shara kwa futi, themantashara kwa 
mkonoaothiraa), nchi. Byinches, 
kidogo kidogo, punde kwa punde. 

Inchoative, Inchoate, a. -a kuanza, 
-a kujaribia, -a kuonja, kama 
mbegu. 

Incidence, n. kuja, majilio, 

Incident, n. zambo,neno,tukio| ma- |. 

—~- a, -enyt kupata | kuja, kuloka|. 

Incidental, a. (casual) -a bahati, -a 
nasibu ; (resulting) -a kutokea, -a 
kufuata. 

Tncipient, a. -a kwanza. 

Incise, v. kata, chanja, chora. 

Incision,n. kafo,chanjo; (small) mtaz 
[e2-]; (ornamental) chala, tojo. 

Incisive, a. -kali, -a nguvu, -enyi 
njia. 

Incisor, n. jino [meno] la mbele. 

Incite, v. wafa, shawishi, ongoza, 
sukuma, sukasuka, chomesha. 

Incitement, n. mvulo, kichocheo, 

| kishaushi ; (motive) sababu. 

Incivility, n. ufithult, ukosefu wa 
adabu, ujuvi. 

Inclemency, n. kuwa Inclement. 

Inclement, a. (weather) daridt, ma- 


wingu, mvua, théruba. 





INCLINATION 


Inclination, n. (slope) mainamssi, 
kutnamta; (propensity) maelekezo, 
mapenst, ulashi, tamaa. 

Incline, v. kabils, lekea; (act) lekeza ; 
(deviate) enda mshathali, potoka ; 
(down) tamia, shuka; (up) 
panda. Incline to, Zaka, penda. 

——n. kilima, mpando, mshuko, te- 
lem’ ko, mainamist, 

Inclose, v. sunguka, funga, weka 
ndani. 

Inclosure, n. ya [ny-], uwanja, ki- 
wanja ; (walled) kitabu ; (thing in- 
closed) | kitu kilichotiwa ndani|. 

Include, v. (put, have inside) zia 
katika, weka ndani, -wa na... 
ndani; (cover, admit) ona sawa, 
-wa na maana moja, chukua; (in 
meaning) kuzika na. ' 

Inclusion, n. kutia, kutiwa, Sc. 
(Taz. Include). 

Inclusive, a. -a kushika | kuweka, 
kutia) -ote ndani, -enyi ndani 
yake, -ote pamoja, -0ole pia. 

Incognito, adv. kwa kujfificha, 
sivyombulikana, kwa kujigeuza. 

Incoherence, Incoherency, n. (of 
speech) upayukaji, kunena pasipo 
akili (maana|, kugotagota. 

Incoherent, a. -a kupayuka ; (incon- 
sistent) -stoshtkamana, si taratibu. 

Incombustible, a. -siohartbika na 
moto, -stowaka moto. 

Income, n. fato [ma-], fayida, 
chumo. 

Incommensurable, Incommensu- 
rate, a. [-stolinganikana kwa he- 
sabu ao kupima, si sawa|). 

Incommode, v. sumbua. 

Incommodious, a. -sambufu, si 
zuri, -stopendesa, 

Incommunicable, a. -a miu mmoja, 
-a kifu kimoja, -a peke yake, -sioto- 
leka wast, -sioshirikika. 

Incomparable, a. pasipo kifani, -sio- 
fanana na kitu, -a kupita yote, 
bora sana. 

Incompatible, a. -stopatana, si -li- 
nganifu, si sawa. 

Incompetence, n. kutotosha, &c., 
uthatifu, kuwa Incompetent, 


190 


INCORPORATE 


Incompetent, a. -stofosha, -stofaa, 
-stowe2za, -si0 na akili. 

Incomplete, a. si kamili, si -sima, 
nussu, -pungufu. 

Incomprehensible, a. -stotambuls- 
kana, -siofahamika kwa akili, -a 
Jumbo, -a siri. 

Incompressible, a. [-stowesa kupu- 
nguzwa kwa nguvu ao kusonga ao 
kusindika, -siobonyeka), -gumu 
sana. 

Inconceivable, a. -siowastkana,-sto- 
fahamika, -a kushinda akili. 

Inconclusive, a. -enyi mashaka, 
-stokata maneno, si -enyi njia. 

Incongruity, n. Zofauti, thtilafu, 
mbalimbal. 

Incongruous, a. -stofaa, -stopatana, 
mbalimbali. f pas 

Inconsequent, a. -sio na njia, si 
akili, -stokwenda, -a ovyo. 

Inconsiderable, a. -dogo, hafifu, ki- 


gO. 
Inconsiderate, a. -a saraka, -a 


ghafala, -pumbafu. 
Inconsistency, n. kuwa Inconsist- 


ent, kutopatana, kuwa mbali- 
mbali; (absurdity) upumbafu; 


(unsteadiness) ugeusi (ma-|). 
Inconsistent, a. s¢ sawa, st -linga- 
ntfu, -stopatana vema, -sio akili. 
Inconsolable, a. -stowezsa kufari- 

Jika, -stotulia, 

Inconstant, a. - “, -£tusi, -a 
kubadilika; (not reliable) sz amini, 
si thabtts. 

Incontestable, a. -stakanikana, -a 
kukubalika na wote, pasipo sha- 


Incontinence, n. washerati, 8c. 

Incontinent, a. -siojisuta, -potofe, 
-asherati, -fisadt. 

Incontrollable, a. -storudika, -sto- 
suskana, 

Incontrovertible, a, = Incontest- 
able. 

Inconvenience, n. sumbuo [ma-], 
taabu. 

Inconvenient, a. -siofaa, -sumbufu, 

Inconvertible, a. -stobadilikana. 

Incorporate, v. fanya moja, unga, 


INCORPORATION 


191 


INDEMNIFY 


unganisha, changa; (include) ¢ia | Incumber, v. zuia, ‘atanisha, pinga- 


ndani, changanya. 

Incorporation, n. kuchanga, kucha- 
nganya, kuungana, kulia ndani. 

Incorporeal, a. si -enyi mwili (umbo 
la wasi), kama kivuli, -a pepo, -a 
kiroho. 

Incorrect, a. -enyt makosa, st adili, 
sa fasihi, si kweli, si halisi. 

Incorrigible, a. -siorudika, -enyi 
moyo mbaya, -kaidt, -tundu, baa. 

Incorruptible, a. -stoharibika, -sto- 
chakaa, -stooza; (honest) amini, 
-stolwaa rushwa, -nyofu. 

Incorruption, n. kutoharibika. 

Inorease, v. ongeza, zidisha, kuza; 
(neut.) ongezeka, zidi, kua, endelea, 
enea. 

——n. masidi, mwWongezo, maendeleo, 
eneo; (profit) chumo, fayida. 

Incredibility, n. kuwa Incredible. 

Inoredible, a. -stosadikika, -a kupita 
kiasi, ajabu mno. 

Incredulity, n. kuwa Incredulous, 
ugumu. 

Incredulous, a. -stosadtki, -gumu. 

Increment,n. chumo, fayida, mazidi. 

Incriminate, v. sifaki, chongea, tia 
hatiyant, pastsha hatiya. 

Incrust, v. funika, kandika, tomea, 

Incrustation, n. ufando; (in cook- 
ing) ukoko; (on teeth) skogu; 
(mould) #kungu; (rust) kutu; (of 
salt) chunyu; (of masonry) mtomo. 

Incubate, v. afamia mayayi, kalia. 

Incubation, n. kuatamia. 

Incubus, n. Zaabu, uthia; (night- 
mare) jinamizi. 

Inoculcate, v. fundisha, onyaonya. 

Inculcation, n. kufundisha, kuonya. 

Inoulpate, v. chongea, shtaki, tia 
hatiyani, singtzia. 

Incumbency, n. [Auwa na kasi ya 
kasisi, mahali pa kasisi |. 

Incumbent, a. ma n. -4 kupasa, -a 
kubidi, juu | ya |); (priest of parish) 
padre wa mji, kasisi. 

— a. It is incumbent upon you, 
imekupasa, juu yako, kasi yako, 
yakuwajibu, umebidiwa, huna 
buddi. 


miza, sumbua ; (with debt) asha 
deni. 

Incumbrance, n. kizuizo, matatizo, 
taabu, uthia. 

Incur, v. pata, patwa na, pasiwa, 
pastshwa., 

Inourable, 2, -stoponyeka. It is 
incurable, kakuna dawa yake. 

Incursion, n. kuendea adui, kuingia 
inchi vitani, kuleta vita, usha- 
mbulto. 

Indebted (Be), v. wiwa, -wa na deni, 
pasiwa, fungwa, fathiliwa. 

Indecency, n. ukosefu wa adabu, st 
heshima, uchafu. 

Indecent, a. si adabu, -chafu. 

Indecipherable, a. -szosomeka, -sio- 
tambulikana, 

Indecision, n. kusita moyoni, kuta- 
nga, kuwa na nia mbali, ma- 
shaka, wasiwasi. 

Indecisive, a. -4 mashaka, si mwi- 
sho, si -a kukata maneno, st thahiri, 

Indeclinable, a. -stobadilika | kisa- 

Indecorous, a. Zaz. Indecent, 

Indecorum, n. sama Indecenocy. 

Indeed, adv. kweli, halisi, ndio, 
naam. 

Indefatigable, a. -szochoka, -stolegea, 
-@ kudumu, -a dayima. 

Indefeasible, a. -szotanguka. 

Indefensible, a. (place) -stowesa 
kulindwa, -stoshikikana; (affair, 
&c.) -sto na neno la kutetea, -baya 
kabisa. 

Indefinable, a. -siofafanulika, -sio 
na hakika, sijui nini. 

Indefinite, a. st hakika, si wazi, si- 
Jui nini. 

Indefiniteness, n. mashaka, fumbo, 
kutothihirika, kuwa Indefinite. 

Indelibility, n. £utoondoleka. 

Indelible, a. -stofutika, -stoondoleka. 

Indelicacy, n. = Indecency. 

Indelicate, a. Zaz. Indecent. 

Indemnification, n. kulipa, uko- 
mbozi, dia. 

Indemnify, v. li~a, komboa, ondoa 
hasara. 


INDEMNITY 


Indemnity, n. malipo, makombozi. 
Indemonstrable, a. -stothubuitka, 
.-St0 na hakika. 

Indent, v. fa pengo, bonyesha. 

— nn. barua ya kutaka bithaa. 

Indentation,n. pengo; (of coast, &c.) 
kizingo, kigubba; (groove) mfuo. 

Indenture, n. sharti, maagano, hati, 
mkataba. 

Independence, n. upweke upekee |, 
ukinaifu, kujitosha, kujiwezea, 
thtiart, kushika yake (yao, &c.]; 
(insubordination) hutorudika, ku- 
toambilska; (private propert 
mali, nafuu, visiki. property) 

Independent, a. -enyi Indepen- 
dence; (keeping to himself) -s¢s- 
rifu; (separate) mbali, peke yake, 
“toshelevu, -a kujttoshelea; (his 
own master) -weza -wenyewe, ho- 
dari; (having means) -enyi mali, 
tajiri. Beindependent, jzwesea. An 
independent air (manner), ukinai- 

» UjJUuTIi. 

Indescribable, a. -stonenchana, -a 
kupita maneno, -a ajabu, -a kits- 
sho. 

Indestructible, a, -stoharibika,-enyi 
ausht, -a dayima. 

Indeterminate, a. kama Indefinite. 

Index, n. fahirisi, muhtasari, hesabu 

ya mambo yaliyomo; (indication, 
mark) onyo, elezo. 

Indian, n. (of East, Mahommedan) 
Mhindi an (heathen) Banya- 
nt (Ma-|; (N. American) (watu 
wekundu wenyi singa, washenst \. 

Indian-corn, n. (grains) mahindi 
(7as. Maize); (plant, also cob of 
grain) muhindi (mi-). 

India-rubber, n. mpira. 

Indicate, v. onya, onyesha. 

Indication, n. alama, dalili, ishara, 
mathubutu, onyo; (hint) kidokezo. 
Give an indication (by signs), 
ashiria, pungia, konyeza. 

Indicative, a. -a kuonya, -a kuarifu. 
Ind. Mood, (verb yenyi hali ya 
kuonyesha habari haswa, si amri, 
si kusudi). 

Indict, v. sitaki, dai. 


alilia. 


192 


INDISPOSITION 


Indictable, a. -4 kushktaktha. 

Indictment, n. mashiaka. 

Indifference, n. ubaridi, ukavu wa 
macho, upurukushani. It is a 
matter of indifference, mamoja, sa- 
wa sawa, haithurs. 

Indifferent, a. mamoja, sawa; (un- 
important) #afifu, -dogo; (slight) 
kadiri, kidogo; (apathetic) baridi, 
mbali. I am indifferent, mamoja 
kwangu, hatthuru, simo, mimi 
mbahi. 

Indifferently, adv. sawa sawa, pa- 
sipo kupendelea ; (slightly) kidogo, 
kadiri. ; 

Indigence, n. ufukara, umasikini. 

Indigenous, a. -zatia, -a inchi ye- 
nyewe, -a kuko huko, -a asili, 

Indigent, a. maskini, fukara. 

Indigestible, a. -siofulia tumboni, 
gumu, -zilo, -bichi. 

Indigestion, n. tumbo [kuuma). 

Indignant, a. -enyi uchungu, -a 
hasira. 

Indignation, n. uchungu, hasira. 

Indignity, n. aibu, jeuri, ufithuls. 

Indigo, n. 2/2. 

Indirect, a. sz -a hunyoka, st -nyofu, 
st thahirt, si wast, -a kusu a. 

Indirectly, adv. Awa fumbo, kwa 
mfano, kwa siri, kwa hila, st sawa 
sawa. 

Indiscreet, a. sz -enyi hathari, -pu- 
mbafu, -siyo akili, -jinga. 

Indisoretion, n. ujinga, si hathari, 
si akili, 

Indisoriminate, a. kwa -ole sawa 
sawa, pasipo lofautli, iwesavyo, vyo 
vyote; (disorderly) kafujo; (whole- 
sale) jumla, shelabela. 

Indispensable, a. kanuni, sharti, 
lazimu. 

Indispose, v. fia chuki, chuksea, 
punguza tamaa (moyo), kasirisha. 
He is indisposed to go, Aataks 
kwenda. 

Indisposed, a. -st ratht, -siokubali, 
-stopenda; (unwell) si -zima. He 
is indisposed, hawest kidogo. 

Indisposition, n. ugonjwa; (dislike) 
chuki, hasira, kutorithia. 


INDISPUTABLE 


Indisputable, a. -siokanikana, -a 
kukubalika na wote, pasipo shaka. 

Indissoluble, a. -siofanguka, -sio- 
vunjika, -a dayima. 

Indistinot, a. st wazi, si thahire, 
si baini. 

Indistinguishable, a. kama mamoja, 
st mbali; (imperceptible) -szota- 
mbulskana, -dogo sana. 

Indite, v. funga, bunt, andika. 

Individual, a. -moja, -moja peke 
yake, killa -mojawapo, -ake mtu 
mmoja, -a killa mtu. 

——n. mtu mmoja, kitu kimoja. 

Individualism, n. | kukumbuka ma- 


mbo ya watu mmoja mmoja tu, si 


wole jamit|. 

Individuality, n. mafsi, roho; 
(character) Zabia, maumbile, sifa, 
chapa ; (singleness) umoja, upweke. 

Individualize, v. tofautisha | watu, 
vitu |, pambanua. 

Individually, adv. killa -moja peke 
yake, -moja -moja. 

Indivisible, a, -stogawanytkana, 
-stowesa kuvunjika [hukatwa, 
kupunguswa |. 

Indocile, a. -ssorudika, -stoambilzka, 
-kaidi. 

Indoctrinate, v. fundisha, ingiliza 

oni. 

Indoctrination, n. fundisho, onyo. 

Indolence, n. uzembe, &c. 

Indolent, a. -sembe, -vivu, -legevu, 


tevu. 
Indomitable, a. -stoshindika, -sio- 
kubali kushindwa,  -stofugtka, 
hodari, 


Indoors, adv. ndani ya nyumba, 
ndani. Keep indoors, (neut.) 
ta'’wa. 

Indorse, v. andikia jina, sahihisha, 
tia usahihi, mkono. 

Indorsement, n. jina, 
mkono. 

Indubitable, a. pasi~o shaka, baini, 
wast, 

Induce, v. vuta, shawishi, shuru- 
tisha, bidi; (cause) fanya, leta. 
Inducement, n: mvuto, kishawishi, 

kitu cha kutamanisha. 


usahihi, 


193 


INESTIMABLE 


Induct, v. ingiza, ingiliza, tia katika 
hast. 

Induction, n. = Inductive reason- 

ing; | kuingiza kasisi katika kazi 
ake |. 


‘| Inductive, a. Inductive reasoning, 


(maneno ao hoja ya kuongeza maa- 
rifa, kuyatumia yaliyojulika ya- 
Julikane yastyojulika.| Anductive 
science, [elim ifuatayo Inductive 
reasoning |. 

Indulge, v. pendelea, achia ; (pas- 
sions) miza, jiloa kwa. 

Indulgence, n. kuruma, upendeleo, 
kuachiwa, ruhusa; (sensuality) 
anasa, kujitoa, upotofu. 

Indulgent, a. -pole, -ema, -taratibu, 
“a kupendelea. 

Indurate, v. fanya -gumu, ganda- 
miza. 

Industrial, a. -a kazi. 

Industrious, a. -4 kushika kazi, 
enyi bidit ya kazi, -tendajt, 

rt. 

Industry, n. utendaji, bidii; (em- 
ployment) kazi, uchumi. 

Indwelling, n. na a, kukaa ndani 
moyoni, rohoni). 

Inebriate, v. /evya. 

Inebriation, n. ulevi. 

Ineffable, a. ama Indescribable. 

Ineffaceable, a. Lama Indelible. 

Ineffective, Ineffectual, Ineffi- 
cient, a. -s20faa, -sio na nguvu, st 
~enyi njia, hafifu, thatfu, -dogo. 

Inelegance, n. st uzuri, kuwa In- 
elegant, kosa dogo. 

Inelegant, a. sz ~8ure, st sahihi, 

Ineligible, a. St -4 kuchagua, -$s10- 
stahili, si -teule, si -a kufaa. 

Inept, a. -pumbafu, -stofaa. 

Inequality,n.[ ali yakuwa si sawa), 
tofauti, mbalimbali, namna mbali. 

Ineradicable, a. -stoondoleka, -a 
asili, -a maumbile. 

Inert, a. Lama Inactive. 

Inertia, n. w2sfo. Vis inertiae, (udu- 
mu wa kwenda ao wa kukaa, killa 
kitu kikienda hutaka kwenda, ki- 
kikaa hutaka kukaa). 

Inestimable, a. -siokadirika | kwa 


Oo 


INEVITABLE 
kuwa -kubwa ao -ingi\, -kubwa 


mno. 

Inevitable, a. -sioepukika, -a sharti, 
pastpo buddi. 

Inexact, a. st halisi, st sahihi, -a 
kosakosa. 

Inexcusable, a. -swachilika | kwa 
kuwa -baya sana), -baya nino. 

Inexhaustible, a. -stoishé | kwa 
kuwa -ingt |, -ingi mno. 

Inexorable, a. -sio na huruma, -sto- 
samehe, -stobadili, -gumu. 

Inexpedient, a. -siofaa. 

Inexperience, n. ujinga, kutojua. 

Inexperionced, a. jinga, -siojua. 

Inexpert, a. st -lekeviu. 

Inexpiable, a. [-sioondoleha kwa 
malipo ao sadaka|\, -stokomboleka, 
-stosameheka. 

Inexplicable, a. -stofumbulikana, 
-a fumbo, ajabu, matata. 

Inexpressible, a. kama Indescrib- 
able. 

Inextinguishable, a.-s1osimika,-sio- 
tulia, 

Inextricable, a. -enyi matata mengi 
(asiweze mtu kutoka |. 

Infallibility, n. #akika, kuwa na 
hakika ya kujua pasipo kosa. Papal 
infallibility, (askofu wa Rumi ku- 
towesa kukosa akitoa amri juu ya 
mambo ya imani ya kimasihiya ao 
ya kupambanua mema na ma- 
baya |. 

Infallible, a. -enyi hakika, -stoweza 
kukosea kweli, pasipo kosa. 

Infamous, a. -a Infamy. 

Infamy, n. sifa mbaya, aibu ya wazi, 
Setheha, 

Infancy, n. uchanga. 

Infant, n. mtoto mchanga. 

Infanticide, n. kuwa watoto wa- 
changa. 

Infantine, a. -a kitoto, -jinga. 

Infantry, n. asikari (wa kwenda 
kwa miguu |. 

Infatuate, v. rusha akili, pumba- 
stsha, shawishi vibaya, chukua. 
Be infatuated, ghururska. 

Infatuation, n. ghururi, kuchukuls- 
wa, kupotewa akili, kushikwa, 


194 


INFIRM 


Infect, v. ambukiza, tia wito. 

Infection, n. kuambukiza, ambukizo, 
wito, nguvu ya kujieneza ; (moral) 
ushaushi mbaya. 

Infectious, a. -2 kuambukiza, -enyi 
wito, -enyt nguvu ya kujieneza. 
Infelicitous, a. -stofanikiwa, st 

heri, -a kukosa. 

Infelicity, n. bahati mbaya, shari, 
kosa | ma-|. 

Infer, v. ona, fahamu |kwa kujua 
sababu yake). | infer, kwa sababu 
hiyo nathani, bassi naona. 

Inference, n. (inferring) | kujua kitu 
kwa kuijua sababu yake\, kuta- 
mbua; (conclusion) mwisho wa 
maneno. The inference is, bassi, 
kwa sababu hit, mwisho wa maneno 
ndio huu. 

Inferential, a. -4 Inference. 

Inferior, a. -a chini, -dogo, -baya, 
hafifu. 

Inferiority, n. kuwa chini, &c. 
(Zaz. Inferior). 

Infernal, a. -ashetant, -a jehannum; 
(utterly bad) -daya sana, -Holaani- 


wa. 

Infest, v. sumbua, uthi |kwa kuwa 
tele, kwa kujaa mahali), jaa tele 
(vitu vibaya, adui, &c.| pengi. 

Infidel, n. kafiri | ma-), -enyi kuka- 
laa imani ya kweli | kumkana 
Muungu). 

Infidelity, n. ukafiri, kumkana Mu- 
ungu, kukataa imani ya kimast- 
hiya; (conjugal) uzinzi. 

ltrate, v. nywewa, penya, ingi- 
lia, chuja. ) 

Infiltration, n. kuchuja, machujo. 

Infinite, a. pasipo mwisho | kikomo, 
mpaka, kiasi), -siona mwisho. 

Infinitesimal, a. -dogo mno kabisa. 

Infinitive Mood, n. (namna ya 
Verb yenyi kutumika kama Noun}, 

Infinitude, n. wingi, pasipo mwisho. 

Infinity, n. [safasi ao wakali ao 
wingi usio na mwisho kwa kuwa 
mkubwa), pasipo kiasi, billa 
mwisho, wingi. 

Infirm, a. #ktasfu, -gonjwa, si thabiti, 
-a kusita. 


INFIRMARY 


Infirmary, n. nyumba ya wagonjwa, 
nyumba ya dawa. 

Infirmity, n. wuthatfu, ugonjwa, 
upungufu. ji 

ame, v. washa, kasirisha, ongoza, 
amsha. 

Inflammable, a. -a kuwaka moto, 
-a kuwashika. 

Inflammation, n. mwako, moto. 

Inflammatory, a. -4 kuwasha, -a 
kuchochea; (exasperating) -a kutia 
Aitina, -a ugomvi, -a asirisha, 
-a kusukasuka, 

Inflate, v. pulisia; (expand) vimbi- 
sha, panua; (elate) tia moyo | ki- 
buri, tumaini), kweza; (enlarge) 
ongeza, kuza. 

Inflated, a. -a kiburi, -a fahari, 
-kuu. 

Inflation, n. kuvimba; (pride) ma- 
Jivuno, makuu. 

Inflect, v. badili, geuza. 

Inflection, n. mabadili, kubadilika. 

Inflexibility, n. kuwa Inflexible. 

Inflexible, a. -stopindika, -sionyu- 
mbuka ; (determined) -gumu, -sto- 
badili, thabiti. 

Inflict, v. ta, pasha, pasisha, pele- 
kea. 

Infliction, n. kufia, kupasha; 

' (punishment) athabu; (calamity) 
msiba. 

Inflow, n. (tama Influz). 

Influence, n. muuto, maongozi, ngu- 
vu, jina, ushawishi, 

v. wuld, ongoza, rudi, shawishi, 





geuza. 

Influential, a. -enyi Influence. 
An influential person, mfu mkubwa. 

Influenza, n. makamasi, kifua. 

Enflux, n. kuja ndani, kuingia, ku- 
letwa, majilio. 

Infold, v. kunja ndani, tia ndani, 
kumbatia. 

Inform, v. juvya, arifu, -pa habari, 
Aubiri. A well-informed person, 
mtu mjuzi, mwenyi maarifa, 
ajuaye mambo. 1 am informed, 
nimeambiwa, nimesikia habari. 

Informal, a. si kawaida, st taratibu, 
billa heshima, ovyo, -a haraka. 


195 


INHABIT 


Informant, n. mleta habari, mjumbe 
(wa-|. 

Information, n. hadari, taarifu, 
maarifa, baina. 

Informer, n. mleta habari, mcho- 
ngezi, maukizi. 

Infraction, Infringement, n. ku- 
vunja, kukosea, kutoshika, uha- 
lifu. 

Infrequency, n. kuwa haba, ucha- 
che, shidda, 

Infreguent, a. si marra nyingi, si 
sawa, st -20efu, -chache, shidda. 
Infringe, v. vunja, kosea, &c. (Tas. 

Infraction). 

Infuriate, v. ghathabisha, tia ukali. 

Infuse, v. mwagia, miminia, nywe- 
sha; (in the mind) tia ndani, tilia 
moyoni, ingizta, nywesha, 

Infusible, a. -a kutilika, -a kunywe- 
sha; (not fusible) -stoyeyuka, 

Infusion, n. kumwagia, &c, (Taz. 
Infuse); (dawa ya maji). 

Infusoria, n. vidudu vidogovidogo. 

Ingathering, n. mkusanyo, mcha- 
ngo; (harvest) mavuno. 

Ingenious, a. -enyi akili, waria, 
hodari, -yust, drifu, -bingwa. 

Ingenuity, n. ujust, umahili, akili, 
uyusi, busara. 

Ingenuous, a. -nyofu, -kunjufu, 
-sto na hila. 

Inglorious, a. -nyonge, -a aibu, pa- 
sipo heshima, 

tng n. kipande, kidonge (cha ma- 
dini). 

Ingraft, v. fandikiza; (in the mind) 
tia ndani, tilta moyoni, fundisha. 

Ingrain, v. kama Ingraft. 

Ingratiate, v. pendekeza, 

Ingratitude, n. kutokuwa na shu- 
krani, kutoshukuru. 

Ingredient, n. sehemu, nussu, kitu 
kilichomo, ndani yake, kichanga- 
nyiko. 

Ingress, n. kuingia, mlango, ruhusa 
kuingia, njia. 

Inguinal, a. -a manena. 

Ingulf, v. meza, -la, -nywa. 

Inhabit, v. kaa katika, kaa penyi, 
kalia, kaa. 

02 


INHABITABLE 


Inhabitable, a. -2 kukaa wafu, -a 
kukalika na watu. 

Inhabitant, n. mkazi, mkaa, mtu 
(wa mji fullani), mwenyeji. 

Inhalation, n. kuvuta hewa | pu- 
muzi), Grc. 

Inhale, v. vuta (shusha) pumuzi, 
vuta hewa, pisha puani | kooni |. 
Inharmonious, a. si -#nganifu, si 

-enyi kupatana vema, -baya. 

Inhere, v. siikamana na, kaa ndani 
ya, ~wamo. 

Inherence, n. kuwa ndani, kuwa 
mamoja, kuwamo. 

Inherent, a. -2 ndani, -a asili, 

Inherit, v. r2thi. 

Inheritance, n. urithi. 

Inheritor, n. mrithi (wa-|. 

Inhibit, v. kataza, gombeza, zuta, 
harimisha. 

Inhibition, n. makataso, masuto. 

Inhospitable, a. -stopokea wageni, 
-baya, -enyi mlango mbaya, st -ka- 
vibishajé. 

Inhospitality, n. kutopokea wageni, 
ubaya [wa kutofaa wate). 

Inhuman, a. -kali sana, -korof., 
kama mnyama, -sio na huru- 

Inhumanity, n. wskhorof, ukali 
mbaya. 

Inimical, a. -a kuzuia, -a kushi- 
ndana, -lio juu, adui. 

Inimitable, a. -stoigika, -sio na ki- 
fani, ajabu sana. 

Iniguitous, a. vvu, -baya. 

Iniguity, n. uovu, ubaya. 

Initial, a. -4 mwanzo, -a kwanza. 

——n. (harufu ya kwanza ya jina 
la mtu). 

Initiate, v. ansa, ansisha, ansslisha, 
maliki; (teach elements) -ansa 
kufundisha; (admit) ingisa, ingi- 
liza; (make a Mahommedan) s5:/:- 
misha. 

Initiation, n. mwanso, kuingiza, 
kuingia. 

Initiative, Initiatory, a. -2 kwa- 
nza, -a kuingiza. 

Inject, v. ingisa kwa nguvu, penye- 
sha ndani. 


196 


INNOVATION 


Injection, n. kuingiza; (in medicine) 
dawa [ya kuingiswa ndani). 

Injudioious, a. -jinga, si -juzi, st 
.a akili. 

Injunction, n. amri, agizo. 

Injure, v. ¢huru, umiza, haribu, 
kasiri, vunja. 

Injurious, a. -thulumu, -a kuthuru, 
-a kutia hasara, shari. 

Injury, n. mathara, jeraha, hasara. 

Injustice, n. thulumu, ulhalimu, 
jeuri. 

Ink, n. wino. 

—— v, taka wino, tia wino. 

Inkling, n. kidokezo | vi-|, dalili, ki- 
vuli, uayo. Get an inkling of, 
sikia kidogo, onja. 

Inkstand, n. kidau cha wino. 

Inky, a. enyi wino, -¢ust kama 
wino, giza Sana. 

Inlaid-work, n. #njumu. 

Inland, a. -2 barra, -a juu, -a ndani, 
-a nyuma. 

Inlay, v. (p. t. ma pf. t. Inlaid) fanya 
kasi ya njumu. 

Inlet, n. ayia, mlango; (creek) gubba 
ndogo. 

Inmate, n. mkaa (wa nyumba fu- 
Mani), mkasi. 

Inmost, a. -a ndani kabisa. 

Inn, n. nyumba ya kupokea wageni, 
kituo, mkahawani. 

Innate, a. -4 asili, -a maumbile, -a 
tabia, 

Inner, a. -a ndani sayidi, -a ndani, 

Innings, n. zamu (katika mchezo). 

Innkeeper, n. mwenyeji wa Inn. 

Innocency, Innocence, n. weupe, 
kuwa bila kosa, usafi; (simplicity) 
ujinga, kutojua mambo. 

Innocent, a. -cupe, safi, pasipo hao 
tiya, -stokosa; (simple) -jinga, -a 
kitoto. Declare innocent, ondoa 
hatiyant, achilia. He is innocent, 
hakukosa. 

Innocuous, Innoxious, a. -sio- 
thuru, -stouma, -ema, -surt; (of 
food) -a kulika. 

Innovate, v. fanya Innovation, sua. 

Innovation, n. (novelty) msusi 
(mi-), uzushi, usuli; (change) 


INNOVATOR 


mageuzi, mabadili, mambo mapya, 
mageni. 

Innovator, n. msushi (wa-|. 

Innuendo, n. masingtsto, kusenge- 
nya, machongest. 

Innumerable, a. -stohesabika | kwa 
kuwa -ingt sana). 

Innutritious, a. (food) -stotza ngu- 
vu, -stofaa. 

Inoculate, v. ambukisa, chanja; 
(teach, insinuate) fundisha [ maba- 
ya), julisha (kwa werevu), tia 
moyoni. 

Inoculation, n. kuchanja, &c. 

Inodorous, a. -sionuka, pasipo ha- 
vufu. 

Inoffensive, a. -siothuru, si -kalt, 
pole, st -enys shari. 

Inoperative, a. -sto nu nguvu, Enyi 
kutanguka, -fu, -liokufa. 

Inopportune, a. -sumbufu, -siofaa. 
It is inopportune, s2 wakati wake. 

Inordinate, a. pasipo kiasi, billa 
taratibu, -ingt mno. 

Inorganic, a. st -enyt uzima, -a 
kifu, kama jiwe. 

Inquest, n. darasa ya kathi (kwa 
hukumu ya jambo la mauti). 
Hold an inguest on, barisia ma- 
Jiti |kumekuwaje kufa). 

Inguietude, n. kutotulia, fathaa. 

Inquire, v. uliza, usa, tafuta habari, 
saili. 

Inquirer, n. mwenyi kuuliza, Sc. 

Inquiring, a. -4 kutafuta, “tafiti. 

Inquiry, n. 44:20 [ma-], swali [ ma-); 
(legal, formal) hukumu, baraza, 
maneno; (general) kutafuta habari, 
uchungulisi. Hold an inquiry into, 
barisi kwa. 

Inguisition, n. (baraza kuu ya ku- 
hukumia wazushi wa dini). 

Inquisitive, a. -pekuzi, -pelelesi, 
“tafiti, -jasusi. An inguisitive 

rson, mpelelezi, mdadisi, duzi 
mar). 

Inquisitiveness, n. ujasusi, utafiti. 

Inguisitor, n. mfu wa Inguisition, 
hakimu (ma- |). 

Inroad, n. vita, ushambulio; (en- 
croachment) kukwaa nussu, katia. 


197 


INSIGNIFICANT 


Make inroads on, -/a, vunja, hae 
ribu, kasiri, katia. 

Ins and outs, n. vipengee, mapindi, 
mizingo, 

Insalubrious, a. sz -enyi afya. 

Insano, a. -enyi wastmo. 

Insanity, n. wastmo. 

Insatiable, a. -stotosheleka, -sto ratht, 
-Stotsha; (voracious) -/afi. 

Inscribe, v. andika, andtkia, chora. 

Inscription, n. mwandiko, andiko 
[mua-], maneno | yaliyoandikwa) ; 
(on tomb, &c.) farihs, machoro. 

Inscrutable, a. -a fumbo, -a siri, 
-stotambulikana, 

Insect, n. mdudu [wa-]. 

Insectivorous, a, -/a wadudu, 

Insecure, a. -enyt hatart,-a mashaka, 
$8 tmara, si thabiti. 

Insecurity, n. fatart, mashaka, 
uthatfu, ubovu. . 
Insensate, a. pasipo akili, -pumbafu, 

mnyama. 

Insensibility, n. kwa Insensible. 

Insensible, a. -stoona; (impercep- 
tible) -szooneka,-dogo, Beinsensible, 
zimia rokho, si ona neno, rukwa na 
akili. He is insensible to pity, 
hana huruma. He is insensible to 
praise, sifa hasimpendest. 

Insensibly, adv. kedogo-kidogo. 

Inseparable, a. -stotengeka, siku 
zote pamoja, mamoja, kama pete 
na kidole, 

Insert, v. ta ndani, tilia, penyesa, 
Ingiza. 

Insertion, n. kuingiza, kilichoingi- 
swa (Tas. Insert). 

Inside, a. na n. upande wa ndani, 
ndani, ndani ya, -a ndani, 

Insidious, a. -erevu, -a hila, -danga- 
nyifu. 

Insight, n. ufahamu, akili, kuta- 
mbua. 

Insignia, n. dalili za cheo | kama 
nishani, tepe, taji, Stc. |. 

Insignificance, n. ##yonge, udogo, 
uhafifu, kutokuwa na maana. 

Insignificant, a. (person) -nyonge, 
dogo, thaifu; (thing) hafifu, 
duni. 


INSINCERE 


Insincere, a. -si amini, -st -nyoft, 
-danganyifu. 

Insincerity, n. udanganyifu, hila, 
kuwa Insincere. 

Insinuate, v. penyeza kidogo kidogo 
(kwa hila), ingiliza, nena kwa 
fumbo; (ingratiate) pendekeza ; 
(suggest darkly) dokesa, singizia. 

Insinuating, a. -a kujipendekeza, 
-enyt mapendezi, -a kudokeza. 

Insinuation, n. kupenyeza, &c. ; 
neno la kusingisia (la kuchongea 
kwa siri), uchongesi, dokezo (ma-}, 
kidokezi. 

Insipid, a. (dull) - Fufu, -st¢o, baridi; 
(tasteless) -sio na kiungo,—siokolea, 
pasipo utamu. 

Insipidity, n. udufu, &c. (Tas. 
Insipid). 

Insist, v. #ena kwa nguvu [kwa 
bidi), chagisa, shurutssha, amuru 
kwa nguvu, zidi kuomba. 

Insobriety,n. u/evs; (extravagance) 
st kiasi, wingi, makuu. 

Insolence, n. ufithuli, jeuri, kinaya, 
ushutumifu, usafihi. 

Insolent, a. -fthuli, Sc. (Tas. Inso- 
lence). 

Insolubility, n. £4#wa Insoluble. 

Insoluble, a. -szoyeyuka; (inex- 
plicable) -stofumbulikana, -a fu- 
mbo, -gumu sana, 

Insolvency, n. kufilisika. 

Insolvent, a. -stowesa kulipa deni, 
enyi kufilisika, 

Insomuch, adv. salfa, kwa ginsi. 

Inspect, v. fazama, lasamia, ona, 
chungulia, simamia, angalia ; (of 
troops, &c.) kagua. 

Inspeotion, n. kuangulia, &c. ( Taz. 
Inspect), mkaguo, ukagust, kwo- 
bas. 

Inspector, n. msimamiszi, mwanga" 
list, mkaguzi. 

Inspiration, n. kuvula pumusi, upu- 
sto; (guidance, direction) mao- 
ngozi, shauri, onyo ; (divine guid- 
ance) mi ya Muungu, upusio 
wa Roho Mtakatifu, Muungu. 

Inspire, v. usia, vuta pumuzi; 
(suggest) za moyoni | shauri, hofu, 


198 


INSTINCTIVE 


tumaini, &c.|; (direct) ongoza, 
endesa, sukuma. He is inspired, 
amefunguliwa heri, ameongozwa 
na Muungu. 

Inspirit, v. -pa moyo, amsha, tere- 
mesha,changa' msha, ondoa huzuni. 

Instability, n. kutikisika, kutosi- 
mama, kugeuka, kigeugeu, mleoleo; 
(weakness) uthatfu, ulegevu. 

Install, v. ‘awasa, tra katika kazi, 
weka. 

Installation, n. kufawazsa, kuweka. 

Instalment, n. = Installation ; 
(portion) sehemu, nussu, fungu [la 
dent, malipo, malt, &c.). 

Instance, n. jambo; (example) na- 
mna; (request) shauri, wombezi, 
maongozi. For instance, 4:v:, ka- 
ma hivi, ginsi hii. In the first 
instance, kwanza. 

—— Vv. faja, nena. 

Instant, a.-a marra moja,-aghafula, 
-a palepale; (close) -a karibu; 
(next) -a mwezi huu, -a pili. 

—— n. dakika. Wait an instant, 
ngoja kidogo. In an instant, In- 
stantly, Instantaneously, gidfala 
hiyo, marra moja, sasa hivi, 

Instantaneous, a. -a dakika moja, 
-a marra moja, palepale. 

Instate, v. = Install. 

Instead (of), adv. mahali pake, 
badala yake, mahali | pa), pale- 
pale, sawa (na). 

Instep, n. (karibu na vidole vya 
mguu na juu kidogo, juu ya 
uayo|. 


Instigate, v. on , sukumisza, vuta 
[Awa mabaya |, chomesha. 
Instigation, n. shaurt, maongozi 


Liwa mabaya), usukumist, ushau- 
shi 


Instigator, n. mshauri, msukumisi. 

Instill, v. tia moyoni taratibu, fundi- 
Sha kidogo kidogo. 

Instinct, n. akili za mnyama, akili 
za mdudu (kuliko binadamu); 
(propensity) Z#abia, tamaa, moyo, 
kutaka ; (unreasoned impulse) nza 
ya ghdfala. 

Instinctive, a. -a fabia, -a moyo 


INSTITUTE 


~ [bela shauri ao fikara ao ufahamu |, 
-a ghdfala, -a marra moja. 

Institute, v. anzisha, fanyiza, sima- 
misha, amuru, maliki. 

—, Institution, n. kuanzisha, 

_ &c.; (rule, established practice) 

. kawaida, desturi, sheria; (society) 
jamii ya watu | iliyofanyika kwa 
kusudi ya kasi fullani|, nyumba, 
chama, shirika. 

Instruct, v. fundisha, lea, elemisha, 
adilisha, hekimisha; (give orders) 
agiza, amuru. 

Instruction, n. mafundisho, malezi ; 
(commission) maagizo. 

Instructive, a. -4 kufundisha, -a 
kufaa kwa maarifa na adili, -a 
maana, 

Instructor, n. mwalimu, mkufunzi 
[wa-]; (in arts) fundi [ma-]. 

Instrument, n. | kifu cha kufanyizia 
kasi |, chombo, kipande, samani; (in 
law) hats, hol; (agent) mtumishi 
[wa-], mjumbe (wary ,wakili(ma-|. 

Instrumental, a. -a kutendea kazi, 
-a kutumika, -a kufaa, -a kusa- 
yidia; (music) -@ ngoma namna 
namna (mbalimbali), He was 
instrumental, alstumika, alitenda 
kazi, alikuwamo. 

Instrumentality, n, mafumizi, utu- 
Me, Nguvu, njia. 

Insubordinate, a. -asz, -kaidi, halifu. 

Insubordination, n. maasi, ukaidi, 
ukinaifu, kiburi, uhalifu. 

Insufferable, a. -stochukulika, -sto- 
vumiltka, -a kuchukiza, -baya sana. 

Insufficiency, n. Autotosha, kuwa 
haba, upungufu, uchache. 

Insufficient, a. -szotosha, kidogo, ha- 
ba, shidda, -chache. 

Insular, 2. -a kisiwa, -a kukaa kisi- 
want; (narrow, selfish) -a peke yake, 
-a kujiona, -a kigeni, -kinatfu. 

Insularity, n. kuwa kisiwa; kuwa 
-kinatfu, Sc. 

Insulate, v. weka peke yake, tenga. 

Insulation, n. kulengwa, kukaa 
pekee. 

Insult, n. Zakano [ma-], ufithuli, 
usafihs, jeuri. 


199 


INTENBE 


Insult, v. tukana, fithulika, tenda 
Jeuri. 

Insulting, a. -2 kutukana, -fithuli, 
-a jeuri. 

Insuperable, a. -szopitika, -sioondo- 
leka, -kubwa sana. 

Insupportable, a. =Insufferable. 

Insuppreasible, a. -stozuskana. 

Insurance, n. bima, masharti ya 
bima, jukum. 

Insure, v. dirtki, thamanisha, fanya 
haktka ya; (in trade) fanya bima 
ya, lipa jukum., 

Insurgent, n. na a. mwasi, mfitint, 
-ast, -halifu, 

Insurmountable, a. = Insuper- 
able. 

Insurrection, n. maasi, fitina. 

Insusceptible, a. -szopatika, -stoona. 

Intact, a. -2tma, kamili, -ote, sala- 
mu, pasipo hasara. 

Intaglio, n. (sanamu ya mchoro|. 

Intangible, a. -stooncka kwa kugu- 
sa, -Stoonckana, -stotambulthkana, 
kama st kitu. 

Integral, a. kanuni, -a asili. 

Integrity, n. uzima, ukamilifu; 
(of character) amini, uaminifu, 
haki, wema, tabia bora, 

Integument,n. kifuniko | vi- |, ngozi, 
ganda |ma- |). yi Lor mee 

Intellect, n. akili (Zaz. Intelli- 
gence). 

Intellectual, a. -eny2 akili, -a akili, 
Sahamifu. 

Intelligence, n. akili, ufahamu, bu- 
Sara, Ujuzi, welekevu, utambuzi ; 
(news, &c.) kabari, maarifa. 

Intelligent, a. -enyi akili, -tambusi, 
-fahamifu, -yust, 

Intelligible, a. -4 maana, -a kufa- 
hamtka, thahiré, -a kuelea. 

Intemperance, n. kutokuwa na kt- 
ast, kutojizuta, ulevi. 

Intemperate, a. sz -enyi kiasi, -levi. 

Intend, v. kusudia, nta, azimu, taka. 

Intended, n. mchumba. 

Intense, a. -2 mkazo, -a nguvu, -ingi 
sana, -kubwa sana, -a kung'aa 
sana, -kalt sana, -a bidii sana, 
-a juhudi. 


INTENSELY 
Intensely, adv. kwa nguvu, kabisa, 


sana. 

' Intensify, v. kaza, ongeza, zidisha. 

Intensity, n. mkazo, buliti, nguvu, 
ukali. 

Intent (on), a. -enyi bidii [ya], -a 

kujikaza | kwa |. 

, Intention, n. nza, kusudi, 
shauri, moyo, maana, mradi, Well- 
intentioned, -enyi nia njema, -enyt 
moyo mwema. To all intents and 
purposes, kweli, barabara, sawa 
kama. | 

Intentional, a. -a kusudi, -a moyo, 

Intentionally, adv. makusudi, kwa 
moyo. 

Intently, adv. kwa kukaza, kwa 
Nguvu. 

Intentness, n. mkazo, bidii, uanga- 
lifu, 

Inter, v. zika. 

Interaction, n. Autendana, utenda- 
no | kasi ya -enyewe kwa -enyewe |. 

Intercalate, v. zia kati, penyeza. 

Intercede (for), v. ombea, tetea, sihi 
[toa maneno) kwa ajili ya, nenea. 

Intercept, v. kamata njiani, katisia 
njia. 

Intercession, kuombea, 
mbezi. 

Intercessor, n. mwombezi, mnenezi. 

Intercessory, a. -4 kuombea. 

Interchange, v. badili, badiliana.. 

Interchangeable, a. -a kubadili- 
kana, sawa sawa halist, mfano 
mmoja. 

Intercolonial, a. [-@ Colonies se- 
nyewe kwa zenyewe |. 

Intercommunion, n. sharika, 

Intercourse, n. (social) masungu- 
m20, maongezi, urafiki, kujiliana, 
usharika; (commercial) biashara, 
kubadiliana uitu; (sexual) mambo 
ya mume na mke, kutomba, 

Interdict, n. makatazo, kuharimi- 
sha, laana; (papal) [amri ya kute- 
nga watu na ibada ya dini na 
Usharika Mtakatifu |. 

— v. gombeza, rufuku, kataza, ha- 
vimtsha, 

Interest, n. moyo wa kupenda (ku- 





n. mao- 


200 


INTERMINABLE 


taka, kutunsa, kuangalia, kuogopa, 
Rustkitikia, kuonea, huruma, &c. |); 
(profit) fayida; (share) sehemu, 
shirika; (earnestness) 6:dit; (in- 
fluence) nguvu, kupendelewa. He 
takes no interest in me, hantpendi, 
hantangalit. He listened with 
great interest, alsstkiliza sana. He 
got on by interest, alipata cheo 
kwa kupendelewa. It involves 
many interests, yapasa wafu wengi. 
He charges 5 per cent. interest, 
mia kwa tano ndio fayida yake. 
In the interest of, kwa ajili ya, 
kwa fayida ya. 

Interest, v. t2a moyo wa kupenda, &c. 
( Zaz. Interest, n.); vuta, angali- 

" za, pendeza, pasa, tamantsha, tasa- 
misha, chomesha, amsha. 

Interested, a. -enyi Interest, n. 
From interested motives, kwa aji/i 
ya fayida. 

Interesting, a. -enyi kufia Interest, 
n. -a kuvuta, -a kupendeza, Sc. 
Interfere, v. sipenyesa, jiingiliza, 
Jitia kati, jidukisa; (check) kati- 

za, zuia. . 

Interference, n. kujifia kati, kuzuia. 

Interim, n. muda wa kati. 

Interior, n. na a. upande wa ndani, 
ndani, -a ndani; (of country) ba- 
vya, inchi za juu. 

Interjection, n. (neno kama kilio, 
-hivt, te, lo-o, att, kumbe, haya, 
weye, &c. |. 

Interlace, v. Zatanisha, changanya. 

Interlard, v. changanya. 

Interleave, v. (changanya karasa 
tupu kitabuni, pangilia karatasi 
kati ya karasa|. 

Interline, v. fangilia kati ya mi- 
start (msstari kwa mistari |. 

Interlinear, a. kati ya mistari. 

Interlocutor, n. (mwenyi kuuliza 
ao kusemana)|. 

Interloper, n. mdukizi, mpelelest. 

Interlude, n. (mchezo wa kati |. 

Intermarry, Vv. cana. 

Intermediate, a. -a kati, -a beina. 

Interment, n. masiko. 

Interminable, a. Pasipo mwisho, -a 


INTERMINGLE 


201 


INTIMATE 


kufufuliza; (wearisome) -a ku- | Interrogative, Interrogatory, a. -4 


chosha. 


kuuliza. 


Intermingle, v. changanya, tanga- | Interrupt, v. dakisa, katisa, jitia 


manisha, 
Intermission, n. kituo, kufulia; (in- 
terval) muda wa katt, kikomo. 
Intermit, v. simamisha, katiza, ko- 
mesha, muda kitambo ; (neut.) koma, 
tulia. 


Intermittent, a. -enyi vipindi, -a 


kwenda na kurudi, -a kukoma na 
marra kurudi, 

Intermiz, v. changanya. 

Internal, a. -4 ndani, -a moyoni, -a 
Jambo lenyewe, -a inchi yenyewe. 
International, a. (-a mataifa wao 

kwa wao). 

Internecine, a. -a kuuana, -kali 
sana, 

Interpellation, n. (question) swa/z, 
ulizo; (interruption) kukatiza ma- 
neno. 

Interpolate, v. penyesa | maneno ki- 
labuni kwa siri ao kwa hila), 


changanyisha, ghoshi. The book 
has been interpolated (falsified), 
kitabu kimeghoshiwa. 


Interpolation, n. | kupenyeza maneno 
kwa hila kitabuni, maneno yali- 
yopenyezwa kwa hila|. 

Interpolator, n. (mwenyi kupenyeza 
maneno, Sic.). 

Interpose, v. ta hats, ingiza, penye- 
za; (neut.) jetta kati. 

Interposition, n. kutia kati, kuji- 
ingiza. ~ Interposition of Provid- 
ence, A special interposition, Muu- 
ngu, maongozi ya Muungu. 

Interpret, v. fasiri, fafanisha, eleza 
maana, ththirisha, 

Interpretation, n. /afsirt, maana, 
mafafanust, 

Interpreter, n. mkalimani [wa-], 
posoro, mfasiri. 

Interregnum, n. | wakati pasipo mfa- 
Ime, mfalme asipotawazwa bado). 
Interrogate, v. uliza, hoji, tafutia 

habari, dadisi. 

Interrogation, n. 220, 
Note of interrogation, 


hii (?)). 


swali, 
[alama 


katt, pingamiza, jidukisa, kinga- 
misha, viza. 

Interruption, n. madaktzo, kizuizo, 
zuio [ma-], kukatiza, kukinga- 
misha. 

Intersect, v. katana, kutana, kinga- 
mana, katakata, 

Intersection, n. kukafana, mkuta- 


no, mkingamo. 
Intersperse, v. changanya, tia 
katt. 


Interstice, n. (nafasi ndogo ya kati), 
kitundu, ufa |ny-), jicho | ma-|. 
Intertwine, v. ‘atisa, sokota, suka. 
Interval, n. nafasi, wakali wa katt, 
kituo. At intervals, marra kwa 

marra, kwa vipindi. 

Intervene, v. 7a (tokea | kati, sitia 
(engia) kati. 

Intervention, n. kujitia kali, uju- — 
mbe. 

Interview, n. mkutano [wa watu 
wawil: ), baraza. 

v. zuru | makusudi ya kupata 
habari), toza habari. j 

Interweave, v. fafanisha, changa- 
nya. 

Intestacy, n. [halt ya kuwa Intes- 
tate}. 

Intestate, a. pasipo wosia, pasipo 
kurithisha mali. 

Intestine, a. -a inchi yenyewe, -a 
taifa lenyewe, -a wenyewe kwa 
wenyewe, -a ndani. 

(small) 





Intestines, n. "mafumbo; 
chango. 

Inthral, v. funga, tia utumwani ; 
(captivate) shinda, weza, chukua. 

Inthralment, n. utumwa; kushi- 
ndwa moyo. 

Intimacy, n. urafiki, usharika. 

Intimate, a. -4 ndani, -a moyo, -a 
moyoni; (thorough, complete) ka- 
“mili, -a -ote. An intimate friend, 
msiri. Intimate knowledge, ku- 
yua sana. 

—— v. arifu, hubiri, onya. He in- 
timated to me, aliniambia, 


INTIMATION 


Intimation, n. taarifu, habari, neno, 
onyo, ishara. 

Intimidate, v. isha, ogofya, shi- 
nda, kamia. 

Intimidation, n. kitisho, ogofya 
(mma-), makamio. 

Into, prep. (kuingia, kuja, kwenda) 
katika, kwa, -nt, ndani ya. 

Intolerable, a. -stochukulska, -siovu- 
milika, -stlo mno, -a kulemea. 

Intolerance, n. kutovumilia, ku- 
lostkia maneno, kugombeza ma- 
neno. 

Intolerant, a. -siokubali, -stoweza 
kuvumilia, -a kutiisha, -a kufu- 
kuza, -a kunyamazisha watu, 

Intonation, n. sauti, kuimba,tam' ko. 

Intone, v. zmda. 

Intoxicant, n. kileo (vz-]. 

Intoxicate, v. rusha akilt, shinda, 
chukua; (make drank) /evya. 

Intoxication, n. kileo, kulewa; (ex- 
citement) Aupotewa akili, kuchu- 
kuliwa na furaha [kiburi, tu- 
maini, 8c. |. 

Intractable, a. -fundu,-kaidi,-gumu, 
-baya. 

Intrench, v. fanyia boma. 

Intrenchment, n. boma [ma-]. 

Intrepid, a. -kavu wa macho, -gumtu, 
jasiri, -enyt moyo mkuu. 

Intrepidity, n. kuwa Intrepid. 

Intricacy, n. matatiso, mambo me- 
ngi, sehemu nyingi, ugumu. 

Intricate, a. -enyt sehemu nyingi, 
-enyt matatizo, -a kutatantka, -a 
kazi nyingi, -a fumbo, -gumu. 

Intrigue, n. hela, werevu, shauri la 
siri, fitina. 

— v. fanya hila, &c. 

Intrinsio, a. [-a kifu chenyewe peke 
yake), -a ndani, -a asili, halisi. 
Introduce, v. /eta, ingiza, penyesa; 
(bring into notice) anza, tangaza, 
tembesa; (make acquainted) 7u/s- 

sha, julishana, 

Introduction, n. kuleta, kuingiza, 
&c. (Zas. Introduce); (primer) 
mlango, mwanso; (preface) ma- 
neno ya mbele | kitabuni), mata- 
ngulizi, 


202 


INVECTIVE 


Introductory, a. -@ mwanzo, -a 
kuanzisha. 

Intromission, n. kuingiza, kupe- 
nyesha. 

Introspection, n. kujiangalia nafsi, 
kujifikiri, kujiwasia. 

Intrude, v. |/eta ao ingiza pasipo 
adabu kwa jeuri ao ufithuli), jipe- 
nyesha, jidukiza, fumania. 

Intruder, n. kizushi |vi-), mdukizi, 
mpelelezi. 

Intrusion, n. kujipenyesha, Sc. 
(Zaz. Intrude). 

Intrusive, a. -a kuingia pasipo- 
faa. 

Intrust (to), v. wekea amana [ra- 
hani), aminia, salimishia, pokeza, 
habithisha. 

Intuition, n. wazo/a ghdfala, kuona 
kwa akili (kwa marra moja ao 
kwa kutupia jicho). 

Intuitive, a.-a marra moja, ghdfala, 
bila kufikiri. 

Inundate, v. gharikisha, furika ka- 
tika, funikisa maji; (fillup) jaza, 
enezea. 

Inundation, n. mafuriko, gharika ; 
(abundance) wings. 

Inure, v. zoeza. Inured to, -z0efu 


wa. 

Tnutility, n. kufofaa, uthaifu, ubovu. 

Invade, v. efa vita, ingia vitani, 
shambulia ; (treat unjustly) vunja, 
thulumu. 

Invader, n. mileta vita, adui. 

Invalid, n. mgonjwa (wa-|, mwels. 

— a. -sio na nguvu, -liotanguka, 
-Stofaa, -a burre, batili. 

Invalidate, v. tangua, batili, bati- 
lisha. 

Invalidity, n. ukosefu wa nguvu, 
kutofaa, kutanguka. 

Invaluable, a.-a thamant sana, -a 
tun. 

Invariable, a. -stobadth, sawasawa 
siku zole. 

Invasion, n. vifa, kuleta vita, usha- 
mbulio; (encroachment) kukata, 

nja. 

Inveotive, n. matukano, mashutu- 

mu, matusi, natelo, mashtaka. 


INVEIGH 


Inveigh (against), v. sema, nenea, 
amba, tukana, shtakt, shutumu. 
‘Inveigle, v. vuta (kwa mabaya), 

shawishi, bembeleza. 

Invent, v. sua, tunga, bunt, vumbua, 
Janyiza. 

Invention, n. kifu cha ajabu | kipya, 
kigeni, kisult|\, mzungu |mi- |); 
(untruth) Az/a, uwongo; (invent- 
iveness) akili za kuvumbua, ku- 
bunt, Src., Werevit. 

Inventive, a. -lekefu, hodari kwa 
kubuni, &c.( Zaz, Invent), -susht. 


Inventor, n. -enyé kubuni, -sushi 


(7as. Invent). 

Inventory, n. fahirisi, hesabu, dar 
Start, worotha. 

Inverse, a. -a kinyume, mbalimbali, 
-a kupinduka. 

Inversion, n. kugeuza, kupindua, 
mapinduzi. 

Invert, v. findua, geuza. 

Invertebrate, a. [sé -enyi uti wa 
maungo|. 

Invest, v. (money) weka; (clothe) 
pa, vika, pamba ; (place in) #ngiza 
katika, tta katika; ; (besiege) sx- 
nguka, fanya masingiwa, Invest 
(money) in, gharamia, nunua, 
wekea. - 

Investigate, v. tafutatafuta habari 
ya, hakikia, hoji, ulizia. 

Investigation, n. kutafuta habari, 
kuhakikia, hoja. Judicial investi- 
gation, kukumu. 

Investiture, n. kumilikisha, kuta- 
waza, kuingiza katika | kabithi- 
sha) kazi (ensz|; (neut.) kupewa 
kasi (enzi). 

Investment, n. gharama, matumizt 
yafetha, malipo; (siege) mazingiwa. 

Inveterate, a. -4 zamani, -a nguvu, 
-a kuzoea, -a siku nyingi. 

Invidious, a. -a kuchukiza, -a kutia 
chuki, -a hasidi, -a kupendelea. 

Invigorate, v. -pa nguvu, lia uzima, 
ponya, thubutisha. 

Invincible, 
kushinda yote, -shindajé. 

Inviolable, a. wakfu, -a heshima, 
-stovunjtka, -sioharibika. 


203 


a. -Stoshindtha, -enyi 


IRON 


Inviolate, a. -21ma, safi, -stoharibika. 

Invisible, a. -stoonekana. Become 
invisible, (vanish) foweka. 

Invitation, n. aliko (ma-), kuila, 
mwalo, 

Invite, v. #fa, laka; (attract) vuta, 
shawishi ; (guests) karibisha,alika. 

Invocation, n. maombi (Taz. In- 
voke), kuomba, &c. 

Invoice, n. worotha, daftari. . 

Invoke, v. (ask for) omba, siki, 
taka; (pray to) kolea sala, salia, 
omba kwa. 

Involuntary, a. -s20 kusudi, Pasipo 
kutaka, bila kujua, si kwa akili. 
Involve, v. (wrap) funika ; (place) 

ita, weka; (bring, cause) /efa, 
fanya, -wa sababu ya, pasha. 
Involved, a. (in debt) -enyi deni; 
(embarrassed, difficult) -enyi ma- 
tata, -gumu, -stoelea. 
Invulnerable, a. -siopatika [na je- 
raha, mishale, Stc. |, -stovunjtka. 


Inward, a. -a ndani, -a moyoni, 
yohoni. 
Inwardly, adv. kwa ndani, ndani, 


moyoni. 

Inwards, adv. ndani. 

— n. matumbo. 

Inwrought, a. -diotiwa ndani, -lio- 
changanyika ; (inlaid) -a kazi ya 
njum 

Tota, n. "kipande kidogo, kidogo. 

Irascible, a. -epest kwa hasira, -kali, 
-enyi chukichuki, -a harara. 

Irate, a. -a hasira. 

Ire, n. kasira, ukali, harara. 

Iridescence, n. wangafu (wa kitu 
chenyi rangi zole jamii za upindi 
wa mvua |. 

Iridescent, a. -eny Iridescence. 

Irksome, a. -a kuchosha, -a kuchu- 
kiza, -a kulemea, -sumbufu. 

Iron, n. chuma; (for laundry) gasi. 
Cast iron, chuma ya bu. 
Wrought iron, chuma ya kufua. 
Pieces of iron, vyuma. Put in 


irons, tia pingu, funga minyororo, 


nga. 
—— a. -achuma,; (hard) -gumu sana. 
—— Vv. piga past. 


IRON-BAR 


Iron-bar, n. ufito wa chuma, upao; 
(thick) mtaimbo [ mi-|. 

Ironclad, n. manowari ya chuma. 

Ironical, a. -a Irony. — 

Ironmaster, n. (mwenyi kufanyiza 
chuma, mkuu wa mafundi wengi 
wafua chuma). 

Ironmonger, n. | mwenyi biashara 
ya vyombo vya chuma). 

Ironwork, Ironware, Ironmon- 
gery, n. vifu vya chuma, 

Irony, n. 4bishi, kucheka, thithaka. 

Irradiate, v. oa mwanga pande sate, 
angaza, mulika, tia nuru; (rejoice) 
furahisha; (give lustre to) fahi- 
risha; (enlighten) pasha elimu 
{ maarifa |. 

Irradiation, n. kutoka mwanga, 
mwanga ; (brilliancy) fahari, wa- 


ngaju. 
Irrational, a. -sto na akili, ss kwa 


akili, -pumbafu, 

Irreclaimable, a. -storudtka, -siole- 
ngenezeka. 

Irreconcilable, a. -stopatana kabisa, 
mbalimbali. 

Irrecoverable, a. -stopatikana tena, 
-storudt, 

Irredeemable, a. -stokombolewa, 
-storudtka. 

Irreducible, a. -storudtka, -stopu- 


Irregular, a. si sawa, -a kupotoka, -a 
kuchafuka, -sto kawaida, si desturi, 
st Taratibu, si adili, -baya. 

Irregularity, n. kukosa taratibu, st 
kawaida, ubaya. 

Irrelevancy, n. kutofaa, upumbafu. 

Irrelevant, a. -stopasa, -stofaa, -pu- 
mbafu. 

Irreligion, n. ukosefu wa dini, kuto- 
mpenda Muungu. 

Irreligious, a. -stoshtka dint, -sto- 
penda Muungu, si -ta’wa. He is 
irreligious, Auast Muungu, hashiki 
dini. 

Irremediable, a. -siofonyeka, -sto- 
rudtka, 


204 


IRRUPTION 


Irremovable, a. -stoondoleka, ima- 
ra. 

Irreparable, a. kama Irremedi- 
able. 


Irreprehensible, a. -siolaumika, 
-sio na hattya, -ema. 
Irrepressible, a. -szosuslika, -a 


nguvu. 

Irreproachable, a. kama Irrepre- 
hensible. 

Irresistible, a. -2 kushinda yote, 
Aa nguvu myingi sana, -stowesa 
kuzuiwa na mtu, -kubwa. 

Irresolute, a. -a kusita, st thabiti. 

Irresolution, n. kusita moyoni, 
shaka, waswas, kutanga. 

Irresolvable, a. -siogawanytkana, 
-siokatika. 

Irrespective (of), a. Pasipo kuanga- 
lia, pasipo, isipokuwa, mbali [ya]. 

Irresponsible, a. -szokuwamo, -sio- 
pastwa; (unreliable) si -aminifu. 
He is irresponsible, siye chins ya 
mtu (amri), hana mtu | kitu) juu 
yake, hadiriki neno, yote juu yake 
mwenyewe. 

Irretrievable, a. -storudrka, -stopo- 
nyeka. 

Irreverence, n. kutomheshimu Mu- 
ungu | watu), utharau, uftthuls. 
Irreverent, a. -s:0 heshima, -sto 

adabu, -tharaw., 

Irreversible, a. -stogeuka, -storudi- 
ka, -stolanguka, 

Irrevocable, a. kama Irreversible. 

Irrigate, v. kufanyia Irrigation, 
Surikisha. 

Irrigation, n. (mifereji na mito ya 
kuleta maji mashambani), kuleta 
maji, milo, mafuriko. 

Irritability, n. wepesi kwa hasira, 
harara, chukichuki, utukutu. 

Irritable, a. -eny: Irritability. 

Irritant, n. na a. -a kuwasha, -a 
kutia uchungu. 

Irritate, v. kasirisha, washa, choko- 
za, ghairi. 

Irritation, n. moto, kuwasha, chuki, 
uchungu. 

Irruption, n. (of enemies) ushambu- 
lio; (water) mafuriko; (sudden 


Is 


205 


JAM 


coming) majilio yaghdfala, kuingia | Itinerant, a. -a husungukasunguka, 


kwa tadi | kwa nguvu). 

Is, v. (7as. Am, Be), #2; (in comp.) 
a-,-na-. He is good, ni mwema. 
He is eating, anakula. 

Islam, n. /slamu, dini ya Mukam- 


madi. 

Island, Isle, n. kisiwa (vi-|; (large) 
siwa |ma-|. 

Islander, n. mkaa kisiwani. 

Islet, n. kistwa kidogo. 

eee v. tenga, weka peke yake | yao 
&c. |. 

Isolation, n. kuweka peke yake | yao, 
&c.|; (neut.) kukaa upweke, - 
nga, upekee. 

Isosceles, a. (7as. Triangle). 

Isothermal, a. (lines) [-a kuonya 
moto sawa |. 

Issue, v. zoa, (neut.) Zoka, tokea; 
(end) tska. Issue in, Za. 

n. kutoa, kutoka, kitu kitoka- 
cho, matokeo; (children) watoto; 
(end) mwisho, kutakuwaje; (point) 
Jambo lenyewe; (test, trial) jaribu, 
shindano; (thing or amount issued) 
[Asta kitokacho, jamii ya vitu 
vitolewavyo pamoja|. Be at issue, 
shindaniwa, si patana. Join issue, 
shindana, gombana. 

Isthmus,n. | ichi nyembamba ndefu 
ya kupitia kati ya bahari, kifungo 
cha inchi mbili kubwa), shingo, 
simusi. 

It, pron. Aig (huu, hiki, &c.], ile 
(ele, kile, &c.); (in comp.) z- [s-, 
ki-, &c.]. It is good, njema hiyo. 
I love it, saspenda. 

Italios, n. (par zenyi namna hii,a 
bcadef 

Itch, n. upele, pele. 

—— v. waka, washa, nyea. 

Itching, 0. mnyeo, nyegi ; (yearning) 
uchu, shauku, Have an itching 
for, tamani, chunuka na, 

Item, n. kitu himoja. 

adv. tena. 

Iterate, v. (sema ao fanya marra 
ya pili ao marra nyingi |= Repeat. 

Iteration, n. [Ausema ao kufanya 
tena ao marra nyingi|. 








-a kutembeatembea, -tembert. 

Itinerary, n. habart ya mambo ya 
safari, tarthi. 

Its, a. -ake. 

Itself, pron. -exyewe; (in comp.) 7#-. 
By itself, peke yake, nafsi yake, 
-tupu, tu. Go by itself, jienda. 

Ivory, n. pembe. 

Ivory-black, a. rangi nyeusi. 

Ivy, n. |gugu litambaalo juu ya kuta, 
miamba, nyumba, 8c. |. 


J. 


Jabber, v. fayuka, sema upuzi, 
piga domo. 

—— n. maneno ya Ovyo, upuzi, 
mapayo. 

Jack, n. [jima=John]; (a sailor) 
baharia; (for lifting) mtambo [wa 
kuinulia mazito); (useful instru- 
ment) Kia cha kazi singine- 
singine|; (flag) bendera. Union 
Jack, (bendera iliyo alama ya 
Waingereza wote na serkali yao|. 

Jackal, n. mbwa wa mwitu,mbweha. 

Jackass, n. punda ndume; (fool) 
mpumbafu, ng'ombe, ngamia. 

Jack-boots, n. [viatu virefu hatta 
Juu ya magoli |. 

Jackdaw, n. (ndege mweusi kama 
kunguru). 

Jacket, n. (kisibau cha kisungu|; 
(cover) kifuniko. 

Jack-fruit, n. finessi [ma-]; (tree) 
mjfinessi. 

Jade, v. chosha, legeza, sumbua. 

——n. ( (horse) frasi mbaya na ha- 
fifu; (woman) mwanamke mbaya ; 
(stone) jiwe suri gumu|. 

Jag, n. pengo | kama la msumeno|. 

—— v. fanya mapengo, chongoa. 

Jaguar, n. chui |wa Amerika). 

Jail, n. gereza, kifungo. 

Jailer, n. bawabu wa kifungo, 
msimawizi WA peresa. 

Jam, n. maandasi | ya matunda na 
sukalt|}; (a crash) msongano, ku- 
kwama, ghasiya. 


JAM 


Jam, v. dana, kwamisha, shindilia; 
(neut.) kwama, songana, sakama. 

Jamb, n. (of door) mwimo [m#-]. 

Jangle, v. ia (kama kengele ztstzo- 
pigwa visuri|; (quarrel) gomba- 
na. 

——n. mlio (Taz. Jangle, v.) 

Janissary, n. (asikari wa Sultani 
Rum zamani). 

January, n. (mwezi wa kwanza wa 
mwaka kizungu |. 

Jar, v. faruza, kwaruza, tikisa, piga 
kishindo; (not agree) gombana, si 
-patana, -wa si -linganifu. 

n. (water) mtungi | mi-), gudulia 
[ma-], kasiki [ma]-, (large stone) 
balasi| ma- |); (shock, graze) shindo, 
kwaruso, paruzo; (discord) ugo- 
mut, fitina, mateto. 

Jargon, n. maneno yaliyochanga- 
nyika | ya kishenzi, yaltyogoteka, -a 
kugotagota|. 

Jasmine, n. yasmint. 

Jasper, n. (| jiwe zuri la rangt|. 

Jaundice, n. (ugonjwa wa kutoka 
rangi ya manjano mwilini |. 

Jaunt, n. kwenda kushinda mahali, 
matembezi. 

Jaunty, a. -a kucheza, -a kupiga 
fahari, kimalidadi. 

Javelin, n. sagat, mkuki mdogo. 
Jaw, Jaw-bone, n. Zaya (ma-), 
utaya | taya). i 
Jay, n. [dege kama kunguru mdogo, 

lakini ya rangi nzuri |. 

Jealous, a. -wivu, -a -hasidi. Be 
jealous, -fanya kijicho, husudu, 

Jealousy, n. wwivu, hasidi. 

Jeer, v. cheka, thihaki, bisha. 

—— n. thikaka, tukano | ma-)|,ubishi, 

Jehovah, n. | Muungu kiyahudi). 

Jejune, a. -chache, -tupu, baridi. 

Jelly, n. [waandast kama halua). 

Jeopardisze, v. Aatirisha, tia hata- 
vint, Ponsa, 

Jeopardy, n. Aatart, mashaka. 

Jerk, v. fupa (rusha, piga, vuta| 
ghdfala [kwa kishindo|. 

——n. mtupo wa ghdfala, kishindo. 

Jersey, n. (nguo kama kisibau kinene 
cha kusaki, fullana nene). 





206 


JOCOSE 


Jest, n. ubishi, mzaha, neno la kuche- 
kesha, upuzi. 

v. bisha, toa mzaha. 

Jester, n. mcheshi, mtu wa kuche- 
kesha. 

Jesuit, n. (mfu wa chama ya Isa, 
Jesuiti |). 

Jesuitism,n. | mathehebu ya Jesuit). 

Jesus, n. /sa | Masiya,bin Maryamu), 

Yesu.. 

Jet, n. | jiwe jeusi |, tokeo la ghafala 
(la maji, la moto), mruko, mshindo, 

Jet-black, a. -eusz kabisa. 

Jetty, n. (doma pwani litokezalo ba- 
harini |). 

Jew, n. Myahudi [Wa-). 

Jewel, n. jokari, kilo (vi- |), jiwe la 
tunu; (beloved) kipenzi. 

Jeweller, n. (mwuza Jewels}. 

Jewellery, n. | jami: ya Jewels, vi- 
pambo vya Jewels). 

Jewish, a. -a kiyahudi. 

Jib, n. tanga la mbele (la mlingote 
wa maji). 

v. [frast] chesacheza, -enda 
upande, 

Jibe, n. ubishi, mzaha, neno la 
kuchokoza. 

——-Y. bisha, chokoza kwa maneno. 

Jig, n. (mchezo wa ngoma|. 

Jigger, n. (flea) tekenya (ma-|). 

Jilt, v. vunja uchumba burre, lia 
kishindo, tutua. 

——n. Yr echotoe mvunja uchumba 
burre|, mchokozi, mtutust. 

Jingle, v. lia, liza (kama njuga ao 
mapesa). 

—— n. mlio (Tas. Jingle, v.). 

Job, n. hast, | kasi moja fullant, kazi 
ya mkato, ya makataa|; (stroke of 
business) chumo, jambola biashara; 
(unjust dealing) jambo la fayida 
mbaya | nyonge, si nyofu, la ujanja). 

Jobber, n. (mwenyi kununua na 
kuuza tena apate fayida); (cheat) 
mfayidia vibaya, mjanja, mkopi. 

Jobbery, n. (kasi ya Jobber]. 

Jockey, n. mpanda frasi | katika 
mashindano). 

Jocose, Jocular, Jocund, a. -cheshi, 
-a msaha, -a kucheka. 








JOG 


Jog, v. (knock against) gusa | piga) 
kikumbo, gongana ma; (stir up) 
amsha; (go slowly) -enda si mbio 
(kidogo kidogo, kwa vishindo). 

— n. mdukuo, mpigo wa kikumbo, 
mwenao wa polepole. 

Johanna (Island), n. Anzwani. 

Join, v. unga, unganisha, fanya 
-moja; (neut.) ungana, ungana na, 
kutana, pakana, changanytha, jitta 
katika, changamana na. Join 
battle, Pigana. Join issue, she- 
dana, tetana. 

Joiner, n. seramala. 

Joinery, n. kasi ya seramala, 

Joining, n. muungo, mkutano. 

Joint, n. kiungo, fundo [ma-), ki- 
fundo [vt-]; (piece of meat) [4#- 
pande kizima cha nyama). Be 
out of joint, seguka, stushwa. 

a. -a wengi pamoja, -a chango, 
-a shirika, pamoja. 

Jointly, adv. famoja, kwa shirika. 

Joint-stock, n. mali ya chango, mali 
ya shirika | ya bta). Joint-stock 
Company, [watu wenyi Joint- 
stock |. 

Joist, n. boriti, mhimili (mi-). 

Joke, n. ubishi, mzaha. 

v. fanya ubishi, thihaki, 

Joker, n. mcheshi, mfanya mzaha. 

Jollity, n. furaha, ukunjufu, mi- 
chezo. 

Jolly, a. (festive) -a furaha, -a ku- 
pendeza, -suri; (in good condition) 
nene, -a hali nzuri. 

Jolly-boat, n. mashua |ya meri- 
kebu). 

Jolt, v. Zikisa, sukasuka; (neut.) 
tikistka, enda kwa vishindo. 

—— n. msukosuko, kishindo. 

Jostle, v. songana, sukumana, piga 
kikumbo. 

Jot, n. kipande kidogo, nukta. 

J ovting, n. ukumbusho, taarifu 

Journal, n. farihi, chuo cha mambo 
ya killa siku, habari ya killa siku; 
(in accounts) daftari, 

Journalism, n. kufanya Journal, 
kuandika habari. 








207 


JUGGLERY 


Journalist, n. mfanya Journal, 
mwandishi | wa- |, msimulizi. 

Journey, n. safari, mwendo. Jour- 
ney-money, masarufu. 

v. safiri, funga safari. 

Joust, n. (mchezo wa kushindana 
wapanda frasi kama vitani). 

Jovial, a. -a furaka, -a kucheka, 
-kunjufu, -a kucheza. 

Joy, n. furaha, shangwe. 

Joyful, Joyous, a. -a furaha. 

Jubilant, a. -a shangwe. 

Jubilee, n. (siku kuu ya kukumbuka 
mwaka wa hamsiné \, 

Judaism, n. (dint na desturi ya ki- 
yahude). 

Judge, n. katht [ma-], mwamuzi 
[wa-], kakimu; (critic) mwenyi 
maarifa, mjuzi, [mwenyt kupa- 
mbanua na kuchagua kwa akils). 

v. hukumu, hukumia, amua; 
(pass sentence) zoa hukumu, kata 
maneno, fanya maamusi; (esti- 
mate, distinguish) pambanua, 
chagua kwa akili, fahamu, tambua; 
(be of opinion) shanti, ona; 
(criticize, examine) chungulia, taza- 
mia, peleleza, enenza, 

Judgement, n. kukumu, maamuzi, 
neno la mwisho; (opinion) shauri, 
nia; (wisdom) akili, busara, ujust ; 
(providential punishment) athadu, 
Muungu ; (taste) [akilt ya kuta- 
mbua na kuchagua masuri|, 

Judicature, n. samit ya makathi, 
ukathi. 

Judicial, a. -a kathi, kama kathi; 
(fair) -fole, -a haki, sawa. 

Judicious, a, -enyi akili, -a busara, 
juzi. . 

Jug, n. kopo [ma-], mdumu | mi-). 

Juggle, v. fanya mizungu |mtujiza 
ao michezo ya ajabu, ya kusha- 
ngaza watu|, danganya, fanya 
ujanja. 

Juggler, n. (mfanya miujiza ya ku- 
chekesha watu) kiinimacho; (im- 
postor) mjanja, mwerevu, aya- 
rt. 

Jugglery, n. mtujiza, kiinimacho; 
(imposture) werevu, ujanja, 








JUGULAR 


Jugular, a. -a koo, -a kooni. 

Juice, n. maji ! ya mti, tunda, &c.|, 
“utomvu; (ot grated cocoa-nut) 
kastmele, (same with water) zai. 

Juicy, a. -enyz Juice. 

July, n. (mwezi wa saba wa mwaka 
kizungu |. 

Jumble, v. changanya, chafua, bo- 
ruga. 

n. fujo, machanganyiko. Speak 
a jumble of languages, gvfagota, 
goleza maneno. 

Jump, v. ruka, chupa; (for joy) 
randa, jitapa; (pass over) vuka 
juu ya; (leave out) pita, acha. 
Jump at (an offer, &c.), kwaa 
| pokea| kwa furaha. 

n. mruko, ruko (ma-), chupo. 
Junction, n. mkulano, mwungano, 
kiungo; (of roads) njia panda, 
Juncture, n. jambo | kuu, lenyi ha- 
tari, la hofu), wakati. At this 
juncture, Palepale, ndipo, marra 








n. (mwezi wa sila wa mwaka 
kizungu |. 

Jungle, n. kichaka, msilu, magugu. 

Junior, a. -dogo |kwa umri, kwa 
cheo), -a chini, -a nyuma. 

Junk, n. (chombo cha kisina). 

Jupiter, n. (Muungu mkuu wa Wa- 
rumi zamani; (planet) sayari moja 
iliyo kubwa, (Ar.) mshtarit}. 

Jurisconsult, n. mwana sheria, 
mdai, mwenyi kujua sheria. 

Jurisdiction, n. hukumu, mamlaka. 

Jurisprudence, n. maarifa ya she- 
ria. 

Jurist, n. = Jurisconsult. 

Juror, n. [miu wa Jury). 

Jury, n. daraza (la watu wateule 
thenashara ao zayidi lenyt kusikia 
maneno ya watu na ya kathi na 
baadaye kutoa hukumu ya kukata 
jambo lenyewe). 

Juryman, n. mfu wa Jury. 

Just, a. -a haki, sawa. 

adv. (exactly) barabara, baraba, 
sawasawa, halisi, vivi hivt; (only) 
tu, shidda. 

Justice, n. kaki, moyo sawa, usawa, 





208 


KEEP 


unyofu ; (vengeance) kisasi; (judge) 
kathi. Lord Chief Justice, katii 
mkuu. Justice of the Peace, kati 
mdogo, kathi wa mji [wa mtaa fu- 
Ilani. 

Justifiable, a. -a haki, -enyi sifa za 
haki, 

Justification, n. sababu, Roja, sa- 
babu njema; (kupasha ao ku- 
pata sifa za haki mbele ya Mu- 
ungu), hesabu ya haki, kuwekwa 

?. 


Justify, v. thubutisha, patia sifa, 
sifu; (acquit, declare guiltless) 
hesabia haki, achilia, weka (mtu) 
haki. He was justified in killing 
him, alimua kwa haki (ilivyo haki). 
Justify oneself (one's conduct), 
Jiweka wema |haki). 

Justness, n. kuwa haki, haki. 

Jut (out), v. fokeza, fanya mdomo, 
benuka. 

Jute, n. kifani cha kihindi, kitani 
cha gunia. 

Juvenile, a. -a wafoto, -a kitoto. 

Juxtaposition, n. hali ya kuwa ka- 
ribu, kupakana, ujirani, ulinga- 
nifu, mpambano. 


K. 


Kangaroo, n. (mnyama wa Aus- 
tralia). 

Keel, n. mkuku. 

Keen, a. hodari, -epest, -a bidii; 
(sharp) -enyi makali, -kalt, -a ku- 
penya ndani. 

Keep, v. (p.t. na pf. t. Kept) /inda, 
tunza, weka, kalisha, shindtisha, 
shika ; (continue) fulisa, kaa, sht- 
nda, dumu; (of livestock) fuga, 
lisha, chunga; (not spoil) sé osa, sz 
haribika. It will keep, hazharsdt- 
ki, ttakaa vema, haiosit. Keep a 
holiday, fanya siku kuu. Keep at 
home, #a’wa, kaa ndani. Keep 
back, swia, nyima, ficha. Keep 
company, suspumsana, fanyana 
uchumba, Keep counsel, ficha 
shauri, nyamaa. Keep down, 


KEEP 


zuia, tuliza, punguza. Keep 
house, -wa na nyumba, pata nyu- 
mba, oa. Keep in view, angalia, 
kumbuka. Keep in with, patana 
na. Keep off, kinga, epua, zuia; 
(go away) ondoka. Keep on, fulzza, 
shinda, endelea, shika. Keep one’s 
bed, ugua, lala. Keep order, 
lengenesa,simamia., Keepaschool, 
Sanya darasa ya watoto, fundisha. 
Keep a shop, -wa na duka, fanya 
uchuruzi. Keep a drinking-shop, 
weka pombe. Keep to, shika, 
linda. Keep under, #iisha, onea, 
zuta. Keep up, dumisha, ende- 
-deza, fuliza, He keeps up, 
hajambo, mzima, hashindwi. 
Keep watch, ngoja kwa zamu, 
kesha. Keep watch over, chu- 
ngulia, peleleza. 
Keep, n. riziki, chakula, malisho; 
(stronghold) #gome, gereza. 
Keeper, n. mlinzi, mchunga VT wa- |. 
Keeping, n. funza, lindo, hamaya. 
In keeping, sawa, -linganifu. 
Keepseke, n. kikumbuko, tunu, za- 
wadi. 
Keg, n. kipipa |0:-|. 
Kelp, n. majani ya pwani, mwani. 
Kennel, n. fundu la mbwa; (pack 
of hounds) (yyamti ya mbwa za ku- 
winda). 
Kept, p. t. za pf. t. ya Keep. 
Kerchief, n. kifambaa, leso, anka- 
chef. 
Kernel, n. kisa cha koko, kisa (vi-], 
kiini; (stone) kokwa, koko | ma- |). 
Kettle, n. kanderinya, birika. 
Kettle-drum, n. ngoma ya madini. 
Key, n. ufunguo | funguo|; (expla- 
nation) nahau, tafsiri, mafafa- 
nusi; (in music) (jamii ya sauti 
nane zenyi ulinganifu zenyewe kwa 
zenyewe ; kipande cha kupigwa na 
vidole katika kinanda); (important 
post) mlango; (decisive point) meno 
la nguvu, jambo kubwa, kitu cha 
kushindia ; (in machinery) kipande 
cha kukaza, kifungo. 
Key-note, n. [sauts moja yenyi kuo- 
nyesha Key katika kuimba |. 


209 


KITCHEN 


Kick, n. Zeke [ma-|, ukwata. 
v. piga teke; (resist) fanya 
ukaidi, hafifu. 
Kid, n. mwana mbuzi; (leather) 
ngozi ya mwana mbuzi, 
Kidnap, v. iba | watu). 
Kidney, n. nso, figo | ma-), buki. 
Kill, v. wa, fisha, chinja; (destroy, 
“bring to an end) karibu, vunja, 
komesha. 
Kiln, n. (for lime) Zanuu; (for 
pottery) soko, chocho. 
Kilt, n. (kivazi cha Scotland, kama 
shuka\, . 
Kin, n. = Kindred, koo, &c. 
Kind, n. namna, ginsi, aina, hali, 
Zabia. Pay in kind, Zipa vitu 
(se fetha). A kind of dog, kama 
mbwa. A kind of a—, -nyanga- 
lika. Of a (given) kind, £:i-. Of 
the European kind, kizungu. All 
kinds of, jamii ya, namna zole za. 
a. (disposition), -ea, -pole,-enyt 
huruma; (in act) -fathili, -karimu, 
~paje. 
Kindle, v. washa; (excite) amsha, 
chochea. 
Kindness, n. wema, upole ; (service) 
fathili; (generosity) upaji; (sym- 
pathy) kuruma, moyo, kele. 
Kindred, n. ndugu, jamaa, utani, 
ufungu, ukoo. 
—— a. sawa, kama sawa, -a namna 
moja, -a maana tle ile, ndugu. 
Kine, n. ng'ombe | wengi|. 
King, n. mfalme | wa-), jumbe | ma-), 
sultant | ma- |. 
Kingdom, n. ufalme, milki, inchi 
[ya mfalme mmoja). 
Kingfisher, n. mdiria (mi- |. 
Kingly, a. -a kifaume, -a fahari 
kuu, bora sana. 
Kinsfolk, n. = Kindred. 
Kinship, n. udugu, utani, ufungu, 
ukoo. 
Kinsman, n. mtani [wa-|, ndugu, 
jamaa. 
Kiss, n. na v. busu. 
Kit, n. | jamii ya vyombo ao vifaa ya 
asikari ao msafiri, Sc., masarifu |. 
Kitchen, n. jikoni, mekont. 








P 


KITCHEN-GARDEN 210 LABORATORY 
Kitchen-garden, n. shamba la| Knock ata door, bisha, piga hodi. 
mboga. Knock up, chosha, shinda. 


Kitchen-range, n. jiko la chuma, 
Jiko la kizungu. 

Kite, n. Ziara, shada; (whirring) 
buratangi; (bird) mwewe, 

Kitten, n. paka mtoto, mwana paka. 

Knack, n. welekefu, uzoefu, wepesi. 

Knapsack, n. mkoba | mi-, wa kuchu- 
kua masarifu safarini), bahasha, 
mfuko |(mi-). 

Knave, n. mjanja, ayari. 

Knavish, a. -a Knave. 

Knead, v. kanda (unga, &c.}. 

Knee, n. goti (ma- |, 

Kneel, v. (p. t. na pf. t. Knelt) piga 
magoti, 

Knell, n. shindo la kengele (iktpt- 
gwa moja moja kama kwa maziko |. 
Death-knell, onyo la mautz. 

Knelt, p. t. #a pf. t. ya Kneel. 

Knew, p. t. ya Know. 

Knickerbockers, n. soruali fupi, 
sorualt za magoti. 

Knife, n. (pl. Knives) kisu (vt-]; 
(large) jisu | ma-), jambia, shembea, 
kotama. Pocket-knife, kisu cha 
kukunja, kijembe. War to the 
knife, vita ya kufawo kupona. 

Knight, n. (mwenyi cheo cha kuttwa 
Jina Sir); asikari mpanda frasi 
[Aaswa wa kushindania mema tu), 
mshujaa. 

Knight-errant, n. [Knight mwenyi 
kuzunguka mahali mahali, akifa- 
nya kasi njema za huruma burre|). 

Knighthood, n. cheo cha Knight. 

Knightly, a. -a kumstahtli Knight, 
-@ Knight, -a heshima, -a cheo bora, 

Knit, v. (p. t. za pf. t, Knit, Knit- 
ted) suka, sokota, fuma; (join 
closely) unga, unganisha. Knit 
the brow, kunjamana uso, kunja 
vipaji. 

Knitting,n. kasi ya kusokota, msokoto. 

Knives, n. (pl. ya Knife). 

Knob, n. nundu, kinundu, fundo. 

Knobby, a. -a kinundu, -a kinundu- 
nundu, -enyt mafundo. 

Knob-kerry, n. rungu [ma-). 

Knock, v. gonga, bisha, piga, gota. | 


Knock, n. pigo (ma-], shindo | ma- |. 

Knocker, n. (kipande cha kubishta 
mlangoni). 

Knock-kneed, a. Be knock-kneed, 
-wa na vigosho. 

Knoll, n. kilima, kisugulu (vi-). 

Knot, n. fundo [ma-]; (in stalks, &c.) 
pingili (ma-),kipingiti(vi- |; (difh- 
culty) fumbo, matata; (group) 
kundi, jamii; (tie) kifungo ; 
(measure) [Mile moja na zaidi 
kidogo|. 

Knotty, a. -enyi mafundo; (diffi- 
cult) -a@ matata, -gumu kujua, 
(kuwa na hakika, kufahamu |. 

Knout, n. mjeledi | mi-, wa ngozi na 
chuma). 

Know, v. (p.t. Knew, pf.t. Known) 
jua, fahamu, tambua, pata hakika 
ya. That's the Sultan, you know, 
Sultani huyo ati. 

Knowing, a. -evevu, -juvt, -janja. 

Knowingness, n. “juvt, ujanja, 
werevu. . 

Knowledge, n. (learning) elimu, 
hekima; (information, notice) maa- 
rifa, habari, baina. 

Knuckle, n. | kiungo cha mkono penyi 
vidole) konde, konzi.” Rap with the 
knuckles, figa konde. 

— (down, or under), YV, jitoa, 
shindwa. 

Koran, n. Alkorani, msahafu wa 
Waislamu, msahafu. 

Kraal, n. mji (mi-, wa wafu weusi 
pande za Kepi). 


L. 


Label, n. (kibarua cha kubandika, 
kipande chenyi andiko), anwani. 

— v. tia | fungia| Label. 

Labial, a. -8 midomo, -a kufanyika 
kwa midomo. 

Laboratory, n. | nyumba ya kasi ya 
Chemistry, chumba cha kufanyi- 

“zia vitu kama dawa, baruti, ma- 

rashi, &c. ). 


LABORIOUS 


Laborious, a. -a kazi, -a taabu, -a 
kuchosha, -a juhudi, -a bidii, 

Labour, n. kazi, taabu, utumwa ; 
(exertion) juhudi, bidii; (affairs of 
working class) mambo ya watu wa 
kasi; (the werking classes) watu 
wa kazt; (childbirth) fungu wa 
kusaa. Bein labour, zaa. Labour 
and capital, maskini na matajtre. 

v. fanya kazi, toa bidii, jita- 
hidi; (of ship) fuawa na mawimbi, 
janya ramma. The labouring 
classes, wafu wa kazi, maskini. 

Laboured, a. -a juhudi, -a kufanyi- 
wa kazi, -a shidda. 

Labourer, n. kibarua lo), mtu wa 
kazi, mtumwa al; (agricultural) 
mkulima (wa- 

Labyrinth, oe (mahali pa vipengee 
vingi, pa kupotelea njia, penyi ma- 
tata, mzingile mwambiji ; (puzzle) 
matata mengi, matatanisho). 

Labyrinthine, a. -2 Labyrinth. 

Lac, n. /akki [elfu mia); kama Gum, 

Lace, n. (ofshoe) kifani, kigwe, uka- 

; (fabric) (nguo nyembamba ya 
myuii silizosukwasukwa vizuri), 
nguo ya kimia. 

—— v. funga kwa Lace. 

Lacerate, v. papura, papua, rarua. 

Laceration, n. kupapura, mpapuro. 

Lachrymose, a. -@ machozi, -a hu- 
sunt, 

Lack, n. ukosefu, upungufu, uhitaji, 
shidda. 

v. kosa, pungukiwa, hitaji, taka, 
-W Si -E€NnJyi. 

Lackadaisical, a. -a kujipurukusha, 
hafifu, -pumboafu. 

Lackey, n. mtumisht, mkimbiza pu- 
nda. 








Laconio, a, -a kukata maneno, -a 
maneno machache na merevu. 

Lacquer, n 
angafu). 

Lad, n. kijana [vi-, mwanamume), 
mtwana, mtoto | wa-|. 

Ladder, n. ngazi, madaraja ya ku- 
pandia. 

ade, v. (pf. t. Laden) pakia, lia 
shehena, shehenesa, chukusa mzigo, 


rangi ya kupaka | ngumu, 


211 


LAMENT 


Laden, a. -enyi shehena, -enyi mizi- 
£0, -liojaa, -enyi -ingi. 

Lading, n. shehena, mizigo, ma- 
pakizi. Bill of lading, cheti, 
bili, hesabu, worotha. ; 

Ladle, n. upawa | pawa). 

—— (out), v. oa kwa upawa, pakua. 

Lady, n. 5252 (mar), mwanamke 'wa 
kiungwana; | jina la heshima kwa 
mabibi wa cheo). Our Lady, [22- 
kira Maryamu Mbarikiwa, mama 
yake Isa Masiya). Lady of the 
house (addressed as), mwana, bibi 
mkubwa. The ladies (generally), 
akina bibs, 

Lady-chapel, n. (kikanisa kilichoti- 
wa jina la Bikira Maryamu |. 

Lady Day, n. [stku ya asharini na 
tano ya. mwezi March|. 

Ladylike, a. kama bibi, -a kiungwa- 
na, wa adabu, -a dibaji, 

Lady-love, n. mshumba | mwana- 


mke \. 

Ladyship, n. | sina la kumwambia 
bibi wa cheo). Your Ladyship, 
bibi wangu. 


Lag, v. kawia; chelewa, vunja mive- 
ndo, kaa nyuma, siri. 

Laggard, n. mvivu, mzembe, mlegevu, 
msiri. 

Lagoon, n. wangwa [ny-]. 

Laid, p. t. za pf. t. ya Lay. 

Lain, pf. t. ya Lie. 

Lair, n. kundu, malalo( ya nyama ya 
mwitu |. 

Laity, n. (watu wote Wamasihiya 
wasio mapadre |. 

Lake, n. ziwa la maji [ma-]; (colour) 
rangi nyekundu. 

Lamb, n. mwana kondoo, kikondoo. 

Lambent, a. -4 kumetameta, -a 
kuteleza. 

Lame, a. -a kuchechemea, chopi, 
kiguu; (unsatisfactory) si -zuri, 


-stofaa; (crippled by lameness) 
kiwete. Be (walk) lame, chechea, 
chechemea. 


Lameness, n. mwendo wa chopt, Sc. 

Lament, v. Ka, lilia, ombolesa, piga 
maombolezo, kaa matanga. 

—— n. vi/io, maombolezo. 


LAMENTABLE 212 


Lamentable, a. -a husunt, -a kusi- 
kitisha, -a msiba. 

Lamentation, n. 7/0, maombolezo. 

Lamoo, n. Amu. 

Lamp, n. /aa; 
Sanusi. 

Lampblack, n. masizi ya laa. 

Lampoon, n. mashairi ya kusingizia. 

Lamp-post, n. nguzo ya | kuchukua) 
Zaa. 

Lamp-stand, n. mwanga |mi- |, ki- 
nara. 

Lance,n. mkuki (mi- |), mfumo (mi-). 

—v. choma kwa mkuki; (with 
pai changa, kata, tumbua | jipu, 
&c. |. 


(lantern) kandili, 


Lancer, n. asikari mwenyi frasi na 
mkuki. 

Lancet, n. kisu kidogo (cha mganga, 
kikali sana|. 

Land, n. incht, arthi; (estate) sha- 
mba [ma-]; (shore) inchi kavu; 
(soil) udongo. By land, By over- 
land route, kwa njia ya inchi kavu. 

a. -a inchi kavu. 

v. shusha, (neut.) shuka pwani; 
(cause to reach) fikisa, kefa. 

Land-breesze, n. | “pepo utokao inchi 
kavu). 

Landed, a. -enyi shamba. Landed 
property, shamba, mashamba. 

Landholder, n. mwenyi shamba. 

Landing, n. kushuka pwani. 

Landing-place, Landing, n. diko 
[ma-], Jiko [ma-], pa kushukia. 

Landlady, n. mwenyeji wa nyumba 
mwanamke). 

Landlocked, a. -liozungukwa na 
inchi, 

Landlord, n. mwenyeji, MwEenyi 
kupangisha |shamba ao nyumba, 
mwanaume |. 

Landmark, n. (kitu cha kuonya 
mahali ao kuongoza njiani, alama 
ya njia), mpaka, alama ya mpaka. 

Landscape, n. sura ya inchi, sanamu 
ya inchi. 

Landslip, n. matelezt ya znchi, 
maboromoko (maanguko) ya inchi. 

Landsman,n. st baharia, mkaa inchi 
kavu. 








LARGE 


Land-tax, n. kodi ya shamba, [ya 
uwanja wa kujengea, &c. |. 

Landward, adv. wani, upande wa 
pwani. 

Lane, n. njia ndogo, mchochoro (mi- |. 

Language, n. /ugha§ maneno. The 
language of Zanzibar, kiunguja. 
Bad language, matukano, matust. 

Languid, a, (of disposition) -/epetevre, 
-legevu ;(from fatigue, weary )-chove. 
Be (become) languid, zyong’onyea. 

Languish, v. fifa, funguka, thoofika, 
taka kufa. 

Languor, n. utepetefu, ulegevu. 

Lank, a. -embamba, -gofu. 

Lankness, n. wembamba, ugofu. 

Lantern, n. fanusi, kandili. 

Lap, n. paja, pajani; (in racing) 
fungu, sehemu. Take in the lap, 
pakata, tia pajani. 

—~—v.lamba; (in fold) funga, kunja, 
funika. Lap over, pita, pitana, 
Lapidary, n. | fundi wa kukata na 
kukatua mawe na kuchora masuri, 

fundi wa vito). 

Lappet, n. ktshungi |vi-|. 

Lapse, v. fotoka, rudia thambi; 
(fail, pass away) punguka, tanguka, 


pita, potea, -fa. 

— n. kupila; (moral) kurudia 
thambi, kosa. By lapse of time, 
kwa siku kuwa nyingi. 

Larboard, n. upande wa shoto [wa 
merikebuni |. 

Larceny, n. 2222. 

Larch, n. (mli kama mvinje |. 

Lard, n. ufo wa nyama, mafuta ya 
nyama. 

Larder, n. ghala | ya kuwekea vya- 
kula, nyama, &c.). 

Large, a. (in size, importance) 
-kubwa, -kuu; (in quantity) -énge ; 
(thick) -nene; (long) -refu; (broad) 
pana; (well-grown) -4usa; (liberal, 
comprehensive) -ema, -a huruma, 
-a kukumbuka mengi, -a kusha- 
rikisha watu, -karimu, Of large 
heart, -ema, -enyihuruma,-karimu. 
Of large views, -eny: akili njema, 
hodari, just. At large, Awa ma- 
neno mengi, vikubwa; Set at large, 


LARGE-HEARTED 


Sungua, fungulia,acha, Beatlarge, 
funguliwa, tembea po pote, -wa 
huru, -enyi nafasi, Bea gentleman 
at large, szkalia, -wa mngwanda. 
People at large, wafu wengi. 

Large-hearted; a.-enyt moyo mwema 
(wa upole, ukarimu, 8c. ). 

Largeness, n. ukubwa, Sc. (Taz. 
Large). 

Largess,n. bakshisht, takarimu, pesa. 

Lark, n. (ndege ndogo arukaye juu 

juu akiimba sana). 

Larva, n. (mdudu kama funza, bus); 
(of bee) jana | ma-|). 

Larynx, n. hoo, shingo. 

Lascar, n. |bakaria wa kihindi). 

Lascivious, a. -fsadt, -potofu, -enys 
ng oa, -baya, -zinifu, -shaufu. 

Tasciviousness, n. kuwa Lascivi- 
ous, miatongozs, uzinifu. 

Lash, n. figo [ma-]; (of whip) 
kamba ya mjeledi. 

Lashing, n. pigo, kupiga; (cord) 
kamba ya kufungia. 

Laas, n. kijana mwanamke, kitwana, 
kijakazi. 

Lassitude, n. uchovu, ulegevu, ku- 
choka. 

Lasso, n. (Zanzi la kukamatia nyama 
kwa kuwafungasia pembeni, shi- 
ngoni, Sic.|. 

Last, v. endelea, ishi, dumu, kaa. 
It lasts, yakaa, haiozi, hatchakas, 
ina ausht. 

n. [chuma kama fuawe ya 
kufanyisia viatu). 

—— a, -a mwisho -a kwisha | kwa 
kwenda juu, chini, mbali, &c.); 
(nearest) -a karibu, huyu (Ati, hiki, 
&c.]. A last farewell, kwaga bu- 
viant. Atlast, mwtsho,kwa shidda, 
kwa kuchelewa ; (of surprise) kwa 
ajabu, kumbe. Last night, usiku 
wa leo, usiku huu uliopita. Last 
time, marra hiyo. At the last, 
mwisho, hatima, To the last, 
hatta mwisho. Breathe his last, 
kata roho, fariki, -fa. The last 
man to steal, st mtu wa kuiba 
hatta kidogo, wizi mbali, haibi 
kamwe. Last week, juma hii iliyo- 





213 


LATTERLY 


pita. Last year, mwaka wa jana. 
Of the last importance, -a maana 
sana, -a@ thamani nyingi, -kubwa 
mno. 

Lasting, a. -a ausht, “enyi kudumu 
(Taz. Last, v.). 

Lastly, adv. mwisho, hatima. 

Latch, n. kia, komeo, kikomeo. 

—— v. funga kwa komeo | kwa kia), 

Late, a. (near the end, last) -a 
nyuma, -a mwisho; (just past, 
recent) -a@ mbele, -a karibu na 
mwisho, -pya; (in past time) -/zo- 
pita, -liokwisha, -liotoka kuwa; 
(deceased ) marehemu ; (in the day) 
-a jioni, -a usiku. Be late, kawia, 
chelewa, ja nyuma, ja kinyume, 
kosa saa (wakati). Of late (lately), 
siku hizi, karibu, juzi, juzijuzi, 
St zamani, sasa hivi. It is getting 
late, usiku ukuu. 

Lateen (sail), n. (Tanga kama la 
chombo). 

Lately, adv. 41:03 karibu, juzijuzi, 

Latenesa, n. kuja nyuma, kuchelewa, 
kukosa saa. 

Latent, a. -4 siri, -a ndani, -sioone- 
kana, -a kustirika. 

Lateral, a. -a upande, -a kwenda 
upande, -a mbavuni, -a kando. 

Latest, a. mwisho, -a karibu, -a sasa 
hivi. ‘The latest fashion, mtindo 
wa kisasa. 

Lath, n. uwasa, wasa (nyasa |. 

Lathe, n. kerezo, kwerezo. 

Lather, n. pofu; (sweat) jasho, 

Latin, a. -a kirumi, -rumi. 

Latitude, n. (space, liberty, choice) 
nafasi, ruhusa, kuachiwa, ihtiari ; 
(in geogr.) (urefu wa kwenda toka 
Equator haita mahali fullani ka- 
skazini ao kusini). 

Latitudinarian, a. [-exyz mawazo 
yake na mashauri yake, st ya ku- 
fuata wangineo, si ya kiasi ao 
kawaida; (in religion) sz -a@ ku- 
shika imani Katoltko halisi |. 

Latrine, n. choo. 

Latter, a. -a pili, -a nyuma, -lt0- 


fuata. 
Latterly, adv. baadaye, siku hizi. 


LATTIOE 


Lattice, n. | fifo ao vibau vya kukt- 
ngamana, kimia, kama wavu wa 
mli ao chuma, kazi ya kimia). 

Laud, v. sifu, himidi, 

Laudable, a. -a kusifiwa, -a kusta- 
hilt sifa. 

Laudanum, n. afyuni, kasumba. 

Laudatory, a. -a kusifu, -a kuloa 
sifa, 

Lauds, n. sala za alfajiri. 

Laugh, n. cheko [ma-), kicheko [vs-). 

v. cheka ; (be mirthful) chekelea, 
cheza, furahi, Laugh at, cheka, 
thihakt, thardu, tweza. 

Laughable, a. -a kuchekwa, -a kuche- 
kesha, -cheshichesht. 

Laughing-stock, n. mfu wa kuche- 
kwa (wa kuththakiwa), thihaka, 
twezo; (dupe) darathuls. 

Laughter, n. cheko, macheko. 

Launch, v. (throw) piga, tupa; (set 
afloat) shusha, shua baharini; 
(make begin) foa, anzisha; (make 
a beginning) jitoa, ingia. 

m— n. kushua (merikebu mpya); 
(mashua kubwa ya merikebu, ma- 
shua ya moshi). 

Laundress, n. dobi | mwanamke |). 

Laundry, n. kiwanja cha dobi, pa 
kufulia nguo, josho. 

Laureate, a. Poet-laureate, | jina 
la heshima) mtunga mashairi wa 
mfalme. 

Laurel, n. (mti wa Ulaya, na majani 
yake). Laurels, heshima, fahari. 
Lava, n. (mawe yatokayo kwa mlima 
wa moto, mawe yaliyoyeyuka |. 
Lavatory, n. josho, chumba cha ku- 

nawa. 

Lave, v. oska; (touch, reach) fikia. 

Lavender, n. (maua ya kunukia 
sana, na rangi yake |. 

Laver, n. birika. 

Lavish, v. toa -ingi mno, toa kwa 
ukarimu, potesa | malt). 

2. -1Ngt mno, -enyi upotevu wa 
malt, -paji mno. 

Law, n. sheria, hukumu, amri; 
(custom, rule) desturi, kawaida, 
kanuni; (Jewish) toratt ; (natural) 








214 


LAY 


katiba, maumbile; (necessary pro- 
cess) /azima, sharti. Go to law, 
lela, shtakt, enda sheriani, enda 
kwa kathi, enda korti. Reign of 
law, yote kwa desturi na taratibu. 

Law-abiding, a. -/i: sheria, -sikifu 
wa sherta. 

Law-court, n. kwa kathi, korti, ba- 
yaza ya kathi. 

Lawful, a. halali, -ema, -a haki. 

Lawgiver, n. mtoa sheria. 

Lawless, a. -fotofu, -thalimu, -a 
Jeuri, -baya. 

Lawn, n. bustani | ya majani mazuri 
meroro; (linen) bafla nzuri nye- 
mbamba, 

Lawsuit, n. uda wa, da’wa, maneno 
[mbele ya kath |, mashtaka. 

Lawyer, n. mwana sheria, mwals- 
mu wa sheria, mdai, mwombezi, 
mnenezi. 

Lax, a. (slack, mild) -/egevu, -pole ; 
(lawless) -fotofu, -baya; (feeble) 
St -a nguvu, thatfu. 

Laxative, a. -a kuharisha, -a kule- 
gerd. 

Laxness, Laxity, n. wlegevu, uthat- 
Ju, upotofu. 

Lay, v. (p. t. sa pf. t. Laid) weka, 
tia, lasa; (spread) tanda; (cause 
to be still) #w/isa; (eggs) faga; 
(a wager) pinga, weka (sharti); (a 
table, food) andika. Lay about, 
piga pande zole. Lay by (up, in), 
weka akiba, weka. Lay down, toa, 
acha; (assert with authority) fu- 
ndisha, amuru, toa, Lay hands 
on, Lay hold of, kamata, shika, 
pelekea mikono. Lay heads to- 
gether, fanya shauri pamoja. Lay 
on, piga piga ; (apply) paka, bandi- 
ka. Lay (a charge) against, Lay 
to (one's charge), pakiza, pakilia, 
wekea, tilia. Lay open, funua, 
eleza; (by cutting) fumbua. Lay 
out, sengeneza; (spend) toa gha- 
rana,tumia, Lay siege to, sungu- 
shia mji jeshi vitani, fanyia ma- 
singiwa. Lay wait for, ofea. Lay 
waste, karibu, teka, kumba. 


utaratibu wa ulimwengu, tabia,| -——n. wimbo, utenzi. Lay (lie) of 


LAY 


the land, swra ya inchi, hali ya 
mambo, 

Lay, a. [-a mtu Mmasihiya asiye 
padre); (unprofessional) -jinga, si 
-a mwalimu. 

p.t. ya Lie. 

Layer, n. safu, daraja, kunjo(ma-], 
tabaka. In layers, kwa kupangana 
juu kwa juu, kwa kupangilika, 
kwa kutabikiana, maalikano. 

Layman,n.( Mmasihiya asiyepadre|). 

Lazaretto, Lazar-house, n. nyumba 
ya wenyi ukoma. 

Lasiness, n. uvivu, uzembe, ulegevu. 

Lazy, a. -vivu, -zembe, -legevu. 

Lea, n. shamba la majani, konde 
[ma-]. 

Lead, v. (p. t. na pf. t. Led) ongoza, 
peleka, fikisha; (induce) ongoza, 
vula; (precede) tangulia; (direct, 
superintend ) sawala, simamia, -wa 
na ukuu; (proceed) enda | katika); 
(begin) ansa (mchezo); (in music) 
toa kongwe, imbisha, Lead a life, 
enenda, ishi, fanya. It leads to, 
tnalekea, mwisho wake ni; (of road) 
yaenda (makali). Lead astray, 
poteza, kosesha. 

n. kuongoza, welekezo, &c.; 

(direction) ukuu, uwezo, amri; 

(precedence) kutangulia, kucheza 

kwanza; (amount of lead) kadiri 

ya kutangulia; (in singing) kongwe. 

Take the lead, Zangulia, Givea 

lead (in singing), toa kongwe, bwa- 

ga). a 

n. /isast; (for sounding) dz/a:. 
Lead-pencil, kalamu [istyo wino, 
ya mate), pensil. 

Leader, n. kiongozi | vi-), mkuugenzi, 
mkuu, wa kwanza, mtangulizi, 
msimamizi, 











Leading, n. maongozi, usimamizi, | 


ukuu. Be in leading-strings, -wa 
mjinga, -wa kama mtoto. 
——.a.-kubwa,-a kwanza, -tangulizi. 
Leaf, n. (pl. Leaves) jani [ma-] ; 
(of a book) ukarasa [karasa]; (of 
cocoa-nut) £utz [wa-]; (of banana) 
gomba [ma-|; (thin piece) | kifu 
chembamba kipana), bamba, 


215 


LEARNING 


Leafless, a. pastpo majani, -tupu. 
Leaflet, n. att ndogo, jusuu. 
Leafy, a. -enyi [-a] majani mengi. 
League, n. mapatano, shartt, usha- 
rika,chama; (measure) | kipimo cha 
urefu, kama Miles tatu). Be in 
league, -washayri moja sharikiana. 

v. patanisha, unganisha. 

Leak, v. wuja. Leak out, Zoka, fu- 
mbulika |siri). Spring a leak, 
anza kuvuja, fumuka. 

——n. kuvuja, mvujo; (hole) ufa 
[my-], tundu; (escape of water) 
maji yakivuja. 

Leakage, n. kuvuja. | 

Leaky, a. -enyi kuvuja; (of boat, 
Bic.) -bovu. 

Lean, a. -a kukonda, -embamba, 
gofu, sé -enyt shahamu, st mafuta ; 
(scanty) -chache, haba. Become 
lean, konda. 

v. nama, -enda upande; (cause 

to rest) ‘egemeza, Leanon, against, 

egemea, tegemea, jeegama na | kati- 
ka\,gandamia. Lean to, towards, 
lekea, taka zayidi, inamia. 

n. (of meat) mnofu. 

Leaning, n. kuinama, matnamtist 
&c. (Zaz. Lean); (inclination) 
kuelekea, maelekeo, kutaka, kuka- 
bili. 

Leanness, n. kukonda, wembamba. 

Lean-to, n. kipenu |vt-|. 

Leap, v. (p. t. na pf. t. Leapt, 
Leaped) ruka, chupa, jttapa. 

—— n. mruko, ruko | ma- |), chupo. 

Leapfrog, n. (mchezo wa kuruka- 
ruka |. 

Leap-year, n. (mwaka wa kuzidi 
siku mmoja, killa mwaka wa 'nne). 

Learn, v. (p. t. na pf. t. Learnt, 
Learned) jifunza, fundishwa, 
soca; (be intormed) arifiwa, pata 
habari, ambiwa. 

Learned, a. -enyt elimu, -just. A 
learned man, mwalimu, hakimu, 
mtaalamu {wae |. 

Learner, n. mwanafunzi | wa-|. 

Learning, n. elimu, hekima, maa- 
rifa. A man of leaming, mwana 
wa chuoni, mwalimu, mtaalamu. 











LEARNT 


Learnt, p. t. za pf. t. ya Learn. 

Lease, n. sharti ya kupangisha 
(nyumba, duka, shamba |, mkataba 
wa kukodisha, hati ya kuajirisha. 
Let on lease, pangisha, kodisha, 
ajtrisha. ‘Take on lease, panga, 
ajiri. 

—— v. (hire) panga, ajiri; (let) 
pangisha, ajirisha. 

Leasehold, a. -a kupanga, 
kuajiri. 

Leash, n. tanzi [la kuzuia mbwa za 
kuwinda), kamba. 

Least, a. na adv. -dogo kuliko yote, 
-lio -dogo, -dogo sana, Least. in 
the least, kidogo tu, hatta kidogo. 
At least, /akini, bassi, wayo yote, 
kwa vyovyote; (guite certainly) 
pasipo shaka, haikosi. 

Leather, n. ngozi | iliyotengenezwa, 
st mbichi). 

Leathern, Leathery, a. -2 ngozi, 
kama ngozi. 

Leave, n. ruksa, ruhusa. By your 
leave, kunratht,simillah, jihathari, 
pole. Take leave, aga; (presume) 
thubutu. 

v.(p.t. na pf. t. Left) acha, achia; 
(depart) Zoka, ondoka ; (bequeath) 
vithisha; (as remainder) saza, ba- 
kiza. Leave off, acha, isha, koma. 
Leave out, pitia, ruka, si lia. Be 
left, achwa, baki, salia. There is 
some left, shinda liko bado. 

Leaven, n. chachu; (principles) 
mafundisho, mathehebu, elimu. 

v. chacha; (affect) geuza, 
changanyika na; (spoil) Karibu, 
ghoshi. 

Leaves, pl. ya Leaf. 

Leavings, n. mabaki, masalio, ma- 
sazo, makombo. 

Lectern, n. [mesa ya kusomea kani- 
sant). 

Lection, n. somo [ma-}. 
Lectionary, n. [ uéaratibu ao kawat- 
da ya kusoma Bible kanisani |. 

Lecture, n. mafundisho, hotuba. 

Lecturer, n. mwalimu, mkufunzi, 
mtoa hotuba. 

Lectureship, n. kazi ya Lecturer. 


-a 








216 





LEGIBILITY 


Led, p. t. na pf. t. ya Lead. 

Ledge, n. ushi [my-], mdomo [ms-], 
ukingo | ki: eo (shelf) ubau, kibau. 
A ledge of rock, mwamba (mit-). 

Ledger, n. daftari kubwa. 

Lee, Leeward, Lee-shore, Lee- 
side, n. upande wa chini [ustolekea 
pepo), upande wa demani. 

Leech, n. (mdudu afyonsaye damu |, 
mruba [mt-]; (doctor) tabibu. 

Leek, n. kitunguu kidogo. 

Leer, v. /asama kitongotongo. 

n. jicho upande, kijicho. 

Lees, n. (of wine) sira, masira, 
kishinda. 

Leeward, adv. (7as. Lee), kwa 
demani. 

Leeway, n. (mwendo wa chombo 
kikichukuliwa Leeward |. 

Left, p. t. na pf. t. ya Leave. 

——, Left-hand, n. 2a a. -a kushoto, 
-a kuke, upande wa kushoto, 

Left-handedness, n. shoto, 

Leg, n. mguu (mi-|; (of a bed) 
tendegu|ma-]. Be on his legs, sz- 
mama tlli kutoa maneno; (recover 
oneself) okoka, -wa -sima. 

Legacy, n. uriths; (religious) wakifu. 
Leave a legacy to, rsthisha, achia ; 
(for religious purposes) wakifia. 

Legacy-hunter, n. [msipendehkeza 
kwa ajili ya kupata urithi |. 

Legal, a. halali, sahihi, -a haki, -a 
sheria, Make (declare) legal, 
halalisha. 

Legality, n. uhalali, usahihi, haki. 

Legalise, v. halalisha, sahihisha. 

Legate, n. mjumbe | wa- |), barosi. 

Legation, n. ujumbe, ubarost. 

Legend, n. kadithi | isiyo na hakika), 
ngano, hikaya, kisa cha uwongo; 
(inscription) mwandiko, tarthz. 

Legendary, a. -a Atkaya, hadith, 
st -enyt hakika. 

Legerdemain, n. miujiza, misungu, 
kiinimacho. 

Legging, n. (funiko la mguu kwa 
goli na chini, la kipingili cha 
mguu). 

Legibility, n. kusomeka, uzuri | wa 
kuandika), ufasihi. 


LEGIBLE 


Legible, a. -a kusomeka, thahtrt, 
zuri. 

Legion, n. jeshi la asikari | kirumi); 
(abundance) wingi. 

Legionary, n. (mfu wa Legion, 
asikari wa kirum: |. 

Legislate, v. fanya sheria, toa sheria. 

Legislation, n. kufanya sheria. 

Legislative, a. -a kufanya sheria, 

Legislator, n. mfanya sheria. 

Legislature, n. (jami: ya watu 
wenyi kufanya sheria), serkali. 

Legitimacy, n. uhalalt, usahihi, 
hake. 

Legitimate, a. halali,sahthi, -a haki. 

Leguminous, a. -enyt kunde, kama 
kunde. 

Leisure, n. faragha, nafasi, wakati. 

Leisurely, adv. Zaratibu, pole pole. 

Lemon, n. #mau (ma-). 

Lemonade, n. maji ya ndimu. 

Lemur, n. komba wa Bukini. 

Lend, v. (p. t. ma pf. t. Lent) 
azima, kopesha, karitht; (supply) 
toa, -pa. Lend a hand, sayidia. 
Lend an ear, sikiliza. 

Lender, n. mkopeshaji ; (of money) 
mla riba. 

Length, n. urefu, kadiri ya urefu. 
At length, mwisho, baadaye; (fully) 
kwa wingi, kwa maneno mengi. 
Measure one's length on the ground, 
anguka fulifuli. At full length, 
-ole pia, kamili, Go to great 
lengths, jastria, jaribia yote; (use 
efforts) fanya wingi, jitahidi. 
Keep at arm's length, sukumia 
mbali, kataa urafiki, tenga. 

Lengthen, v. nyosha, ongezea urefu, 
fanya -refu, eneza. 

Lengthwise, adv. kwa urefu. 

Lengthy, a. -refu, -refu mno, -a 
kuchosha. 

Leniency, n. upole, huruma. 

Lenient, a. -pole, -a huruma, si -kali. 

Lenity, n.— Leniency. 

Lens, n. £100 [cha kuwashia moto, 
cha durabini, &c.),. 

Lent, n. | siku arobaini za kufunga 
kimasihiya, Karesima). 

— p. t. na pf. t. ya Lend. 


217 


LETTER 


Lenten, a. -2 Lent, n. 

Lentil, n. unde. 

Leonine, a. kama simba. 

Leopard, n. chui, 

Leper, n. mwenyi ukoma. 

Leprosy, n. ukoma, balanga, jetha- 
mu, matana. 

Leprous, a. -enyt ukoma, -a ukoma. 

Lesion, n. donda, jeraha |ma-). . 

Less, a. na adv. dunt, -dogo zayidi, 
-dogo, kidogo, kinge. Lessthan,du- 
ni ya, -dogo kuliko. Less by, kassa. 
-less, (in comp.) Pasipo, st -enyi, 

Lessee, n. mwenyi kupanga| kuajiri |. 

Lessen, v. punguza, fanya -dogo; 
(neut.) zunguka. 

Lesser, a. -dogo zayidi, -ito -dogo. 

Lesson, n. somo, fundisho |ma-]}; 
(reproof) maonyo, shutumu, lau- 
mu; (portion of Bible) [sehemu ya 
Bible ya kusomeka makanisani, 
sura|. 

Lest, conj. zszwe, -sz- (with subj.), 
kwa hofu -si-, kwa maana -st-, 
alli -si-. Lest he die, aszfe. 

Let, v. (p. t. na pf. t. Let) acha, ru- 
husu, toa ruhusa; (for hire) pa- 
ngisha, ajirisha, kodisha, Let me 
die (imperat.), #z/e. Let him be 
beaten (imperat.), apigwe. Let be, 
Let alone, acha. Let blood, toza 
damu. Let down, énamisha, shu- 
sha, tua. Let drive, Let fly, piga 
kwa nguvu. Let fall, angusha; 
(a remark) mena. He let it fall, 
tlimponyoka. Let in, fungulia 
mlango, karibisha, ingiza. Let go 
(loose), fungulia, acha, puliza. 
Let off (trap, &c.), fegua, piga. 
Let out, fungulia, funua, feleti, . 
toa nje; (expand) panua, eneza, 
kunjua, legeza ; (on hire) pangtsha. 
(House) to let, (nyumba) -a ku- 
panga. Let alone (not to mention, 
not only), /icha ya. 

n. £izuio. 

Lethargic, a. -enyz Lethargy, -ze- 
mbe. 

Lethargy, n. usingizi mistlo, kuzi- 
mia, uztto. 

Letter,n. waraka (ny-), barua, hati; 





LETTERED 


(of alphabet) #arufu; (written 
words) maneno yenyewe, maneno 
halisi. 1 acted according to the 
spirit rather than the letter "of his 
instructions, nalifanya aliovyotaka 
st alivyoandika, nalifikiliza shauri 
lake kuliko maneno yake. To the 
letter, kabisa, halisi, pia. Letters, 
elimu, maarifa, vitabu, vyuo. A 
man of letters, mwana vyuoni, 
mtaalamu | wa-|. 

Lettered, a. -enyi elimu, -enyi ma- 
fest mazuri, -laalamu. 

Letter-press, n. maneno yaliyopigwa 
chapa, maandiko, maneno. 

Letter-weight, n. kinyikizo. 

Lettuce, n. (mboga ya kizungu|. 

Levant, n. (inchi za mashariki za 
Mediterranean Sea |. 

Levee, n. baraza. Hold a levee, 
barizi. 

Level, a. sawa | kama bahari, kama 
juu ya maji |, sawa sawa, pana. 
v. sawazisha, fanya sawa; 
(knock down) angusha, bomoa; 

(aim) Zekesa. 

-—— n. (position) halt [ya juu, ya 
chini), cheo, daraja Wa Lkipa- 
nde chaku pimia usawa). Ona 
level, sawa. On different levels, 
moja chini moja juu, mbalimbali. 

Leveller, n. mharibifu, mpotevu. 

Lever,n. (of iron) mlaimbo (mi-); 
(of wood) mti [mz-]. 

Leverage, n. (nguvu ao matumizi 
ya mtaimbo ao nyenzo|. 

Leveret, n. kisungura, mtoto wa 
sungura. 

Leviathan, n. (mnyama mkubwa 
wa maji), mamba ; (kitu cho chote 
kikubwa mno). 

Levite, n. Mlawi | Wa-). 

Levitical, a. -a Walawi, -a kilawi. 

Leviticus, n. (A:tabu cha tatu cha 
Musa katika Bible]. 

Levity, n. purukushani, uhafifu, 
kuchezacheza, roho hafifu. 

Levy, n. mchango, chango (la asi- 
kari, kodi, &c.|; (muster) kundi 
la asikari. 

—— v. changa, tora. 





218 


LIBIDINOUS 


Lewd, a. -fisadi, -asherati, -zinifu. 
Lexicographer, n. (mbuni kamusi |. 
Lexicon, n. kamusz. 

Liability, n. supasiwa, kuwiwa ; 
(tendency) kuelekea; (debt) dent. 
Liable, a, -enyi hupastwa, -a kupa- 
swa, -enyt kustahilt (kupatwa, 
kushikwa. kulekea); (of debts) 

-enyt kuwiwa. 

Liar, n. mwongo [wa-], msandiki, 
mnafiki. 

Libation, n. sadaka | ya kumimina|. 

Libel, n. katt ya masingizio, ma- 
singizio, mashtaka ya burre [ya 
uwongo |. 

—— v, singizia vibaya [burre}. 

Libeller, n. wfoa Libel. 

Libellous, a. -a kusingizia. 

Liberal, a.(generous) -karimu, -pajt, 
ema; (abundant) sugi, -tele, “he. 
bwa ; (in ideas) -enyi ufu mwema, 
Sathilé, -a nia bora, bora; (in 
politics) [-@ kufuata vijana kuliko 
wazee|. <A liberal education, ma- 
lest ya kiungwana, malezi bora. 
Liberal ideas (moyo wa kuku- 
mbuka vingi na kufalia wengt |; (in 
politics) moyo wa kufuata Liberal 
Party. Liberal Party, n. (wasushi 
wa sheria, watakao kugeuza na 
kutengeneza sheria nyingi), mahi- 
rimu, vijana | kuliko wazee|. 

Liberalism, n. zia na mashauri ya 
Liberal Party. 

Liberality, n. ukarimu, upaji, we- 
ma, ufathili, nia bora za kufalia 
wengi. 

Liberalize, v, angaza, ongoza, tenge- 
neza, 

Liberate, v. fungua, achilia, toa 
ulumwmant, toa nje. 

Liberator, n. mwenyi kuweka huru, 
mwokozi, mkombozi. 

Libertine, n. mfisadi, mwasherati, 
mzinifu (wa- |. 

Libertinism, n. ufisadi, &c. 

Liberty, n. whuru, ungwana; (per- 
mission, choice) ruhusa, nafasi, 
thitart, kuachiwa, hutosuiwa, ku- 
funguliwa, 

Libidinous, a. «= Lewd. 


LIBRARIAN 


Librarian, n. miinst wa vitabu, 
msimamizi wa Library. 

Library, n. (books) jamii ya vitabu; 
(room) nyumba ya kuwekea vitabu, 
chumba cha kusomea. 

Lice, pl. yz Louse. 

Licence, n. (written) cheti, hats; 
(outrage) jeuri, upotofu; (permis- 
sion) ruhusa, 

Licentious, a. -asherat:, SC. 

Licentiousness, n. washkerati, ufi- 
sadi, uzinifu. 

Lichen, n. (tama pofu ao kutu juu 
ya miti na miamba). 

Lick, v. ramba. 

Lid, n. kifuniko, kipande cha juu; 
(of box) «bau wa juu ; (of earthen- 
ware pot, &c.) mkungu [mi-, wa 

— kufunikia), kibia |vi-). 

Lie, n. uwongo, wongo. Give the lie 


to, kanya, kanisha, onya uwongo, | 


shtakia uwongo. 

Singtista. 

v. oa uwongo, sema Uwongo. 

v. (p. t. Lay, pf. t. Lain) /ala, 
Jinyosha; (be placed, rest) kaa, 
-wako, wekwa. Lie on, with, at 
the door of, -wa juu ya. As far 
as in me lies, kadiri niwezavyo. 
Lie over, kaa, baki, wekwa. Lie 
hard, heavy on, /emea. Lie in wait 
for, ofea, vizia, donea, Lie across 
each other, pandana, kingamana. 
Lie at the mercy of, Lie under, -wa 
chins ya. 

Liege, a. na n. -enyi amri, bwana. 

Lieu, n. In lieu of, makali pa, 
badala ya. 

Lieutenant, n. akida mdogo; (re- 
presentative) wakili [ma-]. 

Life, n. (pl. Lives) uzima, uhayi, 
maisha; (existence) kuwa na uzt- 
ma, kuishi, kuwa, kuwako; (vital 

- force) roho, damu; (person) mtu 
mzima ; (living creatures) vtumbe; 
(vigour) nguvu, bidii, wepesi; (way 
of living) maisha, mwendo, mwe- 
nendo ; (human affairs) ulimwengu, 
mambo; (history) kabari ya mai- 
sha,habari, hadithi,kisa; (darling) 


Tell a lie about, 








kipenzi. To the life, As large as. 


219 


LIGHT 


life, sawa sawa, kama -livyo halisi. 
Seek the life of, zaka kuua. Have 
the life of, wa. Life-blood, roho, 
damu. Life-interest, Life-annuity, 
[ fayida ya kitambo, ya muda wa 
massha). 

Life-boat, n. (mashua ya salamu, ili- 
yotengenezwa makusudi kuponya 
watu hatarini, hatwest kuzama 
kabisa). 

Life-guard, n.asikari[wakumngojea 
mfalme mwenyewe),. 

Lifeless, a. -/u. -enyi kuzimia; 
(feeble, dull) pasipo nguvu, -legevu, 
baridi. 


Lifelike, a. kama kitu chenyewe, 
sawa sawa, kama -livyo halisi. 

Lifelong, a. -a maisha pia, mpaka 
kufa. 

Lift, v. inya, pandisha, pasa, paliza, 

kweka, nyanyua, kweza; (improve) 

ongoza, tengeneza, tukusa; (rise) 

panda, inuka. j 

n. msaada ; (hoisting machine) 
(mtambo wa kupandishia vitu na 
watu kwa orofa za juu nyumbani), 
mduara. 

Ligament, n. mshipa | mi-), kamba, 

Ligature, n. 422, kamba, kitambaa. 

Light, n. nuru, weupe, mwanga, 
anga; (daylight) mchana ; (bright- 
ness) wangafu, mng'ao; (window) 
mwangaza |mi-), dirisha |ma-); 
(enlightenment) maarifa, akili; 
(ppblicity) #bayani, kuwa wasi; 
(famous person) mfu wa sifa, 
mashuhuri; (point of view), £tnsi 
ya kufahamu. Throw light on, 
mulikia; (explain) elesa. Bring 
to light, funua, onyesha, bainisha. 
According to my lights, #zonavyo 
mims. By the light of grammar, 
kwa kukumbuka sarufi. Light of 
nature, akili, In this light, in that 
light, Azv2, vile. 

a. (in weight) -cpest, rahisi; 

(gay, pleasing) -a furaha, -a ku- 

pendeza; (worthless) -nyonge, -ba- 

ya, hafifu; (slight) -dogo, kidogo, 

-chache; (gentle)-a polepole,-anana, 

laini; (loose, crumbly) -¢2/tetz/x ; 








LIGHT 


(in colour) -exfe ; (troops) (-enyi 
stlaha nyepest|. Light coin, sa- 
rafu mbaya hafifu. 

Light, v. (p. t. za pf. t. Lighted, 
Lit) (kindle) washa, (neut.) waka ; 
(make light) angaza, mulikia ; 
(help with light) seleka kwa 
taa, mulikia njiani. Light on 
(upon), ‘ita, jia; (meet with) 
pata, kuta, angukia; (discover) 
vumbua. Make light of, sharan, 
tweza, si -angalia. Throw light 
on (a subject), eleza, fafanisha., 
Bring to light, funua, vumbua. 

Light-armed, a. [-enyi selaha 
chache si nzito). 

Lighten, v. rakisisha, punguza, fa- 
nya -epest; (give light) angaza, 
ng aliza, mulikia; (relieve) fariji; 
(emit lightning) toa umeme. 

Lighter, n. mashua | kubwa, ya kazi |; 
(of lamps) mwenyi kuwasha 
(aa). 

Light-fingered, a. -a kuiba, kijivi, 

Light-headed, a. -4 kurukwa na 
akili, -enyi kichaa, -a akili chache, 

Light-hearted, a. -kunjufu, -a fu- 
raha, -a kucheza. 

Lighthouse, n. (mnara wenyi taa 
ya kuashiria njia|. 

Light-infantry, n. (asikari wa 
kwenda mbio, wenyi selaha si 
nzito). 

Lightly, adv. (easily) upesi, rahisi; 
(hastily) pasipo kufikiri, kwa ha- 
raka; (slightly) kidogo, upesi, 
burre; (gracefully) kwa madaha. 

Lightness, n. kuwa Light, wepesi, 
urahisi; (worthlessness) uhafifu. 

Lightning, n. umeme. 

Lightning-conductor, n. | kipande 
cha kukingia umeme). 

Lights, n. (knowledge) maarifa, 
akili; (of animals) yavuyavu, He 
lives up to his lights, afanya vema 
kadiri ajuavyo, mwema kwa kadiri 
yake. 

Like, v. penda, taka, chagua, ona 
-tamu. As you like, upendavyo, 
hiari yako. Do as one likes, fum:a 
roho. 


220 


LIMITATION 


Like, n. kifani (vi-), mfano |mi-), 
mwenzi ; (desire) mapenzi. 

a. sawa, -a kufanana, -a mfano 

mmoja, mamoja. As like as not, 

naona, labuda. (In comp.) -like, 
kama. Childlike, kama mtoto, 

Be like, fanana [na], -wa mfano 

mmoja, twazana, twaana, lingana, 

-wa sawa. 

conj. sawa na, mfano wa, kama, 
mihili ya. 

Likelihood, n. kuwa Likely. 

Likely, a. It is likely, There is 
a likelihood of it, Most likely, 
naona itakuwa, nathani, inakabil? 
kuwa, yalekea, yataka kuwa, la- 
buda, haikosi. A likely man, 
mzuri, wa kupendeza. 

Liken, v. fananisha, linganisha. 

Likeness, n. mfano [mt-], kifani 
[vt-], sanamu, sura, mithili, mli- 
ngano. Have a likeness, -wa mfano 
mmoja, fanana. They have a great 
likeness, wamefanana sana. 

Likewise, adv. na tena, katidiika. 

Liking, n. mapenzi, kutaka, mataka, 
upendeleo, tamaa. ‘ake a liking 
to, iza habbant, elekea. 

Lily, n. (wa zuri la kizungu). Blue 
water-lily, yungi yungi. 

Limb, n. sehemu ya mwili, kiungo, 
mkono, mguu; (of a tree) Zawi 
[ma-]. There is pain in all my 
limbs, maungo yote yantuma, 

Limber, n. (nussu ya gari la mzi- 
nga |. 

Limbo, n. ahera ; (prison) gereza. 

Lime, n. chokaa; (fruit) dimu,ndimus 
(tree) mdimu (mi-); = Linden. 

Lime-kiln, n. fanuu la chokaa. 

Limestone, n. mawe ya chokaa, 

Limit, n. (boundary) mpaka [mi-]; 
(restriction) 4#2u%0; (extent) kadi- 
rt, kiast, eneo; (utmost extent) upeo, 
kipeo, mwisho. 

v. suta, funga, katiza, wekea 
mpaka, kata ruhusa. Limit to, 
gombeza yote illa. Be limited to 
(in scope, meaning), kuzika na. 

Limitation, n. kusuta, hisuto, 
mpaka (mt-), sheria, sharti, 











LIMITED 


Limited, a. -a kadiri, -pungufu ; 
(small) -dogo, -embamba, -chache. 
Limitless, a. gasipo kiasi, billa 
kadiri, kupila kadiri yote. 

Limn, v. andika sanamu, iga kwa 
kalamu. 

Limp, a. Zekefeke, laini ; (relaxed) 
Jegevu. 

v. chechema, sila. 

Limpid, a. safi, -eupe. 

Linden, n. (mti wa Ulaya}. 

Line, n. mstari (mi-), mfuo (mi-], 
safu; (cord) kamba, kitani; (for 
fishing) mshipi, ugwe; (of verse) 
shairi |ma- |; (course)njia, mwendo; 
(kind) ginsi, namna; (direction) 
maelekeo, upande; (of shooting) 
shebaha; (occupation, conduct) 
kazi, mwenendo, shughuli ; (suc- 
cession, procession, file) mwanda- 
mo, mafuatano; (line of descent, 
race) ukoo, ufungu, jamaa; (mili- 

' tary) jeshi la asikari ; (fortifica- 
tion) boma, kituo cha asikari; 
(camp) kituo, kambi; (of battle) 
kupanga vita; (railway) njia ya 
magari ya moshi; (of ships, &c.) 
(merikebu za kampani, jamii ya 
meli, nyingi; (mathemat. mstari 
(wenyi urefu, si upana wala 
unene |; (as a measure) [Sehemu ya 
thenashara ya Inch]; = Hqua- 
tor; (telegraphic) simu. Draw 
a line, piga mstari; (make a 
limit) piga mpaka, fanya mwisho 
(Atkomo|. Hard lines, jambo zi" 
to, uthalimu. Out of line, s¢ sawa, 
st taratibu, mshathar?. Fall into 
line, jepanga. Place in line, Panga, 
vatibisha. Line-of-battle ship, 
manowari kubwa. There is no 
hard and fast line in these matters, 

. mambo haya yanapitana. 

v. (of clothes) Zabiki, tia tabaka; 

(form line in) jangana kwa, 

jipanga katika ; (till inside) jaza 

ndani. Line with, panga ndani 








ya. 

Lineage, n. ufungu, jamaa ; (pedi- 
gree) nasaba, ukoo. 

Lineal, Linear, a. 9 mstari, -a 


221 


LIQUOR 


mistari; (by descent, family) kwa 
ufungu, kwa kuzaliwa. 

Lineament, n. sura, uso. 

Lined, a. -enyi Lining. A lined 
cloth, dztana ya nguo. 

Linen, n. £z/ani, nguo ya kilani. 

Linen-draper, n. mwuza nguo. 

Liner, n. (ship) mei. 

Linger, v. 4awta, kaa, sita, tanga, 
siri. 

Lingual, a. -a ulimi. 

Linguist, n. mwenyi kujua lugha 
nyingi. 

Linguistic, a. -a Zuoha. 

Liniment, n. dawa ya kupaka. 

Lining, n. tabaka, nguo ya kuliwa 
ndani [kama kaba ya kanzu), 
bitana. 

Link, n. pete; (joining) kiungo. 

p v. unga, fungasa, fungamani- 
sha. 

Linnet, n. (ndege ya Ulaya|. 

Linseed, n. | mbegu za kitani). 

Lint, n. (nguo ya pamba nyororo ya 
kubandikia dawa). 

Lintel, n. kizingiti [cha juu ya mla- 
ngo|. 

Lion, n. simba ndume, simba; (re- 
markable object) jambo la kuaja- 
bisha walu,mtu wa ajabu, maajabu. 

Lioness, n. simba jike. 

Lionize, v. [tembeza mahali na taza- 
misha vitu vilivyomo). 

Lip, n. mdomo |mi-|); (edge) uki- 





ngo. 

Lip-ring, n. ndonya. 

Liquefaction, n. kuyeyuka, kugeuka 
maji. 

Liquefy, v. yeyusha, geuza maji. 

Liqueur, n. | divaz ya sukalt, ya ku- 
kolewa, ya nguvu |. 

Liquid, a. -a maji, kama maji; 
(smooth) Zaimz, -0roro; (clear) 
-angafu, -eupe. 

n. maji, (kifu kisichoshikikana|. 

Liquidate, v. /ipa deni kwa urari, 
fanya hesabu safi. 

Liquidation, n. kulipa deni, 8tc. 

Liquor, n. maji; (beverage) ki- 
nywaji ; (intoxicating) kileo, Be 
in liquor, /ewa. 





LIQUORICH 


Liquorice, n, ses. 

Lisp, v. sema kitembe. 

—, Lisping, n. kitembe. 

List, n. hesaby, fahirisi; (invoice, Sc.) 
worotha, ortha, daftari, Enter the 
lists, enda kupigana, shindana. 

Listen, v. sikia, sikilisa. 

Listener, n. msikiaji, msikizi (wa-|. 

Listless, a. -fepetevu, -legevu, -ztto. 

Lit, p. t. ma pf. t. ya Light. 

Litany, n. [sala za kuomba kani- 
Sant, sa padre na watu wakiiti- 
kana). 

Literal, a. haswa, halisi, -a maneno 
yenyewe, -4a maana tliyo wast. 
Literal translation, (afasiri wa 
maneno yole moja moja|. 

Literally, adv. kwa nsi ya 
Literal; #alfisi, kweli. He did 
literally nothing, Aakutenda hatta 
neno. 

Literary, a. (-enyi kujua vitabu na 
maarifa yaliyomo,-a waana vyuoni, 
-enyi habari ya vitabu na kusoma, 
-a mambo ya elimu). 

Literate, a. -enyt elimu, -taalamu, 

—— n. (mwenyi elimu kadiri ao ya 
kutosha |. 

Literature, n. (vilabu, jamii ya vi- 
tabu na maandiko; (profession) 
kasi ya kusoma na kuandika vi- 
tabu; (classical) vitabu vya maa- 
ndiko mazuri na ufasaha|. 

'Ditharge, n. (fovu la fetha, mavi 
ya fetha). 

Lithe, a. -¢fesz. 

Lithograph, v. fanya Lithography. 

—n. tlhofanyika kwa Lithogra- 


phy. 
Lithographer, n. fundi wa Litho- 
graphy. 
Lithographic, a. -4 Lithography. 
Lithography, n. (asi ya kupiga 
chapa kwa kutuma jiwe). 
Litigant, n. mda'wa | wa-|. 
Litigate,v. Zefana, shtakiana, gomba- 
na, enda shertant, enda kwa kalhi. 
Litigation, n. da wa, hukumu. 
Litigious, a.-a kupenda Litigation, 
-shindant, -gomvi, -teta na watu. 
Litter, n. machela ; (for cattle) ma- 


222 


LIVING 


jani | ya kulalia nyama), malalo ; 
(mess) Zakatfaka ; (young of an ani- 
mal) watoto [wa nyama|. 

Litter, v. chafua, tia takataka; (pro- 
duce young) saa [wanyama]. 

Little, a. -dogo, -chache, kidogo, ha- 
ba; (insignificant) -nyonge, hafifu, 
thaifu, kt-. A little, kidopo, punde. 
A little more, dado kidogo, punde 
zaidi. Littleby little, £:dogo kidogo, 
punde kwa punde. Take up little 
by little, chofa. Little one, mtoto. 
A little boy, £#ofo. A little thing, 
kidude |vi-). Make little of, 
tharan, twesa, punguza. 

Littleness, n. udogo; (meanness) 
unyonge, Sc. (Tas. Little), 

Littoral, a. -4 want. 

Liturgical, a. -a Liturgy. 

Liturgy, n. | kawaida ya sala na iba- 
da ya dini, taratibu ya Usharika 
Mtakatifu |. 

Live, v. -wa na usima, -wa hayi ; 
(exist, remain) -wa, 2shi, kaa, 
dumu; (get maintenance) pata rt- 
siki, pata nafuu. Live on, -la, 
ponea, liskwa. What does it live 
on? hula ning? What does he 
live by? kazi yake nini? Live 
-down, shinda kwa saburi, vumilia. 

a, -28ma, hayt; (burning) -a moto. 
Live coals, makaa ya moto. 

Livelihood, n. nafuu, riziki, uchu- 
mti. 

Lively, a. -cpest, -a kuchekesha, -a 
kucheza. . 

Liver, n. ini [ma-]. 

Livery, n. (nguo sa urembo, mava- 
lio ya mtumishi nyumbani). 

Livery-stable, n. | banda la frasi wa 
kupanga|. 

Lives, pl. ya Life. (7az. Live, v.) 

Live-stock, n. nyama (zilizo mali, 
ng'ombe, mbust, kondoo, frast). 

Livid, a. -a rangi ya lisasi, -eupe 
kidogo, -eust. 

Living, n. nafuu, risiki, uchumi; 
[east yenyi uchumi ya padre ma- 

1 fullant, pa kukaa padre). 
hayi, -stma; (working, 

energetic, moving) -eny: Nguvu, -a 





LIZARD 


228 


LOGIC 


bidii, -a moto, -tendajs, -enyi mwe- | Lock, Lock up, v. funga kwa Lock ; 


ndo. Living rock, mawe ya aséls. 

Lizard, n. (common, climbing) mu- 
si [wa-]; (burrowing) guruguru 
{[ma-|; (large, water) kenge [ma-]. 

Lo, int. Zazama! kumbe! lo-o! Lo 
and behold! fahamu ! tahamaki! 

Load, v. (a ship) pakia, shehenisha, 
tia shehena; (a man) chukuza, 
twekea ; (gun) shindilia, shamiri; 
(heap up) Za -tngt, lemeza. He 
loaded him with favours, a/i- 
mtendea fathili nyingi. Load 
with reproaches, ‘wkana sana, 

n. msigo [mt-], mtamba (mi-]; 
(abundance) wingi. A load of 
sorrows, Auzuni nyingi. It is a 
heavy load, zxalemea, nzito sana. 

Loaf, n. (pl. Loaves) mkate [m#-]. 

v. jtkalta, jizungumza, kaakaa. 

Loafer, n. [stu awezaye kasi astlake 
kufanya), -vivu, -baya, -tembes?. 

Loam, n. | udongo mzito na mchanga 
pamoja). 

Loan, n. maazimo, karatha, ukopi, 
mkopo. Give on loan, opesha. 
Get on loan, koga. 

Loathe, v. chukia kabisa. 

Loathing, n. machukio makuu. 

Loathsome, a. -a kuchukiza sana. 

Loaves, pl. ya Loaf. 

Lobby, n. sébule. 

Lobe, n. (kipande ao sehemu ya 
pafu, sed ; (of ear) ndewe, 

Lobster, n. kamba | ya bahari). 

Local, a. [-2 mahali fullant tu, si 
pote), -a palepale, -a mahali pamoja. 

Locality, n. mahalt, inchi, upande ; 
(neighbourhood) ujirani. 

Localise, v. weka mahali, tumta 
kwa mahali fullani. 

Locate, v. weka mahal, amria ma- 
hali. 

Loch, n. siwa /a maji [Scotland]. 

Lock, n. (of box) kifas: [ve-] ; (pad- 
lock) kufuli; (wooden) komeo; 
(of a gun) mtambo [mé-]; (of hair) 
shungi, kishungi; (of canal) mi- 
lango. A deadlock, mwisho, ki- 

komo, pasipopitika, kusimama; 

(great difficulty) matata makuu, 








(close up) kasa, weka ndani; 
(fasten together) shikamanisha. 
Locker, n. (kitu chenyi kufungwa 
kwa Lock |, kasha. 

oe n. [Atbweta kidogo cha tu- 
nu). 

Lock-jaw, n. pepo punda (7). 

Locksmith, n. [| fundi wa kufanyiza 
Lock }. 

Look-up, n. kifungo, gereza. 

Locomotion, n. mwendo. 

Locomotive, a. -a kuendesha. 

— n. gari la moshi | liendalo kwa 
inchi kavu). 

Looust, n. nsige. 

Lode, n. (si wa madini ndani ya 
mawe |. 

Lodestar, n. = Pole-star. 

Lodestone, n. asmaku (Ar.), chuma 
cha magnetist (Tas. Magnet). 

Lodge, v. (rest, remain) ‘va, lala, 
kaa, shinda; (have hired lodgings) 
kaa nyumbani kwa kupanga; 
(place) weka, tia; (stick) aswa, 
kwama. 

— n. kibanda, nyumba ndogo; 
(club-house) nyumba ya chama. 
Lodgement, n. mahali pa kukaa; 
(military) makali pa nguvu, boma, 

kituo 


Lodger, n. mkaa nyumbani kwa ku- 
panga, mpanga chumba. 
Lodging, n. nyumba ya kupanga ; 
(place to sleep) mahali pa kulala, 
malalo. 
Lodging-house, n. (nyumba ya ku- 
fangishta makao|. Lodging-house 
eeper, mwenyeji wa Lodging- 
house. 

Loft, n. (drofa ya juu kabisa). 
Lofty, a. -a juu, -refu, -a kiburi, -a 
fahari; (noble) dora, -ema sana. 
Log, n. gogo [ma-|; (of ship) datéz. 
Log-book, n.kifabu cha batli | chenyi 

habari zote za safari ya jahazi, 
mwendo, mdjira, Sc.), tarihi. 
Log-cabin, n. kibanda cha magogo. 
Loggerheads (Be at), v. gombana, 
telana. 


| Logic, n. (emu ya kuwaza kwa 


LOGICAL 2 


akili halisi, elimu ya kujua elimu 
yenyewe ni nini, njia gani ya 
kuipata halisi). 

Logioal, a. (-a Logic, -enyt hoja ao 
maneno ya akili, -enyt kuonya 
hakika ). 

Logician,n. | mfu hodari kwa Logic, 
mtu wa akili safi, mwenyi kuthu- 
butisha maneno yake |. 

Log-line, n. kamba ya batli. 

Logomachy, n. vita ya maneno, 
magombano, 

Logwood, n. (mli wenyi maji me- 
kundu, kama mkandaa). 

Loin, n. kiuno [vi-], paja [ma-|. 

Loin-cloth, n. nguo, shuka, doti. 

Loiter, v. sifa, tanga, jikalia, fanya 
uzembe, usirika, 

Loiterer, n. mtu wa kusita, -siri. 

Loll, v. jikalia, tandawaa, lala, 
jizungumza ; (let hang) tokeza ka- 
nwani | ulimi). 

Lone, Lonely, Lonesome, a. -4 
kukaa peke yake (yao, &c.), -a 
pekee, -a ukiwa, pasipo watu. 

Loneliness, n. kuwa peke yake (yao, 
&c.), ukiwa, kujiona -kiwa. ' 

Lovg, a. (in space) -refu, -enyi 
urefu, -a kunyosha; (in time) -a 
wakali mwingi, -a siku |saa| 
nyingi; (slow) si -epest, -a pole- 
pole, -a kuchosha; (enduring) -a 
kukaa, -a kudumu, -a ausht. In 
the long run, mwisho. The long 
and short of it, jambo lenyewe, 
asili ya maneno, maana halisi. 
Long ago, zamani sana. Long 
(before, after, &c.), siku nyingi, 
muda msima (| mbele ya, baada ya, 
Scc.). Long measure, kupima urefu. 
A long time, siku nyingi. Be(stay) 
a long time, kaa sana, kawia. 

— v. wa na tamaa (uchu, shauko)|), 
tamani sana, ashiiki, chunuka. 

adv. wakali mwingi, tangu za- 
mani. | have long known it, 
nimeijua langu zamani. Long for- 
gotten, -/Ziosahauliwa siku nyingi. 

Longer, a. -refu zaidi, zaidi. No 
longer, not any longer, sz zayidi, st 

“Zena, si langu sasa. He no longer 





9 


a 


4 LOOK 


loves me, ameacha kunipenda, ha- 
nitaki tena, 

Longevity, n. uzee, maisha mengi, 
kukaa sana. 

Longing, n. tamaa, uchu, ha’wa. 

Longitude, n. (urefu wa kwenda 
mahali fullani kwa mashariki ao 
kwa magaribi tokea Meridian ya 
London). 

Long-lived, a. -enyi maisha mengi, 
-a aushi, 

Long-sighted, a. [-eyz kuona vema 
mbali, st karibu |. 

Long-suffering, a. -vumiltvu, -pole. 

—— nn. uvumilivu, saburi. 

Look, v. tazama, lekeza | tupa| jicho, 
angalia, ona; (appear) onekana, 
-wa kama, -fanana na; (face) 
lekea, lekeana na, kabili; (show 
by the face) -wa na uso wa, onya 
kwa uso. Look asif, -wa kama, 
elekea, kabili. It looks as if it 
would rain, yafaka kunya mvua. 
Look alive, amka, fanya hima. 
Look at, fasama, angalia; (con- 
sider) fikiri, fahamu. Look after, 
angulta, tunza ; (investigate) tafuta 
habari ya, He has much to look 
after, yuna maangazi mengi. Look 
for, tafuta, tefua, pelelesa, chungu- 
lia; (expect) tazamta, tumainia. 
Look down on, ¢tharau, twesza. 
Look forward to, fazamia kwa 
furaha. Look like, fanana na, 
-wa mfano wa, -wa kama, kabili. 
It looks like rain, zmakabili mvua. 
Look out, fafuta; (attend) -wa 
macho, jthathart, angalia. Look 
out! simillah! zthathart! jipo- 
nye! Look on, thani, thania, 
hesabu; (be spectator) simama 
karibu, huthurta. Look to, anga- 
lia, tunza; (hope in) Zarajia, 
tumainta. Look through, penyesha 
Jicho; (examine) chungulia, tafu- 
tsa. Look up, fazama juu, inua 
macho; (learn) jifunza, tafuta 
habari ya; (visit) suru, amkia. 
His affairs are looking up, Aajamdbo 
mambo yake. Look up to, heshimse, 
ondokea. Look about, or round, 


LOOE 225 


LOST 


tupa jicho huko na huko, tazama | Loquacity, n. kuwa Loquacious ; - 


pote, -wa macho, -fanya bidii. 


usemi, mapayo. 


Look, n. nathari, tazamo (ma-); | Lord, n. (jina la heshima) mtu 


(appearance) sura, umbo, halt, 
uso. Things have a bad look, 
mambo haya kama st mazuri. 
Good looks, uso mzuri. Look of 
envy, kijicho. 

Looker-on, n. mwenyi kuwako 
[4ustmama karibu, kuhuthuria). 

Looking-glass, n. #200 [vt-, cha 
kujitazamia). 

Look-out, n. mlinzi [wa-], mpele- 
lezi (wa-); (prospect) mambo ya 
mbele, yatakayokuwa. It is your 
look-out, shughuli yako, juu yako. 
Keep a good look-out, kaa macho, 
Jthathari sana. 


Loom, n. kitanda cha mfumi, 
mtandt. 

—— v. onekana kama -kubwa | kama 
-a hofu |. 


Loop, n. Aifansi [vi-]; (of rope) 
kishwara [vi-]. 

Loophole, n. skubaka [ma-], ki- 
tundu cha penyesea bunduki ; (way 
of escape) mlango, pa kukimbia, 
njia ya kuokoka, buddi. 

Loose, a. (unfastened) -/ofunguka, 
-a kufumuka, -legevu, -lioachwa, 
-lioachiwa; (not tight) st -a ku- 
kaza; (of fabrics) si -nene, -emba- 


mba; (friable) zifulifu ; (irregular, |. 


inexact) st kalisi, si -ema, st -a 

hawaida, st -a taratibu; (profligate) 

-potofu, -baya. 

, Loosen, v. fungua, fungulia, 
felets, fumua, bandua, legeza, acha, 

. achia. Let loose =Loose. Break 
loose, jifungua, jitoa, sipotesa. 
Play fast and loose, fanya vyo- 
Vyote, jipoteza, 

Looseness, n. ulegefu, upotofu, &c. 

Loot, v. zeka. 

—— n. mateka, nyara. 

Lop, v. pogoa, punguza | kata, fyeka) 
malawi, chenga. 

Lopsided, a.-a kwenda upande, si 
sawa, mshathali. 

Loquacious, a. -piga domo, -enyi 
maneno mengi, -semaji, -limi. 





a, bwana, seyidt; (God) 
Muungu, Bwana. Lord's day, ju- 
ma -a pili, siku ya Bwana, Lord's 
Supper, chakula cha Bwana, Usha- 
rika Mtakatifu. Lord Bishop, 
askofu. House of Lords, (baraza ya 
wakuu wa cheo na maaskofu kati- 
ka Ingereza; (place) chumba cha 
kubarizia wakuu|. 

Lordly, a. -a heshima, -a fahari; 
(arrogant) -a kupiga ubwana, -a 
kiburi. j 

Lordship, n. (safi, milki ya Lord). 
Your Lordship, dwana wangu, se- 
yidt wangu. 

Lore, n. emu, maarifa. 

Lose, v. (p. t. za pf. t. Lost) potewa 
na, twaliwa, poteza, angamiza, 
kosa kupata, kosa kusikia; (suffer 
loss) pata hasara, punguka; (be 
defeated) siindwa. 1 have lost: 
a knife, kisu kimenipotea. Lose 
ground, anza kushindwa | kurudi- 
shwa, kupitiwa |. Lose heart, /egea, 
kata tamaa. Lose one's heart to, 
shikwa na upendo wa |shauko ya), 
penda sana. Lose one's senses, 
rukwa na akili, zimia roho. Lose 
one’s head, shkikwa na fathaa [na 
bumbuazt |. Lose strength,vza, legea, 
haribika. Lose a battle, shindwa 
vilani. 

Losing, a. -a hasara, -a kushindwa. 

Loss, n. hasara, shari, msiba, ma- 
angamisi, kupotea, kipunguo. Loss 
of life, mautt, haribu. Without 
any loss of life, pastpokufa mtu. 
Be at a loss, sifa, -wa na ma- 
shaka, 

Lost, a, (p.t.ya Lose). Belost, fofea, 
angamia, tsha. 1 am lost, mama 
wee! ole wangu! nimepotea! All 
is lost, zmekwzisha, bassi tena. Be 
lost in astonishment (surprise, 
amazement), siikwa na mshangao. 
Belostin thought (meditation, &c.), 
-wa na mawazo mengi, -wa katika 
Jikara. Be lost in the (world’s) 


Q 


LOT 


226 


LUBBER 


crowd, zemaulimwengunt,zizimia, | Lovingkindness, n. wema, huruma, 


Lost to shame, pasipo haya, 
-pujufu. 
Lot, n. kura; (portion) sehemu, 


katiba, ajali; (collection, heap) 
fungu, jamii; (quantity) wingi. 
Ina lot, shelabela, jamii, jumla. 
Cast lots, piga kura. A lot of 
(lots of) people, wafu wengi. 

Loth, a. Be loth, sz Zaka, kataa, st 
kubali, st rithta. 

Lotion, n. dawa ya kuoshea, ya 
kutia nje. 

Lottery, n. mchezo wa bakati ; (risk) 
bahati, hatari. 

Lotus, n. (wa wa Misri na pangine). 

Loud, a. -enyt sauli kuu, -a make- 
lele, -a kishindo, -a nguvu. A 
loud report, skindo kubwa. Speak 
loud, sema sana, nena kikelele, 

Loudness, n. kuwa Loud. 

Lounge, v. tembea, zunguka, jikalia, 
cheza, tandawaa, tanga. 

n. matembezi, mahali pa ku- 
ongea ; (couch) kitanda. 

Lounging, a. -a kutangatanga, -a 
kuzunguka burre, -tembesi, 

Louse, n. (pl. Lice) chawa, tawa. 

Lout, n. mjinga [wa-}. 

Lovable, a. -a kupendwa, -a ku- 
pendeza. 

Love, n. upendo, pendo, upendano, 
mapenst, shauko, habba; (desire) 
tamaa, uchu; (courtship) uchu- 
mba; (sympathy) huruma, wema; 
(beloved) kipensi, Be in love, -wa 
na mchumba,taka kuoa mwanamke. 
Fall in love, shikwa na upendo, 
pata mchumba. Make love to, 
pendelesa, bembeleza. A labour of 
love, kasi burvre | pasipo fayida, kwa 
ajili ya kupenda tu). 

— v. penda, taka, tamani, penda- 
na, -wa na mahabba na, ashiki, 
chunuka na. 

Lovely, a. -srt sana, -a kupend- 
esa. 

Lover, n. mchumba | wa-, mwana- 
Ume). 

Loving, 8. -2 kupenda, -enyt moyo 
wa kupenda sana, 





upendo, fathilt, mapenzi. 

Low, a. -a chini; (short) -fupi; (of 
price, number, &c.) -aogv; (of 
sound) -nene;, (of condition, &c.) 
nyonge, -baya, -a kadiri; (defi- 
cient) kidogo; (cheap) rahisi. Low 
life, mazsha manyonge, watu wa- 
dogo. Low principles, tabia mbaya. 
Low Church, [Wamasthiya wa 
Kanisa la kiingereza wastotukuza 
sana Kanisa na kawaida - zake 
(Zaz. High Church)}. Of the 
lowest kind, -a kwisha. 

adv. chini; (cheaply) rahktse; (of 

sound) kwa sauti ndogo, pole. 

—— v. lia [kama ng'ombe. 

Lower, a. -a chini zayidi, -a chini, 
&c. (Zaz, Low, a.). The lower 
classes, wafu wadogo, walio watu 
tu. 

—— v. shusha, inamisha; (bucket, 
&c.) tumbukiza; (sail) tua; (less- 
en) punguza; (abase) ¢helz, tusha ; 
(cheapen) rahzstsha; (sky) tanda, 
fanya mawingu; (face) kunja- 
mana, toa ukali. 

Lowing, n. /to [la ng'ombe), 

Lowland, n. incht ya chini [pana 
na sawa\, donde. The Lowlands, 
Holland na Belgium. 

Lowliness, n. kuwa Lowly, #nyo- 
nge, BC. 

Lowly, a. -myonge, -nyenyehkevu, 





Low-pressure, D. nA a. St nguvie 
nyingi, si bidii sana. 

Low-spirited, a. -4 Ausunt, -a 
kushika tama, -a kukata tamaa, 
-a roho nsilo. 

Low-water, Low-tide, n. maji ya 
kupwa. 

Loyal, a.-a kupenda mfalme ; (docile, 
devoted) -/::, amini, -a kudumia, 
-a kushika kwa moyo. 

Loyalist, n. mwenyi Loyalty. 

Loyalty, n. kuwa Loyal. 

Lozenge, n. (kidonge cha sukali na 
Taj cha kufyonza), perementi 
(ma-). 

Lubber,.n. mjinga | wa-|. 


LUBRICATE 2 


Lubricate, v. ta mafuta, tia utelesi, 
lainisha kwa mafuta. 

Lucid, a. -angafu, -cupe; (clear, 
easy) thahirs, -a kuelea, rahisé, -a 
akili, -a kung'aa. 

ILamcidity,n.wangafu,weupe, mng ao; 
kuwa Lucid; (in style) nakau, 
maz a0. 

Lucifer,n.syata ya assubui; (match) 
kiberili. 

Luck, n. bahati, nasibu; (fate) 
Muungu; (good luck) keri, meema, 
jaha, ndege njema. Good luck to 
you, kwa hert, bashive here. He is 
in luck, amependelewa, ameneeme- 
ka, Bad luck, shart, ndege mbaya. 

Luckless, a. maskini, 

Lucky, a. -a bahati, -a bahati njema, 
-a heri. A lucky find, dafina. 

Lucrative, a. -a fayida nyingi. 

Lucre, n. fayida mbaya. 

Lucubration, n. kazi ya kusoma 
usiku, kukesha. 

Ludicrous, a. -a kuchekesha, -a 
mzaha. 

Lug, v. kokota, vuta, burura. 

Luggage, n. vyombo, mizigo, taka- 
taka. 

Lugger, n. (chombo cha kizungu |. 

Lugubrious, a. -4 husuni, -zilo. 

Lukewarm, a. -4 uvuguvugu, -a 
meto kidogo, si moto st baridi. A 
lukewarm friendship, #rafiki lakini 
S$? sauna. 

Lukewarmness, n. uvuguvugi. 

Lull, v. tudisa, ta usingizi, tumbuiza. 

—— n. kikomo cha kitambo, muda 
wa kutulia. 

Lullaby, n. ufumbutso. 

Lumbago, n. maumivu ya UtUnons, 
baridi mapajani. 

Lumbar, a. -a vtuno. 

Lumber, n. fakataka; (timber) miti, 
mbau, magogo. 

Lumbering, a. -a kwenda kwa shi- 
dda twa sababu zitto), -a kujtko-- 
kota. 

Luminary, n. mwanga [me-]; (per- 
son) mfu mas. 

Luminous, a. 
thakirs, wasi, 7. 


7 LUZURIANT 


Lump, n. kibumba | vi-), bonge [ma-}, 
fungu |ma- |, fumba | ma-J; (small) 
kitonge |vi-), vumbu [ma-|; (of 
meat) chinyango, kinofu; (mass) 
jamii, jumla. Ina lump, shelabela, 
kwa jumla, kititi, jamii. A lamp 
sum, fetha nyingi | jamii |. 

—— (together), v. iza pamoja, cha- 
nganya, jumiima. 

Lumpy, a. -enys Lumps; 
nun 

Lunacy, n. kichaa, soda, wazimu. 

Lunar, a. -a mwezi. 

Lunatic, n. mwenyi kichaa | wa- 
stmt). 

Lunch, Luncheon, n. chakula cha 
aththuuri, chakula cha mchana. 
Lung, n. pafu [ma-], pumu; (of 

animal) yavuyava | ma- |. 

Lunge, n. figo [la kuchoma | la upa- 
nga. 

Lurch, n. (ofa ship) kulala upande ; 
(difficulty) mabaka, hatar?. Leave 
in the lurch, acha pasipo msaada, 
nyima msaaada. 

v. (of a ship) dala upande, fanya 
mramma. 

Luraher, n. (mbwa wa kuwinda |. 

Lure, v. vuta, tega, shawishi. 

——n. (bait) chambo; (trap) mtego 
[wa-]; (attraction) kishaushi, 

Lurid, a. -eupe, -a hutia hofu. 

Lurk, v. jificha, otea. 

Luscious, a. -lamu sana. 

Lust, n. ta'wa, ng'oa, tamaa mbaya, 
uzinifu. 

Lustful, a. -4 ust. 

Lustration, n. #fakaso. 

Lustre, n. mwanga, Nuru, Weupe; 
(glory, honour) sifa, heshima, Ja 
hart 


kinundu- 





Lustrous, a 
Lusty, a. 
dari. 


. -@ kung'aa. 
-2 nguvu, -a bidii, ho- 


Lute, n. 2¢2¢. 

Lutheran, a. -a Luther, -a kufuata 
‘mafundisho ya Luther. 

imxuriance, 0. kuwa Luzuriant, 
wingi. 

Luxuriant, a, -2 Auota sana, -ingi, 
tele, zuri. 


Q 2 


LUXURIATE 


Luxuriate, v. jinyosha, jikalia, jisht- 
bisha, jipendesa, jikinatsha, deka, 

Luxurious, a. -@ Luxury. Live 
luxuriously, deka. 

Luxury, n. anasa, vifu vingi, halt ya 
ukwasi, ulajiri, wingi wa malt; 
(rarity) zunu, | kitu kilicho kichache 
na ghali). 

Lymph, n. maji | ya mwilini). 

‘Lynch, v. (hukumu pasipo sheria, 
athibu pasipo hukumu ya kawat- 
da), lipiza kisasi, tendea jeuri. 

Lynx, n. (nyama kama paka ya 
mwitu, mwenyi kuona sana |, 

Lynz-eyed, a. -emy: kuona sana, 
enyi kuchungulia, -chungulizi. 

Lyre, n. kinubi. 

Lyric, a. [mashatrt madogo ya fura- 
ha ao huzuni). 


M, 


Ma’am, n. = Madan, 6262. 
ma’am, (kuitika) lebeka, bibi. 

Macadamise, v. | fanyiza njiayama- 
kokoto, laini na sawa, fusia mako- 
koto ya nazi njiani|. 

Macaw, n. (kasuku mkubwa wa 
Amerika). 

Maccaroni, n. (unga wa ngano ulio- 
fanyizwa kama mfano wa chango|, 
Tambi. 

Mace, n. (spice) Zashasi; (club) ru- 
ngu rma), 

Macerate, v. legesa | kwa kulowesha 
na maji). 

Machiavelian, a. -nafiki, -janja. 

Machination, n. shauri | baya), hila. 

Machine, n. (instrument) chomdo; 
(mill) ene; (in general, for 
sewing) cherkhana, karahana, 
mashini; (as of clock or spring) 
mtambo (mi- |; (mechanical force) 
(nguvu pasipo akili, bidii pasipo 
thitart ao kuchagua), mtumwa, 
chombo. 

Machinery, n. vyombo, vinu, Sc. ; 
(arrangements) malengenezo, ma- 
daraka. 

Machinist, n. fundi wa Machine, 

Mackerel, n, [samaki ya Ulaya]. 


Yes, 


“228 


MAGNET 


Mackintosh, n. [johko la mpira, li- 
stlochuja maji). 

Mad, a. -eny: wazimu. Go mad, 
shikwa na wasimu,rukwa na akili. 

Madagascar, n. Suki, Bukini. 

Madan, n. | jina la kumwambia bibi 
mwenyewe kwa heshima ao bibi ali- 
yeolewa ao mzee |), bibi; (lady of the 
house) mwana, bibi mkubwa. 

Madcap, n. mjinga, mchezaji. 

Madden, v. ka wasimu, 
akili, kasirisha. 

Made, p.t. za pf. t. ya Make. 

Mad-house, n. (nyumba ya kufungia 
wenyi wazimu |. 

Madness, n. wasimo, kupotewa na 
akili, ujinga mkuu, pepo, shetani, 
mahoka. 


rusha 


Madonna, n. | Bikira Maryamu ma- 
maye Isa Masiya, ao sanamu yake |. 

Madrigal, n. (wimbo mzuri mdogo. 
uimbo wa watu wa'nne ao zayidi 
pasipo ngoma). 

Magadoza, n. Mkuchyo, Makdesh. 

Magazine, n. bokhara, ghala, nyu- 
mba ya kuwekea baruti; |chuo 
chenyi habari ao hadithi, kitokea- 
cho marra kwa marra, kama ga- 
sett}, 

Maggot, n. funza [ma-], buu [ma-]. 

Magic, n. (white) uganga; (black) 
uchawi; (conjuring) mwujiza, 
mzungu |mt-)|), kiinimacho. 

——, Magical, a. -2 Magic, ajabu, 
-2 mwujiza. Magic lantern, (zaa 
ya kuonya sanamu ukutant |. 

Magisterial, a. -a serkali, -a nguvu, 
kali. 

Magistracy, n. (jamii ao kasi ya 
Magistrates. 

Magistrate, n. kalhi, hakimu, mwa- 
muzi; (high official) mkubwa, mwe- 
nyi hukumu, liwali, wasiri. 

Magnanimity, n. stu mwema, moyo 
mkuu, huruma, haki. 

Magnanimous, a. -a Magnanimity. 

Magnate, n. mkubwa, mkuu, sheki 


ma- |). 
Magnesia (Sulphate of), n. chumvi 
ya habuli, 
Magnet, n. (sindano la dira, chu- 


MAGNETIC 229 


ma cha kulekea kaskasim, kivu- 
tacho chuma mwenzake, magnetist 
(Ar.)]}. 

Magnetic, a. -< Magnet, kama 
Magnet, -a kuvuta. 

Magnetism, n. nguvu ya Magnet. 

Magnetise, v. Aa nguvu ya Magnet. 

Magnificat, n. [utmbo wa Bikira 
Maryamu Mtakatifu,‘ Moyo wangu 
wamtukusa Bwana’). 

Magnificence, n. utukufu, uzuri, 
fahari, athama, - 

Magnificent, a. -e72y? Magnificence. 

Magnify, v. fukuza, athimisha, 
ongeza, sifu, kuza. 

Magniloquent, a. -a maneno makuu, 
-a maneno ya fahari, -piga domo. 

Magnitude, n. (size) ukubwa, cheo; 
(greatness) ukubwa, ubora, ukuu. 

Magpie, n. (ndege kama kunguru). 

Mahogany, n. (mt: mwekundu wa 
Amerika. 

Mahomet, n. Muhammadi. 

Mahommedan, a. -isaviu, -aslimu, 
-a kiislamu. 

Maid, Maiden, n. (house servant) 
kijakazi cha nyumbani; (virgin) 
mwana mwali, bikira; (young 
woman) Ayana mwanamke. 


“Maiden, a. -a Maid; (first, new) -a 


kwanza, -sima, -pya, -bicht. 

Maidenhood, n. wana [wa mwa- 
namke); (virginity) ubikira. 

Mail, n. [(armour) nguo ya pete za 
chuma, kanzu ya chuma ya kuvaa 
vitani; (letter bag) mfuko wenyi 
nyarakazawatu; (letters) nyaraka, 
barua; (means of conveying letters, 
messengers) matalisht, (ships) meri- 
kebu, mali, (train) magari ya 
mothti). 

v. peleka kwa Mail (letter). 

Main, v. karibu nusu,vunja,umbua, 
kasiri. 

Maimed, a. kilema, kiwele. 

Main, n. bakari kuu. With might 
and main, kwa bidii nyingi. In 
the main, zayidi, kwa vingi, illa 
kidogo tu. 

a. -kubwa, -kuu, -a kwanza, -a 

maana. Main road, njia kuu. 








MAKE 


By main force, kwa nguvu tupu, 
kwa nguvu, hwa jeuri. 

Mainland, n. 2mchi kuu, 
(opposite Zanzibar) mrima. 

Mainspring, n. (mtambo wa kue- 
ndesha saa, wa kupigesha bunduki, 
&c.]; (chief cause) mwanzo, sababu 
halisi, 

Mainstay, n. 
nguzo, tegemeo. 

Maintain, v. (keep, hold) shika, 
kaa katika; (preserve) dumisha, 
hifathi, shindisha, kaza ; (support) 
lisha, -pa riziki, gharamia, tege- 
meza, chukua ; (assert) sema, thu- 
butisha. 

Maintenance, n. fegemezo, uthabiti, 
msaada, kutetea; (means of living) 
ya kuponea, nafuu, risiki,chakula, 
masarufu. 

Maize, n. (plant and fruit) muhindi 
(mi-|); (grain) mahindi; (cob) 

gunzi |ma- |); (parched) dzs¢. 

Majestic, a. -cnyi Majesty. 

Majesty, n. enzt, est, utukufu, atha- 
ma, fahari.. 

Major, a. -kubwa, -ingi, zayidi ya 
nusu, 

n. [akida wa asikari |. 

Major-domo, n. msimamizi [wa ju- 
mba ku). 

Majority, n. wangi, zayidi ya nusu ; 
(full age) (amri wa miaka asharini 
na moja|. 

Make, v. (p.t. za pf.t. Made) fanya, 
janyiza; (create) umba, huluku; 
(get) pata; (compel) Zazimisha; 
(become) -wa, pata kuwa; (con- 
struct) fanyiza, tengeneza ; (a ship) 
unda; (a house) jenga; (a drawing) 
andika, chora, piga; (astory) funga, 
buni; (be, form) -wa, -wamo; 
(understand) fahamu, ona; (cause 
to be) -eza, -z2a, -esha, -tsha, -sha, 
-2a, e.g.: make thin, hondesha ; 
make great, kuza; make sick, Za- 
ptsha. Make a bed, tandika nguo 
kitandani. Make account of, 
heshimu, tukuza. Make away with, 
tupa, poteza, ua, haribu. Make 
believe, Make as if, jifanya. Make 


bara, 


(support) msaada, 





MAKE 


at, endea. Make bold, thudutu. 
Make choice of, chagua. Make 
for, shika njia kwenda. Make free 
with, tumia upendaryo ka pasipo 
ruhusa, poteza, Make good, ru- 
disha, lipa, tengeneza, thubutisha. 
Make light of (little of), Ziarau. 
Make head, pata nguvu, endelea. 
Make money, pata fetha, sitajirisha. 
Make merry, furahi. Make much 
of, (honour) heshimu, thant -ku- 
bwa; (understand) fahamu wema. 
Make out, fahamu; (prove) thu- 
butisha. Make off, ondoka, kimbia, 

. puruka. Make over, zoa, -pa, 
ptsha, lipa. Make sail, zweka, 
ondoka. Make sure, pata hakika, 
hakikisha. Make up, fanya, fa- 
mytza, tengeneza ; (complete) ma- 
liza; (compose) funga; (flatter) 
Jipendehesa; (pay) 47a. Make up 
one’s mind, kasa shauri, nia, 
azimu. Make up a quarrel, pata- 
na, tulia. Make up for, Zipa sa- 
wa, -wa sawa, komboa. 

Make, n. #mbo, sura, namna. 


Maker, n. muumba, mfanya, fundi 


[ma-}. 

Makeshift, n. badala, | kitu kifaacho 
kwa marra moja tu, si halisi, si 
thabiti), hafifu. 

Makeweight, n. (kifu kisicho ma- 
ana, cha burre, cha juu, kidogo tu, 


hafifu |. 

Malachite, n. | jiwe lenyi rangi ya 
majani). 

Maladministration, n. maongozi 


mabaya, makosa, kasi mbaya. 

Malady, n. ugonjwa. 

Malaria, n.(hewa mbaya ya kufanya 
homa), homa. 

Malcontent, a. -sto ratht, -a chuki; 
(rebellious) -asi, -haid?. 

Male, a. -ume, ndume, -a kiume. 

—— 1. mume ey ndume; (man) 
mwanaume | wa- |, 

Malediction, n. /aana (ma-), tukano 
ma-). 

Malefactor, n. mfanya mabaya, 


230 


MAN 


Malevolent, 2. -enyz: nia mbaya, 
-baya, -korofi. 

Malformation, n. kombo, kipunguo, 
kilema, lema (ma-]. 

Malice, n. uovu, ukorofi. 

Malicious, a. -a Malice. 

Malign, a. -baya, -a nia mbaya; 
(unpropitious) -a ndege mbaya. 

v. semgista, shtakt uwongo. 

Malignant, a. [Aaa Malign], -a 
shetani, -zandtkt, Malignant ulcer, 
donda ndugu. - 

Malignity,n. #baya, ushetani,sumu. 

Mallard, n. data ya mwitu | ma-|). 

Malleability, n. kuwa Malleable, 
ulaini. 

Malleable, a. -a kufulika, -a kufu- 
likana, |-a kutandazika sawa kwa 
kupigiliwa nyundo), -enyi kulai- 
mka. 





Mallet, n. nyundo [ ya mtr}. 

Malpractice, n. tendo baya, mwene- 
ndo mbaya. 

Malt, n. (shairi iliovundishwa kwa 
kuliwa maji na moto, ukawa 
chachu). 

Maltreat, v. fendea mabaya | jeuri, 
ukali, &c.], onea. 

Maltreatment, n. kutenda [kute- 
ndewa| mabaya, &c. 

Maltster, n. mwuza Malt. 

Malversation, n. matumizi mabaya, 
kupoteza mali [amana), utha- 
limu. 

Mamma, n. mama. 

Mammal, n. |mnyama mwenyi ku- 
nyonyesha watoto kwa matiti). 

ia, n. [ jams ya Mammals 
sote}. 

Mammon, n. malt, utajiri. 

Mammoth, n. (Zembo wa kikale). 

Man, n. (pl. Men), (male) mwa- 
saume [wa-); (human being) 
mwana Adamu, bin Adamu; (in- 
dividual, person) mfu|wa- 1); (hero) 
mtu wa kiume, ndume. oa 
man, wte pia. Play the man, 
lenda kiume. These soldiers are 
real men, askari hao ni ndumebora. 


mbaya | kama mwisi, muaji, Sc...) —— v. tia watu, pakia baharia, 


Malevolence, n. nia mbaya, ukorofi. 


wekea asikari, 





MANACLE 
Manacle, n. pingu ya mikono. 


Manage, v. (direct, arrange) amuru, | 


simamza, tengenesa, ongoza; (con- 
trol) ¢awala, tisha; (influence) 
vuta; (transact) fanya shughuli; 
(be in charge of) funza; (effect) 
fanya, pata, faulu. can manage 
(do by myself), zajzwesea, 

Manageable, a. -/owezckana, -a ka- 
Girt; (tractable) -a Autti, -a kuo- 
ngoka, -a kutumika. 

Management, n. “s?mamisi, ma- 
-angazt, maongozi, matengenezo, 
matumizt; (skill) werevu, shauri 
la akili. 

Mandarin, n. [mtu mkubwa ka- 
tika Sina]; (orange) chenza [ma-]; 
(smaller kind) kangaja | ma-]. 

Mandate, n. amri, agizo, hukumu. 

Mandible, n. aya [taya|; (of 
insects) mdomo | mi-|. 

Mandrake,n. | kama bangi aoafyuni). 

Mane, n.[ manyoya mengi ya shingoni 
mwa nyama kama frasi na simba, 
nyele za singa |. 

Manful, a. hodari, -a kiunie. 

Mange, n. [ugonjwa wa ngozi ya 
nyama, kama upele |. 

Manger, n. sanduku | ya kulilia cha- 
kula zizini |. 

Mangle, v. rarua, tatua, papura; 
(spoil) #aribu ; (of clothes) /aini- 
sha, guruia, 

a aera ya kulainisha 





Mango. n. (tree) mwembe (mi-|; 
(fruit) embe, (large) embe dodo, dodo. 

Mangouste, Mangoose, n. 7g'chiro. 

Mangrove, n. mkandaa | mi- |), mkoko 
(mi-). 

Mangy, a. -€nyi Mange. 

Manhood, n. kuwa mtu mzima, utu 
ume, UUME, upevu; (manliness) 
moyo mkuu, ukodari, moyo wa 
kiume. 

Mania, n. wazimo, shetani. 

Maniac, n. mwenyi waztmo, 

Maniacal, a. -a wazimu, kama wa- 
zimu, -a shetant, 

Manifest, a. thahiri, wazi, baini, 
-bayana, 


231 


MANOR-HOUSE 


Manifest, v. onyesha, toa, loa wazi, 
thihtrisha. 

Manifestation, n. onyesho, ufunuo, 
kutoa wazi. 

Manifesto, n, [hati ya kutangaza 
habari |. 

Manifold, a. -ngt, a namna nyt- 
ngi, -a marra nyingi. 

Manikin, n. kibetfi, kijetu, kibunju, 
mbilikimo, kipande cha mtu; (doll) 
mtoto. 

Manipulate, v. Zengeneza kwa mi- 
kono; (induce, manage) shurutisha, 
ongoza kwa shauri, vula kwa 
hila. 

Manipulation, n. kutengeneza, 8c. 
Mankind, n. watu, waana Adamu, 
jamii ya binadamu, walimwengu. 
Manliness, n. /abia ya kiume, uho- 

dari, ushujaa, utu ume. 

Manly, Manlike, a. -a kiume, ho- 
dart, bora. 

Manned, p.t. ya Man, v. 

Manner, n. ginsi, nama, njia. 
What manner of? gani? In a 
manner, #ussu, kama, kidogo; 
(badly) vibaya. 

Manneriam, n. (ginsi ya peke yake, 
ginsi ya miu fullani tu, desturi, 
mtindo). 

Manners, n. fabia, mambo, mwene- 
ndo, halt, kikao, Good manners, 
adabu, tasfida, madaha, heshima, 
upole. Well-mannered, -a adabu, 
-a heshima. Ill-mannered, St 
adabu, himashaméa, kishenzi, -a 
kuchukiza. 

Manoeuvre, n. (clever management) 
madaraka ya akili, maongozi me- 
revu; (device) werevu, hila; 
(warlike) (| kwenda asikari ao mano- 
wari huko na huko vitani, matenge- 
nezo ao madaraka ya vila, mchezo 
wa vita |. 

—— v. (peleka ao kwenda asikari 
ao manowari huko na huko vitani, 
tengeneza vila); (scheme) fanya 
vingi kwa hila, "fanya wertvu. 

Man-of-war, n. manowari. 

Manor, n. | shamba la mtu mkubwa). 

Manor-house, n. jumba la Manor. 


MANORIAL 


Manorial, a. -4 Manor. 

Manse, n. nyumba ya padre [Scot- 
land}, 

Mansion, n. jumba [ma-}. 

Manslaughter, n. kuwa mtu, ma- 
uaji, 

Mantel, Mantelpiece, n. (udau wa 
ukutani juu ya meko). 

Mantis, n. vunja jungu. 

Mantle, n. (vazi da waanake) wazi, 
kitandiko. 

— v. (of colour) emea, tokea, 

Manual, a. -a mikono, -liofanyika 
kwa mikono. 

—— n. kifabu kidogo. 

Manufactory, n. (nyumba ya kufa- 
nyizia vitu |, nyumba ya kazi, uwa- 
nja, banda (ma-), kiwanja, kinu, 

Menufaoture, v. fanyiza, tendea 

azi. 

—— n. kasi | ya kufanyiza kitu), 
kitu kifanyizwacho. Arts and manu- 
factures, kazi za akili na kazi za 
mikono. 

Manufacturer, n. mwenyi Manu- 
factory, mfanza vitu. 

Manufacturing,a. A manufacturing 
town (district, community, popula- 
tion), mji (inchi, kabila, wate} 
pafanyizwapo vitu, si pa kulima. 

Manumission, n. kutoa | kutoka) 
utumwani, weka huru. 

Manumit, v. foa utumwani, pasha 
uhuru, weka huru. 

Manure, n. samadi, mboleo. 

Manuscript, n. mwandiko [mi-], 
karatasi yenyi mwandiko [wa 
mkono, st wa chapa). 

Many, a. -ingt, kathawakatha, ma- 
rithawa. 

Map, n. ramant | sanamu ya mahali, 
ya inchi). 

——, Map out, v. fanya ramani; 
(tabulate) andika wast, onyesha 
vizuri. 

Mar, v. karibu, kasiri, vunja, 
u 


Marauder, n. adui, mtekajt, mnya- 
ng'anyi (wa-]. 

Marauding, a. -4 kuleta vita, -a 
kuja kuteka, -a kuharibu. 


282 


MARKETABLE 


Marble, n. (mawe mazuri ya kung'aa 
ya rangi, marmar; (playing) tufe 
ndogo ya jiwe). 

March, n. mwendo wa asikari, 
mwendo, safari; (musical) (z- 
mbo wa kusawasisha mwendo wa 
asikari); (month) (mwezi wa tatu 
wa mwaka kizungu |. 

—  v. enda taratibu [kama asika- 
ri); (conduct) feleka, endesha ; 
(start) ondoka, safiri. 

Marchioness, n. Marguis wa kike, 
mkewe Marguis. 

Mare, n. frasi jike. 

Margin, n. ukingo, kando, mbavu, 
upande. In the margin (ofa book), 
kwa upande. 

Marginal, a. -a Margin. 

Marine, a. -a bahari, -a baharini, 
-a pwani, -a mambo ya bahari. 

— n. asthari ya manowari ; (ship- 
ping) (jamii ya merikebu zote za 

haifa ullant |. 

Mariner, n. dakaria [ma-], mwana 
maji | wa-). 

Marital, a.-a mume | kuliko mkewe |. 

Maritime, a. -a bakari, -a pwant, 
-enyt shughuli kwa bahari. 

Mark, v. ¢#a alama, pigia chapa; 
(be a mark) -wa alama ya; (put a 
mark) fanya alama,andtka hesabu ; 
(observe) angalia, tazama, Mark 
out, pambanua, chagua. Mark 
time, | asikari kukanyagisha miguu 
pasipo kwendelea |. 

—— n. alama, dalili, ishara ; (stamp) 
chapa; (evidence) mathubutu ; 
(target) shebaka ; (position, rank) 
cheo; (number) Aesabu ; (coin) 
robo ya kidachi; (tribal-mark) 
nembo; (of skin, animals, &c.) 
choa, doa, waa [ma-|. Beside the 
mark, pasipo maana, pasipofaa. 
Up to the mark, -stma, tayari, 
hali njema. A man of mark, mtx 
wa cheo, mashuhuri. 

Market, n. soko [ma-], mahali pa 
biashara, biashara; (demand for 
goods) famaa,. Ready market, 
tamaa tek. 

Marketable, a. -4 kuuzanya. 





MARKING-INK 


Marking-ink, n. [wero ustochujuka 
kabisa, wa kuandikia nguo). 

Marksman, n. [miu hodari kupiga 
shabaha|. 

Marl, n. (udongo mzuri). 

Marmalade, n 
chungwa na sukali |. 

Marmozet, n. (kima mdogo wa 
A merika). 

Marquee, n. hema kubwa. 

Marquis, n. [ jina la daraja bora 
sana kiingereza, la pili yake 
Duke}. 

Marriage, n. ndoa, mikaha; (cere- 
mony) Aarust, uozt. Ask in mar- 
riage, fosa. Give in marriage, oza. 

Marriageable, a. -ztma, pevu. Be- 
come marriageable, da/zhz. 

Marrow, n. ubongo [ma-]. 

Marry, v. (perform the ceremony) 
oza; (of male) oa; (of female) 
olewa; (of parents) oza; (of the 
parties) fanya harusi, oana. The 
married state, hal ya kuwa na mke 
mume). 

Marseillaise, n. (wimbo wa taifa la 
kifransa|). 

Marsh, n. ziwa (ma- |, kisiwa, kina- 


Marshal, v. andika taratibu, panga, 
ongoza, simamia. 

—— n. msimamizi, mwandikaji 

mat Field-marshal, jemadari 

Fa mkuu. 

Marshy, a. -enyt maziwa mengi ya 
maji, -a majimaji, -a matopetope, 
kinamasi. 

Mart, n. soko [ma-], mahali pa 
biashara, mji wa biashara. 

Martial, a. -a vifa, -a kupenda vita, 
-a kiasikari, -a kiume. 

Martin, n. (ndege kama mbayu- 
wayt). 

Martinet, n. mloa amri nyingi, 
mkali, mpiga ubwana. 

Martyr, n. mfa dini, |ajipasishaye 
mauti ao athabu kwa ajili ya kui- 
shuhudia imani), shahidi |ma-); 
(victim) mfeswa burre. 

Martyrdom, n. [mauti ao mateso ya 
Martyr]. 


288 





maandast ya ma- | 





LI 


MASTER 


Martyrology, n. (kabari za mambo 
ya Martyrs). 

Marvel, n. ajabu [ma-], mwujiza 
(mi- |, kioja, shani, msungu (mi-|. 

v. ona ajabu, staajabu, shangaa, 
toshewa. 

Marvellous, a. -4 ajabu. 

Masculine, a. -ume, 
kiume. 

Mash, v. seta, ponda, songa, boruga. 

n. (a mash of grain) mseto; 

(mess) fujo, kifujo. 

Mask, n. (kifuniko 
(women' s) barakoa; 
mwigo, hila, maficho. 

v. ficha, geuza, seliri. 

Mason, n. mwashi | wa-). 

Masonic, a. -4 Freemasons. 

Masonry, n. wasii, kazi ya mawe 
na chokaa. 

Masquerade, n. [unyago, mchezo wa 
vinyago). 

Masguerader, n. (mcheza unyago|. 

Mass, n. (quantity) wingi, jamit; 
(lump, aggregate) fungu [ma-], 
chungu; (mixture) changanyiko, 
tungama ; (volume) ukubwa, uzifo, 
cheo; (total guantity) jumla, yote 
pamoja: ; (Eucharistic service) [4a- 
waida ya Usharika Mtakatifu, 
missa|, The masses, wate wengi, 
makutano. In a mass, pamoja, 
Jumla, kikundi, mshindo mmoja, 
théruba moja; (promiscuously) 
wivi hivi, shelabela. A mass of 
iron, chuma tupu. The mass of, 
The great mass of, sehemu kubwa 
ya, wingi wa. A mass-meeting, 
mkutano mkubwa. 

—— v. kusanya,ungana,songanisha, 
unga pamoja. 

Massacre, v. chinja burre, ua vibaya, 
Jisha, chinja. 

n. mchinjo mbaya, machinjo, 
uuaji wa burre. 

Massive, Massy, 
zito. 

Mast, n. mlingote [mt-]; (nuts, &c.) 
kokwa, njugu. izzen-mast, md:- 
ngote wa kalme, 

Master, n. bwana [ma-), bwana 


ndume, -a 


cha uso; 
(disguise) 








a. -kubwa, -nene, 


MASTER 


mkubwa ; (of house) bwana, mwe- 
nyeji ; (of school) mwalimu ; (ofa 
trade, art, &c.) fundi [ma-], msi- 
mamist, warta, mstadt, mjuzi; 
(of ship) sathotha. Master of 
Arts, M.A., (mtu aliyepewa daraja 
la heshima kalika University }. 
Be one's own master, -wa Mweza 
mwenyewe, jiweza. 

Master, v. shinda, weza; (learn) 
jifunza, hitimia, jua sana. 

Masterful, a. -gumu, hodar:.. He 
is very masterful, ubwana mwingi. 

Masterly, a. -4 akili, hodari. 

Masterpiece, n. kasi bora, kasi nzuri 
halisi, kipeo. 

Mastership, n. kasi ya mwalimu. 

Mastery, n. #wezo, nguvu, Amri; 
(complete knowledge) maarifa 
mengi, ustadi, ujuzi. 

Mastio, n. |kama sandarusi). 

Masticate, v. ‘afuna. 

Mastication, n. matafuno, kutafuna. 

Mastiff, n. (mbwa mkubwa wa 
nguvu na ukali|. 

Mat, n. (sleeping, oblong) mkeka 

ted (praying, oval) msala 

[ w2é-} ; (floor) jamu: [ma-], busati; 
(dish, round) kitanga [v2-}. 

Matadore, n.! mchinja mafahali kwa 
mchezo wa Bull-fight }. 

Match, n. (lucifer) kiberiti (v7-]; 
(of matchlock gun) mrao; (equal) 
mwenzi, sawa, mshindani; (con- 
test) shindano, pigano, mchezo; 
(marriage) maozt. Bea match for, 
“WA sawa Na, wera. 

— v. (make equal) fafa sawa, 
fanya sawa, linganisha; (set to 
fight) skendanisha, piganisha ; (be 
like) -wa mfano mmoja, -wa mwe- 
nai. This matches well, #inganifu 
hiyo, ndiyo sawa, tnalinga. 

Matohless, a. -si0 na kifani, -a 
kupila yote. 

Matchmaker, n. kijumbe [v2-]. 

Matchmaking, n. kazi ya kijumbe. 

Mate, n. mwenzi ; (of ship) nakhotha 
mdogo. 

Material, a. (physical) -enyi asili ya 

, kitu [cha kuoneka, cha kugusika, 


234 


MATTER 


&c., 5st kama roho|,-lio kitu, -a kuo- 
neka, -a kugustka ; (corporeal) -a 
mwili, -a kiwiliwili ; (important) 
-a maana, -kubwa, kanuni. It is 
not material, #aithuru, mamoja. 
The material element (side) of soul 
(spirit), nyama ya roho. 

Material, n. (substance) £7/u, nyama. 
(Zaz. Materials). 

Materialism, n. (kusema, Hakuna 
roho, wala ulimwengu uswoneka 
na akili setu, illa huu tu). 

Materialist, n. mwenyi Material- 
ism. 

Materialistic, a. -¢ Materialism. 

Materialize, v. (kueleza ao kuonya 
yasiyoonekana kwayo yaliyooneka- 
naj; (lower) geuza, haribu, umbua. 

Materials, n. (kifu cha kufanyisia 
vitu vingine), vitu, vyombo, vifaa ; 
(for building) majengo ; (for car- 
pentry) mafi, nebau ; (for clothes) 
nguo, &c.; (for ship) maunsi. 

Maternal, a. -a mama; (on mother’s 
side) -@ kukent. 

Maternity, n. kuwa mama. 

Mathematies, n. [elimu ya hesabu. 

Mathematical, a. -4 Mathematics, 
-a ginsi ya hesabu ; (exact, certain) 
halist, hakika. 

Mathematician, n. mwalimu wa 
hesabu. 

Matins, Mattins, n. sala za assu- 
bui 


?. 

Matricide, n. kumua mama; (person) 
mua mana. 

Matriculate, v. andika jina, ingiza 
(katika University ao chama ao 
sharika); (neut.) andikwa jina. 

Matriculation, n. kwandika jina, Sc. 

Matrimonial, a. -a kwa, -a ndoa. 

Matrimony, n. #doa, kuoa. 

Matrix, n. tumbo (la kuzaa|; (stone) 
mawe ya asili. 

Matron,n. mwanamke | msima alsye- 
olewa); (mistress) 6262 mkubwa. 
Matronly, a. -a kumpasa Matron, 

-@ adabu, -a busara, 

Matted, a. -/iosukwa, -liosokoteka. 

Matter, n. jambo [mambo], neno 
[ma-], jawabu; (business) shu- 


MATTER 235 


ghuli, kazi ; (material) asili, kifu, 
kifaa; (pus) usaka ; (the material 
world) ulimwengu, "vitu; (as op- 
posed to spirit) nyama, kifu. What 
is the matter? kuna nini? No 
matter, hatthuru, mamoja. <A 
matter of course, desturi, kanuni. 
A matter of fact, jambo la hakika, 
hakika, kweli. 

Matter, v. pasa, faa, -wa na maana. 
It does not matter, hasthuru, ma- 
moja. 

Matter-of-fact, a. (practical) -a 
busara, -a amali, -enyi kujua ma- 
mbo; (dull, uninteresting) -2 vivi 
hivi, -a ovyo, baridi, -kavu. 

Matting, n. jameui [ma-], busati. 

Mattock, n. jembe | ma-). 

Mattress, n. godoro | ma- |. 

Mature, a. -2imta, -pevu, -bivu; 
(ready) Zayari, kamili, -liotenge- 
nezwa. 

—— v. wisha, pevusha, (neut.) zwa; 
(get ready) maliza, kamilisha, 
andaa. 

Maturity, n. uzima, upevu, ubivu y 
(perfection) ukamilifu. Come to 
maturity, pevuka, komaa, iva. 

Matutinal, a. -a assubut. 

Maudlin, a. -pumbafu, thatfn. 

Maul, v. fonda, gonga, piga, vunja. 

Maundy Thursday, n. [Alhamis? 
mbele ya Good Friday]. 

Mausoleum, n. kaburi | kubwa na 
zuri). 

Mauve, n. [rangi nyekundu kidogo |. 

Maw, n. Zumbo (la nyama |; (bird’s) 
koo, umio. 

Mawkish, a. -a kuchukiza, -a kuki- 
naisha, -a ovyo. 

Maxillary, n. ufaya |taya|. 

Mazim, n. neno la hekima, kanuni; 
(proverb) methali, mfano, fumbo la 
maneno. 

Maximum, n. ma a. upeo, kipeo, -a 
mwisho, kwa kuwa -kubwa, -ku- 
bwa |-ingi) sana. 

May, v. (p. t. Might) weza, -wa na 
rukusa, wezekana. i may go, na- 
weza [halalt yangu, thitari ya- 
ngu) kwenda, labuda nitakwenda. 


MEANING 


(That) I may go, niende. May I 
go? mende? May you be happy, 
uwe heri. May be, labuda, sijui. 

May, n. [mwest wa tano wa mwaka 
kizungu; (tree) mli wenyi maua 
meupe). 

May Day, n. situ ya kwanza ya 
May. 

Mayor, n. #wali wa mji. 

Mayoralty, n. u/iwalt, kazi ya li- 
walt, 

Maze, n. (labyrinth) msingrle mwa- 
mbiji, mazunguko, mizingo; (per- 
plexity) matata, mashaka, fathaa. 

Mazy, a. -a Maze, kama Maze. 

Me, pron. mzmz; (in comp.) -72. 

Mead, n. mvinyo wa asali wa nyuki 
na maji|; (held) = Meadow. 

Meadow, n. shamba [ma-], konde 
[ma-]}, majani. 

Meagre, a. haba, -chache, kidogo. 

Meal, n. chakula, mlo; (flour) unga. 
A full meal, shzde. 

Mealy, a. kama unga, -a kufikicha. 

— n. (pl. Mealies) muhindi 
[mee-}. 

Mealy-mouthed, a. sz -nyofu, -ja- 
nja, -sifu mno, -a kujipendekeza. 
Mean, a. -nyonge, -baya, hafifu; ; 
(middle) -a kati, -a kadiri 
(average) wastani, The mean time, 
wakati kwa saa, siku sawa sawa. 
In the meantime, wakali wa kati, 
kwa nafasi, marra hiyo, huko 

nyuma. 

—— n. kati, cheo cha kati; (average) 
[cha siku" nyingi, cha desturi), ka- 
diri,waslani. Means, njia, vyombo; 
(wealth) male, utajiri. By all 
means! haya! vema! inshallah ! By 
no means, kasha, stuyo kabisa. By 
any means, kwa vyo vyote. A man 
of means, Zajiri [ma-]. Ways and 
means, gharama. 

— Vv. (p. t. va pf. t. Meant] -wa 
na maana; (purpose) azimu, nia, 
taka, kusudia. It means, yaani. 

Meander, v. zunguka zunguka, fa- 
nya mapindi |mizingo |. 

Meaning, n. maana, Nguvu. The 
meaning is, yaani. 


MBEANNESS 


Meanness, n. unyonge, ujanja; 
(avarice) ubakhili, choyo. 

Means,n. njia | ya kutenda ),vyombo, 
mali (Taz. Mean, n.). 

Meant, p. t. za pf. t. ya Mean. 

Meanwhile, adv. kuko nyuma, wa- 
kati ule ule, pale pale, nafasi 
ikiwapo, sasa hivi. 

Measles, n. churuwa. 

Measure, n. kadri, kiasi, cheo, kipi- 
mo; (rod or line) chenezo; (opera- 
tions) kazi, matendo, mashauri, 
madaraka ; (foot-rule) futi. Take 
measures, anza, shika kazi, fanya 
mashauri. Take a man's measure, 
tazama, angalta, 

—— v. (take measure) pima, kadiri, 
hesabu, linga, enenza, angalia cheo 
[tabza]; (be by measure) -wa na 
kadiri (kipimo); (measure by 
comparison) enensa. It measures 
six feet, urefu [ukubwa] wake pima 
moja. 

Measured, a. -2 faratibu, -a sawa 
sawa, -a kadiri, 

Measureless, a. -a kupila kiasi, 
-s10 na mwisho. ji 

Measurement, n. mpimo, kupima, 
kipimo, &c. Measure one's length 
on the ground, anguka fulifuli 
[chalichals]. Measure oneself with, 
shindana na, jaribia nguvu ya. 

Meat, n. nyama; (scrap of) kinofu, 
kinyango; (toasted, on stick) 
mshakiki | mi- |, subana; (with rice, 
&c.) kitoweo. Lean of meat (not 
fat), mnofu. 

Mechanio, n. fundi | ma-|. 

Mechanical, a. -a Me- 

chanics; (unintelligent) (kama 

kazi ya kitu ao chombo, st ya mtu} 

st kwa akili, si kwa kusudi, st 

kwa bidii; (unthinking, inferior) 

aon, “baya, hafifu, pasipo ku- 
” 


Mechanical, a. kama Mechanio, a. 
Mechanician, n. (mwalimu ao fundi 
wa Mechanics ao wa Machine]. 
Mechanics, n. | maarifa ya kutumia 
nguvu sa vyombo na vitu visivyo 
na akili, kama sa kabari, mtaimbo, 


236 


MEDITATION 


gurudumu, ayart, &c., elimu ya 
kuendesha vikubwa ao kujongeza 
visto). 

Mechanism,n. | = Machinery, sgu- 
vu ya vyombo na witu vya kutu- 
mika kwa kasi, mitambo, magu- 
rudumu, &c. |. 

Medal, n. ishani, japani cha ma- 
dint kama sarafu 

Medallion, n. nishani (kubwa ao 
yenyt sanamu ya mchoro). 

Meddle, v. jitia, jidukiza, jiingiliza 
(katika mambo ya watu burre), 
uthi, 

Meddler, n. pingamisi,dukizi (| ma- |. 

Meddlesome, Meddling, a. -su- 
mbufu, -a Meddler. 

Mediaeval, a. (-a: zamani sa katt ya 
A.D. 450 na 1450, -a hikale]. 

Mediaevalism, n. |Zabia ao desturi 
za wakati Mediaeval |. 

Medial, a. -a kati. 

Mediate, v. (pacify) jitia kati, -wa 
mjumbe, patantisha, selehisha; (in- 
tercede) ombea, tetea, nenea; (effect) 
pata | fanya | kwa Mediation. 

Mediation, n. upataxisho, wombezi. 

Mediator, n. (of enemies, rivals, £c.) 
msuluhishi. ([wa-|, mselehisha 
[wa-], mpatanishi [wa-]; (go- 
between) Aijumbe |(vi-). 

Mediatorial, a. -2 Mediator. 

Medical, a. -a tabibu, -a uganga, -a 
dawa, To be under medical or- 
ders (treatment), alikwa. Medical 
man, fabibu (ma-], mganga | wa- |. 

Medicament, n. , mapozi. 

Medicated, a. -enyi dawa, -liofiwa 
dawa, -liofanyiswa kwa dawa. 

Medicine, n. dawa; (art) uganga, 
utabibu. Give medicine to, -fa 
dawa, -nywesha dawa. 

Medicinal, a. -a dawa, -a kuponya. 

Mediocre, a. -a kadiri, si -ema, 
hafifu, -baya kidogo. 

Mediocrity, n. ukadiri, wema |usu- 
11) wa kadiri, uhafifu. 

Meditate, v. fikiri, -wa katika fika- 
ya, -wa fikarani, jiwaza; (intend) 
azimu, nia, taka, 

Meditation, n. fikara, mawas0. 


MEDITATIVE 237 


Meditative, a. -a kufikiri, -a fikara 
nyingi. j 

Medium, n, (kifu kilicho kati ao cha 
kutumika), njia, chombo; (go- 
between) kijumbe. 

—— a. -a kati, -a kadiri, wastani. 

Medley, n. machanganyiko, macha- 
fuko, kifujofujo. 

Medullar, a. -2 ubongo 

Meed, n. (reward) fuzo, zawadt; 
(merit) wstahzlz. 

Meek, a. -fole, -ema, -tit, -nyonge, 
-vumilivu, 

Meekneas, n. upole, &c. 

Meerschaum, n. (udongo laini mwe- 
upe wa kufanyizia viko vya tu- 
mbako ; kiko cha Meerschaum }. 

Meet, n. mkutano [wa wawindaji, 
jamii ya watu wakisake}. 

v. (p.t. za pf.t. Met) kufa, ku- 

tana, kusanyika, kutantka; (for 

hostilities) ;iana kwa vita, pigana; 

(come to terms) ana. Go to 

meet, /ak#. Meet with, pata, pa- 

twa na [hasara, &c.]. Meet the 

eye (ear, &c.), fktliwa na jicho, 

tazamwa [stkiwa, &c. |. 

a. -surt, -a kadiri, -a kufaa, -a 
kustahili, wajibu. 

Meeting, n. mkutano [mi], kusa- 
nyiko, jamii ya watu. 

Meeting-house, n. nyumba ya ku- 
salia. 

Melancholic, Melancholy, a. -enyi 
Melancholy. 

Melancholy, n. kusuni, hamu, uzito, 
uchungu. 

Mélée, n. mapigano. 

Moellifiuous, a. (maneno) laini kama 
maji, -tamu kama asali. 

Mellow, a. -b1v, -ororo, laini, -zuri. 

Melodious, a. -a sauti tamu, -a 
sauti sa kulingana visurs. 

Melodrama, n. [mcheso wa kustmu- 
lia hadith? pamoja na kuimbato}. 

Melodramatic, a. -¢ Melodrama; 
(pretended, unreal) -a kujifanya, 
janja, -Wongo. 

Melody, n. [sauti tamu za kufua- 
tana}; (music) mgoma, uimbo, ma- 
Juatano ya sauti, 








MENAGERIE 


Melon, n. tikiti (ma-). 

Melt, v. yeyusha, (neut.) yeyuka; 
(be absorbed, fade) nywewa, fifa ; 
(move to pity) Aa .Auruma; 
(smooth) /aiméska, (neut.) latntka. 

Member, n. (of body) sekemu, kiu- 
ngo, mkono, mguu; (ofa whole) se- 
hemu, kipande, nussu; (of a com- 
pany, society, &c.) miu, mwana, 
mshiriki. Member of Parliament, 
M.P., (mtu wa baraza kuu la Wa- 
ingereza |. 

Membership, n. halts ya kuwa 
Member, usharika, kuwa mtu wa 
chama. 

Membrane, n. gost ya kutanda 
(tama ufupa kidogo |, utandu. 

Memento, n. ukumbusho, kumbu- 
kumbu 


Memoir, n. (kitabu kidogo chenyi 
habari ya maisha ya mlu mare- 
hemu ao ya kasi ya waalimu); 
tarihi, habari. 

Memorable, a. -kubwa, -a sifa, -a 
kukumbukwa, mashuhuri. 

Memorandum, n. hati, taarifu, 
ukumbusho, chet. . 

Memorial, n. kumbukumbu, uku- 
mbusho; (written) hati yenyi mala- 
lamtko, maombi, haja. 

Memorialist, n. mfoa Memorial 
(written). 

Memorialize, v. oa Memorial. 

Memory, n. ufahamu, ukumbuko, 
kukumbuka, akili, ufahamifu; 
(past events) mambo yaliyokwisha 
kuwa, yaliyopita. Repeat from 
memory, sema kwa akili [kwa 
moyo), kariri. Keep in memory, 

Aa moyoni, kumbuka. Not in the 
memory of man, Zangu zamani 
sana, st siku sefu. Within living 
memory, siku hest, siku sete. 

Men, pi. ya Man. 

Menace, v. ogofya, kamta, tia hofu, 
tisha, taka kuja, taka kuumiza. — 

—— n. ogofya (ma-], tisho [ma-]} 
makamo. 

Menagerie, n. (Zamasha, ndio jamii 
ya nyama sa mwitu satembeswa 


katika vitundu mahali mahali). 


MEND 
Mend, v. tengenesa, fanyiza; (get 


better) pona, pata hajambo; (in 
character) Zulta, ongoka. 
Mendacious, a. -wongo, -janja. 
Mendacity, n. wanja, wswongo, 
udanganyifu. 
Mendicant, n. maskini, fakiri, 
mwombaji. 


Mendicity, n. kali ya Mendicant. 

Menial, n. #mfumishi. 

a. -a mtumishi, -nyonge, -baya. 

Menstruate, v. -wa na hetht, ingia 
mwezini, ingia damuni. 

Menstruation, Menses, n. eth, 
mwezi, damu. 

Mensuration, n. mpimo, maarifa 
ya kupima. 

Mental, a. -a akili, -a moyoni. 

Mention, n. kumbukumbu, kutaja, 
kunena, habari, taarifu. 

—v. faja, nena, semea. Not to 
mention, cha ya, sembuse. 

Mentor, n. mshauri, mwongozi. 

Mephitic, a. -4 uvundu, -a kunuka. 

Mercantile, a. -a biashara,-a mambo 
ya biashara, -a kufanya biashara. 

Mercenary, a. -@ mshahara, -a ku- 
taka fayida, -a tamaa, -a biashara. 
For mercenary ends, kwa kutafuta 
fayida. 

n.| asikari mgeni wa mshahara). 

Mercer, n. mwuza nguo | za hariri, 
za pamba, sa manyoya, &c. |. 

Merchandise, n. btthaa, biashara, 
mati. 

Merchant,n. mfanyi biashara | wa-|), 
tajiri [ma-]. 

Merchantman, n. merikebu ya kazi 
ya btthaa), kamali. 

Merciful, a. -a rehema, -a huruma, 
pole, -ema. 

Merciless, a. -kali, -korofi, pasipo 
rehema, billa huruma. 

Mercurial, a. -tukutu,-cheshi, - geuzi, 
hafifu. 

Mercury, n. sebakh ; (planet) (sayari 
‘moja karibu na jua). 

Mercy, n. rehema, huruma, upole, 
wema; (pardon) masamaha, kua- 
chila. Beg for mercy, /a/ama, 
lalamika. Mercy! mercy! bassi / 








288 


MESS 

bassi! Be at the mercy of, ¢##shwa 

Na, -wa chini ya. Sisters of Mercy, 

(waanake wata'wa wa chama ta- 

katifu |. 

Mercy-seat, n. | kiseliri cha sandu- 
ku takatifu ya Wayahudi, ma- 
hali aketipo Muungu Mwamuzi). 

Mere, a. -fupu, tu, halisi. 

—— n. ziwa la maji. 

Merely, adv. f4. 

Meretricious, a. -a ubembe, -a kuji- 
Jahirisha, -a umalidadi, -a kuta- 
manisha, -a kudanganya. 

Merge, v. chovya, zamisha, tosa; 
(neut.) nywewa, geuka. 

Meridian, n. (noon) athkthuuri, jua 
kitwant; (highest point, best state) 
upeo, kipeo, usitawi; [mstart wa 
toka kaskazini hatia kusini). First 
Meridian, Meridian of Greenwich, 
start wa kaskazini na kusini 
upilao penyi Greenwich karibu na 
London). 

Merino, n. [wguo ya sufi) merino, 
Aaneli. 

Merit, n. uswahili, labia nzuri, sifa 
njema,uzuri,ajara ; (good service) 
Jathth, matendo mema, kazi njema. 

—— v. stahili, stahikt. He merits 
it, mi haki yake, yamstahils. 

Meritorious, a. -a kustahili, -a sifa 
njema. 

Merman, Mermaid, n. kizuka (cha 
bakari, nussu mtu nussu samaki, 
ilivyobunika na watu wa zaman: |). 

Merriment, n. furaha, macheko, 
ukunjufu. 

Merry, a. -chekeshaji, -a furaha. 

Merry-thought, n. | mfupa wa kuku, 
ubambo (%)}. 

Mesh, n./tcho[ macho |/a wavu, wave. 

Mesmeric, a. -4 Mesmerism. 

Mesmerism, n. [#umtia mtu kama 
usingizi wa kufanya vyovyote asi- 
Jue afanyayo). 

Mesmerize, v. fanya Mesmerism. 

Meas, n. takataka; (complication, 

difficulty) matata, uthia, fujo, ki- 

fujo; (meal) chakula, mlo, posho; 

(meal in common) [amit ya 

watu wanaokula pamoja |, chakula 


MESS 


cha bia, kikoa. Here's a pretty 
mess, matata hayo barabara. 

Mess, v. -da bia, -la kikoa; (make 
a mess of) chafua, boruga. 

Message, n. maneno, habari, taa- 
rifu, agizo; (written) waraka, 
barua, cheti. 

Messenger, n. mjumbe (wa-), tume. 

Messiah, n. Masiya, Masiha, Kristu. 

Messianie, a. -4 Masiya, -enyi 
habari ya Masiya. 

Messamate,n.mwensi (wa-| wa kula 
pamoja, mwenzi wa bia (kikoa |. 

Met, p.t. na pf. t. ya Meet. 

Metal, n. madini, 

Metallic, a. -a madini, kama ma- 
dini. 

Metalliferous, a. (rocks, &c.) -enyz 
madini ndani yake. 

Metallurgy, n. | kasi na maarifa ya 
kufanyiza madini). 

Metamorphic, a. (rocks, &c.) [-doge- 
uzwa asili yao kwa moto na kusht- 
ndiliwa|. 

Metamorphose, v. gusa, badili. 

Metamorphosis, n. ubadili, kugeuka. 

Metaphor, n. mfano wa maneno, 
methali. 

Metaphorical, a. -enyi Metaphor, 
-enyt fumbo, -a mfano. 

Metaphysical, a. -2a Metaphysics. 

Metaphysician, n. mwalimu wa 
Metaphysics. 

Metaphysios, n. (elimu ya asili ya 
vitu vyote, vilivyo halisi, si kwa 
kuoneka, elimu ya chimbuko na 
asili ya elimu zote |. 

Mete, v. pima, hesabu. 

Metempsychosis, n. | kuhama roho 
mwili kwa mwili, mwili ukifa 
voho kuuhamia mwingine). 

Meteor, n. (nyota ya ghdfala yenyi 
mwendo), kimwondo (vt-]. 

Meteorio. a. -4 Meteor. 

Meteorolite, n. jzwe litokalo Meteor. 

Meteorology, n. (maarifa ya hewa 
na anga na mambo yake |. 

Meter, n. (chombo cha -kupimia |. 

Methinks, v. nathan. 

Method, n. (system, order) staratibu, 
madaraka, kawaida, desturi; (way, 


239 


MIOTURITION 


plan) shauri, njia. He acts by 
method, atenda kwa akili, afuata 
shauri. 

Methodio, 2. -<nyi Method. 

Methodism, n. mathehebu za Me- 
thodist. 

Methodist, n. (mfuasi wa John 
Wesley Mwingereza ). 

Methodistical, a. -a Methodist, 
kama Methodist. 

Methodize, v. shika Method, fuata 
shauri, tengeneza kwa akili. 

Methought, v. salithani, 

Metre, n. (kawaida linganifu ya 
sauti sa maneno katika mashairi 
na nyimbo; ginsi ya uimbo, ao 
utenst; (as a measure) kipimo cha 
kifransa, kama wart moja (inches 
393). 

Metric, Metrical, a. -¢ Metre. 

Metronome, n. (kipande cha husa- 
wasisha saute katika kuimba ao 
kupiga ngoma, kinanda, &c.}. 

Metropolis, n. (mji mkuu wainchi). 

Metropolitan, a. -2 Metropolis; 
askofu wa Metropolis [mwenyi 
heshima kuliko wangine |. 

Mettle, n. (disposition) moyo, tabia; 
(energy, spirit) wepesi, bidi, moyo 
mkuu. Put on his mettle, amsha, 
tia bidit, kasirisha, chomesha. 

Mew, v. (fasten up) funga, funga 
pid ; (of sound) Za (kama pa- 
ka). 

Mews, n. masisi ya frasi, banda. 

Miasma, n. hewa mbaya | ya kuleta 
ugonjwa |. 

Mica, n. (| szwe la kumetameta), mavi 
ya nyota. 

Mice, pl. ya Mouse. 

Michaelmas, n. | siku kuu ya Mikael, 
malaika mkuu (Sept. 29))J. 

Microcosm, n. (ulimwengu mdogo, 
mfano wa ulimwengu, mtu}. 

Micrometer, n. [durabint ya ku- 
pimia vidogo|. 

Microscope, n. (durabimi ya kuta- 
zamta vidopo |. 

Microscopic, a. -a Mieroscope ; 
-dogo mno. 

Micturition, n. kukojoa. 


MID 


Mid, a. -a kati. Midday, aththuurt, 
zua kitwant, saa a sita ya mchana. 
Middle, n. za a. katt, -a kati, 
wastani ; (of body) mwili wa katt, 
tumbo. Middle finger, kidole cha 
kati [cha chokaa). Middle ages, 
(wakati wa A.D. 450-A. D. 1450]. 
Middle-aged, a. [-enyi umri wa 
katt ya miaka 30-50 |, -sinta. 
Middleman, n. mjumbe | wa-), wa- 
kili (ma-), mchurust | wa-), dalals. 
Middlemost, a. -a kati kabisa, -a 
kafinakati. 
Middling, a. -a katikati; (moderate) 
-a kadiri, kadiri, wastani. 
Midge, n. usubi, mbu ndogo. 
Midland, a. -a kati ya inchi, -a 
barra, -a inchi za juu (sa nyuma|. 
Midnight, n. usiku wa manane, 
katt ya usiku, saa a sita ya usiku. 
Midriff, n. pasta (la tumboni). 
Midshipman, n. (akida mwana- 
funzi katika manowari, afsa 
mdo, 


go). 

Midst,n. In the midst, kati, beina. 

Midsummer, n. musimi, siku za 
jua kati. 

Midwife,n. msalisha [wa-), mkunga 
[wa-]}. 

Midwifery, n. uzalishi, ukunga. 

Mion, n. sura, Umbo, uso. 

Might, n. sweso, nguvu, enzi; 
(energy) nguvu, bidii, 

p. t. ya May. 

Mightiness, n. uweso, ukuu, nguvu. 

Mighty, a. -eny: Might. 

Mignonette, n. | wa dogo la kunukia 
sana). 

Migrate, v. kama, enda mahali 
pangine. 

Migration, n. kuhama. 

Migratory, a. (-a kuhama na kurudi 
killa mwaka, -a kuhama mahali 
mahali, -a kupotea). 

Milch, a. -enyi kuloa maziwa, -a 
kukama 





“Mild, a. -pole, laini, -tamu, thaifu, 
kidogo. A mild attack of fever, 
koma kidogo. A mild medicine, 
dawa si kali. 

Mildew, n. kawa. 


240 


MILLIONAIRE 


Mildness, n. ufole, ulaini. 

Mile, n. | matiti, mwendo wa robo saa, 
wari 1760, kama hatua cifu 
mbili). 

Milestone, n. (majiwe kando la njia, 
ya kuonya urefu wake}. 

Militant, a. -a kupigana, -a vitani, 
-a kutaka vita. Church militant, 
(| Wamasthiya waliopo hapa duni- 
ant ndio vitani, hawajapata raha 
ndio peponi (church triumphant) }. 

Military, a. -@ asikari, -a vita, -a 
kupigana. 

Militate, v. fanya vita; (differ) -wa 
mbali, -wa upande mwingine, -wa 
St sawa, si patana. 

Militia, n. | yzamis ya asikari wenyi 
kukaa kwao, na kuilinda inchi 
yao). 


Milk, n. masiwa; (curdled) masiwa 


mabivu. Buttermilk, mfindi. Con- 
densed milk, masiwa ya kopo. 

— v. kama; (get profit from) 
Sayidia, teka. 

Milkman, n. mkamishi (wa-). Be 
a milkman, kamisha ngombe. 

Milksop, n. mjinga, hafifu, mzusu, 
barathuls. 

Milky, a. kama maszsiwa. Milky 
way, | nyota zile ndogo nyingi sana 
pamoja, kama wingu jeupe kali ya 
mbingu usiku|. 

Mill, n. kinu (vi-), banda la vinu; 


(= Manufactory). Flour mill, 
kinu cha kusagia ng'ano. Sugar 
mill, kinu cha kuponda miwa. 


Steam mill, Anu cha moshi. Oil 
mill, kinu cha kushindikia, shindi- 
kizo. 

Millennium, n. muda wa mtaka elfu; 
(siku za raha, Isa Masiya ataka- 
-pomilihi katika dunia). 

Miller, n. msimamis: wa Mill. 

Millet, n. mtama. Millet stalks, 
bua [ma-}. 

Milliner, n. mshona nguo [sa wa- 
anake |. 

Million, n. elfu marra elfu, lakki 
kumi, 1,000,000. 

Millionaire, n. mwenyi mals nyingi 
mno, tajiri mkuu. 


MILLIPEDE 


Millipede, n. jongoo. 

Millrace, n. | mkondo wa maji uende- 
shao kazi ya Mill}. 

Millstone, n. swe la kusagia. 

Millwright, n. fundi wa kutengeneza 
Mill. 

Milt, n. (mbegu ya samaki |). 

Mime, n. (mchezo kama unyago, 
mehest \. | 

Mimic, v. zga, thihaki. 

——, Mimetic, a. -a kuiga. 

Mimicry, n. mwigo, thihaka. 

Minaret, n. mnara [mt-,wa moskiti |. 

Mince, v. kafa vipande vidogo; (of 
speech) foa kidogo kidogo, nena 
kitembe | st wazi |; (of gait) kwenda 
kwa hatua ndogo, piga madaha. 

n. (mince-meat) (nyama iliyo- 
katwa vidogovidogo |. 

Mind, n. moyo, akili, nia, roho. 
Bear (keep) in mind, kumbuka. 
Have a mind, Have a great mind, 
taka, nia, lekea. Make up one's 
mind, asimu, kusudia, jifunga, 
kaza shauri. Call to mind, faha- 
mu, kumbuka. Bring to mind, 
Putin mind, kumbusha, fahamisha. 
It is to my mind, énanipendeza. 

v. (observe, watch) angalia, 
kumbuka, tunza; (attend to) shika, 
Jitia katika, angalia ; (obey) sikia, 
#::; (take to heart) weka moyoni, 
onea uchungu |huzuni). Never 
mind, hkatthuru, mamoja, kunra- 
thi. Mind you do it, #sikose ku- 
fanya; (inletters) al/a alla. Mind! 
Mind yourself! 7#kathari! I donot 
mind, mamoja kwangu. 

Mindful, a. -angalifu, -fahamifu. 
Mine, a. -angu, -angu mimi. 
n. (pit) shimo, chimbo (ma-, la 
kufukulia mawe, madini, makaa, 
&c.; (explosive) shimo la kupe- 
myezea baruti chini ya kitu, kusudi 
kukivunja; (submarine) pipa la 
baruti baharini chini, la kuvunja 
merikebu zikipita); (great store) 
akiba kubwa, wingi. 

v. fanya Mine, fukua chini. 














241 


MINOR 


Mineral, n. jiwe, mawe; | kitu kisicho 
mmea wala mnyama|. 

a. -@ mawe, |-a vitu vitokavyo 
katika mawe). 

Mineralogy, n. e/imu ya Minerals 
[ya mawe mojamoja). 

Mingle, v. changanya, unga, unga- 
nisha, tia pamoja; (neut.) changa- 
nyika, kutanika. 

Mingling, n. mchanganyo, mkutano. 

Miniature, n. sanamu ndogo ya ra- 
ngi, taswira ndogo, mfano mdogo. 
In miniature, sawa sawa lakini 
-dogo, kwa vidogo. 

Minin, n. (kipimo kidogo cha dawa, 
tone moja; (in music) kipimo ki- 
dogo cha sauti). 

Minimize,v. funguzia sifa, rahisisha, 
tweza, ona si kitu, tharau. 

Minimun, n. na a. -a mwisho | kwa 
kuwa -dogo|, -dogo sana, kadiri 
ndogo, -a kwisha. 

Mining, n. | kazi ya kufanyiza Mine 
ao ya ndani yake|. 

Minion, n. kipenzi ; (flatterer) msifu, 
mjipendekeza vibaya. 

Minister, n. (of state) waziri [ma-}, 

barozi |(ma-), mjumbe wa serkali, 
mtu mkubwa wa serkali ; (of reli- 
gion) padre |ma-), kasisi [ma-]; 
(preacher) katibu [ma-]; (of a 
mosque) mwalimu | wa-|, imamu; 
(servant) mtumishi | wa-), mjumbe, 
mhudumu, mngoje. 

v. ngojea, tumikia, -wa -tumi- 
shi ; (supply) zoa, letea. 

Ministerial, a. -a Minister; (help- 
ing) -a kufaa, -a kusayidia. 

Ministration, n. utumshi, msaada. 

Ministry, n. (kazi ya Minister; 
jamii ya mawaziri wa mfalme, 
serkali; jamii ya mapadre wa 
kanisa, kasi ya mapadre, Uhudumu 
Mtakatifu wa kanisa, wangoje wa 
dini); (service, means) matumishz, 
njia, ungoje, huduma. 

Minnow,n. Lamaki maogo wa mito). 

Minor, a. (lesser) -dogo, hafifu, -a 
chini. 








Miner, n. (kibarua atendaye kazi) — n. [astyepata umri wa miaka 


katika Mine}, mchimbaji | wa- |. 


asharini na mmoja |, mtoto. 
R 


MINORITY 242 


Minority, n. ali ya Minor; (smaller 
number) wachache, walio wacha- 
che. Ina minority, -chache, -enyt 
wafuasi wachache. 

Minster, n. kanisa kubwa. 

Minstrel, n. mwimbaji, mtunga ma- 
shairi, mpige kinubi | zeze, ngoma, 
&c 


Minstrelsy, n. kazi ya Minstrel, 
nyimbo, mashairi. 

Mint, n. (nyumba ya kufanyiza fetha, 
kupiga chapa sarafu); (abundance) 
wingi, neema; (plant) zana. 

Minuet, n. [mgoma moja ya kizungu 
zamant |. 

Minus, prep. (without) sassa, kdsoro, 
pasipo. Minus sign, (alama ya 
kutoa ao kuondoa, ndio hit —\. 

Minute, a. -dogo sana, -embamba 
sana, -dogo-dogo; (exact) halisi, 
barabara; (trifling) kafifu; (exact- 
ing, precise) -a kutaka usahihi 
(halisi, usawa, utaratibu, &c.}. 

n. (sehemu ya settini ya saa moja) 
dakika; (short time) kitambo, 
kipindi, muda mdogo ; (note) uku- 
mbusho wa mambo, tariht, taarifu, 
cheli. Minute-gun, (mzinga uki- 
pigwa kimojamoja wa kuashiria 
msiba na kutaka shime). Minute- 
hand, (mkono mrefu wa saa). In 
a minute, karibu, sasa hivi, marra. 
Wait a minute, ngoja kidogo, bado 
kwanza. 

Minutiae, n. mambo madogo. 

Minx, n. (mtoto wa kike asiye na 
adabu), mjuvi, mtukutu |mwa- 
namke). 

Miracle, n. | jambo geni lisilo na 
kifani, wala kwa kawaida ya 
viumbe vyote, lisilo la ulimwengu 
huu), mwujiza ( mi-), ajabu | ma-|. 

Miraculous, a. -4 Miracle, ajabu 
sana. 

Mirage, n. (madanganyo ya macho, 
vilu vikionekana ginsi Visivyo). 

Mire, n. /ope, matope, takataka. 

Mirror, n.kioo | cha kujitasamia uso), 

Mirth, n. macheko, furaha, michezo. 

Mirthful, a. -a macheko, &c. 

Miry, a. -a matope mengi. 





| MISCONCEIVE 


Misadventure, n. msiba [mi-], ja- 
mbo baya, hasara, shari. By mis- 
adventure, kwa bahali (mbaya), 
kwa nasibu. y 

Misanthrope, n. (mwenyi kuchu- 
kia waanadamu wenziwe, mkaa 
pweke |. 

Misanthropic, a. -4 Misanthrope. 

Misanthropy, n. kali ya Misan- 
thrope. 

Misapplication, n: kutumia vibaya, 
&c, 

Misapply, v. Zumia vibaya, kosea, 
poteza, tupa. 

Misapprehend, v. kosa kufahamu 
vema, kosea maana. 

Misapprehension, n. kukosea maa- 
na, Sec. 

Misappropriate, v. (waa si kwa haki, 
tumia vibaya, iba. 

Misappropriation, n. kukwaa isivyo 
haki, &c. 

Misbecome, Vv. si faa (stahili, &c.]. 

Misbehave, v. kosa adabu, kosa. 

Misbehaviour, n. matendo mabaya, 
makosa, ubaya. j 

Miscalculate, v. #esabu wibaya, 
kosea hesabu, si angalia vema. 

Miscalculation, n. kutesabu vibaya, 
Gcc. 

Miscall, v. faja vibaya, kosea jina. 

Miscarriage, n. kuharibu mimba; 
(failure) kosa, ukosefu, msiba. 

Miscarry, v. fokea vibaya, haribika, 
koseka, kosa kupata, si fika; (of 
birth) karibu mimba. The letter 
miscarried, barua haikufika. 

Miscellaneous, a. -0 -of¢, -a vyovyote, 
-a mambo mengi; (inferior) -a ovyo, 
-a vivi hivi, -atakataka. Makea 
miscellaneous heap or collection of, 
panganya. 

Miscellany, n. kitabu cha mambo 
mengi, machanganytko, takataka. 

Mischance, n. msiba, ndege mbaya. 

Mischief, n. mathara, ukarabu, 
utundu; (loss) hasara, shari. 

Mischievous, a. -harabu, -tundu, 
-potevu, -baya, -tirirs. 

Misconceive, v. kosa kufahamu 
vema, — 





MISCONCEPTION 


Misconception, n. kosa (Za akili), 
kutofahamu vema. 

Misconduct, n. kufenda mabaya, 
makosa, ubaya. 

v. tengeneza |simamia) vibaya. 
Misconduct oneself, Zenda mabaya. 

Misconstruotion, n. kukosea maana. 

Misconstrue, v. kosa kuelewa vema, 
kosea maana, 

Miscreant, n. mfu mbaya kabisa, baa. 

Misdate, v. kosea tarthi. 

Misdeed, n. Zendo baya (ma-), kosa 
[ma-}. 

Misdemeanour, n. kosa | ma-|. 
Misdirect, v. poleza shauri, ongoza 
[ peleka\ vibaya, zulisha, zuzua. 
Misdirection, n. shauri baya, kua- 

rifiwa vibaya, mazulio. 

Miser, n. bakhili, mtu wa choyo, 
[awekaye mali asizitumie |. 

Miserable, a. masikini, -enyi hu- 
suni; (in bad condition) -enyi 
hals mbaya, -nyonge, hafifu. 

Miserly, a. -4 Miser. 

Misery, n. shidda, mashaka, taabu, 
umasikini, kuzuni kuu, hali mbaya 
sana. 

Misfit, n. (wazi lililokoseka cheo, 
lisilofanyika sawa, lisilofaa |. 

Misfortune, n. msiba (mi-), taabu; 
(loss) Aasara, shari. 

Misgiving, n. mashaka, waswast, 
tashwesht, kusita. 

Misgovern, v. tawala vibaya. 

Misgovernment, n. sufawala vi- 
baya. 

Misguided, a. -kosefu wa njia (wa 
shauri, wa maana),. 

Mishap, n. = Misfortune. 

Misinform, v. arifu vibdava, simulia 
uwongo. I was misinformed, siku- 
ambiwa vema. 

.Misjudge, v. kosa kusikia (kuthania, 
kuhukumia | vema, kosea. 

Mislay, v. (p.t. #a pf. t. Mislaid) 
weka pasipofaa, potewa na. 

Mislead, v. (p. t. za pf.t. Misled) = 
Misdirect. 

Mismanage, V. ongoza vibaya, haribu 
madaraka ao taratibu, chafua. 

Misname, v. = Miscall. 





248 


MISSIVE 


Misnomer, n. jina lisilofaa | kosefu, 
baya |. 

Misogynist, n. (mwenyi kuchukia 
waanake wote |. 

Misplace, v. = Mislay. 

Misprinut, n. kosa [la kupiga chapa . 
kitabuni). ; Piga EP 
Mispronounce, v. kosea tamko 
[saute ya neno), st tam'ka vema. 
Mispronunciation, n. kufam'ka vi- 

baya. 

Misquotation, n. wkosefu wa 
Quotation ( 7as. Misquote’. 

Misquote, v. (kosa kutumia halisi 
ushahidi wa, geuza maneno ya). 

Misrepresent, v. kosa kueleza vema, 
geuza habari ya, singtzta, 

Misrepresentation, n. maarifa 
(kabari) ya uwongo, masingizio. 

Misrule, n. = Misgovernment ; 
(disorder) wthia, fitina. 

Miss, n.( jina la kumnena na kumw- 
ambia kijana mwanamke asiyeo- 
lewa), bibi; (failure to hit) kosa 
la shebaha, kukosa kupata, kuepea. 

— v. kosa shebaha, kosa kupiga 
tupata), epea; (pass over) ruka, 
pitta; (feel loss of) jutia, onea 
majuto, kumbuka kwa uchungu, 
sikitikia, lilia; (want) taka, hitaji. 

Missal, n. | kitabu cha sala sa Usha- 
rika Mtakatifu). 

Misshapen, a. 
umbuka. 

Missile, n. (kifu cha kutupa kama 
mshale, mkuki, mawe, &c. |. 

Missing, a. -szofo. It is missing, 
[exayotakwa| haiko. 

Mission, n. (kufuma (kutumwa) 
kwa kazt fullane| ujumbe, utume, 
upelekwa ; (errand) kazi, maagizo; 
amii ya Missionaries }. 

Missionary, n. [miu mwenyi kazi 
ya kuieneza anjili kwao wastoijua 
ao waswiangalia vema), mpelekwa 
[wa-], mjumbe | wa- |. 

Missis, n. (neno la kumnena mwa- 
namke aliyeolewa, pamoja na jina 
lake, huandikwa Mra. (fullani) |, 
bibi, 


-enyt makombo, -lio- 


| Missive, n. waraka, barua, taarifu. 


R2 


“MISSPELL 244 


Misspeli, v. (p. t. za pf. t. Misspelt) 
(kosa kuendeleza vema harufu). 
Misspend,v.(p.t.na pf.t.Misspent) 
poteza, tumia vibaya, fuja. 
Misstate, v. kosa kunena | kueleza) 

. vema. 

Misstatement, n. maarifa ya uwo- 
ngo, habari za uwongo, si kweli. 

Mist, n. ukungu, umande. 

Mistake, n. kosa [ma-], si kusudi, 
kosa tu. 

—— v. (p. t. Mistook, pf. t. Mis- 
taken) kosea, thanta uwongo | kwa 
kukosea kweli), ona ndivyo lakini 
kweli sivyo, st fahamu vema. 1 
mistook him for athief,nalimthania 
yu mwizi kumbe sivyo. 1 mistook 
your meaning, sikufahamu vyema 
maneno yako. 

Mister, n. (sina la kumnena mta 
kwa heshima pamoja na jina lake 

- huandikwa Mr. ( fullanz)\, bwana. 

Mistranslate, v. fasiri vibaya, kosea 
maana. 

Mistress, n. (of house) 5262, mwana, 
mwenyeji; (of heart) mchumba ; 

. (concubine) kinyumba, suria[ ma-), 
hawaa; (ruler) mkuu, mtawala. 

Mistrust, n. kutoamini, kutotegemea, 
kuonea mashaka, kuthania ma- 
baya, shuku. 

—— v. -wa na Mistrust. 

Mistrustful, a. -enyi Mistrust, 
-shuku. 

Misty, a. -a ukungu, -a umande; 
(obscure) si wazi, st thahtre. 

Misunderstand, v. kosa kufahamu, 
kosa kuelewa maana. 

Misunderstanding, n. kukosea ma- 
ana, kutosikia vema, kosa. 

Misuse, v. tumza vibaya (si kama 
ipasavyo). 

n. matumizi mabaya. 

Mite, n. | kidudu kidogo sana}; (coin) 
robo pesa. 

Mitigate, v. punguza, tuliza, nya- 
mazisha. 

Mitigation, n. kipunguo, kupungu- 
za, &e. (Taz. Mitigate). 

Mitre, n. kofia ya kiaskofu. 

Miz, v. changanya, (neut.) changa- 





MODEST 


nyika, changamana na; (stir) bo- 
Muga. 

Mixture, n. mchanganyo, mchanga- 
nytko; (medical) dawa | ya ku- 
nywa|. 

Mizzen-mast, n. mlingote wa kalmi 
[wa nyuma). 

Mnemonies, n. [elimu ya kujifaha- 
misha upesi mambo, tarthi, &c.}. 

Moan, v. ugua, lia. 

— n. kilio [vi-]. 

Moat, n.[shimo refu lenyi maji nje ya 
boma), handaki yenyi maji, mto. 
Mob, n. watu, wafu wengi, wate 
wenyi makelele, ghastya ya watu, 

makutano mabaya. 

— v. fanyia jeuri. 

Mobile, a. -cpesi kugeuka | kujongea 
huko na huko), -enyi mwendo. 

Mobility, n. wepesi wa kugeuka, 
mwendo. 

Mobilise, v. kusanya (astkari ao ba- 
haria, tayari kwenda vitani). 

Mock, v. tga, thihaki, cheka; 
(triumph over) simanga. 

a. -a kuiga, -a mzaha. 

Mockery, n. mwigo, thihaka, usi- 
manga. 

Mode, n. ginsi, namna, njia, desturi, 
kawaida, kanuni. 

Model, n. mfano, kifani, kielezo, 
chelezo; (perfect example) kipeo, 
kitu kikamilifu, kitu kizuri sana, 
namna ya Uzuri. 

— v. [ fanyiza ao tengeneza kwa 
kufuasa namna ao kwa kuiga 
mwingine), fanya mfano. 

Moderate, v. zuza, tuliza, simamia, 
punguza, tia kiasi, simua. 

a. -pole, -a kiasi, -a kadiri, 
wastant.. 

Moderation, n. kiasi, kadri, utara- 
tibu, upole. 

Modern, a. -a siku hizi, -a kisasa, 
-a zamani zetu, -pya, -geni. 

Modernism, n. (mamna ya sasa, 
kipya si kikale), kizushi, kisasa. ' 

Modernise, v. fanyiza kwa desturi 
sa siku hizi, geuza vipya. 

Modest, a. -enyi haya, -enyi adabu, 
-enyt kiasi, -dogo. 








MODESTY 


Modesty, n. kaya, adabu.. 

Modicum, n. kidogo, nussu. 

Modification, n. ugeuzi [ma-], uba- 
dili (ma-], matengenezo. 

Modify, v. geuza, badilisha, tenge- 
meza, vuta. 

Modulate, v. geuza sauti. 

Modulation, n. geuzi wa sadi. 

Modulator, n. kanuni ya kugeuzia 
sauli. 

Mohair, n. | manyoya ya mbuzi ma- 
zuri sana|. 

Mohammedan, a: -islamu, -a ktis- 
lamu. 

Mohammedanism, n. 
Waisfamw, Islamu. 

Moiety, n. nussu, kidogo. 

Moist, a. -@ maji, chepechepe, -a 
kulowa, -enyt rutuba. A moist 
atmosphere, umande mwingi. 

Moisten, v. a maji kidogo, lowesha, 
rutubisha, 

Moisture, n. maji, rutuba. 

Molar, a. {sino la nyuma, la kuta- 

| funia chakula), chego | ma-). 

Molasses, n. | machujo ya asalt], 

Mole, n. (spot) A:waa (cheusi; 
(animal) nyama mdogo wa kufu- 
kua chini; (breakwater) boma 
la mawe majini la kuzuia mawi- 
mbi). ; 

Molecular, a. -4 Molecule. | 

Molecule, n. kipande kidogo mao, 
chembe. 

Molest, v. sumbua, uthi, chokoza. 

Molestation, n. usumbuo [ma-], 
uthia. 

Mollify, v. tuliza, punguza, rithisha, 
bembeleza. 

Mollusc, n.( pl. Mollusca) (univalve) 
konokono | ma-\; (bivalve) kombe 
[ ma-}. 

Molten, a. -a kuyeyusha, -lHoyeyuka, 

Mombasa, n. Mvita, Mombasa. 

Moment, n. dakika, kitambo kidogo, 
kope la juu na chini; (velocity) 
mwendo, nguvu ya kwenda; (im- 
portance) maana, ukuu, thamani., 

Momentary, a. -4 marra moja. 

Momentous, a. -2 maana sana, 

> kubwa, -kuu, -enyi habari kubwa. 


dini. ya 


245 


" MONOLITH. 


Momentum, n. nguvu ya kwenda; 
mwendo. 

Monad, n. kama Molecule. 

Monarch, n. mfalme [wa-], sultani 
[wa-]|, mjumbe Taa) 

Monarchical, a. -a mfalme, -a kuta- 
wala mtu mmoja. 

Monarchy, n. ufawalawa mtu mmo- 
ja, ufalme. Limited monarchy, 
[4ucawala mfalme kwa shauri la 
wakubwa, ao la watu wake |. 

Monastery, n. nyumba ya Monks. 

Monastic, a. -@ Monks. 

Monasticism, a. maisha na desturi 
za Monks, 

Monday, n. juma a tatu, 

Monetary, a. -2 mambo ya fetha. _ 

Money, n. fetha, pesa, sarafu; 
(wealth) utajiri, mali. 

Money-broker, Money-changer, 
n. mbadili fetha, mvunja fetha. 

Moneyed, a. -enyi mali, -tajirt. 

Money-lender, n. mda riba, mtoa 
riba. j 

Money-lending, n. kula riba, kutoa 
riba. 

Mongrel, a. (mnyama) wa mbegu 
mbili, -baya, -ltoharibika. 

Monition, n. onyo [ma-], shauri 
aza). j 

Monitor, n. mshauri; (in schools) 
msimamizi. 

Monitorial, a. -4 Monitor. 

Monk, n. [mtu ajitengaye na mambo 
ya dunia apate kuzidi kujifunga 
kwa mambo ya dint, akikaa nyt- 
mbani (Monastery) pamoja na 
wangine chini ya mkuu (Abbot) |), 
mta wa (wa-], sufi. 

Monkery, n. [halt ao desturi ya 
Monks), — 

Monkey, n. (kinds of) kima, mbega, 
tumbili; (large) nyani [ma-]. - 
Monkish, a. -2 Monk. ji 
Monogamy, n. (salt ao desturi ya 

kuwa na mke mmoja tu). 

Monogram, n. (chapa lenyi harufu 
zimechanganyika pamoja |. 

Monograph, n. | kitabu chenyi ha- 
bari cha kitu kimoja tu|, 

Monolith, n. (nguzo ya jiwe moja). 


MONOLOGUE 


Monologue, n. [maneno ya mtu 
mmoja akisema peke yake |. 

Monomania, n. | kupotewa akili juu 
yaneno moja lu, wazimo wa nussu |. 

Monopolize, v. miliki -ote, jipatia 
-ote, jitumilia -ole | pasiposhariki 
mwingine). 

Monopoly, n. (in general) kumiliki 
-ote, jipatia -ole, jitumilia -ote; 
(commercial) (ruhusa ao ngu- 
vu ao haki ya kuuza na kununua 
bithaa fullani ao kufanya uchumi 
fullani, pasipo kusharikisha wa- 
ngine), peke yake | yao, &c.| hufa- 
yidia, fayida ya mtu peke yake. 
Get a monopoly of ivory, kumba 
biashara yote ya pembe, 

Monosyllabio, a. -@ Monosyllable. 

Monosyllable, n. (neno la sauti 
(vowel) moja]. 

Monotheism, n. (kwamini Muungu 
Mmoja tu). 

Monotone, n. [sauté moja tsiyobadi- 
lika), uvumi. 

Monotonous, a. -siohadili, -a sawa 
sawa, -a kuchosha, -sumbufu. 

Monotony, n. 4uwa Monotonous, 
baridi, uchoshi. 

Monsoon, n. (north) mausimi, kaska- 
zt; (south) 4usz, demani. 

Monster, n. |mnyama mkubwa mno 
ajabu, kitu kikubwa ajabu |; (por- 
tent) kitisho, kioja; (unnatural 
object) si kama viumbe vyote; 
(brutal person) mkali, mkorofi. A 
monster of cruelty, namna peke yake 
ya ukorofi, mkorofi mtupu peke yake. 

Monstrosity, n. (kifu cha kutia 
ajabu, hofu, machukio, kwa kuwa 
kibaya na kigeni |, kioja. 

Monstrous, a. -kubwa mno ajabu ; 
(terrifying, &c.) -a kuogofya, -a 
kuchukiza, -baya mno. A mon- 
strous lion, Jande la simba. 

Month, n. (muda wa] mwezi [mi-}. 
What is the day of the month? 
mwest ngapi? It is the fifth day 
of the month, feo mwezi wa tano. 

Monthly, a. -¢ Month, -a killa 
Month. Monthly pay, msha- 
hara. 


246 


MORAL 


Monthly, n. (kitabu cha kupigwa 
chapa killa mwezi |, gaseti ya mwezi. 

Monument, n. kaburi; (memorial) 
laguzo, mnara, &c., kwa ukumbu- 
sho), ukumbusho, kumbukumbu, 

Monumental, a. juu ya Monu- 
ment, -a ukumbusho, -a sifa za 
daima. 

Mood, n. amna, ginsi; (temper) 
moyo, nia, tabia, 

Moody, a. -enyi moyo mzito (wa 
huzuni, wa uchungu, wa chuki), 
-epesi kuona hasira, -a kukata ta- 
maa. 

Moon,n.mwezi [mt-]. Full moon, 
mwezi mkubwa | mduara, mpevu|. 
New moon, mwezi mwandama. 
Young moon, mwezi mchanga. 

Moonbeam, n. kitanga cha mwezi. 

Moon-blindness, n. kiwt. 

Moonlight, Moonshine, n. mbaa- 
mwezi, balamwezi. 

Moonstruck, a. -emyt wazimu. 

Moor, v. funganisha, tia nanga. 

——, Moorland, n. nyika [ma-], 
jangwa [ma-}, wangwa. 

Mooring, n. kutia nanga, kufunga, 
kufunganisha; (place) mahali pa 
kutiananga, &c., bandari; (anchor) 
nanga; (cable) amart, kamba. 

Moose, n. [kama paa mkubwa sana 
wa Amerika |. 

Moot, v. [tolea watu neno la kubi- 
shaniwa), bishania, gombania, 
fanyia maneno. 

Mop, n. ufagio | fagio) mrefu. 

— v, sugua | futa) kwa Mop. 

Mope, v. siika unyamavu, jitenga, 
kaa pekee, -wa na moyo mzito. 

Mopy, Mopish, Moping, a. -jz/enga, 
pasipo moyo, -nyamavu, -silo wa 
moyo, -kaa pekee. 

Moraine, n. | fungu la mawe pato- 
keapo Glacier]. 

Moral, a. -tnyi adili, -ema, -suri; 
(pure, chaste) safi, -takatifu ; 
(having moral sense, freewill) 
enyi thttart, -enyi akili | ya ku- 
chagua mema na mabaya); (teach- 
ing morality) -enyi mafundisho 
mazuri, -@ kuongoa, Make a 


MORAL 247 


MORTUARY 


moral effort, jibidisha, jitahidi.) Morganatic marriage, n. (kwa 


Use moral force (pressure), 42- 
disha, shurutisha. Moral agent, 
mwenyi nguvu ao akili ya kupa- 
mbanua mema na mabaya|, 
mwenyi thitart, Moral certainty, 
[ama hakika lakini si haswa, 
hakika ya kumrithisha mwenyi 
akili). Moral insanity, (kwwa 
kama mwenyi wazimu kwa habari 
ya wema na ubaya, kulhania 
mabaya ndio mema na mema ma- 
baya |. Moral law, kanuni ya mema 
na mabaya, amri juu ya mema na 
mabaya, Be a matter of moral 
obligation, asa, funga, bidi, -wa 
kawaida. Moral philosophy, emu 
ya Morals. Moral sense, akili ya 
kuona wema na ubaya, akili ya 
kibinadamu, thamiri. 

Moral, n. fundisho, maana. 

Morale, n. faba, moyo. 

Morality, n. wema, adili, uzuri, 
fathila ; (chastity) kuwa safi, usufi; 
(moral science) maarifa ya wema 
na ubaya; (character) Zabia, sifa. 

Moralist, n. mfundishi wa Moral- 
ity, mtu wa adili. 

Moralize, v, ongea juu ya Wema 
na ubaya; (make moral) ongoza, 
adilisha, fundisha mema. 

Morally, adv. kwa adili, vema; 
(sufficiently, nearly) ginsi ya ku- 
tosha, kama, karibu. 

Morals,n.= Morality. Their morals 
are low, wabaya hao, sifa zao si 
njema, waasherati, wazinifu. 

Morass, n. (mahali penyi maji na 
matope yaliochangamana), ziwa 
[ma-} baya, kinamasi. 

Morbid, a. -enyi hali mbaya, si -zi- 
-ma, -gonjwa | ya mwili, ya roho), 
-baya, -bovu. 

More, a. zayidi, tena, bado, kupita, 
kuzidi, juu. A little more, punde. 
More than, kuliko, zayidi ya, licha 
ya. Be no more, -/a, -isha. Do 
more and more, zidi kufanya. 
More or less, kwa kadiri. Grow 
(get, be) more and more, siaz kuwa. 

Moreover, adv. kena, na. 


mke asiye sawa cheo wala mwenyi 
kurilhi mali sa mumewe}. 

Mormon, n. (mfuasi wa ‘Joseph 
Smith’ na kitabu chake|. 

Morn, Morning, n. assubui, ussu- 
but, subuhi; (early) affajiri, ma- 
pambazuko, kucha, macho ya jua. 

Morocco, n. (country) Magaribé; 
(leather) ngozi [ya mbuzi) bora 
sana, 

Morose, a. -kalt, -pumu, -a roho 
mbaya. 

Moroseness, n. kuwa Morose. 

Morphia, n. dawa ya afyuni. 

Morris-dance, n. ngoma ya vinyago. 

Morrow, n. kesho, assubui, 

Morsel, n. kidogo, kikombo, kipande. 

Mortal, a, (causing death) -a kufisha, 
-a mauti; (liable to death) -enyz 
kufa, -a kibinadamu. Mortal con- 
flict, pigano la kufa ao kupona. 
A mortal foe, adui haita mwisho. 

— n. mwanadamu, binadamu. 

Mortality, n. (death) mauti, ufu, 
kifo, kufa wengi; (mortal state), 
utu, hali | maisha) ya binadamu, 
There was great mortality, wengi 
waliokufa, mauli mengi, haribu 
kubwa. 

Mortar, n. (for building) chokaa; 
(for pounding) kimu |ve-]; (gun) 
kombora. . 

Mortgage, n. rahani, amana; (docu- 
ment) hati ya kuweka rahani, 
wasili. 

Mortification, n. kwoza ; (vexation, 
&c.) uchungu, haya, huzuni; (re- 
straint) ?22sha, Sc. ( Zaz. Mortify). 

Mortify, v. oza; (vex, shame) /za 
uchun (taya, huzuni, aibu, 
ghairi |; (restrain, subdue) ‘sha, 
katiza, suta, fungisha, Mortity 
oneself, jirudi, jitesa, jitisha. 

Mortifying, a. -a kutia uchungu, -a 
huzuni, -a aibu, -a ghairi. 

Mortise, n. |Zundu la kutia Tenon 
(ulimi wa ubau)). 

—v. unga kwa Mortise. 

Mortuary, n. | chumba cha kuwekea 
mayili za wafu |. 





MOSAIO 


248 


MOURN 


Mosaic, n. [sanamu ya rangi iliyo- | Motor, Motor Car, n. (gari lice 


fanyizwa kwa vijiwe vyenyt rangi 
mbalimbali). 

Moslem, n. na a. Mwislamu, -tsla- 
mu, -a Islamu. 

Mosque, n. msikili, moskili, mesjid. 

Mosquito, n. mbu, imbu. Mosquito 
curtain, chandalua (cha kilanda). 

Moss, n. (majani madogo madogo na 
laini penyi maji). 

Moss-trooper, n. Aaramia. 

Mossy, a. -enyi Moss. 

Most, a. -4ngi kupila yote, -ingi sana, 
-imgt. For the most part, sama 
Mostly. 

—— adv. sana, kupita yote, kuliko 
yote. 

Mostly, adv. marra nyingi, desturi, 
kwa wingi, -ingt. 

Mote, n. kifu kidogo sana, uvumbi, 
kitakaltaka. 

Moth, n. 200ndo. 

Mother, n. mama, mzazi [wa-); 
(term of respectful reference) 
mwana. Mother-country, z#mchi ya 
kuzaliwa, kwao (kwetu, kwenu). 
Mother-tongue, /Zugha ya kwao. 
Mother-in-law, mkwe | wa- |. Step- 
mother, mama wa kambo. 

Motherhood, n. | halt ya | kuwa ma- 
ma, kuwa na watoto. 

Motherless, n. asipo mama, hana 
mama. 

Motherly, a. kama mama, -pole, 
-ema, 

Mother-of-pearl, n. (ubamba wa 
kombe la lulu). 

Motion, n. mwendo, kwenda, nguvu 
ya kwenda; (mental) mia, wazo 
(ma-), tamaa; (proposal) shauri, 
onyo |ma-|, haja; (in medicine) 
manyesi. 

—— v. ashiria, pungia mkono, onya 
kwa mkono. 

Motive, n. (purpose) za, kusudi, 
shauri; (reason) hoja, sababu, 
mwanzo; (object) mwisho, niaa- 


na. 

Motley, Mottled, a. -4 rangi nyingi 
mbalimbali, madoadoa, maraka- 
raka. 


ndalo kwa nguvu yake tu, haliko- 
koteki |). 

Motto, n. (neno lenyi maana kubwa, 
maneno machache yenyi maonyo 
mengi |), methali, fumbo la maneno. 

Mould, n. ukungu, kawa; (for cast- 
ing) kalibu ; (earth) udongo; (pat- 
tern) ktolezo, namna ; (character) 
tabia, moyo, chapa. 

v. (in clay, &c.) finyanga, fanyi- 
sa kwa udongo; (in metal) fanya 
kwa madini tliyoyeyuka, subu kwa 
kalibu; (form, give shape to) 
tengeneza, fanyiza kwa akili. 

Moulder, v. oza, chakaa, haribika na 
kutu (utandu). 

Moulding,n. (in masonry)asii | ny-J; 
(of wood) nakshi, mchoro (mi-). 
Mouldy, a. -enyz ukungu, -a kawa, 

-a kuchakaa. 

Moult, v. jegeua manyoya, pukutika 
manyoya. 

Mound, n. (earth) kisugulu, kilima 
bag chungu (| ma- |; (stone) boma 

ma-|. 

Mount, v. panda, kwea, inuka, fika 
juu, rekebu ; (put in position, com- 
plete) weka vema, tengeneza, ma- 
liza. Mount(a horse), panda frasi. 
Mount guard, -wa miinzt, fanya 
zamu (asikari |. 

— n. mlima, kilima; (horse) frasi; 
(card) karfa. 

Mountain, n. milima (mi-), jabali 
[ma-]. 

Mountaineer, n. mkaa milimani, 
miu wa milima, 

Mountainous, a. -enyi milima mi- 
ngi. 

Mountebank, n. ayart, mjanja. 





Mounted, a. (on back) juu ya 


nyama, juu ya frasi; (on card, &c.) 

juu ya karta juu ya ubau, Sc. 
Mounted troops, asikari wapanda 
Jrasi. 

Mounting, n. kupamba, mapambo, 
uzuri; (going up) kupanda, Sc. 
(7az. Mount, v.). 

Mourn, v. /ia, huzunika, sikitika ; 
(formal) kaa matanga, omboleza, 





MOURNFUL 249 


kaa msiba. Mourn with (join in 
mourning), kani. 

Mournful, a. -a husunt, -zito, 

Mourning, n. kulia, huzuni; (for- 
mal) matanga, maombolezo, msiba; 
(dress) nguo za kuugulia, Be in 
mouming, kaa matanga. Go out 
of mouming, ondoa matanga. 

Mouse, n. (pl. Mice) fanya mdogo. 

Moustache, n. muomo [mi-], ndevu 
za mdomo, sharabu. 

Mouth, n. kinwa|(vi-|,kanwa|ma-|; 
( entrance) mlango, pa kuingia, pa 
kutokea. 

—— v. (sema kwa sauti kubwa mno; 
(chew) Zafunatafuna|. 

Mouthful, n. (of liguid) funda; 
(solid) mego. 

Mouthpiece, n. mdomo [mt-], tundu 
la kupulizia. 

Movable, a. -enyi mwendo, -a kwe- 
nda (kuendeshwa, kuchukulika, 
kujongeka\; (varying) -@ kubad:- 
lika, -a kucheza. 

Movables, n. malt, vifaa, mapambo 
[ya nyumba|. 

Move, v. endesha, endeza, sogeza, 
jongersa, tikisa, sukuma, sukumiza ; 
badilisha mahali, hamisha, ondoa, 
peleka, chukua; (influence) ongoza, 
shawishi, vuta; (excite) kasirisha, 
huzunisha, amsha moyo; (advise) 
nena shauri; (go) enda, sogea, 
tikisika, jongeka, cheza, jimudu, 
Jichukua; (changeresidence) kama. 
He cannot move himself, kawezi 
kujimudu. Appliancesfor moving, 
nyenzo. 

n. mwendo ; (turn) zamu | katika 
mchezo); (action) Zendo, jambo 
katika vita, shughuli, kazi). He 
is always on the move, kana kituo, 
mhamishi huyu. 

Movement, n. mwendo, mazunguko, 
mabadili, tetemo, mshindo; (work- 
ing) ast; (agitation) fitina, uthia, 

Moving, a. -a kuendesha, -a kusu- 
kuma, -enyi mwendo, -a kwenda; 
(affecting) -a kutia huzuni | huru- 
ma, hasira, nguvu |) moyoni. 

Mow, v. (pf. t. Mown) kafa mazant. 





MULE 


Mower, n. mkata majani. 

Mozambique, n. Msumbiji. 

Much, a. -2mgt, lele, sana, neema, 
marithawa. Be too much for, 
kulia, shinda, Make much of, 
pendelea; (exaggerate) ongeza mno, 
zidisha. How much is it? (of 
price) kem ? wausaje ? kiasi gant? 
It is too much (costly), ghali hiz, 
pesa nyingi. Much too dear, ghali 
sana mno. Much more, zaidt 
sana, 

Mucilage, n. [Lama ute wa yayt], 
maji ya kunata, kinamasi. 

Muck, n. fakataka, kifusi, matakato, 
lope. 

Mucous membrane, n. ngozi ya 
ndani | ya kinwa, pua, pafu,tumeo, 
&c. ]. 

Mucus, n. (maji ya Mucous mem- 
brane, sama Mucilage |. 

Mud, n. fope, matope, kinamasi. 

Muddle, v. chafua, tia fujo, tia ki- 
fujo, fanya matata, changanya, 
haribu. Muddle (make a mess 
of) work, boronga boronga, fanya 
kazi ya borongo-borongo. 

n. fujo, machafuko, matata, 
uthia, borongo-borongo. 

Muddy, a. -a matope, -a topelope, 
-enyi matope men 

Muff, n. | kifu cha hufunikia mskono 
ist pate Waridi); ; (tool) barathuli, 
mjinga, Mzuzu. 

Muffin, n. (tama hitumbua). 

Muffle, v. kunjakunja katika nguo, 
tia kitambaa kitwani, funika uso. 

Muffler, n. | kifambaa ao nguo ya ku- 
funika). 

Mug, n. kopo, kikombe, mdumu. 

Muggy, a. |(-a mvua na mawingu 
pasipo baridi. Muggy weather, 
kumetanda\. 

Mulatto, n. [miu wa mbegu mbili, 
nussu Mweusi nussu mweupe |. 

Mulberry, n. (tree) mforsadi | mi- |); 
(fruit) forsadi. 

Mulct, v. toza fetha [ya kulipia 
kosa), toza ukombozi, lipiza hongo, 
ibia. 


Mule, n. nyumbu, baghala. 





MULETHER 


Muleteer, n. mchunga (wa-] nyu- 
mbu, baghalawala. 

Mulish, a. -kaidi, -tundu, 

Mull, v. pika (mvinyo, &c., kwa 
sukali|). 

Mullet, n. (samaki nzuri na tamu). 

Mullion, n. | nguzo ya katt ya diri- 
shu). 


Multifarious, a. -a namna nyingi, 
ingi mbalimbali. 

Multiform, a. -4 namna nyingi. 

Multiple, n. [Aesabu iliyo marra 
fullani ya hesabu ngine|; (mani- 
fold) -a vitu vingi. 

Multiplex, a. -a sehemu nyingi, -a 
marra nyingi. 

Multiplicand, n. | tesabu ya kuzidi- 
shwa). 

Multiplication, n. (arithm.) Zidru- 
ba, kuzidisha. 

Multiplicity, n. wingi. 

Multiplier, n. | jesabu ya kuzidisha). 

Multiply, v. sidisha; (neut.) saz, 
ongezeka. 

Multitude, n. makutano, kundi 
[ma-], jeshi [ma-], wingi, tele. 

Multitudinous, a, -sg7, tele, 

Mun, a. kimya. 

Mumble, v. guna, nung’untka, ta- 
mika si vema |kwa kufumba mi- 
domo); (chew) mumunya. 

Mummer, n. kinyago, 
unyago. 

Mummy, n. mumyant. 

Mumps, n. (ugonjwa wa kuvimba 
shingoni), matubwitubwi. 

Munch, v. Zafuna. 

Mundane, a. -a ulimwengu huu, -a 
mambo yapitayo, -a duniani. 

Mungoose, n. mchiro |wa-), ng'chi- 
0. 

Municipal, a. -4 Municipality. 

Municipality, n. (mji wenyi liwali 
wake na barasa ya wakubwa|. 

Munificence, n. ukarimu, upaji. 

Munificent, a. -karimu, -paji. 

Munition, n. vifaa vya vita. 

Mural, a. -a ukutani. 

Murder, v. ua, chinja, fisha; (spoil) 
haribu, vunja. 

——n. uwaji (ma-]. 


mcheza 


250 


MUST 


Murderer, n. muuaji (wa-]. 

Murderous, a. -a kuua, -a kuua 
wengi, -a kiuaji, -kalt, -baya sana. 

Murky, a. -a giza, -eusi. 

Murmur, v. vuma (lia kama maji, 
kama watu wengi wakiongeana] ; 
(complain, grumble) guna, nu- 
ng'unika, zomea. 

—n. mlio, uvumi wa Murmur, 
kivumt. 

Murrain, n. (ugonjwa wa ng'ombe, 
mbuzi, kondoo|. 

Muscle, n. (large) chafu, tafu [ma-]; 
(small) mshipa [mé-]; (sinew) uka- 
no [kano], 

Muscular, a. -enyi nguvu ya mwili, 
-enyt maungo, hodari, thabiti, -shu- 


Muse, v. fikiri, kumbuka moyoni, 
waza. 

n. (kama malaika waliohadithi- 
wa na Wayonani kulia mawazo 
mazuri moyoni na kusitawisha 
akili kwa kazi nsurt |. 

Museum, n. | samt? ya vioja ao vitu 
vyovyote vya ajabu ao vya tunu ao 
vyenyi maarifa na maana ; (build- 
ing) nyumba yenyi jami; hiyo), 
hazina ya tunu. 

Mushroom, n. kiyoga (vi-]. 

Music, n. ngoma, sauti | ya kinanda, 
kinubi, zeze, Sc. |, sauté tamu, mlio 
mzuri. 

Musical, a.-a Musio. Musical box, 
santurs. 

Musician, n. fund: wa Music. 

Musk, n. mesh. 

Musket, n. bunduki ya mrao. 

Musketeer, n. asikari wa Mus- 
ket. 

Musketry, n. mishindo ya Musket, 
bunduki-bundukt ; (as an art) maa- 
rifa ya kupiga bunduki. 

Muslin, n. shashs. 

Mussel, n. (shell-fish) ome [ma-], 
kijogoo |vi-|. 

Mussulman, n. Mwislamu | Wa-), 
Muslimu (| Wa-|. 

Must, v. (Aakuna buddi, shari, la- 
zimu, yapasa). You must go, shka- 
vti kwenda. I must, sina budds. 








MUST 


He must be honest, yampasa kuwa 
amini. 

Must, n. | maji ya zabibu). 

Mustard, n. haradal:: 

Muster, v. kusanya, kutanisha, cha- 
mga; (neut.) kusanyika, &c. 
Muster courage, jipa moyo, thu- 
butu. 

n. mchango, makutano. 
muster, fosha, kubalika. 
Musty, a. -daya, -bovu, -lioharibika. 

Mutability, n. kuwa Mutable. 

Mutable, a. -a kubadilibadil:, -geust. 

Mutation, n. mabadil:. 

Mute, a. kimya, pasipo sauti, bubu. 

Mutilate, v. sata, vunja, haribu, 
hasiri ; (castrate) hasi. 

Mutilation, n. mkato, mvunjo, &c., 
kuhasi. 

Mutineer, n. mwasi (wa-]. 

Mutinous, a. -a kuasi, -a kufitini, 

Mutiny, n. maasi, fitina. - 

—- v. ast, kalifu. 

Mutter, v. vuma, zomea, guna, nu- 
ng untka. 

Muttering, n. uvumi, kuguna, &c. ; 
(of thunder) ngurumo. 

Mutton, n. nyama ya kondoo. 

Mutual, a. -a wao kwa wao, -a wote 
wawili, -a wenyewe; (in verbs) 
-ana. Mutual affection, mapenda- 
no. Mutual agreement, mapatano. 
Mutual help, ujima, kusayidiana. 

Muzzle, n. [kita cha khumfungisha 
nyama kanwa,kifungo cha midomo, 
pele, mfuko, buyu, ukanda, &c.); 
(snout) mdomo | mi-, wa nyama |. 

v. zia Mussle; (silence) nya- 
mazisha, fungisha, katiza. 

My, a. -angu, -angu mimt. 

Myriad, n. kikwi |vi-), wingi. 

Myrmidons, n. | asikari wakali wa 
nguvu). 

Myrrh, n. manemane, 

Myrtle, n. (mti mdogo kama mkara- 
Juu). 

Myself, pron. mimi mwenyewe, nafsi 
yangu; (in comp.) -7#-. 1 dress 
myself, zajzvika. 

Mysterious, a. -a siri, -a fumbo, 
St wazi, -@ matata, -a uchawi, 


Pass 








251 


NAPHTHA 


Mysterious utterances, kilinge cha 
maneno, fumbo la maneno. 

Mystery, n. sirt kubwa, siri, fumbo, 
matata, 

Mystic, Mystical, a. = Mysterious, 

Mysticism, n. elimu ya siri | ya ku- 
onya maana ya siri, ya kufundisha 
yote ni kama siri |. j 

Mystify, v. tatanisha, tatiza, chafua 
akili, zultsha, susua. 

Myth, n. ngano, hadithi; (fiction) 
UWONGO. 

Mythic, Mythical, a. -4 Myth, 
kama Myth, st hakika, si kweli. 

Mythology, n. maarifa ya Myth, 


N. 


Nabob, n. Zajiri wa Hindi, tajiri 
[ma-]. 
Nadir, n. [palipo chini ya miguu 
haswa (Zaz. Zenith)]. 
Nag, n. frasi, frasi mdogo. 
Nail, n. (finger) ukucha [kucha]; 
(iron) msomari |mi-)j; (as a 
measure) (kipimo chenyi urefu 
wa kidole\. . 

Nailer, n. fundi (ma-] wa kufanyiza 
misomart, mfua mtsomart, 

Naive, a. -nyofu, -sio na hila, kama 
kitoto, -jinga. 

Naivet6, n. unyofu, kweli, ujinga 
wa mambo. 

Naked, a. ufupu, ucht; (bare, plain) 
-tupu, wazi, halisi, 

Nakedness, n. #fupu, uchi, &c. 

Name, n. jina (ma-|; (fame) sifa, he- 
shima. What is your name? jina 
lako nant? In the Name of God, 
bismillah. Call names, teukana. 
In name, kwa jina tu, st kweli. In 
the name of, kwa ajili ya, mahali 
pa, kwa amri ya. 

Namely, adv. ndio, hivi, yaani. 

Namesake, n. (mwenyi jina lilo hilo, 
mwenyi jina sawa)|. 

Nap, n. usingizi kidogo; (of cloth, 
&c.) manyoya. 

Nape, n. wkhost, kikosi. 

Naphtha, n. (mafuta kama Ameri- 
kani mepesi kuwaka |). 


NAPKIN — 252 


Napkin, n. kitambaa (vt-). 
Narcotic, n. kileo [vi-, dawa ya 
kutia usingizi hatta na kufisha). 

Nard, n. | mafuta ya marashi). 

Narrate, v. simulia, hubiri, toa ha- 
bari, nena; (tell to) ambia. 

Narrative, n. maneno, hadithi, kisa, 
habari; (anecdote) hekaya. 

Narrow, a. -embamba, -a kufinya, 
-leofinyana, -a shidda, -dogo; (nig- 
gardly) -a choyo; (in mind) -a akili 
chache, -a kushika lake, -baya; 
(careful, close) -a bidti, -chache 
wa mayuzt. 

Narrowly, adv. (with difficulty) 
shidda; (with care) kwa bidi:. 

Narwhal,n.[amanyamgumi mdogo). 

Nasal, a. (-enyi sauti kama ya N}, 
-a pua, -a puani. 

Nascent, a. -a kuota, -akuanza, -a 
kuchanuka. 

Nasty, a. -a2 kuchukiza, -a taka, 
-chafu. 

Natal, a. -a kuzaliwa. 

—— n. (inchi kwa Kept]. 

Nation, n. /ai/a | ma-|). 

National, a. -a faifa lote, -a watu 
wote (wa inchi fullanz). 

Nationalism, n. (Zabia, ao upendo, 
ao mazoezi, ya tatfa fullanz). 

Nationality, n. kuwa taifa, kuwa 
mtu wa laifa, tabia ya taifa, taifa. 
What is his nationality? mtu gani 
huyu? 

Nationalize, v. angisa katika taifa, 
fanya taifa, fanya mali ya taifa 
Lya serkali), 

Native, n. mfu wa asili, mtu mweusi, 
mshenzi |wa-|); (born in a place) 
msalia[wa-] ; (product) kizao |vi-J. 

_a. (inborn, natural, original) 
-aasili; (of native country) -a kwetu 

kwenu, kwao|, Native country, 
enchi ya asili, kwetu, (kwenu, 
kwao|. 

Nativity, n. uzaliwa, siku ya ku- 
zaliwa. 

Natural, a. -a asili, Sc. (Tas. Na- 
ture); -ake [-ao, Sc.) kalisi; 
(inevitable) asipo buddi, sharti, 
kanuni; (customary) kawaida, 





NAUGHTINESS 


desturi, kama siku zote ; (proper, 
fitting) wajibu, ipasavyo, -zurt, -a 
kufaa. Natural child, mwana 
haramu, Natural shape, form, 
constitution, &c., ast, hali ya 
asili, umbo |ma-), maumbile. 
Natural history, (kabari za vitu 
vyote, haswa ya vitu vizima). 
Natural law, kanuni, leawaida za 
vitu vya ulimwengu, katiba. 
Natural philosophy, elimu ya vitu 
vya ulimwengu. Natural science, 
maarifa ya vitu vyote. Natural se- 
lection, maendeleo ya vitu vizima 
(mabovu huisha, mazuri huishi). 
Naturaltheology orreligion, (emu 
ya ushuhuda wa viumbe kadiri 
vimshuhudiavyo Muumba wao), 
Natural result (conseguence, effect), 
tstyo na buddi kutokea, tokeo la 
farathi, lazima, kazi halisi. 

Naturalism, n. (e/?mu yao wasemao, 
“ viumbe viko, Muumba hakuna'|, 

Naturalist, n. mwalimu wa Natural 
History. 

Naturalise, v. ingiza katika kabila ; 
zoeza [tabia ya inchi ngine). He 
is naturalized, amegeuka mtu wa 
inchi, amekuwa mwenyeji, yu 
kama wafu wa asili. 

Naturally, adv, kwa Nature; 
(easily) rahisi, sikuzote, kwa de- 
sturi ; (necessarily) sharti, hakuna 
buddi, 

Nature, n. astlt, hali, maumbile, 
katiba ; (natural appearance, shape) 
umbo, hali; (kind) génsi, namna; 
(world) ulimwengu, viumbe vyote, 
jamii ya vitu; (habit) desturi, 
kawaida, mazoezi; (mortal) moyo, 
talia, Calls of nature, Aaja. 
Laws of nature, utaratibu wa 
ulimwengu, jambo la asili, ka- 
watda ya vitu vyote, kanuni. 
Nature worship, kuabudu viumbe 
[ kifu kilichoumbwa ). Good nature, 
upole, wema, utu mwema. Ul 
nature, ukali, ubaya, ufu mbaya. 

Naught, n. sz kifu, st neno, Set at 
naught, tharau, aibisha, thilisha. 

Naughtiness, n. ubaya, &c. 





NAUGHTY 


Waughty, a. -daya, -tubutu, -kaidi. 

Nausea, n. kutapika, kuchafuka 
moyo. 

Nauseate, v. ti2 Nausea, chukiza 
sana. . 

Nauseous, a. -a kulia Nausea, -a 
kutapisha. 

Nautical, a. -a baharia, -a mambo 
ya merikebu, -a kusafiri baharini. 

Naval, a. -4 manowari, -a mambo 
ya manowari. 

Nave, n. (sehemu kubwa ya kanisa 
katikali wasalipo watu|. 

Navel, n. kitovu (vi-|. 

Navigable, a.-a kuendeka na vyo- 
mbo, -a kufaa kwenda merikebunt, 

Navigate, v. pita merikebunt,ongoza 
(elekeza) chombo baharini. 

Navigation, n. kwenda baharini, 
safari ya baharini ; (as a science) 
(maarifa ya kuongoza vyombo ba- 
harint, ya mambo ya merikebu), 

Navigator, n. mwenyi kujua Navi- 
gation, kiongozi wa chombo, na- 
khotha; (pilot) rubani, 

Navvy, n. kibarua [haswa kwa kasi 
kubwa sa kuchimba|. 

Navy, n. | jamii ya manowari zote za 
taifa fullani), manowari. 

Nay, adv. szo, la, a-a. 


Woeap, a. maji ya kupwa sana, maji 


mafu | ya mbande|. 

Near, a. karibu ; (like) kama sawa ; 
(miserly) -a choyo, bahili; (critical) 
-a shidda. He lives near (is a 
near neighbour), jirani huyu. A 

_ hear friend, rafiki sana, msiri. A 
near road, #jza ya kukata. Near 
side, upande wa kushoto. A near 
escape, shidda kuokoka. 

N early, adv. karibu, kama. 

Nearness, n. uwa Near. 

Nearsighted, a. [-szoona vema illa 
karibu) macho thatfu. 

Neat, a. -a taratibu, -zuri; (person) 
mbeja [wa-]. Make neat, safidt, 
tengeneza. 

Neatly, adv. vizuri, kwa akili. 

Neatness, n. kuwa Neat. 

Nebula, n. (jamii ya nyota nyin 
kama wingu, kiwingu cha usiku). 


258 


NEEDS 


Nebulous, a, -2 Nebula ; (indistinct) 
st wazi, st hakika. 

Necessaries, n. ristht, vifaa, nafuu, 
(for a journey) masarufu. 

Necessarily, adv, kwa 
sharti, kanuni, 

Necessary, a. /azima, Jarathi, ka- 
MUNI, Juzu, -2 Juzu. 

Necessitarian, n. (asemaye, ‘ Yote 
kwa ajali, hakuna ihtiari ”). 

Necessitate, v. fanya lazima ya, 
lazimisha, juzu. It necessitates 
war, kaina buddi italeta vita. 

Necessitous, a. -a masikini, -a fu- 
kara, 

Necessity, n. farath?, lazima, juzu; 
(need, want) ukwasefu, ukata, uhi- 
taji, haja. 

Neck, n. (kifu kirefu chembamba 
kama shingo), shingo (ma-), rast, 
mlango. Neck and crop, fia, & 
sa, Neck and neck, sawa sawa. 
Neck or nothing, kwa vyo yote, 
kwa hatari ya maisha, kufa ao 
kuishi mamoja. 

Neckcloth, n. kitambaa cha shi- 
ngoni, ulepe wa shingo. 

Necklace, n. mkufu |mi-). 

Necktie, n. ufepe wa shingoni. 

Necromancy, n. uchawi. 

Necropolis, n. makaburi, 

Necrosis, n. kuoza. 

Nectar, n. (kinywaji kitamu sa- 
na). 

Nectarine, n. [/unda la kizungu). 

Need, n. uhitaji, hitaji | ma-), haja, 
umasikini, ukata, matakwa; (lack) 
ukosefu, upungufu ; (danger) ha- 
tari, mashaka. 

v. kilaji, taka, -wa pasipo. 

Needful, a. -/otakwa, -liohttajika, 
-a kufaa sana; (indispensable) 
kanuni, sharts, 

Needle, n.sindano; (packing) shazia; 
(magnetic) dira. 

Needless, a. -stotakwa, -a burre. 

Needlewoman, n. mshont [mwa- 
namke |). 

,| Needlework, n. kazi ya kushona, 

. ushont. 

Needs, adv. sharti, hakuna buddi, 


lazima, 





NEEDY 


Needy, a. masikini, -a fukara, 
-kwasefu, -hitajt. 

Ne’er, = Never. 

Nefarious, a. -daya sana. 

Negation, n. kukana, kikano; (op- 
posite) mbalimbali kabisa, 

Negative, n. kukana, kikano, kusema 
‘sto, da.’ He replied inthenegative, 
akajibu, La, 

—— a.-a -kukana, -a kutoa, -sto kifu. 
It had a negative result, hatkufaa 
neno, hakuna kitu bassi, 

Neglect, v. (not attend to) st funza, 
st angalia, acha; (slight) tupa, 
tharau, hizi ; (do carelessly) fanya 
kwa uzembe (kwa uvivu), ghafa- 
lisha. 

— n, kuacha, kutofanya kwa bidii, 
uzembe, utharau, ukosefu, kukosea ; 
(state of being neglected) halt ya 
kuachwa, kutupwa, kutharaultwa. 

Neglectful, a. -vivu, -sembe, 
-angalifu, si -enyt kutunza, -sa- 
haulifu, 

Negligence, n. kutoangalia, ukosefu, 
ulegevu, uvivu, usahaulifu. 

Negligent, a. = Neglectful. 

Negotiable, a. -4 kufaa kwa biasha- 
ya, -a kupatikana, -a kutumtkana, 

Negotiate, v. (fanya ao fanyana 
Negotiation], Zengeneza, pata, 
fanyiza. 

Negotiation, n. maneno, shughuli, 
biashara, mapatano. 

Negress, n. mfu mweusi [mwana- 
mke). 

Negro, n. mtu mweusi | mwanaume |. 

Negroid, a. -4 wafu weusi, kama 
watt weusi. 

Negus, n. (kama shebets). 

Neigh, v. fa | frast]. 

——n. mlio wa frast. 

Neighbour, n. jirani [ma-]. 

Neighbourhood, n. ujirani, inchi 
ya kando kando. In the neighbour- 
hood of, upande wa, karibu 
ya, kiungani kwa. Neighbouring 
estates, mashamba ya kupakana. 

Neighbourly, a. -ema, -fathilz. 

Neither, adv. wala. Neither... 
nor, wala... wala, 


254 


st 


NEUTRALITY 


Neither, a. st... ole, wala hii wala 
htt, st... hatta -moja. 

Nemesis, n, kisast. 

Neology, n. usushi, elimu ngeni. 

Neophyte, n. mwongofu (wa-], 
mjinga. 

Nephew, n. mtoto |mwanamume |) 
wa ndugu. 

Nephritis, n. ugonjwa wa mafigo. 

Nepotism, n. kuwapendelea jamaa. 

Nerve, n. msiipa (mi-), usi uyusij; 
(courage) moyo mgumu, macho 
makavu, uthabitt, nguvu. Strain 
every nerve, jzahid? sana. 

Nervous, a. -cpest kustuka, -a hara- 
kaharaka; (courageous) ¢habits, 
-a nguvu; (of the nerves) -a m#- 
shipa, -a bongo; (excitable, timid) 
thatfu, -oga. 

Nest, n. kota [vs-], tundu (ma-). 
He has feathered his nest, ame- 
tengenesa ulimwengu wake, 

Nestle, v. sengeneka, tulia. 

Nestling, n. kinda [ma-], kidege 
[wz-]; (chicken) kifaranga [vi-]. 

Net, n. mshipi (mi-|, wavu (ny-]3 
(casting) kimia [ve-]; (seine) ja- 
"ifa juya |ma-). Mosquito net, 
chandalua. 

v. (make net) fanyiza wavu, 8c. ; 

(catch) vua, nasa, tega; (gain) pata, 

faidi, 

a. net gain (profit), fayida halisi, 

fayida tupu. 

Nether, a. -a chini. 

Nethermost, a, -a chini kabisa. 

Netting, Network, n. | kama wavu, 
nguo ya kimia, kama kilifu). 

Nettle, n. kiwavi [vi-]. 

—— v. kastrisha, chokoza, chomesha,. 

Neuralgia, n, maumivu ya mshipa, 
mshipa. 

Neuter, a. wala -a kiume wala -a 
kike; [kama Neutral]. 

Neutral, a. wala -a upande hus 
wala -a upande huu, katikati ; 
wala hivi wala hivi, -stopendelea, 
peke yake | yao, &c.]. lam neutral, 
mimi simo. 

Neutrality,n, kuwa Neutral, kali ya 
Neutral. 








NEUTRALIZES 


Neutralize, v. ‘angua, batiliska, 
komesha. 

Never, adv. st... stkusole, st... 
auskt, Never more, si tena kabisa. 
Never so, sana, zayidi sana, kabisa. 

Nevertheless, conj. wallakint, /a- 
kini. . 

New, a. pya ; (strange, novel) -genz; 
(different) -mgine; (fresh) -dichi; 
(unaccustomed) -jinga, st -20efts, 
-suzu; (late, modern) -a karbu, 
-a siku ht2t, -a kisasa. New moon, 
mwezi nwandama, mwest mchanga, 
New Testament, (Maandiko Mata- 
katifu ya kimasthiya ya Agano 
Jipya, (Maanjili, Matendo ya 
Mitume, Nyaraka, na kitabu cha 
Ufunuo)|. New World, Amerika. 
A new fashion (new of its kind), 
limbuko, mtindo. New-fangled, 
-a kizushi, -a kigeni. A new 
comer, mgeni, mzusu, mpjinga. 

Wewfoundland (dog), n. | jibwa 
mwenyi manyoya mengi marefu), 

Newness, n. kuwa New, upya, 
ugeni, ubichi. 

News, n. kabari ; (written) taartfu ; 
(story) Aekaya. Piece of news, 


kizushi, kisuli. News of a death, 
tanzia. 
Newsboy, Newsman, News- 


monger, n. mwusa Newspaper. 

Newspaper, n. gazett, tariht, kara- 
fast yenyi habari. 

Newsroom, n. chumba cha kusomea 
Newspaper. 

News-vendor, n. mwuza News- 
paper. 

Newt, n. (nyama wa ziwani, nussu 
mjusi nussu chura |). 

Next, a. -a pili, -a karibu, -a ku- 
Juata, -naokuja. 

—— adv. fena, baadaye, halafu. 

prep. karibu ya, -a pili ya. 

Nib, n. ncha ya kalamu, chembe, 
kijembe. 

Nibble, v. fafuna kidogo, mega 
kidogo. 





Nice, a. -ema, -suri, -a kupendeza, 
-a furaha; (to taste) -tamx, 
zuri; (exact) kalisi; 


255 


(precise, 


NIPPLE 
dainty) -a kuchagua, -teusi; 
(minute) -dogo sana. It is nice 


(nicely done, made, &c.), smetenge- 

ea. 

Nicety, n. uzuri, uhalisi, usahihi, 
bidit ya kuchagua, kupambanua 
kwa akili. To a nicety, haswa 
halisi. Niceties, mambo madogo 
madogo; (of style) ufasaha. 

Niche, n. pembe, kidaka (vs-}. 

Niok, n. pengo (| ma-), kitengo. The 
nick of time, sawa sawa, bahati 
njema, wakali wa heri, papo kwa 


Papo. _ 

Nickel, n. (madini nyeupe kama 
fetha), 

Nicknacks, n. fakataka. 

Nickname, n. jina la kupanga, jina 
la fumbo |msibo, simo 7). 

Nicotine, n. (sumu ya tumbako|. 

Nidification, n. kufanya tundu 
(ndege). 

Niece, n. mflolo (mwanamke) wa 
ndugu. 

Niggard, n. mtu wa choyo, bahili. 

Nigh, adv. karibu, kama. 

Night, n. siku; (darkness) giza. 
All night, usiku kucha. Last 
night, usiku wa leo. To-night, 
usiku huu [ujao). A night and 
a day, kuchwa kucha, 

Nightfall, n. magaribi, mshuko wa 
esha, kuchwa. 

Nightingale, n. (ndege mdogo ai- 
mbaye usiku vizuri sana Ulaya). 
Nightly, a. -a usiku, -a killa usiku. 

Nightmare, n. jianamisi, 

Nimble, a. -efest, hodari, -elekefu.: 

Nimbus, n. wingu la mvua; (halo) 
usungo. 

Nine, n. sa a. kenda, tissta. 

Nineteen, n. za a. kumi na kenda, 
tissatashara. 

Ninety, n. na a, tessaint. 

Ninth, a. -a tissia, -a kenda. 

Nip, v. myakua; (destroy) songa, 
kata, haribu. 

—— n, msongo, mkato, pigo. 


‘Nipple, n. (of breast) chuchu ya 


ziwa, titt (ma-]; (of gun) tifa 
loi). 


NIRVANA 256 


Nirvana, n. (raka ya milele kwa 
dint ya Buddha|. 

Nit, n. | yayi la chawa ao kungunz |. 

Nitre, n. shura. 

Nitrogen, n. (kitu kama hewa kili- 
cho chingi katika hewa yenyewe). 

No, adv. sto, /a, hakuna, hapana. 

a.sz, There is no food, hapana 
chakula. No one, si hatta mtu. 
No doubt, hapana shaka. 

Nobility, n. (rank) usharifu, daraja 
bora, cheo kikubwa ; (character) we- 
ma, ubora; (class) wafu wakubwa, 
watu wa cheo, wafu wenyi jina. 

Noble, a. bora, -kuu, sharifu. 

Nobleman, n. mfu mkubwa, mwenyi 
Jina, sheki | ma-). 

Nobly, a. vema, vizuri, 

Nobody, n. st mtu. Nobody isthere, 
hapana mtu. Nobody knows, 
hajui hatta mtu, hakuna ajuaye. 

Nocturnal, a. -4 usiku. 

Nod, v. inama kitwa ; (doze) sinzia. 

—— n. kuinama kitwa. . 

Noddle, n. kichwa. 

Node, n. fundo (ma-). 

Nodule, n. kinundu, kijiwe, kipu- 
mba. 

Noggin, n. (kikombe, kopo ndogo}. 

Noise, n. sauti, mlio, kishindo, 
uvumi; (uproar) makelele, uthza. 

Noiseless, a. pasipo Noise, -a ki- 
mya. 

Noisome, a. -a kuchukiza, -a kuthu- 
vu, -baya sana. 

Noisy, a. -exyi Noise nyingi, -a 
makelele. 

Nomad, Nomadic, a. -siokaa ma- 
hali, -sto na makao, -a kupotea -a 
kuzunguka, -a kuhamahama, -ha- 
mishi, 

Nomenclature, n. majina. 

Nominal, a. -a jina, kwa jina tu, 
kwa maneno tu, si kweli, si halisi, 
UWONGO. 

Nominally, adv. kwa jina, kwa ma- 
neno tu, si kweli. 

Nominate, v. (name) z/a, taja, andi- 
ka; (appoint) amuru, chagua, weka. 

Nomination, n. suzta, &c. (Zaz. 
Nominate). 





NORTH 


Nominee, n. -liottwa, -lioandikwa, 
&c. (Zaz. Nominate). 

Non-, [mwanzont pa neno, maana 
yake kama Not, Un-, In-, | sz. 

Nonage, n. “foto, kama utoto. 

Nonagenarian, n. [mtu aliyepata 
miaka tissaint umri wake). 

Nonchalance, n. macho makavu, 
upurukushant. 

Non - commissioned officer, n. 
[mstmamizt wa asikari ao baharia 
astycamriwa na mfalme mwenye- 
we |, afsa mdogo. 

Non-conductor, n. | kifu kisichopi- 
sha kitu kingine, kizuizo |. 

Nonconformist, n.| Mmasihiya asi- 
yekubali kawaida na amri zingine- 
zingine za Kanisa|. 

Non-content, n. | asiyekubali shauri 
kwa jambo fullani|. 

Nondescript, a. ajabu, -gent, -a 
ovyo, -a namna nyingi, -a takataka. 

None, a. si hatta -moja, hapana 
mtu, hapana kitu. 

Nonentity, n. sz kifu; (insignificant 
object) kinyonge, hafifu. 

Nones, n. [sala sa saa kenda|. 

Non-existence, n. kutokuwa kabisa. 

Non-existent, a. It is simply non- 
existent, kapana kitu hicho kabisa, 
st kitu. 

Nonplus, n. mashaka, fathaa. 

v. suzua, zulisha. 

Nonsense, n. upuzi, puo, maneno, 
mawe. ‘Talk nonsense, puszka, 
payuka, piga domo. 

Nonsensical, a. -a@ upusi, -a kuche- 





sha. 

Nonsuit, n. kutolewa sheriani, ku- 
katiziwa maneno. 

Nook, n. pembe, kipembe. 

Noon, Noonday, Noontide, n. 
aththuuri, jua kitwani. 

Noose, n. tansi [ma-], kitanzi. 

Nor, conj. wala. Neither... nor, st 
... wala, wala... wala. 

Normal, a. -a kawaida, -a sikuzote, 
-a desturi, kadiri. 

North, n. taskasini, kibula. North 
winds, kaskazi, shemali. Thenorth, 
upande wa kaskazini, inchs za 





NORTH 257 


kaskazini. Steer to the north 
(northwards), shika mdjtra ya 
jaa. 

North, a. -4 kaskazini. 

North-east, n. na a. [kati ya ka- 
skazi na matlat). 

Northerly, Northern, a. -a kaskazi- 
ni. 

Northernmost, a. -a kaskazini ka- 
bisa. 

Northward, adv. upande wa kaskazi. 

North-west, n. na a. (kati ya ka- 
skazi na magaribi |. 

North-western,North-westerly,a. 
-a North-west. 

Norwegian, a. -4 Norway (inchi 
moja ya Ulaya). 

Nose, n. pua | pua, ma-); (pro- 
jecting part) mdomo, mkono |mi-). 
Nose-ring, azama. Speak through 
the nose, semea puani, sema kwa 
puani, sema king'ong'o. 

Nosegay, n. fungu | shada | la maua. 

Nosology, n. elimu ya marathi, 

Nostril, n. tundu ya pua, mwanzi 
wa pua. 

Nostrum, n. dawa ya siri, dawa ya 
hila, 

Not, adv. sz; (in verbs) sz-, ha-, &c. 
Not so, stvyo, hakuna, la. Not at 
all, Not a bit, si hatta kidogo. 
Not to say, Not only not, Ucha ya. 
Not a man spoke, hakunena hatta 
mtu. 

Notability,n. kujulikana sana; (per- 
son) mfu mkubwa, mtu wa kuta- 
mbulikana. 

Notable, a. -a2 kujulika sana, -enyi 
Jina, -kubwa, ajabu, -suri, mashu- 
hurt, -enyi sifa. 

Notary, n. karani| ma- |, mwandishi, 

Notation, n. mwandiko. 

Notch, n. pengo. 

—— v. fanya pengo, katia. 

Note,n. (letter) barua, hati, waraka; 
(mark) ¢shara, alama ; (fame) sifa, 
Jina; (memorandum) ukumbusho, 

maneno ya kukumbusha, muhta- 
sari, fahamu (ma-); (musical) 
sauti | mojamoja |); (written) nukia, 
chapa. Note of hand, hate, awala. 


NOUN 


A man of note, mtu mkubwa 
[mashuhurt]. Take note! /a- 
hamu ! 

Note, v. (observe) angalia, fahamu ; 
(make a note of) kumbuka, 
andika. 

Noted, a. -enyi sifa, -a kujulikana, 
-kubwa, -zuri. 

Noteworthy, a. -2 kukumbukwa. 

Nothing, n. st kifu. A mere no- 
thing, duni. For nothing, durre, 
bilashi, pasipo fayida, billa hesabu. 
Good for nothing, -szofaa neno, -ovu 
kabisa. Make nothing of, st -weza 
kufahamu (kutumia), si -elewa, 
shindwa na. To say nothing of, 
sembuse, licha ya. 

Notice, n. kabari, maarifa, taarifu ; 
(waming) onyo (ma-), ishara; 
(document) até; (attention) he- 
shima, upendeleo. 

v. (observe) angalia, stkia, ona; 
(mention) Zaja, mena; (favour) he- 
shimu, pendelea, tendea mazuri. 

Noticeable, a. -2@ maana, -2uri, -a 
kukumbukwa. 

Notiflcation, n. Zaarifu, habari; 
(written) hati, cheti. 

Notify, v. julisha, arifu, toa habari, 
tangaza. 

Notion, n. wazo [ma-]), nia, fikara. 
I have not a notion, sifahamu hatta 
kidogo, sijui mwenyewe. 

Notional, a. -4 mawazo, -a akili; 
(fanciful) #afifu, si halisi. 

Notoriety, n. ubayani, ubaint, sifa 
mbaya, Itis a matter of notoriety, 
imebainika sana. 

Notorious, a. -bayani, -enyi sifa 
mbaya, -leojulika kuwa -baya. 

Notwithstanding, adv. prep. na 
conj. wallakini, tllakini, lakini; 
ijapo, ingawa. Notwithstanding 
advice, he went, ajapo ameonywa, 
alikwenda. 

Nought, n. st kifu, si neno; (arithm.) 
sifuru. Come to nought, batilika, 
tanguka, angamia. Bringto nought, 
batzlisha, tangua, angamiza. 

Noun, n. (jina la kitu kwa kisa-. 
rufi). 

s 





NOURISH 


Nourish, v. lisha, chunga, lea, ote- 
sha; (increase) ongeza, zidisha ; (a 
design, &c.) shika moyoni, azimu, 
kusudia. 

Nourishment, n. kulisha, kuotesha; 
(food) makuli, chakula. 

Novel, a. -pya, -gent,-2usht, A novel 
occurrence, kisushi, shani, kioja, 
ajabu 

— on, &ttabu chenyi hadithi 
(iliyobunika, si kweli). 

Novelist, n. mwandishi wa Novels. 

Novelty, n. pya, ugeni; (new 
thing) kifu kipya, kizushi, shani. 

November, n. (mwesi wa edashara 
wa mwaka kizungu|, 

Novice, n. mwongofu | wa-), mwana- 
funzi wa dini ; (beginner) mwana- 
funzi, mjinga. 

Noviciate,n. | kali ya kuwa Novice]. 

Now, adv. sasa, sasa hivi, marra 
hiyo, marra moja. Now and then, 
pana siku, pangine. Now then, 
come along! haya, twende zetu! 

Nowadays, adv. siku heist, siku 
zetu. 


Noway, adv. sz... kwa njia yo yote, 
sivyo kabisa, 
Nowhero, adv, sz... mahali po pote. 


Nowise, adv. sz. . 
yote, si vyovyote. 
Noxious, a. -4 kuthuru, -a kuchu- 

kisa, -baya. 
Nossle, n. pua, mkono, mdomo. 
Nuoleus, n. kati, kiini, chanzo, asili. 
Nude, a. ufupu, uchi, 
Nudge, n. kumba, piga kikumbo, tia 
mdukuo. 


. kwa ginsi yo 


Nudity, n. ufupu, uchi. 


Nugatory, a. -stofaa, -a burre. 

Nugget, n. kipande, kibumba [cha 
madini). 

Nuisance, n. wsthia, usumbuo, 
machukizo. 

Null and void (Be), v. bafilika, 
tanguka, -fa. 


Nullify, v. batilisha, tangua, vunja. 
Nullity, ns 58 kitu, si neno. 

Numb, a. -enyt ore -2tl0, -legevu. 
—— Vv. 4a YA anya) ganst. 
Number, n. hesabu, kiwango, idadi; 


'258 


‘NYMPH 


(many) wingi, wafu wengi, kundi; 
(poetic) mashairi ; (arithm.) hesa- 
bu, tarakimu. Numbers of books, 
vitabu vingi. A number of people, 
watu wengi. A book in numbers, 
kitabu kwa sehemu | kwa mafungu). 
In great numbers, -2mgt, tele. They 
are without number (numberless), 
hayana idadi. 

Numberless, a, -2mgi, -ingt sana, 
kupita hesabu, pasipo idadi. 

Numbness, n. ganzi, uzilo. 

Numeral, a. harufu ya hesabu, ta- 
vakimu. 

Numeration, n. hesabu, kuhesabu. 

Numeric, Numerical, a. -a hesabu, 
kwa wingi. 

Numerous, a. -ingi. 

Numismatics, n. c/imu ya sarafu na 
nishani. 

Nun, n. [Monk wa kike). 

Nuncio, n. mjumbe | wa-, wa askofu 
wa Rumi). 

Nunnery, n. nyumba ya Nuns. 

Nuptial, a. -a harusi. 

Nuptials, n. harust. 

Nurse, n. mlezi (wa-]; (dry) yaya ; 
(of sick) mwuguzi [wa-]. 

. (sick) ugusza, tunza [mgo- 
njwa; ; (child) Za, 

Nursery, n. Chumba cha vitoto, 

Nursling, n. mofo mcha 

Nurture, n. malezi; (food) chakula. 

Nut, n. kokwa [ma-], njugu. Cocoa- 
nut,masi, Ground-nut, njugu nyasa. 

Nutation, n. mapinduzi, maina- 
mizi. 

Nut-cracker, n. | kifu cha kuvunjia 
kokwa, Sc. }. 

Nutmeg, n. kungumanga; (spice) 
basbass. 

Nutrient, a. -a kulisha, -a kuotesha. 

Nutriment, n. chakula, makuli. 

Nutrition, n. kulisha, kuotesha. 

Nutritious, Nutritive, a. -a kuli- 
sha, -a kuotesha. 

Nutshell, n. (cocoa-nut) #ifuu. In 
a nutshell, rakist kufahamu, kwa 
vichache. (Tas. Shell) 

Nymph, n. mwanawali 
(fairy) zimwi (ma- |). 





MZUri ; 





Oo 


0. 


O, int. (7a2. Oh). 

Oak, n. [mti wa Ulaya, kama msaji 
lakini mgumu sana). 

Oakum, n. | tamba ya kitani iliyofu- 
muka), kaifati. 

Oar, n. kasia [ma-}. 

Oarsman, n. mpiga kasia, baharia, 


259 


OBLONG 


Objection, n. katazo | ma- |), kindano 
(ma- |), dakizo | ma- |), teto | ma-). 
Objectionable, a. -stopendeza, -a ku- 

chukiza, -baya. 

Objective, a. [-a vit si -a mawazo, 
-a kuwa st -a kuoneka, -a kweli 
halisi si -a huthaniwa), hakika, 
wazi, -tupu, halisi. 

Objectivity, n. kuwa Objective. 

Objectless, a. fasifo shauri, -a bu- 
rre, -bumbafu. 


Oasis, n. (mahali pazuri penyi miti | Objargate, v. tukana; shutumu. 


na maji katt ya jangwa kuu), ki- 
bara. 

Oaten, a. -a Oats. 

Oath, n. uafo [nyapo], kiapo [vi-], 
yamini; (curse) Jaana [ma-}. 
Take an oath on the Koran, apa 
Koran, -la yamini. Put on oath, 
apisha, afya. Upon your oath! 
utaapa! Exchange oaths, apiana. 

Oatmeal, n. unga wa Oats. 

Oats, n. (xafaka kama shayiri |. 

Obduracy, n. ushupafu, Sc. 

Obdaurate, a. - upa , eum“, -~kals. 

Obedience, n. ta a, uttz, usikizi. 

Obedient, a. -/22, -stkist, makini, 

Obeisance, n. kuinama kitwa, ku- 
sujudu, kushika miguu. 

Obelisk, n. nguso, mnara. 

Obese, a. -nene, -enyi tumbo, -a 
kitumbo. 

Obesity, n. fumbo, unene, mnofu. 

Obey, v. 7:2, stkia, tumikia. 

Obituary, n. (habari ya kufariki 
watu, hesabu ya majina ya waft, 
lariht ya marehemu, tanzia). 

Object, n. (kitu kinachooncka ma- 
choi ae moyoni |, kitu (vi-], neno 
[ma-], jambo | mambo); (aim, pur- 
pose) msa, wazo [ma-|; (matter 
for pity, ridicule, &c.), maskint, 
kitu gant, shauri, $; (gram- 
mat.) (neno la kuonyesha ‘ Nini’ 
ao ‘Nani’ tlsyotendewa tendo la 
Verb]. My object is, nafaka, 
ndiyo nitakayo. An object-lesson, 
[eufundisha habari ya vite kwa 

onyesha vitu vyenyewe |. 

— v. kataa, bisha, teta, st kubali, 


Objurgations, n. mashutumu, ma- 
tukano. 

Oblate, a. (-enyi kubenuka ao kuto- 
keza kidogo mbavunt |. 

Oblation, n. kutoa, toleo [ma-], 
sadaka, thabihu, kafara | ma-). 

Obligation, n. shartz; lazima, kanu- 
ni; (contract) mapatano; (debt) 
dent; (duty) jambo lipasalo | la ku- 
bidi). Moral obligation, amri ya 
Muungu, kawaida, wema wa asili. 
Positive obligation, amri ya mtu, 
neno la binadamu, jambo la sharti. 
Put under an obligation, #:df, pa- 
stsha, fathili, funga. Be under an 
obligation, paswa, fungwa, wi- 


wa, 

Obligatory, a. farathi, lasima, 
sharti, just. ; 

Oblige, v. /asimisha;, juzu, shurutt- 
sha ; (do service to) fathtlt, tendea 
mema. 1am (morally) obliged to 
do this, memo hili lajuzu nami 
Uanijusia, nimejuziwa }. 

Obliging, a. -fathili, -ema, -karimu, 
tayari kusayidia. 

Oblique, a. -a kwenda upande, 
mshathari, -@ kukingama; (in- 
direct, bad) -potof/u, -baya, -a ku- 
kosa. 

Obligueness, Obliguity, n. kuwa 
Obligue. 

Obliterate, v. futa, futia mbali, 
ondoa kabisa, haribu. 

Oblivion, n.. usahaulifu, kutoku- 
mbuka, kusahauliwa. Be buried 
in oblivion, sakauliwa kabisa. 

Oblivious, a. -sahaulifu. 


si vithia; (resist) shindana, suia. | Oblong, a. -refu kuliko -pana, | kama 


OBLOQUY 
. mrabba lakini -refu kwa upande 


mmoja). 
Obloguy, n. matukano, masingizio ; 
(shame) aibu, fetheha. 
Obnoxious, a.-akuchukiza ; (liable) 
-liopasiwa. 
Obscene, a. -chafu. 
Obscenity, n. uchafu. 
Obscuration, n. kufia (kuliwa) 


giza. 

Obscure, a. (dark) -@ giza ; (hidden, 
indistinct) -a strt, -a mbali, -a ku- 
jificha ; (puzzling) sz thahiri, -gu- 
mu, -a mashaka, -a fumbo: (base, 
insignificant) -zyonge, hafifu. 

— v. tia giza, fanya fumbo, ficha, 
seltri ; (disguise) geuza. 

Obscurity, n. 2:24; (indistinctness) 
fumbo, matata; (baseness) unyo- 





me. 

Obsequies, n. maziko. 

Obseguious, a. -enyi kuttt mno, -a 
kujipendekeza, -a kujifanya mtu- 
mwa, -stahtfu, 

Observable, a. -a kukumbukwa, -a 
kuangalika, -2 maana. 

Observance, n. kuangalia, kuku- 
mbuka,kushika; (practice) desturi, 
kawaida. 

Observant, Observing, a. -anga- 
lifu, -epesi, -elekevu. 

Observation, n. kuangalia, (neut.) 
kuangaliwa; (remark) neno, ma- 
neno; (things observed) mambo 
yaliyoangaliwa. Make an observa- 
tion, /oa neno, nena, sema; (with 
telescope, &c.) piga durabini. By 
personal observation, Awa a- 
zama mwenyewe, kwa macho. 

Observatory, n. | mahali pa kuanga- 
lia ua, mwezi, nyota, &c., banda 
la kuwekea durabini na vipande 
vya kupimia |). 

Observe, v. angalia, ona ; (say) nena, 
sema; (obey) Zii, sikia; (keep re- 
ligiously, solemnly) athiméisha, tu- 
kuza. Obs. ( = Observe) angulia, 

Observer, n, mwangulizi,mwangazi, 
mpelelezi. 

Obsolete, a. -a kikale, -siofumika 

-asiku hist, -siofaa, -liokufa. 


- 


260 


OCCUPANT 


Ofer” n. kisuizo |vi-), mgogoro 

mtt-). 

Obstetrician, n. mganga mzalishi. 
Obstetrics, n. maarifa ya uzalishz, 
ukunga. 
Obstinacy, n. ukaidi, ushupafu, Src. 
Obstinate, a. -kaidi, -shupavu, 

-shindani, -bisht, -gumu. 

Obstreperous, a. -kaidi, -tundu, 
-tukutu, -potofu, -a makelele. 

Obstruct, v. sua, pinga, pingamiza, 
kataza, shindana, simamia. . 

Obstruction, n. kusuta; (obstacle) 
kizuto, katazo, mgogoro, kinga. 

Obstructive, a. -a kuzuia, &c., 
-pingamist. 

Obstructiveness, n. xupingamtsi, 
ukaidi. Pin 

Obtain, v. pata, pewa ; (hold place, 
be accepted) -wako, kubalika, enea, 
tumika, -wa desturi. 

Obtainable (Be), v. #atikana. 

Obtrude, v. jiingiliza, jitia kati, 

Sumania, 

Obtrusion, n. kujiingiliza, Sc. 

Obtrusive, a. -/thulé; (open, glar- 
ing) wast, baini. 

Obtuse, a. -zt/o wa akili, -puntbafes ; 
(of angles) | pembe kubwa kuliko ya 
mrabba). 

Obviate, v. ondoa, katiza, toa. 

Obvious, a. wast, thahire. 

Occasion, n. (circumstance) jambo, 
tukio, kali; (opportunity) wakati, 
nafasi, faragha ; (reason) sababu, 
hoja, uhitaji, uthuru. Take occa- 
sion to, pata | tumia) nafasi ya. 

—— v. fanya, leta, toa. Be occa- 
sioned by, tokana na, -wa kasi ya. 

Occasional, a. marra kwa marra, 
pangine, st siku zote, -a wakati 
wake, -a bahati, -a nasibu. 

Occasionally, adv. pana siku, pa- 
ngine, S&C. 

Occidental, a, -2 magaribi. 

Occult, a. -a siri, -a fumbo. 

Occultation, n. kustirika [nyota]. 

Occupancy, n. kutwaa, kushika, 
kumiliki, kukalia. 

Occupant, n. mwenyi Oocupancy, 

| . mkazi, mwenyeji. 


' OCCUPATION 261 


Occupation, n. skhughult, kasi, uchu- 
mt; (taking possession) £u/waa 
kumiliki, ) j 

Occupy, v. kwaa, shika, miliki ; (re- 
guire) Zaka; (use, give work to) 
shughulisha, tumia. 

Occur, v. -wa, tukia, tokea; (enter 
the mind) ingia moyoni. 

Occurrence, n. tukio [ ma- |, jambo. 

Ocean, n. bakari kuu. 

Oceanic, a. -a bakari kuu, -a kupita 
baharini. 

Octagon,n. hari chenyt pandenane). 

Octave, n. (siku kuu na siku saba 
baadaye, siku ya nane yake; (in 
music) sauli nane za Scale, saufti 
ya nane). 

October, n. (mwezi wa kumi wa 
mwaka kizungu |. 

Octogenarian, n. (mfu aliyepata 
miaka themanini umri wake). 

Ocular, a. -a macho, kwa macho, 
kwa kuona. : 

Odd, a. -moja pasipo mwenzi wake, 
-moja peke yake ; (number) witir?, 
st kamili; (remnant) -£obaki; 
(worthless)-aouyo, khafifu ; (strange) 
-gent, st desturi, -a mtindo, ajabu ; 
,Yidiculous) -a mzaha, -a kucheke- 
sha. Odds and ends, takataka, 
ovyo. Odds, tofauti, ziada, maszt- 
ada. It makesnoodds, What's the 
odds? hatthuru, mamoja. Give 
odds to, tanguliza, fathilt, pende- 
lea. Be at odds, gombana, bishana. 

Oddfellows, n. (chama ya kusayi- 
diana), 

Oddity, n. kigeni |vi-), ajabu, mza- 
ha, ubishi, kioja |vi-), kizuli. 

Ode, n. mashatri, utenzi. 

Odious, a. -a kuchukiza. 

Odium, n. machukto. 

Odorous, Odoriferous, a.-a kuntu- 
kia, -a manukato, -tamu. 

Odour, n. manukato, herufu njema, 
marashi. 

O’er, = Over. 

Of, prep. -a, kwa, katika; (about) 
juuya,habari ya, The city of Con- 
stantinople, mji Stambuli, Rum. 
Of himself (itself, &c.), peke yake, 


OFFENSIVE 


Awa akili sake, kwa nguvu zake. 
Of old, zamani. Of late, siku hist. 
Whatof? je? habari gani ya? Of 
consequence, -kubwa, -a maana. 
Off, prep. katika, kwa, -ni, mbali ya, 
juu ya. Off duty, pasipo kazi. 
Off side, st upande wake. Off hand, 
marra moja, kwa kupurukusha, 
kwa haraka. Off his head, waszz- 
nu, -enyt kichaa. Off the coast, 
karibu na pwani, kuelekea pwani. 
—— adv. mbali, si juu. Be well off, 
-wa na mali, -wa tajiri, Be badly 


off, -wa masikini. Be worse 
(better) off, -wa hat mbaya 
(mjema) zayidi. Off and on, 


pangine, marra kwa marra, si siku 
zole, kwa wakali wake, Be off, 
ondoka, safirt; (come to an end) 
kwisha, achwa. Go off, enda zangu 
[sako, sake, &c.), toka, ondoka ; (of 
2 gun, trap, &c.) fyatuka. Get off, 
funga safari, kwenda; (escape) 
okoka, kimbia; (a horse) shuka juu 
[ ya]. Take off, (remove) chukua, 
(of clothes) wwa, (imitate) tga. 
Off with you! ondoka! toka! 

—— a. -a upande wa kuume, upa- 
nde wa mbali. Off day, siku ya 
kuachiwa kazi. 

Offal, n. mafumbo ya nyama, taka- 
taka, 

Offence, n. #chungu, chuki, hasira ; 
(fault, crime) kosa, thambi, jambo 
baya, Give offence, chukiza. Take 
offence,chukizwa,futuka. Weapons 
of offence, selaha za kuthure, 
selaha, 

Offend, v. chukiza, tia uchungu, ka- 
strisha; (hurt, annoy) umiza, cho- 
koza, sumbua; (do wrong) fanya 
mabaya, fanya thambi, kosa. 

Offender,n. mtenda mabaya, mwenyi 
haliya, mkosaji, mwenyi thambi. 

Offensive, a. -4 kuchukiza, -a ku- 
taka vila, -a kukasirisha, -baya 
sana. Take the offensive, anzisha 
vita, leta vita, Offensive and de- 
fensive alliance, (mapatano ya kwe- 
nda vitani pamoja na kusaytdiana 
wakiendewa, urafiki halisi). 


OFFER 


Offer, v. Zoa, tolea ; (make proposal) 
toa (tolea) maneno; (express 
willingness) Zaka, jitoa, jitolea, 
-wa tayari; (in sacrifice) thabihu, 
toa sadaka; (propose as price) zia 
bet, nunua ; (present) e/ekesa, kabili- 
sha ; (neut.) -wa, tokea, tukia, one- 
kana, Offer marriage, posa. 

n. neno, maneno, shauri, ahadi, 
kutaka ; (bid) bei. Make an offer, 
tia bet, nunua. 

Offering,n. kutoa, &c.( Taz.Offer,v.); 
(gift) sadaka; (sacrifice) shabibu, 
kafara; (giving up). kutoa. 

Offertory, n. [sadaka zilizotolewa 
kantsanz |. 

Office, n. ast, utume; (form of 
prayers) chuo cha sala, hitsma, 
(for the sick) duruda; (room for 
work) .chumba cha kazi, afis; (ser- 
vice) fathil:, msaada. Office of, 

“u-. Office of Sultan, usultani. 

Officer, n. mkuu [wa-), akida | ma-), 
mtu wa serkali, msimamizi | wa-|, 
afsa |ma-|. 

Official, n. mfu wa serkali, asikari, 
afsa [ma-]. 

a. -a serkali, -a nguvu,-a mwe- 
nyi amri; (formal, regular) -a 
kawaida, taratibu. 

Officiate, v. Yanya kazi. 

Officious, a. -£nyi Officiousness. 

Officiousness, n. kuwa -sumbufu, 
ufithuls, ujuvi, uthia, 

Offing, n. mbali baharini, upeo wa 
macho. 

Offscourings, n. matakata, takataka. 

Offshoot, n. kifawi, kichipuko, mtoto, 
kitu kitokacho. 

Offspring, n. mzao [wa-], mtoto 
[wa-}. 

Oft, Often, Oftentimes, adv. marra 
kwa marra, marra nyingi. 

Ogle, v. fasama upande [kttongo], 
Tongoza. 

Ogre, n. jini baya, zimwi (ma- |). 

Oh, int. ce! 0-0! mama wee! 

Oil, n. mafuta; (rock) mafuta ya 
laa; (castor) mafuta ya mbarika; 
(semsem) mafuta ya uta; (olive) 
mafuta ya zeituni, . 








262 


OMNIPRESENCE 


Oil, v. #ia mafuta, paka mafuta. 

Oil-cake, n. shudu (ma-). 

Oil-cloth, n. (nguo iliyotiwa rangi 
ya mafuta |. 

Oiliness, n. (kuwa na Oil ao kama 
Oil] ulaini, utelezi, mafuta. 

Oilman, n. mwaza mafula. 

Oil-painting, n. (sanamu iliyoandi- 
kwa kwa rangi ya mafuta). 

Oily, a. -a mafuta, laini. 

Ointment, n. mafuta, marhamu. 

Old, Olden, a. (person) -see, -ko- 
ngwe; (thing) -a kwanza, -a 
zamari; (antique) -a kikale ; (worn 
out) -kukuu. How old is he? 
umri wake apataje? Be old (worn 
out), chakaa. Grow old, konga. 

Old-age, n. uszee, ukongwe. 

Old person, n. msee [wa-]; (very 
old) kikongwe | vi- |); (woman) £7- 
zee (vi-). 

Oleaginous, a. = Oily. 

Olfactory, a. -4 kunusa. 

Oligarchical, a. = -a Oligarchy. 

Oligarchy, n. (wengi kutawaliwa na 
wachache, wachache wenyi utawala, 
hukumu ya wakubwa ao waszee |. 

Olive, n. (tree) mseifuni; (fruit) zei- 
tuni. 

Omega, n. [harufu ya mwisho ya 
alfabeti kiyonani; (end) mwisho}. 

Omelette, n. kimanda, maandasi 
ya mayayi. 

Omen, n. fali, ndege; (sign) ishara, 
dalili, alama, onyo. 

Ominous, a. -a ndege mbaya, -a ku- 
onya, -a kuogofya. 

Omissible, a. [-stofakwa kwani hai- 
thuru)|, -a kutolekana, -a ku- 
achika, 

Omission, n. kwacha, kupitia, ku- 
kosa fanya; (error) kosa. 

Omit, v. acha, ruka, pitia, kosea. 

Omnibus, n. gari [la kuchukua 
watu wengi kwa pesa, lenyi ma- 
gurudumu manne |, 

Omnipotence, n. kuwesa yote, ensi 
kuu, wenyezi. 

Omnipotent, a. -enyezs. 

Omnipresence, n. kuenea pote, eneo, 
kuwako kotekote. 








OMNIPRESENT 263 


Omunipresent, a. -4 kuenea pote. 

Omuniscience, n. kujua yote, hekima 
kuu. 

Omniscient, a. -a kujua yote. 

Omnivorous, a. -4 kula vyovyote, 
-la vyote. 

On, prep. na adv. (upon, in addition 
to, about) juu; (forward) mbele; 
(at, in, by, &c.) kwa, katika, -nt. 
Be on, fanyika, -wako. Go on 
(forward), endelea mbele; (continue 
at work) fulisa; (continue at rest) 
shinda, kaa, On and on, moja kwa 
moja, kwa kufuléza. On board, 
chomboni. Be on sale, tembezwa, 

- sszanya. Onshore, pwani. Beon 
fire, teketea moto. On the road, 
njiani. On and off, pangine. On 
your oath, waapa. 

Once, adv. marra moja tu; (one 
day) stku moja, hapo kale, zamani. 
Once and again, marra kwa marra. 
Once on a time, Aafo ale. Once 
in a way, pangine, st marra nyingi. 
At once (immediately), wufesi, 
marra, marra moja; (all together) 
pamoja, jantts. 

One, a. na n. -moja, most, kitu ki- 
moja, mtu mmoja. It is a good 
one, mzurz hiyo. Be at one, pata- 
na. On the one hand, on the 
other, kwanza, ya pili (tena). 
One... another, huyu... huyu, 
hit...hzt, One eats what one gets, 
killa mtu hula apatavyo. One an- 
other, wao kwa wao, -enyewe kwa 
enyewe; (in comp.) -ana, e.g. beat 
one another, Pigana, love one an- 
other, fendana. Many aone, weny?. 
One by one, -moja -moja. 

One-eyed, a. -enyt chongo. 

Oneness, n. #moja. 

Onerous, a. -st/0, -a kulemea, -a ku- 
kulia. 

Oneself, n. mwenyewe; (in comp.) 
-ji-. Please oneself, szpendeza. 
One-sided, a. -a pogo, -a kwenda 
upande, mshathali, kwa kujiinika ; 
(unfair) si -a khaki, si sawa, si 
Vizuri, 

Onion, n. kitunguu |vi-). 


OPENING 


Only, a. -fupu, tu; (alone) peke ya- 
ke, -a pekee. 

—— adv. fu, hivi tu, bassi. 

Onomatopoeia, n. (meno leny?t ku- 
onya maana yake kwa sauli yake|. 

Onset, Onslaught, n. siambulio, 
kuendea, kurukia, mwendo wa 
ghdfala, vita ya ghdfala. 

Ontologioal, a. -2 Ontology. 

Ontology, n. [elimu ya asili ya vitu, 
kama Metaphysics]. 

Onward, Onwards, a, na adv. mbe- 
le, kwenda mbele, kwa kuendelea. 

Onyx, n. | kito cha rangi). 

Oolite, n. (| jiwe /a chokaa). 

Oose, v. vuja, tona. 

n. mvujo, tonesho; (mud) ma- 
tope, kinamasi. 

Oosy, a. -@ Ooze. 

Opacity, n. kuwa Opaque. 

Opal, n. | jiwe la kung'aa). 

Opaque, a. -stopenya nuru, -stoona. 

Open, 2. wazi; (place) wazi, -eupe ; 
(free) -a watu wote, wasi ; (flower) 
-Jiochanuka; (loose) -a kulegea, 
-a kufunguliwa, -a kufunuka; 
(unreserved) -kunjufu,-nyofu. An 
open question, | jambo listlokwisha, 
neno listlokatika bado (lenyi ma- 
shaka, la kubishaniwa)|, An open 
secret, (yambo la siri lakini lime- 
julika na watu wengi). Open air, 
hewa ya nje, nje. Open place, 
kiwanja, wanda; (waste) uga. 
Open weather, jua, siku sa jua. 

— v. fungua, fumbua, feleti, 
funua; (begin) anza, maliki; 
(spread out) exea; (flowers) cha- 
mua; (make known) bainisha; 
(inaugurate) sindua; (a door) 
shindua; (a bundle) futua; (fire 
of guns, Sc.) ansa kupiga. 

Open-handed, a. -karimu, -paji, 
ema, -tapanya. 

Orgn hearted, a, -kunjufu, -nyo- 

“. 

Opening, n. mwanzo, mlango, ki- 
penyo, pa kutokea, pa kupitia, pa 
kupenyea, tundu, ufa; (oppor- 
tunity) chimbuko, nafasi. 

——- aa. -a kwanza. 





OPENLY =: 264 


Openly, adv. wazi. 

Opera, n. | kucheza na kuimba pa- 
moja, haswa mchezo wa kusimulia 
hadithi mbele ya watu wengi kwa 
mashairi na kuimba, tamasha na 
kuimbato |. 

Operate, v. Zenda kazi, toa nguvu. 

Operatic, a. -4 Opera. 

Operation, n. kazi, khutenda, nguvu, 
(medical) kazi ya mganga. 

Operative, a. -a nguvu, -a kutenda 
kazi. 

n. kibarua, mtu wa kazi. 

Operator, n. mtenda kazi ; (medical) 
mganga. 

Ophthalmia, n. weli wa macho. 

Opiate, n. dawa ya kutia usingizi. 

Opine, v. thant, ona, shuku. 

Opinion, n. shaurt, nia, hukumu, 
wosia; (estimation) sifa. Be of 
opinion, tani, ona, A matter of 
opinion, jambo lisilo hakika, st 
yakini, jambo la mashaka. Golden 
opinion, sefa bora. 

Opinionated, Opinionative, a. 
(mtu) ashtkaye shauri lake, asiye- 
sikia maneno ya watu, -shupafu, 
-gumu, -bisht, 

Opium, n. afyuni; (mixture) kasu- 
mba. 

Opossum, n. | mnyama wa Amerika, 
kama komba). 

Opponent, n. mshindani [wa-], 
adui, mlesi, mzuta, mkinzani; 
(in litigation) mdawa (wa-}. 

Opportune, a. -4 bahali njema, -a 
kuja sawasawa, -a kufaa, tayari. 

Opportunity, n. nafasi, wakali, 
chimbuko, faragha, saa [stku] ya 
kufaa. 

Opposable, a. -a kuzuilikana. 

Oppose, v. sua, shindana na, kataa, 
kinga, simamia mbele; (place 
before) weka mbele, lekeza, leke- 
zana; (match) pambanisha. Be 
opposed (opposite, different), -wa 
mbalimbali, achana, lekeana, kabi- 
liana. 

Opposer, n. = Opponent. 

Opposite, a. (facing) -a kulekea, -a 
kulekeana, mbele, -a kukabili; 





——.. 


ORACLE 
(wholly different) mbalimbali Ra- 
bisa. 


Opposition, n. kulekeana, kukabi- 
liana; (resistance) ushindani, ku- 
zuia, kupinga njia; (entire dif- 
ference) kali mbalimbali, tofauti. 
The Opposition, (wafu wasio wa 
serkali, washindanao na serkali |. 

Oppress, v. onea, thulumu, tendea 
mazito, songa, lemea. 

Oppression, n. (injustice) ##halimu, 
masito, thulumu; (trouble) Aalz 
ya taabu, mateso; (in breathing) 
kisongo cha roho, uzito. 

Oppressive, a. -4 kulemea, -zilo, -a 
kusonga, -a taabu, -kalt, -thels- 
mu. 

Oppressor, n. mthalimu[wa-], mjeu- 
rt, bwana mkali na mkorofi. 

Opprobrious, a. -4 Opprobrium. 

Opprobrium, n. aibu, fetheha, haya; 
(reproach) shufumu, matukano. 

Optical, a. -2 macho. It is an 
optical delusion, macho yana- 


danganya. Optical instrument, 
adurabini. 

Optician, n. |(mwuza miwani dura- 
bini, 8c. |}. 


Optics, n. (maarifa ya nuru, ya 
kuona kwa macho). 

Optimism, n. (kusema “killa kitu 
kilivyo, ndivyo vizuri ; ulimwengu 
mzuri, hauna mfano; habari zote 
ni njema'), matumaini matupu, 
kufurahia yo yote. 

Optimist, n. mwenyi kushika Op- 
timism. 

Option, n. kuchagua, uchaguzi, 
thitart. Local option, killa mji 
upendavyo. There is no option, 
hakuna buddi, kanuni, shuruti. 

Optional, a. killa mtu (miu ful- 
lani) apendavyo, halali, ruhusa. 
It is optional for you, juu yako, 
thiiari | hiyari | yako, upendavyo. 

Opulence, n. ukwasi, utajiri, mali. 

Opulent, a. -enyz Opulence, 

Or, conj. 20, ama; (otherwise) kama 
SEVYO.. 

Oracle, n. miu wa hekima, nabii, 
hakimu, mwaguzt; (wise saying) 








ORACULAR 265 


neno la Muungu, maneno ya hekt- 
ma; (prophetic utterance) maaguzi, 
Wosia. - 

Oracular, a. -a Oracle, -a kekima; 
(mysterious) -a fumbo, si thahtri, 
-a mashaka. 

Oral, a. -a kunena, -a maneno, -a 
kinwa, -stoandtkwa. 

Orange, n. chungwa [ma-]}; (bitter) 
danzi (ma-]; (mandarin) chenza 
{ma-]; (smaller) kangaja. Orange 
tree, mchungwa [mi-|, Sc. 

a. -a rangi ya manjano. 

Orangery, n. [skhamba la Orange 





trees, kibanda cha kuotesha 
Oranges]. 

Orang-outang, n. (nyani mkubwa 
kama mtu). 


Oration, n. maneno, hotuba. 

Orator, n. semi, mneni, Msemaji, 
MWEeNnyi Vizuri, 

Oratorical, a. -4 maneno, -a mneni, 
-a maneno mazuri, -a kujisifu. 

Oratorio, n. kuimbato kutakatifu, 
utenzi wa kuimba. 

Oratory, n. #semaji, maneno. ma- 
zuri ; (cell) (| kijumba cha kusalia). 

Orb, n. (globe) mduara; (star) 
sayari, nyota. Orb of day, jua. 

Orbed, a. -a mviringo. 

Orbit, n. msunguko, mwendo wa 
lasita ya) kuzunguka. 

Orchard, n. shamba (la miti yenyi 
matunda|. 

Orchestra, n. | yamii ya ngoma na- 
mna zole, vinanda, vinubi, mazeze, 
Alimbi, &c.; jamii ya wafu 
wachezao ngoma hizo; mahali pa 
kupigia mdundo ngoma, &c.), wa- 
piga ngoma, matarumpeta, mdundo. 

Orchestral, a. -4 Orchestra. 

Orchilla, n. (plant) malele, (Ar.) 
shena, 

Ordain, v. amuru, agiza ; (of clergy) 
Sanya kasisi, tia mikono. 

Ordeal, n. kiapo [vz-]; (severe trial) 
majaribu, hatari, mateso. 

Order, n. amri, agizo [ma-]; (cus- 
tom, rule) kanuni, kawaida, de- 
shuri; (regularity) taratibu, uzuri; 
(cheque) awala, hundi, hats; 


ORGAN 


(rank) cheo, daraja; (society) 
chama; (class, kind) aina, ginsi ; 
(decoration) #zshant. The lower 
orders, wafu wadogo, walio watu 
tu, maskini. Orders, Holy Orders, 
ukasisi, upadre, |madaraja, hudu- 
ma takatifu). Be in orders, -wa 
padre, Take orders, fanyika 
padre. My watch is out of order, 
saa yangu haiendi (tmeharibika). 
Be in good order, Zengenezwa 
vizuri. I made it to his order, 
aliagiza ntkatfanya. By order, kwa 
amri, In order, taratibu. In 
order to (that), makusudi, lili. 
Keep order, simamia, -wa mlinzi. 
Put in order, panga, tunga, tenge- 
neza, safidi, ratibisha. 

Order, v. (appoint) amuru, agiza ; 
(arrange) tengeneza, andika tara- 
tibu, ratibisha. 

Orderliness, ufaratibu, ulii, amani. 

Orderly, a. -ataratibu, -zuri; (quiet) 
makini, -a amant. 

—— n. asikari mtumishi. 

Ordinal, a. sala za Ordination. 
Ordinal numbers, (#esabu za ku- 
onya utaratibu wa kufuatana, ndio, 
first, second, &c., kizungu|. 

Ordinance, n. amri, agizo [ma-], 
sheria, j 

Ordinarily, adv. marra nyingi, kwa 
desturi. 

Ordinary, a. (usual) -a siku zote, 
desturi; (common) vizi hivi, ovyo, 
hafifu, -nyonge. An ordinary 
person, miu tu. 

n. mwenyi hukumu, askofu. 
In ordinary, marra nyingi, desturi. 

Ordination, n. | kufanya padre kwa 
kuliwa mikono na askofu). 

Ordnance,n. mizinga. Heavy ord- 
nance, mizinga mikubwa. 

Ordure, n. mavi, samadi, taka. 

Ore, n. [mawe yenyi madini). 

Organ, n. (chombo chakufanyia kazi, 
njia ya kutenda, kitu cha kazi, 
haswa sehemu ya kitu kizima ao 
ya kiwiliwili yenyi kazi yake; 
(musical) kinanda, kama santuri 
kubwa|. 








ORGAN-GRINDER 266 


Organ-grinder, n. mpiga santuri. 

Organic, a. -a kifu kisima, -enyi 
kutengenezwa, -a Organ. 

Organism, n. (kifu kizima chenyt 
kazi yake, matengenezo yake, ki- 
wiliwili). 

Organist, n. mpiga kinanda. 

Organization, n. matengenezo, uta- 
rattbu, madaraka, sharia, 

Organize, v. Zengeneza 
andika, ian 

Orgy, n. | karamu ya ulafi na ulevi 
na uasharati, ngoma mbaya |. 

Oriel, n. (dirisha la kutokeza nje), 
roshant. 

Orient, a. mashariki, macho ya jua. 

Oriental, a. -a mashariki, -a pande 
za Asta. 

Orientalist, n. | mwalimu wa mambo 
ya inchi za mashariki, za Asia). 
Orientation, n. kukabilisha vema, 

kuelekeza, kuweka sawa. 

Orifice, n. fundu, kitundu, mlango, 
shimo, kipenyo, ufa. 

Oriflamme, n. bendera. 

Origin, n. asili, mwanzo, chimbuko; 
(cause) sababu, maana. 

Original, a. -a asili, -a kwanza; 
(peculiar) -a peke yake, -a mtindo, 
-enyewe halisi; (inventive) -enyt 
akili ya kubuni ao kutunga; (ex- 

.traordinary) ajabu, -gent, -pya. 

— n. namna, kiolezo, ya kwanza. 

Originality, n. (kuwa na akili za 
kubuni ao kutunga); (singularity) 
ajabu, upya. 

Originally, adv. kwanza, kwa asili. 

Originate, v. anzisha, zaa, umba, 
Janya, tunga ; (neut.) anza, tokana. 

Origination, n. mwanzo, kuanza, 
kuanzisha. 

Oriole, n. (ndege ya rangi ya ma- 
njano |. 

Orion, n. | fungu moja la nyota, le- 
nyi) mpini wa kata. 

Orison, n. sala. 

Ormolu, n. [shaba kama thaha- 


amuru, 


Ornament, n. pambo | ma-), kipambo 
(2:-), urembo. 
—— v. pamba, tia usurt, 


OSTRICH: 


Ornamental, a. -a kupamba, -a ure- 
mbo, uzuri. 

Ornate, a. -a mapambo, -a urembo, 
zuri. 

Ornithology, n. maarifa ya ndege. 

Orphan, n. yatima, mwana mkiwa 

wa-|). 

Orphanage, n. nyumba ya | kukari- 
bisha na kulea | yatima. 

Orphanhood, n. kuwa yatima. 

Orrery, n. | kifu cha kuonyesha mwe- 
ndo wa duuia, mwezi, sayari, 
&c.]. 

Orthodox, a.[-a kushika halisi ima- 
nt, -a kulingana na dini, -a tmani 
ao desturi halisi), halisi, bara- 
bara. 

Orthodoxy, n. kuwa Orthodox, 
imani halisi. 

Orthography, n. kuendelesa maneno 
vema, kuandika sahihi. 

Oscillate, v. ning inta, yumbayumba, 
wayawaya, pembea; (shift) geuka, 
enda huko na huko; (waver) sila, 
ona mashaka. 

Oscillation, n. kuning'inia, Sc. 

Osculation, n. kubusu. 

Osier, n. (ufito wa kufanyisia viti, 
mesa, Sc. }. 

Osprey, n. [ zai wa bahari, wa kula 
samaki). 

Osseous, a. kama mfupa, kifupa. 

Ossification, n. kufanyika mfupa. 


Ossify, v. fanya (fanyika) mfu- 


Ostensible, a. (avowed) #hakiri, 
wazi, -a kubainika,-a nje ; (unreal) 
st -a kweli, si hadisi. 

Ostentation, n. majivuno, makuu, 
Jahari, urembo. 

Ostentatious, a. -4 Ostentation. 

Ostentatiously, adv. kwa Ostenta- 
tion. 

Osteology, n. (elimu ya mifupa ya 
wafu na nyama|. 

Ostler, n. frasi wala, mchunga frasi, 
saisi. 

Oatracism, n. kwondosha, 8c. 
Ostracise, v. (kuondosha mjini kwa 
shauri la watu waliomo), fukuza. 

Ostrich, n. buni. 





OTHER 267. 


Other, a. -ngine, -a pili, mbali 
mbali, zayidi, Bring others, /eta 
Zena, ongeza. The others, wale 
wangine, wile vingine, mabaki, 
yaliyosalia. 

Otherwise, adv. vingine, kwa vi- 
ngine, kwa sababu ngine ; (if not, 
or else) kama sivyo, ao. 

Otter, n. |nyama ya kukaa mtoni, 
hula samaki). 

Otto of roses, n. ha! waridi, mara- 
shi. 

Ottoman, n. sa a. Turuki [ma-], 
-a Maturuki. 

Ought, v. paswa. I ought, sapa- 
swa, imempasa, imenibidi, ni juu 
yangu, ni kazi yangu, astahili 
yangu, vizuri, njema, yaniwa- 
Jibu. 

Ounce, n. wakia; (animal) (nyama 
ya Asia, kama chui). 

Our, Ours, a. -etu. 

Ourselves, pron. sis? wenyewe. 

Oust, v. ondosha, toa nje, fukuza. 

Out, adv. nje [kama kutoka, kupita, 
kuwa wazi, kwisha, kukamilika |. 
Out and out, kabisa, pia. Out and 
out barbarians, washenst wa kwi- 
sha, Be out, -wa nye, tembea ; (be 
mistaken) kosa; (finished) kwisha. 
Go out, Joka, enda nje; (as candle) 
zimika. Have it out with, #zgana 
na, shindana na, kosana na. Out 
of, Pasipo. Heis out of cash, hana 
pesa. Iam out of it, simo; (have 
none of it) zmenttindikia, nimeisht- 
wai Out of character, -stopatana, 
-stolingana, sisawa., Out of date,-a 
kikale kabisa, -stotumtka siku hizi, 
Out of hand, ghdfala, marra, thd- 
ruba moja; (ungovernable) -s20- 
zuilika. Out of joint, -Ziofeguka, 
-liostushwa, Out of mind, -stoku- 
mbukwa, -a kupita akili, pasipo 
kiasi. Be out of one's mind, -wa 
wazimu, rukwa na akili. Out of 
doors, nje, njiani, -a kutembelea. 
Be out of one’s time, tshiwa 
majira ya kazi, Out of order 
(course), si taratibu, Out of place, 
-Stofaa, si mahali pake. Be out 


OUTLINE 


of pocket, pata khasara, ghara- 
ma nyingi. Out of print, (book) 
-stopatikana, Out of the question, 
-stowezekana. Out of reach, -szo- 
patikana. Out of season, s?-a wa- 
kati wake. Out of sorts, -gonjwa, 
st rathi, -kali, -enyt uchungu. 
Out of temper, -4ali, -enyi hasira. 
Out of use, -stotumika. Out of 
the way, -geni, ajabu; (remote) 
mbali, ukiwa. Out with it! sema! 
toa! Out of the way! similla ! 
Jthathari | 

Outbalance, v. pita, shinda, std. 

Outbid, v. shinda | kwa bet, kwa ku- 
nunua). 

Outbreak, n. filina, maasi, vita; 
(of temper, &c.) mshindo, kipindi, 
hasira ya ghafala. 

Outcast, n. maskini wa Muungu, 
Jekara, -liotupwa. He is an out- 
cast, hana mbele hana nyuma. 

Outcome, n. mwisho, tokeo. 

Outcry, n. makelele, kilio. 

Outdo, v. (p. t. Outdid, pf. t. Out- 
done) pita, shinda;. (deceive) 
halamkia, punja. 

Outer, a. -a nje. 

Outermost, a. -a nje kabisa. 

Outfit, n. masarufu, mapamébo, vifaa, 
vyombo, nguo. 

Outfitter, n. mwaza Outfit. 

Outflank, v. zunguka upande. 

Outgoings, n. gharama. 

Outgrow, v. (p. t. Outgrew, pf. t. 
Outgrown) -wa -kubwa, -kulia, 
pitia. 

Outhouse, n. kipenu, kibanda. 

Outing, n.j kwenda kutembea, ku- 
Bunga hewa, kushinda pahali. 

Outlandish, a. -a kigent, ajabu. 

Outlast, v. pita kwa aushi, ishi za- 
yidi, dumu. 

Outlaw, n. haramia, mtoro | wa-|. 

— v. harimisha, torosha, fukuza, 
Sanya haramu. 

Outlay, n. gharama. 

Outlet, n. pakutokea, mlango, tu- 
ndu. 


Outline, n. | mslari wa kuzunguka, 
sanamu ya mislari mitupu); 





OUTLIVE 


(sketch) kabari kidogo, maneno ma- 
chache, chelezo, ishara, dokezo| ma- |. 

Outlive, v. ishi | dumu) kuliko. 

Outlook, n. kufazama mbele, mambo 
ya mbele; (view) sura ya uli- 

' mwengu. 

Outlying, a. -a mbali, -a nje, peke 
yake. 

Outmarch, v. fangulia mbele ya. 

Outmatch, v. shinda, pita. 

Outmost, a. -a nje kabisa. 

Outnumber, v. -wa -ingt kuliko, 
pita, zidi. 

Out-patient, n. | mgonjwa mwenyi 
" kupewa dawa nje ao kwake, asi- 
karibishwe ndani ya Hospital]. 
Outpost, n. asikari mpelelezi, mianzi 

wa mbele. 

Output, n. mapato | ya makaa, ma- 
dini, &c.]. 

Outrage, n. jambo ovu kabisa, kosa 
kubwa, neno kuu la uhalifu, taksi- 
rt, mansa. 

-— v. tendea maovu kabisa, hatifu; 
(a woman) dikiri, zinisha kwa jeuri. 

Outrageous, a. -4 Outrage, -baya 
kabisa, -a jeuri. 

Outrider, n. mfuasi | mpanda frost 

Outrigger, n. (of canoe) Zengo [ma-]. 

Outright, adv. za, kabisa. He killed 
him outright, alimwulia mbali, 

Outrun, v. (p. t. Outran, pf. t. 
Outrun) shinda kwa mbio, tangu- 
lia mbele ya. 

Outset, n. mwanzo. 

Outshine, v. (p.t. 2a pf.t. Outshone) 
shinda, pita. 

Outside, adv. nje. 

—— n, upande wa nje, sura; (limit) 
upeo, mpaka. At the outside, wa/a 
sa zaidi, ndio mwisho. 

Outskirt, n. (of town) kiunga [v2-], 
mpakani. 

Outspread (Be), v. tawanyika, tapa- 
kaa, enea, nyoka, tandikwa. 

Outstanding, a. (remaining) -a ku- 
baki, -Hopo; (debt) -stolipwa. 

Outetrip, v. shinda, pita, zidi. 

Out-talk, v. ambanya, shinda kwa 

maneno. 

Outvote, v. shinda kwa Votes. 


268 


OVERCAST 


Outward, a. -a nje; (apparent, 
visible) -a kuonekana, -a sura; 
(unreal) st -a kweli, si -a moyo, -a 
unafiki. 

Outward-bound, a. -4 kutoka kwao, 
-a kwenda baharini Vugenini, 


pangine |. 

Outwardly, adv. kwa nje; (not 
truly) sz kwa kweli. 

Outwards, adv. [Awenda] nje. 

Outweigh, v. pita kwa usilo | kwa 
nguvu ), -wa -kubwa |-zilo|). 

Outwit, v. shinda kwa akili, punja, 
danganya. 

Outwork, n. boma la mbele. 

Oval, a. -enyi sura ya yayi, mvi- 
ringo wa yayi. 

Ovary, n. |kama mfuko wa mbegu 
ao mayayi tumboni). 

Ovation, n. shangwe, makelele ya 
salaam, vigelegele vingi. 

Oven, n. fanuu, kalibu; (cooking) 
Joko [ma-]. 

Over, adv. juu, zayidi, kupita, nje. 
All over, kofekote, pote pra. It is 
all over, tmekwisha. Over again, 
tena, marra ya pilt, Over and 
over, marra kwa marra, marra 
nyingi. Over and above, zayidi, 
juu, baki, sazo, kuzidi. Be over, 
salia, baki; (be ended) kwisha. 
Give over, kwisha, koma, tulia, 
nyamaa, 

—— a.-a nje, -a kuzidi, mno, -a juu. 

Overact, v. 214:, fanya vingi mno. 

Overalls, n. soruali kubwa. 

Overawe, v. tisha, ogofisha, stusha, 
fathaisha. 

Overbalance, v. fifa. Overbalance 
oneself, taka kuanguka. 

Overbear, v. shinda, titsha, fanyia 
nguvu; (by talking) pambanya, 
pambanisha. 

Overbearing, a. -a jeuri, -thalimu, 
-kali, -gumu, He is not over- 


bearing, ana sharti, hapigi ' 
ubwana. 

Overboard, adv. | kuanguka, kuza- 
ma, kutupwa | baharini. 


Overcast (Be), v. fanda. The sky is 
overcast, Aumetanda, mawingu. 





OVERCHARGE 


269 


OVERTASK 


Overcharge, V. taka hei kubwa, uza | Overlook, v. (superintend) angalia, 


ghali ; (overload) za -ingi mno. 

Overcoat, n. | joho nene kubwa |. 

Overcome, v. (p. t. Overcame, pf. t. 
Overcome) shinda, pita, trisha, 
piga, weza, zuia. ; 

Overdo, v. (p. t. Overdid, pf. t. 
Overdone) faxya mno; (in cook- 
ing) Pika mno; (weary) chosha, 

' sumbua. 

Overdone, a. -/zopikwa mno; (worn 
out) -enyi kushindwa na kazi, 

> -enyt kuchoka sana. 

Overdose, n. (dawa nyingi mno}. 

Overdraw, v. (an account) -jipasha 
dent, ingia dent. 

Overdue, a. -a kuchelewa, -a kuja 
kinyume, -stowadia, 

Overestimate, v. sifu mno, thani 
-kubwa |-ingi, -a thamani mno). 

Overflow, v. furika, toka nje, enta, 
tawanytha, gharikisha;  (over- 
whelm) ¢z¢ska; (be over-abundant) 
-wa -inge, 

v—— n. mafuriko, gharika; (super- 
fluity) masazo, wingi; (outlet) pa- 
kutokea maji. 

Overflowing, a. -4 kufurika ; (abun- 
dant) -ingi sana, -enyt Wingi. 

n. mafuriko; wingi, masazo, 

' Overgrow, v. (grow over) funika 
na majani (miti); (outgrow) kua 
mno, pila kiasi ya. 

Overgrown, a. -/iofunikwa na ma- 
jani ao mili; (rank) -kusa mno. 
Overhang, v. (p. t. za pf. t. Over- 
hung), (project) sokeza, fanya mdo- 
mo; (cover) -wa juu ya, funika, 

tanda. 

Overhaul, v. angalia, chungulia, ta- 
zamta. 

Overhead, adv. juu juu, kitwani. 

Overhear, v. (p. t. za pf. t. Over- 
heard) sikia kwa siri, dukiza, 

Overjoyed (Be), v. furahi mno. 

Overland, a. kwainchi kavu, Over- 
land route, njia ya inchi kavu. 

Overlap, v. pitana, pishana. 

Overlay, v. (p.t. za pf.t. Overlaid) 
tia yuu, funika, tanda; (lie on) 
lala juu ya. 





stmamta, tazamtia; (let pass) pitia, 
achilia, samehe, sahau. 

Overlooker, n. msimamizi [wa-], 
mwangalizi | wa-|. 

Overmatch, v. -wa na nguvu za ku- 
pita, shinda, weza. 

Overmatched, -Hoshindwa | kwa sa- 
babu -dogo ao -chache). 

Overmuch, a. -:ngi mno. 

Overplus, n. baki, masazo. 

Overpower, v. shinda, tiisha, piga. 

Overrate, v.— Overestimate. 

Overreach, v. danganya, punja, ka- 
ramkia. 

Override, v. Zangua, vunja; (a 
horse) endesha mno. 

Overrule, v, amuru vingine, geuza, 
tangua. 

Overrun, v. pila, pita mbele, pitia; 
(invade, attack) eta vita | hasara) 
katika, ingia kwa nguvu; (cover) 
funika, enea katika, funikiza. 

Oversee, v. simamia, angaza. 

Overseer, n. msimamizi | wa- |). 

Overset, v. pindua, pindukiza, angu- 
sha. 

Overshadow, v. tia kivuli juu. 

Overshoot, v. (p. t. za pf. t. Over- 
shot) fifa, pitia, kosa kupiga 
repeated, An overshot wheel, | gu- 
rudumu la kuendeshwa na maji 
yakipita juu yake|. 

Oversight, n. (superintendence) 4s:- 
mamizi, maanguzi, uangalizi ; 
(error, neglect) kosa, kupitiwa, 
usahaulifu. a 

Oversleep, v. sinzia sana, pita saa 
ya kuan ka assubut, 

Overspread, v. (p.t. za pf. t. Over- 
spread), fawanyika (enea) kati- 
ka, funika. . 

Overstate, v. ongeza mno. 

Overstep, v. pitia, kosea. 

Overt, a. baini, wazsi,. mbele: ya 
macho, thahiri. aha 
Overtake, v. (p. t. Overtook, pf. t. 
Overtaken) fatia, fikia; (catch) 

pata, kamata. 

Overtask, Overtax, v. Zaz. Over- 
work. ct 


OVERTHROW 


Overthrow, v. pindua, pindukiza, 
angusha; (rain, destroy) angamiza, 


shinda, vunja. 
i—— n. maangamizi, uharibifu. 
Overtime, adv. Work overtime, 


Ufanya kazi ya kuzidi saa yake|. 
Overtook, p. t. ya Overtake. 
Overtop, v. (rise above) inuka juu 

ya, nyanyuka; (excel) shinda, pita, 

Overture, n. [maneno ya kutaka 
urafiki ao imani ao mapatano), 
haja, shauri; (musical) mwanzo 
[wa ngoma ao kuimba). 

Overturn, v. pindua, pindukiza, 
angusha, angamiza. 

Overvalue, v. = Overestimate. 

Overweening, a. -4 kujivuna, -enyt 
makuu, -ingi mno. 

Overweight, a. wingi, kuwa -ingi 
mno. 

Overwhelm, v. fanyia nguvu nyingi, 
shinda, vunja, angamiza, haribu 
pia; (overrun) ingia kwa nguvu, 
funika, gharikisha; (cover) funi- 
kiza pia, 

Overwork, v. [amria kazi kubwa 
mno, kasi ya kupita kadiri), le- 
meza, kondesha, chosha. 

—n. kasi kubwa (nyingi) mno, 
kasi ya kupita kadiri. 

Overworked, Overwrought, a. 
-liochoka mno, -lioshindwa na kasi 
(husunt), -liokulewa. 

Oviparous, a. -4 kuzaa mayayt. 

Owe, Vv. wiwa, -wa na deni; (owe 
to) -pashwa na, -wa na (kitu) 
kwa sababu ya, -wa haki ya. | 
owe him ten dollars, mawiwa naye 
reale kumi. He owes me ten 
dollars, mamwia reale kumi. I 
owe my wealth to my father, mali 
zangu nalipashwa (nalipatiwa| na 
baba. 1 owe respect to my father, 
imenipasa kumheshimu baba, 

Owing, a. deni, haki. Money is 
owing by me, nawiwa fetha na 
mtu. Owing to (caused by), kwa 
sababu ya. It is all owing to 
you, yote juu yako, kwa sababu 
yako, kosa lako. 

Owl, n. bunds. 


270 


PACKAGE 


Own, v. miliki, -wa na [mak}; 
(confess) ungama, kiri, 

—— a. -enyewe, halisi, My own, 
-angumimt. Your own,-ako wewe, 
&c., Sc. 

Owner, n. mwenyewe [w-)], mwenyeji 
we. 


Ox, n. (pl. Oxen), ng'ombe ndume, 
maksai. 

Oxidation, n. | kuchanganyika na 
Oxygen, kuliwa na hewa|. 

Oxygen, n. (kifu kama hewa kilicho 
chingi katika hewa yenyewe na 
maji na mawe pia |. 

Oyster, n. chaza, kombe ya pwani. 


P. 


Pabulum, n. chakula. 

Pace, n. (foot) katua, wayo [ny-]; 
(movement) mwendo; (speed) we- 
pest. Keep pace with, enda sawa 
sawa na. 

—— v. kwenda | kwa miguu taratibu); 
(measure) #sma kwa hatua. 

Pachyderm, n. (nyama mwenyi 
mgozi mene sana kama tembo ao 
kifaro). 

Pacific, a. -4 amani, -tulivu, -pole, 
-@ kutaka amani. Pacific Ocean, 
(Bakari iliyo katt ya Amerika na 
Asia na Australia). 

Pacification, n. kufanya amani, 
amani, mapatano. 

Pacify, v. fanya amam, tuliza, pa- 
tantsha, selehisha. 

Pack, v. funga pamoja, funga, fanya 
mzigo, tengeneza mizigo, funga 
safars; (fill full) jaza, La -ingi; 
(arrange artfully) Zengeneza kwa 
hua (Awa ujanja). Pack off, Send 
packing, safirisha haraka, fukuza, 
ondosha. 

—— n. mzigo | mi-), mtumba |mi- |); 
(of cards) fungu sima |la karta 
sa mcheso), jozt; (of dogs) kundi 
Ua mbwa wa kuwinda ao wa mwi- 
fu, ao la watu wabaya). 

Package, n. eto [ma-], kipeto (vi-), 
robota, kasha | ma-), sanduku. 


PACKER 271 


Packer,n.m/funga misigo, nsimamist. 
Packet, h. Package ndogo, kizigo ; 
(bundle) chopa, kichopa, furushi, 
vobota, kifurushi, bumba; (of letters, 
&c.) chungu, kipeto; (steamship) 
1 ya moshi, meli. 
Packhorse, n. frasi wa kazi. 


Packing, n. kufunga mizigo; (stuff- 


ing) kitambaa cha kusibia, kizibo, 
kisongo. 
Packman, n. [mtembeza bithaa kwa 
mzigo), mchurusi | wa- |. 
Packsaddle, n. seruji | ya kazi, ya 


misigo |. 
Packthread, n. si (mnene sana), 
Pact, n. maafikano, mapatano, 
sharti, 


Pad, n. (of grass) kafa ; (for riding) 
khorjt (Ar.); (small cushion) mto 
mdogo, kitakta ; (paw) mguu | mi-, 
wa nyama). 

—~ v, fia Pad, bandika. . 

Padding, n. = Pad, n.; (kifu cha 
kujalisia tu, si cha maana sana] 
maneno hafifu, upuzi. 

Paddle, n. kafi [ma-]. _ 

— v. pigapiga maji, piga kafi. 

Paddle-wheel, n. gurudumu (la 
mbavuni ao nyuma, la kwendesha 
merikebu ya mosht |. 

Paddook, n. shamba dogo ([ltstlo- 
limwa, la kuchungia nyama), 


uwanda. 

Padlock, n. kufuli. 

Paean, n. vipelegele vya shangwe. 

Paedobaptism, n. [Baptism ya 
watoto wadogo |. 

Pagan, a. -shensi, -kafiri, -a ki 
shenzi. 

Paganiam, n. ushensi, ukafiri. 

Paganise, v. fanya -shenst, kufuri- 
sha, haribia desturi njema za dint. 

Page, n. ukarasa, upande mmoja wa 
ukarasa; (boy attendant) moto, 
mtumishi, bot. 

Pageant, n. ‘amasha, mambo ma- 
zuri [ya urembo). 

Pageantry, n. suri, 
urembo. 

Pagoda, n. hekalu (la kihindi ao 
kisina lenyi sanamu |. 


mapambo, 


PALE 


Paid, p. t. na pf. t. ya Pay. 

Pail, n. ndoo. 

Pailful, n. kadiri ya ndoo moja, ndoo. 

Pain, n. maumivu, uchungu, ku- 
uma; (mental) Ausunt, hamu, 
stkittko. Take pains, Be at pains, 
jitahidi, fanya juhudi, toa bidii, 
angalia. 

— v. umiza ; (grieve) huzunisha, 
sumbua; (neut.) uma, umia. 

Painful, a. -enyi kuumisza, &c. It 
is painful, sxauma. 

Painless, a. -stoumisa. 
Painstaking, a. -enyi kujitahidi, -a 
bidii ya kazi, -angalifu, hodari. 

Paint, n. rangi | ya kupaka). 

a rangi, lia rangt, piga 
sanamu ya rangi; (describe) eleza 
habari, fafanisha. 

Painter, n. mpaka rangi, fundi; 
(mooring rope) kamba [la kufu- 
ngasa mashua). 

Painting, n. kupaka rangi; (picture) 
sanamu ya rangi, taswira. 

Pair, n. (two of a kind) | vifu viwili 
vilivyo sawa ao vya kulingana, 
kitu na kitu mwenzake | jozi, jura ; 
(married) mume na mkewe. <A 
pair of scissors, makasi. A pair 
of stairs, madaraja, ngazi. A pair 
of spectacles, mzwani. 

——v. -wa wawiliwawili [mbili- 
mbili, &c.), fanya (weka, linga- 
nisha, (neut.) lingana) viwili-vi- 
welt; (of birds) Zafula mwenzi. 

Palace, n. jumba | ma-|, nyumba ya 
mfalme | ya mkubwa). 

Palaeontology, n. |e# mu ya viumbe 
vya kale sana na mabaki yao). 

Palaeosoio, a. [-a zamani za kale 
sana |. 

Palanquin, n. machela. 

Palatable, a. -/amu, -a kupendeza. 

Palatal, a. -a Palate. 

Palate, n. haaka, kaa la kinwa; 
(taste) slime. . 

Palatial, a. -2 Palace, -kubwa, surt. 

Palaver, v. maneno, mashauri, ma- 
ongezi, baraza. Hold a palaver, 

8, 


Pale,n. (stake) 4igusol vi-},sfito[ fito), 


—— VY, 


PALE 


mts { mz-]; (boundary) mpaka| mi-|; 
(enclosure) wa | nyua), uwa 

Pale, a. -eupe, -a rangi kidogo 

Palette, n. (sahani ao kibau 5 cha ku- 
fanyizia rangi). 

Palfrey, n. frasi mdogo. 

Palimpsest, n. (mwandiko wa za- 
mani uliofutwa kidogo, ukaandi- 
kiwa marra ya pili juu|. 

Paling, n. nguzo, kiguso ; (enclosure) 
zizi, kizizi, ua wa fito, uwanja. 

Palisade, n. ya [wa nguzo, wa fito 
kubwa), boma |la miti iliyosimiki- 
shwa na kuchongoka|, nguzo. 

Pall, n. | kitambaa cha kufunikia je- 
neza mazikoni |, subaya; (vestment) 
[btamébaa cha kuvaa maaskofu wa- 


kuu). 

—— v. chosha, kinaisha, chukiza ; 
(neut.) funguka, haribika. 

Pallet, n. godoro (ma-|). 

Palliate, v. | sefiri ao rahisisha hati- 
ya, takia rathi ya kosa, toa uthu- 
ru kwa jambo baya |, tetea, ombea; 

' (lessen) punguza, tuliza. 

Palliation, n. kuseliri, kisefiri, &c., 
kitulizo, 

Palliative, a. -a kuseliri, &c., -a 
kutuliza. 

Pinel a, -eupe uso (kwa ugonjwa, 
& 


Pallor, n. weupe wa uso [kwa ugo- 
njwa, 8c. }. 

Palm, n. (of hand) kitanga | kiganja | 
cha mkono |vi-); (tree) | killa mti 

. wenyi namna kama) mnazi | mi-), 
mvumo, &c.; (date-tree) mtende; 
(palm-oil tree) mchikichi; (trophy) 
alama ya kushi; , fuso; ; (sail- 
maker’s) dopa Pe too 

—v. Palmo (ro ching), pokesa 
[Attu] Awa hila. 

Palmary, a. -4uu, bora, -a kwanza. 

Palmer, n. haji (ma-, aliyekwenda 
Yerusalemi kwa tbada}. 

PalmSunday, n. jumaa pili mbele ya 
Haster, | juma a pili ya Mitende). 

Palm-wine, n. femdbo; (spirit) sa- 
rambo, 

Palmy, a. -enyi minazi, -a mitende; 
(flourishing) -a kusitawi, -2urs. 


272 


PANIC 


Palpable, a. -a kugustka, -a kuone- 
ka; (clear) baini, thahi®®, 

Palpitate, v. pigapipa, puma, papa, 
tutuma. 

Palpitation, n. (of heart) kikerehere 
cha moyo; (fear) tetemeko, hofu, 
kupapa rohoni, 

Palsy, n. upooza, 

Palter, v. fanya ujanja, piga domo, 
toa maneno ya hila. 

Paltry, a. kafifu, -nyonge, thatfu, 
-do, 


gO. 

Pampas, n. [manyika ya Amerika 
ya kusint). 

Pamper, v. shibisha, lisha vyakula 
vitamu; (favour) "pendelea ; ; (in- 
dulge) /isha, ongeza vibaya, ki- 
naisha. 

Pamphlet, n. susuu, chuo kidogo. 

Pamphleteer, n. mwandishi wa 
Pamphlets. 

Pan, n. chungu [ma-], kijungu, 
kango (ma-}. 

Panacea, n. (dawa ya kuponya ma- 
ratht zote, na maumivu yote |. 

Pancake, n. [maandast kama | kitu- 
mbua |(vi-). ; 

a | Pandemonium, n. (mahali pa ma- 
shetani wote; (uproar) makelele 
mengi mno, uthia mbaya sana, 
maongezi ya watu wabaya |. 


Pander, v. (sayidia kwa mambo ya 
ng oa, tongoza waanake|. Pander 
to, ongeza vibaya. 

—— n. kawadi. 

Pane, n. (of glass) kioo, kipande cha 
kioo, ubamba wa kioo. 

Panegyrio, n. maneno ya kusifu, 
hotuba ya sifa, sifa. 


Panegyrist, n. ##foa Panegyric. 

Panegyrise, v. ‘oa Panegyric. 

Panel, n. kibau, kiwambo (?); (jury) 
watu waliokwitwa kufanya huku- 
mu, barasa (Tas. Jury) |. 

Pang, n. umivu kali la marvra 
moja, mchomo, kipindi cha hamu, 
juhudi. Death pangs, jwhudt 


ya kufa. Birth pangs, #fungu wa 
kuzaa 


im n. woga mkuu, hofu ya ghd- 
ala. 





PANIC-STRICKEN 


Panic-stricken, a. -Hoshihwa na 
woga mkuu. 

Panniers, n. shot, shogi | ma-|. 

Panoply, n. {mavalio yote ya vita, 
mavao ya chuma na selaha |. 

Panorama, n. (sanamu kubwa na 
ndefu ya kupitishwa kidogo kidogo 
mbele ya macho; (view) sura ya 
ulimwengu, sura ya inchi yote). 

Pansy, n. [ud /a kizungu). 

Pant, v. tweta, kokota roho, shusha 
pumuzi. 

Pantaloon, n. mcheshi, mfanya ubi- 
shi mwingi; (trousers) soruali. 

Pantheism, n. | kusema “ Ulimwengu 
wote ndio haswa Muungu' |. 

Pantheon, n. | jamii ya miungu yole 
ya kabila fulilani |). 

Panther, n. (nyama kama chut). 

Pantomime, n. (mchezo wa vinyago |. 

Pantry, n. ghala [ya kuwekea cha- 
kula na vyombo vya kulia). 

Pap, n. #babwa. 

Papa, n. |neno la kitoto | baba. 

Papacy, n. |kazi na ufawala wa 
askofu mkuu wa Rumi, Kanisa 
la kirumi na mathehebu zake\. 

Papal, a. -4 askofu mkuu wa Rumi, 

Papaw, n. (tree) mpapai [mi-]; 
(fruit) papai [ma-]. 

Paper, n. karatast ; (document) ati, 
cheti, kol; (newspaper) gasttt, ta- 
rihi; (chegues, &c.) hati za fetha, 

v. bandika karatasi ukutani, 
pamba kwa karatasi nzuri. 

Paper-hangings, n. mapambo ya 
karatasi | ya kubandika ukutani). 

Paper-money, n. hawala, hati ya 
Setha. 

Papist, n. (mfuasi wa askofu mkuu 
wa Rumi, Mmasthiya wa Kanisa 
la kirumi (neno la kuchukiza) |. 

Papyrus, n. (unyasi wa kimisri, 
uliotumika sana zamani kwa ku- 
fanyisa karatasi |, ndago (9). 

Par, n. sawa, #rari. On a par 
with, sawa na, -a kulingana na, 
Parable, n. mfano wa maneno, me- 

thali, hadithi yenyi mafundisho, 
Jumbo |ma-|. 
Parabola, n. (mwendo wa kitu kitu- 





273 


PARAMOUR 


pwacho, st sawa, kama mviringo 
njia yake|. 

Parabolic, a.-a Parable; -2 Para- 
bola. 

Parachute, n. 
mkubwa wa 
Balloon}. 

Paraclete, n. = Holy Ghost. 

Parade, n. (mahali pa kutembelea | 
njia kuu; (military) mchezo wa 
asikari, kwotas; (show, pomp) 
fahari, majivuno, mwangwajt. 
Make a parade of, = Parade, v 

v. tembeza, jivunia; (military) 
panga | asikari |. 

Paradigms, n. (namna za mabadili 
ya Verb kwa kisarufi). 

Paradise, n. peponi, ferdausi; (bliss) 
furaha kuu, jaha. Gate of Para- 
dise, kilango cha jaha. 

Paradox, n. |neno la kushtusha, kama 
ndivyo sivyo, kweli: iliyo kama 
#wongo| fumbo la maneno, kitenda- 
wili. 

Paradoxical, a. -a Paradox. 

Paraffin, n. mafuta Amertkano. 

Paragon, n. kipeo, kisichopitikana, 
uzuri haswa, namna ya peke yake, 
kamili. 

Paragraph, n. kipande (cha mwa- 
ndiko, kitabu |), fungu la maneno. 
Parallaz, n. (Tofauti ya kitu kione- 

kanavyo mahali pawili, kama hapa 


kama mwavuli 
ushukia katika 





na pangine). 

Parallel, a. kandokando, -a kupa- 
mbana sawasawa, -a kuambaana, 
-a kwenda sawasawa pastpokutana ; 
(similar, corresponding) -a kuli- 
ngana, sawa, MWENZi. 

Parallelism, n. alz 
Parallel. 

Parallelogram, n. [ama mrabba, 
lakini ndefu upande mmoja). 

Paralyse,v. poosesha ; (disable) /egesa, 
Sisha, komesha. 

Paralysis, n. kipooza. 

Paralytio, a. -enyt kupooza. 

Paramount, a. -a kupita yote, 
-kubwa sand, -a maana, -a nguvu. 

Paramorr, n. suria |ma-), kinyumba 
[ve-], hawaa. 


ya kuwa 


T 


PARAPET 


274 


PART 


Parapet, n. wkingo [wa ukuta ao| Parley, n. fanya maneno, semana, 


boma), kikuta. 

Paraphernalia, n. vyombo, vifaa, 
mapambo,mavalio, urembo, fahari. 

mia Wi n. fafanusi, fasiri, elezo 
ma-). 

; v. eleza, fafanua. 

Parasite, n. |-enyi kujilisha -kwa 
mwingine, -enyt kujipendekeza, 
mfuasi; (animal) minea ao mdudu 
mwenyi kushikamana na mwi- 
ngine, kimelea |. 





Parasitic, a. -a Parasite. 

Parasol, n. mwavuli mdogo [wa 
kukinga jua\, 

Parcel, n. kifurushi, kibumba, ba- 
hasha, kipeto. 


Parch, v. kausha, shindtsha kwa 
ktu. 

Parchment, n. karatasi ya ngozi, 
(ngozi iliyotumika kwa kuandikia|. 

Pardon, n. masamaha, urathi, gho- 

fira, usamehe, hisa. 

v. samehe, achilia, rithia. Par- 
don me, kunrathi, wwe rathi, toba, 
pole. 

Pardonable, a. -a Ausamcheka. 

Pare, v. (fruit) ambua, toa maganda; 
(nails, &c.) kata; (lessen) punguza. 

Parent, n. mzaa, mzazi, mzee | wa-], 
baba, mama. 

Parentage, N, 42422, wasee. 

Parental, a. -@ Parent, -ema, -a 
huruma, -pole. 

Parenthesis, n. [maneno yalotiwa 
baadaye, yaliyoingizwa kattkati; 
alama ya kulia maneno, hivi (...)). 

Parenthetic, a. -4 Parenthesis. 

Pariah, n. (outcast) maskini, fakiri, 
-enyi kutupwa; (dog) mbwa koko. 

Paring, n. (of nail) kikuchia ; (small 
bits) sahataka, masafi, matakato. 

Parish, n. mtaa (mz-}, 
lenyt "padre yake), wilaya. 

Parishioner,n. | mkaa katika Parish 
fullani). 

Parity, n. usawa, urari, ulinganifu. 

Park, n. shamba | zuri la kutembelea |, 
hbustani kubwa, uga wenyi mets mi- 

- kubwa; (military) jamzi ya mizinga. 

Parlance, n. “semi, maneno, MSEMO. 





Jimbo (ma-, 


semezana, 

Parliament, n. baraza ya watu wa- 
kubwa | waliokwitwa kufanya ma- 
neno kwa mambo ya serkali |, mku- 
tano mkuu Ingereza. 

Parliamentary, a. -a baraza kuu, 
-@ Parliament, -a kustahili Par- 
liament. 

Parlour, n. baraza, sébule, skumbi. 

Parochial, a. -2 Parish, -a mfaa, 
-a mambo ya mtaa, -a jimbo; (un- 
important) -dogo, hafifu, -nyonge. 

Parody, n. mwigo (wa maneno, ma- 
shairi, 8&c.]. 

Parole, n. akadt. 

Paroquet, n. kasuku mdogo. 

Paroxysm, n. shkindo, kishindo, ki- 
pindi, ukali, hali ya ghdfala. 

Paroxysmal, -4 Parozysm, -a ghd- 
fala, -a kishindo. 

Parricidal, a. -a Parricide. 

Parricide, n. mwua baba, mauaji 
ya baba. 

Parrot, n. kasuku. 

Parry, v. kinga, bekua, zuta ; (avoid) 
epuka, epa. 

Parse, n. (toa habari za kisarufi za 
neno fullani|. 

Parsee, n. Parsi | Ma-), Farsi | Ma- |. 

Parsimonious, a. -2 Parsimony, 
-kabiths, -kavu, Sc. 

Parsimony, n. wkabithi, ukavu, choyo 
cha fetha, ubahili, ugumu, kukata 
gharama. 

Parsing, n. (| kupambanua kwa sarufi. 

Tas. Parse |. 
Parsley, Parsnip, n. (mboga sa ki- 


zungu |. 

Parson, n. | kasisi mwenyi kuchunga 
watu wa mtaa fullani), padre 
[ wea- }. 


Parsonage, n. nyumba yake Parson. 
Part, n. sehemu, kipande | vi-), nussu, 
fungu | ma-), mkato [ms-]; (duty, 
work) 4azz; (district, side) 2 e. 
He took your part, alikuwa upande 
wako. For my own part I think it 
good, mimi nafsi yangu naiona 
njema. For the most part, sayidi. 
A man of parts, mfu mwenyi 





PART 


kulewa vema [wa akili, hodart).. 
In good part, kwa upole. In bad 

art, kwa ukali. Part of speech, 
Faina ya neno kwa sarufi). Act 
a part, jifanya mtu mwingine, 
jigeua, fanya hila, cheza. 

Part, v. tenga, gawa, achisha, kata, 
farakisha; (neut.) tengana, tengwa, 
Jarikiana, achana. Part company 
with, achana na, tokana na. Part 
with, acha, toa, tupa. 

Partake (of), v. (p. t. Partook, pf. t. 
Partaken), skariki, onja, gawiwa, 
kwaa, twaa nussu; (resemble) -wa 
kama, -wamo. 

Partaker, n. mshiriki [wa-]. 

Partaking, n. usharika. 

Partial, a. (incomplete) -@ sehemu, 
Aa nussu, -a upande; (biassed) -a 
kupendelea; (having a liking for)-a 
kuona-tamu,-a kutaka,-a kuelekea. 

Partiality, n. kutaka, shauko; (spe- 
cial) upendeleo. 

Partially, adv. Awa schemu, nussu; 
(with bias) kwa kupendelea, sé sawa. 

Participate, v. = Partake. 

Participation, n. = Partaking. 

Participle, n. (amna ya Verb #ii- 
yotumika kama Adjective}. 

Particle, n. | kipande kilicho kidogo 
mno), kitu kadogo, chembe, kitaka- 
taka, kivumbi. 

Particular, a. (individual) -moja 
-moja, -a miu mmoja, -a kitu ki- 
moja, peke yake; (important) -a 
maana, -kubwa, -ingt, -a peke yake; 
(precise) alist, -a mambo yote 
pia; (careful) -angalifu, -chaguzi. 
In particular, sayidi, khaswa. 
A particular point, jambo moja, 
jambo fullani. 

—— n. yambo moja. Particulars, ma- 
mbo moja moja, habari zote | hatta za 
mambo madogo sana}. 

Particularity, n. ufkahiri, uhalisi, 
kupambanua. 

Particularize, v. nena -moja -moja, 
eleza halisi, pambanua. 

Particularly, adv. zayidi, haswa, 
halisi, juu yote. 

Parting, n. kuachana, kuondokana 


275 


PASS 


(Zaz. Part, v.), magawanyiko, 
mtengano, kulengwa; (farewell) 
kuagana. A final parting, Auta- 
kana buriani. Parting of roads, 
panda la njia, maelehkano. 

Parting, a.-a kutenga, -a kuagana, 
-& mwisho. 

Partisan, n. (mfu wa kushika sana 
shauri lake, mtu wa kupendelea), 
mfuasi [wa-), mshindani, 

Partisanship, n. urafiki, upendeleo. 
Blind partisanship, ushindani 
mtupu, wazimu wa kushindania. 

Partition, n. kugawanyika, mgawo; 
(wall) kufa, kiwambaza, cha kati; 
(of wood) mbas za hati, kiseliri. 

Partly, adv. nussu, kwa sehemu, 
kidogo. 

Partner, n. mshiriki [wa-], mwenzi 
(wenzi), rafiki (ma-). 

Partnership, n. usharika, bia; (firm) 
kampani. 

Partook, p. t. ya Partake. 

Partridge, n. (ndege ya Ulaya kama 
kanga mdogo), kewale. 

Parturition, n. uzazi, kuzaa, 

Party, n. (company) jeshi (ma-), 
kundi | ma- |, watu wengt; (faction) 
amii ya wafu wenyi shauri 
moja) upande, mathchebu, shauri, 
aria, wafuasi ; (entertainment) 42- 
kao, karamu; (partner) mshiriki 
[wa-]; (person) mfu. He was a 
party to their proceedings, a/zsha- 
vikiana nao, alikuwa hali moja 
nao. His party, wafuasi wake, 
wenzi wake. Give a party, fanya 
karamu, alika wageni. 

—— a. -a Party (= Faction), -a 
kupendelea, -a kupendeza marafiki 
fu. Party feeling, fifina, mate- 
ngano, ushindani. 

Parvenu, n. mpasi [wa-), mgeni 
[wa-], kizushi. 

Paschal, a. -2 Pasaka, -a Baster. 

Pasha, n. Zuruki mkubwa, liwali 
[ma-]. 

Pass, v. (go) pita, enda, endelea; 
iene without touching) ambaa ; 
change) geuka, badilika ; (happen) 

(approve) 

T3 


fanyika, -wa, tukia; 


PASS 


kubali, sahihisha, amuru, ithini- 
sha; (be approved) kubalika, pata 
ruhusa, pewa daraja; (exceed) pita, 

. pita kadiri; (of money) tumisha, 
(neut.) enda, tumika; (neglect) 
ambaa, si -angalia; (cause to go, 
hand, give) /eta, pitisha, peleka, 
pisha; (end) éska, koma, toweka, 
-fa; (evacuate) -tya. Pass a law 
(resolution, motion, &c.), fanya 
sheria [amri, agizo, onyo), sahi- 
hisha, ilhinisha. The law passed, 
sheria ikafanyika. Bring to pass, 
fanya, fanyiza, timiliza. Come to 
pass, wa, janyika, tukia, Pass off, 
(neut.) isha, dudia ; (rid oneself of) 
toa kwa hila. Pass for, thaniwa 
kuwa, jitendekeza. Pass on to, 
sukumiza [kwa],(neut.) pitia, enda 
kwa, -ja katika, Pass into, geuka, 
geuka kuwa. Pass sentence, 44- 
kumu,amua. Pass muster,kubalika, 
tosha, faa. Pass over, pita, acha; 
(cross water) waka, abiri. Pass 
time, shinda, ongea. Pass by, Let 
pass, pita, pisha, pishia mbali; 
(without touching, avoid) ambaa. 

Pass, n. njia, mlango |mi-, katika 
milima); (gap) mwanya [mi-]; 
(passport) afieli [vy-]; (difficulty) 
matata, mashaka ; (leave) ruhusa. 

Passable, a. -a kuendeka,-a kupatika ; 
(moderately good) -a kadiri, wa- 
slani, hivi, 

Passage, n. kupita; (way) njia, pito, 
kipito; (journey) safari ; (crossing) 
kuabiri, uvuko; (in house) cho- 
choro, ujia [nytjia]; (narrow) 
kipenyo; (alley) kichochoro [vi-]; 
(ford) kivuko; (in a book) makali, 
maneno, fungu la maneno; (tran- 
sition) kugeuka. Bird of passage, 
ndege wa kuhama, mhamisht. 

Passenger, n. mjaji |wa-), mpitajt 
(wa-), abiria | ma-), msafiri | wa-), 
mgeni | wa-|. 

Passer-by,n. mfifaji, mgeni, msafiri. 

Passing, a. -a kupita, -stokaa, -a 
marra moja. Passing bell, | kengele 
ikipigwa kufani|. 

— n. kupita, kupitana; (death) 


276 


PASTRY 


kufariki, kufa. In passing, kwa 
kupitia, kwa haraka, kwa vichache. 

Passion, n. bidii ya moyo, juhudi ya 
roho, harara; (anger) kasira ; 
(desire) ng'oa, tamaa mbaya, shau- 
ko; (suffering) mateso, maumivu. 
Passion week, [ uma ya tano ao 
ya sifa katika Lent. 

Passionate, a. -a Passion, -epfesz 
kwa hasira, -kali, harara. 

Passive, a. [-a kutendewa si ku- 
lenda); (submissive) -fudivu, -vu- 
milivu ; (inactive) -stolenda neno, 
-a kukaa tu. Passive resistance, 
kuhimili,uvumilivu. Passive voice, 
[namna ya Verb yenyi habari ya 

utendwa, si kutenda). 

Passivity, n. kuwa Passive. 

Pass-key, n. (ufunguo wa kufungu- 
lia vingi|. 

Passover, n. Zasaka. 

Passport, n. cheti (vy-), ruhusa. 

Pass-word, n. neno la stri, fumbo. 

Past, p. t. ya Pass. 

a.-a kwanza,-a zamani, -liopita. 

Past Tense, | namina ya Verb yenyi 

habari ya wakati uhopita |. 

adv. kupita, mbele. 

—— prep. kupita, zayidi ya, mbele 
ya. Heis past cure, hawest kupona. 

—— n. zamani, mambo ya zamani, 
mambo yaliyopita. 

Paste, n. “72, unga na maji. 

v. ta Paste, bandikisha. 

Pastern, n. mguu wa frasi [kwa 
chini). 

Pastime, n. mchezo (mi- |), maongezi, 
mazungumzo, maburudisho | 

Pastor, n. padre | ma-), kasisi (ma-), 
mchunga roho. 

Pastoral, a. -a Pastor; (of a shep- 
herd) -a kuchunga kondoo ; (rural) 
-a mashamba, Pastoral theology, 
(elimu ya kasi ya padre, maarifa 
ya uchungaji wa roho). ; 

—— n. (waraka wa askofu kwa ma- 
padre |. 

Pastorate, n. upadre, kazi ya padre, 
jamii ya mapadri. 

Pastry, n. maandasi; (cake of) ki- 
nyunya. 











PASTURE 27 


Pasture, Pasturage, n. machunga, 
malisha. 


Pasty, n. [kama kitumbua chenyi 


nyama |. 

Pat, v. piga kofi (konzi); (pat gently, 
stroke) papasa. 

n. kofi (ma-], konzi | ma-|. 
Patch, n. kiraka er gango [ma-}, 
kipande [wt-]; (of wood) kasho. 
patch of ground, kiwanda, mahali 

padogo, shamba dogo, konde. 

v. t#a Patch, tengeneza, cho- 
melea. Patch up, fanyiza, tenge- 
neza. 

Patchwork, n. (nguo iliyoshonwa 
vipande vipande, nguo ya viraka 
wingi |; (inferior make) kazi mbovu. 

Pate, n. kichwa, 

Paten, n. | kisahani kilichotumika 
kwa Bucharist }. 

Patent, a. (open) wazi, baini; (pa- 
tented) -sto halal: kuz, 

n, [Aatt ya ugombesa kitu 
kisiigwe, kitu walichogombezewa 
kuiga watu wangine, &c. |. 

Patentee, n. -enyz kupewa Patent. 

Paternal, a, -2 kuumeni; (fatherly) 
-a baba, kama baba, -pole. 

Paternity, n. kuwa baba, uzazi, 
baba. 

Paternoster, n. (sala ya Bwana Isa 
Masiya, “Baba yetu, &c.). 

Path, n. njia. 

Pathetio, a. -4 kulia huruma |hu- 
zuni, Sc.|. 

Pathless, a. -stoendcka, -siopitika ; 
(forest) -nene sana. 

Pathology, n. utabibu, elimu ya ma- 
rath, 

Pathos, n. huruma, huzuni, maana. 

Pathway, n. njia. 

Patience, n. saburi, uvumilivu, 
utulifu 

Patient, a. -stahimili, -vumilivu, 
-enyt saburi. Be patient with, 
vumilia, limbika, chukuana na, 

—— n. mgonjwa [wa-], mwels | wa- 
welt |, 

Patois, n. (/ugha ya kimashaméa, 
maneno ya kugotagota, ya kwao\, 

Patriarch, n. [msee mkuu mwenyi 











7 PAUPERIZE 


heshima); (ancestor) babu; (chief 
bishop) askofu mkuu. 

Patriarchal, a.-a Patriarch. 

Patriarchate, n. [4azt ya, ao jimbo 
la, Patriarch ]. 

Patrician, n. sieki [ma-), sharifu. 

Patrimony, n. urithi. 

Patriot, n. [ mtu wa kujitoanafsi kwa 
ajili ya kabila lake ao mji wake), 
mpenda kwao, mfia nduguze. 

Patriotic, a. -a Patriot. 

Patriotism, n. [taba ao matendo ya 
Patriot]. 

Patristic, a. [-a wazee na waalimu 
wa kale wa kimasthiya). 

Patrol, n. (asikari) mlinzi (wa-], 
mngoje [wa-], mwenyi zamu. 

v. shika kingojo (zamu) ya 
asikari, ngojea, linda. 

Patron, a. baba, bwana, mfathili. 
Patron saint,| mtakatifu marehemu, 
athaniwaye kuwa haswa mtunza 
mtu fullani ao nyumba ao inchi), 

Patronage, n. fathili, upendeleo, 
tunza, msaada. 

Patronize, v. sayidia, tunza, fathili, 
pendelea; (buy of) nunulia, nu- 
nua kwa; ; (depreciate) rahkzsisha, 
Jiona | jifanya) mkuu kuliko. 

Patten, n. kiatu [vt-, cha mti), 
mtaawanda |mi-|. 

Patter, v. figapiga [kama kishi- 
ndo cha mvua ikidondoka); (talk: 
foolishly) #ayuka. 

—— n. vishindo ; (gossip) mapayo. 

Pattern, n. (sample) namna; (of 
work) kielezo |vi-), cheo; (figure) 
sanamu, kazi; (perfection) kipeo, 
kitu bora, namna ya wema. 

Patty, nu. (maandasi yenyi nyama 
ndant |. 

Paucity, n. wchache, shidda, kuwa 
haba. 





Paunch, n. fumbo, kitumbo. 

Pauper, n. maskini wa Muungu, 
fukara hohe hahe, mkata; (as an 
insult) kibapara |vi- |. 

Pauperism, n. umasikini, ufakiri ’ 
ukafa. 

Pauperise, v. fanya masikini, vulia 
umasikini. 


PAUSES 


Pause, v. simama kidogo, koma; (be 
silent) myamaa, kaa kimya. 

—n. muda, kitambo, pindi; (in- 
terval) kikomo, kituo; ; (silence) 
kimya. 

Pave, v.tia mawe chini,sakifu. Pave 
the way for, fanya tayari kwa, 
andaha. 

Pavement, n.[mawe makubwa sawa 
ya kutembelea), sakafu ya mawe, 
Pavilion,n. tema kubwa, banda zuri. 

Paw, n. mguu [mi-, wa ‘nyama). 

—— v. parapara, kanyaga. 

Pawn, v. weka (tia) rahani. 

—— n. (chess) kifunda |vi-). Put in 
pawn, weka rahani. 

Pawnbroker, n, [akopeshaye fetha 
kwa rahani, atwaaye rahani |. 

Pay, n. ijara, ujira, mshahara, pesa, 
haki. 


— v. (p. t. na pf. t. Paid) dpa, toa 
Setha, kabithi, rithisha; (reward) 
jast, tusa, lipa; (punish) éa 
athabu, patiliza; (be of profit) 
jaa, -wa fayida. Pay attention 
(regard, respect, &c.) to, angalia, 
heshimu, jali. Pay out, Zifiza 
kisasi. Pay one’s way, si -wa na 
dent. Pay court to, jipendekeza 
kwa. Paya visit, enda kutasama 
[Ausalimu, kuzuru, kuamkia |). 

Payable, a. -a kulipwa. 

Paymaster, n. karani (wa kulipa 
asikari ao baharia). 

Payment, n. malipo. 

Pea, n. dengu, mbaazi | ya kizungu). 

Peace, n. amani, salamu, raha, utu- 
dsuu. Keep the peace, si fanya 
uthia, st sumbua watu, tulia. 

Peaceable, a. -#ulivu, -enyi amani, 
-a kutaka amani, taratibu, -pole. 

Peacemaker, n. msuluhishi {wa-]}, 
mpatanishi [wa-]. 

Peace-offerings, n. thabihku, urathi, 
kitulizo. 

Peach, n. (kama mkungu na ma- 
tunda yake kisungu). 

Peacock, n. /ats?. 

Peak, n. kilele (wi-], ncha ya juu. 

Peaked, a. -@ kuchongoka, -enyi 

e. 


278 


PEDESTAL 


Peal, v. za [ama kengele ao ngu- 
rumo \. 

—— n. mlio (wa kengele |, jamii | ya 
kengele nyingi |; (of thunder) radi, 
nguUruUmo. 

Pear,n.[tundalakizungu,kama pera). 

Pearl, n. (ul. 

are n. mkulima |wa-), kibarua 

vi- 

Peasantry, n. wakulima, vibarua. 

Peat, n. [Lama misizi ya majani 
tmelanganana pamoja chini). 

Pebble, n. mbwe, kijiwe cha mviri- 
ngo, kijiwe cha pwani, changarawi. 

Pebbly, a. -cnyi Pebbles. 

Peceadillo, n. kosa dogo. 

Peok, n. (kipimo cha kizungu kama 
pishi "nne|. 

—— v. donoa, piga mdomo. 

Pectoral, a. -a kifua, -a kidari. 

Peculation, n. 4222 [wa kutbia seri- 
kali). 

Peculiar, a. -a peke yake, -sio na 
mfano; (particular) -a bidii, hadisi, 
zayidi; (strange) -gent, ajabu. 
My own peculiar property, mals 

yangu mimi mwenyewe. Peculiar 
to, kaswa -a. It is a custom 
peculiar to the Hindus, #2 desturi 
ya Wahindi kaswa peke yao, st 
wangine, An animal peculiar to 
Australia, nyama wa Australia fu 
bass, wa mtindo wa Australia. 

Peculiarity, n. (difference) Zofauti, 
halt (mtinde, tabia | ya peke yake ; 
(strangeness) upya, ugeni. 

Peculiarly, adv. (especially) saysdz, 
haswa, halisi; (strangely) vigenz, 
ajabu. 

Pecuniary, a. -a fetha. 

Pedagogue, n. mwalimu |ajeleaye 
walimu wake, mpiga ubwana}. 

Pedal,n. (kipandecha kinanda,kwere- 
20, Src., cha kukanyagwa na miguu |. 

Pedant, n. (ajiwunaye kwa elimu 
yake), mjuvi. 

Pedantic, a. -3 Pedant. Be pe- 
dantic s uvisha. 

Pedantry, n. (tabia ao kasi ya Pe~ 
dant], ujuvi. 

Pedestal, n. (kipande cha chins ya 








PEDESTRIAN 279 


kitu kama kinara, nguzo, cha ku- 
chukua. 

Pedestrian, n. (aendaye kwa miguu|. 

Pedestrianism, n. kwenda kwa mi- 
guu. 

Pedigree, n. 4#koo, nasaba, majina 
ya wazee langu zamani, hesabu ya 
vizazi. 

Pedler, Pedlar, n. mchuruzi (wa-|, 
mbazazi [wa- |. 

Peel, n. (of fruit) ganda [ma-]; (of 
a tree) gome [ma-]. 

v. ambua, papatua; (skin) chu- 
na, bandua ; (neut.) ambuka, &c. 
Peep, v. chungulia; (appear) cho- 

moza, onekana, 

n. kuchungulia; (of light) 
mapambazuko, mwanzo. Peep- 
hole, ufa wa kuchungulilia, 

Peer, v. kama Peep. 

—— 1. mwenzi, sawa, mfano; (titled 
person) mtu wa jina, miu wa cheo 
[wa daraja |. 

Peerage, n. cheo kikubwa, jina, da- 
raja ; (peers) | jamti ya wenyi cheo 








ra). 
Peerless, a. -s10 na kifani. 
Peevish, a. -tundu, -tukutu. 


Peg, n. chango [wy-], kisongo [vi-], 
kiwango, kiwi; (plug) ngurust, 
kizibo, kijiti, msomari ; (of musi- 
cal instrument) est. Wooden 
Pegs, mtsomari ya mti, visit. 

Pelf, n. mal, mapato. 

Pelican, n. (ndege mwenyi mdomo 
mkubwa sana |. 

Pelisse, n. [vazt la mwanamke, ka- 
ma kisibau |. 

Pellet, n. kidonge | vi. |. 

Pell-mell, adv. bi faeriye, haraka- 
haraka, kwa ta 

Pellucid, a. -angafu, -eupe. 

Pelt, v. tupia, pigia. 

Pemmican, n. [mkate wa nyama 


kavu). 
Pen, v. andika | kwa kalamu); (shut 
up) funga. 
n. kalamu | ya wino); (nib) 
ncha ya kalamu, kijembe; (enclo- 
sure) 2222 | ma-), ua (nyua), kisi- 
mba, tundu. 





PENITENTIARY 


Penal, a. -4 athabu, -enyi athabu,-a 
walu waliopasiwa athabu. Penal 
servitude, | kasi ya athabu gereza- 
nt], minyororo, kufungwa. 

Penalty, n, athabu, malipo, ki- 
Sast. 

Penance, n. athabu ya kutubisha, 
kitubio. 

Pence, pl. ya Penny. 

Pencil, n. kalamu | ya mate, si ya 
wino|. 

Pendant, n. (kitu kitundikwacho); 
(ear-drop) kipuli, pete ya sikio. 


Pendent, a. -a kuning'inia, -a ku- 
angtka. 

Pending, a. ~stokwisha bado, -nao- 
kuja. 





prep. wakali wa. 

Pendulous, a. -a kuning'inia, -a ku- 
wayawaya. 

Pendulum, n. (kitu chenyi kuni- 
nginia sawa sawa, mizani ya 
saa, &C. |. 

Penetrable, a. -a kuingilika; (in- 
telligible) -a@ kutambulikana. 

Penetrate, v. ingia, penya, choma, 
pita kati ya; (to further side) 
tumbusa; (affect deeply) ingia 
moyoni, stusha roho ; (comprehend) 
Jahamu kwa akili, elewa maana. 

Penetrating, Penetrative, a. -a 
kupenya ndani; (severe) -kali; 
(clever) -a akili nyingi. 

Penetration, n. kupenya, kuingilia ; 
(power of piercing) nguvu ya ku- 
penya, ukali ; (understanding) aki- 
li, busara. 

Penguin, n. (ndege mnene wa maji 
asiyeweza kuruka juu|. 

Penholder, n. salamu. 

Peninsula, n. (inchi iliyo kama ki- 
Siwa, karibu kuzungukwa na maji, 
kisiwa kwa nussu), 

Peninsular, a. -2 Peninsula. 

Penitence, n. foba, majuto. 

Penitent, a. -enyi kutubu, -a toba. 

Penitential, a. -z Penitence. 

Penitentiary, n. -a@ Penitence; 
(reformatory) gereza ; (refuge) nyu- 
mba ya kukimbilia (watu watubiao 
thambi zao), pa kutubia. 


# 








PENENIFE 


Penknife, n. kisu kidogo [cha ku- 
kunja|, "kiwembe [wé-]. 

Penmanship, n. mwandiko (wa ka- 
lamu). 

Pennant, n. (bendera ndefu nye 
mbamba ya manowari |. 

Penniless, a. -stye na pesa moja, 
fukara hohe hahe. 

Pennon, n. = Pennant. 

Penny, n. (pl. Pence, Pennies) 
(sarafu ya shaba kii ereza, tha- 
mani yake pesa 'nne). Pennies, 
[Penny nyingi moja moja). Pence, 
Ujumla ya Penny nyingi, ao tha- 
mani yake|. 

Penny-a-liner, n. (mwandishi wa 
ovyo). 

Pennyweight, n. (kipimo chenyt 
uthanit wa 24 Grains, sehemu ya 
asharini ya reale moja ya Sham). 

Pennyworth, n. | kifu cha pesa 'nne 
thamani yake |. 

Pension, n. | ajira pasipo kazi kwa 
ajili ya kasi stlizopita zamani); 
(maintenance) posho. 

Pensionary, 2. -<£nyi kupewa Pen- 
sion, -4 Pension. 


Pensioner, n. mwenyi kulipwa 
Pension. 
Pensive, a. -enyt mawazo, -a kuwa- 


sawasa, -a huzuni, -sito, 

Pent, pt. sa pf. t. ya Pen. 

Pentagon, n. (kifu chenyi pande 
tano). 

Pentameter, n. (ushairi wenyi ma- 
fungu matano). 

Pentateuch, n. (vilabu vitano vya 
kwanza vya Bible, vitabu vya 
Musa). 

Pentecost, n. (siku kuu ya kimasz- 
hiya, siku ya hamsini baada ya 
tify stku kuu ya Roho Mtaka 
be, 

roe n. kipenu (ve-], kibanda 

vi- 

Penultimate, a. (-4a mwisho illa 
moja). 

Penurious, a. -enyt Penury. 

Penury, n. umasikini, ufukara. 

Peony, n. (wa kubwa jekundu sana 
kama damu). 


280 


 PERDITION 


People, n. watu; (nation) jamii ya 
watu, taifa (ma-J; (populace) 
makutano, watu wanyonge, watu 
wa ovyo. People say, husema, 
huvuma. Other people's, -a watu. 
People like us, wa kima sisi, 
Abdallah's people, wa kina Abd- - 
allah. 

v. zaza watu. 

Pepper, n. pslipili manga; (red) 
pilipili hoho. 

——_ V. nyunyisia, piga piga. 

Pepper-corn, n. chembe ya pilt- 
pili. 

Peppery, a. -kali, -a harara. 

Pepsine, n. (dawa moja ya kutuliza 
tumbo). 

Peradventure, adv. labuda, hu- 
enda, kwa nasibu. 

Perambulate, v. tembea katika, pita 
hats ya. 

Perambulator, n. (| gar: dogo la ku- 
tembelezea watoto\. 

Per annum, adv. kila mwaka. Per 
cent., Awa killa mia, Six per cent., 
mia kwa sita. Per se, peke yake 
[ yao, &c.]. 

Perceivable, 
lika. 

Perceive, v. ona, fahamu, sikia. 

Percentage, n. fayida, chumo. 

Perceptible, a. = Perceivable. 

Perception, n. kuona, akili sa ku- 
ona, ufahamifu. 

Perceptive, a. -enys Perception. 

Perch, n. kituo, kitulio, kiota; 
(measure) | kipimo cha urefu, pima 
tatu kassa vobo|; (fish) (samaki ya 
milo mwenyi miiba). 

v. kua, tulia | ndege|. 

Perchance. adv. /abuda, huenda, 
kwa nasibu. 

Percolate, v. chuja, vuja, penya. 

Percolation, n. kuchuja. 

Percolator, n. (strainer) kung'ulo 
Uma-), kumunto, cha kuchujia. 

Peroussion, n. kugonga, mgongo, 
mshindo. 

Percussion-cap, n. fataki. 

Perdition, n. uharibifu, maanga- 
mist, kupotelea mbali, jehannum. 





a. -a kuoneka, -a kuju- 





PEREGRINATE 


Peregrinate, v. tembea tembea katika 
inchi ngeni, safiri, hamahama. 

Peregrination, n. safari, matembezi. 

Peremptorily, adv. wikali, kwa 
nguvu. 

Peremptory, a. -4 sharti, -a lazima, 
-kalt, -a ubwana, -a tamma. 

Perennial, a. -4 siku zote, -a da- 
yima. 

Perfect, a. kamili, -kamilifu, -timi- 
lifu, -zima. 

Perfectible, a.-a kukamilikana. 

Perfection, Perfectness, n. kuwa 
kamili, ukamilifu, utimilivu, ust- 
tawi, upeo. 

Perfectly, adv. pia, kabisa, halisi, 
kamili, 

Perfidious, a. si -aminifu, -janja, 
-baya, -wongo. 

Perfidy, n. kuvunja ahadi, ujanja, 
ubaya, uwongo. j 

Perforate, v. toboa, fumbua, zua, pe- 
kecha. 

Perforation, n. Zundu [ma-], ki- 
tundu (vi-). 

Perforator, n. kipande cha kutobolea. 

Perforce, adv. sharlii, lazima, ha- 
kuna buddi. 

Perform, v. fanya, fanyiza, tenda, 
maliza, tekeleza, ttmiliza ; (repre- 
sent, act) cheza, -wamo mchezoni. 

Performance, n. kufanya, &c. (Taz. 
Perform) ; (deed) kifendo, kazi; 
(acting) mchezo; (achievement) 
tendo bora, tendo kuu. Give a 
performance, zoa mchezo. 

Performer, n. mtu wa kutenda; 
(actor) [mtu wa ngomani, mtu wa 
kucheza wazi mbele ya watu, 
mtu wa kufanya tamasha). 

Perfume, n. manukato, mrasht, ma- 
rashi; (smell) utamu, manuka. 

- Perfumer, n. mwuza marashi. 

Perfumery, n. namna za marashi. 

Perfunctory, a. -4 uzembe, pasipo 
bidii, -a purukushani, -a haraka. 

Perhaps, adv. /aéuda, huenda, kwa 
nasibu. 

. Peril, n. #tafari, mashaka. You will 

go at your peril, jus yako kwenda, 

ukienda utaona, hatari kwenda. 


281 


PERMIT 


Pat in peril, pomza, hatirisha, tid 
hatarimt. 

Perilous, a. -eny2 hatari. 

Perineum, n. uwinda. 

Period, n. muda mkamilifu ; (time) 
kipindi, wakali, muhulla, majira, 
(in rhetoric) = Sentence, ( fungu 
la maneno mengi pamoja). Flow- 
ing periods, wsem: mwingi, USEMI 
kama maji, Of the period, -@ za- 
mani hizi. 

Periodic, Periodical, a. -enyi mu- 
hulla zake, -enyi vipindi vyake, 
enyi kuja wakali wake sawa 
sawa, -4 mudamuda. 

Periodical, n. | kitabu cha habari ao 
hadithi kitolewacho kipya marra 
kwa marra kwa siku yake, kama 
gazeti |. 

Periodicity, n. 
Periodic |. 

Periphrasis,n. fumbo la maneno, ma- 
neno ya kuzunguka, maneno mengi. 

Perish, v. -fa, potea, haribika, anga- 
mta; (decay) chakaa, fifa; (dis- 
appear) Zoweka, enda zake | zao, 
&c. |, kwisha. 


(kali ya kuwa 


.Perishable, a. -a kupotea, -a kuha- 


ribika, si -enyi aushi. 
Peritoneum, n. kitambi cha tumbo. 
Periwinkle, n. (konokono ndogo za 
pwani; (flower) ua dogo). 
Perjure (oneself), v. apa uwongo, 
vunja uapo ao ahadi, fanya suri, 
Perjurer, Perjured person, n, 
mwapa uwongo, mfanya zuri. j 
Perjury, n. zuri, azur, kuapa uwo- 
ngo. 
Perk, v. simikisha, inua. 


Permanence, n. aushi, udumu, 
uthabiti. 

Permanent, a. -enyi kuishi, -a da- 
yima. 

Permeate, v. chuja, nywewa .na, 
pita kati ya. 


Permissible, a. halali, -a kufaa, -a 
kukubalika. 

Permission, n. ruksa, ruhusa, 

Permissive, a. -a kutoa ruhusa. 

Permit, v. acha, ruhusu, -pa ruhusa, 
jalia, halalisha. 





PERMIT 


Permit, n. ruhusa, chets. 

Permutation, n. kubadilika, maba- 
dili. 

Pernicious, a. -enyi mathara, -baya, 
-poteve, -a shari. 

Peroration,n. | mwisho wa hotuba ao 
maneno \. 

Perpendicular, 2. -a kiwimawima, 
(sawa na timazt, -a kwenda juu ao 
chini sawasawa |. 

Perpetrate, v. Zenda, fanya | neno 
kuu ao baya|. 

Perpetration, n. kutenda, kufanya. 

Perpetrator, n. mienda, mfanya. 

Perpetual, a. -a dayima, -a siku 
zote, -a marra kwa marra. Per- 
petual motion, Aujrendaenda tu. 

Perpetuate, v. dumisha, katisha, 
endeleza. 

Perpetuation, n. kudumisha, kukaa. 

Perpetuity, n. umilele, aushi, ufu- 
lizo. In perpetuity, pasipo mwisho. 

Perplex, v. tatiza, tatantsha, fatha- 
isha, kang’ anya. 

Perplexity, n. matata, mashaka, fa- 
thaa. 

Perquisite, n. ada. 

Perseocute, v. sumbua, thulumu, 
onea, chokosa, tesa, fukuza. 

Persecution, n. uthalimu, fukuszo 
[ma-], teso [ma-]. 

Persecutor, n. mthalimu, mchokozi, 
mtest. 

Perseverance, n. udumu, uthabt(i, 
uvumilivu, uendelest. 

Persevere, v. dumu, jikaza, shika 
kazi, st shindwa. 

Persevering, a. -enyi Persever- 
ance, 

Persia, n. Ajjemi. 

Persian Gulf, n. bakari 12’ als. 

Persist, v. dumu, fulisa, endelea, 
shinda, kakamia. 

Persistence, Persistency, n. ku- 
dumu, ushupafu, ukakamisi. 

Persistent, a. -2 kukaa, thabiti, 
-shupafu, -kakamizt. 

Person, n. mix | wa-|; (appearance) 
sura, umbo; (individuality) nafs. 
In person, nafsi yake, -enyewe. In 
the person of, katika. 


282 


PERTINENT 


Personable, 2. -enyi sura n2uri, 
~2Urs. 
Personage, n. mtu mkubwa, mtu 
wa fahari | ajifanyaye mkubwa |. 
Personal, a. -4 mfu, -a Mwenyewe, 
-angu |-ako, -ake, Sc. | mwenyewe; 
(individual) -a peke yake; (of a 
person) -a sura, -a umbo; (critical, 
offensive) -a kushitaki, -a kuchukiza, 
-a kutukana. Make personal re- 
marks on, sengenya, sula, singtzia. 

Personality, n. nafsi [ya mtu]; 
(offensive criticism) masuto, ma- 
SENQILIO. 

Personally, adv. -enyewe, nafsi yaki 
[ yao, &c.], peke yangu | yako, dcc. |. 

Personalty, n. vyombo, fetha, vifaa, 
mapambo. 

Personate, v. jifanya, jigeuza, iga. 
Personify, v. fanya mtu, wekea 
utu; (embody) -wa nafsi yake. 
Perspective, n. | kuandika vitu kwa 

ginst vionekanavyo kwa macho, 
wala sivyo vilivyo kwa kwels|. 
Perspicacious, a. -enyi akili sa ku- 
Jahamu. 
Perspicacity, n. ufahanifu, akili. 
Perspicuity, n. uththirifu, uwazi. 
Perspicuous, a. thahkiri, batini, wast, 
rahisi, 
Perspiration, n. hart, jasho. 
Perspire, v. toka jasho | hari). 
Persuade, v. shawishi, vuta, ongoza, 
shurutisha, sadikisha. 
Persuasion, n. ushawishi, ushaushi, 
mvuto; (opinion) #2a, moyo; (form 
of religion) mathhabu, dini. 
Persuasive, a. -enyt ushawishi 
(Zaz. Persuasion). 
Pert, a. -juvi, -fithuli, safthi, si 
adabu 


Pertain, v. -wa mali | ya), wa 
katika, pasa, rejea. 

Pertinacious, a. (resolute) shadst:, 
-gumu, -shupavu ; (obstinate) -ka- 
idi, -tundu. 

Pertinacity, n. uthabiti, &c.; uha- 
idi, Sc. 

Pertinence, Pertinency, n. kufaa, 
kuwa na maana, ulinganifu. 

Pertinent, a.-4 kufaa, -a kupasa, &c. 


PERTNESS 


Pertness, n. ufthuls, ujuvi. 

Perturb, v. fathaisha, harakisha, 
sumbua, tia mashaka. 

Perturbation, n. fathaa, haraka. 

Peruke, n. (| kofia ya nyele). 

Perusal, n. kusoma. 

Peruse, v. soma sana, tazamia, 

Pervade, v. exea kotehote katika, 
penya pote pa. 

Pervasive, a. -a kuenea kotekote, 8c. 

Perverse, a. -potoe, -tundu, -kaidi, 

Perversion, n. kupotosha, kugeuka 
vibaya (Taz. Pervert). 

Perversity, n. upotoe, &c. (Taz, 
Perverse). 

Pervert, v. ongoza vibaya, potosha, 
geuzavibaya,haributabia[dini | ya, 

—— n. (mwongofu aliyekufure). 

Pervious, a. -a kupitika, -a ku- 
endeka. 

Pessimism, n. | kusema, "Mambo yote 
ya ulimwengu yalivyo, ndivyo vi- 
baya kabisa, ulimwengu ni mambo 
te’; moyo wa kukata tamaa|. 

Pessimist, n. (asiikaye Pessimism |. 

Pest, n. (disease) fauns; (nuisance) 
mtu mbaya, kitu kibaya na kisu- 
mbuacho, baa | ma-|). 

Pester, v. sumbua, utht, chokosa. 

Pestilence, n. faunt, wadbba. 

Pestilent, Pestilential, a. -a ku- 
thuru, -a kuharibu afya, -baya, 
haribifu, -a shart. 

Pestle, n. mchi [mi-], mti [wa ku- 
twangia|\, miwango. 

Pet; n. chuki ya ghdfala, moyo juu, 
mfundo; (favourite) kipenzi. He 
is in a pet, amekasirika, 

lea, bembelesa. 

Petal, n. (sehemu ya ua yenyi rangi |. 

Petition, n. kaja, maombi, dua. 

—— v. tolea haja, omba, sthi, la- 
lama. 

Petitioner, n. mwenyi haja, nrwo- 
mbaji. 

Petrel, n. (ndege wa bakari). 

Petrifaction, n. kugeuka jiwe, ku- 
fanyika jiwe. 

Petrify, v. geuza | kuwa |) jiwe, fanya 
jiwe; (astonish) shangaza, tia 
bumbuazi. 


aan VY, 


283 


PHIAL 


Petroleum, n. mafuta Amertkano. 

Petticoat, n. (nguo ya mwanamke, 
ya kumshuka miguunt). 

Pettifogger, n. (asishughulishaye 
kwa mambo manyonge na mabaya|, 
ayari. 

Pettish, a. -tukutu, -a chukichuki. 

Petty, a. -dogo, hafifu, thatfu. 

Petulance, n. utukufu, Sc, (Taz. 
Petulant). 

Petulant, a. -fukufu, -a chuki, -cpesi 
kwa hasira. 

Pew, n. kibaraza (cha kukaa watu 
ndani ya kanisa), ubau, kiti. 

Pewit, n. (ndege ya Ulaya kama 
njiwa). 

Pewter, n. (madini iliyofanyika kwa 
kuchanganya lisasi na bati ao 
Zinc]. 

Phaeton, n. (gari la kuchukua wa- 
tu, lenyi magurudumu manne). 
Phalanx, n. (kikosi cha asikari wa- 

liosongwa pamoja). 
Phantasm, Phantom, n. kivuli, 
tokeo | ma-), kizuka. 
Phantasmagoria, n. (sanamu ya ku- 
chesachera ; matokeo ya uwongo|. 
Pharisaic, a. -nafiki. 
Pharisaism, n. unafiki. 
Pharisee, n. [ Farisayo | ma-), kama 
Farisayo), mnafiki (wa-). 
Pharmaceutic, a. -¢ Pharmacy. 
Pharmacopoeia, n. (kitabu chenyt 
habari ya ginsi yafanyizwavyo 
madawa yote |. 
Pharmacy, n. | maarifa ya kufanyiza 
madawa; (shop) duka la mwuza 
Pharos, n. (mara wenyi laa, kwanza 
katika Iskanderia|. 
Pharynz, n. umio, komio. 
Phase, n. sura [ya kitu), mabadili 
ya sura, namna, hali. 
Pheasant, n. kuku wa mwitu. 
Phenomenal, a. -@ Phenomenon, 
-a ajabu sana, -a peke yake. 
Phenomenon, n. (fact) kifu ey. 
jambo [mambo\, meno ([ma-]; 
(curiosity) ‘¢skio [ma-], tokeo 
Uma- |, ajabu, kizushi. 

Phial, n. ktupa (vi-], kichupa. 


PHILANTHROPIC 


Philanthropic, a. -4 Philanthropy. 

Philanthropist, n. mwenys Phil- 
anthropy. 

Philanthropy, n. kupendana na 
watu wote, upendano, huruma. 
Philatelist, n. |astikaye Philately |. 
Philately, n. | kutafuta na kuweka 
‘postage stamps,’ wa kuziandika 

jamit |. 

Philharmonic,a.-a kupenda Music. 

Philippic, n. (maneno ya kushtaki 

. nakutukana |, mashutumu, masuto, 

Philological, a. -a Philology. 

Philologist, n. mwalimu wa Philo- 
logy. 

Philology, n. (elimu ya lugha na 
maneno |. 

Philosopher, n. mwalimu wa Philo- 
sophy. 

Philosophical, a. -a Philosophy; 
(calm) -tulivu, -stoshangalia neno, 
-stoshiuka, 

Philosophize, v. jifunza Philo- 
sophy, jifanya Philosopher. 

Philosophy, n. (elimu ya elimu zole, 
ya asili ya mambo yote na vitu 
vyote, ya kujua sababu na maana); 
(wisdom) hekima, busara; (calm- 
ness) uthabiti, utulivu. 

Philter, n. (dawa ya kumtia ‘mtu 
shauku). 

Phlegm, n. delgkhamu, mate, maka- 
masi; (dullness) baridi, usilo. 

Phlegmatic, a. -/ulivu, baridi, -zito, 
-stoshtuka, 

Phoenix, n. (ndege altyehadithiwa 
kufa na kufufuka palepale). 

Phonetio, a. -@ mambo ya sauti, -a 
sauli, -a ginsi ya kutamka. 

Phonetics, n, (maarifa ya sauti na 
tam'ko|)|. 

Phonograph, n. (chombo cha ku- 
andika yatam' kwayo na kuyatamka 
yaleyale | 

Phonology, n. (elimu ya kulam'ka 


kwa sauti). 
Phosphorescent, 2. -4 kumceha- 
meta, -a kung'aa peke yake. 


Phosphorus, n. (kitu kama nia 
chenyi kung'aa gizani, na chepesi 
kuwaka). ' 


284 


PIANO 


Photograph, n. (sanamu iliyopigwa 
kwa kutumia nguvu ya mwanga, 
st kwa kalamu), foto. 

v. piga Photograph. 

Photographer, n. mpiga Photo- 
graph. 

Photographic, a. -4 Photograph. 

Photography, n. maarifa ya kupiga 
Photograph. 

Phrase, n. (fungu ([ma-] la maneno 
machache), maneno, neno. 

Phraseology, n. ginsi ya kufumia 
MANENO, USEMI, Maneno. 

Phrenological, a. -2 Phrenology. 

Phrenologist, n. mwalimu wa 
Phrenology. 

Phrenology, n. (maarifa ya kuta- 
mbua moyo kwa kutasama kichwa). 

Phthisis, n. ukohozi, kifua. 

Physic, n. dawa. 

v. #ywesha dawa. 

Physical, a. (natural) -a asili, -a vitu 
vyote, -a viumbe; (visible) -a vyote 
vionekanavyo; (material) -a kuo- 

neka kwa macho; (not mental) sz 

kwa akili ; (corporeal) -a mwiti; 

(not moral) sé -a mayo; (of objects) 

-@ vitu; (not of ideas) si -a@ ma- 

wazo; (external) -a nje, st -a asili 

ya ndani. <A physical necessity, 
lazima halisi, hakuna buddi kabisa, 

It is a physical impossibility, 

hatwesekani kwa ote. He is 

physically unfit, Aawess mwili 
wake 








Physician, n. Zabibu [ma-], mta- 
bibu (wa-], mganga (wa-), daktari. 
Physicist, n. mwalimu wa Physics. 
Physics, n. (maarifa ya viumbe 
vyote, ya yote yaonekanayo|). 
Physiognomy, n. Sura, uso. 
Physiography, n. (elimu ya hali na 
tabia ya dunia kwa nje). 
Physiology, n. (elimu ya mambo ya 
vitu vyenyi usima), 
Physique, n. mbo, sura, mwili. 
Fine physigue, umbo msuri, ma- 
un. 


120. 
Pianist, n. mchesa Piano. 
Piano, Pianoforte, n. kinanda |ki- 
kubwa chenyt nyusi ndani). 


PIAZZA 


Piasza, n. uwanda (wa kutembelea 
mjini). 

Pice, n. pesa, mapesa. 

Pick, v. donoa, pekua; (choose) 
chagua; (flowers, fruit) chuma; 
(a hole) chokora. Pick off, piga 
[mtu] bunduki, Pick up, okota, 
zoa; (bit by bit) chota, dondoa, 
kumbika; (get by chance) kuta, 
kusanya, tafuta; (recover health) 
pata nguvu [afya), -wa hajambo, 

—Jipa nguvu, jimudu. Pick in bits, 
nyakua, Pick the teeth, chokora 
{sugua]| meno. Pick a fowl, nyonya, 
Jutua. Pick a quarrel, vumbilia 
vita (ugomvi), taka vita. Pick a 
lock, fungua Pasipo ufunguo | kwa 
msumari ao kulabu). Pick holes 
in, Pick to pieces, (accuse) s:mgisia, 
chongea, Pick a pocket, (shia mtu 
njiani kwa siri), 

n. (kama jembe lililochongoka ), 
sululu, mchokoo; (best part) uteule, 
-lto bora, kipeo. 

Pickaxe, n. (jembe kubwa Hhililo- 
chongoka), sululu. 

Picked, a. -teule, bora. 

Picket, n. kingojo cha asikari; 
asikari walinzi; (peg) msomari[wa 
mti), kijiti, 

— v. wekea walinzi mbele. 

Pickle, n. achali; (scrape) matata. 

Pickpocket, n. mwizi (wezi, wa 
kuibia watu kwa siri njiani|. 

Picnic, n. kwenda kula shambani, 
matembezi. 

Pictorial, a. -4 sanamu, 

Picture, n. sanamu, sura, taswira, 
picha ; (likeness) mfano, methali. 
——v. waza moyoni, eleza kwa maneno. 
Picturesque, a. kama sanamu nzuri, 
enyi sura nzuri, -a kupendeza ma- 

cho. 

Pie, n. robo pesa; (pastry) maandasi. 

Piebald, a. -4 rangirangi, -a ma- 





Piece, n. kipande ep fungu (ma-), 
nussu, mkato |mi- |), sehemu; (of 
cloth) kiraka, kitambaa; (whole 
length) jwra; (gun) bunduki; 
(coin) sarafu; (in music) wimbo; 


285 


PILE 


(in art generally) kasi. In pieces, 
vipande vipande, ‘Take to pieces, 
vunja, kongoa. A piece of news 
(of work, of impudence, &c.), 
habari |kazi, ufithult, &c.). All 
of a piece, yote sawasawa. 

Piece, v. tengeneza, unganisha, cho- 
melea. 

Piecemeal, adv. kidogo kidogo, vi- 
pande. 

Piecework, n. | kazi ya kupata pesa 
kwa kadiri ya kazi yenyewe, si ya 
wakati wake, si kwa pesa za kufwa). 

Pied, a. -a rangi mbalimbali, -a ma- 
doadoa. 

Pier, n. [Joma la mawe hkitokeza 
bakarin:|; (pillar) msinji (ms-}, 
nguzo. 

Pierce, v. foboa, zua, choma, penya, 
fumbua; (affect deeply) penya, 
ingia moyoni, umiza, choma. 

Piercing, a. -a kupenya, -kali, -a 
nguvu, -a kuchoma. 

Pier- glass, n. [4:00 kikubwa cha ku- 
angika ukutani). 

Piety, n. uta wa, uchaji wa Muungu, 
usufi, dint. 

Pig, n. nguruwe, nguuwe; (piece of 
unwrought metal) mkuo (mi-). 
Pigeon, n. #jiwa. Pigeon English, 
kiugha ya nussu kiingereza nussu 

isina). 

Pigeon-hole, n. fundu la njiwa; 
(recess) (Zundu la kashani la ku- 
wekea barua, hati, karatasi, &c.}, 
kishubaka |(vi- |). 

Piggery, Pigsty, n. 2:2t la nguruwe. 

Piggish, a. kama nguruwe, -chafu, 
takataka, 

Pig-headed, a. -kaidi, -tundu. 

Pigment, n. rangi. 

Pigmy, n. kibett, mtu mfupi sana, 
mbilikimo. 

Pigtail, n. (nyele ndefu za singa ki- 
shogoni, shungi la kisina|). 

Pike,n. mkuki | mfupi mnene); (fish) 
(samaki wa mito mkali ). 

Pilchard, n. (samaki wa bahari). 

Pile, n. fungu (ma-), chungu [ma-]; 
(building) jumba [ma-]; (post) 
nguso, mhimili (mi-); (funeral) 


PILE 


kuni [za kuchoma mayiti|; (of 
wood) biwi [ #za-]}. 

Pile, v. fanya chungu, pandtkisa, 
kusanya, andikanya, panganya; 
(of earth, concrete, &c.) palza, 
fusia. 

Piles, n. dawasir. 

Pilfer, v. tha vidogo. 

Pilgrim, n. mwenda haji, mhaji, 
msafiri. 

Pilgrimage, n. kwenda patakatifu ; 
(tedious journey) safart ya taabu; 
(to Mecca) haji. 

Pill, n. kidonge (vt-) cha dawa. 

Pillage, n. kuteka, mateka, nyara. 

— v. teka. , 

Pillar, n. nguzo, mhimili (mi-). 

Pillion, n. | tama korji). 

Pillory, n. mkatale |wa kumfunga 
mtu kitwa na mikono |. 

Pillow, n. mto [mi-]; (large) takia 
{ma-]; (of wood) msamelo. Pillow 
end of bed, mchago. 

Pillow-case, n. mfuko [mi-] wa 
mio. 

Pilot, n. rubani, kiongozi, mshiki 
msukani. 

—— v. ongoza, peleka, lekesa. 

Pimple, n. kiwe (vi-), kipele (vi-|. 

Pin, n. kisomari |vi- |, kupingo [ve-], 
kiwi (v#-}. 

—— v. funga, kasa. Pin one’s faith 
on, amini, jelea, tegemea. 

Pinafore, n. (nguo ya mtoto ya ku- 
vaa mbele |. 

Pincers, n. koleo |ma- |, mbano | mi-). 

Pinch, v. finya, nyakua, bana; 
(distress) onea, tia mazito, sumbua ; 
(confine, starve) nyima, songa. 
A pinched look, uso wa kufi- 
nyana. 

n. finyo [ma-]; (small quantity) 
kidogo, kikofi; (difficulty) skidda, 
mashaka, hatart. Ata pinch, ka- 
tika mashaka, hatarini. 

Pin-cushion, n. (kifu cha kuwekea 
Pins]. 

Pine, n. msunobari (mi- |. 

— v. fifa, chakaa, taka kufa, thoo- 

fika. Pine for, Zamani sana, -wa 
na shauko ya, chunuka, 





286 


PIROURTTE 


Pine-apple, n. (plant) mnanasi 
[wet-]; (fruit) nanast [ma-]. 

Pinion, n. ubawa [ma-]; (fetter) 
Pingu ya mikono; | kigurudumu). 

nga mikono. 

Pink, a. -ehundu. 

— n. [ua jekundu |); (perfection) 
upe, 

Pin-moneoy,n. | mali ya mke wa mtu, 
mahari yake aliyowekewa |. 

Pinnace, n. mashua | kubwa ya meri- 
kebu|. 

Pinnacle, n. kinara [vi-]}, kilele 
la:-), kipeo [vs-]. 

Pint, n. | kipimo cha kizungu, kama 
kibaba |. 

Pioneer, n. mtangulist | wa-), mpe- 
nyezi, mpelelezi tory. mtu wea 

ansa, mtu wa mbele. 
—— v. fangulia. 
Pious, a. -(a’wa, -dint, -cha Mu- 


—— Y, 


ungu. 

Pip, Pippin, n. kokwa dogo {ma-]. 

Pipe, v. piga filimbi [somart }. 

—, Piping, n. mwansi [mi-], 
mrija [mt-|, bomba; (musical) 
somart, filimbi; (tobacco) kiko 
[w-]; (for water) mfereji [ms-], 
mchirizi [mt-]; (spout) Lopo, mli- 
samu. Pipe bowl, dort. Pipe 
stem, mwanst. 

Pipe-clay, n. chaki, 

Piper, n. mpiga filimbi [somari |. 

Piping, a. -enyi sauti nyembamba 
[kama ya makinda ya ndege); 
= Pipe, n. 

Pipkin, n. kijungu kidogo. 

Piquant, a. -chungu, -kalz; (attrac- 
tive) -a Autamanisha. 

Pique, n. chuki, uchungu, kiburi, 
mfundo. 

—— v. chukisa, tia uchungu. Pique 
oneself on, jivunia, jisifu kwa. 

Piracy, n. eharamia | baharini |, kasi 
ya Pirate. 

Pirate, n. haramia [wa bahari); 
(apigaye chapa vitabu isivyo ha- 
lals}. 


Piratical, a. -a Pirate. 
Pirouette, n. msunguko | katika ku- 


chesa ngoma). 





PISCATORIAL 


Piscatorial, Piscatory, a. -2 wvuvi. 

Piscina, n. | birika ndogo kanisani ya 
kuoshea vyomba |, 

Pistil, n. (kitu kilicho katikati ya 
ua chenyi mbegu). 

Pistol, n. dastola. 

Piston, n. | kifu cha Steam-engine, 
kama mchi wa kinu). 

Pit, n. shimo (ma-), tundu (ma-], 
chimbo (ma-}; (mine) [fa kuchi- 
mbulia makaa chini ya inchi); 
(hell) akera; (ina theatre) (uwanja 
wa katt ya Theatre]; (cock-pit) 
| pa kushindantshia majogoo, &c. |. 
Coal-pit, chimbo la makaa. 

Pitch, n. (tar) Jamz; (throw) mfupo; 
(in cricket) | peupe pa kuchezea); 
(degree) kadiri | ya kuwa juu ao 
chini); (musical) kadiri ya sauti 
(mene ao nyembamba); (slope) 
mshuko, anguko, telem'ko, 

v. (throw) Zupa; (fix) kasa, 
tengeneza ; (settle) tua, tulia; (of 
ship, &c.) fanya mramma, tupwa 
huko na huko; (music) kadirisha 
sauli | kuwa nene ao nyembamba |. 
Pitch tent, simikisha (tanda) he- 
ma, piga hema. Pitch camp, zua, 
fanya kituo (kambi). Pitch on, 
kuta, angukia, patia, pata, Pitch 
into, figa, endea kwa nguvu. 
Come to a pitch, :va, endelea sana. 
Pitch and toss, (kuchezea mapesa). 
Pitched battle, vita kubwa, mapi- 
gano makuu, vita barabba, 

Pitcher, n. miungt |(mi-), gudulia 
(ma-), kuzi. 

Pitchfork, n. (| fimbo ya panda ya 
tengenestea majani yalzyokatika), 
kijiti cha panda. 

Pitching, n. msukosuko, mramma. 

Pitchpipe, n. | tifu cha kukadirishia 
sautt |. 

Pitchy, a. -eus?, -a isa. 

Piteous, a. -a huzuni, -a kutia hu- 





vuma. 
Pitfall, n. shimo (la kutegea nyama |. 
Pith, n. oyo wa mli; (of cocoa-nut) 
shaha; (essence) asili, maana, 
nguvu. 
-Pithy, a. -enyi maana, -a Nguvu, -a 


287 


PLAID 


akili ; (soft) -orvre, kama moyo wa 
wets. 

Pitiable, a. -eny: halt mbaya ya ku. 
hurumiwa, -baya, -a maskini, 

Pitiful, a. = Pitiable; (kind) -enyi 
huruma. 

Pitiless, a, -sto na huruma, -kali, 
korofi. 

Pitman,n. (mfanya kazi katika Pit). 

Pittance, n. posho ndogo, sehemu 
ndogo, chakula | pesa) haba. 

Pity,n. huruma; (sad event) | jambo 
la kuhurumia, la kujutika, la 
kusikitikia) msiba (mi-). What a 
pity, It is a great pity, msiba kweli 
huo, jambo la kujutika sana. 

Pivot, n. msomari wa kati | ya mvi- 
vringo, ao ya kitu kisungukacho, 
kama ya pia); (turning-point, 
base, essence) asili, chimbuko, moyo. 

Placability, n. upole, &c. (Taz. 
Placable). 

Placable, a. -fole, -tulivu, -a amani, 
-a kusamehe. 

Placard, n. (hati ya kubandika uku- 
lani, yenyi kutangaza habari 
wazi), hafi, mwandiko. 

—— v. fangaza habari kwa Placard, 

Place, n. makali, pahali; (open 
area) uwanja, uwanda; (town) 
mji; (country) inchi; (position, 
rank) cheo, daraja, hali; (space) 
nafasi; (in book) maneno, pane- 
nwapo, mahali. Take place, -wa, 
tukia, fanyika. Take the place of, 
-wa mahali pa, -wabadala ya. Give 
place to, ondokea, fanyia nafasi, 
kubali. In place, pafaapo, makali 
pake. Out of place, pasipofaa, 

— v. weka, tia. 

Placenta, n. kondo la nyuma. 

Placid, a. -fulivu, -pole, -anana. 

Placidity, n. ufulivu, 8c. 

Plague, n. faumzt; (nuisance) kifu 
kibaya cha kusumbua, leso | ma-]; 
(person) daa [ma-]. 

—— v. sumbua, utht, chokosa. 

Plaice, n. [samaki ya bakari pana 
na sawa)|. 

Plaid, n. yew pana nene, kama 
Blanket |. . 





PLAIN 


Plain, a. (clear) Ztahiri, wazi; 
(flat) sawa; (unadorned) pasipo 
uzuri [madaha, fahari, elimu, 
akili, adabu); (straightforward) 
“nyofu, -a kweli; (common) vivi 
hivi, ovyo, -a kufuta, -dufu; 
(simple) -tupu, peke yake. 

—— n. snchi sawa na pana, uwanda, 
wangwa. 

Plain-dealing, n. unyofu, amini. 

Plainness,n. (wwa Plain, a, |, utha- 
hiri, unyofu, udufu, &c. 

Plain-spoken, a. -nyofu, pasipo thts- 
la 


Plaint, n. maombolezo, vilio ; (griev- 
ance) mashtaka. 

Plaintiff, n. mshiaki |wa-), mwenyi 
kudai, mdai ([wa-). 

Plaintive, a. -a kuzuni, -a kulia. 

Plait, v. suka, sokota. 

n. kunjo (ma-|, kikunjo, upindo ; 
(braid) £29we [vz-]. Plaits of hair, 
masongamano ya nyele, masongo. 

Plan, n. shauri (ma-|, mradi, nia, 
kusudi; (method) njia; (sketch, 
outline) sanamu, tarakibu,ramant. 
Make (draw) a plan of a house, 
toa nyumba. 

— v. fanya shauri ya, azimu, nta ; 
(design) rakibisha, andika, toa. 

Plane, a. sawa (kwa upana|. 

n. randa; (figure) | sanamu iliyo 
sawa kwa upana); (tree) (mti). 

—— v. piga randa. 

Planet, n. (nyota kubwa yenyi 
mw wa kuzunguka jua), sa- 
yari (Ar.). 

Planetary, a. -a sayari. 

Plank, n. ubao (mbao). 

Plant, v. panda, panda mbegu kats- 
ka; (fix) weka, kaza, simamisha ; 
(instil, teach) fundisha. 

——n. mbegu, mche | mt-), chipukizi, 
mmea |mi-); (instruments, £c.) 
vyombo vya kufanyia kazi ,samani, 
vite. 

Plantain, n. (fruit) #disi; (plant) 
mgomba [mi- |. 

Plantation, n. shamba | ma-|). 

Planter, n. mwenyeji wa shamba, 
mpansi | wa-|. 








288 


PLAY 


Planting, n. mpando. 

Plash, n. shindo la maji. 

Plaster, n. Jehokaa na maji), chokaa 
nyeupe, chokaa, udongo ; (medical) 
dawa ya kubandika, kibandiko. 

v. paka, kandika; (in medicine) 
bandika. 

Plasterer, n. mwashi | wa-|. 

Plastic, a. -a kufinyanga; (soft) 
-ororo, -a kugeuka Uyo vyote, 
(docile) -a kukubali mafundisho. 

Plasticity, n. kuwa Plastic. 

Plate, n. (for food) sahani, kisahani 
loi-J), kombe; (sheet of metal)bamba 
ma-); (silver vessels) vyombo vya 
Jetha (thahabu); (picture) sanamu 
ya kitabuni, choro | ma- |. 

Plateau, n. (inchi iliyoinuka, sawa 
na pana}. . 

Plated, a. [-a kutiwa fetha ao tha- 
habu nje, st fetha tupu). 

Platform, n. jukwaa | ma-), mbau ; 
(for sentry, open) 4/:ngo, (covered) 
dungu (maj. (for grain, &c.) 
uchala,utaa; (design, programme) 
nza, mawazo, mashauri, imani. 

Platinum, n. (madini nzito nyeupe 
ya thamani). 

Platitude, n. maneno baridi, -a 
ujinga, -a ovyo. 

Platonic, a. Platonic affection, [4z- 
Penda kwa akili, si kwa ng’oa ao 
tamaa, mahabba baridi |. 

Platter, n. sakani, kombe (ma-], 
hero. 

Plaudit, n. makelele ya salama [ya 
kusifu), masifu. 

Plausibility, n. mapendezi, kuwa 
Plausible, 

Plausible, a. -4 kuji 
kuvuta, -enyi mas. 
kweli, kama -ema. 

Play, v. cheza ; (music) Piga; (act) 
jifanya; (be active) enda, tenda 
kasi. Play into the hands of, -wa 
shauri moja na, sayidia, patia 
Jayida. Play (one) false, danganya. 
Play truant, Zoroka. Play upon, 
geuza, fanyia werevu. Play the 
tool with, pusska na. 

— n. mcheso (mi-); (jest) msa- 





keza, -a 
hi, kama 





a 


PLAYED OUT 


ha [mi-]; 
(drama) [ mchexo kama vinyago); 
(of words) mageuzi, fumbo; (room) 
nafasi, ruhusa. His faculties 
are in full play, nguvu zake stna- 
mwenda. Keep in play, shughu- 
lisha, shindisha, kawilesha. Bring 
into play, Zendeza kasi yake, 
tumtsha. Come into play, anza, 
tenda kazi, tumika. 

Played out (Be), v. choka, legea, 
shindwa 

Playful, a. -cheshi, -a kucheza, -a 
mzaha, -chekefu. 

Playground, n. vwanda, uga; (en- 
closed) wa, kitalu. 

Playing-cards, n. karata. 

Plaything, n. (kifu cha kuchezea 
mtoto), kipusi (vi-), takataka. 

Plea, n. maombi, maneno, sababu, 
hoja, uthuru, udaka. 

Plead, v. (ask) omba, sthi; (urge) 
toa maneno, teta. Plead guilty, 
kirt kosa, ungama. Plead for, 
ombea, tetea. 

Pleader, n. mdai (wa-), mwana 
sheria, mwombezi. 

Pleading, n. maneno [ya mbele ya 
kathi, ya hukumuni); (asking) 
maombi, maombezi. 

Pleasant, Pleasing, a. -a kupendeza, 
-surt, -tamu. <A pleasant person 
(to talk to), mtu wa kuambiltka, 

Pleasantry, n. msala, masungumeo 
malamu, upendezi. 

Please, v. pendeza, rithisha | fura- 
hisha, pata ukubali, tulilia ; (like, 
choose) penda, taka, chagua. Be 
pleased, pendezwa; (think right) 
penda, ona njema, taka. Please 
oneself (do as one likes), ‘umia 
roko. Justas you please, upendavyo, 
Atari yako. \t pleased him, aliona 
njema, ilimkalia tamu. Please, if 
you please, tafathal:, kunrathi, 
uwe rathi. 

Pleasurable, a. -4 kupendeza. 
Pleasure, n . furaha, anasa, mchezo; 
(pleasing thing) # zi [ma-]. 
Plebeian, a. -shenszi, -nyonge, pasipo 

cheo, pasipo adabu, 


289 


(movement) mwendo ;| Pledge, n. (token) rakani, arabuni, 


PLOUGH 


amana, kabalhi ; (promise) ahadi, 
thamana, sharti, daraka. 

— v. weka rahani ,Junga kwa ahar 
di, ahidi. Pledge word, honour, 
&c., jifunga kwa uapo, weka sharti, 
diriki, ahidi. 

Pleiades, n. kilimza. 

Plenary, a. kamili, -ote, -zima, -ingi. 

Plenipotentiary, n. mjumbe (wa-| 
wa mfalme (mwenyi uwezo kama 
mfalme kwa kazi fullani |, mjumbe 
mkuu. 

Plenitude, n. ukamilifu wingi. 
Plenteous, Plentiful, a. -2m92, ma- 
rithawa, tele, furifure, farafara. 
Plenty, n. wingi, marithawa. Plenty 

of food, chakula tele. 

Pleonasm, n. maneno mengi, ma- 
neno burre. 

Pleonastic, a. -2 Pleonasm. 

Plethora, n. damu nyingt; (over- 

abundance) wingi kwa mno. 

Pleurisy, n. (ugonjwa wa mbavunti|. 

Pliability, n. kuwa Pliable, kupi- 
ndikana, kugeuka. 

Pliable, Pliant, a. -a kugeuka, -a 
kupindika; (docile) -a kurudtka, -a 
kusikia maneno; (yielding) Zaini, 
-0rore. 

Pliers, n. £zkoleo. 

Plight, n. halt, mambo. 

—— v. (toa kama ahadi ao rahant’, 
ahidi. 

Plod, v. (enda, ao fanya kazi, pole- 
pole na kwa shidda\, shika kusoma, 
fuliza kazi, dumia kazi. 

Plodder, n. mdumia kazi ; (student) 
mtaalt. 

Plodding, a. 
endelezi, 

Plot, n. shauri, shauri baya, hila, 
mtego; (of ground) shamba, konde, 
kiwanja; (of story) kadithi, asili 
ya hadithi. 

—— v. fanya shauri baya | ya hila, 
ya siri). 

Plotter, n. mfanya hila [shaurt ya 
Siri). 

Plough, n. (| jembe kubwa la kuko- 
kotwa na ng'ombe). 


-2 kudumia kazi, 


U 


PLOUGH 


Plough, v: /ima kwa Plough. 

Ploughman, n. mlimajt. 

Ploughshare, n. chuma cha Plough. 

Plover, n. (ndege kama njiwa). 

Pluck, n. finyo, kunyakua; (courage, 
spirit) uthabiti, ushupafu, moyo 
mgumu, macho 'makavu, ushujaa, 
moyo wa kiume. 

—— v. nyakua, finya; (maize, &c.) 
goboa, konyoa; (fruit, flowers, &c.) 
chuma; (rob) komba; (in examina- 
tions) kataa: (hairs, fowl' s feathers, 
Sc.) nyonyoa, futua. Pluck up, 


ng'oa. Pluck up courage, piga 
moyo konde. 
Plucky, 2 a. -enyt moyo wa kiume, 


-shujaa, -a kiume. 

Plug, n. zibo (ma-), nguruszi, ki- 
zibo, hasho | ma-). 

v. ziba, funga. 

Plum, n. (kama sambarau). 

Plumage, n. manyoya [ ya ndege). 

Plumb, v. pima kwa Plumb. 

——, Plumb-line, n. timasi, chu- 
bwi. 

Plumbago, n. | tama chaki nyeusi |. 

Plumber, n. | fundi wa vitu vya li- 
sast, mfanyisa kasi ya lisast |. 

Plume,n. nyoya (ma- |, bawa [ma-] ; 
(tuft) (Pambo la nyele ao mangoya 
kitwani |, shungt, shada la manyoya. 

Plume oneself, jivuna, 

Plummet, n. “mast, chubwi. 

Plump, a. -enyi mafuta tele, -nene; 
(of an animal) -20no. 

v. anguka, jitupa, jilumbukiza. 
Plump for, chagua ( fullani] peke 
yake | kwa Vote}. 

Plumper, n. [Vote ya kuchagua mtu 
mmoja peke yake). 

Plumpness, n. mafuta, unene, uno- 
no, kuviringana. 

Plunder, n. mateka, nyara. 

— v. teka. 

Plunderer, n. mfekaji. 

Plunge, v. kupa ghdfala, tumbukisza, 
chovya; (force into) éngisa, tia 
katika ; (neut.) sttupa, ruka, randa, 
enda kwa nguvu (kwa haraka); 
(thrust oneself ifinto) Jiingisa; (dive) 
zama. 





—— Y, 





290 


POET 


Plunge, n. mtupo | mwendo| wa ghd- 
fala, mruko, mshindo; (dive) ku- 
sama, 

Plunging, a. -a kujitupa, -a ku- 
vuka, -a kuranda 

Plural, a. zayidi ya -moja, -tngi. 

n. (plurality) wingi. 

Pluralist, n. (| padre mwenyi msha- 
hara wa kazi mahali pawili ao 
zayidi). 

Plurality, n. wingi. 

Plus, prep. Pamoja na, zaidi ya. 
Plus sign, (alama ya kujumlisha, 
ndio hii + |. 

Plush, n. (nguo yenyi malaika ao 
manyoya, kama Velvet|. 

Plutocracy, n. [matajiri kutawala, 
hukumu kwa matajiri |. 

Plutocrat, n. ajiri wa nguvu. 

Plutonic, a. -a ahera, -a chini sana, 
-@ moto. 

Pluvial, a. -a mvua, -a kazi ya mvua. 

Ply, v. (a trade) shika, fulisa, tenda, 
Janya marra kwa marra; (pass to 
and fro) enda na kurudi. "Ply with 
(drink, questions), fanyia | elea) 
marra kwa marraf vileo, haja, &c. }. 

Pneumatic, a. -a hewa, -a nguvu ya 
hewa. 

Pneumatics, n. (elimu ya hewa na 
mambo yake |. 

Pneumonia, n. ugonjwa wa pafu, 
kifua. 

Poach, v. [winda katika mashamba 
ya watu isivyo halali, iba mawi- 
ndo); (eggs, &c.) kanga. 

Poacher, n. mwizi [wa kuwinda). 

Pocket, n. mfuko (mi-). Be out of 
pocket, toa gharama. 

— v. tia mfukoni, futika; (steal) 
iba; (endure) vumilia. 

Pocket-book,n. kilabu cha kufutika. 

Pocket-handkerchief, n. /eso Haku 
futia kamasi), kitambaa,ankachi, 

Pocket- money, n.| pesa kidogo sa 
futika). 

Pod, n. ganda [ma-), mifuko [msz-], 
tumba; (of a bean), kunde ukunde. 

Poem, n. "mashairi; (religious) ssfenss. 

Poet, n. mtunga mashairi [wa-}, 
mshairi (wa-}. 








POETIC 291 


Poetic, Poetical, a. -a. Poet, -a 
Poetry. 

Poetry, Poesy, n. mashairi; (of style) 
uzuri ao fasaha halisi ya kuththi- 
risha mawazo). Write poetry,éunga 
[dtent] mashatri. A line of poetry, 
shairi. 

Poignancy, n. uchungu, ukali. 

Poignant, a. -kali, -enyi kutia uchu- 


ngu. 

Point, n. ncha; (ofinstrument) ncha, 
chembe (vy-)|), chuma; (of rocks) 
kilele [vi-|; (dot) kidea, kiwaa, 
kipako, nukta; (place) mahali pa- 
dogo, mahalihalisé: (time) dakika, 
wakali halisi ; (matter) jambo mo- 
ja, jambo, neno, kitu; (meaning) 
maana, kusudi, asile; (degree) da- 
raja, cheo. At all points, pande 
zole, kabisa, hafast. To the point, 
In point, -enyi maana, -a akili, -a 
kufaa; -a kupasa. At the point of 
death, #ufami. On the point of, 
katika, karibu na. 1 was on the 
point of saying, salttaka kusema 
pale pale. On the point of de- 
parture, katika kuondoka. Point of 
view, ginsi. ya kuangalia, shauri. 
Make a point of, shika sana, kaza 
bidii, soca sana, fanya siku zote. 
Make a point, endelea, jipatia sifa 
(daraja, fayida, kushinda, &c. ]. 
Carry a point, shinda, pata, Bring 
to a-point, kala maneno, jumlisha, 
Come. to the point, zsha, maliza, 
kata neno. Strain (stretch) a point, 
kubali kwa shidda ; ruka mpaka, 
fanya isiyo haswa halali, vuta 
hukumu. A point, A strong point, 
jambo kubwa, sababu njema, sifa 
asurt, Points of the compass, 
Cardinal points, njia za pepo. Points 
- (in a railway), njia panda, Good 
(bad) points, sabia nzuri (mbaya). 
Point (of a dog), kuonya ndege. 

—— v. (make pointed) chonga; (iron) 
tambusa; (direct) elekesa, kabilisha, 
nyosha, onyesha; (punctuate) ta 
nukia; (finish off masonry) fomea; 
(direct finger to) onya kwa kidole, 


POLECAT 


Point to, onyesha ; (suggest) elekea, 
kabili. 

Point-blank, adv. sawa sawa, pale 
pale, wazi wazi. 

Pointed, a. -/tochongoka, -embamba 
mwisho [schani), -kalt; (forcible) 
-enyt maana, -a akili; (sarcastic) 
-a kutia uchungu, -kalt, 

Pointer, n. (mbwa wa kuwinda, 
mwepesi kuonya ndege ao nyama). 

Pointing, n. kuchonga ( Taz. Point, 
v.), kuonya; (punctuation) kutia 
nukta, nukta; (in masonry) kufo- 
mea, mtomo. 

Pointless, a. fastfo Point; (stupid) 
hafifu, -pumbafu, -a ovyo, It is 
pointless (dull speech), waina 
kiungo; 

Pointsman, n. (mlinzi wa njia pa- 
nda ya Railway). 

Poise, v. weka sawasawa | kama. 
kwa mizani), tuliza sawasawa; 
(place so as to swing) pembeza, 
yongesha; (consider) fikiri moyoni; 
(weigh) pima. Be poised, Zulia, 
simama; (be in suspense) -wa nq 
shaka, sitasita. 

Poison, n. sumu; (for fish) stupa. 

Vv. 2a sumu, ‘sumésha. 

Poisonous, a. -a sumu, -a kufisha, 
-haribifu, -baya sana. 

Poke, v. sukuma, piga kikumbo, ku- 
mba; (fire) chochea; (feel with 
fingers) tomasa, bonyeza. 

—— n. msukumo, kikumbo. 

Poker, n. kichocheo. 

Polar, a. -a kaskazini na kusini, -a 
inché za baridi, -a Pole. 

Pole, n.. mti (mi-), ufito | fito); (long 
thin) kombamoyo | ma-}; (for carry- 
ing) mptko- [ms-]; (for punting) 
upondo | pondo); (rafter) boriti ; 
(post) mguso, mhimili ([mz-]; 
(hooked) 4zopoo, konso; (in astro- 
nomy) (acha ya haskasini na ncha 
ya kusini, pembe za incht); 
(measure) | pema tatu kassa robo, 
ware. tano U nussu|; (of Poland) 
mtu wa Poland. Pole-star, 2o/a 
ya kaskazini. 





Jekeza kidole; (ofa dog) onya ndege, | Polecat, n. (nyama kama fungo|. 


U 3 


POLEMIC: 


Polemic, Polemical, a. -a vita, -a 
kushindana, -a kubishana. 

Police, n. | jamii ya asikari wa mji 
wenyi kazi kushindisha watu kwa 

amani na kutii sheria sa serkali 
na mfalme), asikari, polisi. 

Policeman, n. asikari wa Police. 

Policy, n. mashauri, maongozi | ya 

mambo ya serkali, ya wakubwa, ya- 
pasayo wote); ( prudence) busara ; 
(cunning) «anja, hila; (bond) 
hati ya Insurance. That is his 
true policy, ndio shauri la kumfaa, 
ndio heri | fayida). 

Polish, n. (rangi ya kung'arisha); 
(brightness) mwanga, ulaini; 
(manners) malezi mazuri, adabu. 

— v. ng'arisha, katua ; (educate) 
adibisha,ongoza. Polishing powder 
(board), unga (ubau) wakukatulia. 

Polished, a. -/tokatuka, -angafu; 
(well-mannered) -a adabu, -a ma- 
'daha . 

Polite, a. -2 adabu, -a heshima. 

Politeness, n. adabu, heshima. 

Politic, a. -a kufaa, -a busara; (of 
the state) -aserkali ( Taz. Politics). 

Political, a. -2 Politics, Political 
party, (wate wenyi shauri moja 
kwa mambo ya serkali). Political 
affairs, mamboyaincht, = Politics. 

Politician, n. miu wa Politics, 
mwenyi shughuli kwa Politics, 

Politics, n. mambo ya serkali, ma- 
mbo ya utawala, matengenezo ya 
mji na kabila lote. 

Polity, n. utawala, kumiliki, mate- 
ngenezo ya serkali, madaraka ya 
mji, ginsi ya utawala, kawaida ya 
mamlaka. 

Polka, n. (ngoma ya kizungu |. 

Poll, n. kifwa,kishogo; (census) kesa- 
bu ya watu mmoja mmoja; (in 
voting) kufoa Votes mmoja mmoja. 

——. toa Vote, pokea Votes za watu 
mmoja mmoja ; (prune) pogoa, ka- 
ta ncha za malawi. 

Pollen, n. [kama uvumbi ao unga 
ulio juu ya maua). 

Poll-tax, n. kodi |ya kulipwa na 
wafu wole mmoja mmoja). 


292. 


POOH-POOH 


Pollute, v..¢ia taka, najisi, chafua. 

Pollution, n. fakataka, uchafu, 
unajisi, jenaba. : 

Poltroon, n. mwoga, thaifu. 

Polygamist, n. mwenyi wake wengi. 

Polygamy, n. kuwa na wake wengi 
pamoja. 

Polyglot, n. -a dugha nyingi. 

Pony gon, n. [Attu chenyt pembe nyi- 


ngi 

Polygonal, a. -4 namna ya Polygon. 

Polype, n. (mdudu wa maji, mwenyi 
mikono mingi). 

Polysyllabic, a. -4 Polysyllable. 

Polysyllable, n. [eno lenyt Syl- 
lables nyingi |. 

Polytheism, n. (dini ya kuabudu 
miungu mingi). 

Polytheistio, a. -4 Polytheism. 

Pomade, n. mafuta [ya kupaka ki- 
kwani). 

Pomegranate, n. (tree) mkamma- 
manga (mi-); (fruit) kammama- 
nga | ma-). 

Pomeloe, n. furungu [ma-]. 

Pommel, n. [pembe ya seruji kisu- 
mu IA . 

—— v. pigapiga, piga makonde mengi. 

Pomp, n. fahari, uzuri, urembo, 
makuu. 

Pomposity, n. mangwaji, Majivuno, 
makuu. 

Pompous, a. -enyi Pomposity. 

Pond, n. ziwa [ma-], kisiwa [v8-], 
shimo la maji [ma-]; (on beach) 
kidimbwi (v:-}. 

Ponder, v kiri, waza. 

Ponderous, a, sito sana, -kubwa na 
-2tto, -stto; (dull) dared, -sifo. 

Poniard, n. kisu ; (curved) jambia. 

Pontiff, n.= Pope; askofu mkuu. 

Pontifical, a. -a Pope, -a askofu. 

Pontificate, n. | kazi na utawala wa 
Pope|. 

Pontoon, n. chelezo (vy-), mashua 
ya kasi. 

Pony, n. frasi mdogo. 

Poodle, n. (mbwa mdogo mwenyi 
manyoya mengi kama kondoo). 

Pooh, int. chat! kéfule! 

Paoh-pooh, v. tharau, pisha, cheka. 


ee ee eee - 


POOL > 


Pool, n.= Pond, kisiwa, kidimbwi; 
(in games) | pesa jamii za hushinda- 
niwa); (in business) (jamii ya 
watu wakichanga pesa zao|. 

Poop, n. sieirs, sttaha. 

Poor, a. masikini, fukara, -kata, 
-kwasefu; (destitute) hoke hahe; 
(feeble, worthless) hafifu, thasfu, 
-baya, -chache,-nyonge,-stopende2a. 
Be (become) poor, /ukarika, ko- 
mbeka mali, panguszka mals, 

Poor-house, n. (nyumba ya kukaa 
masikini |. 

Poor-laws, n. |amri juu ya kulisha 
maskani, 

Poorly, adv. (7az. Poor), kidogo, 
vibaya. Be (feel) poorly, -wa ka- 
Wezi, ugua. 

Poor-rate, n. (fod? ya kulisha ma- 
stkini). 

Poor-spirited, a. -oga, thatfu. 

Pop, n. kishindo, 

— v. fanya kishindo, tokea ghd fala, 
enda mbio, ruka. Pop upon, gu- 
ndulia, zukia. Pop the question, 
posa. Pop up, zuka. 

Pope, n. (askofu mkuu wa Rumi 
na wa kanisa lote la kirumi). 

Popedom, n. [4azs na utawala wa 
Pope]. 

Popery, n. dini ya kanisa la kirumi 
(neno la kutharau). 

Popish, a. -2 Popery. 

Poplar, n. [mts mrefu mwembamba 
wa Ulaya). 

Poppy, n. [ua jekundu lenyi kutia 
usingizi). 

Populace, n. watu | wa mji jamii |. 

Popular, a. -a wafu wengi ; (liked by 
all) -a kupendeza wafu; (inferior) 
St -zuri Sana, -a@ vivi hivi, -a 
kuchaga, rahisi, hafifu. The popu- 
lar party, wafu wengi, watu wa- 
dogo, makutano. 

Popularity, n. kuwa Popular; 
(pleasing all) kupendeza watu; 
(good will of all) sifa sa wafu. 

Popularise, v. (spread) enesa kwa 
waiu wengi; (cheapen) fanya ra- 
kisi ; (simplify) fanya ginsi ya kue- 
lea watu, 


293 


PORTER 


Popularly, adv. wa watu wengi, 
mahals pengi, wapendavyo wengi 
(Zaz. Popular). 

Populate, v. saza watu. 

Population,n. wafu | wa inchi fulla- 
ni, wa mji fullani |, wenyeji. 

Populous, a. -a kujaa watu, -enyi 
watu wengi. 

Porcelain, n. (udongo mzuri mweupe 
wa kufinyanga, udongo wa Sina), 
-a udongo kizungu, -a kauli, 

Porch, n. ukumbi, 

Porcine, a. -a nguruwe. 

Porcupine, n. nungu. 

Pore, n. kitundu kidogo; (of skin) 
kinweleo (vs-), matokeo ya hari. 
——v. Pore over, kazia macho, soma 

kwa bidii. 

Pork, n. nyama ya nguruwe. 

Porker, n. nguruwe mdogo. 

Porosity, n. | jali ya kuwa na Pores 
nyingi, kupapa maji, kuwa tundu- 
tundu|, 

Porous, a. -enyi Pores nyingi, 
tundutundu, Be porous, papa maji. 

Porphyry, n. | jiwe gumu la rangi}, 

Porpoise, n. $omboo. 

Porridge, n. 272, uguli. 

Porringer, n. sahani, kombe (ma-]. 

Port, n. (harbour) bandari; (port- 
hole) skubaka [ma-]; (wine) [mvi- 
nyo mweusi wa kireno|; (of ship) 
upande wa kushoto; (demeanour) 
halt, mwenendo, sura, umbo. 

Port,v. (arms) kingamisha | bunduki); 
(helm) /ekeza | chombo | kwa kuume. 

Portable, a. -a kuchukulika, -epesi. 

Portage, n. kuchukua, pesa za uchu- 
kuzi. 

Portal, n. mlango mkubwa [mi-], 
lango |ma- |. 

Portcullis, n. (mlango wa kuinuka 
na kushuka). 

Porte, n. serkali ya Sultant Rum. 
Portend, v. onya mbele, bashiri, 
kadili. . 
Portent, n. [tshara ya mambo ma- 

baya yatakayokuwa |), kitisho, kioja. 

Portentous, a. -a kutisha, -a kuho- 

Jisha, -kubwa mno, -baya sana, 

Porter, n. (town) Aamals (mar), 


PORTERAGE 


mchukuzi [wa-]; (caravan) mpa- 
gasi| wa-|; (house) mngoje mlango 
(wa- |; (black beer) [pombe nyeusi 
ya kizungu). ; 

Porterage, n. ujira wa mahamali, 

uchukuzi. 

Portfolio, n. [jalada ya kutia kara- 
fasi); (state office) uwaziri. 

Port-hole, n. shubaka | ma-). 

Portico, n. | baraza yenyi mafao na 
nguzo, ya kutembelea). 

Portion, n. sehemu, fungu |ma-|), 
nussu, mkato (mi-); (dowry) ma- 
hart; (inheritance) urzthz. 

Portliness, n. unene [wa mtu). 

Portly, a. -nene, -kubwa. 

Portmanteau, n. [sanduku kama 
mfuko wa ngozi |. 

Portrait, n. sanamu ya miu [ya 
kuandika), taswira, mfano (mi-|. 

Portraiture, n. kuandika sanamu; 
(description) kweleza kwa maneno. 

Portray, v. andika sanamu ya; 
(describe) e/eza, simulia, fafanua, 

‘Pose, n. kikao, sura, hali. 

v. tta matata, fathatsha, zuia, 
shinda ; (pretend to be) jifanya, 

Zivuna kuwa. 

Poser, n. mashaka, kifungo. 

Position, n. (place) mahali, pahali ; 
(condition) kali, kikao ; (opinion) 
nia, neno [ma-|; (rank) cheo, 
daraja, kiwango. Bein a position 
to, weza. 

Positive, a. (real, actual) -a kaktka ; 
(absolute) -a@ asili, -stobadilika ; 
(definite) waziwazi, baini, thahtri; 
(certain) pasi~o shaka, yakini; 
(specially enacted) (Awa amri ya 
watu, st kwa asili ao amri ya 
Muungu); (implying exact know- 
ledge) -a ujuzi, -a kujua hakika; 
(dogmatic) -shupafu, -a kukatiza 

_ maneno. Be positive, jwa sana 
pasipo shaka. 

Positively, adv. kwa kweli, pasipo 
shaka, pasipo tofauti. 

Positivism,n. (kusema, " Tustangalie 
neno illa yenyi kujulikana vema 
na sisi waana Adamu, ndio uli- 
mwengu huu na mambo yake"). 





294 


POSTER | 


Positivist,n. (mwenyi kushika Posi- 
tivism ]. 

Possess, v. -wa na, miliki, shika; 
(bewitch) pagaa. Possess oneself 
(of), pata, jipatia. Be possessed, 
pagawa, -wa na wasimo | pepo), 
-wanashetans; (of property)-wana. 

Possession, n. kumiliki; (property) 
malt, milki; (by spirit) kupagawa, 
shetani. Give (put in) possession, 
milikisha, tawaza ; (inform) arifu, 
julisha, pasha habari. Take pos- 
session, kamata, twaa, shika. 

Possessor, n. mwenyewe [w-], 

' mwenyeji | w-), bwana. 

Posset, n. (maziwa na mvinyo wa 
moto |. 

Possibility, n. kuwa Possible; 
(power) uwezo, nguvu, nafasi; 
(chance) bakati, hatari. There is 
a pessibility, yawezekana, labuda. 

Possible, a. yamkini, -liowesckana. 
It is possible, yawesekana, labuda, 


Shidda, huenda. As soon as 
possible, upesi iwesavyo, kwa 
haraka sana. 


Post, n. (of wood) mti [ms-]; (prop) 
mhimik (mi-), tuka, nguso, kiguso ; 
(place) mahal, kituo; (station) 
kilindo, palipoamriwa; (messen- 
ger) mjumbe [wa-], tume; (Postal 
Service, &c.), (madaraka ya kupe- 
Jekeana barua killa mahali, serkali 
yake, nyumba yake, 8:c.); (swift 
messenger) falisht [ma-]. 

v. (fix up notice) weka makali 
wast, langaza; (assign place to) 
weka, amria mahali; (inform) 
arifu, julisha; (of letters) weka 
barua katika Post Office; (go 
quickly) enda haraka; (enter in 
accounts) andika katika daftari. 

Postage, n. pesa [sa kupelekesha 
barua). Postage stamp, chapa |/a 
kupelekesha barua|. 

Postal, a. -4 Post Office. 

Post-date, v. zia tarthi ya baadaye 
[styo iliyo kweli). 

Poster, n. (karatasi kubwa ya ku- 
tangasa habari, ya kubandika uku. 
tani; mtu abandikaye Poster). 





aa aahidi 


‘POSTERIOR 295 


Posterior, a. -a nyuma, -a baadaye. 

——n. Zako | ma-|. 

Posterity, n. wazao, watolo, watu 
wa baadaye. 

Postern, n. (mlango mdogo wa 
nyuma). 

Post-haste, n. taraka nyingi. 

Posthumous, a. [-/:ozaliwa baada 
ya kufa baba); -a baada ya kufa 
mwenyewe. 

Postilion, n. (mpanda frasi wa 
gari). 

Postman, n. mpeleka barua, talisht 
[a-]. 

Postmark, n. chapa la Post Office. 

Postmaster, n. mkuu wa Post 
Office. 

Post-mortem, n. baada ya kufa. 
Post-mortem examination, [4fa- 
zamia mayili sababu gani ame- 
kufa|. 

Post Office, n. (nyumba ya serkali 
yenyi kazi ya kupeleka barua killa 
mahali, na kazi yake), postofis. 

Post-paid, a. | barua iltokwisha lipi- 
wa Postage |. 

Postpone, v. weka, ahirisha, sema 
“kesho, kesho’; (place after) weka 
nyuma (chini); (delay) kawi- 
lisha. 

Postponement, n. kuweka, &c. 
(Zaz. Postpone). 

Postscript, n. maneno yaliyotiwa 
baadaye | mwishoni mwa barua), 
Nyongeza. 

Post-town, n. mji wenyi Post 
Office. 

Postulate, v. taka, hifaji ; (assume) 
jitwalia, [tumia Postulate ao 
kama Postulate }. 

[meno listlothubutika ha- 
list, limekubalika lakini kwa 
mapatano), neno la kuruhusu, 
ruksa. 

Posture, n. kikao, mkao; (condition) 
hati. 

Posy, n. shada | fungu | la maua. 

Pot, n. (metal) kopo [ma-], kikopo 
vi-|; (drinking) mkebe (mi-); 
ya cooking, metal) sufuria | ma- |); 
(earthen) chungu (vy-], nyungu, 


—— fi. 


POUNDER 


mkungu (mi-); (large) jungu 

- [ma-]; (small) kijungu(vi-j; (for 
tea) buli | ma-|; (for coffee) mdila 
[mes-], mdelz; (jug) mdumu|(mi-); 
(small brass, for milk) ka/asia. 

Potable, a. -a kunyweka. 

Potash, n. (nitrate) shura; (car- 
bonate) magadi. 

Potation, n. kunywa ; (drink) kiny- 
waji. 

Potato, n. kiazi cha kizungu |vi- |); 
(sweet, native) krasi [v-]. 

Potato-bed, n. futa |ma-|. 

Potency, n. nguvu. 

Potent, a. -a nguvu. . 

Potentate, n. mfu mwenyi Nguvu, 
mkubwa. 

Potential, a. -liowezekhana, -loweza 
kuwa, -lioko lakini st wast. 

Potentially, adv. kwa kuwezekana, 
sz kwa kuwa, kwa siri. 

Pother, n. uthia, machafuko, fujo. 

Pot-herb, n. mboga. 

Pot-hook, n. | kulabu,choro kama S|. 

Potion, n. kinywaji [vi-], dawa ya 
kunywa. 

Potsherd, n. gui (ma-), kigai |vi-|, 
kigerenyenza. 

Pottage, n. 27%. 

Potter, n. mfnyangi, mfinyanzi 
(wa-]. Potter’s kiln, soko. 

Pottery, n. (articles) vyombo vya 
udongo; (place) makali pa huf- 
nyanga. ; 

Pouch, n. mfuko [mi-}, kifuko |vi- |. 

— v. tia mfukoni, futika. 

Poulterer, n. mwusa kuku. 

Poultice, n. dawa ya kubandika, 
maandast ya dawa, kibandiko, 
pottsé. 

—— v. bandika dawa, tia Poultice. 

Poultry, n. (jamii ya kuku, ma- 
bata, &c.}. 

Pounce, v. ruka ghdfala. 

—— n. mruko wa ghdfala. 

Pound, n. (weight) vat/:; (money) 
(tamani ya rupia kama hamsta- 
shara; (enclosure) 2:3: la kuwekea 
nyama waliopotea |). 


—— v. twanga, ponda, pigapiga. 


Pounder, n. mchs (mi-); (in weight) 


POUR 


-a uthani wa ratli fullani. A six- 
pounder, | mzinga wenyi lisast ya 
ratili sita uthani wake}. 

Pour, v. mimina, mwaga; (emit 
freely) toa -ingi, toa kwa nguvu, 
toatoa; (neut.) Zoka -ingi [kwa 
nguvu), pita upesi. 

Pourtray, v. = Portray. 

Pout, v. toa midomo | kwa chuki ao 
uchungu). 

Poverty, n. umasikini, ufukara, 
ukata, ukwasefu, uthitki; (lack, 
deficiency) uchache, ukosefu, uhi- 
taji. , 

Powder, n. unga, uvumbi; (gun- 
powder) baruti. 

v. (pulverize) saga, ponda, chua; 
(put powder on) 4#a Powder. 

Powdered, a. -/iotiwa Powder; 
(made into powder) -/tosagwa. 

Powdery, a. kama Powder. 

Power, n. uweso, nguvu, mamlaka, 
enzt; (anauthority) mwenyi nguvu, 
mkubwa ([wa-): (great nation) 
tatfa kubwa. The powers, ma- 
taifa makubwa,wakubwa. Mental 
(intellectual) power, akili. 

Powerful, a. -enyi Power, hodari, 
-a Nguvu, BC. 

Powerless, a. pasipo Power, thatft, 
billa nguvu, &c. Be (become) 
powerless, fooza. 

Pox, n. maraths ya upele, sekeneko. 

Practicability, n. kuwezekana, ku- 
sanytka. 

Practicable, a. -a kufanyika, -lto- 
wezekana, -a kutendeka; (usable) 
-a kutumika [kuendeka, &c.|, -a 
kufaa, 

Practical, a. (useful) -a kufaa, -a 
kutumika; (sensible) -a busara, 
-a akili, -a amali; (for work) -a 
kutenda kazi, kwa kazi. 

Practice, n. (habit) mazoezo,desluri; 
(occupation) kazi, uchumi ; (doing) 
kutenda, kufanya marra kwa 
marra; (study) mlfaala. Learnby 
practice, z0ta, zoclea. He might 
learn by practice, anazoezeka. 

Practise, v. Zenda | fanya) marra 
kwa marra; (engage in, exercise) 





296 


PREACHER 


shika, fuata, fuliza, fanya kazi; 
(exercise oneself in) jisoesa, jifunza, 
Jitendekeza. 

Practised, a. -20¢/u, -clekefu, -stadi. 

Practitioner, n. (doctor) Zabibu; 
(lawyer) mwana sheria. 

Pragmatic, a. -tendaji mno, -a shu- 
ghuli nyingi, -pingamisi. 

Prairie, n. (inchi sawa pana yenyi 
majani si miti|, nyika | ma- |. 

Praise, n. sifa, hamdi, himidt. 

v. sifu, himidi. 

Praiseworthiness, n. kustahili sifa, 
ustahili, wema. 

Praiseworthy, a. -a kustahili sifa, 
-ema. 

Prance, v. cheza cheza kama frasi, 
randa, ruka. 

Prank, n. mchezo, mzaha, hila, 
kitimbi. 

Prate, v. sema upuzi, toa maneno 
mengi, piga domo, payuka. 

Prater, n. mpuzi (Tas. Prate). 

Prating, a. -payukaji, -payt wa 
maneno. : 

Pratigue, n. ruhusa. 

Prattle, n. maneno ya kitoto, viji- 
neno, manenomaneno, Upusi. 

v. toa Prattle. 

Prattler, n. moa Prattle. 

Prawn, n. uduvi (duvi, nduvi|), 
kamba ndogo. Dred prawns, 
kamba kavu. 

Pray, v. omba, salt; (request) sikz, 








taka, Pray to, omba, salia, tolea 
dua, lalamia. Pray for, ombea, 
salia; (beg) omba, taka, sth, 


Pray, why? kwa mini ati? kwa 
nini bassi? Pray do! kaya! Pray, 
what is the news? nzambie, naku- 
sthi, habari gani ? 

Prayer, n. (formal) zdada, sala, 
(special petition) dua; (request) 
haja, maombi. 

Prayerful, a. -enyi kuomba, -a ku- 
salt, 

Preach, v. Autubu, toa hotuba, 
hubiri anjili, 

Preacher, n. mwenyi kuhutubu, 
mhubiri anjili, mwenesa habari 
ya dini, hatibu. 








PREACHING 


Preaching, n. hotuba, mahubiri. 
Preamble, n. mwanzo wa maneno, 
maneno ya kwanza, matangulssi. 
Prebendary, n. (kasisi msharikt 
kasi katika kanisa kubwa (cathe- 

dral) /ngereza|. 

Precarious, a. -a@ shidda, -a hatari, 
-a mashaka, st salamu, st thabiti. 
Precaution, n. athari, kujilinda 
mbele, uangalifu. Take precau- 

tions, jthathare. 

Precautionary, a. -@ Precaution. 

Precede, v. fangulia, tangulia mbele 
ya, enda mbele. 

Precedence, Precedency, n. #fa- 
ngulizi, heshima ya ziada, kuzidi 
cheo, kuwekato, kukaa mbele. 

Precedent, n. | yambo la zamani lenyi 
mfano wa jambo la siku hizi), 
mfano |mi-), mithali. ‘There are 
precedents, zmekuwa hivi zamani. 
There is no precedent, amo jipya, 
halina mfano zamani, halijawa 
hivi bado kabisa. 

Preceding, a. -4 kwanza, -a mbele, 
-liotangulia. 

Precentor, n. [mwenyi kutmbiza 
kanisani, mtoa kongwe, mwalimu 
wa waimbaji). 

Precept, n. fundisho | ma-), agizo 
[ma-|, onyo |(ma-), amri. 

Preceptive, a. -2 Precept, -a kuonya. 

Preceptor, n. mtoa Precept, mku- 
funzi | wa-|. 

Precinct, n. (bound) mpaka [ms-]; 
(enclosed space) wa, kitalu; (dis- 
trict) wilaya, jimbo. 

Precious, a. (valuable) -a thamani, 
-a tunu, ghali ; (beloved) -penss. 
Precipice, n. doromoko |ma-), ma- 
hali palipochongoka | pa kwenda 
chini ao juu sawa sawa), genge 

[ma-]. 

Precipitate, v. (hasten) himiza, tia 
haraka; (throw down )angusha kwa 
ghdfala, tumbukiza; (let fall) shu- 
sha chini, tuamisha. 

— a. -a haraka, -pesi-pesi, -a 
harara. 

—n. faka za chini, uvumbi. 

Precipitately, adv. kwa haraka. 


297 


PREDICATE 


Precipitation, Precipitance, n. 
haraka nyingi, harara; (settle- 
ment) kuluama, kutoa chini, 

Precipitous, a. -enyi Precipice. 

Précis, n. muhtasari, ukumbusho wa 
maneno. 

Precise, a. (accurate) sawasawa, 
kalisi ; (definite, clear) wazi, tha- 
kiri; (careful) -a taratibu, -anga- 
lifts. 

Precision, Preciseness, n. #sawa, 
uwazi, utaratibu, 

Preclude, v. suza, pinga, komesha. 

Preclusion, n. kuzuia, Sc. 

Preclusive, a. -a kuzuia, Sc. 

Precocious, a. -enyt kuiva upesi, - 
enyi kupevuka upesi akili, -enyi 
akili za miu mzima. 

Precocity, Precociousness,n. kuwa 
Precocious. 

Preconceive, v. waza mbele. 

Preconception, n. wazo la mbele. 

Preconcert, v. fanya shauri mbele. 

Precursor, n. mfangulizi [wa-], 
mjumbe | wa- |. 

Precursory, a.-a kutangulia. 

Predatory, a. -a kuleka; (fierce) 
-kali ; (of animals) -a mwitu. 

Predecease, v. -/a mbele. 

Predecessor, n. miangulis: [wa-}, 
wa mbele, wa kwanza. 

Predestinarian, n. [asemaye, ‘ killa 
mtu tangu milele ameamriwa halt 
yake ya baadaye, peponi ao jehan- 
num pasipo ihtiari' |. 

Predestination, n. (amri ya Muu- 
ngu juu ya killa mtu hali yake ya 
baadaye |. 

Predestine, Predestinate, v. azi- 
mu hali mbele, wekea (amuria] 
hali ya baadaye | peponi ao jehan- 
nunt|. 

Predetermine, v. 
amuru mbele. 

Predial, a. -a mashamba. 

Predicable (of), a. [-wesao kusemwa 
Juu ya). 

Predicament, n. mashaka, shidda, 
hatari. 

Predicate, v. [toa habari fullani juu 
ya kitu fullani), To predicate 


azimu mbele, 


PREDICATE 


whiteness of snow, kusema thuluj? 
ni nyeupe. 

Predicate, n. (in grammar) [meno 
lenyi kabari ya kitu fullani). 

Predict, v. doa habari mbele, tabiri, 
bashiri, agua, 

Prediction, n. ubashiri, uaguzi, 

Predictive, a. -a kubashiri, -a kua- 
gua, 

Predilection, n. Aupenda sana, upe- 
ndtleo, shauko. 

Predispose, v. vuta kwanza, lekeza, 
kabilisha, ongoza. 

Predisposition,n.kulekea, maelekeo. 

Predominance, n. kuwa na nguvu, 
kuzidi, kushinda. 

Predominant, a. -enyi kuzidi, -ku- 
bwa, -ingt, -enyt nguvu. 

Predominate, v. pzta,-wa na nguvu, 
wa -ingt, zidi, shinda. 

Pre-eminence, n. kutangulia, kuwa 

na sifa | fakhari) zayidi, cheo kiku- 

bwa. 


Pre-eminent, a. -enyt Pre-emi- 
nence, -a kuzidi, -a kupita. 

Pre-emption, n. [Aununua mbele ao 
kwansa|. 

Pre-engage, Vv. shughulisha kwanza, 
shurutisha mbele, ajirisha mbele. 
Pre-establish, v. /iubutfisha mbele. 
Pre-exist, v. -wa mbele | kwanza, 

awali). 

Pre-existence, n. kuwa mbele, &c. 

Pre-existent,a.-enyi kuwa mbele, &c. 

Preface, n. (maneno ya kwanza ao ya 
mbele kitabuni, matangulist, di- 
bafi). 

Prefatory, a. -a Preface. 

Prefect, n. wali (| ma-), wali (ma-|. 

Prefer, v. taka zayidi, chagua mbele. 

Preferable, a. afathals, zayuli, heri, 
ema zayidi, bora. 

Preference, n. upendeleo, kuchagua 
mbele, thttart, kutangulia, kula- 
ngultsa. 

Preferment, n. kuzidishiwa cheo, 
kupata kasi bora, ubele, daraja. 
Prefigure, v. onya mbele kwa mfano. 
Prefiz, n. (in grammar) (sehemu ya 
neno yenyi kutiwa mwanzoni, ndio 

mbele ya Root). 


298 


PREMISE 


Prefix, v. weka mbele, tia mbele. 

Pregnanoy, n. mimba, usilo. Dur- 
ing pregnancy, kati ya mimba. 

Pregnant, a. -enyi mimba, silo; 
(important) -kubwa, -a maana, -a 
nguvu. Pregnant with, -enyi, -a 
kujaa, -a kuleta. Be pregnant, 
-wa na mimba, hamili. This is 
a very pregnant word, neno hili 
lachukua maana nyingi (mambo 
kathawakatha |. 

Prehensile, a. -enyi nguvu ya kuka- 
mata, -a kukamatia ; -fahamifu. 
Prehistoric, a. -4 zamami sa kale 
sana |zisizo na habari ya ha- 

kika|. 

Prejudge, Prejudicate, v. | kafa ma- 
neno mbclewa kusikia vema), huku- 
mu kwa haraka, wa upesi mno. 

Prejudice, n. [Auckukia ao kupende- 
lea isivyo akili, kuonea mabaya ao 
mema pasipo haki J; Ginjury) #asara, 
thulumu, kuthuru. 

—_—v. chukisa (endeleza) kwa vi- 
baya; (damage) Huru, hasiri, pu- 
nguza. 

Prejudicial, n. -4 kuthuru, -a ku- 
zuia, -a kuhasiri, -a shari. 

Prelacy, n. uaskofu, jamii ya ma- 
askofu. 

Prelate, n. askofu [ma-). 

Prelatic, Prelatical, a. -a askofu, -a 
kiaskofu. 

Preliminary, a.-a mwanzo, -a mbele, 
-a kufanya tayari. Preliminary re- 
marks, matangulizi. 

Prelude, n. (mwanzo wa kuimba, ao 
wa kupiga ngoma, maneno ya 
mwanzo, dibaji |. 

Premature, a. -a mbele ya wakati 
wake, -a haraka, -epesi. 

Prematurely, adv. upesi, mbele ya 
wakati. 

Premeditate, v. waza mbele, asimu 
mbele. 

Premier, n. wasiri (ma- |) mkuu. 

— a. -4 kwansa, -kuu, 

Premise, n. (asili ao chanso cha ma- 
neno katika kujadiliana, hoja). 

—— v. sema kwansa, patana mbele 

(kwa neno fullani). 


PREMISES 299 


Premises; n. (nyumba na pa kuisu- 
nguka, uwanja, kipenu, bustani, 
&c.] kiwanja, nyumba; (in argu- 
ment, premisses) matangultzi, ma- 
tegemeo, hoja. 

Premium, n. malipo ya mbele; 
(honorarium) ada, sawadi; (ad- 
vance in price) fayida. Be at a 
premium, 21a: kuwa ya thamani, 
zidi bet, -wa shidda, ghalstka. 

Premonish, v. enya mbele, shauri, 
rudi. 

Premonition, n. maonyo, shauri. 

Preoccupation, n. kutwaa [ku- 
waliwa) mbele; (being busy) ku- 
shughulika. 

Preoccupy, v. shika kwanza, kamata 
mbele; (engage before) shughulisha. 

Preordain, v. amuru mbele, agiza 
mbele. 

Prepaid, a. -liokwisha lipiwa kodi. 

—— p. t. na pf. t. ya Prepay. 

Preparation, n. kutengeneza mbele, 
fanya tayari, matengenezo, kuweka 
tayari, kuandaa; (mixture) changa- 

‘ nytko (ma-|,dawa. Make prepara- 
tions for, andalia. 

Preparative, Preparatory, a. -4 
mbele, -a kwanza, -a kuwa tayari, 
-a kuandaa, -a mbet., 

Prepare, v. fanya | weka) tayari, 
andaa, 2atitt, tayari, (neut.) ji- 
weka tayari, jiandaa; (make) fa- 
nyiza; (cook) pika; (raw material) 
chambua. Prepare for, andalia. 

Prepay, v. (p. t. #a pf. t., Prepaid) 
lipa mbele, lipia kodi mbele. 

Prepense, a. -/okusudiwa mbele. 

Preponderance, n. kuwa Pre- 
ponderant. 

Preponderant, a. -a kuzidi, -kubwa, 
-ingt. 

Preponderate, V. 2idi, -wa na nguvu 
(wingi) zayidi. 

Preposition, n. (in grammar) (neno 
la kutiwa mbele ya Noun, /tstlote- 
ngeka nalo|. 

Prepossess, v. = Preoccupy ; (at- 
tract) pasha shauko, tamantsha. 
Prepossessing, a. -surt, -a kuvuta, 

-a kutamanisha. 


PRESENT 


Prepossession, n. = Prejudice ; 
(favourable) shauko, upendeleo. 

Preposterous, a. 52 desturi, si tara- 
tibu, -a kigeni, -baya,-stofaa, Pre- 
posterous assertions, maneno ma- 
kuu, upuzi mtupu. 

Prereguisite,n. kanuni, sharti. It is 
a prerequisite, sharii Ati kwanza. 

Prerogative, n. (kaki ao mamlaka 

.ao.milké ya :mlu mmoja peke yake, 
ao ya watu wenyi daraja ao kazi 
moja), haki ya desturi, haki ya 
asili, sharti, ubele. Be the pre- 
rogative of, kusu. 

Presage, v. onya mbele, agua, bashiri 
mambo yatakayokuja. 

—— n. dalili, onyo [la mambo yata- 
kayokuja|. 

Presbyter, n. mzee wa kanisa, ka- 
sisi, padre | ma-|. 

Presbyterian, a. (-enyi kusema, 
“makasisi watosha, pasiwe ma- 
askofu, katika kanisa'|. 

Presbytery, n. | samiz ya wazee wa 
kanisa, jamii ya makasisi). 

Prescience, n. kuona mbele (mambo 
yatakayokuwa), busara. 

Prescient, a. -enyz Prescience. 

Prescribe, \v. amuru, agiza. 

Prescription, n. amri ya dakta- 
vi, dawa iliyoamriwa; (if forbid- 
ding something) mwiko [mt-]; 
(usage) desturi, kuzota, matumizi 
ya zamani. 

Prescriptive, a.-a desturi langu sa- 
mani. 

Presenoe, n. kuwapo, kuwa karibu, 
eneo, pao mbele, machoni; (appear- 
ance) sura, umbo. In the presence 
of, mbele ya, machoni pa, panapo. 
Presence of mind, welekevu wa 
akili, akili, busara, macho. 

Presence-chamber,n.darasa, shule. 

Present, n. (7as. Gift) zawadi, bak- 
shishi, tuzo, tunu, majazo, kipaji, 
karama, wapo; (customary) ada, 
“fito, kilemba; (reward) tuso; 
(gratuity) bakshishi; (from God) 
thawabu, upaji, baraka; (of con- 
gratulation) #akuso [ma-|; (time) 
wakati uliopo, wakati wa sasa, siku 


PRESENT 


hizi. Give away as a present, Make 
a piesent of, toa burre, tunukia. 

Present, a. (place) karibu, mbele, 
-liopo, kapa, pale; (time) -a sasa, 
siku hizi, -a wakati kuu ; (at hand) 
-a marra moja, layari. Be present, 
wapo. He is present, yufo hapa, 
yupo. At present, For the present, 
sasa, wakati kuu. 

— v. (give) -pa, toa, karimta, tu- 
nukia, jalia; (put forward) zoa 
mbele, weka mbele | wazt |, onyesha; 
(arms) /ekeza, shika mbele. Present 
by way of congratulation, #ukusa. 

Presentable, a. -a kupalika, -a 
kupeka; (pleasing) -a kupendeza, 
-surt, -a kufaa. 

Presentation, Presentment, n. £4- 
pa, kutoa, kuweka mbele. 

Presentiment, n. moyo wa kuona 
mbele; (of fear) hofu; (of hope) 
taraja. 

Presently, adv. alafu, baadaye, 
bado kidogo. 

Presentment, n. kupa, kutoa, &c. 
(Zaz. Present, v.); (appearance) 
sura, mfano. 

Preservation, n. kulinda, kuhifathi, 
wokovu, kupona, uzima, salama 
Preservative, a. -a kulinda, -a kw 

ponya. 

Preserve, v. linda, hifathi, okoa, po- 
nya; (keep) weka, shika; (season) 
kolea, unga, | tia sukali chumvi, &c., 
kitu kistoze |. 

——n. maandast ya matunda; (for 
game, &c.) | makali pa kuwekea na 
kulinda salama nyama, ndege, 
samaki, vyovyote vya ku na 
kuwinda). wa kufuga 

Preside, v. -wa mkuu, tawala. 

Presidency, n. (kazi, nyumba, wi- 
laya, ya President). 

President, n. mkuu, msimamizi. 

Presidential, a.-a President. 

Presignify, v. onya mbele, bashiri. 

Press, v. songa, songanisha, sukuma, 
shindika, shindilia, kaza; (with 
hand, fingers) kamua, finya, bo- 
nyesha; (as in vice) dana; (urge) 

- ombasana, stht, bidisha,shurutisha, 


300 


PRESUPPOSE 


harakisha, sukumiza, nyenya; 
(impend) -wa karibu, lemea, taka 
haraka ; (force) tumtsha kwa ngu- 
vu; (with argument) oz, shu- 
rutisha, chagiza. 

Press, n. sitnikizo, kinu; (throng) 
masongano, ghastya ya watu, wa- 
tu waktsongana, (hurry) haraka, 
shidda, taabu ; (machine) mtambo; 
(for printing) (mtambo wa kupiga 
chapa vitabu); (printing) (kazi ya 
kupiga chapa na kuloa vitabu); 
(news-writers) |yamzi3 ya watu we- 
nyi kazi ya kutangasa habari ya 
mambo ya killa siku, walengenezaji 
wa Newspapers |. 

Press-gang, n. (asikari wenyi ku- 
kamatia watu kwa amii na kazi 
ya serkali). 

Pressing, n. kusonga, kuomba, &c. 
( Zaz. Press, v.). 

—— a. -a haraka, -a kulemea, -a 
nguvu, -a shuruti. 

Pressure, n. shinikizo, msongo, uztto, 
mshurutisho; (trouble) shkzdda, 
taabu, shughuli nyingi. Use moral 

ressure, didisha, shurutisha, vula. 
e did it under pressure, alifanya 
kwa nguvu. 

Prestige, n. sifa | kwa ajili ya ma- 
tendo ya zamani, ya mambo yali- 
yopita ), heshima, fahari, jina. 

Presumable, a. -£0 yamkini, -leo- 
wezekana. 

Presume, v. (dare) Ziubutu, fanya 

ipo rukusa (pasipo haki); 
(suppose) ¢hania mbele, thania pa- 
sipo kujua, ona, waza. 

Presuming, a. -fithuli, -juvi, -a 
kiburi. 

Presumption, n. kiburi, ufithuls, 
majivuno; (likelihood) sababu, 
hoja; (probability) (kitu kilicho 
yamkini ao cha kuwesekana, kisi- 
cho hakika|. 

Presumptive, 2. -a kulaszamiwa, -a 
kusadikiwa, -a kutarajiwa. 

Bresumptuous, a. -a kiburi, -a ku- 
jasiri mno, -kuu. 

Presuppose, v. (zkania mbele ya 
kujua, kubali pasipo mathubuts |; 


PRESUPPOSITION 801 


(imply) -wa kwa sababu ya (kitu 
fullani kilichotangulia). 

Presupposition, n. | yambo ao neno 
listlothubutika, lathaniwa tu ku- 
wa ndivyo, la ruhusa si la haki- 
ka}; (reason) sababu, mwanzo, 
asili, 

Pretence, n. (falsehood) wongo, 
hila, ujanja; (pretext) maneno, 
uthuru, sababu, kisingizo. 

Pretend, v. jifanya, sema kwa uwo- 
ngo, fanya hila, jisingizia. Pretend 
to, taka, tamant, jidaia. 

Pretender, n. mdai [wa-|, mwenyi 

dai. 

Pretension, n. kutaka makuu, kuji- 
dat kiburi; (pretext) maneno ya 
hila, wuthuru, kisingtzo; (fiction) 
uwongo; (claim) madatz. 

Pretentious, a. -a fahari, -a kuji- 
vuna, -kuu. 

Preterite, n. = Past Tense. 

Pretermission, n. kupitia, &c. 

Pretermit, v. acha, ruka, pitia, pisha. 


Preternatural, a. [-sto kawaida ya |: 


vitu vyote, -sio desturi), mwujiza, 
“gent, -a ajabu, -a kutisha. 
Pretext, n. uthuru, sababu, maneno, 
hoja. 
Prottily, adv. vizuri. 
Prettiness, n. sura nzuri, uzsere. 
Pretty, a. -2urz (kwa kutazama), 
nakawa, -enyi sura nzuri, -a ku- 
pendeza. 
adv. kadiri,sana kidogo. Pretty 
hot, moto mwingi kidogo, jua kali. 
I am pretty well, sijambo kidogo. 
Prevail, v. (predominate) shénda, 
weza, -wa ma nguvu; (spread) 
. enea, -wa -ingt, -wa pote, -wa -ku- 
bwa, -wa stku zote. Prevail upon, 
shawishi, vuta, shinda,shurutisha. 
Prevailing, a. -a kushinda, &c. 
The prevailing wind, «pepo uliopo 
[ulio mwingi, ulio wa siku zole). 
The prevailing sentiment, wafu 
wengi waonguyo. The prevailing 
fashions, méindo wa sasa. 
Prevalence, n. maeneo; (predomin- 
ance) kushinda, &c., kuchaga. 
Prevalent, a. -2 kuenea, -wa pote 





PRIESTLY | 


[-ngi, -kubwa, wakati wote}. 
Fever is prevalent, oma imechaga. 
| Prevaricate, v. sema uwongo, toa 
maneno ya ujanja, badilisha ma- 
neno. 
| Prevarication, n. #wongo, ujanja. 
Prevaricator, n. mwongo, mjanja, 
haoleni, mtu wa maneno mawili. - 
Prevent, v. zuza, pinga, komesha. 
Prevention, n. kusuiza, zuio. 
Preventive, a. -a kuzuia, -a kuli- 
nda, -a hathars. 
Previous, a, -4 kwanza, -a mbele, -a 
zamani. Previous to, mbele ya. 
Prey, n. mawindo, mateka, nyara. 
Beast of prey, nyama mbuaji, 
nyama mkali. Be the prey of, 
shikwa na, patika na, shindwa 
na. 

——v. Prey on, -/a, leka, haribu; 
(harass) Jemea, husunisha. 

Price, n. kima, thamani, kiasi, bet: 

(reward) tjara, thawabu ; (return) 

fayida, uchumi. At the price of, 

kwa ajili ya, kwa kutoa. At any 

price, kwa vyovyote. 

v. tia kima, kadirisha. 

Priceless, a. -a thamani nyingi, 
bora sana, -stonunulika kwa fetha. 





Prick, v. choma, washa. Prick the 
ear, fega |simika | sikio. 

Prickle, n. mwiba [mi-]. 

Prickly, a. -enyi mitba. Prickly 


heat, vipele vya karara. Prickly 
pear, | gugu lenyi maua na miiba 
mingi sana|. 

Pride, n. kiburi, majivuno; (dis- 
play) fahari, makuu ; (subject of 
boast) | kitu cha kujivunia, kitu 
cha kusifiwa sana) tunu, moyo, 
kipenzi; (best sort) kipeo. Pride 
of youth, kujijetea ujana. 

——v. Pride oneself on, jelea, jiki- 
naisha kwa, jivunia, jigamba kwa. 

Priest, n. (heathen) kahimi [ma-]; 
(Jewish) 2ohanz; (Christian) kasisi 
| wa-], padre, padiri | ma-). 

Priestcraft, n. | ujanja wa makahine 
ao makasisi). ' 

Priesthood, n. ukohani, ukasisi, 8c. 

Priestly, a. -a Priest. | 


PRIDSTRIDDEN 


Priestridden, a. [-a kuonewa na 
Priest |. 

Prig, n. ajtvunaye kwa elimu, mjuzi. 
Be a prig, Be priggish, jijuvisha. 

Priggish, a. -a Prig. 

Prim, a. faratibu, -suri, kiasi. She 
is prim, hataké upuzi, yu baridi. 
Primacy, n. [fast na heshima ya 

askofu mkuu). 

Prima-donna, n. mwimbaji mkuu 
(wa kike). 

Primal, a. -2 kwanza. 

Primary,.a. -a asili, -a kwanza; 
(important) -kubwa, -a maana, -a 
Nguvu: 

Primate, n. askofu mkuu. 

Prime, n. mwanzo, uzuni, usttawt, 
usima, ukamilifu, upeo; (morning 
prayers) sala ya alfajiri. 

—— a. -a kwanza, -suri sana, bora. 

v. tia baruti | kifani mwa bu- 
nduki |; (teach) somesha mafundi- 
sho ya kwanza, erevusha, julisha 
mambo. 

Prime-minister, n. waziri (ma-|) 
mkuu. 

Primer, n. masomo ya kwanza, ki- 
tabu cha kwanza chuoni, mlango. 
Primeval, a. -@ samani za kwa- 

nzsa,-a kale. 

Priming, n. barufi ya kifani; (of 
engine) (amaji yakichanganyika na 
mvuke ndani ya Steam-engine]. 

Primitive, a. -2 zamani za kwanza, 
-a kikale. 

Primness, n. usurt, utaratibu; 
(affectedness) kaya, kiburi, baridi. 

Primogeniture, n. kuzaliwa wa 
kwanza, kurithi mtoto aliyezaliwa 
kwanza. 

Primordial, a, -2 kwanza. 

Primrose, n. [wa dogo la kondeni 
Ulaya, rangi ya manjano}. 

Prince, n. mfalme, seyidt, sultant; 
(king’s son) bin sultans, mtoto 
mwanaume wa mfalme. 

Princedom, n. [halz-aa heshima ya 
Prince]. 

Princely, a. -a Prince, -a kustahili 
Prince. 

Princess, n. lint: mfalme. 





802 


PRIVACY 


Principal, n. mkuu, msimamesi, 
bwana mkubwa; (money) ras tl 
malt, akiba, asili ya malt. 

a. kubwa, -kuu, -a. maana, -a 
kwanza, -a nguvus 

Principality, n. inch: ya Prince. 

Principally, adv. zaidi. 

Principle, n. sambo la asili, neno 
la awali, chanzo [vy], chimbuko 
[ma-]; (rational rule) mafundisho, 
mathehebu, kawaida; (character) 
labia, moyo, nta ; (good character) 
tabia nzuri, utu. mwema; (reason) 
sababu, High principle, moyo 
mzuri, fabia nzuri. He acts on 
principle, ashika kawaida, afuasa 
mafundisho, hatendi ovyo, 
haraka. These are his principles, 
haya ndiyo mawazo (mashauri, 
mapenzi) yake. 

Print, v. piga chapa, toa kitabu; 
(mark) ¢2a kama alama; (impress) 
ingiza moyoni, tia moyoni. 

—n. (mark) chaga; (picture) sa- 
namu; (calico) ngua ya rangi- 
rangi; (printed words) maneno 
yaliyopigwa chapa ; (of foot) wayo 
(my-]; (finger, hand, &c.) [adama 
ya)\ kidole, mkono, &c. 

Printed, a. -a chapa, -liopigwa 
chapa: 

Printer, n. mpiga chapa | vilabu, &c. |. 

Printing, a. kupiga shapa (vitabu, 
Sc. j. 

Prior, n. (mkuu wa nyumba ya 
Monks}. 

—— a.-a kwanza, -a mbele. 

Priority, n. kuwa mbele, ukuu. 

Priory, n. myumba ya Prior. 

Prism, n. [4100 cha kuonyesha rangi 
sa nuru mbalimbali, cha kugeuzia 
nuru nyeupe iwe rangi nyings 
mbalimbals|. 

Prismatic, a. (colours) (rangi za 
nuru xiltzooncka kwa Prism], -a 
rangi mbalimbali. 

Prison, n. kifungo, geresa, minyo- 
rove. 

Prisoner, n. mfungwa (wa-]. 

Pristine, 2, -a samani sa kale. 

Privacy, n. faragha, pasipo watu, 





PRIVATE 


kujitenga, mahali pa siri, upweke, 
siri, kuficha, maficho. 

Private, a. -a Privacy, -4 mwe- 
nyewe peke yake; (retired, secluded ) 
-a faragha, -a upweke; (unem- 

- ployed) Pasipo kazi, pasipo nguvu, 
peke yake; (unofficial) s¢ wa serkali. 
Private life, nyumbani. Private 
property, mali ya mwenyewe, malt 
ya watu. Private means, utajiri, 
mali. This is my private opinion, 
naona mimi, A private person, 
miu tu |si mkubwa, si wa serkali). 
Privates, pa siri, mbeleni, A pri- 
vate (soldier), asikari. Private 
prayer, sala ya siri, sala ya mtu 
peke yake. In private, faraghani, 
peke yake, kwa siri, 

Privateer,n. | merikebu yenyi ruhusa 
kufanya vita pekeyake |. 

Privation, n. upungufu, ukosefu, 
kutwaliwa ; (poverty, want) ukwa- 
sefu, mahilaja, shidda, taabu. 

Privative, a. -4 kunyima, .a ku- 
twalia, -a kukana. 

Privilege, n. (special) kaki, mape- 
ndeleo, ruhusa, fayida, heshima, 
uwezo [wa mtu mmoja peke yake); 
(general) skavt#. Be the privilege 
of, Ausu. 

Privily, adv. kwa siri, kwa ma- 
Jicho. 

Privity, n. siri, maarifa ya siri, 
kuwa shauri moja kwa siri. 

Privy, a. -a mtu mmoja peke yake; 
(secret) -a sir; (retired) -a fara- 
gha. Be privy to, jwa kwa sirt, 
sharthi siri. Privy council, baraza 
ya mfalme mwenyewe | mawaziri, 
madiwani, wasiri wake), Pri 
councillor, mfu wa Privy council. 
Privy purse, malt ya mfalme. 
Privy seal, muhuri ya mfalme, 

n. (kijumba chenyi choo). 

Prise, n. (spoil) mateka ; (reward in 
competition) ¢us0, fuza, zawadi; 
{precious thing) fun, kitu cha 
thamani, azisi, dafina. 

—— v. fenda sana, pendelea, tunza 
sana, thant kuwa ya thamani 
nyingi, chunuka. 





303 


PROCESS 


Prise-fighter, n. mshindani wa 
konde. 

Prise-money,n./ehaya Prize, f420. 

Probability, ni; hak ya kuwa 
Probable. In all probability, 
naona haina budii. 

Probable, a. [-a kutazamiwa lakini 
st hakika, -a kutarijiwa, -a kuko- 
Jiwa, -takaokuwa), yamkini. It is 
probable, /aduda, naona (Taz. 
Probably). The probable result 
will be, mwisho naona ndio huu. 

Probably, adv. /abuda, huenda, na- 
thant, zayidi, inshallah, haikosi. 

Probate, n. [mathubutu ya wosia ao 
kurithi |. 

Probation, n. majaribu. 

Probational, a. -4 kujaribu | kuja 
ribiwa). 

Probationer, n. | mfu anaycjaribiwa 
kama atafaa kwa kazi fullans), 
mwanafunzi [wa-). 

Probe, v. gusa| kwa sindans|, pima ; 
(examine) 40j2,chungulia,lazamia, 

Probity, n. waminifu, unyofu, adili, 
WEMA, moyo MWEUPE. 

Problem, n. swali [ma-], ulizo 
[ma-|; (difficult matter) mashaka, 
Jumbo, neno gumu ; (riddle) kife- 
ndawili, 

Problematic, a. -a shaka, si hakika, 
ajaba. 

Proboscis, n. mdomo [mt-]; (of 
elephant) mkono | mi-). 

Procedure, n. (formal) ufaratiba, 
kawaida; (action) ginst ya kutenda, 
kasi; (progress) maendeleo, mwe 
nendo. 

Proceed, v. (advance) endelea mbele, 
enda, shika njia; (come out) foka; 
(act) fanya tena (zayidi). He pro- 
ceeded to say, Zena akasema, Pro- 
ceed against, shtakt, dat, peleka 
sheriant, 

Proceeding, n.sambo[mambo\, tendo 
[ma-]. Take proceedings, kwenda 
sheriani. | kwa kaths]. 

Proceeds, n. pato |ma-), fayida, 
uchumi. 

Process, n. (method) njia, ginsi; 
(series) mafualano ya mambo; 


PROCESSION 


(operation) Autenda, kufanya, ku- 
fanyika, kazi yenyewe. In process 
of time, baada ya siku, hatima. 
Legal process, da’wa, mashtaka, 
hukumu. 

Procession, n. mafuatano, mwendo 
wa taratibu, andamo (ma-]|, watu 
wakiandamana. 

Processional, a. -4 Procession. 

Proclaim, v. ‘angasa, piga mbiu ya, 
eneza, toa waz, bainisha. 

Proclamation, n. mbiu, amri wazi, 
utangazo, kunena wazi, ishtihari. 

Proclivity, n. maelekeo; (aptitude) 
uclekevu. He has a proclivity to 
steal, huyu apenda uizi, tabia yake 
kuiba. 


Procrastinate, v.sema “ kesho, kesho, 
weka, kawia, legea, chelewa. 
Procrastination, n. usirt, kukawia. 
Procreate, v. saa. 
Procumbent, a. -a kulala fulifuls. 
Procurable, a. -a kupatikana. 
Procure, v. pata, patia, fanya, fanyi- 
8a, tengenesa, -wa sababu ya. 
Procurer, n. wakili [ma-]; = Pan- 
Prod, v. choma, chokora, piga 
Prodigal, a. -pote{u wa malt, -ponda 
malt, fujajt, -bathirifu. 
Prodigality, n. upotefu wa mali, 
kutapanya mali, ufujaji, uba- 


thirtfu. 
Prodigious, a. -kubwa -ingi mno 
ajabu, ajabu sana. 


Prodigy, n. mwujiza [mi-), ajabu 
(ma-), kioja (vi- |). 

Produce, v. zoa, saa; (make) fanya, 
fanyiza; (cause) -wa sababu ya; 
(lengthen) ongeza urefu; (compose) 
buni, tunga. 

—— n. zao | ma-), mavuno, matunda; 
(profit) mapato, fayida, chumo. 
Producer,n. mfanyizaji, mlenda kazi. 
Producible, a. -a kuweza letwa, -a 

Janyiztwa, -liopatikana. 

Product, n. = Produce, n.; (of art) 
kazi [ya fundi); (in arithm.) 
Jumla | katika Multiplication |). 

Production, n. kuloa, kufanyiza; 


304 


PROFLIGACY 


(lengthening) kuongeza urefu; 
(product) kazi, mazao. 

Productive, a. -a kuzaa, -a kutoa, 
-enyt kutoa -ingt, -zazi, hodari 
kwa kutoa | kufanyiza, kusaa). 

Proem, n. mwanzo wa maneno, di- 
baji. 

Profanation, n. (kuharibu ao ku- 
twesa ao kutumia vibaya kitu ki- 
takatifu |, unajisi, ukufuru. 

Profane, v. kufurisha, lia unajisi 
(kitu kitakatifu), tia uchafu, 
haribu kwa taka, tumia vibaya. 

—— a. -najisi, -baya, -a kumchukisa 
Muungu. 

Profaneness, Profanity,n.ukufuru, 
unajisi, ubaya |wa kumchukiza 
Muungu). 

Profess, v. (declare) zoa habari wazi 
ya, tangaza; (own, acknowledge) 
shuhudia, ungama, kiri; (claim 
for oneself) jifanya, jipa sifa ya, 
Jisifu | jidai) kuwa na, jilaji funds 
wa 


Professed, a. wasi, baini ,-a kujulika. 
Profession, n. kunena wazi, unga- 
mo, ushuhuda; (promise) ahadi; 
(occupation) fast, uchumi, shu- 
ghuli; (class) | jamii ya watu we- 
nyi kazi moja), ufundi. 
Professional, a. -a fundi wa kazi, 
-a kazi ya fundi, -a mwalimu. 
Professor, n. mwalimu | wa- |, fundi 
[ma-], ajifanyaye fundi. 
Professorial, a. -4 Professor. 
Proffer, v. toa, -pa, taka kutoa. 
Proficience, Proficiency, n. ustad:, 
welekevu, kuwa hodari ; (progress) 
maendeleo. 
Proficient, a. hodart, -enyi maarifa, 
-stads, -elekevu, bingwa. 
Profile, n. (sura ya mtu ao kitu kwa 
upande, si kwa mbele yake). 
Profit, n. fayida, uchumi, chumo, 
mapato, kufaliwa, mafaa. 
Profitable, a, -a kufaa, -a kuleta 


faytda. 

Profitless, a,-sioleta faytda, -a burre, 
-stofaa, -tupu. 

Profligacy, n. [halt ao tabia ya 
Profligate], upotofu, Sc. 





PROFLIGATE 805 


Profligate, a. -potofu, -fisadt, -fasiki, 
-asherati, -sinifu. 

Profound, a, (deep) -a kwenda chini 
sana; (significant) -a maana sana ; 
(clever) -a akili nyingi; (great, 
much) -kubwa, -ingi; (enigmatic) 
-a siri, -a fumbo. 

Profoundly, adv. sana, kwa ndani, 
kwa bidii, kwa akili. 

Profoundness, Profundity,n. kwe- 
nda chini, &c. (Tas. Profound). 

Profuse, a. -ingi sana, tele ; (liberal) 
-karimu, -pajt, -enyt kutoa tele. 

Profuseness, Profusion, n. wingi, 
neema ; (liberality) ukarimu, upa- 
ft. 

Progenitor, n. mzazi Yen baba. 

Progeny, n. mzao | wa- |, mtoto |wa-), 
mwana | wa- |. 

Prognathous, a. (-e2yi faya mbele). 

Prognosis, n. (kusema mbele ugo- 
njwa utakuwaje |. 

Prognostic, n. zshara (dalili, ya 
mambo yatakuwaje baadaye|, onyo 
[ma]. mente 

Prognosticate, v. Zabiri, bashiri, 
onya mbele, agua. 

Prognostication, n. kuonya mbele, 
maaguzi. 

Prognosticator, n. mwenyi kuonya 
mbele, mwaguzi, mpiga bau | fa- 
laki). 

Programme, n. habari wazi | ya 
jambo linalokusudiwa), hati ya 
kutangaza habari, utaratibu. 

Progress, n. maendeleo, mwendo, ku- 
endelea mbele, ubele; 
ksajari ya mfalme ao mtu mku- 

a 


v. endelea mbele, shika njia, 
fanikiwa. 

Progression, n. kuendelea mbele. 

Progressive, a. -4 kuendelea mbele, 
-a moja kwa moja, -a kidogo ki- 
dogo. 

Progressively, adv. kwa kuendelea, 
kidogo kidogo, moja kwa moja. 

Prohibit, v. tafasa, gombesa, zuta, 

piga rufuka, rufuku, 

Prohibition, n. makatazo, amri ya 

kugombeza, rufuka, 





(journey) 


PROMISCUOUS 


Prohibitive, Prohibitory, a. -a 
kukataza, &c. (Zaz. Prohibit). 
Project, n. shauri | ma- |), nia, kusudi 

{ma-), azimu, mradi. 

—— v. tupa mbele, (neut.) Zokeza, 
Sanya mdomo; (design) azimu, ku- 
sudia, fanya shauri ya, toa ; 
(sketch) andika sanamu ya. 

Projectile, a. -a kutupa mbele, -a 
kurusha. 

— n. kifu kilichotupwa |lisasi ya 
bunduki, mshale, &c.)}. - 

Projection, n. kutupa; (thing pro- 
jecting) [Aztu kitokezacho, mdomo, 
nundu,ushi (my-)); (design) kufa- 
nya shauri; (drawing) sanamu. 

Projector, n. mtoa shauri, miu wa 
mashauri mengi. 

Prolate, a. -/iopanuka, -liotanuka. 

Prolegomena, n. | mafafanusi ao ma- 
elezo ya mbele kitabuni |, matangu- 
list, 

Proletariat, n. wats wanyonge, 
maskini, watt. 

Prolific, a. -4 kuzaa sana, -zazi 
sana; (active) -a kufanya mengi. 
Prolix, a . -@ maneno mengi, -a ku- 

chosha, baridi. 

Prolocutor, n. mnenaji, MNENEA, 
mkuu wa mkutano. 

Prologue, n. maneno ya mbele, mwa- 
nzo wa maneno, malangulizi. 

Prolong, v. ongeza urefu, zidisha, 
dumisha, fuliza. 

Prolongation, n. kuzidisha urefu, 
urefu wa kuzidi, mazidio, nyonge- 
za. 

Promenade, n. matembezi, mahali 
pa kutembelea. 

—— v. tembeatembea., 

Prominence, n. (kifu kelokezacho, 
kama mdomo, bua, nundu |); (re- 


nown) kujulikana, mashuhuri, 
ukubwa, sifa. 
Prominent, a, -2 kutokeza, -a kuju- 


likana ( Tas. Prominence). Be 
prominent, nyanyuka, onekana. 
Prominently, adv. wasi, thahiri, 
mbele ya wote. 
Promiscuous, a. -/iotangamana,-sio 
taratibu, vivi hivi, -a fujofujo, -a 
x 


PROMISCUOUSLY 806 


shelabela, -ovyo. Make a promis- 
cuous collection of, fanganya. , 

Promiscuously, adv, kifujo, -ote 
pamoja, ovyo. 

Promise, n. ahadi; (good prospect) 
(kitu kittacho| tumaini, taraja, 
kitu cha kutumainiwa. Keep a 
promise, fikiliza ahadi. Break a 
promise, vunja ahadi. 

v. ahidi, toa ahadi; (give pro- 
spect of) ta tumaini, lekea mema. 

Promising, a. -a kutumainiwa, -a 
kutaka mema, -a tabia njema, -a 
kulekea mema. 

Promissory, a. -a ahadi, -enyi 
ahadi. Promissory note, tawala. 

Promontory, 0. rast. 

Promote, v. anzisha, endeleza, fa- 
nytsa, sayidia, ongeza; (raise in 

rank) -pa daraja, ongeza cheo, fa- 
nya -kubwa. 

Promoter, n. mfanyizaji, mwende- 
leza, mletajt, mwongozaji. 

Fromotion, n. kupata daraja (cheo), 
kuzidishiwa heshima; (setting for- 
ward) kuanzisha, &c. (7as. Pro- 
mote). 

Prompt, a. mepesi, -tendaji, hodari, 
tayari. 

v. ongoza, sukuma, -pa moyo, tia 
bidii; (in reading, &c.) somesha. 

Prompting, n. maongozi, shauri. 

Promptness, Promptitude, n. we- 
pesi, &c. (Tas. Prompt, a.). 

Promulgate, v. oa wast, fangaza, 
hubiri, eneza, bainisha. 

Promulgation, n. kutoa wast, &c. 

Prone, a. fulifuli, tumboni ; (prone 
to) -a kutaka, -a kulekea, -a ku- 
soelea, -20efu wa. 

Proneness, n. kulekea, kupenda, 
kusoea. 

Prong, n. uma (ny-), kiuma, chembe. 

Pronominal, a. -4 Pronoun. 

Pronoun, n. (in grammar) (eno litue 
mikalo mahali pa Noun |. 

Pronounce, v. Za mka; (declare) 
nena wast, langasa. 

Pronounced, a. wast, thabitt, sana. 

Pronouncing, a. (dictionary, Sc.) 
La kuonya ginsi ya kutam'ka). | 








PROPITIATE 


Pronunciation, n. satam’ ko, usemi. 

Proof, n. (evidence) ushahidi, ushu- 
huda, mathubutu, neno la kuthu- 
butisha, sababu, hakika; (trial) 
jaribu [ma-); (strong spirit) lazi 
nyo wa nguvu sana). 

a. hodari, thabtti, -sioshindika, 
imara ; (impenetrable) -siopenyeka. 
Put to the proof, jaribia, haki- 
kisha. 

Prop, n. mhimsli (mi-), nguzo, te- 
gemeo ima li (of ship, &c.) gadi 
[ma-], shiku. 

—— v. tegemesa, gadimu, shikiza, 
letea msaada. 

Propaganda, n. maenest | ya dini, 
mathehebu, maarifa, Stc.|. 

Propagandism, n. 62431 ya kueneza 
(dini, mafundisho, Sc. ). 

Propagandist, n. mfu wa Propa- 
gandism. 

Propagate, v. saa, zalisha ; (spread) 
eneza, tangaza. 

Propagation, n. kusaa, kusaliana ; 
(spreading) Auenesa, maenest. 

Propel, v. sogesa mbele, sukumia 
mbele, endesa, jongesa. 

Propelier, n. (of ship) (gurudumu 
ya kuendesa merikebu ya moshi, 





Pepeo|. 

Propensity, n. maelekeo, 
shauko, kutaka. 

Proper, a. -a (hiyo fullani) peke 
yake: (right) -a adabu, -ema, -surs, 
wajibu ; (suitable) -a kufaa, -a ku- 
sfahili; (in strict sense) halsss. 

Property, n. mali, milki; (nature, 
quality) asst, halt, tabia, nguvu. 
A man of property, /aytrd (ma-| 

Prophecy, n. “agust, ubashiri, una- 
bii. 


tamant, 


Prophesy, v. toa unabii; (predict) 
agua, bashiri, tabiri. 

Prophet, n. nabii [ma-], mtume 
(mi- |); (foreteller) mwagusi, mba- 
shiri, mwonya mbele. 

Prophetio, a. -a nabii, -a kubashiri. 

Propinguity, n. kuwa karibu, ku- 
pakana, ujirani. 

Propitiate, v. /ulisa, rithisha, pata- 
nisha. 


Re 


PROPITIATION 


Propitiation, n. hutulisa,kurithisha, 
kitulizo, kipatanisho. 

Propitiatory, a. -@ kutuliza, &c. 
(Zaz. Propitiate). 

Propitious, a. -4 ndege njema, -a 
neema, -a heri, -a kupendelea. 

Proportion, n. kadiri, ukadiri, ku- 
wiana, ulinganifu, uzuri. 

—— v. fanya kadiri, linganisha. 


Proportional, a. -a kadiri. 
Proportionate, a. -a kadiri, -linga- 
nifu, -a kufaa. 


Proposal, Proposition, n. neno, 
maneno, jambo, kisa, shauri, nia, 
kusudi; (of marriage) kuulizia 
ndoa, kupoza, mapozo, 

Propose, v. toa, toa shauri, leta 
maneno; (intend) kusudia, azimu, 
taka; (advise) shauri, onya; (ask 
in marriage) «lista ndoa, poza. 

Propound, v. zoa, leta, nena. 

Proprietary, a. (-a mtu fullani peke 
yake|, -a mwenyewe. 

Proprietor, n. mwenyeji, mwenyewe 
(w-), bwana. 

Proprietorship, n. kumiliki, wenyeji. 
Propriety, n. adabu, utaratibu, 
usuri; (suitability) ulinganifu. 
Propulsion, n. kusukuma, kupeleka 

mbele, msukumo. 

Propulsive, a. -a kusukuma. 

Prorogation, n. kuweka, &c. (Tas. 
Prorogue). 

Prorogue, v. katiza | maneno ya ba- 
vasa kuu), ahirisha, weka. 

Prosaic, a. -4 Prose, Prosy. 

Proscribe, vy. gombeza, kataza, hart- 
misha. 

Proscription, n. makatazo, kuhari- 
masha. 

Prose, n. | usemi wa maongezi ao Wa 
siku zole, kuliko usemi wa masha- 
iri na utenzi); (dull discourse) 
[maneno ya baridi ao kuchosha). 
In plain prose, wast wast. 

—— v. toa maneno baridi | ya ku- 
choska}. 

Prosecute, v. sitaki mbele ya kaths, 
dai, peleka korti (| sherianz); (carry 
on) fuliza, endesa, shika kasi ya, 
dumia. 


807 


PROSY 


Prosecution, n. £udat, da wa, mstaka 
[mz-), shtaka [ma-]; (carrying on) 
fulizo, kuendeza, hudumia. 

Prosecutor, n. mshitaki wa], mdai. 

Proselyte, n. mwongofu [wa-| wa 
dini. 

Proselytism, n. (b:dii mno ya kufa- 
nya Proselytes |. 

Proselytize, v. fanya Proselytism. 

Prosody, n. | kanuni sa kutunga ma- 
shairi |. 

Prospect, n. kutasamia mbele, ma- 
mbo ya mbele, mambo yajayo ; 
(view) yaliyo mbele ya macho, sura 
ya ulimwengu; (ground of hope) 
sababu ya kutumaini, matumaini. 
There is a prospect of war, s#aka- 
bili vita. 

— v. peleleza, chungulia. 

Prospective, a. -a mbele,-a baadaye; 
(looking forward) -@ &utazamia 
mobele, 

Prospectus, n. daftari, muhtasari. 

Prosper, v. (neut.) Janikiwa, fana, 
ongonewa, kunguka, sttawt, -wa na 

heri; (make prosper) fanikisha, 
sttawtsha. God prosper you, 
Allah bilkheré, Muungu akubariki 
Mwenyezi Mngu akuweke. My 
affairs have prospered, mambo 
yamenifanikia. | 

Prosperity, n. mal, usitawi, uheri, 
neema, mbaraka, kufanikiwa. 

Prosperous, a. -enyt Prosperity. 

Prostitute, n. ktakaba | ma- |). 

—— v. fanya kahaba; (abuse) aibi- 
sha, tumia vibaya (kwa aibu). 

Prostitution, n. kahaba; (abuse) 
matumizi mabaya | ya aibu). 

Prostrate, 2. fulifuli, chini, -liolala 
chini; (overcome, exhausted) -/e- 
gevu, -chovu, -a kuzimia roho. 

— v. angusha chini; (exhaust) shi- 
nda kabisa, legeza nguvu ya. Pro- 
strate oneself before, sujudu, sujudia. 

Prostration, n. kusujudu ; (exhaus- 
tion) ulegevu wa nguvu, kuvunjika 
nguvu. 

Prosy, a. -4 baridi, -a vivi hivi, -a 

kuchosha. Itis prosy (dull), Aazna 

kiungo. 
Ka 


PROTEAN 


a. -@ mageuzi mengi, -a 
kugeukageuka. 

Protect, v. htfathi, tunza, linda, 
ponya, funika. 

Protection, n. hamaya, tunza, ult- 
nzi; (something that protects) 
kinga, ngao, kifuniko. 

Protectionist, n. (asemaye, “ zuieni 
biashara ya wangineo, mpate kusi- 
tawisha yenu’ |, 

Protective, a. -a kuhifathi. 

Protector, n. mhifathi, mlinzi, baba. 

Protectorate, n. kamayat al seri- 

. kali. A British Protectorate, sch 
tliyo chini ya hamayat al Ingeresza. 

Protectorial, a. -a hamaya. 

Protégé, n. mtoto [wa-], mtu [wa 
kulindwa). 

Protest, n. ushuhuda, kushuhudia ; 
(objection) makatazo, udaku. 

v. shuhudia, kataza, si kubali. 

Protestant, n. |Mmasihiya asiye- 
kubali mafundisho ya Kanisa la 
kirumi kwa mambo mangine ya 
dini). 

Protestantism, n. ali ya Protes- 
tant. 

Protestation, n. maneno ya kushu- 
hudia | ya kukataza|. 

Protocol, n. Aol, hali yenyi mapa- 
tano. 

Protomartyr,n. Martyr wa kwanza. 

Prototype, n. chanzo, cheo, kiolezo, 
namna ya asili | ya awal: |, 

Protract, v. ongeza wakali wa, fuli- 
za, zidisha, kawilisha. 

Protraction, a. kukawilisha, Sc. 
(Zaz. Protract). 

Protrude, v. toa nje, benua ; (neut.) 
tokeza, toka nje, benuka, fanya 
mdomo |nundu)|. 

Protrusion, n. kuloa, kutoka, Sc. 
(Zaz. Protrude). 

Protuberance, n. kubenuka, kutoke- 
za, uvimbi, nundu, mgongo. 

Proud, a. -a kiburi, -a kujisifu, -a 

. fahari. 

Provable, a. -a Auwesa kuthubutika, 

~ &c. 

Prove, v. thubutisha, shuhudia, bat- 
nisha, hakikisha; (turn out) tokea, 


LI 





308 


PROVOCATION 


tekelea, onekana, bainika; (try) 
jaribu, jaribia, onja. 

Provender, n. chakula (cha ng'ombe 
ao frasi, &c., majani, manyasi, 
matisha), 

Proverb, n. methali, mfano wa 
maneno. 

Proverbial, a. -a Proverb ; (gener- 
ally known) -a kujulika na wote, 
-a kuvumika kote. 

Provide, v. toa, andaa, weka tayari, 
auni; (provide for) amuru mbele, 
tazamta mbele, -wa tayari kwa, 
wekea, akiba, andalia; (support) 
-wa riziki za, -wa akiba ya, -wa 
mali ya. 

Provided (that), conj. kwa sharti 
ya, kama, iwapo. 

Providence, n. Muungu, maongozi 
ya Muungu, amri ya Muungu, 
majaliwa ; (foresight) busara, ma- 
wazo ya mbele, kutasamia mbele; 
(thrift) kuweka akiba, kukata 
gharama. 

Provident, a. -enyi busara, -a kuta- 
samia mbele, -a kuweka akiba. 

Providential, a. -4 Providence. 

Province, n. (function) kasi, shu- 
ghuli, sehemu; (territory) inch, 
wilaya, jimbo(ma-); (class) sehemu 
ya mambo, aina, jamii. It is not 
my province, smo, 58 juu Yangu, 
st kazi yangu. The provinces, 
mashamba, miji midogo. 

Provincial, a. -4 mashamba, -a miji 
midogo; (countrified) -a kishenzi, 
-a kishamba, -gent. 

Provincialism, n. ushenzi, ugeni; 
(in speech) usemi wa kimashamba. 

Provision, n. madaraka, kufanya 
tayari ; (clause, agreement) sharti, 
maafikano. 

—— v. wekea chakula. 

Provisional, a.-a wakati kitambo, 
-a marra moja, si -a dayima. 

Provisions, n. vyakula, makuli, 
riziki; (for journey, Sc.) masa- 
rufi. 

Proviso, n. sharti, maafikano. 

Provocation, n. kukasirisha, jambo 
la kukasirisha. 


PROVOCATIVE 


809 


PUGNACITY 


Provocative, Provocatory, a. -a| Public, a. -a wazi wast, baini, -a 


kukasirisha; (causal) -a kutoza, -a 
kufanya. 
Provoke, v. kasirisha, ghairi, tia 
uchungu; (cause) fanya, -wa sa- 
babu ya, tosa, leta, Be provoked 
(take offence), fufuka. 

Provoking, a. -a kukasirisha, -ti- 
rire, 

Provost, n. mkuu [wa-]; (in Scot- 
land) #wali (ma-). 

Prow, n. gubeli, omo; (of small 
vessel) kikomo. 

Prowess, n. ushujaa, ujasirt, utha- 
bili, ugumu. 

Prowl, v. zunguka-sunguka | kama 
simba usiku), 

Proximate, a. -a karibu, -a pili 
yake, -a palepale. 

Proximity, n. kuwa karibu, kupa- 
kana, ujirani. 

Proxy, n. badala, wakili | ma-). 

Prude, n. mwenyi Prudery. 

Prudence, n. busara, fikara, hathari, 
utaratibu, akili. 

Prudery, n. kuwa na haya mno, 
kujivunia haya, ubaridi, 

Prudish, a. -enyi Prudery. 

Prune, n. (Tunda kama zambarau|. 

— v. kata | funguzia) malawi, 
chenga, pogoa, fyeka. 

Prurience, n. ng 0a, ufisadi, nyegi. 

Prurient, a. -4 Prurience. 

Pry, v. chungulia, peleleza, dadisi. 

Psalm, n. saburi. 

Psalmist, n. mfunga zaburi. 

Psalmody, n. jam: ya zaburi, 
kuimba zaburi, 

Psalter, n. kifabu cha Zaburi za 
Daudi. 

'Psaltery, n. [sese Ja kiyahudi). 

Pseudonym, n. jina la uwongo, jina 
la kubunika. 

Psychical, a. -a roho ya binadamu. 

Psychological, a. -2 Psychology. 


Psychologist, n. mwalimu wa 
Psychology. 

Psychology, n. (elimu ya mambo ya 
roho ya binadamu), 


Puberty, n. ubalihi, kuanza kuwa 
mtu mzima, kukomaa, upevu. 


wate wote; (official) -a serkali, 
Public affairs, mambo ya tatfa, 
mambo ya serikali, mambo yapa- 
sayo wote, mambo makubwa. 

Publican, n. mwenyi Public-house; 
(tax-gatherer) mtoza ushuru. 

Publication, n. kubainisha, kueneza 
habari, kutoa wazi; (book) ki; 
tabu, kutoa kitabu. 

Public-house, n. nyumba ya wageni 
[ya kukaribisha watu wo wote, 
pauswapo mvinyo, pombe, Sc.). 

Publicist, n. mwalimu wa sheria. — 

Publicity, n. uwazt, ubayana, kuju- 
likana. 

Public-spirited, a. -karimu, -paji, 
(-a kukumbuka watu wote, -a kue 
Jathili watu kuliko nafsi yake|. 

Publish, v. bainisha, tangaza, toa 
wazt, eneza habari; (of books, &c.) 
toa, piga chapa, tembeza. 

Publisher, n. mweneza habari; (of 
books) mtoa vitabu. 

Pucker, v. kunja, finya. 

Pudding, n. maandast, pudint. 

Puddle, n. kiziwa cha maji, kidi- 
mbwi [vi-). 

Puddling, n. (fama kutia matiko). 

Puerile, a. -tivirt, -a kitoto, -a ku- 
chezacheza, 

Puerility, n. utiriri, kuchezacheza. 

Puerperal, a. -4 uzazi. 

Puff, n. kishindo (cha pumuzi aa cha 
pepo]; (overpraise) maneno ya 
kusifu mno; (pastry) [maandas?]. 

— v. puliza kwa kishindo, toa [tia] 
pumuzi kwakishindo; (pant) tweta, 
kokota roho; (inflate) jaza (vimbi- 
sha kwa) hewa; (praise unduly) 
sifu mno, tembesa, angaza ; (make 
sweli) furisha. 

Puffy, a. -a kuvimba, -a kufura. 

Pugilism, n. maarifa ya kupigana 
konde. 

Pugilist, n. mpigana konde. 

Pugilistic, a. -a kupigana konde. 

Pugnacious, a. -gonivi, -a kutaka 
vita, -pigana/t, -kati. 

Pugnacity, n. kulaka vita, ushi- 
ndani. 


PUISSANT 


Puissant, a. -a enzi, -a nguvu kuu. 

Pull, n. mvuto, nguvu ya kuvuta, 
uwezo; (carrying on) mfulizo. 

r— v. vula, kokota; (pluck) chuma. 
Pull down, angusha, bomosha. 
Pull up, simamisha, (neut.) si- 
mama; (root up) #g’oa. Pull 
through, Jona, okoka. Pull a face, 
kunja uso, finya uso. 

Pullet, n. kuku mdogo, mtoto wa 
kuku, faranga | ma-}. 

Pulley, n. kapi |ma-), ayari. 

Pulmonary, a. -a kifua, -a pafu 
(ma- |), -a pumu. 

Pulp, n. (kitu kilicho chororo, kama 
nyamaya lundabivu kama ubongo |. 

Pulpit, n. mimbara. 

Pulpy, a. kama Pulp. 

Pulsate, v. pigupiga, puma, kutuma. 

Pulsation, n. kupigapiga, kupuma. 

Pulse, n. kupigapiga moyo, pigo la 
mshipa wa damu; (grain) nafaka. 
Feel the pulse, kanda mshipa. 

Pulverize, v. (fanya kama unga) 
Ponda, tua, saga. 

Puma, n. (nyama wa Amerika, 
kama simba |. 

Pumice, n. | jiwe jepesi, litokalo 
kafika Volcano}. 

Pummel, v. #4 n. = Pommel. 

Pump, n. bomba [ya kupandisha 
maji juu). , 

v. vuta kwa bomba; (question) 
hojihoji, dadisi. 

Pumpkin, n. (plant) mboga (mi- |); 
(fruit) boga (ma-). 

Pun, n. (meno la ubishi lenyi maana 
mbili), usum?. 
—— v. | chezea maneno, sema maneno 
yenyi maana mbili kwa ubishi). 
Punch, n. (mvinyo wa moto uliotiwa 
sukali, karafuu, 8c.|; (tool) [chu- 
ma cha kuchomea ao kuzulia|; (pup- 
pet) (mtoto wa bandia, kinyago). 

—— v. piga konde. 

Punotilio, n. #ufaratibu halisi, adabu, 
ustahifu. 

Punotilious, a. -eny# Punctilio. 

Punctual, a. -eny: Punctuality, 
sawa sawa | wakati |), barabara. Be 
punctual, kumbuka saa, si chelewa. 





810 


PURENESS 


Punctuality, n. kushika wakati 
wake, kuja kwa wakali wake, 
sawa sawa, barabara, -siochelewa. 
Punctuality is indispensable, sharti 
killa kazi kwa saa yake barabba. 

Punctuate, v. 47a Punctuation. 

Punctuation, n. (alama sa kulenga 
maneno, na kuonya vikomo, kama 
hisi (;,.%: )]. 

Puncture, v. choma (kwa sindano). 

—— n. kitundu |vi-). 

Pungenoy, n. uchungu, ukali. 

Pungent, a. -chungu, -kalt. 

Punish, v. athibu, rudi, lipa, atht- 
bisha. 

Punishable, a. -2 kustahili athabu, 
-a kupasiwa hukumu, haramu. 

Punishment, n. athabu, malipo, 
marudio. 

Punitive, a. -a kualhibu, -a athabu. 

Punkah, n. pepeo[ma-|kubwa, panka. 

Punster, n. mfanya Pun. 

Punt, n. (mashua ya mbau iliyo 
sawa chini, haina mkuku|. . 

—— v. endesha | mashua) kwa pondo. 

Puny, a. -dogo, thaifu sana, -Htovia. 

Pup, n. toto wa mbwa. 

——. v. saa | mbwa|. 

Pupa, n. (nyumba ao tundu la mdu- 
du) mdudu | wa-); (of bee) jana 
[ma-}. 

Pupil, n. mwanafunsi [wa-]; (of 
eye) mboni ya jicho, kiini cha 
Jicho, mwana wa jicho. 

Puppet, n. mtofo wa bandia. 

Puppy, n. = Pup, n. 

Purblind, a. nussu kipofu, macho 
thaifu. 

Purchase, v. nunna, pata kwa fetha, 
pata. 

—— n. kununua, ununuzi; (thing 
bought) (kifu kilichonunuliwa|), 
nunusi (ma-|; (instrument) che- 
mbuko la nguvu, chombo, egemeo, 
msaada. 

Purchaser, n. mnunuzi (wa-|. 

Pure, a. safi, -eupe, fasihi, -takatifu ; 
(unmixed) -#upu, tu, peke yake, 
halisi. 

Purely, adv. alts, haswa, tu. 

Pureness, n. kawa Pure. 


PURGATIVE 


Purgative, n. dawa la kuharisha 
ae kufungua choo, la kuendesha 
¢ 


Purgatorial, a. -2 Purgatory. 

Purgatory, n. (makali pa ahera pa 
kutakasia thambi ndogo|. 

Purge, v. fakasa, safisha; (clear) 
ondolea taka [hattya]; (evacuate) 
haresha. 

Purification, n. wutakaso; 
monially) weso, tohara. 
Parificatory, a. -a kutakasa, -a 

kutua. 

Purify, v. takasa, safisha, chuja; 
(ceremonially) exa; (correct) saki- 
hisha. 

Parist, n. fasihi [wa maneno, usemi, 
adabu, &c. |. 

Puritan, n. (watu walioshindana na 
Kanisa la Ingereza samani za 
Reformation, wakitafuta dini 
iliyo safi zayidi; mtu ajivunaye 
kuwa na dini safi). 

Puritanical, a. -2 Puritan. 

Puritanism, n. [mathehebu ya Puri- 


(cere- 


tan |. 

Purity, n. wtakatifu, kuwa safi, 
weupe; (ceremonial) fohara; (cor- 
rectness) ufasihi, uhalisi, ubora. 

Purlieu, n. kiunga |vi-). 

Purloin, v. iwa, nyang'anya. 

Purple, n. wekundu | kama zambarau 
mbivu); (royal) wasi la kifaume; 
(sovereignty) ufalme, enst. 

Purport, n. maana. 

Purpose, n. kusudi (ma-), kasidi, 
nia,shauri,mradi. Servea purpose, 
faa. On purpose, With the purpose, 
makusudi. He coughed on purpose 
(purposely), alijikohoza. o the 
purpose, -enyi njia, -a kufaa, -a 
maana. To small purpose, durre, 
isivyofaa. 

v. kusudia, asimu, taka. 

Purposeless, a. pasipo shauri, -a 
burre, -pumbafu, -batili. 

Purposely, adv. makusudi. 

Purr, n. (mvumi wa paka kwa 
furaha yake). 

—— v. foa Purr. 

Purse, n. kifuko (cha kutilia fetha ); 





311 


PUT 


(money) mali; (treasury) kasina. 
Make up a purse, changa fetha. 
Purse-proud, a. | mjivunia malt). 
Purser, n. karani wa fetha | katika 
manoware |. 
Pursuance, n. In pursuance of, 
Pursuant to, kwa kufuata, kwa. 
Pursue, v. (drive off) fukuza; (hunt) 
saka, winda; (follow) fuata, ki- 
mbilia ; (attend to, carry on) shika, 
dumia,fuliza; (aim at) taka, tafuta, 
tamani. ’ 

Pursuer, n, mfukusi, mkimbizi. 

Pursuit, n. utafuta, kutaka; 
(chase )ufukuso, ukimbizo; (occnpa- 
tion) kazi, mchezo | mi-), shughuli, 
mambo. 

Pursuivant, n. mjumbe | wa-), mta- 
ngulisi | wa-). 

Pursy, a. -/upt na -nene. 

Purulent, a. -enyz usaha. 

Purvey, v. patza chakula, nunulia 
chakula. 

Purveyor, n. mtoa chakula. 


‘Purview, D. £140. 


Pus, n. saka. 

Push, v. sukuma; (accelerate) Aim:- 
za,endesha mbio; (annoy) sumbua, 
sukumiza; (carry beyond bounds) 
ongeza mno. Be pushed for, sidiwa, 
sumbukia, shidda kupata, Push 
against, kumba. Push aside, Piga 
kikumbo, sukumia upande. Push 
past, peta karibu, ambaa. Push 
off, kumbisha. Push on, sogeza 
(ongeza) kwa nguvu; (nent. ) enda 
haraka, kasa mw Push 
questions, 40/tho/t. 

—— n. (in face) mdukuo; (with 
arm) msukumo, kikumbo. 

Pushing, a. -efesi, -pasi, hodari. 

Pusillanimous, a. -oga, thaifu, 
-nyonge, -enyt roho chache. 

Puss, Pussy, n. [yina la) paka. 

Pustule, n. kipele | vi-], upele | pele). 

Put, v. (p.t. za pf. t. Put) zia, weka. 
Put across, over, in front of, amba. 
Put a stop to, sta, komesha. Put 
about (ship), Azada. Be put about, 
sumbuka, hangaika. Put away, 
wekea mbali, weka akiba, chelesa, 


PUT 


ondosha; (a wife) achana na, 
faltkt. Put back, rudisha, (neut.) 
rudi, Put between the legs, fyasa; 
(of loin-cloth) piga uwinda. Put 
by, @; (as store) weka akiba. 
Put down, shusha, tua; (lessen) 
punguza; (stop) komesha, batilisha ; 
(write down) andika; (pay) lipa. 
Put forth (forward), toa, nyosha; 
(carryon) endesha, Putin, zmgiza; 
(in purse, pocket,&c.) /reézha ; (in the 
ground, ashes, leaves, &c.) vumbika. 
(come to shore) -ja pwani. Put 
in line, or in order, panga, funga, 
vatibisha. Put in mind of, £4- 
mbusha, fakamisha, Put off, 
(clothes, &c.) wwa, ondoa; (defer) 
weka, akhirisha, cheleza; (mislead) 
danganya; (leave shore) Zoka 
pwani, tweka. Put off on, suku- 
mista, kumbishta, Put on, (clothes, 
Sc.) vaa, valia, vika; (arrow on 
string, knife in belt, spectacles on 
nose) fachika; (on lap, knees, 
shoulder) pakata; (assign) amria; 
(employ) tumia; (attribute) suku- 
mia; (deceive) punja, danganya; 
(set to) Za katzka; (on the fire) 
teleka; (on a spit) Zunga kijilini. 
Put on guard, fakathirisha, onya. 
Put on trial, peleka hukumuni; 
(prove) jartbu. Put out, toa, ondo- 
sha; (extinguish) zima, stmisha ; 
(dislocate) stusha, fegua; (extend) 
nyosha, toa nje; (perplex) fathat- 
sha; (offend) ta uchungu, kasi- 
risha. Be put out, ona chuki, 
Jutuka. Put over, vukisha, 
abirisha; (defer) weka, akhirisha ; 
(make master of) weka juu ya, 
Sanya msimamizi wa. Putthrough, 
penyesha; (carry out) maltiza, 
fikiliza. Puttobed, /aza kitandani, 
laza, tueska. Put to death, fisha, 
ua. Put to (door), shindika. Be 
put to, sidiwa, sumbuka, fathatka. 
Put to flight, £:mbiza. Put to 
rights, Zengenesa. Put to sea, 
#weka. Put to the sword, chinja. 
Put up, (lodge) zwa, panga; (for 
sale) usa, tembeza; (set aside) weka; 


312 


QUADRANGULAR 


(pack) funga; (erect) simamisha, 
jenga; (game) stuska |kimbiza | 
nyama. Put up with, vumilia, 
stahimili, subiri. Put up to, 
erevusha, onya, tia hathari ya,eleza, 
fundisha. Put up for (apply for, 
ask work for), andikia jina. 

Putative, a. -Lothantwa lakini sivyo, 
-A UWONGO. 

Putrefaction, n. kwoza, uvundo, 

Putrefy, v. oza; (act.) ozesha. 

Putrid, a. -enyi kuoza, &c. 

Putridity, n. kioza, uvundo. 

Putty, n. (whiting) chaki. 

Puzzle, v. zusua, tatantsha, fatha- 
isha, shinda; (use puzzling lan- 
guage) fumba maneno. 

—— n. matata, kitendawili, fumbo. 

Puzzling, a. -a matata. 

Pygmy, n. kibeti [vi-], mbilikimo 

wa- |. 

peta, n. [ jengo la mawe, kama 
mapaa manne ya nyumba yaltyo 
sawa yote, (Ar.) haram); (pile) 
chungu ya mawe, chungu. 

Pyramidal, a. tama Pyramid. 

Pyre, n.chungu ya kuni | ya kusikia 
mtu). 

Pyrotechnic, a. -4 Pyrotechny. 

Pyrotechnics, Pyrotechny, n. | 4a- 
2: ya kufanya fataki, viberiti, ma- 
ngine ya molo|. 

Python, n. chats. 


Q 


Qua, con]. kwa kuwa. 

Quack, v. /ia [kama bata); (boast) 
Jivuna. 

—— n. mlio [wa bata]; (doctor) 
(mtu ajifanyaye mganga asijue 
dawa |; (impostor) ayart, mwongo. 

Quackery, n. dawa ya uwongo- 
uwongo, madanganya. 

Quadrangle, n. | sanamu yenyi pa- 
nde 'nne na pembe 'nne; (court) 
behewa kati ya nyumba, uwanja 
wenyi nyumba pande sole |. 

Quadrangular, a. kama 
rangle. 


Quad- 


QUADRANT 


Quadrant, n. (chombo cha kupimia 
kadiri ya kupanda jua ao nyota 
angani |. 

Quadrilateral, a. -enyi pande 'nne. 

Quadrille, n. (ngoma ya Ulaya ya 
kucheza watu wanane, wawili- 
wawili |. 

Quadroon, n. [mtu nussu mweupe 
NUSU mweust |. 

Quadrumanous, a. -enyi mikono 
minne [kama nyant}. 

Quadruped, n. | nyama yenyi miguu 
minne). 

Quadruple, v. zidisha marra "nne. 

Quaff, v. nywa kwa mashindo, 

gugumiza. 

Guagga, n. (nyama kama punda 
milia). 

Quagmire, n. (makali penyi maji 
na matope yametangamana chini, 
siwa baya la kutopesa watu). 

Quail, n. tomibo, tomboroko. 

— v. betema kwa hofu, shindwa 
na hofu, jikunyata kwa hofu. 

Quaint, a. -geni, ajabu, -a mtindo, 
-a peke yake, -a kuchesha. 

Quaintness, n. kuwa Quaint. 

Quake, v. Zelemeka, tapatapa. 

—— n. letemo (ma-). 

Quaker, n. [watu waliotengana na 
Kanisa kama A.D. 1650, wakazs- 
laja “ Marafiki, wakishika mathe- 
hebu zao wenyewe |. 

Quakerism, n. ([mathehebu ya 
Quakers}. 

Qualification, n. sifa, tabia, hali, 
akili, ruhusa, uwezo; (change) 
mageuzi, tofautt; (disparagement) 
UPUNGUO, kupunguza sifa, kusahi- 
hisha. 

Qualify, v. wezesha, stahtlisha, tolea 
ruksa | haki, sifa, uwezo); (alter) 
ve pungusa; (neut.) pata 

kuweza, kustahil:|. Be 
wie , faa, weza, stahili, -wa 
na akili, tumikana. 


In qualified 
terms, sé sana, kidogo. 
Qualitative, a. -a kuonya Quality. 
Quality, n. /abia, ginsi, jisi, Aina, 
sifa, cheo, cheo bora, A person of 
quality, mtu bora. 





813 


QUARTER-STAFF 


Qualm, n. kuchafuka tumbo; (scru- 
ple) uchungu, mashaka. 

Quantity, n. kiasi, kadri, cheo, 
wingi, ukubwa. 

Quarantine, n. (kuzuiwa mahali 
kwa sababu ya ugonjwa, watu 
wasiambukizwe), kifungo, kufu 
ngwa, kwarantine, 

Quarrel, n. ugomvi, matelo, tofauti. 

Quarrelsome, a. -g0mu:. 

Quarrelsomeness, n, ugomvi. 

Quarry, n. | fa kuvunja ao kuchimba 
mawe|, chimbo [ma-]; (prey) 
windo | ma-|). 

Quarryman, n. mvunja | wa- |), mawe. 

Quart, n. (kipimo cha Ingereza kama 
vibaba viwili, kisaga|. 

Quartan, a. -a killa siku ya "nne. 

Quarter, n. volo, sehemu ya 'nne; 
(sparing life) amani, kuachia 
(kuachiwa) maisha; (of a town) 
mtaa |mi- |; (direction) upande; 
(weight) ralfi asharini na nane. 
Three-guarters, kassa robo. Give 
quarter, achia adui aishi, -pa ama- 
ni, acha. Quarter dollar (half 
rupee),robo. WOuarterrupee (eighth 
of dollar), ¢hemunz. (Tas. Yuar- 
ters.) 

v. kata vipande vinne; (lodge) 
kalisha, -pa kituo na chakula. 

Quarter-day, n. siku ya robo mwa- 
ka. 

Quarter-deck, n. sielri, sitaha ya 
nyuma. 

Quarterly, a. -4 killa mwest wa 
tatu, -a marra "nne killa mwaka. 
Quarter-master, n. | msimamizi wa 
asikari kwa mambo ya chakula, 
nguo, vifaa, makao; (in ships) éa- 

haria msimamizi, serangi). 

Quartern, n. mkale mkubwa. 

Quarters, n. (lodgings) makao, kituo. 
Fore-quarters, Pande sa mbele (2a 





nyama). Hind-quarters, pande za 
nyuma. Head-quarters, makao ya 
Jemadari. 


Quarter-sessions, n. (baraza ya 
makalthi killa mwezi wa tatu}. 

Quarter-staff, n. gongo | ma- |, rungu 
[ma-}. 


QUARTETTE 


Quartette, n. [watu wanne waki- 
tmba pamoja, ao uimbo wao}. 

Quarto, n. (msahafu mkubwa 
kidogo|. 

Quarts, n. (jiwe gumu jeupe la 
kung aa\. 

Quash, v. komesha, tangua. 

Quasi, adv. kama. 

Quaver, v. tetemeka, tikistka. 

n. mitkiso; (ginsi moja ya 
sauli katika Music}. 

Quay, n. (soma la mawe pwant, ao 
la kutokeza baharini, pa kushushia 
shehena), diko |ma-|. 

Queen, n. malkiya, mkewe mfalme, 
Sultani wa kike. 

Queenly, a. kama Queen, -a ki- 
Jaume. 

Queer, a. -geni, -a ajabu, -a peke 
yake, -a ubishi, -a kuchekesha. 

Quell, v. komesha, zuta, tuliza. 

Quench, v. fuliza, zima, stmisha. 

Querulous, a. -a kuguna, -a kunu- 
ngunthka, -a kutokuwa ratht, -a 
huzuni. . 

Query, n. «/220, swali | ma-|J; (mark) 
(alama ya kuulisa, hivi ?). 

Quest, n. kutfafula, upelelezi. 

Question, n. swali [ma-], ulizo 
(ma-J; (subject of discussion) neno, 
kisa. Beg the question, 25a, danga- 
nya [kattka maneno|. Ask ques- 
tions, “/tsa, uza, toa maswali. 
Press with questions, hoj?, dadisi. 
Call in question, fanyia maneno. 
Be out of the question, ss weseka- 
na, si yamkini. Be in question, 
fanyiwa maneno. A_ burning 
question, (neno lenyi haraka ao la 
kubishaniwa, jambo litakalo kuka- 
zika upest|. Beyond question, 4a- 
kika, yakini, billa shaka. 

——  v. ulisa, dadisi, hoji; (doubt) 
onea mashaka, st sadiki sana. I 
question whether, sijui kama, sitha- 





ni, 

Questionable, a. (doubtful) -enyi 
mashaka, si hakika ; (not right) si 
-ema, si halisi, st barabba. 

Quibble, n. maneno ya kudanganya. 

—— Vv. danganya kwa maneno. 


814 


QUINTESSENCE 
ane iat a. udanganyifu (wa ma- 


nenoj. 

Quick, a. -epfest, -pest; (clever) ho- 
dari, -elekevu, -enyi akili; (living) 
hayt, -sima. 

n. nyama ya ndani, mshipa ; 
(inmost part) moyo, kiini. It 
touched him to the quick, #ka- 
mchoma moyoni. 

Quicken, v. Aimisa;' (encourage) 
amsha, tia moyo, tia nguvu; (give 
life to) kwisha, fufua. He quick- 
ened his steps, a/istdt kwenda 
upesi, alikazsa mwendo. 

Quicklime, n. (chokaa bichi isiyots- 
wa maji |. 

Quickly, adv. upesi, hima, haraka. 

Quickness, n. wepesi, haraka. 

Guicksand,n. (mchanga uliotanga- 
mana na maji usioendeka, kwani 
unavula chini, mchanga wa ku- 
topesa|). 

Guickset, a. 
miba. 

Quick-sighted, a. -cpest kuona, 
enyi macho. 

Quicksilver, n. zebaki (Ar.). 

Quid, n. (chewed betel, &c.) ufembe. 

Quiescence, Quietude, n. #fu/ivu, 
amani, kimya. 

Quiet, Quiescent, a. -fulifu, -pole, 
-nyamavu, -a amani, kimya, ma- 
kini. 

Quietism, n. [ufulivu wa rohoni). 

Quietly, adv. polepole, taratibu, kwa 
Saburt, kimya. 

Quietness, n. ufulivu, kimya, ma- 
kini, 

Guill, n. ubawa, ubawa wa kuandi- 


ta. 

Quilt, n. tandiko (la juu ya kitanda, 
nguo nene maradufu ). 

eal n. (tunda la Ulaya kama 

ra). 

Quinine,n.[dawalzhoma), kwinini. 

Quinguennial, a. -4 killa mwaka 
wa tano. 

Guinsy, n. ugonjwa wa kooni, jipu 
la kooni, kimio. 

Quintessence, n. [mafuta yaliyo- 
safika kwa kupika sana); (purest 





-& michongoma, -a 


QUIRE 
form) asili khaswa, nguvu hdlisi, 


ipeo. 

Quire, n. fungu la karatasi | karasa 
asharini na 'nne). 

Quirk, n. hila, madanganya. 

Quit, v. (leave) acha, toka katika, 
hama, ondoka katika; (acquit) 
achilia; (pay) lipa. 

a. -lioachtihwa, -Hookoka. Be 
quit of, ondolewa, okoka katika. 
Be quits, rithiana, patana, pana 
sawa. 

Quite, adv. kabisa,kamwe, halisi, pia. 
Quite as bad, -baya sawasawa. 
Quite so, ndivyo hivyo, ce wallah. 

Quittance, n. mafipo, kisasi. 

Quiver, v. Zelemeka, tikistka, tapa- 
tapa. 

—— n. tetemo [ma-]; (for arrows, 
&c.) podo. 

Quixotic, a. -@ wazimo, -pumbafu, 
-a kupotewa akili, -kuu, 

Quoit, n. pete ya chuma | ya mchezo). 

Quorum, n. kanuni, jamii | hesabu | 
ya kanuni. 

Quota, n. sehemu. 

Quotation, n. (maneno fullant ya 
kitabuni, ao yaliyonenwa na mtu 
mwingine zamani) mateusi, ma- 
dondoo, thtibast (Ar.); (price) 
kima, bet. 

Quote, v. [40a ao ingiza ao chagua ao 
tumia maneno ya mtu mwingine, 
ao ya kitabuni), dondoa, tumia 
maneno ya. 

Quoth (he, she, 1), v. asema,alisema, 
(asema, &c. ]. 

Quotidian, a. -a killa siku. 

Quotient, n. (in arithm.) [esadz 
ya kuonyesha marra ngapi katika 
mkasama (Division) J. 





R. 


Rabbi, n. (mwalimu wa kiyahudi). 

Rabbinical, a. -2 Rabbi. 

Rabbit, n. sungura, kisungura, ki- 
tungule, kititi. 

Rabble, n. |walu wengi wakifanya 
makelele ao jeuri ao uthia|), ma- 
kutano, watu wa ovyo, ghasia. 


315 





RAFFLE 


Rabid, a. -eny? wasimo. 

Race, n. shindano [ma-] la mbio; 
(swift movement) mwendo mpesi ; 
(swift current) mkondo wa mlo; 
(lineage) ujamaa, udugu, mbegu ; 
(division of mankind) Zaifa [ma-]. 

— v. shindana mbio, kwenda mbio. 

Race-course, n. vwanja wa kushi- 
ndania mbio. 

Race-horse, Racer, n. frasi wa ku- 
shindana mbio. 

Racing, n. mashindano ya mbio. 

Rack, v. nyosha kwa nguvu; (tor- 
ture) stusha maungo, athibisha vi- 
baya, umiza mno; (vex greatly) 
utht, onea, sumbua. Rack one’s 
brains, fikiri sana, tafuta shauri. 

n. (kitu cha kuathibisha watu 
vibaya kwa kustusha viungo; 
chuma chenyt meno; (frame) mbau 
senyt vipande vya kuandikia vitu 
ukutani). Go to rack and ruin, 
angamia kabisa, enda potelea, hari- 
bika sana. Be onthe rack, uthzka 
mno, shikwa na mashaka. 

Racket, n. |ubau wa kuchezea tufe) ; 
(disturbance) makelele, ghasia. 

Rack-rent, n. kodi. 

Racoon, n. (nyama kama komba 
mkubwa). 

Racy, a. -tamu, bora halisi. 

Radiance, n. mwanga, mwangaza, 
weupe, uzuri, nuru, wangafu. 

Radiant, a. -angafu, -a kungara,-a 
furaha, -enyt kianga cha uso. 

Radiate, v. toa | Tapanya, eneza, toka | 
nwu |moto) pande zote. 

Radiation, n. kuloa nuru, &c. (Taz. 
Radiate). 

Radical, a. -a awali, -a asili, -a kati- 
ba; (=Demooratic) ; (thorough, 
complete) halisi, kabisa, haswa. 

n.— Democrat. 

Radicalism, n. (mashauri ya Demo- 
crate |. 

Radish, n. (mboga kama figili). 

Radius,n.| #ussu ya Diameter, nussu 
ya mstari upitao kati ya duara 
(circle)}. 

Raffle, v. piga [pigia) kura kwa 
Setha. 





RAFT 


Raft, n. shapa [ma-], chelezo (cha 
mba zinefunganishwa pamoja |. 
Rafter, n. boriti; (for thatch) £0- 

mbamoyo (ma-]; (thin) pao [ma-). 

Rag,n. kitambaa [vi-]; (torn clothes) 
nguo mbovu. 

Ragamuffin, n. 
hafifu, maskini). 

Rage, n. hasira kali, ghathabu. 

— v. kasirika, ghathabika; (be in 
violent motion) chafuka. 

Ragged, a. -liotatuka, -bayabaya, 
bovu. 

Raging, a. -a kukasirika, -a kucha- 
Suka. 

Ragout, n. [maandasi ya nyama, 
yaltyokolewa sana). 

Raid, n. vita, kuleta vita, shambulio 

ma-\. 

—— v. letea vita, leka. 

Rail, n. mii [mt-, wa juu ya nguzo|, 
papi, kipande, ufito | fito); (iron) 
[chuma cha njia ya gari la moshi); 
(railway train) gari la moshi; 
(bird) (ndege ya maji). 

v. sungusha ua wa mifi; (use 
bad language) #ukana, toa ma- 
Lust. 

Railing, n. wa wa mili (wa chuma); 
(bad language) matukano, matust. 

Raillery, n. thihaka, kucheka. 

Railroad, Railway, n. [ta ya 
magari ya moshi) relwe. 

Raiment, n. nguo, mavazi. 

Rain, n. mvua; (showers) manyunyo; 
(wet season) masika. Lesser rains, 
mvua ya mwaka. 

v. nya; (issue abundantly) zoa 
(toka) wingi wa. 

Rainbow, n. upindi wa mvua. 

Rain-cloud, n. gktubari [ma-). 

Rain-gauge, n. | chombo cha kupimia 
mvua |. 

Rainy, a. -a mvua nyingi. 

Baise, v. inya, pansa, paaza, tweka, 
nyanyua, pandisha, kwesa; (col- 
lect) kusanya, changa; (grow) 
otesha, salisha; (produce, make) 
fanya, fanyiza; (increase) ongeza ; 
(strengthen) ¢hubutisha; (excite 
amsha, harakisha; (bring to life) 


[mtu mnyonge, 








816 


RANCOBROUS 


huisha, fufua; (of money) pata; (in 
price) Awesa, pandisha; (make 
stand) simamisha; (dignify) Zuku- 
za; (of voice) palisa; (remove) 
ondoa, ondokesha. Raise a siege, 
vunja masingiwa, acha vita. 

Raisin, n. zabibu kavu. 

Rajab, n. jumbe [ma-, wa kihi- 


tj. 

Rake, n. | jembe lenyi meno la kuko- 
kolea taka); (slope) sznamisi ; 
(debauchee) mfisadi, mwasherati. 

v. fumia Rake | jembe la meno); 
(collect) kusanya ; (view) angalta ; 
(slope) zzama, enda mshathal:; 
(fire on) pigia mizinga | merikebu 
mbele na nyuma, si mbavuni). 
Rake up, chocheleza, vumbilia, 
paliliza. 

Rakish, a. -fenda asheratt, -sinifu. 

Rally, v. (restore order, &c.) rudi- 
sha, tengeneza, ondolea hofu, tia 
moyo; (regain order, &c.) jirudia, 
pata moyo, rudishiwa ; 
(make fun of) folea ubishi, cheka. 

Ram, n. kondoo mume; (of war-ship) 
mdomo wa manowari; (hydraulic) 
(mtambo wa nguvu sana, shinikizo 
la kusukumia mastto). 
— v. (a charge) shindtlia, shindt- 
ka; (a ship) ponda mbavu. 

Ramble, n. matembezi, masunguko. 

—— v. tembea, zunguka; (be crazy) 
potewa na akili, payuka. 

Rambling, a. (crazy) -a kupayuka, 
-a kichaa; (irrelevant) -sio maana, 
-puzsi. ; 

Ramification, n. maeneo; (part, 
branch) sehemu. 

Ramify, v. (spread) enea; (branch 
out) gawanytka. 

Rammer, n. mti wa kushindilia, 
mchi (mi-). 

Rampant, a. kupita kiasi; (ragin 
-kalt mno, -a ghathabu nyingi. 8) 

Rampart, n. boma | ma-|. 

Ramrod, n. mdeki | mi- |. 

Ran, p. t. ya Run. 

Rancid, a. -liochachuka, -kals. 

Rancidity, n. ukali, kuchachuka, 

Rancorous, a. -4 Rancouwr. 








RANCOUR 


Rancour, n. ukali, uchungu, ma- 
chukio. 

Random, a. -4 bahati, -a nasibu, 

. ovyo, shelabela, twesavyo, vyo vyote. 

At random, kwa bahati, &c. 

Rang, p.t. ya Ring. 

Range, n. (line) safu ; (series) jamii ; 
(fireplace) meko ya chuma ; (reach, 
extent) eneo, kadiri; (walk) mate- 
mbezi ; (space) nafasi; (compass) 
miupo (wa lisast ya mzinga, bu- 
nduki, &c.|; (distance) urefu [wa 
kufikia kitu ao mahali). Range of 
mountains, mzlima, milima mengi. 

v. sunguka, tembea, potea; 
(arrange) fanga, andika, tengene- 
sa; (pass over) pifza; (extend) 
enea, wa na eneo (cheo, kadiri, 
hesabu |. 

Ranger, n. | msimamizi wa shamba 
la serkali |. 

Rank, n. daraja, cheo, usheha ; (row) 
safu; (high rank) cheo kikubwa, 
daraja bora. The ranks, Rank and 
file; asikari, He has risen from 
the ranks, alikuwa mdogo sasa 

mkubwa. 

v. weka; (arrange) Zengeneza, 
panga; (be placed) wekwa, hesa- 

bwa, -wa na sifa (cheo, hesabu |. 

— a. -kuza, -kubwa mno, -ingi 
mno, -a kupita kiasi; (strong- 
smelling) -a kunuka. A rank 
idler, mvivu kabisa. A rank liar, 
mwongo sana. 

Rankle, v. choma moyo, tia uchungu, 
waka. 

Ransack, v. Zeka; (search) tafuta 
killa mahali. 

Ransom, n. ukombozi (| ma- ), fidia. 

—— v. komboa, fidi. 

Rant, n. makelele, domo, maneno, 
upuzi. 

—— v. figa domo, toa maneno me- 
ngi, toa makelele ya upuzi. 

Ranter, n. mpiga domo, &c. (Tas. 
Rant, v.). 

Rap, v. bisha, gonga, piga. 

—— n. pigo, shindo |ma-|. Not 
worth a rap, hazfaé neno. 

Rapacious, a. -a kuleka, -a kula, 








317 


BRASH 


-a kutamani, -a jeuri, -a tamaa, 
~-kalt. 

Rapacity, Rapaciousneas, n. kuwa 
Rapacious, /amaa ya mali, jeuri. 

Rape, n. jeuri, kufanyia mwanamke 
Jeuri, kubikiri. 

Rapid, a. -cfesi, -a kwenda upesi, -a 
haraka, -a mbio. 

—— n. | maji ya kwenda kaskas, ma- 
telem'ko |maboromoko) ya maji, 
mkondo wa nguvu|. 

Rapidity, n. wepesi, haraka. 

Rapidly, adv. upesi, hima, mbio. 

Rapier, n. upanga | mwembamba). 

Rapine, n. kufeka, jeuri. 

Rapper, n. (chuma cha kubishia 
mlango). 

Rapt, a. -Jiochukuliwa na furaha, 
-a furaha nyingi, -a fikara nyingi, 
-a kushindwa moyo. 

Raptorial, a. (ndege| -enyi kuka- 
mata na kula nyama. 

Rapture, n. furaha nyingi | kama ya 
kuingia peponi |, hali ya heri. 

Rapturous, a. -2 Rapture. 

Rare, a. (precious) -a tunu, ajabu; 
(scarce) -a shidda, -chache; (very 
excellent) dora, -sio na kifani. Be 
(become) rare (e.g. of a visitant), 
ghalika. It is a rare specimen, 
shidda, shidda kupatikana, tunu. 

Rarefaction, n. [hewa)}. kuwa haba, 
kuwa nyembamba. 

Rarify, v. (fanya haba, pungusia 
uzito ao wingi wa hewa, Sc.). 

Rarity, n. funu, hedaya, asisi, aja- 
bu; (scarceness) kuwa haba, ucha- 
che. It is a great rarity, shtdda 
sana kupatikana, imeghalika sa- 
na, 

Rascal, n. [mtu mwenyi labia mbaya 
kabisa), mragai |wa-), mshari 
[wa-], baa [ma-]. 

Rascality, n. ubaya, uragas. 

Rascally, a. -daya, -ovu. 

Rash, n. vipele. 

——a. -a kujthatirisha burre, jastre, 
enyi moyo mgumu; (precipitate) 
-a harara, -epesi; (dangerous) -a 
hatari sana; (foolish) -jinga, -a 
ujinga. 


RASHER 


Rasher, n. (kipande cha nyama ya 
nguruwe |. 
Rashly, adv. Awa kutokumbuka ha- 
tart, kwa ujinga, billa kufikiri, 
Rashness, n. ujastrt, kuingia hata- 
vrint burre, harara. 

Rasorial, a. (ndege | -enyt kupekua, 
kama kuku, 

Rasp, n. tupa [la kulainisha mtz), 
kungu. 

——Y. paruza; (vex) lia uchungu, 
kasirisha. 

Raspberry, n. (Tunda dogo la Ulaya). 

Rat, n. fanya ; (large, Zanzibar) d2- 
ku 


Ratable, a. -a kutoa kodi. 

Rate, n. mwendo; (tax) kodi, ushuru; 
(price) kima, thamani; (degree) 
kadiri, kiast, kanuni; (of ships) 
namna, aina. At any rate, haku- 
na buddt, iwayo yote, hakika, kwa 
killa hali, sharti. 

— v. karipia, kemea; (fix value of) 
kadirisha, amria kiasi [kadirs, 
kodi|. 

Ratepayer, n. mtoa kodi. 

Rather, adv. (moderately) 4zdogo, st 
sana; (preferably) zayidi, afathals. 
I should rather go, napenda kwe- 
nda, afathali niende. 1 had rather 
not, sipendi mwenyewe. 

Ratification, n. (approval) ukubaii, 
thins, usahihi; (confirmation) ka- 
kika, kuthubutisha. 

Ratify, v. tia tthint, sahihisha, tia 
hakika, thubutisha. 

Rating, n. kadiri ya kodi | ya ijara|. 

Ratio, n. kadiri, ginsi ya kuwiana. 

Ratiocination, n. kuloa hoja (| saba- 
bu), kuhakiki kwa akili, kutumia 
akili. 

Ration, n. posho [ma-], chakula cha 
killa siku, pauni. Give rations to, 
Put on rations, poska. 

Rationale, n. macleso, sababu, hoja, 
shauri. 

Rationalism, n. | kusema, “kufuata 
akili sa binadamu, wala si tmani 
ya Muungu, ndio salamu|.' 

Rationalist, n. ashikaye Rational- 

sm. 


318 


RAW. 


Rationalistic, a. -¢ Rationalism. 

Rationality, n. kuwa na akili, kult- 
ngana na akili, akili. 

Rationalize, v. (eleza kwa ginsi ya 
akili za binadamu). 

Ratlin, n. | kamba ndogo ya ngazi za 
kupandia mlingote merikebuni). 
Ratten, v. (nyang'anyia fundi uyo- 

mbo vyake |. 

Rattening,n. |kumnyanganyia fundi 
vyombo|. 

Rattle, v. alika-alika, lia (liza) ka- 
ma kayamba; (of talk) sema hima- 
hima, kimbiliza maneno; (of 
motion) enda mbiombio. 

n. vipande vya kualikia, ka- 
yamba, kigoma, chapuo cha mtoto. 
Rattlesnake, n. (nyoka ya sumu 

kwa Amerika). 

Ravage, v. fecha, haribu, kumba. 

Ravager, n. mharabu, mwenyi ku- 
teka. . 

Ravages, n. mathara, uharibifu, 
hatari, hasara. . 

Rave, v. fanya (nena) kama mwe- 
nyi wazimu, fanya kishetani, paya- 
paya, payuka, -wa na pepo. 

Ravel, v. (undo) fumua, tatanua, 
(entangle) satantsha. 

Raven, n. (ndege wa Ulaya kama 
kunguru kubwa\. 

[ fanya kama nyama wa mwi- 
tu), toa ukali Tudafi, uharabu |). 
Ravenous, a. -enyi njaa kuu, -a 

kula yo yote, -laji. 

Ravine, n. bonde | ma-), shimo (ma-1, 
genge[ma-\, , 

a. -enyi wastmo. Raving 
madness, shetani, mahoka, pepo. 
Ravish, v. chukua (mwanamke | kwa 
nguut,tendea jeuri, bikirs; (charm) 
shinda moyo (akili) kwa furaha 

kuu, shangaza mno. 

Ravishment, n. kuchukua kwa ngu- 
vu ; furaha kuu ya kushinda moyo. 

Raw, a. -bichi ; (bare) -tupu, wasi; 
(weather) baridi ; (inexperienc d) 
-finga, -2uau. Raw material, | vet 
vyenyi hali ya asili visivyofanyiswa 
na fundi bado), Raw recruit, ast- 
kari mjinga. 





—— Y. 


RAW-BONED 


Raw-boned, a. (animal) gofu Za 
nyama, mafupa wast. 

Rawness, n. kuwa, Raw, ubichi, 
ujinga, UZUSU. 

Ray, n. mwanga, mwangasa, ki- 
anga, (kama kishale cha nuru]; 
(point) ncha, pembe. 

Raze, v. angusha, bomosha, haribu 
kabisa. 

Razor, n. wembe (ny-|. 

Rasgor-strop, n. kinoo cha wembe. 

Reach, v. fika, fikia, pata, patia, 
enea hatta; (extend) nyosha mko- 
no, toa mkono; (hand, pass) Zoa 
efa) kwa kunyosha mkono; (at- 
tain) fata; (make effort) jiza- 
hidi. Reach up, nyanyua mkono, 
inua, chuchumia. 

— n. kunyosha mkono; (extent) 
enco; (capacity) #wezo,nguvu, aki- 
/t; (open space) makali wazi, 


peupe. 

React, v. | tendewa na tendea nguvu), 
rudisha hali, geuzana, rejeana. 

Reaction, n. uvejeo, kurudia hali ya 
kwanza; (mutual) Augeuzana. 

Reactionary, a. -a Reaction, [-a 
kutaka rudia hali ya kwansa; 
(revolutionary) -a kufaka maasi). 

Read, v. (p. t. na pf. t. Read) soma, 
soma wazi, soma kilabu, taalz ; (un- 
derstand) fahamu, tambua ; (be in 
writing) onekana | kwa kusomwa ao 
katika kitabu). it will read well, 
ikiandikwa itapendeza, 

—— a. -enyi elimu, -enyi kusoma. 
Well read, Widely read, Deeply 
read, -/tosoma sana, mwana Vyuo. 

Readable, a. -/amu kwa husoma, -a 
kupendeza, -a kusomeka. 

Reader, n. (mwenyi kusoma vitabu 
msomaji |wa-), mwenyi kasi ya 
kusoma kanisani; (lesson-book) 
kilabu cha kujifunzia kusoma). 

Readily, adv. marra moja upesi, 
rahisi. 

Readiness, n. wepesi, welekevu ; 
(preparedness) kuwa tayari. Be in 
readiness, -wa fayari. 

Reading, n. kusoma vitabu ; (style 
of) ginsi ya kusoma; (in public) 


319 


REALTY 


kusoma wazi mbele ya watu ; (text) 
maneno yenyewe ya kilabuni. 

Reading, a. -4 kusoma sana, -a ku- 
taalt. 

Reading-book, n. kitabu cha kuji- 
Junsia kusoma. 

Reading-room, n. chumba cha kuso- 
mea, chumba cha vitabu. 

Readjust, v. tengenezsa tena, linga- 
nisha marra ya pili. 

Readmit, v. karibisha tena, ingiza 
marra ya pili. 

Ready, a. fayari ; (quick) -fest, -lekc- 
vu; (easy) rahisi ; (athand)£arzdu. 
Ready money, fetha mkononi, 
taslimu, nakudi, Ready market, 
tamaa tele. Make ready, andaa, 
satiti, weka tayari. 

Ready-made, a. [(-Hokwisha fanyi- 
zwa layart), tayari. 

Reagent, n. | kifu chenyi kugeuza ao 
kujaribia kitu mwenzake |. 

Real, a. -4 hakika, -a kweli, halisi, 
sahihi, -a asili, -liopo. Real 
property, (mali ststzochukulika, 
Be manana yamawe, 
&c. ]. 

Realism, n, (kusema, ‘Hatta vistvyo- 
onekana, yawazikana tu (haki, we- 
kundu, raha, &c.) ni vitu, ni vye- 
nyi hakika, st mawazo tu ;' ao ku- 
sema, “Vitu tuvionavyo, ndivyo 
hakika vilivyo navyo”). 

Realist, n. asiikaye Realism. 

Realistic, a. -2 Realism. 

Reality, n. aktka, &c. ( Tas. Real). 

Realizable, a. -a kumalisikana, -a 
kupatikana, -a kufanyikana, -a 
kusadikiwa, &c. (Tas. Realise). 

Realisation, n. Lumalizsa, &c. ( Taz. 
Realize). 

Realise, v. (execute) maliza, limiliza, 
fkiliza; (get) pata; (produce) fa- 
nya, fanyisa; (grasp) -ona kuwa 
kweli, sadiki, amins, fahamu mo- 
yont; (property) uza kwa fetha. 

Really, adv. kweli, hakika, haswa, 
kabisa, 

Realm, n. milki, ufalme, inchi; 
(matters) mambo; (class) aina. 

Realty,n. | mali isiyochukulika, nyu- 


REAM 


mba ya mawe, shamba, &c., st ka- 
ma fetha, nguo, pambo la nyumba). 

Ream, n. | fungu la karatasi, karasa 
480 

Bdanimato, v. kuisha, fufua; (ral- 
ly) amsha, tia moyonanguou. . 

Reap, v. vuna, chuma; (obtain) 
pata, pewa. 

Reaper, n. mvunaji [wa-], mvuni. 

Reappear, v. onckana tena, tokea 
marra ya pili; (on further side) 
tumbusa, 

Reappearance, n. matokeo ya pili, 
kurudi, kuonekana tena. 

Reappoint, v. = Appoint marra ya 
pili (tena). 

Reappointment,n. = Appointment 
ya marra ya pili. 

Rear, n. upande wa nyuma,kinyume. 
Bring up the rear, fuatana wa 
mwasho, 

—— a. -a nyuma, -a mwisho. Rear 
guard, asikari wa nyuma, walinzi 
wa nyuma. 

—— v. simamisha, simikisha, inua, 
pandisha; (build, construct) jenga, 
fanyiza ; ‘(bring up a child) Za; 
(animals) fuga, lisha, chunga; 
(plants) panda, otesha; (of horse) 
simama |kwa miguu miwilt ya 
nyuma). 

Rearing,n. kusimama,kusimamisha, 
Sc. (7as. Rear, v.); (training) 
malezi; (of animals) mfugo, kuchu- 
nga, kulisha. 

Rearrange, v. gtusa taratibu, tu- 
ngua, pangilia. 

Rearrangement, n. magtusi, mada- 
raka mapya. 

Rearward, adv. kwa nyuma, ki- 


nyume. 

Reason, n. (intellect) 24:/7; (ground, 
motive) sababu; (sense) maana ; 
(truth) kweli; (fairness) haki; 
(right) adi/:; (reasoning) kutumia 
akili,hoja. By reason of, kwa sababu 
. ya, kwa ajili ya, kwa maana ya. 

—— v. (argue) hojtana, jadiliana, 
toa sababu (hoja); (use intellect) 
tumia akili, fikiri, waza. Reason 
with, os. 


820 


RECAPITULATE 


Reasonable, a. -a akili, -suri, -pole, 
-a haki, -a kweli. 
Reasoner, n. mtoa hoja, mleta saba- 


Reasoning, n. (argument) hoja, ku- 
hojtana, majadiliano; (intellectual 
process) kutumia akili, kufikiri, 
fikara, mawazo. 

Reassemble, v. kusanya [kutans- 
sha) marra ya pili; (neut.) kutans- 
ka |kusanyika | tena. 

Reassert, v. sema marra ya pili. 
Reassure, v. rudishia moyo, ondolea 
mashaka, tumaintsha, -pa moyo. 
Robaptism, n. Baptism marra ya 

pili. 

Renaptise, v. Baptize marra ya 
pili. 

Rebatement, n. ufunguo, kukata. 

Rebel, v. asi, katifu: 

n. mwasi | wa- |). 

Rebellion, n. maasi, 

Rebellious, a. -asz, -kaidi, halifu. 

Rebind, v. (p.t. na pf. t. Rebound) 
tia jelada marra ya pili, jelidt 
tena. 

Rebound, v. rudi nyuma, rudishwa 
nyuma, ruka tena. 

Rebuff, v. jibta vikali, vunjia ma- 
neno, suilia maneno, kataa. 

—— n. jibu kali, kanyo, kikanyo. 
Give a rebuff to, vunja sso. 

Rebuild, v. (p. t. #a pf. t. Rebuilt) 
jenga tena, fanyiza marra ya pili. 

Rebuke, v. laumu, onya; (check) 
suia, nyamasisha, 

— n. laumu, onyo, neno kali, ma- 
gombest. 

Rebut, v. sana, kanya, kataa, onya 
UWONGO, 3 neno. 

Recaloitrant, a. -kaidi. 

Recall, v, z/a tena, rudisha, amuru 
kurudi ; ; (an order) tangua [amt 
ya kwanza|; trenreen unsay) gess- 
sa, rudisha; (remember) fahamu, 
kumbuka, fufua, kumbusha. 

Recant, v. jtkania maneno ya kwa- 
naa, geuza (rudisha |) maneno, tubu. 

Recantation, n. kujikania maneno 
ya kwanza, toba. 

Reoapitulate, v. sumulia marra ya 





RECAPITULATION 821 


RECKON 


pili, eleza kwa maneno machache, | Recess, n. mahali pa ndani, pembe, 


jumlisha. 

Recapitulation, n. kujumlisha ha- 
bari, muhtasari. 

Recapture, v. ‘waa marra ya pili, 
kamata tena. 

—— nn. kutwaa | kutwaliwa) marra 
ya pili, Sc. 

Recast, v.(p. t. na pf. t. Recast), 
(metal, &c.) mimina katika katibu 
marra ya pili, subu tena; (alter) 
Janyiza wingine; (an account) 
hesabu tena. 

Recede, v. enda nyuma, rudi; (of 
water) -#wa. Recede from, acha, 
ondokea, 

Receipt, n. kupokea, kulelewa ; (for 
money) att, stakabalhi, wasili; 
(income) mapato, uchumi, wasili ; 
(prescription) kat: ya tabibu, hati 
ya dawa; (for cookery) zaarifu, 
habari. — 


rt. 
— v. sahthisha | hati ya fetha). 
Receive, v. pokea, letewa, karibisha, 
kubali; (get) pata, pewa, liwa; 
(feel) ona; (contain) weka. 
Receiver, n. (mwenyi kupokea, &c. ; 
chombo cha kuwekea vitu). 
Recension, n. kusahihisha kitabu ; 
kitabu kilichosahihishwa. 
Recent, a. -pya, -a siku hisi, -a 
karibu. 
Recently, adv. siku hist, karibu, si 
zamani, juzi , JUSIJUSI. 
Receptacle, n. (chombo, chumba, 
mahali, &c., pa kuwekea vitu, 
kama mfuko, kikapo, kasha, cho- 
mbo, chumba, ghala, &c.}. 
Reception, n. kupokea, kukaribisha, 
kukubali, kuletewa ; (of guests, &c.) 
baraza, karamu, mkutano, kuka- 
ribisha, kusalimu; (acceptance) ) 
ukubali. Holda reception, darész. 
He had a warm reception, alipo- 
kewa kwa furaha, alishangiliwa. 
Receptive, a. -a kupokea, -a kuweka, 
-@ kufahamu; (of the mind) 
-sthist, epesi, -fahamifu, -a kutaka 
maarifa. 
Beceptivity, n. kuwa Receptive, 
usikizi, wepesi, ufahamifu, 


Reckon, v. #esabu, ¢ 


tundu; (ina wall) skubaka | ma-), 
kidaka [vi-|; (holiday) siku za 
kucheza, wakati wa kulikizwa, 
kuachiwa kazi; (withdrawal) kuru- 
di nyuma, kujitenga, kupunguka ; 
(of tides) kupwa. 

Recherché, a. -24ri sana,-a mlindo, 
-teule, haba. 

Recipe, n. (cheti cha dawa, taarifu 
ya kufanyiza dawa ao kupika 


vyakula ). 
Recipient, n. mwenyi kupokea 
(kulelewa, kupewa). 


Reciprocal, a. -a kubadili ,-a kulipa, 
-a kupana, -a kurudisha, -a wao 
kwa wao, -a -enyewe kwa -enyewe ; 
(in comp.) -ana. Reciprocal 
affection, upendano. Reciprocal 
action, Autfendana sawa sawa, 

Reciprocally, adv. kwa ginsi ya 
kutendana ( Tas. Reciprocal). . 

Reciprocate, v. pana, tendana, onea- 
na, badili ; (return) lipa, rudisha. 

Reciprocation, n. kubadili, &c. 

Reciprocity, n. Autendana sawa 
sawa, usharika, 

Recital, n. kunena, kusoma, kusi- 
mulia; (narrative) habart, kisa; 
[mtu mmoja kusoma kuimba, .ao 
kupiga ngoma, illi kufurahisha 
wenzake). 

Recitation, n. kusema, kusoma, Scc. 
(7as. Recite). 

Recitative, n. (maneno ya ginsi ya 
Recitation|). 

Becite, v. sema, nena, soma; (repeat 
by heart) kumbuka, sema kimoyo 
[Awa moyo); (narrate) simulia, 
nena, toa habari ya; (publicly) 
soma mbele ya watu. 

Reck, v. angalia, Jthathars, ogopa. 

Reckless, a. jahilt, -jasiri, -a kuji- 
hatirisha burre, -kavu wa macho, 
billa hathari, -potofu. A reckless 
fellow, min wa kujtendea. 

Recklessly, adv. b:/la hathars, kwa 
mjinga, burre, Ovyo. 

Recklessness, n. kuwa Reckless, 
upotofu, upumbafu ujahili. 

rs (class) 


Y 


RECKONING 


-tia, weka. Reckon on, amini, 

sadiki, tegemea ; (expect) sasamtia. 

Reckoning, n. hesabu, idadi, ma- 

lipo; (of ship) [Aesabu ya mwendo, 

mdjira|. Be out of reckoning, 
é 


potea. 

Reclaim, v. rudisha; (tame) fuga; 
(civilize) ongoza, adilisha, geuza 
kuwa -ema |-ngwana), staara- 
bisha; (cultivate) fanya mashamba, 

yeka 


fyeka. 

Reolaimable, a. -a kurudika, -a 
kuongoka. 

Reclamation, n. kurudisha, Sc. 
(Zaz. Reclaim). 

Recline, v. inama, lala; (lean on) 
egemea; (lie at ease) /andawaa, 


Jinyosha. 
Recluse, n. mfa'wa, mtu wa pekee, 
ajttengaye na ulimwengu. 
Recognition, n. kulambua, ufa- 


hamu; (acknowledgement) mwa- 
ngamo; (gratitude) ushukuru. 

Recognizable, a. -a kutambulikana. 

Recognisance, n. sama Recogni- 

' tion; (engagement) sharts, ahadi. 

Recognise, v. tambua, fahamu, jua, 
baini; (acknowledge) ungama, 
kiri, kubali ; (show gratitude for) 
shukuria, lipa. 

Recoil, v., rudi nyuma; (shrink 
from) epuka, kimbia, shtuka. 

—— n. kurudi nyuma, mshtuko. 

Recollect, v. kumbuka. fahamu ; 
(oneself) jirudia; (collect again) 
kusanya lena | marra ya pili |. 

Recollected, a. -a fikara, -tulivu, 
-2 kiasi. 

Recollection, n. ukumbuko, ufa- 
hamu; (thing recollected) jambo 
lililokumbukwa, jambo lililopita. 
Within my recollection, katika 
zamani sangu | maisha yangu |. 

Recommence, v. ansa tena, anzisha 
marra ya pili. 

‘Recommencement, n. mtwanso wa 

| pili, kuanza tena. 

Recommend, v. sifu, pendekesa ; 
(commit) weka. 

Recommendable, a. -a sifa njema, 
“CMB, GMI. 


322 


RECOVERABLE 


Recommendation, n. sifa njema, 
kupendekeza ; (charge) maagtzo. 
Recommendatory, a. -a kusifu, -a 

kupendekeza. 

Recompense, v. /ipa, jazt, tusa, -pa 
zawadi. 

—— n. malipo, ijara, tuso, jase, 
thawabu, zawadi, }, wokozi, 
ukombozi (Tas. Reward). 

Reconcilable, a, -a kupatana, sa- 
wa. 

Reconcile, v. patanisha, selehisha, 
rithisha, tuliza, tengenesa, ondoa 
tofauti, fanya sawa, sawasisha. 

Reconciliation, n. kuse/chisha, 
kufanya amani, kufanya sawa; 
(harmony, concord) mapatano, 
urathi, urafiki, amani. 

Recondite, a. -a siri, -a fumbo, 
-gumu, -siotambulikana. 

Reconnaissance, n. upelelezi. 

Reconnoitre, v. feleleza, chungulia, 
kwenda kutazama inchi ya adui. 

Reconsider, v. fikiri tena, rudia, 
singatta. 

Reconsideration, n. kufikiri | kuji- 
kirika) marra ya pili, usingatifu, 
kurudia. 

Reconstruct, v. jenga tena, fanyisa 
marra ya pili, geuza. 

Reconstruction,n. kujenga tena, &e. 

Record, n. kabari | silisoandikwa)|, 
tarths; (memorial) kumbukumbu ; 
(best of its kind) kipeo. Beat 
(break, cut) the record, shinda 
ote pia, pitilia mbali. 

andika habari ya, andika, 

Recorder, n. mwandishi, katibu. 

Recount, v. sumulia, eleza, hubiri; 
(count again) #esabu marra ya pili. 

Recoup, v. /ipa. 

Recourse, n. Have recourse to, 
kimbilia, taka msaada wa, tumia, 
Jaribia, rejea. 

Recover, v. jipatia tena, jirudishia, 
pata tena |tliyopotea |) ; (get well) 
pona, pata nafuu; (get one’s due) 
pata (iliyo haki, kama deni); 
(cover again) funika tena. 

Recoverable, a. -a kurudika 
kupatikana tena. 


——— YF, 


» 


RECOVERY 


Recovery, n. kujipatia tena ; (cure) 
kupona. 

Recreant, a. kafiri (mar), -wongo, 
-0ga, -nyonge. 

Recreate, v. umba tena, fanyiza 
marra ya pili, 

Recreation, n. mchezo, maburudisho, 
mazungumzo, maongezi, furaha, 
tafaruji. 

Recreative, a. -4 mchezo, -a kutia 
afya, -a kuburudisha. 

Recriminate, v. gomba, gombana, 
lipa, rudisha maneno makali. 

Recrimination, n. kugomba, &c, 
(Zaz, Recriminate). 

Recriminative, a. -a kugomba, &c. 

Recruit, v. (changa asikari wapya |; 
(repair) ta (rudisha) nguvu; 
(rest) pumzika, pala afya, pata 
nguvu, punga hewa. 

—— n. asikari mjinga. 

Recruiting, n. [Autafuta watu kuwa 
asikari, kuchanga asikari). 

Rectangle, n. (sanamu yenyi pande 
"ane na pembe zote za madai. 

Rectangular, a. kama Rectangle, 
enyi pembe zake za mraba. 

Rectification, n. kufengeneza. 

Rectified, a. -/tosafika sana, liotenge- 
nezwa. 

Reotify, v. tengeneza, sahihisha. 

Rectilineal, a. [-enyi mistari yote ya 
kunyoka sawasawa|. 

Rectitude, n. adili, wema, utu 
mwema, haki, unyofu, amini. 

Rector, n. | kasisi wa Parish, kama 
imamu |, 

Rectorial, a. -a Rector. 

Rectory, n. nyumba ya Rector. 

Recumbent, a. -a kulala, -liolala. 

Recuperative, a. -a kutia afya, -a 
kuponya. 

Recur, v. -wa |-ja, fanyika) marra 
ya pili |marra kwa marra); (have 
recourse to) rejea kwa, kimbilia ; 
(come to mind) rudia moyoni. 

Recurrence, n. kuwa marra ya pili 
(marra kwa marra). 

Recurrent, a: -eny: Recurrence, 

. avipinds, -a kurudiruds, 

Recusant, a. -kaidi, -asi. 


323 


REDUCE 
Red, a. -ekhundu. (Dull) red dye, 
hina. Red Sea, Bahari ya Sham. 


Red-tape, (causeless delay) mzasuizo 
ya burre, 

—— n, rangi nyekundu, wekundu. 

Redan, n. ngome. 

Redbreast, n. (ndege mdogo Ulaya). 

Redden, v. zia wekundu; (blush) 
geuka [sso] kwa haya. 

Reddish, a. -ckundu kidogo. 

Redeem, v. komboa, fidi, lipia; 
(perform) fikiliza (ahadi); (re- 
cover) jipatia tena, fanyiza. 

Redeemer, n. mkombozi, fidia. 

Redeliver, v. okoa marra ya pili, 
salimisha tena, toa tena. 

Redelivery, n. wokovu wa pili, Sc. 

Redemption, n. ukombozi, fidia. 

BRedemptive, a. -a kukomboa. 

Red-handed,.a. katika jambo lenye- 
we, palepale. 

Red-hot, a. -enyt moto sana [hata 
kuwa -ckundu |. 

Redintegration, n. kufanyizwa, kur. 
pona, kupata uzima. 

Rediscover, v. vumbua marra ya 
pili. 

Rediscovery, n. kuvumbua |kuvu- 
mbulika | marra ya pili. 

Red-letter day, n. siku kuu. 

Redness, n. wekundu. 

Redolenco, n. kunukia, arufu nzuri, 

Redolent, a. -a kunukia. 

Redouble, v. ongeza, zidisha. 

Redoubt, n. ngome ndogo. 

Redoubtable, a. hodart, mashuhuri, 
sherifu, -enyi jina. 

Redound, v. rudi; (issue, result) -fa, 
toka, tokea. It redounds to his 
credit, zxamletea heshima. 

Redress, v. eugeneza, lipia haki, okoa, 

—— n. msaada, malipo ya haki, wo- 
kovu, kisasi, 

Red-tape, n. amri nyingi, mMmazuio 
ya burre, matengenezo ya burre, 
utaratibu kwa mno. 

Red-tapism, n, kuwa na Red-tape, 

Red-tapist, n. apendaye Red-tape. 

Reduce, v. (lessen) punyusa, shusha, 
kata; (subdue) piga, trisha, vunja; 
(change) geuza hali (kwa kuponda, 

Ya 


REDUCED 


kusaga, kushindtka, &c.|; (in 
arithm.) geuza hesabu; (arrange) 
andika, panga, gawanya. The 
matter reduces itself to this, Jambo 
lenyewe limekuwa hivi, basst mwi- 
sho ni hivi. 

Reduced, a. -nyonge, maskini. 

Reducible, a. -2 kupunguzwa, &c. 

Reduction, n. kupunguka [hupu- 
nguza|, &c. (Taz. Reduce). 

Redundance, n. kuwa nyingi MNO, 
wingi, kuzidi. 

Redundant, a. -a kuzidi, -ingi mno. 

Reduplication, n. kufia (kutiwa) 
marra mbili | marudufu). 

Re-echo, v. rudisha sauti, lialta, toa 
wangwi. 

Reed, n. unyasi (nyasi); (pipe) fls- 
mbi. 

Reedy, a. -a nyasi nyingi. 

Reef, n. miamba, vipwa, kisingili 
jee] ; (in sail) (sehemu ya tanga). 

ake in a reef, funguza tanga. 

—— v. (of a sail) punguza, kunja, 
tua kidogo. 

Reek, v. suka, toa mvuke (moshi). 

——n, mvuke, uvundu, moshi. 

Reel, n. (kijiti cha kulilia ust); 
(dance) (ngoma ya Scotland]; 
(stagger) <ulevyalevya, ulevi. 
Wind on reel, tatiza kijifini. 

—— v. levyalevya, sitasita, pepesuka. 

Re-elect, v. chagua marra ya pili. 

Re-election, n. kuchagua [kucha- 
zuliwa) marra ya pili. 

Re-embark, v. panda | pakia) cho- 
mboni marra ya pili. 

Re-enact, v. amuru marra ya pili. 

Be-enactment, n. kuamuru | kua- 
muriwa| marra ya pili. 

Re-enter, v. ingia marra ya pili. 

Re-entry, n. kuingia marra ya pili. 

Re-establish, n. Establish mara 
ya pili. 

Re-establishment, n. kuwekwa | ku- 
weka) marra ya pili. 

Re-examination, n. kuangulia mar- 
ya ya pili. 

Re-examine, v. Bxamine marra ya 

IA 
Refection, n. chakula. 


324 


REFLEOTOR 


Refectory, n. nyumba ya kula, 

- pakulia, 

Refer to, v. (send back) pelekea, re- 
jezea; (assign) hesabia, wekea; 
(have recourse to) rejea kwa, ki- 
mbilia, tumia; (mention) ena, 
taja; (have reference) kuzika na 


(kwa). This word refers only to 
persons, #eno hili lakustkha na 
watu fu. 


Referable to, a. -a kurejeza kwa, 
-a kuelezwa kwa, kwa sababu ya. 

Referee, n. mwamuzi | wa-|. 

Reference, n. kumbukumbu, mare- 
Jeo, maregeo; (mention) hadart; 
(meaning) maana; (witness) sia- 
hidi; (quotation) (maneno fullani 
ya kitabuni). In reference to, kwa 
habari ya, kwa mambo ya. What 
is the reference? neno hili lime- 
tokapt? kumbukumbu la nini? 
laregea wapi? 

Refine, v. fakasa, safisha, fanya safi ; 
(civilize) adilisha, adihisha, fanya 
-ngwana, ondolea ushensi, staara- 
bisha. 

Refinement, n. ustaarabu, ungwana, 
adabu, madaha; (purification) 4- 
wa safi, utakaso, uhalisi. 

Refinery, n. (sugar) kinu [cha ku- 
fanzsia sukari). 

Refining, n. kufanya | kufanyika | 
saft (Tas. Refine). 

Refit, v. tengeneza tena, pamba marra 
ya pile. 

——n.matengenezo[ mapambo|mapya. 

Reflect, v. rudisha [nuru, moto, 
mfano, &c.|; (consider) fikiri, wa- 
sa. Reflect upon, (disparage) shx- 
tumu, umbua, singisia, sengenya. 

Reflecting, a. -4 kurudisha (nuru, 
moto, &c.]; (thoughtful) -a fikara 
nyingi. 

Refleotion, ti. (of light, &c.) kuru- 
di, kurudisha; (thoughts) Zikara, 
mawaso; (censure) masingisio, 
mashutumu; (likeness) mfano, me- 
thals. 

Reflective, a. «4 Reflection. 

Reflector, n. kioo (cha kurudisha 
nuru, &c. |. 


REFLEX 


Reflex, a. -a kurudi, -a kurudika; 
(introspective) -a kujiangalia nafsi; 
(involuntary) |-/tofendeka na mwili 
pasipo akili, -a kujienda|. 

n. mfano [mi-|, methali; (re- 
flection) #uru iliyorudika. 

Reflexive, a. -a kupindika nyuma; 
-a kukumbuka mambo | ya zamani). 
Reflexive form (in grammar), [Verb 
lenyi -ji- ndani yake|. 

Refluent, a. -2 kupwa, -a kurudi. 

Reflux, n. kupwa, kurudi. 

Reform, v. lengeneza, fanyisa, ongo- 
za, geuza kuwa -ema, rudi, ondolea 

. makosa, adilisha. 

—— n. matengeneo, &c. 

Reformation, n. Autengeneza, S&C. 
(Tas. Reform). The Reforma- 
tion, (matengenezo ya Kanisa, A.D. 

- 1530-1680. 

Reformatory, n. | nyumba ya kuadi- 
bisha na kuongoza watoto wabaya|. 

Reformed, a. -/otengenezwa, -/so- 
ongoka, -lokuwa -ema. 

Reformer, n. miengenezaji [wa-], 
mwongozi, mkufunzi. 

Refract, v. ecuzia njia, pinda, vunja, 

Refraction, n. | kugeuzwa njia, ku- 
pinda, kupindika |. 

Refractive, a. -a Refraction. 

Refractoriness, n. «#hazds, SC. 

Refractory, a. -koidt, -shupavu, 
-potos, -bisht; (hard) -gumu. 

Refrain,v. 2a; (neut.) /7suta, epuka. 

—— n. (nussu ya uimbo yenyi ku- 
imbwa marra kwa marra), kittiko, 
kipokeo. 

Refrangibility, n. kupindikana. 

Refrangible, a. -#ofpindikana, -lio- 
geukana, 

Refresh, v. burudisha, fariji, amsha, 
ba moyo, -pa nguvu. 

Refreshing, a.--a baridi, -a kubu- 
rudisha, Sc. 

Refreshment, n. kuburudika, kilu 
cha kuburudisha, chakula, &c. 

Refrigerate, v. 4a baridi. 

Refrigerator, n. (chombo cha kufa- 
nyia baridi). 

Refrigeratory, Refrigerant, a. -a 
kulia baridi. 





325 


REGENT 


Refuge, n. kimbilio, mahali pa sa- 
lamu, pakukimbilia. 

Refugee, n. mkimbizi, mioro (wa- |. 

Refulgence, n. kung'aa, mwangaza. 

Refulgent, a. -a kung'aa. 

Refund, v. /#fa, rudisha. 

Refusal, n. makatazo, kanyo; (right 
to purchase) ruhusa ya kununua. 
Have the refusal of, weza kununua 
kwanza, weza kutwaa ao kukataa. 

Refuse, v. kafaa; (withhold) kaza- 
lia, nyima, kania, hini, 

n. fakataka, matakato, 

a. -baya, hafifu, -siofaa neno. 

Refutation, n. kuonya uwongo, jibu. 

Refute, v. onya Uwongo wa, vunja, 
pindua, jibia. . 

Regain, v. pata tena, fikia marra ya 
pili. - 

Regal, a. -a kifaume. | 

Regale, v. karibisha vizuri, lisha, 
furahisha, pendeza. . 

Regalia, n. (mapambo ya mfalme, 
kilemba, fimbo, Sc. ). 

Regard, v. (attend to) angalia; 
(honour) keshimu, jali; (concern) 
pasa; (consider) kumbuka, thani, 
ona. Regard as, tia katika, ona 
sawana. 

—— n, (notice) kuangalia, sifa; (es- 
teem) keshima; (allection) pendo, 
mahabba. Kind regards, salamu 
sana. Give my regards to, #nisa- 
limie. As regards, In (with) re- 

_ gard to, Awa khabari ya, kwa 
mambo ya, juu ya, min tarafu 








ya. 

Regardless (of), a. -sipofikiri, -sipo- 
kumbuka, pasipo kuangalia, pasipo 
hathari (ya). 

Regatta, n. mashindano | ya vyombo 
vidogo na mashua). 

Regeney, n. ufawala wa Regent. 

Regenerate, v. (recreate)| zaa marra 
ya pili ndio rohoni, tia uzima 
mpya); (reform) ongoza, rudi. 

Regeneration, n. uzazi ua pili; 
(teform) wongofu, kuongoza. 

Regenerative, a.-4 Regeneration. 

Regent, n. [mtawala wa muda ki- 
tambo, badala ya mfalme). 


REGICIDAL 


Regicidal, a. -a Regicide, -a kutaka 
kumua mfalme. 

Regicide, n. (person) mwuaji wa 
mfalme; (act) mauaji ya mfalme. 

Régime, n. utaratibu, desturi, ka- 
waida, kanuni, sheria. 

Regimen, n. sama Régime. 

Regiment, n. kundi la asikari, ki- 
kosi. 

Regimental,a.-4 Regiment. Regi- 
mentals, mavao ya asikari. : 

Region, n. inchi, upande; (sphere, 
subject) mambo, habari. 

Register, v. andika katika kitabu. 

——n. fariki, kitabu, hesabu, daftari. 

Registrar, n. [(mwandssht wa ma- 
mbo). 

Registration, n. [Auandika kita- 
buni). 


‘Registry, n. nyumba ya Registrar; 


= Register, Registration. 

Regnant, a. -enyi kutawala. 

Regress, Regression, n. kurudi, 
kuendelea nyuma. 

Regressive, a. -4 Regress. 

Regret, n. majuto, toba. 

— v. juta, jutia, tubia, ona 
(ingiwa, shikwa na) majuto ya. 

Regretful, a. -a kufuta. 

Regrettable, a. -2 kujutika. 

Regular, a. -2 kawaida, taratibu, 
sawasawa; (moral) -a ast, -a 
adili. <A regular thief, mwizi 
halisi. 

—— n. asikari wa jeshi; = Monk. 

Regularity, n. kawaida, kiasi, uta- 

_ vatibu, 

Regulate, v. stmamia, amuru, te- 
ngenesa, tawala, ratibu. 

Regulation, n. kusimamia, &c.; 
(order) amri, madaraka, sharti 
(ma-), maagizo. 
Regulative, a. -a kusimamia,-a kua- 
muru, -a kutawala, -a kuongoza. 
Regulator, n. (mfu, kitu) -enyi 
kuweza, -enyi nguvu ya kuzuia 
{ya kufawala|. 

Rehearsal, n. ukariri, &c. (Taz. 
Rehearse). 

Rehearse, v. (repeat) nena marra 
ya pilt, kariri ; (recount) sumulia, 


326 


RELATE 


nena, soma; (practise) jifunza ta, 
yari, stsomesha. 

Reign, n. enst, est, mamlaka, uta- 
wala; (period of rule) wakali wa 
kumiliki; (dominance) swweso, 
nguvu. 

—  v. miliki, tawala; 
shinda, enea pote. 

Reimburse, v. ipa, rudisha. 

Reimbursement, n. malipo, kulipa. 

Rein, n. hatamu, ugwe, kigwe|vi- |; 
(kidneys) mafiga. Give the reins 
to, jitoa kwa, sé suia. 

— v. suta kwa katamu, suta. 

Reindeer, n. [Deer mkubwa katika 
inchi baridi kaskazini). 

Reinforce, v. /efa msaada, peleka 
shime; (strengthen) #ia nguvu, ja 
kusayidia. 

Reinforcement, n. msaada, shime + 
(military) asikari. waliowekwa 
akiba 


(prevail) 


Reinstate, v. rudishia hali ya 
kwanza. 

Reinstatement, n. kurudishia [ku- 
rudishiwa | kali ya kwanza. 

Reinvest, v. Invest marra ya pili. 

Reinvigorate, v. fia nguvu tena, 
rudisha afya, -pa moyo tena. 

Reissue, v. toa (toka) marra ya 
pili, 

Reiterate, v. sema marra ya pili, 
nena marra kwa marra | marra 
nyingi). 

Reiteration, n. kusema marra ya 
pili, &e. 

Reject, v. kataa, kana, tupia mbali. 

Rejection, n. kukataa, kanyo, kuka- 
taltka. 

Rejoice, v. furahisha; (neut.) furahs, 
shangilia. 

Rejoicing, n. furaha, shangwe. 

Rejoin, v. Join marra ya pili; 
(reply) jibu, itika. 

Rejoinder, n. jibu [ma-]. 

Rekindle, v. washa marra ya pils. 

Relapse, v. rudia hali mbaya | thai- 
Ju, kama kwansa|. 

n. kurudia hali mbaya, kuugua 

Tena, rudiwa ugonjwa. 
Relate, v. toa habari, simulia, hadi- 








RELATED 


tht, hubiri; (refer to) kuwa na 
habari, rejea, fungamana na; 
(have bearing on) wia, wiana na. 

Related (Be), v. wza, wiana; (con- 
nected) -wa mamoja [hali moja, 
ginsi moja), lingana, fungumana ; 

(by birth) -wa ndugu | jamaa| ya; 
(narrated) kubiriwa, hadithiwa, 
smuliwa. 

Relation, n. (of kinship) ndugu, 
jamaa, ufungu; (general) ginsz ya 
kuwia | kuwiana), hali | ya watu 
ao vitu, vyenyewe kwa vyenyewe), 
kuwia, kuwiana ; (reference) ure- 
jeo; (condition, position) kazi. 
In relation to, kuliko. 

Relationship, n. (kinship) ufungu, 
ukoo, udugu; (general) = Rela- 
tion. 

Relative, n. ndugu, jamaa, ufungu. 
Relative pronoun, [meno Jlenyt 
kurejea Noun kama -o, -lo, -z0, 
8.4. 

a. (having reference to) -eny2 
habari | ya kitu kingine), -a ku- 
wtana | na kitu kingine); (notabso- 
lute) -a kadiri (wala si halisi), 
enyi masharti. 

Relativity, n. (kuwa kadiri, kuwa 
kadiri ya binadamu, si kamili). 
Relax, v. (weaken) /egeza, thoofsha, 
punguza ; (relieve) pumzisha, bu- 
rudisha; (of bowels) endesha choo, 
fungua. Relax (rest) the limbs, 

achantsha viungo, jinyosha, 

Relaxation, n. kulegea, ulegefu, &c.; 
(diversion) pumsziko, mchezo, bu- 
rudisho. 

Relay, n. [watu, frasi, vyombo, &c., 
vimewekwa tayart kupokezana kazi 
kwa zamu). Do by relays, poke- 
zana kazi. Arrange relays, amuru 
zamu zamu, weka akiba. Relays of 
horses, frasi na frasi. 

v. Lay marra ya pili. j 

Release, v. fungua, feleti, acha, weka 
huru, ondoa. 

——n. kufungua, kufunguliwa, &c., 
mafungulia. 

Relegate, v. feleka, weka, ondoa, 

Relegation, n. kupeleka, Sc. 








327 


REMAIN 


Relent, v. ‘udu, juta, ona huruma, 
Stkitika. 

Relentless, a. pasi~o huruma, -kali, 
-gumu, -kakamizt, 

Relevancy,n. kufaa, kupasa, maands 

Relevant, a. -a kufaa, -a kupasa. 

Reliable, a. amint, -aminifu; -a ku- 
sadikiwa, -a kutegemea, thabiti. 

Reliance, v. amini, tumaini, kulea 
gemea, kujelea. 

Relic, n. mabaki, masalia, kumba 
kumbu, makumbusho | ya mambo ya 
zamani ao ya watakatifu wa kale|. 

Reliot, n. mjane | wa- |). 

Relief, n. msaada, shime, ondoleo la 
huzuni |-a hali mbaya), faraja; 

(taking turns) kubadili zamu, kupo- 
kezanya kazi, badala ; (projection) 
kutokeza. 

Relieve, v. pumzisha, fariji, ondolea 
huzuni | maumivu, taabu, &c.], 
pungusa, tulisa; (assist) sayidia, 
achia, pokelea kazi ; (enhance, add 
effect to) pendekeza, pamba, onye- 
Sha vizuri. 

Relievo, n. [sanamu ya kutokeza). 

Religion, n. dini, ibada, imani, 
mambo ya Muungu, uta wa, dua. 

Religious, a. -a dini, &c., -ta'wa 
(Zaz. Religion). 

Relinquish, v. acha, fungua, tupa, 
weka; (go from) toka kafika, ondoka 
na. 

Relinguishment, n. kuacha, 8c. 

Religuary,n. (sanduku ya kuwekea 
Relics]. 

Relish, n. (taste) /ueththa, utamu; 
seasoning) kifoweo; (pleasure) 
uraha, kupendezwa sana, kupe- 
nda sana. Give a relish to, fe- 
ndekeza ; (food) kolea. 

v. penda sana, pendezwa na. 

Reluctance, n. kutotaka, kutokubali, 
shidda, chuki, nguvu. 

Reluctant, a. -enyz Reluctance. 
He was reluctant to go, alikwenda 
kwa shidda, hakutaka kwenda. 

Rely on, v. amini, sadiki, tumainia, 
tegemea, jetea, tumainia. 

Remain, v. (be left) baki, salia; 
(continue) shinda, ishi, dumu, kaa. 





REMAINDER 


Remainder, Remains,n. baki ate 
msazo,masazo, mabakia, salta{ma-|; 
(in any vessel, &c.) shinda (ma-], 
kishinda. Remains,(corpse) mayzts. 

Remand, v. rudisha, amuru kurudi. 

Remark, v. (notice) angalia, ona; 
(say) sema, nena. 

—— 1. meno, maneno. 

Remarkable, a. -a sifa, -a maana, 
-aajabu, -pent,-kubwa,mashuhuri, 

. 2 kuangaliwa, 

n. kwa (kuolewa) 
marra ya pili | tena|. 

Remedial, a. -a kuponya. 

Remedy, n. (medical) dawa, ma- 
poza; (practical) shauri ya kutu- 
liza, matengenezo, kuponya. Re- 
medies for hunger, maponea ngaa. 

— V. Zengeniza, ponya, poza, 
ponyesha. 

Remember, v. kumbuka, fahamu ; 
(salute) -fa salamu. Please re- 
member me to him, w#fafathali 
umpe salamu yangu. unisalimte. 

Remembrance, n. ukumbuko, ufa- 
hamu; (memento) ukumbusho, 
kumbukumbu. 

Remembrancer, n. ukumbusho, ku- 
mbukumbu. 

Remind, v. kumbusha, fahamisha. 

Reminder, n. ukumbusho. 

Reminiscence, n. kukumbuka, ku- 
Jahamu; (thing remembered) 
jambo liltlokumbukwa, jambo la 
samani|. Personal reminiscences, 
kisa. 

Remiss, a. -/egevu, -vivu, -swanga- 
hia, -sembe. 

Remission, n. (of sin) maghofra, 
maondoleo, msamaha; (abatement) 
upungufu,kunyamaza,kurahisisha. 

Remit, v. samehe, achilia; (send 
payment) elekea, lipa; (lessen) 
punguza, legeza; (pay) rudisha, 
salimisha, toa. 

Remittal, n. kusamahe, &c. (Taz. 
Remit). 

Remittance, n. fetha, malipo, kupe- 
leka fetha. 

Remittent, a. -2 kusidi na kupu- 
nguka, -a vipindi. 


828 


RENDERING 


Remnant, n, 7as. Remainder. 

Remodel, v. geuza umbo, geuza, 
Janyisa tena, tengeneza. 

Remonstrance, n. onyo |ma-|, hoja, 
maneno ya kusuta, magombezi, 
udaku 


Remonstrate, v. onya, zuia kwa 
maneno, gombesa, shauri vingine, 
tarithia. 

Remorse, n. majuto, huruma. Deep, 
bitter remorse, majuto makuu. 

Remorseful, a. -a kujuta. 

Remorseless, a. pasipo kujuta, pa- 
sipo huruma, -kali, -koroft. 

Remorselessness. n. ukali mwingi. 

Remote, a. -a mbali, -a zamani; 
(original) -a asili; (insignificant) 
kidogo. 

Remould, v. kama Remodel 

Remount, v. Mount marra ya pili. 

Removable, a. -a kuondoka, -a ku- 
chukulika. 

Removal, n. kuondoa, kuchukua, ku- 
toa; (migration) Auhama, kuondoka. 

Remove, v. ondoa, ondosha, tenga, 
weka mbali, farikisha; (migrate) 
hama, ondoka. 

—— n. kuhama; (promotion) kupa- 
ta daraja (chuons|. 

Remunerate, Vv. jasi, kusa, -pa ujira, 
-pa zawadi. 

Remuneration, n. /as0, /us0, ujira, 
zawadi ( Tas. Recompense). 

Remunerative, a. -a kula fayida, 
-a kufayidia, -enyt uchumi. 

Renaissance, n. |siku za kufufuka 
elimu na maarifa, kama A.D. 1450— 
1550, katika Ulaya). 

Renal, a, -a mafiga. 

Rename, v. fia jina marra ya pili, 
geuza jina. 

Renascent, a. -a kutokea marra ya 
pili, -a kuchipuka tena. 

Rencontre, Rencounter, n. mku- 
tano; (fight) mapigano. 

Rend, v. (p. t. sa pf. t. Rent) /atua, 
pasua, rarua, vunja. 

Render, v. toa, lipa, rudisha; (make) 
fanya, geuza kuwa; (translate, 
explain) fastri, onyesha, elesa. 

Rendering, n. (translation) ufasiri, 


RENDEZVOUS 


. tafsivt; (representation) mafafa- 
nust, elezo, onyesho. 

Rendesvous, n. mahali pa kukuta- 
nika, mahali palipoamriwa. 

Renegade, n. mtoro (wa- |, mkimbizi 
[wa-]}; (in religion) kafiri | ma-). 

Renew, v. fanya -pya, tengeneza, 
Sanyisa, fanya marra ya pili, Ha 
nguvu, -pa Moy 

Renewal, n. "kufanya (kufanyika | 
tena, kufanyizwa marra ya pili. 

Rennet, n. | kitu cha kugandamiza 
masiwa). 

Renounce, v. (refuse) kataa, kana; 
(give up) acha, jinyima, ondokea. 

Renouncement, n. kukataa, &c. 

Renovate, v. fanyiza kama kwanza, 
tengeneza, kuburudisha, tia afya. 

Renovation, n. kufanyika tena, 
kuburudika. 

Renovator, n. | mfu ao kitu cha ku- 
Sanya -pya, cha kuburudisha). 

Renown, n. sifa, utukufu, jina, 
fakhari. 

Renowned, a. -enyi sifa, -tukufu, 
mashuhuri. 

Rent, n. kodi ya nyumba, upangaji ; 
(t ) mraruo, mtatuo, mpasuo; 
(fissure) ufa [ny-], kundu, shimo 
[ma-]; (rupture) mvunjo, mte- 
ngano. 

—— v. (hold on rent) panga |nyu- 
mba, &c.|; (grant on rent) 
pangisha, kodisha. 

—- p.t. wa pf. t. ya Rend. 

Rent-roll, Rental, n. [Aesabu ao ju- 
mia ya Rents, daftari ya Rents}. 

Renunciation, n. makatao, kanyo; 
(relinquishment) kujinyima, kua- 


Renta, p. t. na pf. t. ya Repay. 

Repair, v. (mend) /fanyisa tena, 
tengeneza ; nake amends) lipa, 
rudisha; (go) enda 

— n. Matengenezo ; ; (state) Kazi. 
In good repair, ima. In bad 
repair, - 

Repairer, n. mfengenezaji. 

Reparation, n. malipo, matengenezo. 

Repartee, n. jibu ( ma-). 

Repast, n. chakula, karamu, kula. 


829 


“REPLETE 


Repay, v. (p. t. #a pf. t. Repaid) 

bipa, rudisha; (reward) jasi, kuza. 

Repayment, n. malipo, malipizi. 

Repeal, n. tangua, batilisha. 

Repeat, v. (do again) fanya tena, 
lenda marra ya pilt; (say again) 
sema lena, kariri; (speak) sema, 
soma, kariri; (say by heart) sema 
kwa akili | moyo). 

Repeatedly, adv. marra kwa marra, 
marra nyingi, papo kwa papo. 

Repeater, n. [(watch) saa ndogo 
yenyi kulia; (gun) bunduki ya 
kupiga marra kwa marra, ya 
viast Vingi). 

Repel, v. rudisha nyuma, fukuza, © 
zuia, sukuma mbali, kataa; 
(displease) chukisa. 

Repellent, a. -a kukatasa,-a kuchu- 
kiza. 

Repent, v. fubu, juta; (reform) 
tulia, ongoka. 

Repentance, n. toba, majuto; (re- 
form) kuongoka, kutulia. 

Repentant, a. -2 foba, -a kutubu. 

Repercussion, n. | kurudi ao kurudi- 
sha nuru ao sauti|, kupigapiga, 
kulialia. 

Repercussive, a. -2 Repercussion. 

Repertory, n. hasina, kusanyiko, 
jamii, 

Repetition, n. kufanya | kufanyika, 
kusema, kusoma, &c.| marra ya 
pili (marra kwa marra, marra 
nyings |: (saying by heart) kusema 
kwa ls, kusema yaliyosomeka 
kwanza, ukariri (Taz. Repeat). 

Repine, v. -wa na uchungu |mfu- 
ndo) rohoni, nung'unika, stkitska, 
guna. 

Replace, v. rudishia hali | makali), 
rudisha |kitu fullant mahali pa 
kingine); (take place of) ingia 
mahali pa, -wa badala ya. 

Replacement, n. kurudisha hali, 
&c., kuingia mahali pa -ngine. 
(Zaz. Replace). 

Replenish, v. jasa tena. 

Replenishment, n. kujaa [hujaza] 
lena. 


| Replete, a. -/ojaa, -enyi .. . tele. 





RESIGN 


_ gaso [ma-], salia [ma-]; (in a 
vessel) shinda, kishinda. 

Resign, v. toa, weka, acha, jiusulu. 

Resignation, n. kujsiuzulu,kutoa, ku- 
acha; (submission, acquiescence) 
kushukuru Muungu, uvumilivu, 
utulivu, kukata tamaa. 

Resigned, a. -fulivu, -a kushukuru, 
-a kukata tamaa, -vumilivu. He 
is guite resigned, amekubali, ame- 
shukuru, ameona ratht, 

Resilience, n. | kuruka tena, kurudi 
nyuma|.. 

Resilient, a. -eny:i Resilience. 

Resin, n. (kama sandarusi nyeku- 
ndu), ulimbo. 

Resinous, a. kama Besin. 

Resist, v. shindana na, simamia, 
pingia njia, suta, kaidi, ass. 

Resistance, n. ushindani, ukaidi, 

nguvu ya kuzuia, ugumu, ubishi. 

Resistleas, a. -siozuikana. 

Resolute, a. thabiti, -shupavu, -gu- 
mu, hodari, -a nguvu. 

Resolution, n. kusudi, shauri, nia, 
mradi, azimu ; (firmness) uthabiti, 
ushupavu, moyo mgumu ; (decree) 
hukumu, amrt; (breaking up) 
mvunjo, mgawo. Make resolution 
(esp. good, religious), #zta. Cause 
(urge, teach) to form good resolu- 
tions, #2222. 

Resolve, v. asimu, waza, kusudia, 
nia, kaza shauri, nuta. 

n. azimu, &c. (= Resolu- 
tion). 

Resonance, n. kulialia, mlio. 

Resonant, a. -4 Resonance. 

Resort, v. enda marra kwa marra. 
Resort to, kimbilia, rejea kwa, 
tumia. 

— n. (haunt) matembezi, makali 
pa kutembelea; (help, resource) 
msaada, tegemeo, kukimbilia farra- 
thi. 

Resound, v. Jalia, lia tena, vuma. 

Resource, n. njia, nguvu, shauri, 
mali. Resources, makimbilio, 
msaada, machumo, mali, njia ya 
kupata mali. A man of resource 
(of many resources), mwelekevu, 





832 


RESPOND 


mtu wa mashauri mengi. What 
resource have we? Zufanyeje ? 

Respect, n. heshima, kujali,ustahifu; 
(reference, regard) mambo, habari, 
kuangalia. Respects, salamu. 
Send (pay) respects, sa4imu. In 
respect of, Awa mambo ya, kwa 
habari ya. In this respect, kwa 
haya, hivi. In all respects, kwa 
yote. In whatever respect, kwa vyo 
vyote. With all respect to him, 
awe rathi sama, anisamehe. Have 
respect to, angalia, pendelea, 
hurumia. 

—- v. fali, heshimu, pendelea ; 
(take into consideration), angalia, 
kumbuka. ‘Treat with respect, he- 
shimu, stahz. 

Respectability, n. kwa Respect- 
able. 

Respectable, a. -a heshima, -zuri, 
-stahski; (moderate) -a kadiri, -a 
kutosha, si -nyonge. 

Respecter, n. mwenyt kuangalia, 
&c. (Zaz. Respect, v.). 

Respectful, a. -stahifu, -a heshima, 
-aadabu. Treat respectfully, Treat 
with respect, wekea heshima. 

Respecting, prep. sus ya, kwa ha- 
bart ya, kwa mambo ya, kwa. 

Respective, a. -a [ kifu ao miu fulla- 
ni] peke yake, -moja -moja ; (rela- 
tive) -a kadiri, si halisi. They 
returned to their respective houses, 
wakarudi killa mtu nyumbani 
kwake. Their respective merits, 
sifa zao mmoja mmoja. 

Respiration, n. kupumua, kutana- 
Susi. 

Respire, v. vula pumusi, tanafusi, 
pumua, pumustka. 

Respite, n. kuachiwa, kuahirika; 
(rest) nafasi, pumziko, raha, amani. 

v. achia kitambo, pumsisha, -pa 
nafasi. 

Resplendence,n. mwangasa, fakhari. 

Resplendent, a. -eny: Resplen- 
dence. 

Respond, v. jibu, itika; (resemble) 
fanana; (accord, attract) “ngana, 
vutana, pendana, 





RESPONDENT 388 


Respondent, n.(in alaw-suit) msiaki- 
-wa, mwenyi kuletwa hukumuni. 

a. -a kulingana, -a kujibia. 

Response, n. jibu, kulingana. 

Responsibility, n. kazt, shughuli, 
wasimamizi. Undertake responsi- 
bility of, Make oneself responsible 
for, diriki, tadiriki. 

Responsible, a a. -enyi kutiwa kazi, 
enyi kuagizwa (kuaminishwa | 
shughuli, -enyi kusimamia, -enyi 

'kutadariki; (trustworthy) amini, 
ema; (onerous) -kubwa. Be re- 
. sponsible for, pastwa, agtstwa. 
He is responsible, #t juu yake, ni 
daraka yake. A responsible office, 
kasi kubwa. You are responsible, 
juu yako, kast yako. Make one- 
self responsible, diriki, tadarzkt. 

Responsive, a. -a kulingana, -a ku- 
vutana, -a kupendana. 

Rest, n. raha, pumziko, eestnegtss ; 





(resting-place, pause) kikomo, ki- | 


240; (prop) kifegemeo, mhimili 

mi-), nguzo; (remainder) baki 
ma-), salia [ma- -], sazo [ma-}, 
shinda [ma-], mwisho; (in music) 
kimya. The rest, All the rest, The 
rest of them, wangine wote, wenzio 
wote, zingine zole [-ngine -ote}. 
For the rest, mwisho. 

—— V, pumsika, lala, starehe, tulia, 
kaa; (acquiesce) -wa rath ; (stop) 
isha; (be supported) fegemea, ege- 
mea; (cause to rest) pumzisha, 
sterchesha, tegemeza. Itrests with 
him, ni jus yake, tkhtiari yake. 

Restaurant, n. duka | ma-) la kulia, 
mkahawani. 

Resting-place, n. Bumzikio [ma-], 
kituo |vi- |), kipumziko. 

Restitution, n. Pouliba, malipo, uko- 
mbozi. 

Restive, a. -szofulia, -a kuchesa- 
cheza. 

Restless, a. -fukufu, -siotulia. Be 
restless, gaagua. Pass a restless 
‘night, gaagua kucha, 

Restlessness, n. fathaa, utukufu, 
haraka. 

Restoration, n. matengenezo, kute- 


' Retaliative, a 


RETALIATIVE 


ngeneza, kurudisha, kuponya, ke- 
lipa (Zaz. Restore). 
Restorative, a. -2 Restoration, -a 
kutia nguvu (afya, usima). 
Restore, v. (return) rudisha; (repay) 
lipa; (repair) tengeneza; (cure) 


ya. , 

Restrain, v. zuia, shika, funga. 

Restraint, n. kusuta, kisuto, zuio 
[ma-], amri; (self-control) kuji- 
susa, kiasi; ‘(confinement) kufu- 
ngwa, kusutwa. 

Restrict, v. zuia, tia amri (sharti). 

Restriction, n. kisuio (vi-), amri, 
sharti |ma-|. 

Restrictive, a. -2 kuzuta. 

Result, n. mwisho, tokeo, jambo, 
mambo ya baadaye, "yafuatayo. Be 
the result of, -wa kwa sababu ya. 
The result was, kwa sababu hit, 
basst mwisho. Results of war, 
mambo yatukiayo kwa sababu ya 
vita, matokeo ya vila. 

——v. tokea, tukia, -wa. Result 
from, -wa kwa sababu ya, fuata. 
Result in, Zokea. Idleness results 
in loss, uwiwu watokea hasara. 

Resultant, a. -a mwisho, -liotokea. 

Resultiess, a. -a burre, -siofaa. 

Resumable, a. -4 kutwalska tena, 
-a kuondoleka. 

Resume, v. ‘waa tena, ansa tena, 
shika tena, endelea. 

Résumé,n. muhtasart, habari chache. 

Resumption, n. kufwaa tena, Sc. 
( Zaz. Resume). 

Resurrection, n. ufufuo, ufufuko; 
(general) kiyama. 

Resuscitate, v. kuisha » fufua, rudi- 
sha, toa tema, rejeza usimani. 

Resuscitation, n. kuhuisha, &e. 

Retail, n. (sale) rejareja. 

—— v. usa rejareja, toa kidogo kidogo. 

Retail-dealer, n. mchuruzt (wa-J. 
mwuza dukani, mbazazi. 

Retain, v. shika, weka ; (hire) ajiri. 
Retainer, n. mfuasi Twa-), mtu- 
mishi [wa-]. | 
Retaliate, v. /ipisa kisasi, lipa. 
Retaliation, n. kisasi, Rasast, maligo. 

kisasi, 


RETARD 


Retard, v. kawilisha, chelesa, ahiri- 
sha, zuia, vunja mwendo wa, ust- 
risha. 

Retardation, n. kukawia, kukawi- 
lisha, &c. (Taz. Retard). . 

Retoh, v. kokomoka. 

Retention, v. kusuta, kufunga, ku- 
weka. 

Retentive, a. -a kushika; (able to 
remember) -4 kufahamu. He has 
a retentive memory, Auyu anaku- 
mbuka sana, afahamu mengi. 

Reticence, n. unyamafu, ustirifu. 

Reticent, a. -nyamafu, -a kimya. 

Reticular, Reticulated, a, ama 
wavu, kama kimia. 

Reticule, n. kibakasha | vi-|. 

Retina, n. [Lama kioo cha kutazamia 
kilicho ndani ya jicho). 

Retinue, n. wafuasi, watumisht, 
jami: ya watu wanaoandamana. 
Retire, v. rudi, endelea nyuma, ji- 
tenga, ondoka, kaa faraghani; 

(from office) ondoka, jiuzulu. 

Retired, a. -a faragha ; (from busi- 
ness) -/totoka kazini. 

Retirement, n. kurudi nyuma; 
(guiet, privacy) faragha, ukiwa, 
raha,pasipoghasia | kazi,shughuli |. 

Retiring, a. -nyenyekevu, -nyonge, 
-nyamafu, -enyt haya. 

Retort, v. jibu vikali, itika kwa 

nguvu, rudisha maneno, fyoa. 

n. jibu kali, jibu la nguvu; 
(vessel) (chombo cha kioo ao madini 
cha kupikia dawa, Sc.). 

Retouch, v. tengeneza, sahihisha. 

Retrace, v. fuasa nyuma, rudia; 
(with pen, &c.) andika marra ya 
pili. He retraced his steps, alirudi 





nyuma. 

Retract, v. kanya (geuza) maneno 
ya kwanza, tangua. 

Retractation, n. kukanya, ufanguo. 

Retractile, a. -a kurudika ndani, 
-a kufumbata. 

Retraction, n. kuvuta nyuma, kuru- 
dika ndani; =Retractation. 

Retreat, n. kurudinyuma, kukimbia, 
marejeo ; (refuge) kimbilio [ma-], 
mahali pa raka | pa salamu). 


884 


REVELATION 


Retreat, v. rudi nyuma, kimbia. 

Retrench, v. punguza | katia | ghara- 
ma, punguza. 

Retrenchment, n. kupunguza, upu- 
nguo, kukalia gharama. 

Retribution, n. malipo, kisasi, upa- 
tilazo. | 

Retributive, a. -a kulipa, -a kuli- 
piza kisasi, -a kupalilisa. 

Retrievable, a. -a kupatika tena, -a 
kutengeneka (Taz. Retrieve). 

Retrieve, v. pata tena, rudisha, ko- 
mboa, geuza. 

Retriever, n. (mbwa hodari kwa ku- 
winda|. 

Retrograde, a. -a kurudi nyuma, 
-a kuwa -baya zayidi, -a kuhari- 
bika. 

Retrogression, n. kurudi nyuma, 
kuharibika. 

Retrogressive, a. -@ Retrogres- 
sion. 

Retrospect, Retrospection, n. ku- 
tasamia yaliyopita, kukumbuka 
mambo ya zamani. 

Retrospective, a. -2 Retrospect. 

Return, v. rudi, rejea, endelea nyu- 
ma, rudia hali ya kwanza ; (reply) 
Jibu, itika ; (repay) rudisha, lipa ; 
(give account of) foa hesabu ya. 

—— Nn. maregeo, marejeo, kurudi; 
(payment) kulipa, malipo, kisasi ; 

account) hesabu, daftari, habari; 

(profit) chumo, fayida, mapato. In 
return, kwa kulipa, mahali pake, 
kwa badala. 

Reunion, n. mkutano, kuunganika 
tena, kupatana. 

Reunite, v. kufanisha, unganisha, 
patanisha, selehisha; (neut.) kufa- 
nika, Sc. 

Reveal, vy. funua, fumbua, thihi- 
risha 


Réveillé, n. (mgoma ya kuamsha asi- 
kari assubut |, 

Revel, n. fanya karamu (kwa ulevi 
na ulafi|; (delight) jifurahisha. 
— v. karamu ya furaha nyingi, 

karamu ya ulevi na ulafi. 
Revelation, n. kufunua, ufunuo 
(ma-), ufumbulio. 


BEVELRY 


Revelry, n. (furaha kubwa kara- 
munt, ulevi na ulafi | 

Revenge, v. /waa [/ipisa) kisasi 
tha. Revenge oneself on, jilipiza 
kisasi. 

n. majilipo, kisasi. 

Revengeful, a. -a kutaka kisasi, -a 
kisasi, -kali mno. 

Revenue, n. mapalo ; (public) mali 
ya serkali. 

Reverberate, v. lialia, vumavunia, 
nguruma; (reflect) rudisha sauti 
(moto, nuru). 

Reverberation, n. mlio, UVUMI, 
ngurumo, kurudisha sauti, Sc. 

Revere, v. jali, heshimu, -cha. 

Reverence, n. unyenyekeo, heshima, 
kicho, uchaji. 

Reverend, a. -a kupewa heshima, 
jenab hashimu ; (as title) padre. 
Reverent, Reverential, a.-a kutoa 

heshima, -nyenyekevu. 

Reverie, n. Lama ndoto, fikara tupu, 
mawazo. Ina reverie, dilla faka- 
mu ya moyo, fikarans, kwa ndoto. 

Reversal, n. kupindua, ugeuzi, la- 
nguo, kushindwa 

Reverse, v. pindua, geusa pia, 
tangua, rudisha nyuma. 

——n. (other side) upande wa nyu- 
ma (wa chini, wa pili); (opposite, 
contrary) #40 mbali, mbalimbali, 
tliolekea kabisa ; (defeat) kupigwa, 
kushindwa ; (disaster) mapinduzi, 
maangamizi, msiba. 

— a. -a pili, -a nyuma; (quite 
different) -4o mbali, mbali kabisa. 

Reversible, a. -a kupindukana, -a 
kutumika kuwili. 

Reversion, n. | kurudi ao kurudiwa 
urithi baadaye, mali ya kurithiwa 
baadaye). 

Reversionary, a. -4 Reversion. 

Revert, v. rudi, rejea. 

Review, v. angalia marra ya pili, 
tazamia, kagua, chungulia ; (criti- 
cize in writing) andika hukumu 
Juu ya |kasi ya mtu mwingine); 
(inspect troops) kagua. 

—— n. kuangalia, &c.: (of troops) 
kutasamia jeshi la asikari, mkaguo, 





835 


REVOLUTIONIZE 


kwotas ; (periodical) | kitabu chenyt 
habart ya vitabu vingine na mambo 
pia), gaidi; ; (critique) Aukumu, 
usahthes 

Reviewal, n. kuangulia, Sc. (Taz. 
Review, v.) 

Reviewer, n. (mwandikaji wa Re- 
view], mkaguzi, msahihishi. 

Revile, v. kukana, shutumu. 

Reviling, n. matayo, masuto, mashu- 
tumu, matukano. 

Revindicate, v. [Vindicate marra 


ya pili). 

Revisal, n. kusahihisha, &c. (Taz. 
Revise). 

Revise, v. sahkthisha, tengeneza, 
fanya safi | fasihi); (alter) senge- 
neza, geusa. 

Revisit, v. amkia tena, rudia marra 
ya pili. 


Revival, n. ufufuo, kuhuisha (Taz. 
Revive). 

Revive, v. fufua, huisha, amsha 
(anzisha, rudisha, eneza) marra 


ya pili; (neut.) fufuka, huska, 
Rovivity, v. kuisha, rudishia nguvu 


(uzima). 

Revocable, a, -a kugeuka, -a kuta- 
nguka. 

Revocation, n. kugeuza maneno, 
utanguo. 

Revoke, v. geuza (maneno ya 


kwanza), tangua amri. 

Revolt, v. (rebel) asi; (disgust) 
chubiza mno; (abhor) Ziwa ma- 
chukio. 

n. maasi. 

Revolting, a. -a kuchukiza mno, -ba- 
ya kabisa. 

Revolution, n. (rebellion) maasi; 
(radical change) mageuzi makuu, 
mapinduzi; (circular motion) zmzu- 
nguko (ms-). 

Revolutionary, a. -a kutasi serkali, 
-a fitina; -a kufanya Revolu- 
tion. 

Revolutionist, n. aakaye Revolu- 
tion. 





‘Revolutionise, v. geusa sana, pi- 


nduapindua. 


”v 
, 


REVOLVE 


Revolve,v. zunguka, pinduka geuka; 
(consider) waza moyoni,  fikirifikiri. 

Revolver, n. bastola | ya midomo mi- 
ngi, ya mashindo menge|). 

Revulsion, n. mageust ya moyo; 
(disgust) machukio. 

Reward, v. -fa zawadi, tusa, toa 
bakshishi, -pa pesa, lipa, jazi. 

—— n. zawadi, thawabu; (for thing 
lost) kiokosti; (for work) ijara, 
ujira; (in competition) Zazo; 
(present) zawadi, bakshishi (Taz. 
Present, n.). May God reward 
you, Muungu akujazt heri, Muu- 
ngu akuweke. 

Reynard, n. | jina la mbweha katika 
hadithi |. 

Bhapsodical, a. kama Rhapsody. 

Rhapsodist, n. mwandikaji wa 
Bhapsody. 

Rhapsody, n. [maneno yahyobunika 
pasipo akili wala kufungamana, 
kama mapayo, kama kuota ; (poeti- 
cal) fungu la utenst |. 

Rhetoric, n. elimu ya usemaji, use- 
maji ; (eloquence) ufasaha wa ku- 
sema ; (bombast) kusema kwa kuji- 
vunal kwa fahari ),kupiga domo;(in- 
accurate statement) #wongo, ch 

Rhetorical, n. -a usemaji; (not seri- 
ous) -2 kufanya usurt, -sto kweli. 

Rhetorician, n. msemaji, mwalimu 
wa kufundisha usemaji. 

Rheum, n. be/ghamu (Ar.). 

BRheumatic, a. -4 Rheumatism. 

Bheumatism, n. uwelt wa viungo, 
baridi yabis. 

Rheumy, a. -a belghamu. 

Bhinoceros, n. kifaro [vi-]. 

Rhomb, Rhombus, n. (sanamu 
yenyi Pande ' nne sawa, na pembe 
sake si mrabba|. 

Rhomboid, n. (tama Rhombus, /a- 
kini pande stlisolekeana tu sawa). 

Rhyme, n. (mashairi yenyi sauti 
'mwishoni sawa, sauti sa mwisho 
sawa), kina; (poetry) mashairi. 
Write rhyming verses, fanya kina 
cha mashairi, tia vina. 

—— v. wa sauti sawa mwishoni, 
-wa na kina. 


886 


RIDDLE 


Rhymer, n. mwandikaji wa Rhyme. 

Bhyming, a. -enyi Rhyme, -a 
kina. 

Rhythm, n. #linganifu wa sauti, 
mfuatano mzuri wa sauti, usoni 
(Ar.). 

Rib, n. ubavu (mbavu); (of ship) 
taruma | [ma-]; (of cocoa-nut leaf) 
1c 

Ribald, a. -a kutukana. 

Ribaldry, n. matukano, matusu. 

Ribbon, Riband, Ribband, n. utepe 
Utepe), ugwe. 

Rice, n. (growing) mpunga ; om 
mchele; ; (cooked) wali; (ground 
unga; (burnt in cooking) mbao ; 
(gruel) wji. (A dish of) rice and 
fish, wali kwa samaki. 

Rich, a. (man) #ajiri |ma-|, -enyi 
mali,-kwasi; (country) -esyé mals ; 
(soil) -a kuzaa sana; (abundant ) 
-ingt, tele ; (colour, &c.) -ingt,-surs ; 
(taste, Sec.) “Zamu sana. Rich in 
metals, -enyt madini tele. Get rich, 
tajirika, nafisika. 

Riches, n. mali, utajiri, ukwasi ; 
(abundance) wingi. 

Richness, n. wingi, neema, mbaraka ; 
(value) thamans ; (productiveness) 
usaaji,neema;(colour, dress) sssrt, 
urembo ; (taste) lamu. 

Rick, n. (chungu ya majani ma- 
ok "Chungu za 


Rickets, n. [uthai/u wa watoto). 
Bisoshet,. n. Lewenda rukaruka 
tgapiga chins, kama lisast 
heeds | #kifika mbali ” 
Rid, v. (p. t. sa pf. t. Rid) okoa, pona, 
toa. Rid of anxiety, toa mashakani. 
He is rid of his trouble, ametoka 
na taabu. Rid of, ondolea, twalia, 
Sungulia. Be rid "of, okoka katiha, 
ondokewa. Get rid of, pata ku- 
okoka katika, jiondolea, 
Riddance, n. £wokoa, kuo ka, &c. 
Ridden, pf. t. ya Ride. 
Riddle, n. kitendawik [vi-], fumbo 
[mas (sieve) kayamba kubwa, 
uto. Make a riddle, zega. 
——~ v. sema kwa fumbo; (pierce) 
cthomachoma, suasua. 


RIDE 


887 


RING 


Ride, v. (p. t. Rode, pf. t. Ridden) | Right, n. (justice) kaki; (morality) 


chukuliwa [na gari ao frasi |); (of 
ship) clea baharini. lt is riding at 
anchor, tmefia nanga. 

—— n. (kupanda frasi, matembezi 
kwa frasi, mahali pa kutembea 
kwa frasi|. 

Rider, n. mfanda frasi; (added 
clause) (maneno ya siada, maneno 
ao sharti iliyotiwa juu ao baadaye, 
nyongeza |. 

Ridge, n. mgongo (mi- |; (of furrow) 

: mfuo (mi-|; (in gardening) tata 
[ma-]}; (of roof) ufiko, mwamba, 
juu( yanyumba); (of hills) mgongo, 
vilele, 

Ridicule, v. cheka, fanyizia msaha, 
thihaki, 

—— n. mzaha, thihaka. 

Ridiculous, a. -a kuchekwa, -a ku- 
chekesha, -a mzaha, -teshteshi. 

Riding, a. -a kupandtka | frasi), -a 
kutumika kwa frasi. 

n. kupanda frasi, mwendo kwa 

ast. 

Rife (Be), v. -wa -ingt, chaga, enea, 
vumika. 

Rifle, v. eka, nyang’anya, kumba. 

bunduki | ya nguvu, yenyi 
mifuo ndani). 

RBifleman,n. (asikari mwenyi Bifle }. 

Rift,n. ufa | ny-), shimo| ma-], bonde. 

Rig, v. famba (chombo), tengenesa. 

—— n. pambo | la chombo). 

Rigging, n. pambo | matanga, kamba, 
&c., ya chombo). 

Right, a. (side) -2 upande wa kuume, 

_ -@ mkono wa kulia; (good) -a4 
haki, -a adili, -ema, -2uri, (exact) 
sawa halisi, barabara; (fitting, 
true) -a kweli, -a kufaa, -a heri, 
wdjibu. A right angle, pembe ya 
mrabba. All right, njema, vema. 
Be (turn out) right, e/ekea, ongokea. 

v. tengeneza, simamisha, weka 

.. sawa |(visuri); (get justice for) 
patia haki ; (be upright) simama 
sawa: 

—— adv. vema, njema; (exactly) 
sawa, haswa; (very) sana. Right 
reverend, -a heshima sana. 








adili; (goodness) wema; (truth) 
kweli; (correctness) usawa, uha- 
list; (side) upande wa kuume, 
mkono wa kulia. Put to rights, 
Tengeneza. On the right, kuumeni, 
kwa mkono wa kuume. A man's 
rights, (mtu astahiliyo kupewa ao 
kupata). The rights of man, ( ya- 
mstahiliyo kupata killa mwana- 
damu). 
Righteous, a. pasipo thambi, pasipo 
katiya, -a haki, -ema,-suri,-aadtis. 
Righteousness, n. wema halisi, 
kutokuwa na thambi, utakatifu, 
haki. 
Rightful, a. -a haki, -a adili, -ema. 
Rigid, a. -stopindikana, -siokunjika, 
-gumu, yabts, thabiti; (severe) 
-kalt. Berigid, kazana, pindamana. 
Rigidity, n. kuwa Rigid, kutopind:- 
kana, ugumu, uthabiti. 
Rigmarole, n. mapayo, upuzi. 
Rigor, n. (shivering) Zetemeko | ma-), 
mtetemo | mi- |. 
Rigorous, a. -kali, -gumu; (precise, 
exact) kalisi. 
Rigour, n. ukali, ugumu. 
Rill, n. kijito kidogo, mchirizi | mi-). 
Rim, n. ukingo | kingo), kando, mzi- 
ngo. ' 
Rime, n. = Frost. 
Rind, n. ganda [ma-]; (hard) gome 
[ ma-]; (of squeezed fruit, &c.) kaka. 
Ring, v. (p. t. Rang, pf. t. Rung) 
(sound) Za; (make sound) figa 
(kengele); (make a noise) -wa na 
makelele, vuma sana (habari). 
n. pele Dpete, mapele); (circle) 
mviringo, duara; (for races, &c.) 
uwanja (wa kuchezea mashi- 
ndano); (spectators) jamii ya 
watu wakihuthuria; (sound) mlio 
| wa madini, kengele, &c.|; (society) 
(sharika la watu wenyi shauri moja, 
zayidi wapiganao masharti ya fetha 
kwa mashindano); (ferrule) s2oleo 
(ma-), pete; (on sword-sheath) 
ukoa (koa); ° bells) jamii | ya 
kengele nyingi|. Nose-ring, asama. 
Lip-ring, ndonya, Ear-ring, pete 
z 





RING-DOVE 


a sikio. Make a ring, Bend 
into a ring, pela. pelana, petema- 
nisha,viringanisha; (gather round) 
zunguka, kutanika, huthuria. 

Ring-dove, n. kwa. 

Ringer, n. mpiga kengele. 

Ringing, a. -a sauti kubwa, -a kusi- 

kika, -a makelele, -a mshindo. 

Ringleader, n. mfangulisi, mkuu 

(wa jambo ao shauri baya, wa 
watu wataya|. 

Ringlet, n. songo la nyele, msokoto. 

Ringworm, n. choa. 

Rink, n. patel yenyi utelest, ya 
kuchezea 

Rinse, v. osha kwa maji, chovya- 

“chovya; (the mouth) piga funda, 
sukutua, 

Riot, n. fitina, makelele, uthia, jeuri, 
ulevi, 

—— v. fanya fitina, &c. Run riot, 
potoka, fanya vyo vyote, fuja 
mali. 

Rioter, n. mfanya fitina, &c. 

Rioting, n. = Riot, n. 

Riotous, a. -a Riot, n. 

Rip, v. pasua, rarua, kata, tatua, 
tumbua. 

Ripe, a. -bivu, -pevu; (ready) ¢a- 
yart; (complete) kamili, -temelivu, 
Of ripe years, -s¢ma. 

Ripen, v. :visha, pevusha, komasa, 
(neut.) iwa, pevuka, komaa; (per- 
fect) sttawisha, kamilisha; (pre- 
pare) fanya tayari. 

Ripeness, n. ubivu; (perfection) 
ukamilifu, usitawi. 

Ripple, n. viwimbi. 

anya viwimbi, ha kama 
viwimoi, 

Rippling, a. -4 viwimdi, -a mito [-a 
mfano) wa viwimbi, 


——— YY, 


Rise, v. (p. t. Rose, pf. t. Risen) |. 


enda juu, inuka, panda, kwea; 
(above others) nyanyuka; (stand 
up) simama, ondoka ; (appear) fo- 
kea; (increase) ongezeka, zidi; 
(advance) pala cheo| ubele, utajiri); 
(rebel) fanya fitina (maasi); 
(cease sitting) vunjika (baraza, 
' &c.), isha; (originate) Zoka, -wa 


888 


RIVER 


na asili (na mwanzo|, anza; (as 
dough) umka; (sun, &c.) chomoza, 
panda; (from death) fufuka. Rise - 
in price, kwea, panda, ghalika. 
Risein importance, ongeseka nguvu. 

Rise, n. Aupanda; (raised ground) 
mahali pa kupanda, kilima; 
(degree of elevation) kadiri ya 
kupanda ; (increase) maongezo, ku- 
zidi; (advance) maendeleo; (origin) 
asili, mwanzo; (flow of tide) k4- 
jaa; (of sun) kuchomoza, macho. 
Give rise to, toa, fanyiza, anziska. 

Risen, pf. t. ya Rise. 

Risibility, n. kuwa Risible. 

Risible, a. -a kucheka, -a kuchekesha. 

Rising, n. fitina, kuasi; (ascent) 
kupanda, mpando. 

—— a. -a kupanda; (progressing) -a 
kuendelea, hodari, -past. The 
rising generation, vijana wa siku 
Afisi. Rising ground, Ailima, 
kiduta (vi-). 

Risk, n. hatari, mashaka; (chance) 
bahati. At the owner's risk, juu 
yake mwenyeji. Insure against 
risk, fanya bima, lipa jukum. Run 
a risk, #mgia hatarini, jihatirisha, 
jasiri, 

— v. hatirisha, bahatisha. | will 
risk it, Aasara kwangu, jus yangu. 

Risky, a. -a hatari, -a mashaka. 

Rite, n. kanuni [kawaida) ya dini, 
tendo la ibada. 

Ritual, a. kawaida za dini, urembo 
wa ibada, utaratibu wa sala, nguzo 
za sala, . 

Ritualiam, n. (kapenda na kutumia 
Ritual}. 

Ritualist, n. [asktkaye Ritualism]. 

Ritualistic, a. -a Ritualism. 

Rival, n. mshindani | wa-|. It hasno 
rival, haina kifani, haina mwenzi. 

—— a. -shindant, -a kushindana. 

—— v. shindana na, taka kupita, 
jaribu kuwa sawa na, -wa a 
sawa na. 

Rivalry, n. ushindant. 

Rive, v. pasua. 

River, n. mio [mt-], mto mkubwa; 
(abundance) wingi. 


RIVET ~ 


Rivet, n. [msomari wa kugongomewa 
ncha zote mbili |. 

v. kaza kwa Rivet, kaza. Rivet 

the gaze on, fazamisha sana, 
kazia macho. 

Rivulet, n. kiyito [vi-]. . 

Roach, n. (samaki ya mito Ulaya). 

Road, Roadway, n. sta. On the 

. toad, kafika safari, njiani. Out 
of the road! semillah ! jthathari ! 

Roads, Roadstead, n. bandari, ma- 
elezi, pa kutia nanga. 

Roam, v. zunguka, potea, tembea. 

Roan, a. (rangi ya frasi, nussu 
nyekundu nussu nyeupe|; (leather) 
[gost ya-kondoo, iliyotiwa dawa na 
range |. 

Roar, v. sguruma, lia sana [kama 
simba, mzinga, théruba,mawimds |, 
vuma. Roar at, vumia, 

—-, Roaring, n. ngurumo, UVUMI, 
shindo kubwa, mlto( wa simba, &c. }. 

Roast, v. choma | kwa mato), oka. 

— n. |chakula kilichokwisha cho- 
mwa |. 

Rob, v..tbia, nyang'anya, poka. 
Robber, n. mnyang'anyi [wa-}, 
murat (wezi), mwivi, haramia. 

Robbery, n. utsz, unyang'anji. 

Robe, n. vest [ma-] la heshima, vazi 
bora. 

—. v. yaa (vika | Robe. 

Robin, m | ndege mdogo wa Ulaya). 

Robust, a. -enyi maungo, -a nguvu, 
hodari, -nene. 

Robustness, n, umene, maungo, ulha- 

ttt. 

Rochet, n. [vast moja la askofu). 

Rock, v. (swing) pembea, pembesa, 
ning’ inia, ning iniza ; (shake) tihi- 
sa, ttkistka; (of a ship) sukasuka, 
fanya mramma; (stagger) Jevya, 
taka anguka. 

—— n. mwamba | ms-], jabali [ma-]; 
(small) £¢jaméba(vi-]. Sunkenrock, 
kipwa [vi-]. . 

Rockery, n. = Rock-work. 

Boon” n. (fataki kubwa ya kuruka 

: jun). . 

Rock-salt,n. (chumvi ya mawe, chu- 
mvi itokayo chini), 





$39 


ROLLING 


Rock-work, n.[ mawechunguchungu 
ya kupandikia maua). 

Rocky, a. -@ mawe mengi, -enyt mt- 
amba; (stern, hard) -gumu, -kali. 

Rod, n. wufifo [ fito); (punishment) 
athabu, pige| ma. 1; (authority) ku- 
kumu, mamlaka; (oppression) thu- 
lumu; (for fishing) ufito, mwanzi 
[wa kuvulia samakt |); (measuring) 
chenzo; (measure) = Pole, Perch. 

Rode, p. t. ya Ride. 

Rodent, a. [myama] -enyi kutafuna. 

Rodomontade,n.majivuno, maneno 
makuu, upuzi. 

Roe, n. mayayi ya samaki, ng ofu (2). 

Roebuok, n. | nyama kama paa|. 

Rogation, Rogation days, n. | siku 
2@ kuombea, siku. tatu mbele ya- 
Ascension Day }. 

Rogue, n. ayari; ragat, mjanja, 
mbaya, mshart, 

Roguery, n. wanja, hila, uragai; 
(fun) ubishi, ucheshi. 

Roguish, a. -4 Roguery. 

Roll, v. fingirisha, (neut.) fingirika; . 
(fold) Aunja; (impel) sukuma; 
(spread) enea, eneza; toa -ingt | kwa 
nguvu); (move by rollers, &c.) 
jongeza kwa magurudumu (kwa 
nyenzo\; (revolve) zungusha, zu- 
nguka; (move swiftly) pita upesi 
[Awa nguvu|; (smooth) Zaimisha 
[Awa gogo, 8rc.|; (make by rolling) 
Janyiza kwa magurudumu; (pro- 
long sound) fuliza sauti (kama 
ngurumo); (of ship) sukasuka, 
Sanya mramma. 

—— n. kufingirisha, kufingirika, 
&c. (Zaz. Roll, v.); (of cloth, &c.) 
Jura; (of paper, &c.) gombo, hati; 
(register) #esabu, tarihi; (bread) 
mkate; (sound) mdundo [wa ngo- 
maj), uvumi; (of tobacco, Sc.) 
bumba; (of ship) mramma. 

Roller, n. wenzo (ny-], gogo (ma-); 
(wave) wimbi ([ma- ubwa; 
(wheel) gurudumu [ma-]; (ban- 
dage) kitambaa cha kuganga. 

Rolling, n. kufingirisha, kufingiri- 
ka, mzunguko, mzingo ;. (folding) 

. mkunjo ;.(circular motion) mwendo 


Z2 


ROLLING 


wa gurudumu ; (of ship) mramma, 
msukosuko, mtumbotumbo, 

Rolling, a. -a kujfingirika, &c.; (fire) 
-a fululizo ; (stock) -2 kutumika. 
He is a rolling stone, mhamtshiz 
huyu, hana kituo. Rolling prairies 
(country), nyika pana kubwa | kama 
bahari na mawimbi yake 

Roman, a. -a kirumi, -rumt. 

Roman Catholio, n. na a. Mmasthi- 
ya wa Kanisa la kirumi, -a Ka- 
nisa la kirumi. 

Romance, n. (kisa chenyi habari za 
mambo mengi ya ajabu, hadithi 
zilizobunika za kupiga chuku |; (fic- 
tion) wwongo, uzushi, | kujitungia 
mambo ya ajabu na kufurahisha), 

-—— aa | -am mifumo wa lugha ya Waru- 
mi wa kale), Romance languages, 
yu ugha ya mataifa ya Ulaya kwa 

Sint |. 

Romanesque, a. = Romance. 

Romanism, n. [tmant na kawaida 
sa Kanisa la kirumi). 

Romanist, n. = Roman Catholic. 

Romanize, v. | fuatisha desturi na 
mathehebu za Kanisa la kirumi, 
geuza kuwa -a Kanisa la kirumi). 

Romantio, a. -a ajabu, -a kigeni, -a 
kupita kiasi, -sto akili, -a burre, 
-a Romance. 

Romish, a. -a Kanisa la kirumi. 

Romp, n. mchezo | mi-). 

v. chesa, rukaruka, randa. 

Bood, n. (sanamu ya Isa Masiya 
amekazwa msalabani |). 

Roof, n. (thatched, side) faa [ma-}, 
(end) hipaa |vi-], kisusi |vi-|; 
(stone) dart, sakafu ya juu; (in 
an excavation, cave) jus, upande 
wa jury. 

Roofing, n. kulia Roof, (vitu vya 
kufanyisia Roof, miti, makuti, 
mabati, matofali). 

Roofess, a. pastpo Roof. 

Rook, n. (ndege kama kunguru |. 

Rookery, n. (| jamii ya matundu ya 
Rook; (bad houses) jamit ya 
nyumba mbaya na mbovu). 

Room, n. chumba [vy-]; (upper) 
| refs (front) sébule,, ukumbi; 





840 


ROTATORY 


(store) ghala; (space) nafasi, chi” 
mbuko. Intheroom of, makali pa, 
katika kazi ya [mtu mwingine). 
Make room for, ondokea, pisha, 
ambaza. 

Roominess, n. nafasi tele, uwazi. 

Roomy,a.-enyi nafasi,-kubwa, wazi. 

Roost, n. kifuo cha ndege, kijiti cha 
kutulilia, kiota. 

Vv. jikalia, tula. 

Root, n. shina [ma-|; (small) mszsz 
(mi- J; (origin) asi/:, awali, mwa- 
30 ; (cause) sababu ; (in grammar) 
neno la asili, harufu za asili; (in 
arithm.) 7az. Square Root. 

panda, kaza chini, penyeza 
chini; (establish) weka imara, 
kaza, ingiza ndani. Be rooted, 
pandika, kazwa, fansiwa shina. 
Root up, ng'oa, toa. 

Rootlet, n. mzisi (mi- ). 

Rope, n. kamba, ugwe; (large) jigwe 
[ma-]; (small) kigwe (vi-). 

Rope-walk, n. |mahali pa kufanyi- 
sia kamba). 

Rosary, n. fashihi. 

Rose, n. waridi. Rose-water, ma- 
rashi mawdridi, maji wdridi. 
Otto of roses, hal waridi, 

p. t. ya Rise. 

Rose-apple, n. (fruit) darabi [ma-], 
pera la kizungu. 

Roseate, a. -a rangi ya waridi, 
-chundu, (hopeful) -a furaha, -a 
kutumaini. 

Rosette, n. fundo la utepe, shada. 

Rose-wood, n. (mti mwekundu na 
mweusi). 

Rosin, n. = Resin, ( kama sandarusi 
nyekundu). 

Rosiness, n. wekundu, 

Rostrum, n. (kama mimbara)|. 

Rosy, a. -a rangi ya waridi, -ckundu. 

Rot, v. osesha, vundisha; (neut.) osa, 
vunda. 

n. kioza. 

Rotary, a. -4 kuzunguka. 

Rotats, v. zunguka, zungusha. 

Rotation, n. msingo, Mzunguko ; 
(turn) samu, taratibu. 

Rotatory, a. -a kuzunguka. 





—— Y, 








BOTH 


Rote, n. 
mbuka kwa akili, jisomesha kwa 
moyo | kwa ufahamu). 

Rotten, a. -ovu, -bovu, -liooza. 

Rotund, a. -a mviringo; (plump, 
fat) -/eonenepa, -nene. 

Rouble, n. (reale ya kirussi |. 

Roué, n. mwasherati, mfisadi. 

Rouge, n. (dawa nyekundu ya kupa- 
ka usoni, kama manjano}\. 

Rough, a. -gumu, -a kuparusa, si 
-ororo, si laini, st sawa, si halisi; 
(uncivil) s£ adabu, si heshima; 
(bitter) s¢ -tamu; (harsh) sz--Zole ; 
(imperfect) s¢ kamili, st. -curi; 
(barbarous) -shenzi. Rough idea 
(sketch), dokezo | ma-). Rough sea, 

ahari iliyochafuka. Rough tem- 
per, kali, ushupavu, ugomvi. 
Rough tone, sauti kali. Rough 
weather, pepo na baridi, tufanu. 
Rough workman, mparuzi. Kough 
and ready, -a kufaa kwa. marra 
moja, -a kutosha kwa matumisi-ya 
ghdfala, tayari, -elekevu. A rough 
diamond, mzuri ndani | moyo) ku- 
liko nje (umbo), mzuri wa moyo st 
450. 

n, mfithuli, mjeuri, mshart. 

——v. Rough it, | yaumilia hali mba- 
ya na taabu, jivumilisha). 

Rough-cast, n. [chokaa na makekoto 
ya mchanga, ya kutomelea). 


Roughen, v. fanya | fanyika) 





Bough; (of sea) chafua; (of 


temper) kasiris. 
Rough-hewn, a. st latins, vivi, hivi. 
Roughness, n. kuwa Rough, ugu- 
mu, maparuso, Sc. 

Rough-rider, n. mfuga frasi. 
Rough-shod, a. Ride rough-shod 
over, tharau, tia uchungu burre, 
Round, a. -a kiviringo, -a duara; 
(complete, large) -zima, -kubwa, 
ingi ; (open, plain) wazi, thahiri ; 
(well-finished) /aini, -tamu, -zuri. 
All the year round, mwaka wote 
langu mwanzo hatta mwisho. 
Round number, (| #esabu iliyo kari- 
bu, si sawa halisi). Round game, 
(mchezo wa watu wengi pamoja|. 


341 
Learn (get) by rote, 4-| Round dance, | ngoma ya kusungu- 


ROUT 


ka wawili wawili|. Round hand, 
(mwandiko wa arufu kubwa nene). 

Round, n. mviringo, duara, pele, 
mzingo; (in music) (wimbo wa 
ku sana sauli |; (series) ufara- 
tibu, kuandamana, mafuatano; 
(ofladder) kipaya, kipande, daraja; 
(of soldiers) emgojo, zamu. A 
round of applause, vwzgelegele, 
makelele ya salamu. A round of 
ammunition, 42ast cha bunduki [cha 
msinga|. Go the round of, maliza. 
The whole round of, -ofe, namna 
sole. A round of gaieties, michezo 
mingi. 

—— v. viringanisha, petana, pete- 
manisha ; (complete) maliza, kwi- 
sha; (correct) sahihisha | maneno); 
(go round) zunguka [rast, pembe, 
Sc. |, faulu. 

—— prep. na adv. kuzunguka, pande 
sole [sa], msingo [wa], pote, kwa 
killa mtu. Go round, zunguka, 
anda killa mahali; (be given to all) 
enea, tosha. Turn round, 24- 
ngusha, pindua ; (neut.) zunguka, 
geuka, pinduka. Bring round, 
(revive) kuisha, fufua; (reform) 
fuliza, ongoza. Stand round, 
zunguka, huthuria. Come (get) 
round, jipendekeza kwa, shawishi, 
shinda, danganya. An all-round 
man, mfu wa kufaa kwa yote, 
hodari sana, mwekevu wa kazi, 
mjua kazi zole. 

Roundabout, a. -a kuzunguka, -a 
burre. 

Rounded, a. (composition) sakzhz, 
fasihi. 

Roundly, adv. sana, wazi. 

Roundness, n. mviringo, kitumbo, 
kivimba. 

Round-robin, n. [hati yenyi haja, 
ya watu wengi waliotia majina), 
Rouse, v. amsha, stusha, chomesha, 
sukuma, harakisha ; (cause) fanya, 

leta. 

Bout, n. kufukuswa, mafukuzo, ma- 
kimbizi, kushindwa ; (crowd) gha- 
siya ya watu. 


ROUT 
Rout, v. piga, shinda, kimbiza, fue 
kuza. 


Route, n. njia. En route, njiani. 

Routine, n. ufaralibu,' kawaida ya 
killa siku, desturi. 

Rove, v. sunguka mahali mahali, 
potea. 

Rover, n. mfu wa kuzunguka pote, 
mtembezi, mhamishi. 

Roving, a. -a Rover, -hamishi. 

Row, n. (line) safe, mstari; (of fish, 
&c., on string) mtanda di (of 
plants, 8c.) mpando (mi- |; (noise) 
uthia, makelele, matata. Be in 
rows, pangana. Put in a row, 
panga, weka sawasawa, pangisha. 
Go for a row, tembea mashuani. 

— v. figa makasia, peleka kwa 
makasia, Vuta. 

Rowdy, a. ~jeurt, -fithuls. 

Rowel, n. | miiba ya Spur, n. }. 

Rower, n. mfpiga kasia. 

Rowing, n. mvuto, kupiga makasia. 

Rowlock, n. ki/ete |ve-]. 

Royal, a. -a kifaume, -a mfalme, -a 

fahari. 

Royalism, n. kupenda utawala wa 
mfalme). 

Royalist, n. [ashthaye Royalism]. 

Royalty, n. ufa!me, hali ya mfalme, 
kifaume; (person) mfalme, wa- 

falme; (tax) kodi ya mfalme. 

Rub,yv. sugua; (wipe) pangusa, futa; 
(polish) katua; (scrape) paruza; 
(bruise) chubwa, chuna; (grate) 
tua ; (to pieces) fikicha ; (of medi- 
cine) chua, paka. Rub up, ‘enge- 
neza, amsha ; (irritate) kastrisha, 
chomesha. Rub out (of writing, 
&cc.), zimiliza, futa. 

— 0. 2uio, shidda, upingamizi, 

_ mashaka. 

Rubber, n. [mtu ao kitu cha kusugua, 
&c.]; (india-rubber) mpira; (in 
cards) | mchezo wa karata |, mvumo. 

Rubbish, n. kifusi, lakataka; (in 
heaps) dw: (| ma-|); (nonsense) ya- 
siyofaa, upuzi, ovyo, mawe. Rub- 
bish! mawe 

Rubbish-heap, n. jaa; (small) wi 
[ma-]. 


342 


RULE 


Rubble, n. makokoto, mawe ya kutos 
melea, kifusi. 

Rubicund, a. -ckundu [uso]. 

Rubric, n. (amri ya utaratibu wa 


sala |. 

Ruby, n. (kito chekundu, johari y 
thamant |. . 

Rudder, n. msukani, shikio. 

Ruddy, a. -ehundu. 

Rude, a. -juvt, si adabu, '-shenzi, 
jeuri, -fithuli. 

Budeness, n. ujuvt, jeuri, ufithuls, 
ushenzi, usafihi. 

Rudiment, n. (beginning) mwanzo, 
asili, maarifa ya kwanza; (germ) 
uchipuko, mbegu, chanzo. 

Rudimental, Rudimentary, n. -a 
Rudiment. ; 

Rue, v. jutia, sikilikia. . 

Rueful, a. -a huzuni, -sikilifu, -a 
majuto. 

Buff, n. [éstambaa cha kuvaa shi- 
ngont |. 

Ruffian, n. mjeuri er mfithuli 
twa-|, mbaya (| wa-|. 

Bufflanism, n. jeuri (Taz. Ruffian). 

Ruffianly, a. -4 Ruffian. 

Ruffle, v. (crease) Aunjakunja; (dis- 
turb) chafua, hasirisha. 

Rug, n. (sulia ndogo nene, blanket: 
nene). 

Rugged, a. -a kuparuza, -a mawe, SI 
sawa, .st laint; (rude) -shenszs, 
“kali, st laini. 

Ruin, n.. maangamist, upotevu, uku- 
mbo, utilifu; (in business) 22/252 ; 
(of buildings, Sc.) mavunjtko, maa- 
nguko, magofu, mahame. A rained 
house, gofu la nyumba, uhame. 

v. angamiza, potesa, haribu, 
vunja, filisi, lilifsha. Be ruined, 
angamia; (in business) filisika, 
silifika. 

Ruinous, a. -4 Ruin, -a Ruins. 

Rule, n. (regulation) amri, kanuni, 
kawaida, desturi ; (dominion) séa- 
wala, mamlaka, ensi, hukumu ; 
(carpenter's) cheneso, futi. Asa 
rule, marya nyingi, desturt, si si- 
kuzolte. 

— v. tawala, hukumu; (control) 





: RULER 


ongosa, shurutisha; (order) amu- 
ru; (draw line) piga mstari | mi-). 
Raled paper, karatasi ya mifuo. 

Ruler, n. mtawala |wa-), mfalme 
(wa-), mkuu | wa-|, walt [ma-]; 
(carpenter's) cheneso, futi. 

Ruling, a. -a kutawala, -a nguvu, 
-a kuenea, -lio -ingt. 

—— n. utawala, amri. 

Ram, n. (mvinyo ufanyizwao wa 
miwa |. 

a. gent, ajabu, -a kuchesha. 

Rumble, v. nguruma, vuma, tu- 
tuma. 

Rumbling, n. ngurumo, uvumi, tu- 
tumo, tetemo. 

Ruminant, a. -enyi kucheua. 

Ruminate, v. cheua, tafuna kama 
ng'ombe; (consider) fikirifikiri, 
waza. 

Rumination, n. kucheua ; (thought) 
fikara, mawazo. 

Rummage,v. (Zafutia kwa kuchafua, 
fanya fujo ao uthia katika kuta- 
futa), dadisi | pelelesa, chungulia | 
ndani ya, tafuta sana. 

Rummage-sale, n. mnada. 

Rumour, n. kabari, maneno ya watu, 
kivumo, uvumi. There is a ru- 





mour, kusema, huvuma, yavumika. |" 





v. emeza, vumisha. 

Rump, n. Zako |/a nyama|, ncha | ya 
uli wa mgongo). 

Rumple, v. kunja vibaya, chafua. 

Run, v. (p. t. Ran, pf. t. Run) enda 
mbio, kimbia, pita upesi, pita, 
enda ; (melt) yeyuka; (discharge) 
chuza, toa, toka, toka uzaha ; (cause 
to go) endesha, pitisha, ingiza, 
sukuma; (trace) andika, piga (sa- 
namu, mstart, &c.|. Kun after, 
fuata mbio; (seek) tafuta, taka, 
penda. Run against, gonga, gonga- 
na na. Runaway, foroka, kimbia, 
enda zake | zao, &c.}. Run down, 
telem'ka ; (be exhausted) potewa na 
nguvu, koma; (depreciate) xenea, 
singizia ; (collide with) gonga, vu- 
nja; (pass, defeat) patia, pitza (Awa 
shindano|. Run into, zngia, ji- 
ingiza; (collide with) Zambana, 


843. 


RUNNING 


gongana na; (introduce) ingiza, 
penyesa. Run into debt, jipasha 
deni. Run mad, -wa na wazimo. 
Run on, endelea; (exaggerate) 
piga domo, toa maneno mengi; 
(reflect on) kumbuka, waza. Run 
over, (examine lightly) Zasamia 
upesi; (overflow) furika, toka; 
(trample on) kanyaga chini. Run 
out, (extend) foa, nyosha; (com- 
plete) maliza ; (come to an end) 
isha. Run riot, peta kiasi, fanya 
upotovu. Run risk, pata hatari, 
pthatirisha. Run short, funguka, 
ss tosha, Run through, (money, 
&c.) foteza; (examine lightly) 
angalia kwa haraka. Run up, 
zidi, ongeza, ongezeka ; (a build- 
ivg) fanyiza upesi. Run up to, 
kimbilia, patia. Run a business, 
jitia kazini. Run aground, fekeza, 
pweleza; (neut.) kwama, pwelewa, 
panda, Run with (blood, &c.), 

- Zoka (damu, &c.]) tele, chusa, -wa 
na -ingt, churuszika. 

n. kwenda mbio, mwendo wa 
mbio; (course) mwendo, njia; 
(continuance) mfululizo, maende- 
leo; (journey) safari ; (popularity) 
ukubali, kupendeza, kutumika; (de- 
mand on a bank) kufaka deni, ku- 
taka fetha; (for grazing) machunga, 
malisha; (in games) (hesabu ya 
most, pili, tatu, &c.|. In the long 
run, mwisho, hatima. Thecommon 
run, wafu wengi, walio watu tu, 
vitu vingi, kama vitu vyote. 

Runaway, n. (slave) mtoro [wa-]; 
(in fight) mkimbizi | wa-). 

Runes, n. |karufu na maandiko ya 
Norway ya kale}. 

Rung, pf. t. ya Ring. 

n. (of ladder) kipande [cha 
ngazi |, daraja. 

Runner,n. mwenda mbio, mshindani 
wa mbio; (messenger) mjumbe, 
tarishi | ma- |; (surface root) kifa- 
wi [cha mmea utambaao chint |. 

Running, a. -a@ kwenda mbio; 
(successive) moja kwa moja; (ac- 
companyipg) -4 kufuatana; (dis- 








RUNNING 


charging) -a kutoka uzaha. 
ning fire, | kupiga bunduki, kupiga 
bunduki aomizinga kwa ufululizo). 
Running fight, vifa ya watu wa- 
kifukuzana. Six days running, 
siku sita moja kwa moja. 

Running, n. kwenda mbio, ku- 
kimbia, Sc. 

Rupee, n. rupia. 

Rupture, n. kuvunja, kuvunjika, 
mvunjo; (discord) kuvunja ura- 
Jiki, ugomvi, vita; (of bowel, &c.) 
Tas. Hernia. 

v. vunja. 

Rural,a.-a shambani | kuliko mjini), 
-a mashamba. 

Ruralize, v. shinda shamba (si 
mjini |. 

Ruse, n. ila, ujanja, kitimbi, shauri 
Jerevu. 

Rush, v. enda mbio, enda kassi, pita 
kwa nguvu, kimbia, enda haraka, 
puruka; (take suddenly) zwaa 
ghdfala; (enter suddenly on) jttia 
kwa haraka. . 

—— n. mwendo wa nguvu; (of 
water) mkondo; (sudden abun- 
dance) wingi wa ghdfala; (reed) 
nyasi | ma- |). 

Rusk, n. kama Biscuit. 

Russet, a. (rangi nussu nyekundu, 
nussu Nyeusi |. 

Rust, n. kutu. 

—— v. pata |ingia|) kutu, liwa, oza, 

Rustic, a. -a mashamba, -a kukaa 
Shambant,-shenzt, -baya,-sioadabu, 
58 2Urt. 

n. mkulima (| wa-), mkaa sha- 
mbani, mjinga. 

Rusticate, v. shinda shamba ; (dis- 
miss) ondosha, hamisha. 

Rustication, n. kuondosha, kuondo- 
shwa. 

Rusticity, n. ujinga, ushenzi, ugeni, 
ukosefu wa 

Rustle, v. piga mtakaso, vuma | kama 
majani kwa upepo|, gugurusha. 

Rustling, n. mfakaso, 

Rusty, a. nyt kutu, -a kuchakaa. 

But, n. shimo (njiani, palipopita 
magart), mfuo |mi-). Pape? 








844 
Run- | Ruthless, a. pasipo huruma, -kait, 
koro, 


SACRIFICE 


Rye, n. tama ngano |j. 


8. 

Sabbatarian, n. (mwenyi kualhimi- 
sha juma a mosi, si juma a pili ; 
aathimishaye mno juma a pili kwa 
kujinyima mengi). 

Sabbath, n. (siku ya kustarehe ki- 
yahudi, siku ya saba ndio juma a 
most; (Sunday) juma a pili). 

Sabbatio, a. -4 Sabbath. 

Sable, a. -e4st. 

—— n. [myama ndogo yenyi manyoya 
meusi |. 

Sabre, n. kifara [vi-]. 

—— v. kata (chinja | kwa kitara. 

Sac, n. kifuko. 

Saccharine, a. -a sukalt, kama su- 
kali. 

Sacerdotal, a. -a kasisi. 

Sacerdotalism, n. (Tabia ya ukasisi, 
utawala wa makasisi). 

Sachel, n. mkoba | mi-), mfuko | mi-). 

Sack, n. mfuko |(mi-), gunia (ma- |); 
(plunder) kuteka, ukumbo. 

— v. teha, kumba, haribu; (dis- 
miss) ondosha. 


“| Sackbut, n. | kama sere, kama panda), 


Sackcloth, Sacking, n. gunia, Nguo 


ya gunia. 
Sacrament, n. (siri ya dini ya 
kimasihiya, sakramenti, siri; 


(Eucharist) Usharika Mtakatifu). 
Sacramental, a. -4 Sacrament. 
Sacramentary, n. (kitabu chenyi 

habari ya utaratibu na sala za 

Sacrament |. 

Sacred, a. wakfu ,-liowekwa wakfu,-a 
Muungu, -a dint, -a heshima sana, 
-a kuathimishwa, -takatifu, -kuu. 

Sacredness, n. kuwa wakfu, 8c. 

Bacrifice, n. #tabihu, kafara, toleo; 
(victim) mathabuha; (offering) sa- 
daka; (incurring loss) toa | kua- 
cha, kutupa, kufisha kitu | makusu- 
di; (selt-imposed loss) | kifu £2/3- 
chotolewa, &c., makusudi; (cheap 
bargain) kifu kilichouzwa rahisi, 
kuuza rahisi), 


SACRIFICE 345 


Sacrifice, v. oa thahthu, kafara, &c.; 
(incur loss of) zoa | acha, tupa, fisha 
kitu) makusudi, jinyima; (sell 
cheap) usa rahisi. 

Sacrificial, a. -4 Sacrifice, n. 

Sacrilege, n. | jambo la kumchukiza 
Muungu, kukufurisha matakalifu, 
kutumia vibaya iliyo wakfu). 

Sacrilegious, a. -a Sacrilege, -baya 
sana. 

Sacristan, n. (mngoje wa kanisa 
mwenyi kutunza vyombo vitaka- 
tifu, Src.). 

Sad, a. -a huzuni, -sito, -a kutia 
huzuni, -a msiba. 

Sadden, v. husunisha, sikilisha, tia 
uchungu. 

Saddening, a. -a kutia huzuni. 

Saddle, n. [4:42 cha juu ya frasi), 
(Ar.) serujz; (donkey's) khorji, 
landtko. 

v. tandika, tia matandiko. 

Saddler, n. mwusa matandiko ya 
Srast, &c. 

Saddlery, n. matandiko ya frasi. 

Sadness, n. husunt, uzilo. 

Safe, a. salama, salamu salimint, 
pasipo hatari, -sima; (certain) 
yakini, hakika, -sio mashaka; 
(trustworthy) amini, -a salama; 
(sound) ¢haditi. He is a safe 
guide (judge, speculator), ame- 
Sunguliwa heri. 

— n. kasha la chuma (la kuwekea 
Jetha, &c.), kasha la nguvu sana. 
Safe-conduct, n. cheti [cha husa- 

Sirisha salamu), ruksa kupita. 

Safeguard, n. (protection) Aamaya; 
(security)( kifucha kufanya salamu, 
cha kulinda katika hatari), kinga. 

Safeness, n. hali ya kuwa salamu, 
pasipo hataré; (trustworthiness, 
soundness) amint, uthabiti, uzima. 

Safety, n. salamu, salama (Tas. 
Safeness). 

Safety-lamp, n. (Zaa ya kutumika 
katika Mine}. 

Safety-valve, n. [Ai/ango cha mvuke 
katika Steam-engine, ésip~ate ku- 
pasuka |. 

Saffron, n. zafarani. 





SALESMAN 


Saga, n. | tadithi za kale sa Norway). 

Sagacious, a, -a busara, -a akili, 
hodari. 

Sagacity, n. busara ,akili, utambuzi. 

Sage, a. -a kekima sana. 

n. mwenyi hekima nyingi; 
(vegetable) [mboga ya kukolea 
chakula). 

Sageness, n. kekima nyingi. 

Sago, n. (mti kama mtende ; moyo 
wa mli huo, kama uwanga, sego). 

Said, p. t. ka pf. t. ya Say. 

Sail, n. tanga (ma-). Make (set) 
sail, weka. Strike sail, zwa. 

v. (move by sails) enda ([ende- 
sha) kwa tanga; (make a voyage) 
safiri merikebuni, pita baharini; 
(start on voyage) ‘weka, funga sa- 
Jari chomboni; (move smoothly) 
enda upesi (sawasawa, kama kwa 
mabawa ao kwa tanga). 

Bail-cloth, n. £itali. 

Sailing, n. kwenda kwa tanga, 8c. 
(Zaz. Bail, v.). 

—-a.-a kwenda kwa tanga, &c. A 
sailing vessel ,merikebu ya matanga. 

Sailor,n. daharia, mwanamaji(wa-). 

Saint, n. | mtakatifu | wa- | aliyeingia 
peponi), walii, mta wa | wa-),sufi; 
(good man) mfu mwema sana. 

Sainted, a. -‘akati/u; (deceased) 
marehemu. 

Saintlike, a. kama Saint. 

Saintliness, n. utakatifu, uta wa. 

Saintly, a. -¢ Saint, kama Saint. 

Sake, n. For the sake of, kwa ajili 
(maana, huja, hesabu) ya. For 
my sake, unipendavyo. 

Salaam, n. salamu. 

—— Vv. salimu. 

Salad, n. [majani ya kulika mabichi |. 

Salamander, n. (fama chura, yenyi 
kuhadithiwa haifi kwa moto). 

Salary, n. mshahara, ijara, ujira. 

Sale, n. (auction) mnaaa; (selling) 
kuusanya, biashara, kutembeza bia- 
shara, ubazazi. Be on sale, uza- 
nya, tembezwa. It is not for sale, 
hatuzi. 

Saleable, a. -4 kuuzanya. 

Salesman,n.dalali, mwusaji,mnadi. 








BALIC LAW 


Balic Law, n. (amri ya kusema, 
“Mwananike asiwe mfaime'|. 

Salient, a. -a kufokesa ; (important) 
Aa maana, -kubwa, -a kuangaliwa. 

Saline, a. -a chumvi, 

Saliva, n. mate. 

Salivary, a. -a mate. 

Salivate, v. fanya mate mengi. 

Salivation, n. kufoka mate mengi. 

Sallow, a.-eupe | kama kwa ugonjwa). 

Sally, v. /oka nje ya boma, tokea; 
(go a walk) fembea. 

— n. tokeo la ghdfala (la jeshi 
vitani); (witticism) mzaha, ubishi. 

Sallyport, n. kilango | bomani). 

Salmon, n. (samaki msuri mtamu). 

Saloon, n. (scébule kubwa, chumba 
kirefu kizuri; (in ship) chumba 
cha kulia merikebuni; (public) 
chumba cha kuchezea ngoma, na 
kunywea pombe, 8c. |. 

Salt, n. chumvi; (an old sailor) 
mwana bahari. Salts, Epsom salts, 
chumvi khaluli. Smelling-salts, 
(dawa ya.kunusa). 

a.-@ chumvi, -a maji ya bahari. 

—— v. kia chumvi, kolea kwa chumvi. 

. Saltatory, a. -a kurukaruka, -a ku- 
cheza ngomani. 

Salt-cellar, n. (4idau chenyi chumvi 
mezani). 

Saltness, n. ulfamu wa chumvi, 
chumvi. 

Salt-pan, n. [shimo lenyi chumvi |, 

Saltpetre, n. siura. 

Salubrious, a. -4 usima, -a afya 
njema, -a kutia afya, -a kuburu- 
disha, -ema. 

Salubrity, n. afya njema, uzima; 
uzuri (wa kutia afya), hali njema 
(kwa afya). 

Salutary, a. -cma, -a kufaa, -zuri. 

Salutation, n. salamu, maamkizi. 

Salute, n. sa/amu; (by firing) mzz¢- 
nga | bunduki) ya salamu. 

——v. salimu,amkia, ambia ‘Jambo,’ 
sema ‘shikamu’; (by firing) piga 
bunduki, piga mizinga ya salamu. 

Salvation, n. wokovu, suudi,njema. 

Salve, n. dawa ya kupaka. 

Salver, n, sinia (ma- |, kombe (ma-). 





346 


SANDY 


Salvo, n. (kupiga mizinga ya sala- 
mu ao ya furaha), mizinga mingi. 

Same, a. -moja, sawa, yule yule | ile 
ile, &cc.]. All the same, mamoja, 
haithuru; (nevertheless) /akini. 

Sameness, n. umoja, sawa, mfano 
mmoja, yale yale, vile vile; (mo- 
notony) kuchosha, baridi, udufu. 

Sample, n. namna, mfano, -moja 
katika -ingi. 

Sompler. n. kiolezo | cha kazi ya usho- 
ni). 

Sanatorium,n. (nyumba ya kuwekea 
ao kuwaburudisha wagonjwa|. 

Sanatory, a. -a2 kulia afya, -a ku- 
tunza uzima. 

Sanctification, n. utakaso, utfakati- 
Ju, kutakasika. 

Sanctify, v. fakasa, fanya -takatifu. 

Sanctimonious, a. -4 kujifanya mtu 
wa dini na mtakatifu, -nafiki. 

Sanction, n. tthini, usahihi, uku- 
bali, urathi. 

v. ta ilhini, sahthtsha, kubali, 
rethia. 

Sanctity, n. utakatifu, usufit, uta’- 
wa. 

Sanctuary, n. mahali patakatifu, 
mahali pa ibada, moskiti, kanisa 
[ma-], hekalu [ma-]; (in a church) 
| palipo mathbahu kanisani); (re- 

uge) kimbilio [ma-]. 

Sand, n. mchanga; (fine) ufukwe; 
(sandy shore) ufuko. 

Sandal, n. kiatu [vi-], kiatu cha 
ngozi. 

Sandal-wood, n. sandali. 

Sandfly, n. usubi. 
Sandglass, n. (chupa lenyi mchanga 
ndani, la kuonyesha saa ngapi). 
SBandpaper,n. (| karatasi yenyi mcha- 
nga ya kulainisha mbau|, msasa. 
Sanapipers n. [wdege ndogo ya pwa- 
nt). 

Sandstone, n. vine la mchanga 
uliogandamana |. 

Sandwich, n. | vipande vya mkale na 
nyama kalikati|. 

Sandy, a. -a mchanga, -enyi mchanga 
mwingi, -@ rangi ya mchanga ; 
(of soil) Zifutifu, 





ge aie 


eet One 


SANE 847 


Bane, a. -enyi akili zake (zao, &c.), 
-enyi afya. ; 

Saneness, n. kuwa Sane. 

Sang, p. t. ya Sing. 

Sanguinary, a. -kali, -a kufisha 
watu wengi, -a damu. 

Sanguine, a. -tumaini,-a kutazamia 
mema tu, -a bidii, 

Sanitary, a. -a kufia afya, -a mambo 
ya afya, kwa ajili ya afya. 

Sanitation, n. kufia afya, maarifa 
ya mambo ya afya, kufanya mengi 
kwa ajili ya afya. 

Sanity, n. kuwa na akili nzima, 
akili, busara. 

Sank, p. t. ya Sink. 

Sanskrit, a. [/ugha ya Wahindi wa 
kale). 

Sap, n. maji | ya mili, majani, Stc.), 
utomvu; (in war) shimo | jandaki, 
ya kupenyezea watu hatta boma la 
adui|. . 

v. fukua mashimo (handaki) 
chini ya, ondoa misinji ya ; (weak- 
en) thoofisha, ondoa nguvu. 

Sapience, n. busara, akili, ujuzi. 

Sapient, a. -a Sapience. 

Sapling, n. mti (mt-) mdogo, mti 
mchanga. 

Saponaceous, a. -4 sabuni, kama 
sabuni; (flattering) -a kujipende- 
keza. . 

Sapphire, n. | jyokari ya thamani, 
sana, yenyi rangi ya samawali |. 
Saracen, n. Mwislamu [wa-] wa 

kale. 

Sarcasm, n. [eno la kuchokoza ao la 
kuchoma moyo|, uchokozi, neno 
chungu, jibu kali, ubishi, mafusi. 

Sarcastic, a. -4 Sarcasm, -kafi. 

Sarcophagus, n. [ime la kuwekewa 
mayitt ndani, kama sanduku ku- 
bwa ya jiwe). 

Sardine, n. (samaki ndogo lamu 
sana |. 

Sardonic, a. Sardonic smile (or 
laughter), (kucheka kwa uchungu, 
st kwa furaha). 

Sardonyx, n. (kilo kama Onyx]. 

Sash, n. mshipi (mi-|), mahazamu, 
masombo, ukumbuu; (of win- 





SATUBNALIA 


dow) (dirisha la kuinuka -na 
kushuka). 

Sat, p. t. na pf. t. ya Sit. 

Satan, n. Shetant, Iblis. 

Satanic, a. -a shetani, -a kishetani. 

Satchel, n. mkoba [mi-], mfuko 
(mi-), bahasha. 

Sate, Satiate, v. shibisha, kinaisha, 
vimbisha. 

Satellite, n. mfuasi [wa-] mnyonge, 
mwandani [wa-}; (star) | nyota 
mtoto). 

Satiation, Satiety, n. kushiba, ku- 
jivimbisha, shibe, ukinaifu, wingi. 

Satin, n. ttalassi, kariri. 

Satin-wood, n. (tt laint wa ku- 
ng'aa kama italasst|, 

Satire, n. (ridicule) Ziziaka, mzaha, 
ubishi; (invective) ukali, masuto, 
matuso, maneno ya kushutuniia 
kwa ukali ; (humour) kuchekesha. 

Satirical, a. -a Satire. 

Satirise, v. fanyia Satire, thihahi, 
cheka, sula. 

Satisfaction, n. kurithisha, kurilhi- 
ka; (contentment) urathi, raha 
mstarehe ; (payment) malipo, mali- 
pizi; (revenge) kisasi; (atonement) 
kipatanisho ; (for murder) dia. It 
gave him great satisfaction, . z/2- 
mkalia tamu sana, 

Satisfactory, a. -a kurithisha, -a 
kutosha, -a kuthubutisha, &c.; 
(sound, trustworthy) amini, -enys 
sifa njema, -suri. 

Satisfied, a. rathz; (with food) -enyi 
kushiba. Feel quite satisfied, ki- 
nat. 

Satisfy,v. rilhisha, tuliza, tia urathi, 
ondolea mashaka, sterthisha, tosha ; 
(with food) skzs¢sha ; (with money) 


zpa. 
Satrap, n. [wali wa kiajjemi wa 
kale}. 


Saturate, v. nywesha maji mengi, lo- 
wesha kabisa, jaltza, nywesha sana. 

Saturation, n. [ali ya kunyweshwa 
maji mengi, &c. (Tas. Saturate) |. 

Saturday, n. Juma a mest. 

Saturn, n. (sayari moja) zohals (Ar.). 

Saturnalia, n. | siku kuu kama siku 


SATURNINE 


‘ya mwaka, siku ya kufanya yo yote, 
kucheza, kulewa, jeuri, Sc. |). 

Saturnine, a. -zzf0, -kali, -korofi. 

Satyr, n. (zimwi la mwitu, jini). 

Sauce, n. mchusi; (impudence) 
ujuvi, ubishi, ufithuls, 

Saucepan, n. (metal) sufuria | ndogo, 
ya mkono\; (earthen) chungu [vy-}. 

Saucer, n. sakani ndogo, kisahani. 

Saucily, adv. kwa ubishi, 8c. ( Taz. 
Saucy). 

Sauciness, n. ubisht, ujuvi, Sc. 

Saucy, a. -juvi, -bishi, -cheshi, 
fthuls. 

Saunter, v. ‘embea, zunguka, enda 
polepole, tanga. 

— n. matembesi, kujienda. 

Sausage, n. [waandast ya nyama 
tliyokolewa, zaidi nguruwe). 

Savage, a.-kali, -uaji, nduli; (rude) 
-shenzt; (desolate) pasipo watu, 
ukiwa. 

n. mshenzi [wa- |. 

Savageness, Savagery, n. ukali, 
ushenzi; (desolation) ukiwa. 

Savannah, n. poli (ma-), pululu 
(ma-|, nyika | ma-]. 

Save, v. okoa, ponya; (reform) rudt- 
Sha, tuliza; (economize) kadsthz, 
weka akiba, weka; (relieve) achilia, 
punguzia kazi. Save trouble, 
expense, &c., punguza kazi | ghara- 
ma, Stc.), sayidta, faa. 

Saving, Save, prep. tila, isipokuwa, 
Japo, ghairi ya. 

n. kukata gharama, kujiwekea 

akiba, ukabithi. 

a. -a kuokoa, &c. (Tas. Save). 

Savings, n. akiba ya malt, mapato. 

Savings Bank, n. [Bank ya duwe- 
kea mali). 

Saviour, n. mwokozi [wa-]. 

Savour, n. /uthiha, utamu. 

Savoury, a. -famu, -a kunukia, -a 
kutamanisha, -liokolewa. 

Saw, n. msumeno ; (maxim) neno la 
Jumbo, mithali. 

v. pasua kwa msumeno. 

—— p. t. ya See. 

Sawdust, n. (unga wa mbau, unga 
wa mits). 














848 


SCAMPER 


Saw-fish, n. (samaki mwenyi mdomo 
kama msumeno), papa upanga. 

Saw-mill, n. (kinu cha kupasulia 
mbau, magogo, Sc.|. 

Sawn, pf. t. ya Saw. 

Saw-pit, n. (shimo la kupasulia 
mba |. 

Sawyer, n. mpasua mbau. 

Saxon, n. (Mwingereza wa kale}. 

Say, v. (p.t.#a pf. t. Said) sema, 
nena. Say to, ambia. They say, 
It is said, kusema. Soto say, kama 
vile. Say, (perhaps) kwenda, labu- 
da, kama. ‘That is to say, maana 
yake, yaani. I don't say, Not to 
say, /tcha, sembuse. Come along, 
I say, njoo saa, twende wee. 

Saying, n. neno [ma-], neno la fu- 
mbo, methali. 

Scab, n. kigaga (zi-). 

Scabbard, n. ala (Inyala), uo [nyuo]. 

Scabby, a. -enyz Scab. 

Scaffold, Scaffolding, n. (building) 
Jukwaa | ma- |, dungu |ma-), maje- 
ngo. Die on the scaffold, kuka- 
twa kitwa | kusongwa, wazi mbele 
ya watu). 

Scald, v. unguza, choma, washa 
(wa maji ya moto). Scalding 

ot, -@ moto sana. 

Scale, n. (measuring instrument) | £2- 
pande cha kupimia cheo ao kadiri); 
(measure, degree) cheo, kadiri; 
(music) jami: ya sauti nane); (of 

sh) gamba [ma-]; (of metal, 
mineral) mavi. Scales, misani; 
(dish) Astanga (vi-). On a large 
scale, Awa vikubwa. On a small 
scale, kwa vidogo. 

v. panda, kwea hatta juu ya; 
(remove scales) faa magamba. 

Scalene, a. (triangle) -enys pande 
sole tatu si sawa. 

Scallop, n. (kombe ya pwant). 

Scalp, n. [gost ya kikwani yenyi 
nyele,kishungi na ngosi yake |, utosi. 

— v. [hata shungi na ngozi yake). 

Soalpel, n.kisu [cha kasi ya mganga |. 

Soaly, a. -enys magamba. 

Scamper, v. enda mbio mbio, kimbia 
kwa tadi (chap-chap), puruka. 





SCAN 


Scan, v. angalia, chungulia, tazamia; 
(of verses) (angalia mashairi kama 
yanakwenda vema na sawasawa, 
mashairi kwenda vema sawasawe |. 


Scandal, n. [eno baya la kuchukiza |,. 


laksiri, neno la aibu, masingizio, 
maongezi mabaya, kikwazo, 

Scandalize, v. chukiza, kosesha, 
kwaza. 

Scandalous, a. -4 Scandal. 

Scansores, a. (ndege za kupanda 
mitt kwa miguu|. 

Scant, Scanty, a. -chache, haba, 
kidogo. - 

Scantiness, n. uchache, ukosefu. 

Scapegoat, n. (mbuzi mwenyi kuwe- 
kewa thambi za watu kiyahudi, 
kitu kilichotiwa hatiyani mahali 
pa ao badala ya watu wabaya, cha 
kusukumiziwa makosa). 

Scapegrace, n. -baya, -potofu, -baa 


ma- |). 

Scapular, n. kombe la mkono. 

Scar, n. kovu (ma-]. 

Scarce, a. haba, -chache, shidda, 
ghali, 

Scarcely, adv. shidda, si sana, kidogo. 

Scarceness, Scarcity, n. siidda, 
uchache, njaa. 

Scare, v. slusha, ogofya, tisha; (drive 
away) fukuza. 

—— n. hofu, fathaa, 

Scarecrow, n. kitisho, kinyago. 

Scarf, n. (for waist) deuli, mahaza- 
mu; (for shoulders) shkadz. 

Scarify, v. chanja, piga mtat, pa- 
pura, toja. 

Soarlet, n. (rangi nyekundu kama 
bendera ao damu |, wekundu. 





a. -chundu. 
Scatheless, a. pasifo hasara [ma- 
thara\, 
Scatter, v. fawanya, tapanya; 


(sprinkle) mwaga, nyunyiza, ra- 

sha; (disperse) za huko na 

huko; (bring to nothing) datilisha, 

haribu. Be scattered (dotted 

about) here and there, fapakaa. 
Scavenger, n. [mtu mwenyi kufagia 

njia na kuondoa taka zote na ki- 
fusi]. 


$49 


SCHOLAR 


Scene, n. [sehemu ya mchezo katika 
Theatre; matengeneo ya mchezo 
kama vinyago, mambo ya mchezo); 
(things seen) mambo yenyewe, 
mambo yaliyooneka, vitu, hakika ya 
vitu; (place) mahali | palipofa- 
nyika mambo |; (view) sura ya inchi; 
(striking sight) jambo la kutaza- 
misha, tamasha; (disturbance) ma- 
mbo ya ugomvi (hasira, huzuni), 
(mambo ya kutia kishindo ao fa- 
haa). Be behind the scenes, jua 
siri. 

Scenery, n. fabia ya inchi, sura ya 
smchi; (theatrical) [matengeneo ya 
mchezo wa Theatre |. 

Scenic, a. -a Scene. 

Scent, n. marashi, manuka, nukato 
[ma-], harufu; (faculty of smell) 
akili ya kunusa, nguvu ya kusikia 
harufu; (track) njia, nyayo, dalili. 
Scent-bottle, mrashi. Be on the 
scent, fuata nyayo | kwa kunusa), 
pata dalili. 

— v. tia manukato katika, tia 
marashi; (as a dog) nukiza, nusa. 

Sceptic, n. mfu wa Scepticism. 

Sceptical, a. -2 Sceptic. 

Sceptically, adv. kama Sceptic. 

Scepticism, n. | kushika na kuonya 
mashaka, kusema “Sijui kama 
Muungu yuko, sijui kama mambo 
ya imani ni hakika”), mashaka. 

Sceptre, n. fimbo ya mfalme, dalili 
ya enzi; (sovereignty) enzi. 

Schedule, n. hati, daftari, hesabu, 
taarifu. 

Scheme, n. shauri | ma- |), kusudi,nia. 

— v. fanya shauri, waza, kusudia. 

Schemer, n. mtoa mashauri mengi, 
mtu wa hila. 

Scheming, a. -4 mashauri mengi, 
-erevu, -a hila. 

Schism, n. (mtengano wa watu 
wenyi imani moja |. 

Schismatic, a. -4 kushika Bohism.. 

Schist, n. (jiwe gumu la kung'aa 
lenyi kupasuka upesi |. 

Scholar, n. (learner) mwana | wa-| 
chuont, mwanafunczt ;(learned man) 
mwalimu (wa-), mtaalamu (wa-], 


SCHOLARLY 


mtu wa kulewa vema; (miu mwe- 
nyi Scholarship (endowment) }. 

Scholarly, a. -4 ¢elimu, -a akili, 
-surt, halisi, 

Scholarship, n. (learning) elimu; 
(endowment of learner) (malipizi 
ya mwana chuoni, fetha anayopewa 
apale kudumia mafundisho). 

Scholastic, a. -2 Scholar, School- 
men; (leamed) -a elimu nyingi; 
(abstruse) -a fumbo, -gumu kust- 
hi 


a. 
Scholiast, n. [ mwandikaji wa Bcho- 
um}. 


Scholium, n.[ma/afanusi ya maneno 
ya vitabu vya kale}. 

School, n. (nyumba mnamosomesha 
watoto na kufundishwa), madrasa, 
chuoni, chuo; (schoolboys) jamtt 
ya waanafunzi, waana chuoni; 
(sect, opinions) mathehebu, mafu- 
ndisho; (followers) wafuasi; (of 
fish) kundi [ma-)], wingi. He has 
learnt in the school of experience, 

' amejua mambo ya ulimwengu. 

— v. fundisha, ongoza, rudi. 
Schoolman, n. (mwalimu wa kale, 
A.D. 1000-1500, kafika Ulaya|. 
Schoolmaster,n. (mkuu wa School], 

mwalimu | wa-). 

Schooner, n. | jahkazt ya milingote 
miwili |. 

Sciatica, n. (ugonjwa wa mshipa wa 
upaja mbele ukiuma)|. 

Science, n. (true knowledge) simu, 
maarifa, ujuzi wa hakika, elimu 
ya kweli ; (physics) elimu ya ult- 
mwengu na viumbe vyote; maarifa 
ya jamii ya vitu fullani; (men of 
science) wafu wa elimu. The 
science of Geology, maarifa ya 

. mawe. Science tells us, waalimu 
wa akili husema. 

Scientific, a. -a Science, -j43t. 

Scimitar, n. kifara [v:-]. 

Scintillate, v. melamela. 

Scintillation, n. kumetameta, kime- 
tameta. 

Sciolism, n. ujuvi, elimu kidogo. 

Sciolist, n. mjuvi | wa-|. 

Scion, n. mtoto (wa- |), mwana | wa-)., 





850 


SCOURGE 


Scissors, n. Pair of scissors, makasi. 

Scoff, v. Zhihaki, bishia, cheka. 

— n. neno la thihaka Ja kutharau). 

Scoffer, n. miu wa thtkaka, mtu wa 
tharau, 

Scold, v. ktaripia, kemea, shutumu. 

—— n. [mwanamke mkorofi mwenyi 
kukaripia, &c. }. 

Sconce, n. (kipande cha kukasia me- — 
shmaa ukutani, mwango). 

Scoop, n. (metal) kombe, ukombo, 
bambo; (ladle) kata [ma-], upawa 
(Zawa); (spoon) mwiko ( mi-). 

v. (hollow out) komba ; (by dig- 
ging) fukua ; (of water) kumba. 
Scope, n. (range, room) eneo, upco, 
nafasi, mahal; (power) nguvu, 

akili; (purpose) shauri, kusudi. 

Scorbutic, a. -a Scurvy. 

Scorch, v. unguza, choma, umiza 
Bara) kwa moto. 

Score, n. (account) #esabu ; dae Y 





asharint, korja; (line) mfuo | mi- 
landiko la, harufu sa, Music). 
On the score of, kwa sababu ya. 
Scores, wingi. 

——v. pata hesabu, pata fayida; 
(cut into) kata, chora. Score off, 
shinda, fayidia. 

Scorer, n. mwandikaji wa hesabu, 
(za mchezoni). 

Scoria, n. mavi ya chuma, takataka 
2a madini, mawe yaliyoyeyuka. 

Scorn, n. tharau, ththaka, kiburi. 

v. tharau, tweea, cheka. 

Scorner, n. mwenyi kutharau, mfu 
wa kiburi. 

Scornful, a. -a kutharau. Scormful 
abuse, matusi. 

Scorpion, n. "nge. 

Scet, Scotchman, n. (mfu wa Scot- 
land}. 

Scot-free, a. pasi~o hasara, salamu 
salimini, pasipo kulipa. 

Scoundrel, n. mis mbaya kabisa, 
vagat, baa. 

Scour, v. sugua sana, safisha kwa 
kusugua, parusa; (pass quickly 
over) pua mito. 

Scourge, n. mjeledi |mi- |) wa ngost ; 
(punishment) athabu, malipo, hi- 








SCOURGE 
lague) pigo [ma-], msiba 


mi-j. 

Scourge, v. figa, rudi, palfiliza, 
athibisha. 

Scout, n. mpelelezi |wa-), mdukisi 
[wa-]; (servant) mtumishi [wa-]. 

v. peleleza incht; (disdain, re- 
ject) cheka, tharau, kataa kabisa. 

Scowl, v. kunja uso, tazama vikali. 

——n. uso wa kukunjamana, uso 
mkali. 

Sorag, n. | kipande kibaya |). 

Soraggy, a. -baya, -embamba, -a 
kukonda, -goftu, -chache. 

Scramble, v. enda kwa miguu na 
mikono, enda kwa shidda, tambaa; 
(struggle) songana, shindana. 

—— n. uchafuko, fujo, mwendo wa 
shidda, mashindano. 

Scrap, n. kipande kidogo ; (of food) 
kombo | ma-|. 

Sorape, v. para, paruza ; (outside) 
puna, (of fish, vegetables) faa; 
(inside) kwangua, komba, (of cocoa- 
nut) kuna. Scrape along, Awarusa, 
enda kwa shidda. Scrape past, 
ambaa. Scrape together, kusanya 
kwa shidda, pata kwa nguvu. 
Scrape acquaintance, jifendekeza. 

n. uparuzo, &c. (Taz. Scrape, 
v.) 3 (difficulty) shidda, mashaka, 
hatari,msiba|mi-). Beinascrape, 
kwama. 

Scraper, n. (mfu wa, kifu cha, ku- 
paruza, &c. (Tas. Scrape, v.)}, 
kisu, ukombe, mbuzi, Sc, 

Scrapings, n. matakato, makombo, 

" vidogo, takataka. 

Scrappy, a. vévi hivi, ovyo, -siole- 
ngenea, 

Scratch, n. mfai (mi-), choro [ma-], 
mfuo (mi-)|; (in games) mstari | pa 
kuanzia), mwanzo; (tattoo) kojo. 
Come tothe scratch, ;weka tayari, 
shika kazi, kaza shauri. 

”.— a. -@ bahati, -a watu wo 
wote, ovyo. 

— v. kuna, kunyua, piga mtai, pa- 
pura, pelekea makucha; (tattoo) toa, 
chanja; (with tool, pen, &c.) chora ; 
(in racing) toa katika mchezo; (like 


Sasi; ( 
7 u 








351 


SCRIPTURAL 


a horse, fowl, &c.) para. Scratch 
out, futa. Scratch a hole, fukua. 

Scrawl, v. andika vibaya, chora. 

—— n. mwandiko mbaya, mchoro. - 

Scream, n. £i/to cha nguvu; (for 
help) kiowe (vi-); (for joy) kigele- 
gele |vi-|. 

—— v. piga Screan, Za. 

Screech, n. na v. kama Scream. 

Screech-owl, n. bundi. 

Screen, n. kisetirt, kifuniko, kificho, 
ukingo; (wall) £:wambasza; (shield) 
ngao, kigao; (hanging) pasta; 
(something stretched tight) Azwa- 
mbo; (concealment) kificho, maficho; 
(forsifting)| kama kayamba kubwa). 

——v. selirt, funika, ficha; (protect) 
lenda, okoa, tunza, hifathe. 

Screw, n. parafujo; (of ship) [ Zaz. 

Screw-propeller], pepeo, cherche, 
mapanga; (miser) bakhili, mtoza 
fetha nyingi, mgumu. A screw 
loose, kipunguo, kosa; (mental) 
kichaa. Put thescrew on,/azimisha, 
kaza. 

—— v. #ia Sorew, kaza kwa Screw ; 
(squeeze) songa; (extort) Zosa 
|/etha ao kazi kwa nguvu), lasi- 
misha. Screw up courage, piga 
moyo konde, kaza moyo. 

Screw-driver, n. (kipande cha sere- 
mala cha kuzungushia parafujo). 

Screw-propeller, n. | gurudumu la 
nyuma la kuendesha merikebu ya 
mosht |, cherehe, pepeo, mapanga. 

Screw-steamer, n. [merzkebu ya mo- 
shi yenyi Screw-propeller}, melt. 

Scribble, v. andika upesi, andika 
vibaya, chora. 

—— n. mwandiko wa haraka, mwa- 
ndiko mbaya, mchoro. 

Scribbler, n. mwandika ovyo, mwa- 
ndishi hafifu, mchorachora. 

Scribe, n. mwandishi (| wa-), karani 
[ma-]), katibu. 

Sorimmages, n. mapigano, macha- 


fuko. 
Sorip, n. hats, chetz; (wallet) kifuko, 
mkoba. . 
Scriptural,a.-4 Scripture, | -enyz ku- 
patana na maneno ya Scripture}, 


. SCRIPTURE 


Scripture, n. | maandiko matakatifu, 
jamii ya vitabu vya kanuni vya 
kimasihiya, maneno ya Bible). 

Scrivener, n. mwandishi (wa-], 
karani | ma-), katibu. | 

Scrofula, n. | gonjwa wa kuvimba 
shingoni na vifungoni|, halula, 
marathi ya mti. 

Scrofulous, a. -enyi Scrofula, -a 
Sorofula. 

Scroll, n. [hati ya kukunjika, hati 
ndefu). 

Scrub, n. msifu, koko, makoko, ma- 
Suu. 

—— Y, SULUA SANA. 

Sorubby, 2. -enyi Scrub; (slight, 
paltry) -nyonge, hafi{u,-dogo,-baya. 

Scruple, n. shaka (ma-|, waswas, 
shidda; (measure) (kipimo kidogo 
cha uzito chenyt 20 Grains). 

— v. si kubali, st penda, st rithia. 
He scruples to go, Lataki kwenda, 
aenda kwa shidda. 

Scrupulous, a. -a kutaka hakika, 
-a kufanya barabara, -a hathari, 
halist; (exacting) -enyi mifundo 
[Austta, hofu), -bishi, chaguzi. 

Scrupulousness, Scrupulosity, n. 
kuwa Scrupulous, uangalifu. 

Scrutinize, v. chungulia, angalia 
sana, tasamia. 

Scrutiny, n. kuchungulia, Sc. 

Soud, n. ukungu, umande, kiwingu. 

-— v. chukuliwa upesi na pepo. 

Scuffle, n. upomu:i, mapigano, ma- 
shindano. 

v. shindana, pigana. 

Soull, n. kasia | ma-) dogo. 

v. piga kasia. 

Bouller, n. mpiga kasia. 

Scullery, n. | pa kuoshea sahani na 
vyombo vya kupikia|. 

Sculptor, n. fundi wa kuchora [wa 
nakshi|. 

Sculpture, n. mchoro, kazi ya ku- 
chora, nakshi, sanamu ya mchoro. 

Scum, n. povu, fuo, takataka za juu 
(ya maji, Sc. |) kufu, koga, gaga. 

Soupper, n. | kitundu mbavuni mwa 
merikebu na sitahani cha kuchuru- 
eskia maji), kipenyo. 








852 


” SEAM 


Sourf, n. viguga. 

Scurrility, n. matukano, matusi. 

Scurrilous, n. -akutukana,-a matust. 

Sourvily, adv. vibaya. 

Scurvy, n.[ugonjwa kama Scrofula |. 

a. -myonge, -baya. 

Scuttle, n. |Zundu mbavuni mwa 
merikebu ao sttahanit la kupenya 
watu|; (for coals) kopo (ndoo, ya 
kuweka makaa). 

—— v. kimbia, fanya haraka; (cause 
to sink) [samisha chombo kwa 
kutoboa chini). j 

Scythe, n. mundu | mi-, mkubwa wa 
kukatia majani). 

Sea, n. bakari; (wave) wimbi (ma- |; 
(abundance) wingi; (disturbances) 
machafuko. At sea, baharini; 
(perplezred)-enyi mashaka. Heavy 
sea, mawimbi makubwa. Go to 
sea, -wa baharia. 

Sea-anemone, n. | manyama kama ua 
likiota baharini). 

Sea-board, Sea-coast, n. nchi kari- 
bu ya bahari, upande wa pwani. 
Sea-faring, a. -enyi kazi chomboni, 
-a aa baharini, -a bahari. 
Sea-faring men, waanamaji, maba- 

haria. 

Sea-girt, a. -ozungukwa na bahari. 

Sea-green, a. -a rangi ya bahari. 

Sea-horse, n. = Walrus. 

Sea-kale, n. | mboga ya pwans |. 

Sea-king, n. [Aaramia wa Norway 
zamani). 

Seal, n. muhuri (muhuri, mihuri), 
chapa, alama; (sanction) usakzhz, 
tthint, ruksa; (animal) | nyama wa 
bahari yenyi ngosi ya manyoya 
mazuri sana). 

v. tea muhuri, &c. Seal up, 
ziba, funga. 

Sealer, n. | mtu, ao chombo, wa kuwi- 
ndia Seal). 

Sea-level,n.(sawanajuuyabahars|. 

Sealing, n. kuwinda Seal |nyama|. 

Sealing-wax, n. /akiri. 

Sea-lion, n. (nyama wa bahari kama 
Seal |. 

Seam, n. mshono [mi-|; (tacked) 
bandi; (strong) jongo; (hemmed) 











‘SEAMAN 

' upindo: (of coal, metal) (makaa, 
madini katika mwamba |); (inships) 
kiungo, ufa (kati ya mbau). 

Seaman, n. baharia, mwana maji 
(wa-)J. 

Seamanship, n. maarifa ya kazi ya 
jahazi. 
Seamstress, n. mshoni | mwanamke). 

Seamy, a. -baya, -kukuu. 

Bear, v. choma, unguza, kausha, fa- 
nya -kavu. 

Search, v. Zafufa katika, pekua, pele- 
leza, sapa. Search for, Zafuta, ta- 
zamia. 

n. kutafuta, upelelesi, 8c. 

Searcher, n. mwenyi kutafuta, mpe- 
lelezi, mpekuzi. 

Searching, a. -a kujaribia zote, -a 
kupenya ndani, -kalt. 

Search-light, n. (Zaa kubwa ya ku- 
ng'azsa usiku). 

Search-warrant, n. ruksa ya serkali 
(kutafuta ndani ya nyumba)l. 

Sea-room,n. |kuwa mbali na pwani|. 

Sea-serpent, n. joka kubwa la ba- 
hari. 

Seashore, n. #kingo wa bakari, 
ufuko. On the seashore, Pwani. 

Seasick, a. -enyi Sea-sickness. 

Sea-sickness, n. ugonjwa (laabu) 
ya bakari, kuchafuka tumbo (kuta- 
pika) chomboni, kulewa bakari. 

Seaside, n. upande wa pwani, ukingo 
wa bahari. At the seaside, Jwanz. 

Season, n. wakati, wakati wa mwa- 
ka, majira, muhulla, The seasons, 
pembe za mwaka.- It is in season, 
ni wakali wake, yapatitkana. The 
wet season, masika, siku sa mvua. 
The cold season, kipupwe. 

——-v. (food) koleka, unga, tia kitoweo, 
tia kiungo; (fit for use) fengeneza, 
tia dawa; (accustom) soesa. 

Seasonable, a. -2 kufaa, kwa wakati 
wake, sawasawa. 

Seasoning, n. kukolea, Sc. (Taz. 
Season, v.), kitoweo, ktungo. 

Seat, n. (chair, stool, &c.) keti (2i-1; 
(of earth, stone, &c.) baraza, kiba- 
raza; (stone bench) ufunga ; (but- 
tocks) matako; (on horseback) 





853 


SECRET 


kupanda frasi; (residence) nyu- 
mba, mahali, pa kukalia, kikao, 
makazi. Take a seat, keti, kaa 
kitako. 

Seat, v. ketisha, kalisha, weka, -pa 
kiti, wekea viti, Seat oneself, kaa 
kitako, keli, starehe. 1 am seated, 
nimekaa. 

Seaward, a. -a upande wa bahari. 

Seaweed,n. mwani, maua ya pwani. 


Seaworthiness, n. kuwa Sea- 
worthy. 

Seaworthy, a. (of ship) -zima, -ema, 
-a kwenda baharini. 


Secede, v. jitenga, jitoa, farakana, 
ondoka. 

Seceder, n. mwenyi kujitenga, &c. 

Secession, n. kujifenga. 

Beclude, v. tenga, funga, farakisha. 

Secluded, a. -a faragha, -a mbali, . 
pasipo watu, -a uta wa. 

Seclusion, n. faragha, hujitenga, 
maficho, upweke, uta wa. Live in 
seclusion (indoors), Za wa, jitenga. 

Second, a. -a pili, -a baadaye, -a 
mbele,-a chini. On second thoughts, 
baadaye, kisha kufikiri. It is 
second to none, haipitikani kabisa, 
hakuna bora zaidi. 

—— n. (supporter) rafiki, msayidia ; 
(moment) dakika, nussu dakika. 
| sehemu yasettini ya Minute moja | 
In a second, ghdfala, marra moja. 
Second hand, (mkono wa saa wenyi 
kuonyesha Second |, 

v. sayidia, tia moyo, sema ma- 
moja na, taka mamoja na. 

Secondary, a. -dogo, hafifu, -baya, 
st bora; (succeeding) -a kufuata, 
-a namna ya pili, -a baadaye. 

Seconder, n. mwenyi kusayidia 
(Zaz. Second, v.). 

Second-hand, a. s5# -pya, -liokwisha 
tumtka, -a kuuzwa marra ya pili. 

Secondly, adv. ya pili, tena, baadaye. 

Second-sight, n. utabirt, akili ya 
kujua yatakayokuja, uaguzi. 

Secrecy, n. siri, faragha, maficho, 
kusetiri. 

Secret, n. s2738, jambo la siri, fumbo. 
In secret, kwa siri, faraghani. 


Aa 





SECRET 


Secret, a. -a siri, -a faragha; (faith- 
ful) -a kushika sirt, amini. — 

Secretary, n. katibu, karani, mwa- 
ndishi |wa-|. Secretary of State, 
waziri | ma- |. 

Secrete, v. fanya | fanytza] Seore- 
tion; (hide) ficha, setire. 

Secretion, n. | kifu cho chote (maji, 
damu, mate, shahamu, belghama, 
yo yote) kilichofanyizwa ndani ya 
mwili wa mwenyi usima, nyama, 
mdudu, mmea, &c.; kufanya ao 
kufanyiza ndani ya mwili); (hid- 
ing) kuficha, kusetiri. 

Secretly, adv. kwa siri. 

Secretory, a. -a kufanya Secretion. 

Sect, n. mathehkebu, mathhabu, watu 
wenyt shauri moja; (religious) 
(jamii ya watu waltotengana na 
Aanisa la kimasihiya |). | 

Sectar'‘an, a. -a Sect. 


Sectarianism,n.| kufuafanana Sect, | 


kupendana na Sect |. 

Sectary, n. [wf wa Sect). 

Section, n. mkato (mi-), sehemu, 
fungu | ma-), nussu; (of soldiers) 
kikosi |cha asikari); (of book) 
Jusuu, fungu (ma-), gombo |(ma-|). 

Sectional, a. -a Section. 

Sector, n. (of circle) (sehemu ya 
duara kati ya Radius mbil). 

Secular, a. (worldly) -@ ulimwengu 
huu (sto -a dini); (lay) -a watu 
tu [sto -a padre); (profane) ka- 
ma walimwengu, -@ matumizi ya 
siku zole; (periodical) -a@ miaka 
mingi, -a wakali wake. 

Secularism, n. [¢abta na desluri si- 
lizo Secular, fabia ya ulimwengu |. 

Secularity, n. | sali ya kuwa Secular |. 

Secularisze, v. fanya Secular, senga 
na mambo ya dint, twalia Kanisa 
(mali, &c.). 

Securable, a. (to be made safe) -a 
kufanyika salama; (to be made 
fast) -a kukastka; (to be pot) -a 

. kupatikana. 

Secure, a. (safe) salanu, pasipo hofu, 
pasipo mashaka; (reliable) amini, 
-aminifu; (certain, sure) -a kakika, 
yakini, thabiti, 


354 


‘SEEDLING 


Secure, v. weka salamu, tunza, linda; 
(fasten) funga, kaza; (get) pata, 
Jipatia, miliki. 

Security, n. salama, raha, kustarehe; 
(feeling safe) kuwa pasipo hofu 
(mashaka Jj; (guarantee)amana,ra- 
hani; (personal) mthamini [wa-]; 
(bond) kati, sharti. 

Sedan-chair, n. (kama machela], 

Sedate, a. -fulivu, -pole. 

Sedative, a. -a kufuliza, 

Sedentary, a. -4 kukaa kitako, -a 
kukaakaa, 

Sedge,n. manyasi | majani | ya mtoni. 

Sedgy, a. -enyi Sedge nyingi. 

Sediment, n. mashapo, takataka za 
chini, matope ya mto, tamma. 

Sedimentary, a. -4 Sediment. 

Sedition, n. ftina, maasi. 

Seditious, a. -a Sedition. 

Seduce, v. fongoza; (corrupt) soteza, 
vuta kwa mabaya, kosesha. 


| Seducer, n. mdanganya, mpotess ; 


(of women) mtongozi. 

Seduction, n. kupoteza, ushaushi ; 
utongozi. 

Seductive, a..-a kudanganya, -a ku- 
vuta, -a kupoteza. 

Sedulity, n. kwwa Sedulous, diaz. 
Sedulous, a. -fendaji wa kasi, -a 
kushika kast, -angalifu, -a bidii. 
See, v. (p. t. Saw, pf. t. Seen) ona, 
tuzama; (understand) fahamu, fa- 
mbua, elewa; (experience) -wamo ; 
(visit) amkia, enda tazama; (ac- 
company) shindtkiza, peleka. See 
off, shtndtkiza. See to, See about, 
See after, angalia, tengenesa. . See 
throngh, See out, angalia, linda 
hatta mwisho, elewa -ote. See (a 
person) off (on a journey, &c.), 
safirisha, (after a visit) shindzkesa. 
Seeing that, kwa kuwa, kwa maana, 

ikiwa. 

——N. = Diocese. 

Seed, n. mbegu, mbeyu; (origin) 
asili, mwanzo; (offspring) msao, 
mtoto [wa-|. Run to seed, Aari- 
bika, chakaa. 

— v. toa mbegu. 

Seedling, n. mche [mss-]. 


SEBDSMAN 


Seedsman, n. mwuza mbegu. 

Seed-time, n. majira ya kupanda. 

Seedy, n. -gonjwa, -kukuu, -a ku- 
chakaa, 

Sesing, n. kuona kwa macho, nguvu 
ya kuona. 

Seek, v. (p.t. na pf.t. Sought) Zafufa, 
tazamia, omba. 

Seam, v. onekana, -wa na mfano 
wa, -wa kama, fanana na. It 
seems so, #a0na, labuda, huenda. 

Seeming, a. -4 uwongo, -a kujifanya, 
si kweli, st halisi. | 

Seemingly, adv. kama, kwa sura, 
kwa kuonekana, kwa nje. 

Seemliness, n. kuwa Seemly. 

Seemly, a. -surt, -a adabu, -a ku- 
statttlt, -a kufaa, wajibu. 

Seen, pf. t. ya See. 

Seer, n. mnajimu bwa-), mwaguzi 
(wa-), mwenyi kutabiri, nabii. 

See-saw, n. | kwenda na kurudi marra 
nyingi; (game) mchezo wa watoto, 
kama pembea). 

Bosthe, v. Zokosa, chemsha; (neut.) 
chemka, toa povu. 

Segment, n. (sehemu ya duara, iki- 
katwa na mstari |. 

Segregate, v. Zenga, weka mbali, 
farikisha. 

Segregation, n. kulenga, &c. 

Ssize, v. (grasp) amata, shika, twaa, 
shikilia; (take by force) twaa kwa 
nguvu,nyang anya, pokonya; (com- 
prehend) fahamu, elewa. 

Seisure, n. kukamata, kukamatwa, 
&c. ; (attack of illness) kushikwa 
na ugonjwa, kipindi. 

Seldom, adv. shidda, marra chache. 

Select, v. Zena, chagua. 

——a. -a kuchagua, -teule, haba. 

Selection, n. kuchagua, &c.; (por- 
tion) muss, schema yavituvings |; 
(choice bits) madondoo, mateuzt. 

Self, n. (pl. Selves) moyo, nafsi, 
mwenyewe; (in verbs) -ji-. He 
killed himself, alijiwa. It goes by 
itself, inajtenda. 

Self-abnegation, n. Zaz. Self-de- 
nial. 

Self-acting, Self-adjusting, a. [-a 


855 


SELF-EXISTENT 


kutenda kazi peke yake), -a kuji- 
enda. 

Self-assertion, Self-assurance, 
Self-complacency, Self-conceit, 
n. ukinaifu, ukavu, kujiona. 

Self-confidence, n. 7as. Self-reli- 
ance. 

Self-conscious, a. -a kujifahamu 
nafsi, -a kujtkumbuka, -enyi akili 
ya kujijua |hali, tabia, nafsi) na 
kujiongoza ; (shy) -enyi haya. 

Self-consciousness, n. kuwa Self- 
conscious; (shyness) kaya. 

Self-contained, a. (independent) 
-kinaifu; (reserved) -myamavu ; 
(complete) -@ kujitosha, kamili, 
-enyt yote ndani yake, -a kujito- 
shelea. 

Soelf-controlied, a. -faratibu, -vu- 
milife, -tultvn. 

Self-conviction, n. kujionya ku- 
wa’ na kosa, kujifunga, kujihu- 
kumua 

Self-dedication, n. kwjitoa, kujiweka 
-enyewe. 

Self-defence, n. kujilinda nafsi, 
kujipigania. 

Self-denial, n. kujihinisha, kujinyi- 
ma, kujiweza, kujikania, kujizuta ; 
(temperance) kiasi. 

Self-denying, a. -a Self-denial. 

Self-destruction, n. kujifisha, ku- 
Jipoteza. 

Self-determining, a. -omyt thttart, 
enyi nguvu | akili | ya kuchagua. 
Self-devotion, n. kujitoa, kujifunga 

kwa kazi. 

Self-educated, a. -a kujifunza 
-enyewe tu, -ltojielemisha pasipo 
mwalimu, -a kujthitimisha, 

Self-esteem, n. kiburi, kujisifu, 
kujiona -ema. 

Self-svident, a. waziwazi, baini, 
thahért. 

Self-examination, n. kujifazamia 
moyo, kujihoji nafsi, kujttafutia 
makosa mlani, kujishtaki rohoni." 

Self-existence, n. (kat ya kuwa 
Self-existent |. 

Self-existent,-a. (of God) -sto na 
mwanzo wala mwisho, -enyt kuwa 


Aa? 


SELF-GOVERNMENT 


yuko peke yake halist, -a hakika; 
(uncreated) -stoumbwa. si kiumbe. 

Self-government, n. kujiweza nafsi, 
kujitawala -enyewe. 

Self-importance, n. kama Self- 
assertion. 

Self-indulgence, n. anasa, upotofu. 

Self-interest, n.. kujipatia fayida, 
kujipendeza nafsi, choyo. 

Selfish, a. -a choyo, -a kujiangalia 
nafsi wala si mwenziwe, -a kuji- 
pendeza, -a kujipendelea nafsi, -a 
kushika lake; (grasping) -past; 
(miserly) bakhili. 

Selfishness, n. choyo, kuwa Self- 
ish, 

Self-love, n. kujipenda nafsi; | kama 
Selfishness |. 

Self-made, a. -pasi, -lrojtpatia uta- 
jiri. A self-made man, masikini 
aliyejipasha utajiri. 

Self-possessed, a. -4 kujiweza nafsi, 
-a kiasi, -kavu wa macho, -taratibu. 

Self-possession, n. kuwa Self- 
possessed, macho makavu. 

Self-reliance, n. hujijetea nafsi, ku- 
totaka msaada, ukinaifu, ujasiri. 

Self-respect, n. kujiheshimu nafsi 
(kadiri ipaswavyo, pasipo kiburi), 
kuchunga cheo. 

Selfsame, a. -moja halisi, sawa 
sawa, yule yule Tale tle, 8&c.). 

Self-satisfaction, n. kujiona, maji- 
sifu, ukinaifu. 

Self-sown, a. (tree) kimekaa (vi- |. 

Self-sufficioncy,n.kinaya. ukinaifu; 
(pride) majivuno, kiburi. 

Self-sufficient, a. -enyi Self-suffi- 
ciency. 

Self-will, n. ukaidi, &c. 

Self-willed, a. -kaidt, -shupafu, -ast, 
-potofu. 

Sell, v. (p.t. na pf. t. Sold) uza, toa 
kwa fetha; (neut.) uzanya, usika ; 
(deceive) danganya. Sell up, f/t- 
sisha. Sell out, uza malt yote. 
Sell to, “sa. 

Seltser, n. Last ya Ulaya, maji 
ya pofupofu|). 

Selvedge, n. upindr, 

Selves, pl. ya Self. 


856 


SENSE 


Semaphore, n. (mtt wenyi vipande, 
kama mikono, vya kuashiria|. 

Semblance, n. mfano, sura, umbo. 

Semen, n. shahawa. 

Semi-, zussu, kidogo. 

Semibreve, n. zussu Breve. 

Semicircle, n. nussu halisi ya duara. 

Semicircular, a. kama Semicirole. 

Seminal, a. -4 mbegu ; (original). -2 
asili, -a mwanzo. 

Seminary, n. = School, madrasa, 
chuo, chuoni. 

Semsem, n. vfufa; (oil) mafuta 
ya uta. 

Senate, n. (Barasa kuu ya wazee). 

Senator, n. mfu wa Senate. 

Senatorial, a. -4 Senator. 

Send, v. (pn. t. za pf. t. Sent) feleka, 
tuma, agiza; (cause to go) zoa, 
tupa, rushay endesha, sukuma, 
Jongesa; (grant) jalia ; (despatch 
messenger) ‘uma mfu. Send for, 
tta, tuma mtu kuita. He was 
sent for, alikwenda kwitwa. 

Sender, n. mwenyi kupeleka, Sc. 

Seneschal,n. msimamizi wa nyumba 
(zamani za kale). 

Senile, a. -a m2tt, -a kizee. 

Senility, n. uzee, ukongwe. 

Senior, a. nan. -kubwa (kwa dara- 
Ja, cheo, umri, &c.|, -a kwanza. 
Seniority, n. kuwa Senior; (rank) 

kadiri ya cheo, cheo. 

Senna, n. sanamakt. 

Sensation, n. (perception by sense) 
kuona ; (excited feeling) Aushiuka, 
kushtusha, fathaa, kishindo; (ex- 
citing object) 4z¢7sho, kifuko, ajabu. 

Sensational, a. -4 ustusha, -a 
kutisha, -a ajabu. 

Sensationalism, n. | kusema, ‘ Hatu- 
pati kujua neno ila kwa kiwili- 
wilt; asili ya maarifa yote ni nje 
si ndani, ni katika vitu vyenyewe, 
st katika moyo na akili ya mtu'). 

Sense, n. akili, busara ; (meaning) 
maana ; (perception) kuona | kwa 
macho, masikio, pua, ulimi, ku- 
gusa); (opinion) shauri; (lower 
nature) mwili. Have a sense o', 
ona. The sense of smell, hearings 





SENSELESS 


357 


SEPTEMBER 


taste, &c., kusikia, kuonja, &c. | Sensualise, v. jaribu kwa anasa 


A man of good sense, mtu wa 
akili, hodari. Pleasures of sense, 
anasa za mwili. In the sense of, 
kwa maana, maana yake. In the 
same sense, kwa maana tle ile, 
maana sawa. it has a bad sense, 
maana yake mbaya. Thesenses (five 
senses), kuona kwa macho, kusikia, 
kunusa, kuonja, kugusa ; | milango 
ya maarifa|. Be out of one's 
senses, Lose the senses, olewa 
na akili, rushwa na akili, simta 
roho, fathatka, Recover the senses, 
Jirudia, pata akilétena. Common 
sense, waonavyo watu wote, akili 
ya watu wote, akili za kadiri ya 
binadamu. It is a matter of 
common sense, killa miu husema 
Atut, inakubalika na wote. Moral 
sense, kupambanua mema na ma- 
baya. 

Senseless, a. -jinga, -pumbafu, pa- 
sipo akili. Le (become) senseless, 
zimia roho. 

Senseleasness, n. ukosefu wa akili, 
upumbafu. 

Sensibility, n. (sense) akz/#; (sen- 
sitiveness) wepesi wa kuona, ku- 
stuka upesi. 

Sensible, a. (prudent) -enyi akili, -a 
busara, -a maana; (palpable, per- 
ceivable) [-a kuoneka na Senses }. 


Be sensible of, ona, jua, tambua.. 


He is sensible, akili zake anazo; 
(conscious) amejirudia. 

Sensitive, a. -epest kuona | kustuka, 
kubadilika, kugeuka, kuwa na 
hasira ao chuki, Sc. |, -stovumilia 
maumivu. The sensitive plant, 
kifa uwongo. 

Sensitiveness, n. (kat ya kuwa 
Sensitive |. 

Sensual, a. -a mwili, -a mambo ya 
mwili, -a furaha za mwili, -a ta- 
maaza mwili; (licentious) -a anasa, 
-a ufisadi, -asherati, -a ng 0a. 

Sensualism, n. = Sensationalism ; 
= Sensuality. 

Sensualist, n. mtu wa Sensualism. 

Sensuality, n. kuwa Sensual. 


za mwili, ongoza vibaya, geuza 
kinyama. 

Sensuous, a. = Sensual; -a Senses. 

Sent, p. t. na pf. t. ya Send. 

Sentence, n. (verdict) Aukumu, 
maamuzi, neno la kathi ; (decision) 
shauri, wosia; (maxim) mfano 
wa maneno, mithali; (in grammar) 
Ufungu la maneno lenyi kupasha 
habari). 

— v. (give, pronounce sentence 
on) pastsha athabu, hukumu, 
amua, kata hukumu. He has 
been sentenced to death, amekatiwa 
hukumu ya kuuawa. 

Sententious, a. -enyi maneno ya 
hekima, -a kujivuna | kwa kuwa na 
maneno ya hekima), -a kujifanya 
mwalimu. 

Sentient, a. -exyz akili ya kuona |si 
kama mmea, ao jiwe|. 

Sentiment, n. #:a, shauri |ma-), 
neno | ma-). 

Sentimental, a. -exyi Sentimen- 
tality, -ofa72. 

Sentimentalist, n. mfu wa Senti- 
mentality. 

Sentimentality, Sentimentalism, 
n. kuolaola, kujifungia mawazo 
moyoni, kuchukuliwa na fikara, 
wepesi wa kuvutwa na tamaa. 

Sentinel, Sentry, n. astkarz, mngoje 
(wa-) zamu, mlinzi, mvisia. 

Sentry-box, n. kituo (kibanda) cha 
Sentry. 

Separable, a. -a kutengeka, -a kuba- 
guka. 

Separate, a. mbali, -lotengwa, peke 
yake | yao, Sc. |, -moja -moja. 

— v. tenga, gawa, weka mbali, 
Jarikisha, bagua, changanua. 

Separation, n. mfengano, kuachana, 
mgawo, kufarakana, kuwa mbali, 
kuwa peke yake | yao, &c.). 

Separatism, n. (kulengana na 
Kanisa la kimasihiya |. 

Separatist, n. mfu wa Beparatism. 

Sepoy, n. (asikari wa kihindi). 

September, n. [mwest wa kenda 
kisungu|). 


SEPTENNIAL 


358 


SERVICE 


Septennial, a. -a miaka saba, -a| Series, n. mafuatano, mwandamano, 


killa mwaka wa saba. 

Septic, a. -a kuozesha. 

Septuagenarian, n. | mfu wa miaka 
sabwini umri BABA 

Septuagesima, n. (juma a pili 
ya tatu mbele ya mwanzo wa 
Lent]. 

Septuagint, n.[maandiko matakatifu 
ya Wayahudi yamefasirika kwa 
kiyonant, Agano la kale kwa kt- 
yonani |. 

Sepulchral, a. -a kaburi; (of sound) 
-a kulia wazi, -a sault nene. 

Sepulchre, n. kaburi |ma-|, ziara 
(ma). 

Sepulture, n. kuzika, maziko. 


Sequel, n. mwisho, mambo ya baae 


daye. 

Sequence, n. mwandamano, ufua- 
tano, utaratibu. 

Sequester, v. Zwaa [mali ya mtu 
kwa muda fullani), shika rahani, 
weka; (separate) weka mbali, tenga. 

Sequestered, a. -a faragha, -a 
mbali, pasipo watu, ukiwa. 

Sequestrate, v. = Sequester. 

Sequestration, n. kufwaa [kulwa- 
liwa) mali (Tas. Sequester). 

Sequestrator, n. (afanyaye Beques- 
tration |. 

Seraglio, n. (nyumba ya waanake 
wanapotengwa|\, harimu. 

Seraph, n. | malaika |. 

Soraphio, a. -4 Seraph. 

Serenade, n. (kwimba nyimbo ao 
kupiga ngoma usiku za kumsalimia 
mchumba na kumwila, nyimbo ao 
ngoma ya usiku|. 

Serene, a. -expe, safi, -kunjufu, 
tulivu. 

Serenity, n. weupe, ukunjufu, 
utulivu; (of weather) kweupe, 
kutakata, 

Serf, n. mtumwa | wa-|. 

Serfdom, n. ufumwa. 

Serge, n. (nguo kama Cloth}. 

Sergeant, n. | mstmamisi wa asikari, 
sajin |. 

Serial, a. (-a Autokea marra kwa 
marra kwa muda wake). 


safu, ufululizo. 

Serious, a. (grave) -stocheka, -stto, -a 
kuonya; (important) -a@ maana, 
enyi habari kubwa | nzito |, -kubwa. 
A serious offence, kosa kubwa. 

Seriously, adv. kwa kuonya; (very) 
sana. 

Seriousness, n. usilo, &c. (Taz. 
Serious), 

Sermon, n. hotuba, mahubiri ya 
anjali, maneno ya kuonya. 

Sermonize, v. onya onya, chosha kwa 
maonyo, hubiri ovyo. 

Serous, a. -a mtind:, kama mtindi, 

Serpent, n. nyoka mkubwa. 

Serpentine, a. -enyi mapindi, -a 
huzingamana, -a kuzunguka, -a 
kupindikapindika. 

Serrated, a. -ltochongoka, kama 
msumeno. 

Serried, a. -a kusongana, -a kuso- 
Ng WA. 

Serum, n. mtindi. 

Servant, n. mfumishi ([wa-], 
mtumwa [wa-), hadimu |ma-); 
(female) mjakazi [wa-]; (girl) 
kijakazi [vi-}; (European’s house- 
hold) 402 [ma-]. 

Serve, v. ‘umikia, hudumta, ngojea, 
tendea kasi, -wa mtumishi; (be 
of use) faa; (treat) tendea ; (give 
out) foa. Serve out, foa; (have 
revenge on) /Zipiza kisasi, Serve 
up, pakua, andalia, andika. Serve 
for, faa mahali pa. I will serve 
you out, #z/akulipa. It serves you 
right, astahili yako. He has 
served his time, amemalisa kazi 
yake, amewadi. 

Server, n. mngoje, mngojezt. 

Service, n. ufumwa, hudumu, 
utumisht, kazi ; (use, employment) 
matumizi, mafaa; (help) fathil:, 
msaada, shime; (of china, &c.) 
jamii [ya vyombo vya kuita); 
(worship) sala ya dini, ibada, hi- 
lima, fdisha; (= Army, aoNavy). 
Divine Service, thada, dint. He is 
on service, yuko katika kasi yake. 
See service, tumika vitani. 








SERVICEABLE 


Serviceable (Be), a. faa, -wa -a 
kufaa, tumika, -wa -zima. 

Servile, a. -4 kitumwa, -nyonge, 
-baya; (literal) -a kufuasa maneno 
mno. 

Servility, n. unyonge, 
kitumwa, kushika miguu. 

Servitor, nu. mtumishi | wa-), mfuasi 

_ (wa-]. 

Servitude, n. utumwa. 

Session, n. daraza, muda wa kuba- 
rizt. Hold a session, darzzz. 

Set, v. (p. t. za pt. t. Bet); (place) 
weka, tia mahali, tia; (fix) kaza; 
(cause) fanya; (settle, order) 
amrisha, agiza; (razor, &c,) oa ; 
(trap) Zega ; (sail) ¢weka; (in line) 
panga; (with jewels, &c.) pamba ; 
(of sun) -chwa, shuka ; (ot fluids) 
gandantiza; (current) enda, pita; 
(plants) panda, (neut.) toa mizizi, 
anza kuota; (a fashion) anzisha, 
sua; (atimepiece) kabilisha vema 
mikono [ya saa}; (a broken bone, 
Sc.) unga, ungisha. Set an ex- 
ample to, /wasisha, Set about, 
shika kazi ya, anza, maliki. Set 
apart, weka mbali, tenga, bagua. 
Set aside, weka, acha, kataa, tangua. 
Set at naught, ¢hkarau, tweza, 
ththaki, Set at ease, tultza, stere- 
Akisha, teremesha. Set by, weka. 
Set store by, Zumuka. Set down, 
weka; (a load) tua, panga; 
(humiliate) fweea, ¢hili; (put 
down in writing) andika. Set 
eyes on, /azama, tupia jicho. Set 
forth, (explain) eleza, tangaza; 
(neut.) shika njia, ondoka. Set 
forward, endelea ; himiza, endesha. 
Set in (rain), anza shika. Set 
going, Set on foot, exdesha,anzisha, 
Set on, (attack) shambulia, rukia ; 
(urge to fight) piganesha, chome- 
sha. Set off, pamba, tia urembo, 
chukua ; (separate) tenga; (neut.) 
ondoka, funga safari. Set on fire, 
choma, tia moto, washa; (put on 
the fire) Zeleka. Set out, andika, 
rakibisha, weka vizuri; (neut.) 
ondoka, shika mjia. Set right, 


kufanya 


359 


SETTLEMENT 
tengeneza, fanyiza. Set side by 
side, ambazana, pambanisha, 


weka kando kando. Set teeth on 
edge, tia ganzi la meno. Set to, 
fia katika; (neut.) shika kazi; 
(hght) Jegana. Set to work, -fa haze ; 
(neut.) sktka kazi. Set to music, 
Janyizia [maneno| uimbo, linga- 
nisha sauti [ya ngoma, kinanda, 
&c. |. Set up, (upright) simamisha ; 
(business: anza | ingia, shika ), kazi 
[shughule]; (pretend) jifanya; vin 
type) Panga vichapa, Set upon, 
endea a nguvu, shambulia; 
Set going, endesha. Set thinking, 
Jikirisha, ha fikarani. 

Set, a. (appointed) -#okazwa, -lzo0- 
amriwa, -a lazimu; (firm, fixed) 
thabiti, -gumu, -stogeuka, A set 
speech, maneno ya utaratibu, 

—— n. jamit; (ol a current) mvuto, 
mkondo; (form) mamna, hali; 
(friends, relatives, Sc.) jamaa, 
utant. Make a set (dead set) at, 
ended, jaribia sana. 

Set-off, n. malipizi, sawa, kisasi. 

Settee, n. kili kirefu, kitanda | vi-}. 

Setter, n. (mbwa wa kuwinda). 

Setting, n. kuweka, &c. (Tas. Set, 
v.); (of sun) kuchwa, mshuko; (of 
a jewel, &c.) kijalizo. 

Settle, v. (fix) kaza, fanya imara, 
weka thabite; (quiet) tuliza, stere- 
hisha; (decide) Aukumu, kata 
jambo [neno|, amua, maliza; 
(make clear, show) onyesha, Lhihi- 
risha, eleza, thubutisha; (adjust) 
tengeneza, palanisha; (accounts) 
fanya safi | barabara), lipa (dens) ; 
(colonize) kalisha watu katika; 
(reside) kaa; (rest) kua, tulia; 
(sink down) Ziza, shuka; (get 
clear) ¢wama; (resolve on) yakinza, 
azimu, nia. 

Settled, a. zmara, thabiti, -tulivu, 
makini. Settled resentment, ma- 
kamio, mfundo. A settled country, 
(inchi inayokoa watu kwa amani, 
inchi yenyi amani). 

Settlement, n. kukaza, &c. (Tas. 
Settle); (makazi ya watu waliyo- 


SETTLER 


hamia), mji mpya, kikao ; (inherit- 
ance) uradhi, wosia, mali iliyori- 
thtwa; (agreement) mapatano. 

Settler, n. mhamia mahali, mgeni, 
mjaji, mja na maji; (final step) 
mwisho. That's a settler, dass, 
imekwisha. 

Seven, n. #a a. saba, sabaa. 

Sevenfold, a. -4 marra saba. 

Seventeen, a. na n. sabatashara, 

Seventh, a. -a saba. 

Seventy, a. za n. sabwint, 

Sever, v. kala, tenga, vunja. 

Several, a. -2mgine, -ingi kidogo, si 
-ingt, baatht, kathawakatha; (some 
people) wate; (separate) -moja 
moja, killa -moja. 

Severally, adv. mojamoja, killa mtu, 

Severance, n. kukata, kulenga. 

Severe, a. -kalt, zilo, -a nguvu. 

Severity, n. ukali, Sc. 

Sew, v. (pf. t. Sewed, Sewn) shona. 

Sewage, n. fakataka, mavi,matakato. 

Sewer, n. mshont [wa-]|; (drain) 
mfereji (mi-, wa kuchurusisha taka 
Mavi, KC. |, 

Sewing, n. ushonz. 

Sewn, pf. t. ya Sow. 

Sox, n. | halt yakuwa kiume ao kike|. 
Male sex, waanaume, watu wa 
kiume. Female sex, waanake, wafu 
wa kike. 

Sexagenarian, n. (mfu wa miaka 
seltini umri wake |. 

Sexagesima, n. | suma a pili ya pili 
mbele ya mwanzo wa Lent]. 

Sexennial, a. -2 mtaka sita, -a killa 
mwaka wa stta. 

Sext, n. (sala za aththuuri). 

Sextant, n. (chombo ao kipande cha 
kupimia urefu kwa pembe (angles) }. 

Sexton, n. [mngoje wa mlango wa 
kanisa, mtunza kanisa, mlinzi wa 
kanisa, mtunza kanisa, mlinst wa 
makaburi, mzishi |. 

Bezual, a. -4 Sex, -a kiume kuliko 
kike, -a kike kuliko kiume. Sexual 
passion, #g’0a. Sexual organs,(male) 
mboo|[mzt-),ume, (female kuma,uke, 

Sexuality, n. kuwa na Box. 

Shabbiness, n. ukukuu, unyonge, Sc. 


860 


SHALE 


Shabby, a. -kukuu, -baya, -liocha- 
kaa; (mean) -nyonge, -a choyo. 

Shackles, n. pingu. 

Shaddock, n. furungu [na- |. 

Shade, v. tia kivuli, kinga jua; (pro- 
tect) tunza, funika. 

——, Shadow, n. uvult, kivuli 
[ve-]; (darkness) geza; (variation) 
tofauti ndogo; (protection) Aamaya, 
wanzi; (likeness) mfano; (of a 
lamp) chengeu, kisettrt. A shade 
of difference, fofautt ndogo. Shade 
of colour, rangi, ginst ya rangi. 
Shade of meaning, maana, ktonyo. 
Sun shade, mwavuli [mé-}. 

Shadow, v. fa kivuli, tia giza; 
(describe dimly) e/eza kidogo. 

Shadowy, a. -a kivuli ; (vague) sz 
yakini, si hakika, st halisi. 

Shady, a. -a Shade, -enyi Shade ; 
(mean) -nyonge, -baya. 

Shaft, n. (kifu cho chote kilicho ki- 
refu na chembamba, kama mwa- 
#2i); (wooden part) fi, mii; 
(of arrow) wano. (ma-|); (missile) 
mshale (mi-|, mkuki | mi-|; (pit) 
shimo (ma-], tundu | ma-); (chim- 
ney) dohani; (of metal) ufito [wa 
chuma, 8:c.). 

Shaggy, a. -enyi nyele nyingi za 
msokoto, -a manyoya ya msongo. 
Shagreen, n. [gost iliyotenyenezwa 

ya frasi, kondoo, &c.). 

Shah, n. Sultani wa Ayjemt. 

Shake,v.(p.t. Shook, pt.t Shaken) 
tikisa, tetemesha, sukasuka; (neut.) 
tikistka, tetemeka; (weaken) thoo- 
jisha, pungusia nguvu, ondolea 
uthabiti, tia mashaka. Shake 
off (fruit), pvkusa. Shake hands, 
pana mkono, shikana mikono, 
amkiana. Shake out, futua, 
kung uta, kupua. 

n. kulikisika, Stc.,' mtikiso, 
tetemo |ma-), tetemeko | ma. |), msu- 
kosuko. Hand-shake, kifefemeshi. 

Shako, n. | kofia ya asikari). 

Shaky, a. -4 kulikisika, Sc. 
Shake, v.); (weak) Zhaifu. 

Shale, n. (mawe kama matope yalt- 
yokauka sana), 





( Zaz. 





SHALL 
Shall, v. (p. t. Should), (in verbs) 


-ta-. I shall go, nitakwenda, na- 
enda. You shall go, kuna buddi 


kwenda,nenda. Shall 1 go? niende? 
Shall you go? unakwenda? You 
shall not go, kuendi, usiende. Ifyou 
go, I shall, ukienda nitakwenda. 

Shallow, a. (of water) -chache, haba, 
kidogo; (foolish) -a akui chache, 
-pumbafu. 

Shallowness, n. uwa Shallow. 

Shaly, a. -a Shale. 

Sham, n. kujifanya, mwigo, mfano 
mtupu; (hypocrisy) unafiki, uwo- 
ngo. 

a. -@ Sham. Sham fight, ku- 

cheza vita. 

v. jifanya, jigeusa. Shamming 
dead, kufa uwongo. Sham sick- 
ness, J1g0njweza. 

Shambles, n. matindo, mahali pa 
kuchinja nyama. 

Shame, n. (disgrace) aibu, fetheha ; 
(modesty) Aaya. 

v. tia haya, atbisha, fethehesha. 

Shamefaced, a. -enyi haya nyingi. 

Shamefacedness, n. kuwa Shame- 
faced. 

Shameful, a. -a kulia haya, -a kua- 
tbtsha, -a kufethehesha, -baya sana, 

Shameless, a. -pujufu,-pofuwa haya, 
pasipo haya. Lead a shameless 
life, Act shamelessly, jipujua. 











Shamelessness, n. kuwa Shame- 


less. | 

Shumpoo,v. kanda[ mwili,maungo |, 
osha kitwa na nyele. 

Shamrock, n. [va la Ireland xa 
ishara yake}. 

Shank, n. | kipande kirefu cha katt |; 
(of leg) mguu|( toka goti kwa chini). 

Shanty, n. kibanda, kipenu |(vi- |). 

Shape, n. umbo, namna, sura, mfano. 
Take shape, onekana, pata umbo. 

v. (fashion) fanyiza, tengeneza ; 
(direct) ongoza, elekeza. 

Shapeless, a. pasipo uzuri, -a Vivi 
hivi, -baya. 

Shapslessness, n. kuwa Shapeless. 

Shapeliness, n. uzuri [wa umbo|. 

Shapely, a. -surz, -a namna. 





361 


SHE 


Share, v. (divide) gawa, gawanya; 
(partake of) shariki. 

n. fungu | ma-), sehemu, nussu ; 
(part ‘of capital) ( fungu la ras tl 
mali ya Company]; (of plough) 
[chuma cha jembe la kulima kwa 
ng'ombe). Have shares in, -wa 
mshiriki wa. Go shares in, sha- 
riki, shartkiana. 

Shareholder, n. (mshiriki mali ya 
Company]. 

Sharer, n. mshiriki | wa-|. 

Shark, n. fapa; (rogue, sharper) 
ayart, mjanja [wa-|. 

Sharp, a. -kalt, -enyi ncha, -liocho- 
ngoka; (vigorous, clever) -enyiakili, 
hodari, -erevu, bingwa, -a nguvu, 
-€pest ; (in dealing) -erevu, -janja, 
-danganyifu, kalam'st; (quick) 
epesi kuona, -ekevu, hodari; 
(bitter) -chungu, -kali; (shrill) 
-embamba, (thin) -embamba, -lio- 
konda, -liogeuka kwa njaa. A 
sharp turn, kugeuka upesi, pindi 
la marra moja. Sharp practice, 
hila, ujanja, udanganyifu. Look 
sharp! haya! upesi! hima! 

— n. (in music) [sauti iliyokatwa 
kidogo ; alama yake). 

Sharpen, v. (edge) moa, tia makali; 
(point) chonga, chongoa, fanya 
-kalt; (arouse) amsha, tia bidii. 

Sharper, n. ayart, mjanja [wa-], 
kalam zi. ' 

Sharpness, n. ukali, uchungu, Sc. 
(Zaz. Sharp, a.). 

Sharp-shooter, n. mwenyi shebaha. 

Sharp-sighted, a. -a kutazama mba- 
li, -enyt macho ya nguvu, macho. 

Sharp-witted, a. -a akili, -a busara. 

Shatter, v. vunjavunja, pondaponda, 
haribu kabisa, pasua. 

Shave, v. (pf. t. Shaved, Shaven) 
nyoa [kitwa}; (smooth) /ainiska 
[mite kwa kisu); (pass close to) 
pita karibu ya, ambaa. 

Shaving, n. (of wood) takataka za 
mbau, masafi ; (of hair) kunyoa, 
unyozi. 

Shawl, n. shali ; (waist) mahazamu. 

She, pron. yeye | mwanamke), yule, 





ro 


SHEAF 


huyo; (in verbs) a-. She-, -a kike, 
Jike. 


362 


SHIFT 


rupia na themunt; kipimo cha 
kiyahudi kama nussu wakia|. 


Sheaf, n. (pl. Sheaves), (of cut | Shelf, n. (pl. Shelves) kibau [v:-], 


rice, &c.) mganda [mi-]. 

Shear, v. (pf. t. Sheared, Shorn) 
kata, kata manyoya, nyoa. 

Shearer, n. mkata (wa-| manyoya 
ya kondoo. 

Shears, n. (kama makasi makubwa; 
jukwaa ya kuinulia mazito). 

Sheath, n. ala [ny-], uo [ny-]}. 

Sheathe, v. futika, weka. 

Sheathing, n. | mabamba ya kubandt- 
kisha nje|. 

Sheave, n. (of pulley) korodani, 
roda. 

Sheaves, pl. ya Sheaf na Sheave. 

Shed, v. (p.t. na pf.t. Shed), (emit) 
toa, toka ; (drop) tonesha, mwaga, 
-nya; (leaves, &c.) pukusa; (skin, 
feathers) geuza. 

n. banda (ma-), kibanda [vi-], 





dungu |ma- |; (for cattle, &c.) 2224 


(ma-). 

Sheen, n. mwanga, mng'ao, nuru. 

Sheep, n. (pl. Sheep) kondoo. 

Sheep-fold, n. 2227 [ma-]. 

Sheepish, a. -a fathaa, -a haya. 

Sheep-shearer, n. mkata [wa-] 
manyoya ya kondoo. 

Sheep-shearing, n. kukata manyoya 
ya kondoo; | majira yake|. 

Sheep-walk,n. machunga ya kondoo. 

Sheer, a. -a kwenda juu [chinz], 
sawasawa, -a kuchongoka; (plain, 
bare) -/upu, tu. 

v. geuka, enda upande. 

Sheet, n. (calico) skuka; (of bed) 
nguo ya kutandika kitandani; (of 
sail) deman:i ; (paper) ukarasa | ka- 
rasa|; (of a book) gombo (ma-|; 
(of metal) bamba [ma-]; (of water) 
eneo la maji, ziwa; (of rain) mvua 
nyingi, tufane. 

Sheet-anchor, n. wanga kubwa. 

Sheeting, n. (nguo ya Sheet, nguo 
pana), nguo, amerikani. 

Sheet-lightning, n. (umeme wa 
kung ariza sana). 

Sheik, n. sheki [ma-). 

Shekel, n. | sarafu ya kiyahudi kama 





(hanging) szso [ma-] ; (sand-bank) 
Sungu| ma- |; (rock) mwamba sawa. 

Shell, v. zoa ganda (gome) la nje, 
papatua, ambua; (beans, peas) 
pua; (nuts, &c.) banja, menya ; 
(cocua-nuts) fea ; (bombard) pigia 
makombora. 

—— n. (sea) konokono, kombe, kome, 
kauli, &c., shelle (ma- |): (exterior) 
nje, upande wa nje, kifuniko ; (ot 
animals), nyumba, tundu; (of 

‘trees, &c.) gome [ma-], ngozi; (ot 
fruit, &c.) ganda (ma-]; (of egg) 
ganda, kaka; (of cocoa-nut) kifua 

vi-|; (empty) fuvu [ma-], bupuru 
ba (case) wo [#y-]; (of build- 
ing, &c.) mili, kiunzi; (bomb) 
lisast ya kombora. 

Shell-fisb,n. kombe, kauli, konokono. 

Shell-proof, a. -stovunjika kwa ma- 
kombora, -a nguvu sana. 

Shelly, a. -z Shells. 

Shelter, v. funika, setiri. ficha, linda, 
karibisha nyumbani. 

n. (refuge) kimbilio [ma-], ma- 
halt pa salamu, kificho, kisetiri, 
kifuniko, kinga; (protection) 4a- 
maya, ulinzi. Take shelter (from 
rain), jificha mvua. 

Shelve, v. weka, ahirisha; (slope) 
inama, telemka, shuka. 

Shelves, pl. ya Shelf. 

Shelving, a. -a kuinama. 

Shepherd, n. mchunga (wa-), mlishi 
(wa-), mlinzi |wa-). 

Sherbet, n. sierebeti, 

Sherd, n. gaz, kigai. 

Sheriff, n. (mkuu, liwali wa inchi). 

Sherry, n. |devat ya Hispanya |. 

Shew, = Show. Shewn= Shown. 

Shibboleth, n. [weno la kusaribia 
miu gant, neno la fumbo). 

Shield, n. ngao, kigao ; (protection) 
hamaya, ulinss, kinga. 

v. linda, funika. settri. Shield 
from, kingia, susisa. 

Shift, v. (move) geusa, sogesza upa- 
nde, jongeza ; (change) geukageuka; 








SHIFT 


(provide) fanya shauri; (change 
clothes) waa nguo ngine. Shift 
sail, kisi langa. Make shift to, 
jaribu, pata kwa shidda. Shift on 
to some one else, sukumizia, ku- 
mbishia. Shift for yourself, fanya 
uwezavyo. 

Shift, n. (device) Az/a, shauri (ma- |); 
(change) mageuzi; (tum) zamu: 
(dress) (nguo ya mwanamke kama 
kansu). Makeshift, jaribia twesa- 
vyo, fanya kwa shidda. 

Shifting, a. -a kugeukageuka. 

Shiftless, a. -sto na shauri, -jinga. 

Shifty, a. -a mashauri mengi; 
(changeable) -a kugeukageuka. 

Shilling, n. (robo ya kiingereza), 
anna kumi na mbili, robo na 
themuni,. 

Shilly-shally, a. -a ovyo, -a kustta- 
sita, 

; y. silasita, cheza, 

Shimmer, v. ng aa kidogo, meremeta. 

Shin, n. | kati ya goti na kifundo cha 
chini ya mguu), kipingili cha 
mguu, muundi wa mguu. 

Shine, v. (p. t. #a pf..t. Shone) 
ng'aa, toa nuru, angaza, mulika, 
waa, zagaa ;(be eminent )awa na fa- 
hari, tangulia, pata sifa, tukuka. 

n. mwanga, nuru, weupe. — 

Shingle, n. (of roofing) (kibau 
chembumba cha kufunikia nyumba 
Juu mahali pa makuti); (stones) 
makokoto ya pwani, vijiwe, cha- 
ngarawi. 

Shingles, n. (ugonjwa wa vipele 
kiunoni). 

Shingly, a. -4 Shingle. 

Shining, Shiny, a. -a kung'aa, 
-eupe, -angafu; (famous) -a atha- 
ma, -a sifa. 

Ship, n. merikebu, marekabu, jahazi, 
chombo |vy-) 3 (of war) merikebu 
ya mizinga, manowari; (mer- 
chantman) merikebu ya bithaa | ya 
kazt|; (brig, schooner) barakinya ; 
(full-rigged) merikebu ya milingoti 
mitatu; (steamer) merikebu ya 
moshi | ya dohari, meli). 

—— y. (put on board) pakia, pakiza, 








863 


SHOAL 


shehenisha; (receive on board) 
pokea shehena, pokea mertkebuni ; 
(of crew) ajiri | baharia, &c., kwa 
kazi ya merikebu). Ship seas, 
pakia mawimbi. 

Ship-board, n. chomboni, merike- 
buni. 

Ship-broker, n. (mfanya biashara 
ya merikebu na shehena zao|. 

Ship-builder, n. fundi wa kuunda 
merikebu, mwunzi | wa- |). 

Ship-building, n. kuunda meri- 
kebu. 

Ship-chandler, n.( mwaza pambo na 
vifaa vya merikebu |. 

Ship-master, n. mwenyeji wa 
merikebu, nakhotha, j 

Shipment, n. mapakizi, kupakia ; 
(cargo) shehena. 

Ship-owner, n. 
merikebu. 

Shipper,n. (mwenyi kazi kusafirisha 
vitu katika merikebu). 

Shipping, n. merikebu [nyingr), 
jami: za merikebu. 

Shipshape, a. barabara, sawasawa, 
Jaratibu, 

Shipwreck, n. kuvunjika merikebu ; 
(ruin) maangamizi. 

—— v. angamiza, haribu, poteza. 

Shipwright, n. fundi wa kuunda 
merikebu, mwunzi | wa-). 

Ship-yard, n. (mahali pa kuundia 
merikebu), banda (ma-|. 

Shire, n. ( fungu la inchi Ingereza ), 
Jimbo | ma-), wilaya. 

Shirk, v. jitoa katika (kasi), epuka, 
Jiepusha na, kimbia, toroka. 

Shirt, n. (vazi la kizungu, kama 
kanzu fupi). 

Shirting, n. nguo la Shirt, ameri- 
kani, nguo. 

Shiver, v. (tremble) fefemeka, tapa- 
ta~a; (smash) wanja vipande 
vipande, vunja kabisa. 

—, Shivering, n. kiapo, tete- 
meko. 

Shoal, n. (bank) fungu [ma-]; (of 
fish) samaki wengi pamoja, kundi 
la samaki, Shoal water, maji 
machache, maji haba. 


mwenyeji Wa 


SHOCK 


864 


SHORT-LIVED 


Shock, n. shindo, kishindo, kustuka, | Shop-lifter, n. (mwizi wa vilu 


kituko, kuzimia. 

—— v. tia kishindo, chukiza, fathai- 
sha, tia haya. 

Shocking, a. -a kuchukiza, -a kutia 
haya. 

Shod,p.t. na pf.t. ya Shoe, v. Shod 
with iron, (-#0ltwa chuma chini ao 
nchani|. 

Shoddy, n. [Cloth ya namna mbaya 
hafifu). 

Shoe, n. kiafu (vi-, cha kizungu); 
(horse's) (chuma cha chini ya mguu 
wa frasi), kikuku, nali (Ar.); 
(kitu kama kiatu). 

v. [ta frasi chuma miguuni). 

Shoe-black, n. msugua viatu. 

Shoe-horn, n. | kipande cha kuvalia 
vialu). 

Shoemaker, n. mshoni viatu (| wa-|. 

Shone, p. t. #a pf. t. ya Shine, v. 

Shook, p. t. ya Shake, v. 

Shoot, n. (plant) chipukizi, uchipuka 
[chipuka] ; (water) mchiliss [mz-], 
mfereji |mi-); (njia ya kutelemshia 
magogo, makaa, &c. |. 

v. (p. t. wa pf. t. Shot) piga 
bunduki |mzinga, upindi, Sc.|; 
(hit) upa, piga, pata; (send out) 

peleka kwa nguvu, rusha, sukuma 
mbele, toa; (sprout) ofa, chipuka. 
Shoot by (past), Pitia upesi, ruka, 
enda mbio. Shoot up(grow), panda, 
chipuka, kua. Shoot at, pigia, 
tupia. Shoot the rapids, ¢elem’ka 
mbio mtoni. 

Shooting, n. kufupa, kupiga, &c. 
(Zaz. Shoot,v.). Go out shooting, 
kwenda kuwinda. Good shooting, 
mawindo tele; (aim) shebaha sana. 

a. -a kupiga bunduki, -a kuwi- 
nda. Shooting pains, maumivu 
ya kuchomachoma. 

Shooting-star, n. kimwondo |vt-). 

Shop, n. duka |ma-|), nyumba ya 
bithaa. Set upashop, weka duka. 
Close a shop, ondoa duka, Keep 
a small shop, churuza. 

v. enda dukani, zunguka kwa 

maduka. 

nunua vitu, enda madukani. 














ukani). 

Shop-lifting, n. kuiba dukani. 

Shopman, n. mwenyi duka, mchu- 
rust, mngoje dukani. 

Shop-walker, n. karani wa dukani. 

Shore, n. ukingo wa bahari | waziwa), 
kikomo cha bahari; (beach) ufuko, 
wangwa; (coast) upande wa ba- 
hari, upande wa pwani; (prop) 
gadi (ma-), shiku. On (to, at, 
near, by) the shore, $wani. Go on 
shore, (passenger) shuka pwani, 
shuka; (ship) pwelewa, panda 
mwambani, kwama. 

v. legemesa; (a vessel) gadimu, 
shikiza. 

Shoreless, a. fasipo mpaka, -kubwa 
mno. 

Shorn, pf. t. ya Shear. 

Short, a. -fupi; (small) -dogo; (def- 
cient) -pungufu, haba; (abrupt) -a 
maneno machache. Be short (in 
growth, stature), za, undaa. 
Short of, -pungufu -a; (except, 
unless) pasipo, isipokuwa. A short 
cut, njia ya kukata. A short 
sound, sauti ndogo. A short time, 
kitambo, kipindi, muda kidogo. 
Make short work of, maliza upesi, 
(kill) w/ia mbali. In short, jumla, 
kwa neno moja. Stop short, kafisa, 
pingamiza; (neut.) stmamaghdfala. 
Be short of, Run short of, szd#wa, 
pungukiwa, -wa na upunguo wa, 
-wa na... -chache, tindikiwa. 
Come short of, pungukia, si patia, 
-wa st sawa na, tindikia. The 
long and short of it, jambo lenyewe. 
Short commons, chakula haba. 

Shortcoming, n. whosefu, upungufu, 
kosa. 

Shorten, v. fupisha, punguza, kata, 
katisa ; (neut.) funguka, &c. 

Shorthand, n. [amna ya kuandika 
upesi sana kwa harufu ndogo na 
chache), mwandiko wa kukata. 

Short-handed, a. bila wafu wa 
kutosha, -enyi watu haba. 





Go shopping, enda ku-| Bhort-lived, a. -siokaa sana, -a 


maisha machache, -epest kufa. 





SHORTLY 


Shortly, adv. (soon) marra moja, 
upesi, ghdfala, karibu; (sharply) 
kwa kukata, vikali. 

Shortness, n. kuwa Short, ufupi, 
Sc. 

Short-sighted, a. -swona vema, 
thatfu wa macho; (foolish) -a akili 
chache, -jinga. 

Short-winded, a. -enyi pumu, -a 
kukokota pumuzi, -a kutweta. 

Shot, n. (small) malisaa; (large) 
disas¢; (discharge) shindo (la bu- 
nduki, &c.|, pigo [ma-|; (range) 
mfiko wa lisasi ; (marksman) mtu 
hodari kupiga shebaha; (target) 
shebaha, Shot-belt, befi, Shot- 
gun, bunduki ya kupiga malisaa. 
Shot-proof, -stopenya malisaa. He 
is a good shot, ana shebaha sana, 

p. t. na pf. t. ya Shoot, v. 

a. -@ rangirangi, -a kugeuka 
rangi. 

Should, v. I should love, ninge" 
penda, imenipasa kupenda, ni- 








Shoulder, n. bega | ma- |, (kitu kama 
bega). Turn a cold shoulder to, 

kataa urafiki, tharau, acha. 

v. kweka,chukua begani; (thrust) 
‘Songa, sogeza upande. 

Shoulder-belt, n. ukanda wa be- 

ni. 

Shoulder-blade, n. kombe la mkono. 

Shout, n. wzkelele (kelele), kelele 
[mea-]; (for help) ktyowe; (for joy) 
higelegele, shangwe. 

v. piga kelele, guta, lia, pasa 
sautt, toa sauti kuu. 

Shove, v. sukuma, piga kikumbo, 
kumba, songa, sogeza, jongeza. 

—— n. kumbo, sukumo. 

Shovel, n. | jembe la kizungu, kama 
upawa mkubwa|. 

Show,Shew,v (pf.t.Shown,Shewn) 
onyesha, weka wazi, tia mbele ya 
macho; (disclose) e/eza, funua, bai- 
nisha; (inform) arifu; (prove, 
make clear) Zashirisha, thubuti- 
sha; (put out) Zoa; (for sale) Ze- 
mbeza; (appear) onekana, tokea. 
Show how to do a thing, fuasisha. 








365 


SHRINE 


Show in, karibisha ndani, peleka 
ndani. Show off, piga umalidadi, 
Jifahirisha, tamba. Show up, cho- 
ngea, kashifu. Show kindness 
(hospitality, £c.) to, Zenda wema. 
Heshowed meall possible kindness, 
alinitenda killa jambo la wema. 

Show, n. onyesho; (spectacle) sama- 
sha; (fine appearance) urembo, 
Jahari, uzuri, umalidad:, usheha; 
(likeness) mfano ; (pretence) kuji- 
fanya, unafiki, uwongo; (display 
of goods) kutembeza, kufanya 
mwangaza. Show-bill(-case,-room, 
-man, -card), karatasi [sanduku, 
chumba, mtu, karta\ ya kutazamt- 
sha wafu bithaa. Show of hands, 
mikono juu. 

Showbread, n. (mikate iliyowekwa 
killa juma hekaluni mwa Waya- 
hud . 

Shower, n. (rain) manyunyo; (abun- 
dance) wingi, neema. 

Showery, a. -4 manyunyo, -a kunya 
mvua marra kwa marra. 

Showiness, n. kuwa Showy. 

Showing, n. wonyesho; (evidence) 
maneno, ushahidi. 

Shown, pf. t. ya Show, v. 

Showy, a. -a urembo, -a fahari, -a 
kupiga madaha, -a umalidadi. 

Shrank, p. t. ya Shrink. 

Shrapnel, n. [/ésasi ya mzinga yenyt 
malisaa mengi ndani). 

Shred, n. kidogo, kipande. 
shreds, Zana. 

Shrew,n. |, mwanamke mkali na mko- 
rofi ; (mouse) fanya mdogo). 

Shrewd, a. -erevu, -a busara,-a akili. 

Shrewdness, n. werevu, akili. 

Shrewish, a. -z Shrew. 

Shriek, v. foa Shriek, Za. 

——n. ilio cha nguvu [kwa hofu, 
kuumizwa, furaha). 

SJ; n. (kuungama na kughofiri- 
wa), 

Shrike, n. (ndege mdogo mkalt). 

Shrill, a. -embamba (sauti). 

Shrillness, n. wembamba | wa sauti |. 

Shrimp, n. uduvi [vi-], kamba. 

Shrine, n. mahali patakatifu, pa 


Cut in 





SHRINE 866 


"kuwekea matakatifu, kikanisa, ka- 
burt. 

Shrink, v. (p. t. Shrank, pf. t. 
Shrunk) jsitunyata, jikunja, ji- 
tenga kwa hofu | kwa haya), Jiku- 
nja, vrudi nyuma; (decrease) 
punguka; (shrivel) Aunjamana. 
Shrink from, kimbia, kataa, chuki- 
wa na, epuka na, jitenga na. 

Shrive, v. ghofiri. 

Shrivel, v. finya, kunja, kausha, 

- unguza; (neut.) kunjika, kauka. 

Shrivelled, a. -a mafinyo, -a kuku- 
njamana. 

Shroud, n. sanda; (covering) ki- 
funiko, vazi; (of ship) kamba ya 
mlingoti, ayari. 

Shrove Tuesday, n. | siku mbele ya 
Lent}. 

Shrub, n. kijiti [vi-1, gugu [ma-]. 

Shrubbery, n. jamti ya vijitt, ki- 
chaka. 

Shrubby, a. -ezy¢ Shrubs. 

Shrug, v. (shoulders) zawa, kunja, 
pandisha. 

n, mkunjo wa bega. 

Shrunk, p. t. #@ pf. t. ya Shrink. 

Shudder, v. fefema, tetemeka, tapa. 

—— n. mtetemo, tetemeko (ma-], ki- 
tapo. 

Shuffle, v. pisha huko na huko, peuza 
geuza, changanya, chafua; (neut.) 
geukageuka, fanya hila, danganya; 
(drag the feet) kokota miguu, jiko- 
kota, 

— n. kupisha huko na huko, &c. 

Shuffier, n. mjanja | wa. |, mdanga- 
nyifu, si mnyofu. 

Shun, v. epuka, jitenga na, kimbia; 
(a blow) epa. 

Shunt, v. sogesa, jongesa upande, 
peleka njia ngine; (defer) weka, 
Shut, v. (p.t. #a pf.t. Shut) funga, 
fumba; (a door) shindika. Shut 
in, funga; (surround) sunguka. 
Shut off, Aatiza, suta. Shut out, 
shindisha nje, toa nje; (preclude) 
zuta, kataa, si patana na. Shut up, 
Sunga; (silence) nyamazisha, shé- 

Shut up! bass! makelele! 
nyamaza | 








SIDE 


Shutter, n. ubau [mbau] wa dirisha. 
Shuttle, v. (kipande cha kupisha 
mshindio katika kufuma nguo). 
Shuttlecock, n. [Ppande chenyi ma. 

nyoya cha kuchezea), 

Shy, n. -eny: haya, -a hathart, -oga. 

v. (frasi | ruka upande; (throw) 
Zupa. . 

Shyness, n. kuwa Shy, haya. 

Sibilant, a. [-2 kalta kama nyoka, 
S-s-S]. 

Sibyl, n.[nabiz mke wa zamani, kisee 
chenyt kutabiri }. 

Sibylline, a. -a Sibyl. 

Sick (Be), v. ugwa, -wa hawezi [ha- 
wawest, &c.|, -wa -gonjwa; (dis- 
gusted) chukzswa, choshwa; (vomit) 
fapika. Feel sick, taka taptka, cha- 

Juka tumbo. Be sick of, kimazka 
na. Make sick, fapisha, chafusha 
moyo. 

a. -gonjwa, -weli, Sick at heart, 
-enyi moyo wa huzuni kuu. 

Sicken, v. ugua; (cause to vomit) 
tapisha; (disgust) chukiza, kinai- 
sha; (neut.) chuktewa. 

Sickening, a. -a kutia ugonjwa, -a 
kuchukiza, -a kukinaisha. 

Sickle, n. mundu | mi-). 

Sickly,a.-gonjwa,kama-a mgonjwa, 
thatf{u, -a kufanya ugonjwa, -a ku- 
Lonjwesa, -a kutapisha. 

Sickness, n. #gonjwa [ma-], wweli, 
marathi. 

Side, n. upande | pande); (of river, 
Sc.) kando, ukingo; (of body) 
mbavu; (party, faction) watu wa 
upande mmoja, jamit, wafuasi, 
wenzi, mathehebu. Other side of, 
upande wa pili wa; (of river, 
creek, &c.) ngambo ya pili ya, 
ngambo ya. Side by side, sawa 
sawa, pamoja, kwa kupambana 
tuambaana|,kandokando. Onthe 
side of (same side as), kal: moja na, 
shauri moja na. Be on one side 
(awry, aslant, crooked), kwenda 
mshathali, inama, fotoka. Lay on 
side, ##ika, /asa. Put on one side 
(set aside), weka, tenga. 


——- v. chagua upande | wa-], fuata. 





a 


SIDE-ARMS 


Side-arms, n. (sefaka za kuvaa mba- 
vuni, upanga, bastola, &c.\. 

Eide-board, n. [meza ya kuwekea 
vyombo vya kulia). 

Sidelong, a, -4 upande, -a kwenda 
upande. A sidelong glance, kuta- 
zama kilongotongo. | 

Bide-piece, n. (of bedstead’ mfu- 
mbali (mi-); (of door) mwimo 
[we2-]. 

Sidereal, a. -a nyota. . 

Side-saddle, n. (serujt ao korji ya 
kupandika na mwanamke). 

Sideways, adv. kwa upande. kwenda 
pogo, kwenda upande, pogo, si sawa, 
mshathali, 

Siding, n. kuchagua upande; (in 
railway) (njia ndogo ya gari la 
moshi, ya upande |. 

Sidle, v. exda upande, jipenyeza, ji- 
pendekeza. 

Siege, n. mazingiwa, kuzunguka 
mji kwa vila. 

Siesta, n. usingizi wa mchana, 

Sieve, n. kayamba ; (basket used for 
sifting) ungo [ma-, ny-], kung'uto. 

Sift, v. (by shaking) chunga; (by 
tossing) pe/a, pepeta, pepua; (select 
carefully) chaguachagua; (examine) 
hojihoji, tafutia, hakikia. 

Sigh, v. ugua, vuma. 

N. Uguo, UVUMI. 

Sight, n. kuona, kutasama; (range 
of) eneo la jicho, upeo; (spectacle) 
tamasha, shani, kizushi, kitu ki- 
gent; (opinion) macho, akili, nia; 
(of gun, &c.) shebaha. In my 
sight, mbele ya macho yangu. | 
was in sight of, nal:wesa kuona. 
Come in sight, onekana, tokea. Be 
out of sight, soweka, si onekana, 
enda mbali. Atsight, marra moja, 
ghdfala. Catch sight of, ona. 
Clear sight, wangafu wa macho. 
Dim sight, giza ya macho. 

Vv. ona, 

Sightless, a. kitofu [vi-, wa macho). 

Sight-s2eing, n. malembezi. 

Sight-soer, n. mtembesi (wa- |), mwe- 
nendezi | wa-). 

Sign, n. da/ili, ishara, alama; (proof) 








867 


SILK-MERCER 


ushahidi; (hint, indication) 470405 
dokezo, konyezo la jicho (la mkono), 
ukonyezo; (event) jambo kubwa; 
(miracle) mwujiza [mt-]; (me- 
morial) ukumbusho, kumbukumbu; 
(sign-board) |uban wenyi sana- 
mu); (likeness, emblem) mfano: 
(astronom.) (sehemu ya thenashara 
ya Zodiac]. 

Sign, v. tia sahihi, sahthisha, andika 
jina chini, tia mkono; (make a 
sign to) ashiria, homyezea, pungia, 
mkono. 

Signal, n. alama, ishara, dalili. 

v. toa ishara, sema | amuru) 

kwa ishara, ashiria. 

a. -kuu, mashuhuri. A signal 
victory, kushinda sana. 

Signalize, v. (celebrate) Zakuza, 
athimisha; (show) onyesha. ‘Sig- 
nalize oneself, jipatia sifa. 

Signature, n. sahihi, jina [ma-]}, 
mkono | mi-|. 

Sign-board, n. [ubau wenyi sana- 
mu dukani ya kuonyesha bithag 








gant |. 

Signet, n. pete, muhuri. 

Significance, Signification, n, 
maana. 

Significant, a. -enyz maana, -a kuo- 
nya. 


Signify,v. onya, onyesha, kumbusha; 
(mean) -wa na maana ya; (con- 
cern, affect) pasa, thuru. It does 
not signify, atthuru, mamoja, 
haina maana, st kitu. 

Sign-manual, n. = Signature. 

Sign-post, n. (mli wenyi mkono ao 


tshara ya kuonya njia|. 

Silence, n. kimya, unyamavu, utu- 
hvu. Silence! makelele! nya- 
masa | 


— v. nyamazisha, kataza, tuliza. 

Silent, a. -syamavu, -a kimya 
kimya, -stirifu. 

Silica, n. jiwe la bunduki, gume- 
gume (?). 

Silk, n. kariri ; (vao la kaths). 

Silken, a. -a kariri. . 

Silk-mercer, n. mwuza vitu vya 
hariri. 








SILK-WORM 


368 


SINECURIST 


Silk-worm, n. (mdudu mfanyiza| Simple, n. (dawa ya majani, mits, 


hariri). 

Silky, a. -a hariri, kama hariri. 

Sill, n. (kipande cha chini); (of 
door) kizingifi |vi- |. 

Silliness, n. #pusi, ujinga, upu- 
mbafu, ukosefu wa akili, puo. 

Silly, a. -jinga, -puzi ; (crazy) -enyi 
kichaa. 

Silt, n. matope, mchanga, takataka 
ya mito. 

Silt up. v. [fo] jaa matope, fanya 
mafungu, kauka. 

Silvan, a. -a mwitunt, -a msitu. 

Silver, n. fetha. sarafu za fetha. 

v. tia fetha nje, funika kwa 
fetha. 

Silversmith, n. mfua | wa-) fetha. 

Silvery, a. kama fetha, -eupe, -a 
kung'aa. 

Similar, a. sawa, kama sawa, mfano 
mmoja, kama hii (tle, &c.1. 

Simile, Similitude, n. mfano wa 
maneno, methali, fumbo. 

Simious, a. -2 nyani, -a kima, kama 
nyani. 

Simmer, v. chemka kidogo. 

Simoniacal, a. -4 Simony. 

Simony, n. | kufanya biashara ya 
mambo matakatifu ya dini, ya 
rohoni), 

Simoon, n. (upepo mbaya wa moto 
sana Arabuni |. 

Simper, v. chekelea, cheka ovyo 
(kijinga), 

Simple, a, (single) -moja, -moja tu; 
(indivisible) -szogawanytkana ; (un- 
complicated) s¢ -enyz mambo mengi, 
st -enyt matata. si -liotengeneswa 
sana, vive hivi, rahisi kufanya, 
-epesi kuelea ; (unadorned) -siopa- 
mbwa,si urembo, vive hivi ;(sincere) 
si -enyi hila, st -janja, amini, 
-nyofu; (unaffected) -nyenyekevu, 
nyonge, kama kitoto; (intelligible) 
wazi, thahirt, -a kuelea ; (unwise) 
-jinga, -a akili chache ; (unmixed) 
-tupu, safi, -siochanganyika, pasipo 
kitu kingine; (not luxurious) sz 
-zuri, -$t -@ anasa; (common) -2@ 
watt wote, -ovyo, vive hive, 





maua, mimea |. 

Simpleness, n. [ali ya kuwa Sim- 
ple, a.|, uzusu, ujinga. 

Simpleton, n. mjinga | wa-|), mwenyi 
akili chache, mzuzu. 

Simplicity, n. (kuwa Simple, a. ] 
urahisi, ujinga, umoja. 

Simplification, n. kufanya Simple, 
a., &c. 

Simplify, v. (fanya Simple, a.] 
fanya rahist, eleza, geuza. 

Simply, adv. pasipo hila, pasipo 
anasa (Zaz. Simple, a.); (only, 
merely) £4, peke yake | yao, 8&c]. 

Simulate, v. jifanya, iga, fuasa ; 
Jifanya kuwa na, jisingizia. 

Simulation, n. kujifanya, &c., una- 

i. 

Simultaneity, n. kuwa Simul- 
taneous. 

Simultaneous, a. -a wakati ule ule, 
-a dakika ile tle, palepale, pamoja, 
sawa. 

Simultaneously, adv. marra hiyo, 
palepale, sawasawa. 

Sin, n. thambi, hatiya, uhalifu, kosa 
[ma-]|, uovu, ubaya. 

—— v. fanya Bin, tenda thambi. 

Since, adv. prep. ma conj. (from 
then till now) Zangu siku ile [saa 
tle, hapo) hatta sasa; (in past time) 
zamani, kwa wakali uliopita ; 
(from time of, after) Zangu, baada 
ya, toka, tokea, baadaye ; (because) 
kwa sababu, ya kuwa, ya kwamba, 
ikiwa, He came three days since, 
amckuja yapata siku tatu. It is 
three days since he came, fangu 
alipokuja ni siku tatu, tangu siku 
fatu alipokuja. I have not seen 
him since, szkumwona tena. Since 
last year, fangu mwaka wa jana. 
Ever since, tangu siku tle. 

Sincere, a. -enyt moyo mweupe, Safi, 
amini, -nyofu. 

Sincerity, n. weupe, 
amini, kuwa Sincere. 

Sinecure, n. uchumi pasipo kasi, 
fayida tupu, kujikalia. 

Sinecurist, n. mwenyi Binecure. 


uaminifu, 


SINE QUA NON 


Sine qua non, n. kanuni haswa. 

Sinew, n. kano (kano, ma-), mshipa 
(mz-]. 

Sinewy, a. -a Sinew, kama Sinew ; 
(strong) -a nguvu, -enyi maungo, 
hodari, -shupafu. 

Sinful, a. -2 thambi ( Tas. Bin). 

Sinfulness, n. halt ya thambi, kuwa 
na thambi. 

Sing, v. (p. t. Sang, pf. t. Sung) 
imba, lia, simulia kwa utenzi | kwa 
mashairi |. 

Singe, v. unguza, choma. 

Singer, n. mwimbaji |wa-); (pro- 
fessional) malenga. 

Singing, n. na a. kuimba. -a kuimba. 

Singing-master, n. fundi | ma-) wa 
kufundisha nyimbo, mwalimu wa 
kuimba. 

Single, a. -moja, -moja tu, peke yake 
(yao, &c.], pasipo mwenzi; (un- 
married man) -stooa, billa mke, 
(woman) -stoolewa, billa mume, 
jane; (sincere) -sto na hila, -eupe, 
amini. Single combat, pigano la 
watu wawsli, Walk in single file, 

fuatana mmoja mmoja. 

Single out, v. pambanua, chagua, 
twaa -moja, bagua. 

Single-handed, a. peke yake | yangu, 
&c. }. 

Single-hearted, Single-minded, 
a. amini, -nyofu, -eupe, -enyt moyo 
mweupe, -a nta moja tu. 

Singleness, n. kuwa -moja, up- 
weke, umoja; (sincerity) weupe, 
amini. 

Single-stiok, n. fimbo la kupigania, 
gongo |ma-). 

Singly, adv. -moja -moja, killa mtu 
peke yake. 

Singsong, n. uvumi, kuimba vt- 
baya, kukokoteza sauti. 

Singular, a. -a ajabu, -siona kifani, 
-a peke yake, -geni, 

—— n. (in grammar) (namna ya 
umoja). 

Singularity, n. ajabu, ugeni; (soli- 
tariness) upweke, umoja. 

Singularly, adv. 4adtsa, sana, haswa, 
ajabu. 


369 


SISTER 


Sinister, a. -daya, -0vu, -a kuogofya 
-a ndege mbaya, -a shari. 

Sink, v. (p. t. Sank, pf. t. Sunk) 
samisha, tosa, didimisha, (neut.) 
zama, tota, didimia, zizimia, shuka 
chini; (in mud) Zopeza, (neut.) 
topea; (of floor) “ta, bonyea; 
(be overcome) /emewa, shindwa ; 
(lessen) punguza, (neut.) punguka, 
chakaa, legea: (penetrate) mywe- 
wa, penya, ingia moyoni; (dig) 
chimba, fukua; (put out of sight) 
setirt, ficha, funika; (overwhelm) 
angamiza, poteza; (reduce) shz- 
sha, punguza, (neut.) shuka, &c. 
Form a sinking fund, weka mali 
ya kupunecuszia deni. 

n. mfereji (birika, shimo) wa 
aka. 

Sinless, a. pasipo thambi kabisa, 
billa hatiya. 

Sinlessness, n. kuwa pasipo Lhambi. 

Sinner, n. mwenyi | wenyi | thambi, 
mfanya| wa- |ihambi, mkosaji; wa-). 

Sinuosity, n. kuwa na mapindi, 
mapindi, mizingo. 

Sinuous, a. -enyi mapindi, -a mzingo 
mzingo, -2 kusungukasunyuka. 

Sip, v. onja, -nywa kidogo kudogo. 

—— n. onjo (ma-]}. 

Siphon, n. (kama Pipe tliyopindika, 
ya kuvutia maji). 

Sir, n. (in addressing) bwana; (asa 
title) skekz ; (in contempt) mfwana. 

Sire, n. seyidi, bwana; (of animals) 
(nyama ndume msazi |, 

Siren, n. (mwanamke mwenyi ku- 
vuta kwa uzuri, kwa madaha, 
kwa ujanja|. . 

Sirloin, n. (nyama ya ng'ombe ya 
kiunoni). 

Sirocco, n. («pepo mbaya wa hari 
sana pande za [talya). 

Sirrah, n. (neno la kumtaja mtu kwa 
ukali, kwa kumshutumu) mbaya 
wee! ragai! 

Sister, n. umbu (ma-), ndugu mke, 
ndugu; (of same kind) sawa, 
mwenzi, mfano; (in addressing) 
dada; (by profession) | mwanamke 
mtawa wa chama takatifu |. Sister- 


Bb 





SISTERHOOD 


in-law, shemegt, wifi. Foster-sister, 
ndugu kunyonya. 


Sisterhood, n. kuwa Sister; (chama | Skeleton-key, n. (4 


takatifu ya waanake wata wa). 

Sisterlike, a. kama -a Sister. 

Bit, v. (p.t. na pf. t. Sat) daa kitako, 
keti, kaa: (perch) ‘ua, tulia; (have 
seat, position) -wa na kili, -wa na 
makali ; (hold meeting) barizi; 
(for portrait) pigwa sanamu; (on 
eggs) atamia; (suit) falta; (on 
horseback) panda frasi. Sit up. 
(in bed, &c.) ondoka; (at night) 
kesha; (as nurse) ugusa usiku. 
Sit up for, keshea, ngojea (mtu) 
usiku. Cause (a fowl) to sit, 
atamisha, wekea mayayi. 

Site, n. mahali | palipochaguliwa, 
pa kujengea, Src.); (ground) kt- 
wanja. 

Sitter, n. mwenyi kukaa kitako, 
&c. 

Sitting, n. kikao [vi-], kitako [ve-); 
(session) baraza ; (time of business) 
[muda wa kukalia kasi). 

Situate, Situated, a. -Zowekwa, 
-liosimama, -liopo mahali. It is 
situated in Egypt, zko Misri. 

Situation, n. (place) mahali; (state) 
hali; (occupation) kazi. In this 
situation (of affairs), mambo yakiwa 
hivi, 

Six, n. na a. sifa. At sixes and 
sevens, fujofujo, machafuko. 

Sixpence, n. [muss ya Shilling], 
anna sila, pesa ashivrini na "nne. 

Sixteen, n. na a. sttashara. 

Sixth, a. -a sifa. Sixthly, ya sifa. 

Sixtieth, a,-a settine. 

Sixty, n. ma a. settini. 

Size, n. ukubwa, kiasi, cheo, kadiri; 
(glue) sherzs. 

Skate, n. (chuma cha kutelezea juu 
ya bara “|; (fish) Zaa. 

— v. enda kwa Bkate. 


Skein, n. fungu | fundo) la hariri 


(uzi, &c.). 

Skeleton, n. mifupa | yote jamii 
ya mwili); (of house, &c.) miti, 
majengo ; (o ship, Sc.) kiunsi; 


370 


SKIRT 


A mere skeleton, gofu la miu, 
mgofu, mifupa mitu 


nguo wa ku- 
fungua kufuli nyingi), king oe. 
Sketch, n. choro | ma- |, sanamu | ya 


kuandika kwa kalamu), chelezo, 
taraktbu, habari kidogo, mado- 
kezo. 

— v. figa Sketch, rakibisha, eleza 
kwa maneno machache, dokeza. 

Sketchy, a. -a kabari chache, -a 
kudokeza. kidogo kidogo, ovyo, vivi 
hivi, hafifu. 

Skew, a. -a mshethali, -a kwenda 
upande, -a kukingama. 

Skewer, n. kibanzi, kibano, mbano 
(mi-), mshikiki [mi-]. Fix on 
skewer, Zunga kijitini. 

Skiff, n. (mashua ndogo nyembamba |. 

Skill, n. akili, ustadi, welekefu. 

Skilled, Skilful, a. -enys Skill. A 
skilled workman, fundi [ma-}, 
warta, mstadi, bingwa. 

Skim, v. engua: (pass close to) 
ambaa, pitia upest; (hurry over) 
soma kwa haraka, onja, angalia 
kwa haraka. 

Skim-milk, n. (maziwa yaliyoengu- 
kiwa). 

Skin, n. zgost; (of plants.fruit) ganda, 
some: (on liquids) stando. 

v. (peel) ambua. papua; (flay) 

chuna; (get skin) fanya ngost, fu- 





nika kwa Ngozi. 
Skin-deep, a. -a juujuu, -a kupenya 
kidogo tu. 


Skinflint, n. bakhili, mwenyi choyo 
sana, 

Skinny, a. -a ngost fu, -embamiba, 
-liokonda, -gofu. 

Skip, v. vuka, pitia, acha. 

Skipper, n. nakhotha. 

Skipping-rope,n. (kamba ya mchezo 
wa kurukaruka). 

Skirmish, n. vita ndogo, mapigano 
madogo, mwanso [mi-] wa vita, 
Jaribu [ma-}, shindano | ma-). 

v. pigana kidogo, jarthiana. 

Skirmisher, n. afanyaye Skirmish, 
mtinguliss | wa-|. 





(outline) chelezo, habari kidogo. , Bkirt, n. (upande wa chini wa vasi', 





SKIRT 3 


upindo; (border) mpaka [mz-], 
ukingo. 

Skirt, v. -wa mpakani pa, pakana 
na; (pass near) pitia nje, ambaa. 

Skittish, a. -4 kuchezacheza. 

Skittishness, n. kuchezacheza. 

Skittles, n. (mchezo wa tufe na 
vipande |. 

Skulk, v. jificha, kimbia kwa haya 
[Awa woga |, toroka, nyatanyata. 
Skull, n. kitwa [ve-), fuvu la kitwa. 
Skull-cap, n. (kofia ndogo ya kuga- 

ndana na kitwa|. 

Skunk, n. (nyama mdogo atoaye 
uvundo mbaya sana). 

Sky, n. uwingu (mbingu), anga, 
hewa, juu. Clear sky, kweupe. 
Cloudy sky, mawingu. j 

Sky-blue,a. samawi, rangi ya sama- 
wati. 

Skylark, n. (ndege ndogo arukaye juu 
sana angani |. 

Skylarking, n. kuchezacheza. 

Skylight, n. dirisha (ma-] la darini. 

Sky-rocket, n. = Rocket. 

Skyward, adv. juu sana. 

Slab, n. ubamba (m- |) wa jiwe, bamba 
{ma-], kibamba |ai-|. 

Slack, a. (idle, lazy) -/egevu, -tepe- 
teuu, -sembe, -vivu; (loose) -/to- 
legea; (weak) thatfu; (slow) sz 
epesi. 


—— v. legesa. punguka, tuliza, (neut.) 
punguka, legea. , 

Slacken, v. = Slack. 

Slackness, n. ulegevu, Sc. (Zaz. 
Slack, n.). 

Slag, n. (mawe ya madini yaliyo- 
kwisha chomwa kalibuni), mavi 
ya chuma |madini, 8:c.), tomo la 
chuma. 

Slain, pf. t. ya Slay. 

Slake, v. sia, tulisa, punguza; (of 
lime, 8c.) #a maji. 

Slam, v. shindtka kwa mshindo. 

n. mshindo (mi-). 

‘Slander, n. mastngisto, UZUZI. 

—— V. singizia, amba, sema. 

Slanderer, n. m2ust, msingisia, 

Slanderous, a. -4 Slander. 





1 SLAVE 


kawaida, usemi 
mba). 

Slank, p. t. ya Slink. 

Slant, v. enda upande, lekeza upande, 
inama, inamisha. 

n. kwenda upande, &c.; maina~ 
mizi (Taz. Slope, n.).- 

——, Slanting, a. (sideways) -a 
kwenda upande, -a upande, mshe- 
thait; (down, up) -a kuinama, -d 

upanda. 


wa kimasha- 





Slap, v. piga kofi, chapa. 

——n. kofi [ma-]. 

Slash, v. /ema, katakata; (scarify) 
toja. 

n. tema, tojo. 

State, n. (jiwe la mbamba; (for 
writing on) jiwe /a kuandikia kama 
kibau, kibau; (for roofing) jzwe la 
kufunikia nyumba juu, kama to- 
fal). 

Slate-pencil, n. kafamu ya Slate. 

Slating, n. (Slates, za juu ya nyu- 
mba). 

Slattern, n. mwanamke mkoo (asi- 
yetengencka nguo ao nyumba),. 

Slatternly, a. kama Slattern. 

Slaty, a. Lama Slate. 

Slaughter, n. (of animals) kuchinja, 
machinjo ; (of men) mauaji, mauts 
mengi, haribu kubwa. 

—— v. chinja, ua -ingt, ua burre, 

Slaughter-house; n. matindo. 

Slaughterman, n. mchinja nyama. 

Slaughterous, a. -a kiwaji, -a ku- 
chinja. 

Slave, n. mtumwa [wa-), hadimu 
(ma-), mtwana [wa-]; (boy) ki- 
fwana ; (girl) kijakazi (0:-); (wo- 
man) mzsakazi | wa-J; (concubine) 
suria |ma-); (raw) mjinga; (home- 
born) mzalia [wa-]; (runaway) 
mtoro [wa-]; (fellow) molz [wa-]; 
(household) £igo/: [vs-]; (taken in 
war) teka |ma- |); (thoroughly do- 
mesticated) #22; (highly trained) 
mstaarabu; (weak, slavish) (mtu 
thatfu, asiye na neno, hana kalima, 
kama mtumwa). A slave to drink, 
mlevi mtupu. 





Slang, n. (maneno yasiyo fasihi ao) —— v. [-wa kama Slave; fanya 


Bba 


SLAVER 


$72 


SLIP 


kasi nyingi burre, nyingi mno),| Sleight, n. werevu, hila, uhodari. 


pisumbulia kazi. 

Slaver, n. mwuza wafu; (vessel) 
chombo cha kuchukulia watumwa; 
(spittle) mate. 

Slavery, n. utumwa, kazi ya lasimu. 

Slave-stick, n. kongwa. 

Slave-trade, n. diashara ya wa- 
tumwa. 

Slave-trader, n. mwusza wafu, 
mfanyi biashara ya watumwa. 

Slavish, a. -a kitumwa, -nyonge, 
-baya. 

Slay. v. (p. t. Slew, pf. t. Slain) ua, 

isha, chinja. 

Slayer, n. mwuaji (wa- |. 

Sledge, n. (gari la kuteleza chini 
kwa vyuma. si kwa gurudumu|. 

—— v. enda kwa Sledge. 

Sledge-hammer, n. (nyundo kubwa 
na nzilo|. 

Sleek, a. -enyi mafuta mengi, -lione- 
nepa; (animals) -nono. 

Sleekness, n. kuwa na mafuta 
mengi ( Taz. Sleek). 

Sleep, n. usingizi, z2ngizi, kulala. 





lala usingizi, lala; (be unused) -fa, 
st tumika, tulia. Be fit to sleep in, 
lalika. Things to sleep on, ma- 
lalo. 

Sleeper, n. msinsia; (of railway) 
(mti wa kuchukua Rails), kigogo. 

Sleepiness, n. kuwa Sleepy, macho 
mazito. 

Sleeping-place, n. malalo. kilalo. 
Sleeping-bag, fumba | ma-). 

Sleepless, 2. -siofafa usingizi, pa- 
sipo kusinzia. 

Sleep-walker, n. [atembeaye kwa 
usingizi). 

Sleepy, a. -enyi usingizi, -2il0, -enyi 

lemewa na usingizi. 

Sleet, n. (mvua iliochangamana na 
theluji, baridi sana). 

Sleety, a. -a Sleet. 

Sleeve, n. mkono [mt-| wa vast, 
In one’s sleeve, kwa siri, 

Sleeveless, a. -sto ma Sleeves, -a 
kwapa. 

Sleigh, n. = Sledge. 


v. (p.t. na pf. t. Slept) sinsia, 


Sleight of hand, kiinimacho, ma- 
singa umbo, misungu. 

Slender, a.-embamda ; (slight, small) 
-dogo, -chache. 

Slenderness, n. wembamba, &c. 

Slept, p. t. xa pf. t. ya Sleep, v. 

Slew, p. t. ya Slay. 

Slice, n. kipande chembamba. 

— v. kata vipande vyembamba 

Slid, p. t. za pf. t. ya Slide. 

Slide, v. (p. t. za pf. t. Slid) seleza, 
ponyoka; (move easily) pita upesi 
(rahisi) sana. Let things slide, 
Jitoa, acha, si angalia. 

——n. kuteleza; |makali pa hute- 
lesa; kitu chenyt kutelesa; sana- 
mu ya ktoo katika Magic lantern |. 

Slider, n. [mtu ao kitu cha kuteleza). 

Sliding-scale, n. | kanuni ya kodi ao 
mshahara yenyi kubadilika). 

Slight, v. ‘tharau, fyonya, twesa, 
purukusha, pitia, hizi. 

n. mfyonyo, mtweso, tharan, 

chukizo. 

a. -dogo, -embamba, kidogo, 
hafifu, thaifu. 

Slightly, adv. kidogo. 

Slightness, n. udogo, &c. 

Slily, adv. kwa werevu, kwa kila, 
kwa kujificha, kwa siri. 

Slim, a. -embamoba. 

Slime, n. tope la kunata. 

Slimy, a. -¢ Slime, sama Slime. 

Sling, n. kombeo [ma-]|; (for arm) 
(kitambaa cha kuchukua mkono; 
(for hoisting, &c.) kamba na 
vyango vya kutungikia), tanst, st- 
lingi. 

—— v.(p. t. na pf. t. Slang) peice 
kombeo, tupa kwa kombeo; (hoist) 








tungika kwa kamba. 
Slink, v. (p. t. Slank, Slunk, pf. t. 
Slunk) syatanyata, enda kwa 


haya | kwa woga), jtkunja. 

Slip, v. Zeleza, ponyoka, chopoka, 
churupuka ; (pass by, into, out of, 
Sc.) pitia, penya kwa siri, ingia 
kwa nasibu | kwa hila, kwa kosa), 
toka upesi; (err) kosa; (insert) 
penyesha; (of dogs) za. 


SLIP 


Slip out (off, away), chopoa. Slip 
the cable, fupa [acha] manga. 
Slip on (slip off), yaa | vua) upesi. 
Let slip, acha, angusha, fungulia. 

Slip, n. uéelezt; (error) kosa [ma-]; 
(of tree) mche |mi- |); (small bit) 
kipande chembamba; (leash) 
kitanzi; (in ship-building) (#ahalé 
pa kuundia chombo). Give the 
slip to, kimbia, toroka, 

Slipknot, n. kifanzi. 

Slipper, n. kiatu [vs-] chepesi. 

Slippered, a. -/zovaa Slippers. 

Slipperiness, n. #lelezi. 

Slippery, a. -enyt malelezi ; (cun- 
ning) anja, -erevu. 

Slipshod, a. -stotengenehka, si lara- 
tibu, st halisi, -bayabaya. 

Slit, v. (p. t. ma pf. t. Slat) pasua, ka- 
fa; (sugar-cane, &c.) chana, tana. 

—— n. ufa mdogo |ny-), miat (mi-), 
mfuo |mi-). 

Sloe, n. (tunda la Ulaya, kama 


fuu). 

Sloop, n. | chombo cha kizungu chenyi 
mlingote mmoja, manowari ndogo |. 

Slop, n. (maji yaliomwagika kwa 
haraka). Slops, maji ya taka; 
(marine) (mavazi, nguo, Visu, 
sabuni zikiuzwa merikebuni, ta- 
kataka|. 

v. mwaga burre |kwa kulo- 

angalia). 

Slope, n. telem’ko, mainamizi, kuji- 
tuka, kilima, kwenda chini; (ot 
hill) mbavu. 

v. fanyisa Slope, chongoa ; 
(neut.) exama, jituka, enaa chini. 

Sloping, a. -ezyz Slope, mshethalt. 

Sloppy, a. -4 Slops, majimaji, che- 
pechepe. 

Slop-shop, n. duka la mavazi. 

Slot, n. kuo [ma-], mfuo (mi-). 

Sloth, n. uvivu, uzembe, ulegevu; 
(animal) (myama ya Amerika ya 
kupanda miti). 

Slothful, a. -vivu, &c. (Zaz. Bloth). 

Slouch, n. kuinama kitwa ; (of gait) 
mwendo mailto, kujtkokota. 

v. tnama ; jthokota. 

Blough, n. siwa la matope mengi; 











373 


SMACK 


(cast skin) gost kavu [ya kua- 
mbuka), mavulio; (decaying mat- 
ter) (myama mbovu iliyooza |. 

Slough, v. (of ulcer, &c.) oza; 
(change skin) ambuka, jigeua ngozi. 

Sloven, n. moo. 

Slovenliness, n. fujofujo, ukoo. 

Slovenly, a. -400. 

Slow, a. -a kwenda polepole, -a kuka- 
wia, -zilo, -a nyuma, -a kuchelewa, 
St -epest. 

Slowly, adv. polepole, taratibu, &c. 
(Zaz. Blow). Go slowly, szkokota. 
Do slowly, 4okoteza. 

Slowness, n. kwenda polepole, Sc. 

Slug, n. (konokono kubwa); (shot) 
[malisaa makubwa|. . 

Sluggard, n. mvivu [wa-], mzito, 
mlepelevu, msinzia, mzembe. 

Sluggish, a. -vivu, zilo, -a kwenda 
pole. 

Sluice, n. mfereji [mi-], mlango 
[me2-]| wa maji. 

Slum, n. mtaa (mi-) mbaya (wa 
watu wabaya, wanyonge, maskini), 
makao ya maskini. 

Slumber, v. sizzia, lala; (be in- 
active) kaakaa, jrkalia. 

n. usingizi ; kukaakaa. 

Slung, p. t. za pf. t. ya Sling, v. 

Slunk, pf. t. ya Slink. 

Slur, n. aibu, fetheha. 

v. (disprace) azdisha; (pass 
hastily) paza upesi, setirt; (pio- 
nounce indistinctly) soa sauti st 
wast, tam ka kwa haraka si thahirt, 
kokoleza maneno. 

Slush, n. (maji na theluji yakila- 
ngamanaj. 

Slut, n. mkoo. 

Sluttish, a. -ko0. 

Sly, a. -janja, -erevu; (playful) -a 
mzaha. On the sly, kwa siri, kwa 
maficho. 

Slyness, n. ujanja, Sc. 

Smack,n. kofi [ma-]; (taste) utamu, 
luththa ; (little bit) £idogo ; (small 
boat) chombo kidogo. 

v. piga kofi; (the lips) alisha 

(midomo). Smackof,-wana utamu 

wa, fanana kidogo na, onya kidogo. 











SMALL 


Small, a. -dogo, -embamba, hafifu, 
thatfu, -fupi, kidogo. Small hours, 
[ustku wa manane hatta assubut). 
Small talk, maongezi tu, vijineno. 

Smallness, n. wdogo, Sc. 

Small-pox, n. ndui. 

Smart, a. -malidadi, marint, -pambt, 
enyi urembo; (quick) hodari, 
-cpest, -a nguvu, -kalt, -a akili. 
Smart young people, vijana ma- 
ini. 

—— v. washa; (suffer) #wa athabu, 


lia 





n. kuchoma, kuwasha, uchungu, 
ukali. 

Smartness, n. urembo, &c.; wepesi, 
&c. (Zaz, Smart, a.). 

Smash, v. vunja, ponda, seta; (rain) 
angamiza. 

n. mavunjiko, maangamizi. 

Smatter (of), V. -wa na utamu wa, 
Janana kidogo na, onya kidogo. 

Smattering, n. (of knowledge) £:- 
dogo, nussu. . 

Smear, v. paka. 

n.wal(ma-|j. 

Smell, v. (p.t. za pf. t. Smelt) musa ; 
(neut.) toa harufu; (sweet) nukia ; 
(nasty) muka, nuka vtbaya, toa 
uvundu. 

n. harufu, manuka; (sweet) 
manukato, kunukia; (bad) harufu 
mbaya, uvundu. 

Smeliing-bottle, n. mrashz (mi-). 

Smelt, n. Jamali ya Ulaya, kama 











Salmon 

—— v. (choma moto mawe, yeyusha 
mawe yenyi madini ), yeyusha. 

Smile, v. cheka, chekelea. Smile on, 
pendelea. 

n.cheko | ma-), kicheko; (favour) 
upendeleo. 

Smirk, v. chekelea kijinga (ovyo]. 

n. cheko la kijinga. 

Smite, v. (p.t. Smote, pf.t. Smitten) 
piga, shinda, ua, choma, 

Smith, n. mfua [wa-] madini, mhu- 
nzi |wa-), fundi (ma-] wa madini. 

Smithy, n. ya kufanya kasi Smith, 
kiwanja cha Smith). 

Smitten, pf. t. ya Smite. 








374 


SNAIL 


Smock-frock, n. (kanzu fupi ya 
mkulima |, gwanda. 

Smoke, n. moshi (mi-), mvuke; 

“(idle talk) mawe, upuzi; (with - 
pipe) kuvuta tumbako. 

v. toa moshi; (neut.) fuka, toka 
moshi; (with pipe) vuta tumbako ; 
(for disinfection, &c.) #a moshi 
makusudt, safisha kwa moshi | kwa 
kiberiti, uvumba, Sc.);. (drive 
away by smoke) fukuza kwa moshi; 

Smokeless, a. pastpo moshi. 

Smoker, n. mvula tumbako, 

Smokiness, n. kuwa Smoky. 

Smoky, a. -a@ moshi, -enyi moshi 
mwingi, kama moshi. 

Smooth, a. /Zaini, sawa, -ororo; 
(easy, gentle) rahisi, taratedu, 
-pole; (flattering) -a kujipendekeza, 
-a kupendeza. 

—— v. fanya Smooth, fandaza, lat- 
nisha, &c.; (make easy) rahkrsisha ; 
(quiet) Zuliza, punguza. 

Smoothing-iron, n. pasz. 

Smooth-tongued, a. -a kusifu mno, 
-a kudanganya, -a kusema uwongo. 

Smote, p. t. ya Smite. 

Smother, v.songa roho, songa, nyonga, 
kaba; (cover wholly) funika pia ; 
(hide) setsré, ficha. 

Smoulder, v. [waka na toka moshi 
st moto, kama kunt katika tanuu); 
(be inactive) sinzia ; (ready to re- 
vive) -wa tayari kuwaka | kuam'ka, 
kupata nguvu tena). 

Smugele,v. [ fanya Smuggling, usa 
na nunua pasipo kuloa kodi fortha- 
ni); peleka kwa siri. 

Smuggler, n. mfanyi Smuggling, 
mwiba ushuru, mwizi (west |. 

Smuggling, n. (kukuza na kununua 
pasipo kutoa kodi forthant, biashara 
ya haramu), iba ushuru ; kupeleka 
kwa siri. 

Smut, n. masisi, uchafu. 

Smutty, a. -4 Smut. 

Snaffie, n. /zjamu ndogo. 

Snag, n. (tawi fupi lililovunjika ; 
(in river) mti [ms2-], gogo [ma-], 
tawi (ma-]. 

Snail, n. koa [ma-], konokono [wa-]. 





SNAKE 3 


Snake, n. nyoka ; (large) joka [ma-]. 

Snap, v. vunja [vunjitka| ghdfala; 
(twigs, Sc.) konyoa; (click) alika ; 
(bite at) myakua, taka kuuma 
ghdfala. Snap one’s fingers at, 
twesa, tharau, fyonya. 

n. kuvunja ghdfala, &c., kupele- 
kea meno. Sunap-shot, mpigo wa 
ghdfala. 

Snappish, a. -kafi. 

Snare, n.skabuka, mtego(mzt-], tanzi; 
(spring) mtambo (maj. 

v. tega, kamalfa, nasa. 

Snarl,n. | miiokama wa mbwa mkati |). 

—— v. toa Snarl; toa maneno ma- 
kali, gomba. 

Snatch, v. nyakua, chopoa, pokonya, 
nyang'anya ; (take guickly) kama- 
tia, jipatia, upesi. 

n. kunyakua, &c., mnyakuo. 

Sneak, v. nyata, jikunja [Awa woga 
ao haya kama mwivi) 3 (tell tales) 
chongea. 

n. mwoga, mchongezi, mnyonge, 

Sneer, v. cheka, twesa, sema kwa 

 tharau. 

n. meno la thihaka, neno la ku- 
mkweza mtu, utusi | ma- |. 

Sneeze, n. chafya, shamua. 

v. piga chafya. Not to be 
sneezed at, sz -baya, si -nyonge. 
Sniff, v. [vuta hewa kwa pua, vula 

makamast\; (smell) musa. 

Snip, v. kata (kwa makasi). 

Snipe, n. (ndege ndogo ya Ulaya |. 

Snivel, v. toa makamasi | kwa kulia). 

Snore, n. koroma | la usingizi |. 

v. piga koroma | kwa usingizi |. 

Snort, n. koroma (la nyama|. 

—— v. piga koroma [nyama}. 

Snout, n. pua |/a nyama|. 

Snow, n. chelujt, | umande ulioganda- 

' mana kwa baridi, mvua kama ma- 

; chicha ya nazi). 


























v. -nya theluji. 
Snowball, n. tufe ya theluji. 
Snow-blindness, n kupofuka kwa 


mwanga wa theluji). 
Snow-drift,n.thelujt chunguchungu, 
Snowdrop, n. (“a dogo jeupe zuri 
sana}, 


5 SOBERNESS 


Snow-flake, n. (kidogo cha thelujt, 
kama nyoya, kama laika |. 

Snow-plough,n.[garz la kuondoshea 
theluji njiani). 

Snow-shoe, n. |kiafu cha kutelezea. 
Juu ya theluji). 

Snowy, a. -4 Zheluji, kama theluji, 
-cupe sana. 

Snub, v. chokoza, sumbua, karipia, 
kemea, nyamazisha kwa tharau. 

Snub-nose, n. pwa fupi. 

Snuff, n. tumbako ya kunusa. 

—— v. vula hewa puani, nusanusa. 

Snuff-box, n. Zabakelo, kijamanda 

vi-|. 

Sumo, v. = Sniff; sema kwa pua. 

—— n. “semi wa puani | wa kipua|. 

Snug, a. -2 kulengenea, -a kutenge- 
leha -a kukaa vizuri, -a raha 
mstarehe. 

Bo,adv.na conj. (thus) 4zvi, vivi hive, 
hkathditzka; (therefore; Awa hiyo, 
hivyo, basst; (very) sana. So that, 
So...that, So...as to, So as tu, 
(of consequence) Aatia; (of pur- 
pose) kwa ginsi, kusudi. So far as, 
kadiri ya, hatta. Soandso, fullant. 
So so, v3vi hivt, kidogo. Soto speak, 
kama hivi, kunrathi nikisema 
hivi. 

Soak, v. fa maji, nywesha maji, 


chovya, lowesha; (neut.) /owa, 
lowana, loweka, owama. Soak up, 
-nywa. 


Soaked, a. (soaking wet) chepe chepe, 
maji maji, -a kulowa. 

Soap, n. sabuni. . 

Soapy, a. -4 sabuni, kama sabuni; 
(flattering) -a kujipendekeza. 

Soar, v. ruka juu kwa mabawa, paa 
angani. 

Sob, n. kulia kwa kwikwi | kwa 
kukwi), kitefutefu. 

— v. ha kwa juhudi, sema kwa 
kulia, 

Sober, a. kiasi, -enyi akili, -a kuji- 
weza, -tulivu,taratibu; (not drunk) 
~stolewa, -si -levi. 

—— v. #ia Boberness; ondoa ulevi. 

Soberness, Sobriety, n. £wwa 
Sober. 


SOBRIQUET 


Sobriquet, n. msibo, kistbo, jina la 
kupangwa. 

Sociability, n. [ali (tabia, moyo) 
ya kuwa Sociable|. 

Sociable, a. -a@ ulu mwema, -kunju- 
J, -a hukaribisha watu, -a rafiki 
wengi, -a kupenda maongezi ya wa- 
lu, -a maongezi mengi, -a urafiki 
sana. 

Social, a. -4 wafu jamii, -a watu 
wote, -a watu wao kwa. wao; 
+ Bociable. Social science, [e/2- 
mu ya mambo ya kukaa vema wengi 
pamoja na kutendeana mazuri wafu 
jamii). Social position, cheo, So- 
cial interests (duties, concerns), 
mambo yapasayo watu wote, wa- 
nayopasana wafu. 

Socialism, n. | kusema ‘ Hali hii ya 
kukaa watu na kuwiana iliyopo 
haifai; iengenezwe, watu wengi 
wapate hali bora zayidi. | 

Society, n. | wafu wengi wakikaa pa- 
moja jamii ; kundi la watu wenyi 
shauri moja ao hali moja; chama 
ao shirika la watu\; (in general) 
watu, waanadamu, watu wote; 
(gentry) wangwana ; (intercourse) 
kukaa pamoja, kuongea, kuonge- 
ana, mazungumzo. Female society, 
mazungumzo ya waanake. He is 
tond of society, apenda kuongea 
na watu, 

Sock, n. (kama mfuko wa mguu chi- 
nt}. 

Socket, n. fundu, kitundu. 

Sod, n. dumba [ma-, la udongo na 
majani yake |. 

Soda, n. magadi. 

Soda-water, n. [wast ya kizungu, 
ya pofupofu). 

Sodden, a. chepechepe, majimaji ; 
-lokunywa sana, -levi sana. 

Sodomite, n. mwenyi Sodomy. 

Sodomy, n. [thambi. ya wafu wa 
Sodom], kufira, kufirana. 

Sofa, n. kitanda [cha kupumzikia 
mchana|. 

Soft, a. -0roro, teketeke, -anana, lat- 
nz; (pleasant) -a kupendeza, -lamy; 
(gentle) -fole; (feeble) sthaifu; 


376 


SOLEMN 


(foolish) -a@ akili chache, -jinga. 
Feel soft, dopa. Soft water, maji 
ya mvua. Soft mud, fope nye- 
mbamba. 

Soften, v. fanya Soft; (mitigate) 
tuliza, punguza, fanya rahisi; 
(palliate) ombea, tetea. 

Softness, n. wororo, ulaint, &c. ( Taz. 
Soft). 

Soil, n. (earth) udongo; (heavy) udo- 
ngo mzilo ; (light, sandy), ufange, 
tifutifu; (as property, land) arthz 
(Ar.) ; (country) :mchi. Owner of 
the soil, mwenyeji wa shamba. 

—— v. tia taka, chafua. 

Soirée, n. [mkutano wa wafu waki- 
sungumezana, baraza ya usiku). 

Sojourn, v. kaa, shinda. 

n. kukaa, muda wa kukaa, 
kikao. 

Sojourner, n. mgeni, msafiri, mpi- 
tajt, st mkazi, mpila njia. 

Solace, v. fariji, tuliza, -pa moyo, 
tumbuiza, burudisha. 

——n. faraja, tumbuiso. 

Solar, a.-2 sua. The solar system, 
ua pamoja na sayari zake zote 
silizungukaso |. 

Sold, p.t. na pf. t. ya Bell. 

Solder, n. lehemu, lihamu, lisast. 

— v. tia Solder, unganisha kwa 
Solder, /ehemu. 

Soldier, n. asikari, mwenyi maarifa 
ya vila. - 

Soldierlike, Soldierly, a.-a kusia- 
hili asikari, kama asikari, 

Soldiery, n. asikari jamii. 

Sole, n. (of foot) wayo |ny-), chini 
ya mguu; (of shoe, boot) ngozi 
ya kiatu chini; (fish) (samaki 
pana|. 

—— a. peke yake | yao, Stc.), -moja tu, 
pasipo mwenzi. 

Solecism, n. | #semi mkosefu usio sa- 
hih: ao safi, neno la kimashamba); 
(error) kosa [ma-]. 

Solely, adv. pia, kabisa, fu 

Solemn, a. -a aint, -a ibada ya Muu- 
ngu, -a kumkumbuka Muungu, 
-a kustahili dini; (orderly, rever- 
ent) -fole, taratibu, -zilo, -a heshi- 








SOLEMNITY 


ma, -chaji,-a kita wa; (impressive) 
-@ kutuliza moyo. 

Solemnity, n. (ceremonial) kawaida 
ya dini, ibada; (reverence) hesht- 
ma, taratibu, uzilo, ukumbusho 
wa Muungu, uchaji ; (impressive- 
ness) ufulizo. 

Solemnization, n. | kufanyika kwa 
ginsi ya dini, kufanya tarati- 


Solemnise, v. athimisha, tukuza, 
fanya kwa heshima; (impress,awe) 
kumbusha Muungu, tuliza. 


Solemnness, n. Aali ya kuwa 
Solemn. 

Sol-fa, n. (namna ya kufundisha 
kuimba). 


Solicit, v. omba, taka, stht, toiea 
haja; (attract. excite) vata, tama- 
nisha, chomesha. 

Solicitation, n. kuomba, maombi, 
haja; (immoral) matongozt. 

Solicitor, n. mwalimu wa sheria, 
mwana sheria. _ 

Solicitous, a. -esyi kutaka, -a kujt- 
sumbulia | neno), -angalifu. 

Solicitude, n. kujisumbua, moyo wa 
kutaka, mashaka, tamaa. 

Solid, a. (firm) yabis, imara, tha- 
biti, -a nguvu; (massiye, compact) 
nene, si wazi ndani, -240, -Sima, 
-gumtu, -kavu. 

n. kitu kigumu |kikavu, ki- 
shikikacho). 

Solidarity, n. #moja, kuwa halt 
moja, kushariktana wengi | hatta 
kuwa kama mmoja). 

Solidification, n. kufanyika Solid. 

Solidify, v. fanya Solid ; (set hard) 
gandamiza, gandamana, ganda, 

Solidity, Solidness, n. kuwa Solid, 
ugumu, Sc. kugandamana, kufu- 
ngamana, kushikamana. 

Soliloquize, v. jtsumgumza, nena 
kwa peke yake. 

Soliloguy, n. kusema na nafsi yake 
(yako, &c.], kunena peke yake | ya- 
ko, Sc. |. 

Solitariness,n. upweke, ukiwa; (sin- 
gleness) umoja. 

Solitary, a. -a peke yake, -mija tu, 





377 


SOMETHING 


mbali, pasipo watu, -a kukaa peke 
yake, -kiwa. 

Solitary, n. mkaa pekee, mkiwa. 

Solitude,n. upekee,upweke; (privacy) 
faragha ; (uninhabited place) uki- 
wa; (abandoned place) makame. 

Solo, n. (wimbo wa mtu mmoja peke 
yake). 

Soloist, n. (mwenyi kuimba peke 
yake). 

Solstice,n.( mwisho wajua kufika ku- 
s2m1 ao kaskazini, kikomo cha jua). 

Solstitial, a. -2 Solstice. 

Solubility, n. kuyeyuka. 

Soluble, a. -a kuyeyuka. 

Solution, n. (breaking) kuvunja; 
(dissolved substance) | kifu kilicho- 
yeyuka na majt\; (explanation) 
elezo, kufumbua. 

Solvable, a. -a kufumbulika. 

Solve,v.(explain) elesa, fumbua; (put 
an end to) ondoa, komesha, shinda. 

Solvency, n. kuweza lipa dent. 

Solvent, n. -a kuyeyusha; (of debts) 
-a kuweza lipa dent, -enyt malt. 

Solver, n. (mwenyi kueleza ao kufu- 
mbua). 

Sombre, a. -4 giza, -eust, -stfo, -a 
husuni. 

Some, a. baathi ya, -ngine; (part) 
nussu, kidogo ; (about) kama, kari- 
bu; (a certain amount of) ka- 
dirt, -ingi kidogo. 1 want some 
water, nafaka maji. Some man, 
Some one, mfu, miu mmoja, sijui 
nani. Some one or other, mnya- 
ngdlika| wa- |). Someday. pana siku, 
kwa siku moja, mwakant, sijut lini. 

Somebody, Some one, n. mfu, mtu 
mmoja, mtu mkubwa. 

Somehow, adv, Somehow orother, 
kwa njia yo yote, kwa vyovyote, 
zwezavyo, sijui kwaje. 

Somersault, n. kifwangomba, kupst- 
nduka. 

Something, n. za adv. kifu, jambo, 
neno, kitu kimoja, sijui nini; (a 
little) yambo dogo, kidogo; (much) 
jambo kubwa. Someth.ngofa ca- 
lamity, kama msiba, msiba kidogo. 
That is something, ndio hers, 


SOMETIME 


Sometime, adv. pana siku, siku 
moja, kwa siku yake, twesapo, sijui 
lini, tangu hapo. 

Sometimes, adv. fana siku, pangine- 
pangine, marra marra. 

Somewhat, n. na adv. neno, kitu, 
jambo; kidogo. 

Somewhere, adv. fana mahali, #we- 
sapo, po pote, sijui wapi. 

Somnambulism, n. kutembea kwa 
usingizi. 

Somnambulist, n. atembeaye kwa 
usingizi, 

Somnolence, n. usingizi, kusinsia, 
macho maztto. 

Somnolent, a. -4 Somnolence. 

Son, n. mwana [wa-], kijana [vi-], 
mtoto mume. y son, mwanangu. 
Son of, wa, wadi, bin. Son-in-law, 
mkwe | wa-|, 

Sonata, n. (namna ya Music, ya 
kuliza kinanda, zeze, Stc.|. 

Song, n. uimbo|ny-|); (dance) ufu- 
mbuizo. 

Songster, n. mwimbaji (ndege|. 

Sonnet, n. [wlenst mfupi|. 

Sonorous, a. -a kusia wazi, -a sauli 
kubwa, -a kuvuma sana. 

Sonorousness, n. kuvuma sana. 

Sonship, n. kuwa mwana, uana. 

Soon, adv, karibu, halafu, marra 
moja, bado kidogo, upesi. As soon 
as | can, upesi niwezavyo, marra 
niwezapo. As soon, sawasawa, 
zayidi, afathali, I would just as 
soon die, sawasawa kufa, afathali 
nife, mimi tayari kufa. 

Sooner, adv. kwanza. upesi, mbele; 
(better) zayidi, afalhali, bora. 
would sooner go, nafaka kwenda, 
afathali niende. No sooner was it 
done than, marwa hiyo ilipofanyika. 
Sooner or later, kakuna budai. 

Soot, n. masizi, kaamoshi. 

Sooth, n. kweli. In sooth, kweli. 

Soothe, v. /ulisa, fariji, tumbuiza, 
rithtsha, burudisha. 

Soothing, a.-a kutuliza, &c. (Taz. 
Soothe). 

Soothsayer, n. kahini [ma-], mnajt- 
mu | wa- |. 


878 


SORT 


Sooty, a. -2 Soot, -eust sana. 

Sop, n. | kitonge kilichochovyekamchu- 
zani ; (douceur) kifulizo cha moyo). 

Sophism,n. neno danganyifu neno la 
kupendekeza uwongo, hoja ya ovyo. 

Sophist, mtumia Sophism. 

Sophistical, Sophistic, 
Sophist. 

Sophisticate, v. hartbu tabia, potoa, 
ghoshi. 

Sophistication, n. kuharidu tabia, 
&c. 

Sophistry, n. (kufumita Sophism], 
maneno ya hila | madanganyifu |. 

Soporific, a. -4 kulia usingizi. 

Soppy, a. chepechepe. 

Soprano, n. = Treble, sauti nye- 
mbamba | katika kuimba). 

Sorcerer, n. mchawi (wa- |. 

Sorcery, n. #chawi. 

Sordid, a. -nyonge, -baya, hafifu. 

Sordidness, n. unyonge, &c. 

Sore, n. kidonda |vi-), donda | ma-] ; 
(scrofulous) #/2, myungunyungu ; 
(small) kipele, kijeraha ; (venereal) 
sekeneko. 

— a. -a kuwasha, -a kuuma; (in 
mind) -enyt uchungu. 

adv. sana. 

Sorely, adv. kwa ginsi ya kuumiza ; 
(much) sana. 

Sorrel, n. (majani machungu). 

—— a. [-@ rangi nyekundu |. 

Sorrow, n. husunz, sikiliko, hasara- 
nit, hamu, usito ; (for loss) majonzi ; 
(for offence) majuto, toba ; (great) 

Jitimai, simanzi. 

Sorrowful, a. -enyz Sorrow. 

Sorry, a. -enyi Sorrow ; -enyz toba, 

-a majuto; (poor, worthless) A4a- 
Jifu, -nyonge, maskini. Be sorry 
for, stkitikia, hurumia; (regret) 
tubia, jutia. 1 am sorry for him, 
nina kite naye. 

Sort, n. ginsi, namna, aina; (rank, 
position) cheo, daraja, halk, Of 
a sort or kind, (like) £2-, -a ki-, e.g. 
of a European sort, -a kisungu. 
A sort of, -nyangditka. He is out 
of sorts, hawesi kidogo. 

—— v. (classify) tenga, pambanua, 


a. Aa 





SORTIE 3 


ainisha, gawanya ; (arrange) ands- 
ka, panga. 


Sortie, n. | kufoka bomani na kupiga- 


na nje). 

Sot, n. mlevi [wa-]. 

Soteriology, n. (kabari ya kuo- 
kozwa na Isa Masiya |. 

Sottish, a. -devz. 

Sought, p. t. za pf. t. ya Seek. 

Soul, n, roho, moyo, nafsi ; (mind) 
akili; (person) mtu (wa-). Dis- 
embodied soul, A¢vult cha roho. 

Soulless, a. -nyonge, -baya, -0ga. 

Sound, a. (complete) -sima, kamili ; 
(correct) halesz, sahihi; (true) -a 
kweli, -a hakika; (firm) Zhabiti, 
tmara; (trustworthy) amini, -nyo- 
Ju; (strong) -a nguvu. He is a 
man of sound judgement, yunaakili 
njema, amefunguliwa htri. Sound 
sleep, usimgize mztto. A sound 
beating, kupiga sana. Sound in 
health, -zéma. Safe and sound, 
salamu salimini. 

n. (voice, &c.) saufi, mlto; (cry) 
lio [ma-], kilio [vt-]; (report) 
mshindo; (roar) uvumi; (shout) 
kelele [ma-)\; (drum) ngoma, mdu- 
ndo; (strait) (m/ango mwembamba 
wa maji). 

v. toa Bound, fumia Sound, 
lia, lisa, vuma; (ascertain depth) 
tia bildi, pima maji kwa bildi; 
(test, prove) jaribia moyo, hakikia 
shaurt, hoji, dadisi, tasamia hali. 
Sound a retreat, amuru | kwa pa- 
nda) kurudi. Sound the praises 
of, sifu wazi. Sound hollow, Za 
wast. It sounds nice, amu kusikia, 
yavuma. Sound like, -wa kama, 
fanana na. 

Sounding, n. (kuloa Sound, &c. 
(Zaz; Sound, v.)]. Take sound- 
ings, pima maji kwa bilde. 

a. -a kulia, -a kuvuma, -enyi 
fahari. 

Soundly, adv. sana, kwa nguvu. 

Soundness, n. kuwa Sound, a. 

Soup, n. mchuzi. 

Sour, a. -kali, -chungu, -a chachu. — 

v. fanya (fanyika) Sour, 

















9 SPACIOUS 


wees (spoil) karibu (labia, 

. &c. |. 

Source, n. asili, chimbuko, mwanzo, 
awali; (of river) chemchemi. 

Bourness, n. #kali, kuwa Sour, a. 

Sour-sop, n. (tiuit) stafels, topetope. 

Souse, v. chovyachovya, mwagia 
maji tele, suza, lowesha. 

South, n. kusini, suheli. South 
wind, kusi. The South, upande wa 
kusini, inchi za kusini. 

—— a. -a kusini, -a upande wa 
kusini. 

adv. kwa kusini, 

South-east, n. aktrab mailai (Ar.). 

Southerly, Southern, Southward, 
a. -a kusini, -a upande wa kusini. 
Southern Cross, (nyota nne za 
kusini kama mfano wa msalaba). 

South-west, n. akrab magaribi 
(Ar.). 

Souvenir, n. ukumbusho, ukumbu- 
kumbu ; (of lover) Aabéa. 

Sovereign, n. mwenyi enzi (ezi), 
mwenyi inchi| mji), mfalme| wa- |; 
(coin) robo Ingerezi | ya thahabu, 
thamani yake kama rupia hamsta- 
shara). 

a. -enyi Sovereignty, -a nguvu 
kuu. 

Sovereignty, n. ¢nzt, est, hukumu, 
utawala, mamlaka. 

Bow, n. nguruwe jike. ; 

pf.t. Sowed, Sown) panda; 
(spread abont) Zapanya, eneza. 

Sower, n. mpanda | wa- |), mpanzi. 

Sowing, n. mpando cnet majira ya 
kupanda. 





—— Y, 


Sown, pf.t. ya Bow. 

Spa, n. |mji penyi kisima kizuri 
sana|. 

Space, n. (room) mafasi, mahali 
patupu, mahali ; (open) uwanda, 
peupe; (of time) muda; (interval, 
distance) urefu wa kati, mahali pa 
kati,kitambo,nafasi; (opportunity) 
njia, chimbuko, nafasi. Absolute 
space, | nafasi tupu, mahali pasipo 
kitu) 


Spacious, a, -kubwa, -pana, -enyi 
nafasi. 


SPADE 


Spade, n. zembe la kizungu. 

Span, n. shibird [shtbri]. futurt; (pe- 
riod) s#uda, kitambo; (ot bridge, &c.) 
urefu,enco, upana; (arch) tao[ ma-|. 

v. pila juu ya. 

—— p.t. ya Spin. 

Spangle, n. pufuki. 

—v. pamba kwa pulukt, meremesha. 

Spangled, a. -enyt vimeta, -enyi 
nyota nyingi. 

Spaniel, n. (mbwa wa kizungu). 

Spanking, a. -4 kwenda upesi. 

Spar, n. mti (mz-), boritz, komba- 
moyo [ma-|; (mineral) | jiwe la 
kung'aa laini). 

— v. pigana konde kwa mchezo, 
shindana. 

Spare, v. doa haba, tumia -chache; 
(let off, relieve) achilia, rehemta, 
pendelea, pumzisha; (reserve) ji- 
wekea akiba, jipatia, jitwalia, ji- 
nyima; (keep back) shika, zuta. 
Be enough and to spare, Zosha 
hatta na kusaza. 

a. (scanty) haba, -chache; 
(moderate) kiasi ; (reserved) -a@ akz- 
ba, -a kuweka, -sto na kazi, -a fara- 
gha; (thin) -embamba, -a kukonda. 

Sparing, a. kiasi, -a kupizuta, -a 
kutoa -chache, -hiana, -kabithz. 

Spark, n. cheche [ma-}, kimeta; 
(small quantity) &zdogo. 

Sparkle, n. kimeta, cheche. 

v. metameta, meremeta, meme- 
tuka. 

Sparkling, a. -a kumetameta, &c.; 
(bright) -angafu, -a kungaa; 
(clever) -a akili, -zuri sana. 

Sparring, n. pigano la konde. 

Sparrow, n. (ndege mdogo wa Ula- 
ya). Java sparrow, zawaridi. 

Sparse, a. kaba, -chache, kidogo, 
mbali mbali, huko na huko. 

Sparseness, n. kuwa haba, &c. 

Spasm, n. pindi | ma-|, kipindi |(vi-j, 
mbindano; (fit) kifafa; (sudden 
efiort) jaribu la marra moja, bidii 
ya ghifala, mkazo. 

Spasmodic, a. -4 Spasm, -a ghd- 

Jala, -a kukaza. 

Spat, p. t. ya Spit, v. 








880 


SPECIALISM 


Spatter, v. ‘apanya, tupilia | tope, 
&c.], nyunyiza. 

Spatula, n. (kisu kipana cha kufa- 
nyia dawa|. 

Spavin, n. (ugonjwa wa frasi, ku- 
vimba mguunt |. 

Spawn, n. [mayayt ya samaki ao 
vyura |); (progeny) mazao. 

—— v. toa mayayt, zaa, 

Speak, v. (p. t. Spoke, pf. t. 
Spoken) nena; (say) sema; (con- 
verse) ongea; (make known) /a- 
ngaza, onyesha, thihirisha; (pro- 
nounce) Zamika ; (make a speech) 
toa maneno, hubiri wazi. Speak 
about (at, for, against, &c.), nenea. 
Speak against, amba, sema. Speak 
Arabic, sema kiarabu, Speak 
badly (languages), goteza maneno. 
Speak distinctly, pambasua, sema 
kiada. Speak out, sema sana. 
Speak to, semana. Speak volumes, 
shuhudia sana. Speak well for, 
shuhudia mazuri. Speak with 
energy, excitement, Zefa. Not to 
speak, zyamaa. Nothing to speak 
of, kama si kitu, kidogo kidogo. 
Not to speak of (far from, only, 
much more than), cha ya, sembuse. 

Speaker, n. mnenaji, mwenyi kuse- 
ma; (in Parliament) (mkuu wa 
House of Commons). 

Speaking, n. Aunena, &c. (Taz. 
Speak). Evil speaking, matukano, 
MAStNLILO. 

——a. Speaking acquaintance, uraji- 
ki kidogo. Be on speaking terms, 
juana kidogo. A speaking likeness, 
mfano halisi. A speaking trumpet, 
panda ya kunenea, 

Spear, n. (flat) mkuki ([mi-}; 
(rounded) fumo [ma-]; (light) 
sagat |ma- |. 

Spearman,n.asikari mwenyi mkuki. 

Special, a. -a@ peke yake, -a namna, 
-a mtindo, -a maana, -moja tu, -sto 
na kifani, bora sana, -a kasi moja 
haswa, 

Specialism, n. (kujifunga kwa kasi 
moja, kupata maarifa ya kitu ki- 
moja). 


SPECIALIST 


Specialist, n. mtu wa Specialism. 

Speciality, Specialty, n. kuwa 
Special. This is his speciality, 
nt chake huyo haswa peke yake, 
ndio kazi yake moja tu, 

Specially, adv. zayidi, sana. halisi, 
makusudi (Taz Special). He 
was specially appointed, aliwekwa 
kasidi. 

Specie, n. fetha, sarafu | ya shaba, 
fetha, thahabu). 

Species, n. aina, mamna, ginsi; 
(in science) jami ya vitu vyenyi 
namna moja. A species of cloth, 
nguo, kama nguo. 

Specific, a. -a namna yake, -a kuto- 
fautisha, -a kuonyesha tofauti; 
(precise, clear) thahzri, -a kusema 
wazi, -a kuonya halisi. Specific 
gravity, [wthant wa kitu fullani 
kuliko maji |. 

— n. (dawa halisi ya ugonjwa 
mmoja ), dawa bora. 

Specification, n. kwonya halisi; 
(ati ao taarifu yenyi habari ha- 
list ya mambo). 

Specify, v. Zaja, pambanua, eleza, 
aint. 

Specimen, n. (sample) amna; 
(part) kipande, sehemu, -moja | ka- 
zeka vingi vilivyo sawa), 

Specious, a. -a kujifanya, -a kuji- 
pendekeza, -a uwongo, -zuri lakini 
si kweli. 

Speck, n. waa [ma-], doa [ma-]. 
Not a speck, szo hatta kidogo. 

Speckle, n. doa [ma-]}. 

Speckled, a. -a madoadoa. 

Spectacle, n. (beautiful) samasha, 
jambo la urembo, ajabu; (fearful) 
kioja, kitisho; (wonderful) kisushi, 
shani; (grotesque) kinyago. 

Bpectacled, a. -ezyz Spectacles. 

Spectacles, n. (a pair of) mi- 
want. Put on spectacles, pachika 
miwani. 

Spectacular, a. -a kulazamisha, -a 
ajabu, -a tamasha. 

Spectator, n. mwenyi kuona | kuta- 
sama, kuwapo, kuhuthuria); (eye- 
witness) shahidi [ma-]. There 


381 





SPELL-BOUND 


were many spectators, wengi walto- 
huthuria. 

Spectral, a. -a kivuli, kama kivuli. 

Spectre, n. kivuli, kioja, kisuka, 
pepo, shetani. 

Spectroscope, n. [4100 cha kugeuza 
nuru nyeupe iwe rangi nyingi). 
Spectrum, n. |(rano: za upindi wa 
mvua, nuru nyeupe ikigeuzwa 

kwa kioo kuwa rangi nyingi |. 

Speculate, v. dakatisha, &c. (Taz. 
Speculation). 

Speculation, n. (conjecture) £upisz, 
kubahatisha ; (reflection) kufikiri- 
fikiri, mawazo mengi; (risk in 
trading) (kuhatarisha mali kwa 
ajili ya fayida|, kopesha. 

Speculative, a. -4 Speculation, 
-a bahati; (fanciful) si amali, si 
kweli. 

Speculator,n. mtu wa Speculation. 

Speculum, a. | kioo cha darubini ku- 
bwa). 

Sped, p. t. za pf. t. ya Speed, v. 

Speech, n. maneno, kunena, unent ; 
(mode of speaking) msemo, usemi ; 
(language) /ugha, maneno. Have 
the power of speech, wesa kunena. 
Aspeech, maneno, milumbe. Make 
a speech, foa maneno, hubiri wazi. 

Speechify, v. toa maneno mengi, 
piga domo. 

Speechless, a. -stoweza kunena | kwa 
haya, fathaa, hofu, &c.), bubu. 

Speed, n. haraka, kwenda mbio, 
mwendo mwepesi ; (rate of moving) 
mwendo, kadiri ya kwenda. 

v. (p. t. na pf. t. Sped) himiza, 

safirisha wema, endesha \enda]| 

upest (prosper) fanikiwa, faniki- 
sha; (fare) -wa na hali, How 
have you sped? kumekuwaje ? 

Speedy, a. -4 haraka, -epesi, -a 
kwenda |-a kuja) upesi. 

Spell, n. (p. t. ma pf.t. Spelt) zamu, 
kingojo, muda ; (incantation) #imbo 
wa mganga, tego, Remove a spell, 
tegua, sukumiza uganga. 

—— v. endeleza, nena (andika) ha- 
rufu za neno fullani., 

Spell-bound (Be), v. /ogwa, pagawa. 


SPELLING 


Spelling, n. kuendeleza | neno, haru- 
fu moja moja). 

Spelling-book, n. [chuo cha kufu- 
ndisha Spelling}. 

Spelt, p. t. na pf. t. ya Spell, v. 

Spend, v. (p. t. za pf, t. Spent) Zoa, 
tumia, fanya gharama ya, harijia ; 

(waste) pofeza ; (time) pisha. 

Spendthrift, n. mpotevu wa mali, 
mponda mali, mtu wa gharama 
nyingi. 

Spent, a. -lochoka, -hotumiliwa 
mbali, -liokwisha, -sto na nguvu. 

—— p.t. na pf. t. ya Spend. 

Spermaceti, n. [itu kama nia 
ndani ya kitwa cha nyangumi). 

Sperm-oil, n. (mafuta ya kitwanit 
mwa nyangumi |. j 

Sperm-whale, n. nyangumi [mwe- 
nyt kitwa kikubwa sana). 

Spew, v. ‘apika, toa kama kwa kuta- 

_ pika. 

Sphere, n. mviringo, duara; (globe) 
mfano wa dunia; (environment, 
range) eneo, ulimwengu: (pro- 
vince, work, duty) makali, hali, 
cheo, kazi, shughuli. Sphere of 
influence, pa kufanyia hukumu, pa 
kuweza, milki. 

Spherical, a. -4 mviringo, mduara. 
Spheroid, n. | tama Sphere na kari- 

— bu sawa). 

Spheroidal, a. -4 Spheroid. 

Sphinz, n. (mfano wa nyama yenyi 
kitwa cha mwanamke na kiwili- 
wili cha simba). 

Spice, n. | kifu kifamu cha kukolea 
chakula, kiungo, cha kunukia); 
(small bit) dogo. 

——— v. #ia Spice, tia utamu, kolea, 
unga, 

Spicy, a. -a Spice. 

Spider, n. duzhuz. 
matando ya huibui. 

Spike, n. msomari mkubwa, mwiba, 
uma [ry-}. 

v. (cannon) | karibu kwa kulia 
msumari tunduni mwa fataki). 

Spikenard, n. | mafuta ya kunukia 
sana |. 

Spiky, n. -enyi Spikes, kama Spike. 


Spider’s web, 





382 








SPIRIT 


Spill, v. (p. t. a pf. t. Spilled, 
Spilt) mwaga, mimina; (over- 
throw) poteza, angusha, angamiza. 
It is no good crying over spilt milk, 
maji yaliyomwagika Rhayazoeleki. 

n. karatasi ya kuwashia taa; 
(upset, overthrow) anguko (ma-), 
maangamizi, 

Spin, v. (p. t. Span, pf. t. Spun) 
(twist) sokota; (turn quickly) sz- 
ngusha (zunguka) upesi; (make 
thread) fanyiza uzi. Spin out, 
(story) ongesa mno, kokota, endele- 
sa; (time) pisha kwa shidda, ende- 
leza. 

Spinach, n. | mboga kama majani za 
mfigili, mayupwa|). 

Spinal,a.-a Spine, Spinal column, 
zs Spine. 

Spindle, n. (in spinning) fia; (axle) 
[mitt wa kati, chuma cha kati, ya 
gurudumu), 

Spine, n. uti wa maungo, mgongo; 
(prickle) mwiba (mi-). 

Spinning, n. kusokota, msokoto. 

a. -a kusokotea, -a kuzunguka- . 
zunguka, Spinning top, pra. - 
Spinater, n. (mwanamke mzima asi- 
Jeolewa), mwanamwali ([wa-], 

mjane [wa-]. 

Spiny, a. -enyt miiba; (difficult) -a 
mashaka. 

Spiracle, n. (kitundu cha kuvulia 
pumuzi mdudu). 

Spiral, a. [-a kusunguka na kuende- 
lea, kama mfano wa parafujo, ao 
kundu la konokono). 

Spire, n. (mnara mwembamba wenyi 
kuchongoka juu). 

Spirit, n. roho; (ghost) kivuli, pe- 
po; (temper) halt ya moyo, tabia ; 
(person of character) (mtu wa bi- 
ait, mwenyi nguvu |; (energy) moyo 
wa bidii, juhudi, nguvu ; (mean- 
ing) maana, kusudi; (immaterial 
eristence) usima pasipo mwili, 
astlt ya usima; (intoxicating fluid) 
mvinyo, kileo. Theworld of spirits, 

ni. The Holy Spirit, Zoka 
Mtakatifu. The spirit of the age, 
ulimwengu, hali ya ulimwengu 





SPIRITED 


Good spirits, furaha, moyo mwepesi, 
ukunjufu. Bad spirits, kusuni, 
ustto. Ardent spirits, mvinyo wa 
nguvu, kileo(vz-|. Rectified spirit, 
mvinyo uliosafika | si wa kunywa). 
Full of spirits, -enyt furaha sana, 
-cpest. Out of spirits, -enyi 
husunt, -zito. Even spirit is in 
a sense material, 4atta roho ina 
nyama yake. 

Spirited, a. -exyt moyo mkuu | mwe- 
pest, wa bidiz), -a nguvu, -a ute- 
ndaji, -enyi njia, hodari. Mean- 
spirited, -myonge, -0ga. High- 
spirited, hodari, -a bidii. 

Spiritless, a. pasipo furaha (bidii, 
moyo mkuu), -nyonge, -zilo, -0ga, 
baridi. 

Spiritual, a. -enyi asili ya roho, -a 
roho, -a mambo ya roho; (religi- 
ous) -2 kuongoka na Roho Mtaka- 
tifu, -takatifu; (ecclesiastical) -a 
Kanisa, -a mambo matakatifu, -a 
wangoje wa Kanisa. The spirit- 
ual world, mambo ya peponi. 

Spiritualism, n, | kusema “vitu vt- 
levyo vyote nt roho, ao kwa roho"; 
kusema, “vivuli na pepo ziko, na 
stst (waweza kusema na kujizungu- 
mza nao’|. 

Spirituality,n. | af? ya kuwaSpirit- 
ual; (ecclesiastics) jamii ya wa- 
ngojewa Kanisa ; mambo yawapa- 
sayo wangoje wa Kanisa}. 

Spiritualize, v. fanya Spiritual, 
ongoza |takasa, eleza) kwa elimu 
ya rohoni. 

Spirituous, a. -a mvinyo, -a kule- 
vya. 

Spirt, n. tokeo la ghafula (la moto ao 
maji), mruko, mshindo ; (in run- 
ning) mkazo wa mbio. 

—— v. toa | toka) ghdfala kwa ngu- 
vu; (in running) kaza mbto. 

Spit, n. (metal) wma (nyuma); 
(wood) kibanzi [vs-], kibano [v1-], 
mshtkikt (mst-], Toast on spit, 
banika. 

—— v. (p. t. Spat, pf. t. Spit) mia 
mate; (put on spit) Zenyeza uma, 
choma, tunga kijitini, 


388 


SPOIL ' 


Spite, n. chuki, ukorofi, ubaya, mfu- 
ndo. He has a spite against me, 
anichukia, anikamia. 

— v. tolea chuki, &c., chokoza, stt- 
mbua. In spite of, ingawa, ijapo- 
kuwa; kwa kushindana na, kwa 
kukataza, kwa kutharau, kwa 
kutoangalia. He went in spite of 
me (pain, danger), alikwenda nists 
pokubali (asisutwe na maumivu, 
asione hatari). In spite of you, 
Japo hutaki mwenyewe. 

Spiteful, a. -a Spite. 

Bpittle, n. mate; (chewed tobacco, 
&c., red) utembe. 

Spittoon, n. | kijungu cha hutemelea 
mate), tasa, kitasa. 

Splash, n. kuruka [rape], mshinda 
[wa maji yakirushwa|. 

v. rusha |maji, matope, &c.], 
kupia maji, rushta. 

Splay, a. -a kwenda upande, -a kuta- 
nuka, -a mshethals. 

Bpleen, n, wengo; (anger) astra, 
chuki, 

Splendid, a. (shining) -a kung'aa 
-angafu, -suri sana; (glorious) 
bora, -tukufu, -a fahari. 

Splendour, n. wangafu, fahari, ubo- 
ya, &c. 

Splenotio, a. -sumbufu,-korofi, -kali. 

Splenic, a, -a wengo. 

Splice, v. unganisha (kamba), fu- 
ngamanisha, ganga Lain 

——n. muungo | wa kamba |, myango. 

Splint, n. gango, banzi [ma-]. 

Splinter, n. (of glass, &c.) kigere- 
nyenza (vi-); (of wood) kibanzi 
[ve-], utanu (tanu), kipande. 

v. vunjavunja | mtt, ubau, &c.], 
pasua vipande vidogo. 

Split, v. (p.t. za pf. t. Split) fasua, 
kwanua; (inform of) chongea, 
chongea, shuhudia; (quarrel) ze- 
ngana,gombana. Split cassava, &c. 
(for cooking) exga. 

——n. ufa |ny-j. It has a split, 
imepasuka. 

Spoil, n. (of war) mateka, nyara; 
(ofa hunt) mawindo. 

v. (p.t.sea pf.t. Spoiled, Spoilt) 











SPOILER 


teka, haribu, vunja, viza ; (go bad) 
oza, haribika, 

Spoiler, n. mnyanganyi, mickaji. 

Spoke, n. (of wheel) (kipande cha 
ndani ya gurudumu), taruma 
(ma-). 

—— p. t. ya Speak. 

Spoken, pf. t. ya Speak. 

Spokesman, n. mnenaji, mkuu. 

Spoliation, n. kuteka, unyang'anyi. 

Sponge, n. sifinji (Ar.). 

——v. tia Sponge, safisha kwa 
Sponge, pangusa; (filch) pata kwa 
hila, tba. 

Spongy, a. [kama joya la nazi); 
-enyt vitundu vingi, -enyt kunywa 
maji sana, -0r070. 

Bponsor, n. mthamini | wa- |). 

Spontaneity, n. kuwa Sponta- 
neous. 

Spontaneous, a. (voluntary) -a moyo, 
kwa thtiart, kwa kutaka -enyewe, 
si kwa lazima wala ushawishi; 
(natural) -a asil, -a kuja peke yake, 
-a nguvu yake -enyewe, st kwa 
kutendeshwa kazi, 

Spool, n. | kipande cha hutatia uzi). 

Spoon, n. mwiko (mi-); (small) &2- 
jiko [vt-]; (wooden) mkamshe 
(mi-); (ladle) upawa | pawa), 
Table-spoon, mwiko mkubwa; (as 
measure) (kadiri ya Dessert- 
spoons mbili, ya Tea-spoons 
'nne; (half-ounce) mussu wakia). 

Spoonful, n. (kadiri ya mwiko mmo- 
Ja), kidogo. 

Sport, n. mchezo, mzaha, furaha, 
ubishi; (hunting) kuwinda, ku- 
piga nyama | ndege, Sc. ), kusaka. 

—— v. chesa, jifurahisha. Make 
sport of, Shikaki, cheka, chezea, 
chesesha. 

Sporting, a. -a Sport. 

n. kufanya Sport. 

Sportive, a. -a kucheza. 

Sportiveness, n. suchesachesa. 

Sportsman, n. mwindaji | wa-|. 

Sportsmanlike, a. -4 kumstahili (-a 
kumfaa) mwindaji. 

Sportsmanship, n. (maarifa ao akili 
ya kuwinda). 





384 


SPRING 


Spot, n. waa [ma-], kipaku (vi-|); 
(dot) mukta; (position) makali pa- 
dogo, mahali penyewe, palepale, pa- 
pahapa; (blemish, disgrace) aibu. 
On the spot, palepale, marra, ghd- 
Jala, papo kwa papo. 

v. tia Spot. 

Spotless, a. asipo mawaa,-eupe, safi. 

Spotted, a. madoadoa, marakaraka. 

Spouse, n, (husband) mume; (wife) 
mke. 

Spout, n. (from roof) kopo [ma-] la 
nyumba, mlizamu; (of jug, Sc.) 
mdomo |mi-). 

v. toa | toka | kwa nguvu | maji, 
moto, &c.|,ruka,rusha; (ofspeech) 
piga domo, nena makuu; (of whale) 
toa moshi. 

Sprain, v. stusha, tegua, tena. Itis 
sprained, «meteguka mshipa. 

n. kustuka, kuteguka. 

Sprang, p. t. ya Spring, v. 

Sprat, n. |samaki ndogo ya Ulaya). 

Sprawl, v. jinyosha, tandawaa, 
encaenea; (of writing) chora. 

Spray, n. (twig) kilfawi [ve-] ; (foam) 











pofu. 

Spread, v. (p. t. na pf. t. Spread) 
(extend, scatter) ‘awanya, eneza, 
(neut.) dawanytka, enea; (unfold, 
stretch) kunjua, nyosha, tanda, 
Tandaza, tandika; (publish) emesa, 
tangaza, vumisha, toa. Spread a 
table, andika chakula, andaa. 

n. eneo; (on table) maandiko ya 
vyakula, vyakula vingi. 

Spree, n. mchezo, kucheza. 

Sprig, n. kitawi, kichipuko |vi-). 

Sprightliness, n. kuwa Sprightly. 

Sprightly, a. -efesi, -a kucheza. 

Spring, v. (p. t. Sprang, pf. t. 
Sprung), ruka, chupa, enda [ruds} 
ghdfala, toka (tokea) upesi ; (rise, 
proceed) onekana, ondoka, chipuka, 
toka; (be elastic) nyumbuka, pinds- 
ka, Spring upon, rakia. Spring 
to one's feet, ondoka ghdfala, ss- 
mamamarra. Spring a leak, ansa 
kuvuja maji. Spring atrap, rattle, 
spar, é&cc., alisha. 

—— n. (metal) mtambo (ms-]; (of 





SPRING-BOK 


water) chemchemi, jicho la maji; 
(leap) rako [ma-|; (season of 
growth, in south latitudes) demant, 
mwaka; (in northern) masika; 
(source) asili, chanzo; (reason) 
sababu; (moving power) nguvu. 

Spring-bok, n. (nyama kama paa). 

Spring-tide, n. mazi ya kujaa sana, 
bamvua, maji makuu; (season) 
majira ya demani [ya masika | 
(Zaz. Spring, n.). 

Springy, a. -a kuruka, -a kupinda- 
mana; (elastic) -« kunyumbu- 
ka. 

Sprinkle, v. nyunyiza, tia kidogo, 
lia huko na huko, rasha. Be 
sprinkled about, Zapakaa. 

n. manyunyo, marasharasha, 

Sprinkling, n. (= Sprinkle, n.); 
(a small amount) kidogo. 

Sprite, n. kivuli, kisimwi, jini 
[mea-}. 

Sprout, n. uchipuko, kichepuko. 

—— v. chipuka, tokeza mimea. 

Spruce, a. -a urembo, -malidadt, -a 
fahari. Spruce fir, [Lama msuno- 
bari). 

Sprung, pf. t. ya Spring, v. 

Spue, v. fapika. 

Spun, pf. t. ya Spin. 

Spur, n. (of cock) kipt, kepia [ve-] ; 
(of boot) kichokoo, mwiba, kisomare 

cha kuchoma frasi mbavuni); 

ipande kitokezacho; (of hills) ki/i- 
ma, mbavuni; (incitement) (ifu 
cha kuharakisha, kuamsha, kuvuta, 
kutamanisha, kuchoma). On the 
spur of the moment, marra moja, 
ghdfala, pasipo kufikiri. 

—— v. choma | frasi kwa Spur], 
endesha upesi |kwa nguvu), su- 
kuma mbele. 

Spurious, a. -4 wwongo,-a kujifanya, 
st halisi. 

Spurn, v. sukumta mbali, piga teke ; 
(reject) *harau, kataza kabisa. 

Spurt, n. na v. (Zaz. Spirt). 

Sputter, v. sematema; (in speaking) 
babaika. 

Spy, n. mpelelezi [wa-], mdadisi, 
mdukisi, mjasusi. 





885 


SQUAT 


Bpy,v. geleleza, dadisi, chungulia, 
Jastsé. 

Spy-glass, n. duradbini. 

Squabble, n. gombana, bishana ma- 
meno, telana, 

v. ugomut, fitina, uthia. 

Squad, n. kundi (dogo la asikari|. 

Squadron, n. | kikosi cha asikari wa- 
panda frasi; (naval) kundi la 
manowari si nyingi). 

Squalid, a. -koo, -chafu, -nyonge, 
-baya. 

Squall, n. (of wind) thadrudba, tufani 
yaghdfala, upepowa mshindo; (cry) 

ilto, 

—— v. lia kwa nguvu [kama mboto 
akipigwa). 

Squally, a. -a Sagualls. 

Squalor,n. #kov, &c. (Taz. Squalid). 

Squander, v. potesa malt, tapanya 
{ fuja| malt, toa -ingi burre. 

Squanderer, n. mpotevu wa malt, 
mvunja | mponda | mals. 

Square, n. mrabba, mfano wa mra- 
bba; (in town) (wanja mkubwa, 
mahali peupe kati ya nyumba mji- 
nz); (of soldiers) | kikosi cha asika- 
"vi wamepangwa kwa mrabba |; (car- 
penter's) (kipande cha kupimia 
pembe ya mrabba). The square of 
a, 6, &c., [ pel? marra mbili ndio 
"ane, sita marra sila ndio thela- 
thint na sita, &c.}. The square 
root of four, Pili; (of thirty-six) 
sila, 8c. 

a. -a@ mrabba, -a mtrabba 

minne, -enyi pembe ya mrabba; 

(exact) sawasawa, barabara ; (just, 

fair) -nyofu, -a haki. 

v. fanya mrabba [ginsi ya 
mrabba|; (in arithm.) [szdisha he- 
sabu fullani kwa hesabu ileile, 
kama sita marra sita ndio thela- 
thint na sifa); (settle account, £c.) 
lipa, kata neno; (make agree) sa- 
wazisha, linganisha. 

Squareness, n. kuwa mfano wa 
mrabba, kuwa sawa. 

Squash, v. fonda, seta, songa. 

kusongana watu, msongesonge. 

Squat, a. -fupi na -nene. 











—_—— Nn. 


Cc 


SQUAT 


Squat, v. kaa kitako, keli; (settle) 
tua, hamia. 

Squatter, n. (mtua mahali billa 
ruhusa) mjaji (wa- |), mgeni (wa- |. 

Squaw, n. (mwanamke mshenzi 
Amerika). 

Squeak, n. (mo, kama wa panya |. 

—— v. foa Squeak. 

Squeal, n. [mlso, kama wa paka ao 
kilolo). 

v. oa Squeal. 

Squeamish, a. (fastidious) -a kucha- 
guachagua,-kinatfu; (illtempered) 
-a chuki; (sickened) -a kuchafuka 
tumbo. 

Squeamishness, n. kuwa Squeam- 
ish. 

Sgueeze, v. (compress with force) 
shindilia, songa, kamua ; (press in 
among) kwamisha, songantsha ; 
(hold by squeezing) dana, songa, shi- 
ka sana; (oppress) onea ; (pass with 
pressure) pita kwa shidda, penye- 
sha, pisha; (make pay) 4ptza, toza. 

_ Squeeze out, kamua, minya. 

—— n. kushindilia, msongo, &c. 

Squib, n. | fataki ya karatasi yenyi 
baruti, ya kuchezea; (lampoon) 
mashairi ya kumthihaki mtu). 

Squint, n. makeng'eza, kitongo, 
upogo. 

Vv. -wa na macho ya makeng esa, 
tasama kitongotongo. 

Squire, n. sheki[ma-], mwenyeji wa 
shamba kubwa. 

Squirrel, n. (nyama mdogo kama 
komba). 

Squirt, v. [40a ao rusha, maji, &c. 
katika tundu dogo kwa nguvu|. 
—— n. (maji yatokayo kwa nguvu 
katika tundu dogo, kibomba la 

kurusha maji hivyo). 

Stab, v. choma |kwa kisu, upanga, 
mkuki, Sc.); (slander) singisia, 
sengenya. 

Stability, n. uthabzti, imara, hodari, 
nguvu, ugumu, ausht. 

Stable, a. -eny: Stability. 

——, Stabling, n. (for cattle) 3:27 
[ma-]; (for horses) banda la 
Srasi, 








386 


STAGNATION 


Stack, n. chungu ya majani |borili, 
fito, Sc. |. 

—  v. weka chunguchungu, pa- 
nganya. 

Staff, n. fimbo ; (heavy) gongo | ma-|, 
mkongojo [mt-|; (of spear) mti 
(mi- |); (retinue) wafuasi [wa mtu 
mkubwa,wa jemadari mkuu, jamii 
ya wadogo wake). 

Stag, n. (nyama mkubwa kama paa, 
paa ndume). 

Stage, n. (platform) dungu [ma-]}, 
ulingo, jukwaa; (of house, &c., 
story) Zabaka (ma-), orofa; (in 
theatre) mahal: pa kuchezea ki- 
nyago (Tas. Drama), mahali pa 
kufanya tamasha ; (part, division) 
sehemu, fungu [ma-]; (end of jour- 
ney) kikomo, kituo; (part of 
journey) mwendo wa siku, mwendo; 
(degree) daraja ; (condition) als ; 
= Stage-coach. Stagesofa build- 
ing, matabaka. Be (go) on the 
stage, [sktka kazi ya mchezaji mgo- 
ma, vinyago, &c., katika Theatre). 

Stage-coach, n. gari kubwa [la ku- 
chukua watu kwa mapesa). 

Stage-player, n. mchesa kinyago 
(7as. Stage). 

Stager, n. mjuzi (wa mambo ya 
dunia |, mwulimwengu. 

Stagger, v. shangaza, tia bumbuazi, 
Sathaisha; (neut.) pepa, evyalevya, 
pepesuka, sttastta, shangaa; (from 
age, &c.) kongoja. 

—— n. kulewa, kupepa, uleoleo. 

Staggering, a. -a kupepa, -a kulewa- 
lewa. A staggering blow, state- 
ment, &c., Pigo [neno] la nguvu 
[la kushinda, la kufathaisha, Sc. |). 

Staghound, n. (mbwa wa kuwindia 
Stag]. 

Stagnant, a. (of water) -/iostmama, 
fu, -bovu; (inactive) pasipo 
mwendo, pasipo kasi, -fu. Trade is 
stagnant, drashara haisiat, hakuna 
Jamaa. 

Stagnate, v. simama, 0sa, haribika 
kwa kukaakaa. 

Stagnation, n. (of blood, &c.) 


vilio 
(ma-), kuoza. . 


STAID 887 


Staid, a. taratibu, -fole,-a kiast, -stto. 

Stain, n. waa (ma-|, kipaku, taka; 
(disgrace) aibu, fetheha. 

v. zia mawaa, &c., aibisha. 

Stainless, a. pasipo mawaa, -tupe, 





Stair, n. daraja | ma-). Stairs, Flight 
of stairs, madaraja, ngazi. Up- 
stairs, 744, darini, orofant. Down- 
Stairs, chini. 

Staircase, n = Stairs. 

Stake, n. mti [me-|, nguzo, kiguzo 
[w2-], mti wa kufungia watu kwa 
athabu\; (martyrdom) (kufa kwa 
ajili ya "imani ya dini); (wager) 
rahani, sharts, fetha ya kuchezewa. 
Be at stake, -wa hatarini, haltiri- 
shwa. His life is at stake, #¢ kufa 
aokupona. Goto the stake, enda 
chomwa moto | kwa athabu). 

v. (venture, risk) #ta hatarini, 
bahatisha; (wager) pigana ma- 
sharti ya, wekeana mashari: ; 
(mark by stakes) weka vijiti | kuwa 
alama|. 

Stalactite, n. | maji yaliyoganda ku- 
wa jiwe yakaangika Juu pangoni|. 

Stalagmite, n. (maji yaliyodondoka 
chini pangoni yakawa jiwe|. 

Stale, a. -kukuu, -ovu; (trite, dull) 
baridi, ovyo. . 

Staleness, n. kuwa -kukuu, &c. 

Stalk, n. (stem oftree) shina [ma-]; 
(of rice, &c.) wbua (bua), bua 
[ma-|; (of fruit, flowers) kikonyo 
[vé-]; (of gait) kwenda kwa ku- 
panua miguu. 

—— v. panua miguu, tagaa; (in 
hunting) winda kwa kunyemelea, 
nyatia. 

Stalking-horse, n. (mask) kinyago; 
(ruse) hela, mtego. 

Stall, n. 2:2: (ma- |, banda (ma-); 
(counter) meza| ya kuwekea bithaa|, 
duka; (official seat) kiti cha enzi; 
(mahali pazuri katika Theatre]. 
Stall-keeper, mchurust [wa-]. 

Stallion, n. frasi ndume mzima. 

Stalwart, a. -enyi maungo, thabiti, 
-8 NGUVU. 

Stamina, n. uthabiti, nguvu. 





. STAND 


Stammer, v. gugumiza maneno, ba- 
baika, gotesza maneno. 

Stammering, m. kigugumizi. 

Stamp, n. chapa, muhuri, alama; 
(kipande cha kupigia chapa); 
(kind) namna, tabia; (with foot) 
kukanyaga, kuchapa miguu. Post- 
age stamp, chapa ya barua, tikiti. 

Stamp, v. (with feet) kanyaga, chapa 
miguu ;(imprint) fa chapa; (crush) 
ponda, seta; (mark clearly, make 
clear) bainisha, thubutisha; (in- 
doctrinate) fundisha sana. Stamp 
out, komesha, batilisha, ng'oa 
ote. 

Stampede, n. makimbizi. 

Stanch,.v. zuia (damu), viliza. 

—— a. amini, thabiti, imara, -ema. 

Stanchion, n. “guszo. 

Stand, n. (standing) kusimama ; ; 
(halt, place to stop) kituo, kikomo ; 
(stage, platform) mahali pa kust- 
mamia, jukwaa, dungu; (shop) 
duka | ma-) meza; (holder of any 
kind) | kitu cha kuwekea vitu, meza, 
kinara, kinguzo, kiweko, kibau, 
kilegemeo|; (resistance) ushindani. 
Make a stand, shindana, shika vita. 
Come to a stand, simamishwa, 
koma. Be ata stand, hangaika, 
shindwa. 

— v.(p. t. apf. t. Stood) sima- 
ma; (be situated) kaa, wekwa; 
(stop) tua, koma, simama; (remain) 
kaa, dumu, ishi; (succeed) shinda, 
fanikiwa; (be in a condition) -wa 
na halt ; (endure) vumilia, himili, 
chukua, "kubali; ; (resist) zaza, s¢ma- 
mta, shindana na; ; (erect) stma- 
misha, stmtkisha, (neut.) stmtka ; 
(of a ship) enda. Stand at, sima- 
ma kwa, kaa kwa. Stand by, 
-wape, huthuria; (join, assist) 
shika, shindania, saytdia; (be 
deferred) wekwa, aheri. Stand 
corrected, ‘ubishwa, ungama kosa, 
Sungwa, shindwa, Stand fast, kaa 
imara, simama sana, Stand fire, 
vumilia bunduki | mizinga, &c.], 
si stushwa,. si shindwa. Stand for, 
-wa mahali pa | badala ya, ishara 


Cc3 


STANDARD 


yaj; (be candidate for) Zaka kucha- 
guliwa na watu [khuwa mkubwa). 
Stand in need of, #:tfaji, Stand in 
good stead, faa. Stand off, 7#- 
tenga, jthathari. Stand on cere- 
mony, ongeza mno heshima, fanya 
haya. Do not stand on ceremony, 
jione hapa kama kwako. Stand 
one's ground, simama, shinda. 
Stand over, atiri, wekwa. Stand 
out, Zokeza, fanya nundu (domo, 
yasi |); (resist) sé shindwa, sz legea. 
Stand to, shika, fikiliza, maliza ; 
(agree with) Zafana na. Stand 
trial, ¢hudutzka. Stand up, ondoka, 
simama. Stand up for, shindania, 
tetea, sayidia. Stand upon, sege- 
mea. 

Standard, n. (flag) bendera; (estab- 
lished test, rule) kawaida, kanuni, 
cheo cha kuwaida; (best quality, 
highest pitch) kipeo, namna bora. 

— a. bora, halisi, haswa, -a ka- 
waida. 

Standing, n.-a kusimama; (regular) 
-@ kanuni; (permanent) -a siku- 
zole; (of water) -fu, -tuhivu. 
Standing army, asikari wa serkali, 
mapwarids. 

a. (duration) aushi, maisha, 
kudumu ; (station) mahali pa kust- 
mama; (rank, position) ceo; (inde- 
pendence) nguvu, ukinaifu. 

Stank, p. t. ya Stink, v. 

Stanza, n. | fungu la mashairi ma- 
wili, matatu, manne, &¢., jamii). 

Staple, n. (ring) pete (ma- |, tumbuu; 
(chief product) [dzthaa iliyo nyingi 
mahali fullans|; (main subject) 
jambo lililo kubwa; (raw cotton) 
pamba mbichi ; (cotton fibre) msizi 
wa pamba. 

—— a. -kubwa, -ingt, -a sikusote, 

Star, n. nyota; (decoration) nishani; 
(remarkable person) mfu wa fahari. 
Falling (shooting) star, ¢mwondo 
[ve-]. 








v. fanya fahari, tazamisha 
watu. 

Starboard, n. (chomboni | upande wa 
kuume. 


388 


STATE 


Starob, n. kanji, dondo; (of arrow- 
root) wanga, uwanga. 

v. za Starch. 

Starched, a. -/io¢swa Starch, gamu, 
st -kunjufu. 

Starchy, a. -a Starch, kama Starch. 

Stare, v. kodoa, kaza macho, ngariza 
macho. 

n. kukodoa, kodoleo. 

Starfish, n. (mdudu wa pwani mwe- 
nyi ncha kama nyota|. 

Stargazer, n. mnajimu | wa-), mpi- 
za falaki. 

Stark, a. (stiff) -cumu, -kavu, -sto- 
kunjika; (downright) -fupu, tu. 
Starling, n.| ndege mdogo wa Ulaya). 
Starry, Starred, a. -a nyola, -enyi 

nyota, kama nyota. 

Start, v. stuka, loka mahali pake ; 
(begin) anza, ondoka, ng'oa, shika 
njia, safiri; (alarm, drive off) stze- 
sha, amsha, kimbiza; (cause to 
begin) anzisha,maliki ; (set moving) 
endesha, jongeza, sogeza. 

—— n. (fright) kustuka, kituko; 
(shock) kipindi ; (beginning) mwa- 
nzo, awali, feli Uma-), chimbuko; 
(departure) kushika njia, kuondoka; 
(in a race) mwanzo wa shindano. 
Get a start of, sangulia, toka kwa- 
nza. In fits and starts, By starts, 
kwa vipindi, kwenda na kusimama. 

Starter, n. (in a race) mshindanishi. 

Startle, v. stusha, hofisha, ajabisha. 








‘Startling, a. -a Lustusha, -a hofu, -a 


ajabu. 

Starvation, n. kuwa na njaa, njaa. 

Starve, v. shindisha kwa njaa, -jisha 
kwa njaa; (neut.) -wa na njaa, -fa 
kwa njaa. . 

Starveling, n. (mwenyi kukonda kwa 
njaa|. 

State, n. (condition) Aa/z; (rank) 
cheo, daraja; (political society) 
(jamii ya watu wenyi mfalme 
mmoja, ao chini ya serkali mo p ; 

government) serkali; (pom y - 

vt, heshima, enst. Chair of state, 
kitu cha ensi. Go in state, exda 
kwa kifalme | kwa fahari). 


| —— v. nena, sema, elesa, 


STATED 


Stated, a. -4 kanuni, -a kawaida, 
taratibu, -loamriwa. 

Stateliness, a. wszmeme, usurt, &C. 
(Zaz. Stately). 

Stately, a.-a heshima, -a kusimama 
sana, -a fahari, -zuri, bora. 

Statement, n. maneno, hadithi, ha- 
bari, kisa, maneno; (written) Zaa- 
rift. 

State-paper, n. aii ya serkali. 

State-prisoner, n. mfungwa wa se- 
rkalt, 

State-room, n. (chumba kikubwa, 
bora, cha kubarizia, Sc. |). 

Statesman, n. mwenyi maarifa wa 
utawala; (official) mkubwa wa 
serkali, mtu wa baraza ya mfabme, 
waziri | ma-), diwani | ma- |). 

Statesmanlike, a. -4 kumstahtli 
Statesman, -a akili. 

Statesmanship, n. akili ya States- 
man, kazi ya Statesman. 

Statios, n. (maarifa ya hali ya kusi- 
mama vitu, elimu ya usimeme |. 

Station, n. (post) 4imgojo, ngojo, 
lindo; (resting place) kituo, kilalo, 
makao; (work) kazi; (state) halt; 
(rank) cheo; (on railways) | kituo 
cha njiani cha gari la mosht\. 

Stationary, a. -a kusimama, -a ku- 
kaa mahali pamoja [hali moja), 
-stoendelea, -siogeuka. 

Stationer, n. mwuza Stationery. 
Stationery, n. (karatasi, wino, ka- 
lamu, vitu vyote vya kuandikia). 
Statistical, a.-a@ Statistics. 
Statistician, n. (mwalimu 

Statistics |. 

Statistics, n. (maarifa ya mambo 
yote yapasayo watu fullani jamii 
ao mmojamoja, yamehesabika na 
kuandikwa taratibu |), hesabu halisi. 

Statuary, n. [ jamiz ya Statues; 
mianyiza ao mwusa Statues |. 

Statue, n. sanamu ya kuchora, mfano 
[wa mawe, udongo, madini, &c. |. 

Statuesque, a. [sama sanamu ya 
kuchora\. 

Statuette, n. sanamu ndogo ya ku- 
chora. 

Stature, n. kimo, urefu. 


wa 


389 


STEALTHY 


Status, n. hali,cheo. In statu guo, 
vivyo hivyo ilivyo, hali hiyohiyo. 
Statutable, Statutory, a. -/zoamri- 

wa, -a sheria, halali. 

Statute, n. sheria, amri ya serkali, 
mkataba | mi- |). 

Staunch, 7az. Stanch, a. na v. 

Stave, n. | kipande ao kibau cha pi- 
pa); (stanza) | fungu la mashairi). 

v. (p. t. Stove). Stave in, 
bonyesha, vunja. Stave off, ahiri- 
sha, zuia, kawilisha, kinga. 

Stay, v. kaa, simama, shinda, kaa 
nyumbani | kwa); (restrain) zuza, 
simamisha, komesha ; (prop) tege- 
meza. 

n. muda wa kukaa; (prop) Ze- 
gemeo, msaada; (in vessel) kamba 
ya mlingoti; (in dress) Tnguo ya 
waanake, ya kukaza mbavuni). 

Stead, n. Instead of, makali pa. 
Stand in good stead, faa. 

Steadfast, a. thabiti, imara, amini. 

Steadfastnoss, n. usimeme, uthabiti. 

Steadiness, n. uthabits, usimeme ; 
(morality) adi/s ; (regularity) wsa- 
wa, utaratibu, uaminifu. 

Steady, n. Ztabili, imara; (even) 
taratibu, sawa, -siogeuka, -stoliki, 
sika; (regular) -a kawaida; (moral) 
-a adili, amini, -aminifu. 

— v. weka imara, fanya thabiti, 
tuliza. 

Steak, n. (kipande cha nyama ya 
ng'ombe). 

Steal, v. (p. t. Stole, pf. t. Stolen) 
tba, nyanganya, twaa kwa hila 
[Awa siri, kwa werevu), rungula, 
chukua pasipojulika; (go softly) 
enda taratibu pasipo makelele, pita 
kama mwivi, nyata, enda polepole, 
pita; (take by degrees) Zwaa ki- 
dogo kidogo. Steal upon, nyemelea, 
nyalia. Steala marchon, danganya. 

Stealer, n. mwizi | wezi |. 

Stealing, n. 4222. 

Stealth, n. kz/a, werevu. 

Stealthy, a. -a hila, -a werevu; 
(secret, unnoticed) -a@ sirz, -a kwe- 
nda polepole, -a kunyemelea, -a 
kunyatanyata, 











STEAM 


Steam, n. mvuke, moshi. 

v. enda kwa nguvu ya mvuke, 
enda kwa moshi, enda. 

Steam-engine, n. (kinu cha kazi 
chenyi kuendeshwa na mvuke), 
mtambo, cherehana; (locomotive) 
garila moshi. . 

Steamer, Steamboat, .Steamship, 
n. merikebu ya moshi, mashua ya 
dohanz, melt. 

Steam-factory, n. kinu cha moshi. 

Eteamy, a. -a mvuke, -a moto, kama 
mvuke, 

Steed, n. frasi, 

Steel, n. zua, feleji. 

—— v. fanya -gumu. 

Steelyard, n. mizani, kipande cha 
kupimia. 

Steep, a. -a kuinuka, -a..kusimama 
sawa, -a kwenda juu (chini), -a 
kuboromoka, -a kuchongoka. 

—— n. boromoko, kilima (Taz. 
Steep, a.). 

—v.owamisha, lowesha, chovyacho- 
vya, jaliza. Steepin, nywesha sana; 
(teach fully) fundisha sana. 

Steeple, n. mnara wa kanisa, mnara. 

Steeplechase, n. | kushindana kwa 
frasi kwenda mwitu na nyika 
mwitu na nyika|. 

Steepness, n. kuwa Steep, a. 

Steer, v. (direct) /ekeza njia, ongoza, 
andika; (as pilot) shika msukani, 
shika shikio, pinga | chombo kwa 
shikio|j. 

n. ng'ombe mhast. 

Steerage, n. (upande wa mbele ndani 
ya mertbebul, 

Steersman, n. mshiki shikio, mshiki 
msukani, rubani. 

Stellar, a. -a nyota. 

Stem, n. (of tree) shina [ma-]; (of 
rice, &c.) ubua [ma-]; (of fruit, 
flowers) konyo([ ma-], ktkonyo(vi-]}; 
(of ship) Aanamu, kasama; (of 
pipe) mwanzi [mi-], digals. 

— v. shindana na, zuia. 

Stench, n. wvundu, harufu mbaya, 
kunuka. 

Stencil, n. | bamba la kupigia chapa |. 

v. piga chapa kwa Btencil, 











390 


STICK 


Stenography, n. = Shorthand. 

Stentorian, a. -a kusikika mbali, 
-a nguvu sana, -a kelele. 

Step, v. enda, enda polepole, chapa 
nuguu; (for measurement) pima 
kwa hatua. Step over, kiuka, kia, 
chupa. Step out, kaza mwendo. 

n. (pace, footstep) tatua; (small 
interval) nafasi ndogo; (stair) da- 
raja Lma-)J; (footprint) wayo [sy-]}; 
(gait) mwendo; (proceeding) tendo, 
kitendo, jambo; (advance) krende- 
feo. Take steps, fanya shauri, 
jtweka tayari, anza. Take long 
steps, fanua miguu. Step cut in 
tree,.upanaio | pandio}. 

Step-child, n. kambo. Step-father 
(mother), baba [mama] wa kambo. 

Steppe, n. ie ale pululu | ma-), 
jangwa |ma-|. j 

Stereoscope, n. (durabini ya kuta- 
zamia sanamu |. 

Stereotype, n. [banda la madini, la 
kupigia chapa vitabu |). 

——v. (fanya Btereotype ya} ; (fix) 
Rasa, dumisha. 

Sterile, a. -stosaa, tassa; (of soil) 
kame; (lifeless) baridi. 

Sterility, n. kuwa Sterile. 

Sterling, a. -a fetha ya kiingereza; 
(theroughly good) safi, halsst, 
zuri. 

Stern, a. -kalz; (behind) -a nyuma. 

—— nn. shetri, text (?), upande wa 
nyuma. Stern-post, dumea, fashini. 

Sternmost, a. -2 nyuma, 

Sternness, n. ukali. 

Stertorous, a. -a kukoroma. 

Stethoscope, n. (kipande cha kuju- 
lia hali ya kifua ndani). 

Stew, v. tokosa kwa maji kidogo. 

—— n. nyama iliyotokoswa. 

Steward, n. msimamizi | wa- |, wa- 
kili [ma-], mwandishi mkuu. 

Stewardess, n. (mtumishi mke meri- 
kebuns |. 

Stewardship, n. kasi ya Steward. 

Stick, n. (thin) fimbo, ufito (| fito), 
upao | pao), wasa | nyasa); (short, 
thick) kibarango kw ; (long, 
thick) gongo [ma-|; (walking) 








STICK 


bakora; (old man’s) mkongojo 

| mez-]; (knobbed) rangu |ma-]; 

(slaveestick) kongwa ; (in general) 

kipande, kitu kama Stick, kijiti, 
kibanzi, kibano. 

Stick, v. (p. t. na pf. t. Stuck), 
(pierce) choma, penyesha ; (fasten) 
kaza, tia; (decorate) famba; (make 
stick) bandika, ambiza, gandamti- 
za; (be sticky) mata; (adhere to) 
shikamana na, gandamana na, 
ganda, ambata; (remain) kaa; 
(get fixed) kwama, sakama, kaza, 
zutwa; (be in difficulties) -wa na 
mashaka, kwama, situ sifa, Stick 
at, onea shaka ao hofu, 2uiwa na. 
Stick by, Stick to, shtLamana na, 
-wa hali moja na, sayidia ganda- 
mia, Stick (in ground), chomeka ; 
(in belt, pocket, &c.) futika, pa- 
chika. ‘The meat sticks in my 
teeth, nyama yaht sakama menont. 
Stick out, Zokeza, fanya domo, be- 
nuka; (persevere) dumu, endelea. 
Stick up, zauka, nmyanuka, simika, 
simama. Stick up for, shindania. 

Sticking-plaster, n. kibandiko [cha 
dawa|. 

Sticky, a. -a4 kunata, | kama ule wa 
yayi, kama ulimbo). 

Sviff, a. (hard, unyielding) -gumu, 
-ene, -3ito; (constrained) -shupa- 
fu, st -kunjufu, -gumu, baridi. Be 
stiff, pindana, shupaa, kazana, 
kauka, -wa si laini. 

Stiffen, v. fanya Stiff. 

Stiff-necked, a. -shupafu, kaidi, 
-gumu. 

Stiffness, n. kuwa Stiff, mkazo, 
kukazana, ugumu. 

Stifle, v. songa; (restrain, hide) zuza, 
seliri; (cut short) katiza, zima, 
zimisha, komesha. 

Stigma, n. (disgrace) alama ya aibu, 
aibu, "fetheha; sehemu ya ua); 
(scar,mark)| waaao kovu mwilini). 

Stigmatise, v. “27a alama ya aibu, 
aibisha, tukana, shutumu, sula. 

Stile, n. (ngazi ya kupila juu ya 

| kitalu ao ua wa michongoma|. 

Stiletto, n. (kisu cha kuchomea). 


391 


STINT 


Still, a. -tulivu, -nyamavu, kimya, 
anana. Still water, maji mafu. 
Be still, sz¢ma, tulia, nyamaa. 

adv. hatta sasa, bado, vilevile, 
lakini, ingawa hivi; (besides) 
tena, zayidi. He was still more 
frightened, akazidi hofu. 

—— n. (chombo cha kupikia tembo, 
mvinyo, Stc.). 

v. kuliza, nyamasisha, zizimi- 








sha. 

Stillborn, a. -ozaliwa -fu, -fu tangu 
Uzazi. 

Still-life, n. [wzumbe visivyo na ust- 
ma ya kinyama, vituvifu, mimea, 
&c. 

Stillness, n. kimya, utulivu, raha; 
(calm) shwari. 

Stilted, a. -a kujivuna, -a fahari, 
-a kiburi. 

Stilts, n. [w2tt ao vipande vya kute- 
mbelea juujuu). 

Stimulant, a.-a kuamsha, &c. (Taz. 
Stimulus). 

——n. mvinyo, kileo, dawa ya buru- 
disha | ya kutia nguvu'. 

Stimulate, v. kimiza, harakisha, su- 


kumiza, tamantsha, vuta, cho- 
mesha. 
Stimulus, n. Attu cha kuhimiza 


(kuamsha, kuharakisha, kuvuta 
moyo, kutamanisha, kutia nguvu), 
kichomi, kichokoo. 

Sting, n. wma [ny-, ma-); (pain, 
smart) ukali, uchungu. 

— v.(p. t. na pf. t. Stung) uma, 
choma, piga uma. 

Stinging, a. -enyi uma, -a kuuma, 
-kalt, 

Stingy, a. -a choyo, -a kunyima, ba- 
khili, 

Stink, n. uvundu, harufu mbaya, 
kunuka. 

—— v. (p. t. Stank, pf. t. Stunk) 
nuka, shika uvundu. 

Stink-pot, n. (kopo la vitu vyenyi 
kusonga watu kwa uvundu wake, 
chelezo cha uvundu|. 

Stint, v. toa kidogo, nyima, kata, 
zuia, hintsha. 

n. kiasi, kizuio. 








STIPEND 


Stipend, n. mshakara, ijara, ujira, 

Stipendiary, a. -a mshahara. 

Stipulate, v. patana, fanya | weka | 
masharti. 

Stipulation, n. shartz, mapatano. 

Stir, n. kusukasuka, makelele, uthia, 
mambo, haraka. 

v. (move) jomgesa; (neut.) 
enda, jongea; (food, &c.) dboruga, 
furuga, koroga; (excite) amsha, 
suka, harakisha, chomesha. Stir 
up, (fire) chochea, chocheleza; 
(food) koroga ; (quarrel) vumbilia ; 
(feelings) Aarakisha, wakisha, cho- 
mesha; (mud, dust) Zifua. He 
cannot stir a finger, hawezs hatta 
kujimudu. 

Stirring, a. -/endaji, -epest, hodari, 
moto; (exciting) -a@ mambo mengi, 
-a kuamsha, Sc. (Zaz, Stir, v.). 
Stirring news, kabari kubwa. 

Stirrup, n. (kikuku cha kupandia 
rast |. 

Stitch, v. skonashona. 

n. (different kinds are, ziki, 
mrera, viboko, vinara); (in the 
side) kichomi. 

Stoat, n.( nyama ndogo kama cheche |. 

Stock, n. (root) skzza@; (origin) asz/:, 
kizazi, jamaa ; (of a gun, &c.) mli, 
Zako; (store) akiba, mali; (live) 
ngombe, kondoo, mbuzi, &c.; 
(capital) ras tf mali, mali ya asili; 
(investment) (mali zliyokopeshwa 
kwa matumizi ya serkali ao ya 
shirika (Company)]; (quantity) 
wingi,kandi. Stock phrases, mane- 
no ya kutumika sana, maneno baridi. 
Keep in stock, -wa na... tayari. 
Make stock of, fayzas. Take stock, 
hesabu, fanya daftari, kadirisha; 
(watch) angalia, chungulia, 

Stockade, n. boma |ma-), 
(ayua|. 

Stock-broker, n. | mfanya biashara 
ya Stocks (funds). 

Stock-exchange, n. | nyumba ya bia- 
shara ya Stocks (funds) za kazi 
yake |. 

Stock-holder, n. 
(investment). 








ua 


mwenji Btock 


392 


STONEWARE 


Stocking, n. | kifuniko kirefu cha 
mguu chini, Bock ndefu |. 

Stock-jobbing, n. Oashara ya 
Stocks (investment). 

Stocks, n. mkatale |mi- |; (funds) 
mali iliyokopeshwa, ras tl mali ya 
serkali | ya shirika). It is on the 
stocks, zzatendwa kazi, iko inate- 
ngenezwa, lakini si tayari. 

Stock-still, a. kimya kabisa, kama 
Jiwe, kama kifu. Stand stock-still 
(with wonder, &c.), funduaa. 

Stoic, Stoical, a. -szoona furaha 
wala huzuni, -sto na tamaa, kama 
Jiwe. baridi. The Stoics, (| waalimu 
wa kiyonani zamant |. 

Stoicism, n. | mathehebu, tabia, hali, 
ya kuwa Stoical|. 

Stoke, v. chochea, chocheleza. 

Stoker, n. mchochezi moto (wa-}. 

Stole, p. t. ya Steal. 

—— n. [tepe refu la kasisi). 

Stolen, pt. t. ya Steal. 

Stolid, a. -zi/o wa akili, -pumbafu. 

Stolidity, n. upumbafu, usito wa 
akili. 

Stomach, n. fumbo | ma-|; (inclina- 
tion) Zamaa ya kula, tamaa. 

v. vumilia, chukua. 

Stomacher, n. | shalt ya kuvaa mwa- 
namke kifuani |. 

Stomachic, n.-a fumbo, -a kutuliza 
tumbo. 

Stone, n. jiwe (mawe); (small) £o0- 
koto |ma-|, mbwe; (very small) 
changarawi; (of fruit) soke, ko- 
kwa | ma-|; (precious) #0 [ws-], 
johari; (weight) ratli kumi na 
"ane; (hardness) ugumu, ukali. 

—-. a. -@ jiwe, -4 mawe. 

—— v. tupia mawe; (of fruit, &c.) 
toa makokwa. 

Stone-blind, a. kipofu kabisa. 

Stone-cutter, n. mkala mawe. 

Stone-fruit, n. matunda yenyi ma- 
kokwa. 

Stone-mason, n. mwashi [wa-}. 

Stone's cast, Stone's throw, n. 
mtupo wa jiwe. 

Stoneware, n. -@ dongo mgumu 
sana. 





STONE-W ORK 


Stone-work, n. uashi, mawe. 

Stony, a. -2 mawe mengi; (hard, 
severe) -gumu, -kalt. 

Stood, p. t. xa pf. t. ya Stand. 

Stool, n. kili kidogo, meza ndogo, 
chano, kibau cha kukalia, daraja, 
kibago (?); (excreta) choo, mati, 
manyest, Go to stool, enda 
chooni. 

Stoop, v. inama, sutama,sikunyata; 
(condescend )jishuska, jithili, 

Stooping, n. kiinamizi, kebtongo. 

Stop,v.sémamisha,komesha fungisha, 
zuia, pingia njia, (neut.) simama; 
(remain) kaa, shinda; (rest) fua, ko- 
ma, nyamasa, isha; (close, ‘ob- 
struct) saba, funga. Stop a tooth, 
ziba tundu la jino. Stop short, 
kata | katiza |) mwendo. 

n. (end) kikomo, kinga, mwisho; 
(obstacle) Azzuztz0, zuio; (in writ- 
ing) nukta, kituo ; (in machinery, 
&c.) | kipande cha kuzuia ao kuzt- 
ba). Stop! bassi! tua! ngoja! 
semama ! 

Stop-cock, n. dz/ula. 

Stop-gap, n. badala. 

Stoppage, n. kusimama, kustmamti- 
shwa, kufungwa ; (obstruction) ki- 
zuio, mgogoro, kinga. 

Stopper, n. kizibo |vi-|. 

Storage, n. kuweka akiba, kukusa- 
nya vifaa; (room to store) nafasi 
ya kuwekea vitu. 

Store, n. atiba, kandi; (abundance) 
wingi, tele; (supplies) wifaa; 
(room) ghala. In store, Zayari. 
Set store by, enda sana, thant ya 
thamani, chunuka. 

v. weka, kusanya ; (furnish, fill) 
pamba, galiza. 

Store-house, n. b0khari, 

Store-room, n. gha/a. 

Storied, a. -lohadithiwa wingi; 
(having stories) -enys drofa, -a 
matabaka 

Stork, n. korongo. 

Storm, n. Zidruba, tufane, mvua 
kumwa ; (commotion) masukosuko, 
uthia, mavumi, makelele, ghatha- 
bu; (abundance) wingi. Take by 








393 


STRAIN 


storm, ‘waa ghdfala, piga thdruba, 
pigania sana, (waa kwa nguvu. 

Storm, v. vuma sana; (show rage) toa 
maneno makali, ghathabika; (in 
war) = Take by storm. 

Stormy, a. -a Storm, -a tufane ; 
(angry) -a ghathabu. 

Story, n. kadithi, kisa | vi- |), kabari, 
ngano; (hction) kadithi tu, uwo- 
ngo, maneno ;(ofhouse) érofa, dari, 
tabaka [ma-). 

Stout, a. -xene, -a nguvu, hodari. 

——n. (| Pombe nyeusi ya kizungu |. 

Stoutness, n. unene, nguvu, utha- 
biti, maki; (of limb) maungo. 

Stove, n. jiko [meko, la kizungu, 
chombo chenyi moto cha kupikia |. 

p. t. ya Stave, v 

Stow, v. weka, pakia, tia vizuri. 

Stowage, n. mapakizi, nafasi ya 
kupakilia vitu. 

Straddle, v. zagaa, panua miguu. 

Straggle, v. ‘awanytka, ‘apakaa, 
enea; (be behindhand, be lost) 
chelewa, polea. 

Straggler, n. aliyepotea, mpotefu wa 
njia, mchelewa. 

Straggling, a. -olawanytka -liota- 
pakaa; (late) -hochelewa. 

Straight, a. sawa, -a kunyoka, -a 
kusimama ; (honest) -2yofu,amini, 
halisi. Go straight on, endelea 
moja kwa moja. 

Straighten, v. nyosha, fanya sawa, 
Tengeneza ; (put in difficulties) uz4i, 
thitkisha. Straightened circum- 
stances, ufitiki, ukwasefu. 

Straightforward, a. -a kwenda sa- 
wa; (honest) -yof, amini. 

Straightness, n. kuwa Straight. 

Straightway, adv. marra moja, 
palepale, ghdfala hiyo. 

Strain, v. vata kwa nguvu, nyosha, 
kaza; (make effort) jitahidi, fanya 
bidii, kakamuka; ' (over-exert, 
spr ain) stusha, tegua, popotoa, le- 
geza; (liquid) chuja; (meaning) 
geuza. haribu; (principles, point) 
kosea kidogo makusudi, vuta, 

—— n. (exertion) juhudi, bidii, ku- 
kakamuka; (stretching) kunyoshwa 





STRAINED 


894 


STRETCH 


sana, mkazo; (of music) #imbo, | Stratify, v. fanya Stratum. 
sauté; (manner) ginsi, mfano;| Stratum, n.([mawe ya kuwekwa safe 


(natural bent) katiba, tabia. 

Strained, a. -a skidda, -a mashaka, 
-a baridi. 

Strainer,n. (wicker) dung’ uto[ma-], 
kifumbu [vi-]. 

Strait, a.-excbancba, -a mkazo ; (rigid, 
stern) -@ shidda, -kalz. 

—, Straits, n. (of sea) kilango cha 
bahari, mlango; (distress) shidda, 
taabu. Be in straits, Be put to 
straits, kwama, thitht. pata mashaka. 

Straiten, v. songa, kaza, ongezea 
taabu. 

Strait-laced, a. -eumu, -shupafu. 

Straitness, n. shidda, taabu. 

Strait-waistcoat, n. (vazi nene zilo 
la Smeets walevi, wenyi wazimo 
&c. |. 

Strand, n. ufuko, ukingo wa bahari; 
(in rope) jino la kamba, ncha. A 
rope of three strands, kamba ya 
mene malatu, 

pweleza, ingiza [ingia] 
mwambani, kwama, kwamisha. 

Strange, a. -geni, -sungu, ajabu, 
-pya, -a@ uzushi; (belonging to 
another) -a watu, -a mwenyewe. 

Stranger, n. mgeni (wa-). Heisa 
stranger to me, simjui huyu. 
You are a stranger (rare visitor) 
nowadays, umeghalika siku hizi. 

Strangle, v. nyonga, songa kwa 
kamba; (throttle) kaba, kaba roho; 
(put a stopto) komesha, suta. 

Strangulated, a. -/tosongwa. 

‘Strangulation, n. msongo wa msht- 
pt, msongo wa roho; (strangling) 
kusonga kwa kamba, kunyonga. 

Strap, n. ukanda | kanda|. 

—— v. funga | piga | kwa Strap. 

Strata, pl. ya Stratum. 

Stratagem, n. Aila, werevu. 

Strategic, a. -a Strategy. 

Strategist, n. mwenyi maarifa ya 
vita. 

Strategy, n. maarifa ya vita, mate- 
ngenco | madaraka | ya vita, 

Stratification, n. kufanya Stratum, 
ginst ya Stratum. 


— Vv. 


safu, ya kupangilika juu kwa juu, 
ya tabaka, ya kutabikiana, ya ku- 
laliana, ya kutandwa sawa sawa, 
matandiko ya mawe ), tabaka (ma-|. 

Straw, n. majani makavu | ya ngano, 
ya shayiri |); (trifle) si kitu, robo 
pesa. The last straw, (| kifu kidogo 
kiletacho maangamizi makuu, 
chenyt hasara kubwa|. It does not 
matter a straw, Aatthuru hatta ki- 
dogo. 

Strawberry, n. (funda lamu la ki- 
sungu |. 

Stray, v. potea, sungukasunguka ; 
(err) kosa. 

—— a. -lropotea; (chance) -a bahati, 
-a vivi hivt, -a nasibu. 

Streak, n. mfuo (mi-|); (of light) 
ktanga. 

v. piga mifuo, 

Streaky, a. -enyi mifuo. 

Stream, v. fila (kama maji ao mwa- 
nga|, pita tele. Go up stream, 
kata maji. Go down stream, f/uata 
maji, 

——n. mto mdogo |mi- |), kijito [vi-]; 
(current) mkondo; (tendency) ma- 
elekeo, mvuto. 

Streamer, n. bendera (ndefu nye- 
mbamba |. 

Streamlet, n. kijito [v2-]. 

Street, n. nja ya mji. 

Strength, n. nguvu, uwezo, sulubu, 
uthabiti, ugumu. On the strength 
of, kwa kutegemea, kwa sababu ya. 

Strengthen, v. #a nguvu, fanya 
imara, thubutisha; (encourage, 
help) -fa moyo, sayidia, fariji. 

Strenuous, a. -a bidii, -a nguvu, -a 
kujitahidi. 

Stress, n. (trouble) shzdda; (strain) 
mkazo,: kusonga; (means, force) 
maana, nguvu. Lay stress on, ona 
-kubwa; (emphasize) kasia sauti. 
Stress of weather, pepo nyingi, 
Taabu ya bahari. , 

Stretch, v. nyosha, eneza, kunjua, 
tanda, tanua, wamba, (neut.) #yo- 
ka, tanuka, enea; (exaggerate) 





STRETCHER 


< ongeza mno, pita kiasi ya, vuta. 
Stretch up to, chuchumia. Thing 
stretched over, kiwambo. 

Stretcher, n. kitanda (cha kuchu- 
kulia wagonjwa), machela ; (in 
boat) wango (ma-, mb-), taruma 
[ma-]}. 

Strew, v. (pf. t. Strewed, Strewn) 
tawanya, tapanya, tupa huko na 
kuko, mwaga, nyunyiza. 

Stricken, a. -liosjeruht, -leotaabzhka, 
-enyt kupigwa. 

Strict, a. halisz, -a nguvu, -kals. 

Strictness, n. uhaliss, ukali, nguvu. 

Stricture, n. shutumu [ma-|, neno 
[ma-]| kali, suto [ma-]; (medical) 
kusongwa mshipa. 

Stride, v. (p. t. Strode, pf. t. 
Stridden) panua miguu, tagaa, 
enda kwa mashindo, piga hatua 
ndefu, chapua miguu. 

n. katua kubwa, mwendo wa 
nguvu. Advance by rapid strides, 
endelea upesi. 

Strife, n. shindano, ushindano; (war) 
usta, pigano, kondo; (quarrel) ugo- 
mut, kubishana. 

Strike, v. (p.t. #a pf. t. Struck) piga, 
chapa; (knock) gonga. bisha, gota; 
(with knife, &c. )?iga,choma; (coin) 
piga chapa ; (sail, Sc.) tua, shusha ; 
(on rock) kwama, ingia mwamba- 
nz; (leave work) acha kasi [ille 
kuzidisha ijara); (affect) tagiamo- 
yont, stusha, shangaza, choma, tia 
kishindo. It strikes me, nathan, 
nia imentingia moyoni. He was 
struck by fever, alipatwa na homa. 
Strike a balance, fanya urari wa 
hesabu, lipana, kattana. Strike a 
bargain, patana, pigana bet, fanya 
ubazazi. Strike a camp, vunja 
kituo, ondoka. Strike a light, wa- 
sha laa, Strike a tent, 2g'0a (ondoa) 
hema. Strike off, futa, hata, katia 
mbali; (print) piga chapa; (di- 
verge) enda zake |zao, &c.|. Strike 
out, Zoa, futa; (invent) vumbua, 
jitungia, jifanyizia. Strike up, 
(music) ansa, anza kuimba (ku- 
cheza). Strike on, kufa; (discover) 





895 


STROKE 


vumbua. Strike on the ground, 
tupa chini. Strike in, jztza ghd- 
fala, jiingiza katika maneno. 
Strike a sore place, Zonesha. 

Strike, n. | kwacha kazi illi kusidisha 
ijara, makatazo ya kazi). 

Striking, a. -4 kustusha | kushanga- 
za, kuslaajabisha, kushinda moyo, 
&c.]. The effect was most striking, 
mwisho wake ajabu sana. 

String, n. kifani, usi, ugwe, kigwe; 
(of fibre, &c.) upoke | pote]; (series) 
wingi moja kwa moja, mwanda- 
mano, mfuatano; (row) safu; (of 
beads) shada ; (of fish) mfungo 
[wz-}. 

—-v.(p.t.aa pf. t. Strung) fungia 
kitani, tunga, 

String-course, n. #shi [xy-]. 

Stringed, a. -enyz Myuzi. 

Stringency, n. nguvu, ukali, mkazo. 

Stringent, a. -4 nguvu, &c. 

Stringy, a. kama nyuzi, kama ki- 
tani. 

Strip, n. kipande | kirefu chembamba). 
Strips of grass, or leaf, for making 
mats, brushes, &c., (fine) myaa 
[mt-], (coarse) mwaa [miwaa]. 
Plaited strips, (fine) ukili (kili), 
(coarse) shupatu [ma-], (coloured) 
nyiza. Strip of bark, fibre, &c., 
mpole | pote), ng ong'e. 

— v. (clothes) vua, vuka; (skin) 
chuna; (property) kumba, nyang’a- 
nya, teka, fanya -tupu (kame); 
(rind, &c.) ambua, babua ; (leaves, 
&c.) ponoa, pagua; (thatch) ezua ; 
(branches, &c.) Awanua. 

Stripe, n. (line) stepe (tepe), ust 
[ny-], mfuo(mi-),mwalamu|mi-), 
mlia (mé-]; (blow) pigo [ma-]. 

Striped, a. -a miustart, -a lepe, -a 
mélia. 

Stripling,n. kijana, pande la mwana. 

Strive,v.(p.t. Strove, pf.t. Striven) 
jaribu, jaribia, jitahidi, fanya 
bidii, shindana. 

Strode, p. t. ya Stride, v. 

Stroke, v. papasa. 

—— n. figo | ma-]}; (disaster) msiba 
[mé-], athabu; (sudden effort or 


STROLL 


effect) tendo la nguvu,tendo kubwa, 
mshindo, théruba. Give a finishing 
stroke to, maliza, kamilisha. At 
a stroke, ¢hdruba moja. 

Stroll, v. zungukazunguka, tembea- 
lembea, tanga, jienda. 

n. matembezt, kuzunguka, ku- 
tanga. 

Stroller, n. mpitaji, mtembezi. 

Strong, a.-a nguvu, hodari, ndume, 
-a bidii, lhabifi, sulubu, imara, 
ZUMU, 

Stronghold, n. #gome, boma [ma-], 
gereza. 

Strongly, adv. kwa nguvu, sana. 

Strop, n. £inoo cha wembe. 

Strophe, n. sehemu ya uimbo. 

Strove, p. t. ya Strive. 

Struck, p.t. za pf. t. ya Strike, v. 

Structural, a. -4 Structure. 

Structure, n. muundo, ujenzi, mate- 
mgeneo ; (natural form) umbo, ernst 
ya kufanyizwa, maumbile, asili. 
A structure (building), jengo(ma- |); 
(wooden) kiwazi [v#-]. 

Struggle, v. shindana, jitahidi, toa 
bidii, jaribu, jaribia, fapatapa, ka- 
kamuka. 

n. bidii, mkazo, jaribu (ma-]. 
juhudi, kasi ngumu; (contest) 
shindano, mapigano, vita. 

Strung, p. t. xa pf. t. ya String, v. 

Strut, v. Lamba, enda kwa kujivuna, 
enda kwa umalidadi. 

n. kutamba, &c.; (cross-piece) 
taruma | ma-|. 

Strychnia, n. [sumu ya mtonga ao 
miupa |. 

Stubble, n. [washina ya majani ao 
ya mabua yaliyokatika|. 

Stubborn, a. -tundu, -shupafu, -ka- 
tat, -Umu. 

Stubby, a. (hair) -fupi na -nene. 

Stucco, n. chokaa ya kukandtka. 

Stuck, p.t. na pf. t. ya Stick, v. 

Stud, n. jamii ya frasi (waliochu- 
ngwa kusudi kuzaliana|; (button) 
msomart, kifungo, kinundu. 

—— v. gamba kwa vinundu, tapakaa 
katika. 

Student, n. mwanafunzi, mwana 











396 


STUMP 


chuont, miu wa kusoma, mtu wa 
mtaala. . 

Studied, a. (designed) -a bidii, -a 
makusudi; (worked at) -ofanyiwa 
kazi nyingi, -ltosomwa sana. 

Studio, n. (kiwanda cha mfanyi 
sanamu |. 

Studious, a. -2 Study, n. 

Studiousness, n. b2ati ya kusoma. 

Study, n. (mental work) kujifunza, 
kusoma kwa bidii, mtaala; (sub- 
jects studied) kazi za chuoni, vita- 
bu, masomo, kazi; (in art) kazi, 
namna ya kazi, -kielezo; (room) 
kijumba cha kusomea. 

v. soma, soma sana, jifunga kwa 
kusoma, fanyia bidii, taalz, 

Stuff, n. vitu, vyombo, vifaa, vipa- 
mbo vya nyumba; (cloth) nguo; 
(nonsense) ‘akataka, upuzi, mawe, 
ovyo; (substance) asili, kilu cha 
asili, kifu. 

v. sasa, jaliza ; (press) shindilia, 
songeza ; (porge) shibisha, vimbi- 
sha, kinaisha; (fill hole) ssa; 
(cram with learning) fundisha ma- 
mbo mengi mno. 

Stuffing, n. |(waandasi ya kukolea 
chakula; kitambaa cha kuzibia). 
Stuffy, a. pastpopita hewa, -a jasho, 

-a kusonga. 

Stultification, n. kupumbaza. 

Stultify, v. pumdbaza, -onya upumba- 
fu wa; (disappoint) datlisha, 
tangua, vunja. 

Stumble, n. kwao [ma-]; (error) 
kosa |(ma-|1. 

v. jikwaa, kwaa. Stumble up- 
on, kuta, pata kwa bahati, baha- 
tisha. 

Stumbling-block, n. kikwasi, jambo 
la kukosesha, mtu wa kuchukiza, 
mashaka. 

Stump, n. (kipande cha mts kilicho- 
baki), shina |ma-), konyo | ma-|, 
shiku, kishiku ; (limb) guts, kigu- 
tu; (of arm) kikono; (in cricket) 
[mitt (mi-), kiguzo (vi-)|. Go on 
the stump, suaguka na hubiri. 

Draw stumps (in cricket), vunja 

(mchezo), maliza. 











STUMP 


897 


SUBLIMITY 


Stump, v. (walk heavily) enda kwa ! Subdivision, n. sehemu ya sehemu, 


kukanyaga, jtkokota 3 (in cricket, 
put out) funga ; (tourin) zunguka 
na hubiri katika. 

Stumpy,a. Be stumpy, kundaa, via. 

Stun, v. (bewilder) fathaisha, tia 
bumbuazi, tisha, stusha; (with 
noise) ziba masikio, tea kiziwi, 
levya. 

Stunk, pf. t. ya Stink, v. 

Stunt, v. visa, fupisha, haribu. Be 
stunted, vza, kumdaa, se kua vema. 

Stupefaction, n. fatkaa, bumbuazi, 
kupotewa akili. 

Stupefy, v. za Stupefaction. 

Stupendous, a. -kubwa |-ingi|) mao 
ajabu. 

Stupid, a. -pumbavu, -jinga, pasipo 
akili. You stupid! Stupid fool! 
mbuzi wee! ng'ombe! ngamia! 

Stupidity, Stupidness, n. upumba- 
fu, ujinga, akili chache, 

Sturdily, adv. kwa nguvu, hodari. 

Sturdiness, n. unene, nguvu. 

Sturdy, a. -nene, -a nguvu, hodari. 

Sturgeon, n. |samaki kubwa lenyt 
magamba). 

Stutter, v. gugumiza, gotesa mane- 
no, babaika, 

——, Stuttering, n. kigugumizi. 

Sty, n. (in eye) chokea; (for pigs) 
banda la nguruwe, zizi | ma-|. 

Style, n. (kind) ginsi, namna ; (ap- 
pearance) sura, umbo; (good kind) 
ginsi bora, namna nzwrt; (mode 
of writing) andiko; (temper) tabia, 
desturi; (title) jina | ma-|. A good 
(literary) style, dibaji, ufasaha. In 
style, vizuri, kwa fahari. 

— v. faja, ila. 

Stylish, a. -su7z, bora. 

Stylographic, a. (pen) [Aalamu ya 
sindano na wino ndani |. 

Styptio, a. -a kuviliza damu. 

Suasion, n. kushawishi, ushausht, 

Suave, a. /aini, -tamu, -a kujipende- 
heza. 

Subaltern, n. akida mdogo. 

Subaqueous, a. -4 chini ya maji. 

Subdivide, v. gawa tena | silio- 
kwisha gawika |, zidi kugawa. 


kikato | vi-1. 

Subdue, v. ‘esha, piga, shinda; 
(tame, quiet) fuga, lainisha, tuliza. 

Sub-editor, n. [Editor mdogo]. 

Subjacent, a. -a chinz, 

Subject, n. (kitu kinachonenwa ao 
kutendewa kazt|; (matter) jambo, 
kitu, neno, shughuli; (of king) 

‘rayta ; (person) mtu. 

a. -a chini; (liable, affected) -a 
kupaswa, -enyi kupasiwa, -lie ka- 
tika hatari ya, -liopatikana na. 
Subject to, kwa ruksa ya, kwa 
sharti ya. He is subject to fits, 
hupatika na kifafa. Subject to 

your pleasure, /akini upendavyo 
WEWE. 

——v. tisha, weka chini; (make 
liable, affect) pastsha, pasha. 

Subjection, n. utumwa, hali ya ku- 
wa chini. 

Subjective, a. (things) -a nafsi, -a 
nafsini [-a rohoni, -a moyoni, -a 
akili, -a mawazo, -a kutungika 
moyoni tu, st halisi, si hakika); 
(person) -a kujikumbuka nafsi, 
enyi fikara sake. 

Subjectivity, n. kuwa Subjective. 

Subjoin, v. zia mwishont, ongeza, tia 
zayidi. 

Subjugate, v. tha, piga, shinda. 

Subjugation, n. kutiisha, kutii- 
shwa, &c. 

Subjunctive, a. [Subjunctive Mood, 
namna ya Verb yenyi kuonyesha 
waso la moyoni (kusudi, tamaa, 
tumaini, hofu, &c.), si hakika ya 
jambo lenyewe|. 

Sublet, v. [pangisha nyumba, &c., 
iliopangwa |. 

Sublimate, v. (turn to vapour) gez- 
za hewa kwa kulia moto; (refine) 
safisha kwa moto, takasa. 

Sublimation, n. kugeuza, Sc. (Tas. 
Sublimate). 

Sublime, a. -a juu sana, bora sana, 
-kuu, -tukufu mno, -a fahari, -a 
heri, ajabu. ; 

Sublimity, n. fahari, heri, utukufu, 
ajabu (Taz. Sublime). 





SUBLUNARY 


Sublunary, a. -4 dunia hit, -a ult- 
mwengu; (unimportant) -zyonge, 


Submarine, a. -a chini ya bakari. 

Submerge, v. fosa, samtsha chint, 
aidimisha. 

Submergence, Submersion, n. ku- 
tota, kutosa chins. 

Submission, n. kushika' miguu, 
kujitoa, ulit ; (meekness) uvumi- 
livu, urathi, upole. 

Submissive, a. -¢22, -fole, -nyonge. 

Submissiveness, n. kuwa Submis- 
sive. 

Submit, v. (surrender) sika miguu, 
jitoa, jiweka chini, ttt; (endure) 
vumilia, slahimili; (acquiesce) 
kubali, ona vatht; (put forward) 
toa, weka. . 

Subordinate, a. -a@ chini, -dogo. 

—— v. weka chini. 

Subordination, n. kuweka | kuwe- 
kwa, kujiweka ) chini; (obedience) 
uti, ularatibu. 

Suborn, v. |Zumia kuwa mashahidi 
ya uwongo|, apisha uwongo. 

Subposna, n. [hati ya kulazimisha 
mtu kuja mbele ya kathi |). 

v. tolea Subpoena. 

Subscribe, v. zoa fetha, changa ma- 
le; (sign) andika jina chini, ta 
usahihi; (support, approve) kubali, 
shuhudia, toa tithing. 

Subscriber, n. mwenyi kuchanga, 
&c. 

Subscription, n. (contribution) cha- 
ngo (ma-); (approval) kukubali ; 
(signature) kuandika jina, tthini. 

Subsection, n. sehemu ya sehemu, 
kikato |vi-). 

Subsequent, a. -a baadaye. 

Subsequently, adv. daada, daadaye. 

Subserve, v. faa, sayidia. 

Subservience, n. kuti, kufaa. 

Subserviont, a. -a kutii, -a kufaa. 

Subside, v. shuka, punguka, tulsa ; 
(water) -#wa; (masonry) zatia. 

Subsidence, n. kushuka, &c., kuti- 
tia. 

Subsidiary, a. -a kusayidia, -dogo. 

Subsidise, v. tolea fetha ya msaada. | 





398 


SUBVENTION 


Subsidy, n. fetha ya msaada. 

Subsist, v. (exist, endure) -wa, kaa, 
ishi; (live) pata chakula, pona, 
lisha. Subsist on, -/a,ponea, jilisha. 

Subsistence, n. chakula, risiki, na- 
fuu; (existence) asili, hakika, 
kuwamo. 

Subsoil, n. udongo wa chini. 

Substance, n. kiu, nyama, mwili; 
(matter) as#/? ya vifu vyote; (im- 
port) maana; (strength) nguvu, 
uthabiti ; (wealth) mali, utajiri. 

Substantial, a. (real) -a kakika,-a . 
kweli; (strong) -a nguvu, thabsts ; 
(wealthy) -a mali, -tajiri. A sub- 
stantial (corporeal) ghost, kivuli 
chenyi nyama. 

Substantiate, v.thubutisha, hakikia, 
yakinisha, shuhudia. 

Substantive, n. = Noun. 

a. -2 hakika, -a kweli, -a ngu- 





vu. 

Substitute, v. 42a mahali pa -ngint, 
badilisha. 

—— n. badala. 

Substitution, n. kutia (kuliwa) 
mahali pa -ngine, kubadilisha. 

Substratum, n. | kitu kilicho ndani 
ao chini). 

Substrueture, n. (Structure ya 
chini, ujenzi wa chini, jukwaa). 
Subtend, v. /kkea, lekeana na, ka- 

bili. j 

Subterfuge, n. A/a. 

Subterranean, Subterrancous, a. 
“a chini ya inchs. 

Subtle, Subtile, a. -janja, -erevu, 
-a hila nyingi; (delicate fabric) 
laini, -embamba, -zuré ; (penetrat- 
ing) -2 kupambanua, -a akili, -a 


nguvu. 

Subtlety, Subtleness, n. werevu, 
busara ; (fineness) wembamba, ula- 
tnt; (force) akili, nguvu. 

Subtract, v. toa, ondoa, twaa, chu- 


Subtraction, n. kuondoa, &c., ku- 
kwaa nussu; (in arithmetic) baki. 
Suburb, n. kunga |vi-). 
Suburban, a. -4 kiunga, kiungani. * 
Subvention, n. msaada. 





SUBVERSION 


899 


SUFFOCATE 


Subversion, n. kupindua, &c. (Taz. | Suok, v. fyonda, fyonsa ; (the breast) 


Subvert). 
Subversive, a. -a kupindua, Sc. 
(Zaz. Subvert). 


v. pindua, angamiza, 


mwisho mwema, tokea vema, ku- 
njuka. Succeed in, weza, pata, 
Jaliwa, faulu. 

Succeeding, a. -a pili, -a baadaye. 

Success, n. (result) mwisho; (good 
fortune) mwisho mwema, bahali 
njema, kufanikiwa, njia, heri. 

Successful, a. -a kufanikiwa, -a 
heri, &c. 

Succession, n. kuingia mahali pa, 
haki ya kushika kazi ya; (series) 
kufuatana, mafualano, mwanda- 
mano. A succession of events, 
mambo mengi yakifuatana [yakt- 
andamana), utaratibu wa mambo. 

Successive, a. -a kufuatana, -a ku- 
andamana, -a baadaye. 

Successively, adv. kwa kufuatana, 
moja kwa moja. 

Successor, n. afuataye, aingiaye 
mahali pa mtu, ajaye nyuma,mwa- 
ndamt, badala; (heir) mrithi. 

Succinct, a. -a maneno machache. 

Succinctness, n. kutumia maneno 
machache. 

Sucoour, v. msaada, shime, auni, 

n. sayidia, leta shime, pigania, 
tia nguvu, -pa moyo. 

Succulent, a. -enyi maji mengi, -a 
utomvu mwingi. 

Sue amb, v. shindwa, jitoa, patwa, 
fa. 

Such, a. hivi, -a ginsi hit, sawa, -a 
namna hiyo fullani, kama hiyo 
(uyu, &c.}, -liofanana, -a mfano 
mmoja; (Tremarkable)-kubwa,-ingi, 
ajabu. Such a thing, kabari hiyo. 
Such and such, fullani. He is 
such an ass, kweli ngamia huyu. 
Such a business, jambo kama nini. 
Such as, kama, melhili ya. Such 
that, atta. 





nyonya; (get information from) 
sua, Suck in, Suck up, -mywa; 
(as a pump) vufa (Awa bomba). 
Sucker, Suckling, n. mmnyonya 
[wa-]; (of plant) mche [m:-], 
kitawi [vi-]. 
Suckle, v. nyonyesha. 
Suction, n. kufyonda, &c.; kuvuta 
kwa bomba, mvuto (Taz. Buck). 
Sudden, a. -a ghdfala, -a thdruba 
moja. On a sudden, ghdfala, 
marra. 

Suddenness, n. ghdfala, kuwa ghd- 
ala. 


Sudorific a. (dawa) ya kutoza jasho, 

Suds, n. fofu ya sabuni. 

Sue, v. taka, omba ; (prosecute) shéa- 
ki, dai. 

Suet, n. shahanu ya nyama, mafuta. 

Suffer, v. (endure) vumilia, staki- 
mili, chukua; (allow) acha, ku- 
bali, ruhusu; (feel pain) umwa, 
umizwa, teswa, ona uchungu; (be 
damaged) pata hasara, haribika, 
hasirika; (be affected) patwa, 
tendewa ; (be punished) patiiswa, 
rudiwa, athibishwa. You will 
suffer for it, utaona wee, utalipa. 

Sufferance, n. kuachiwa, ruhusa; 
(endurance) uvumilivu. 

Sufforer, n. mwenyi hasara [ shari, 
taabu, husuni, maumivu, &c.], 
mteswa, maskini, 

Suffering, n. umivu | ma- |, kuteswa, 
mateso, uchungu, taabu. 

Suffice, v. Zosha, kifu, faa, rithisha, 
weza. 

Sufficiency, n. kutosha, utoshelevu, 
uwezo; (store, stock) akiba, mali; 
(independence) ukinaifu. 

Sufficient, a. -a kutosha, &c. (Taz. 
Suffice). It is sufficient, bassi, 
bassi tena, 

Sufficiently, adv. kadiri ya kutosha, 
kadiri. 

Suffix, n. [(Gram.) sehemu ya neno 
yenyi kuliwa mwishoni, baada ya 
Root]. 

Suffocate, v. songa roho, songa 
nyonga, Uta pumuzi, 


SUFFOCATION 400 


Suffocation, n. kusonga | kusongwa | 
roho, Btc. 

Suffragan, a. (bishop) askofu mdogo. 

Suffrage, n. [uweso wa kuchagua 
mtu kuwa mkuu ao kuwa katika 
baraza kuu ya serkali |); (opinion, 
vote) mapenzi, shauri, neno, chaguo 
[ma-]; (witness, approval) wshu- 
huda,ukubalt ; (short prayer) [sala 
fupi). Universal suffrage, [wate 
wote kuwa na Suffrage|. House- 
hold suffrage, (| wenyi nyumba kuwa 
na Buffrrage|. To be elected by 
universal suffrage, kuchaguliwa na 
watu wote. 

Suffuse, v. funika, jaza, enea katika. 

Suffusion, n. kufunika, Sc. 

Sugar, n. sukari; (brown, half-made) 
sukari guru. 

v. tia sukari. 

Sugar-cane, n. mua (| miwa|. 

Sugary, a. -a sukari, kama sukali, 
-lamu, 

Suggest, v. onya, tra moyoni, toa 
shauri, penyesha habari; (give 
idea of) dokeza ; (by signs) ashiria, 
pungia. 

Suggestion, n. onyo [ma-], shauri 
{ ma-], dokezo | ma-|, ishara. 

Suggestive, a. -a kuonya, -a 
maana, j 

Suicidal, a. -a2 kujifisha, -a kuji- 
angamiza, -a kujiletea hasara. 

Suicide, n. kufifisha makusudi, 
Commit suicide, Jgifisha, jiua, 
Jithalimu nafsi. 

Bui goneris, a. -a peke yake, -a mts- 
ndo, -a namna. 

Suit, n. (of clothes) kiswa; (in law) 
madai, uda wa, mashitaka, hukumu, 
maneno; (request) kaja, maombi ; 
(of marriage) kupoza, mapozo. 

v. faa, stahili, saki, stahikt, 
wa sawa [-serd], wajibu; (agree) 
patana, hngana. Suit oneself, 
chagua -enyewe. Suit each other, 
chukuana. 

Suitability, n. kufaa, £:c. 

Suitable, a. -2 kufaa, &c. (Taz. 
Suit, v.). 

Suite, n. | jamii ya wafuasi wa mtu 











SUMMON 
mkuu|, wafuasi; 


jamii, mafuatano. 

Suitor, n. mchumba | wa-|, mwenyi 
kupoza, mpozaji, mpost; (in law) 
mdai | wa-|. 

Sulk, v. kuwa Sulky, #una. 

Sulkiness,n. uchungu,ukatdi, chuki. 

Sulky, a. -eny: uchungu, -kaidi, -a 
kununa, -nuni. 

Suilen, a. -enyt uchungu, -kaidi ; 
(gloomy, heavy) -zizo. 

Sullenness, n. kuwa Sullen. 

Sulphate, n. (of copper) mrufufu; 
(of magnesia) chumvi ya hatuli. 

Sulphur, n. kiberiti. 

Sulphurous, a. -a kiberiti. 

Sultan, n. sultant, mfalme, jumbe 
[ ma-]}. 

Sultana, n. malkiya, mkewe sultant. 

Sultanate, Sultanship, n. wsultanz, 
&c. 

Sultriness, n. kuwa Sultry. 

Sultry, a. -4 kart, -a jua kali, -lo- 
kauka, -kavu; (oppressive) -a ku- 
songa, -a hewa nzilo. 

Sum, n. (total amount) jumla; 
(in arithm.) #esabu; (of money) 
jetha ; (meaning) maana. A sam 
of money, fetha. Paya large sum, 
lipa fetha nyingi. 

v. kesabu. Sum up, jumlisha, 
fanya muhtasart, sema kwa vicha- 
che. 

Summarize, v. jumlisha, sema kwa 
maneno machache, fanya muhta- 
Sart, 

Summary, n. muilasari. 

—— a. -a marra moja, -a ghafula, 
-athdruba, In asummary manner, 
upesi, kwa haraka, billa kufikiri, 
marra moja. 

Summer, n. wakati wa jua kali, 
wakati wa hari; (in south latitudes) 
kaskasi, musimi, chaka. 

Summer-house, n. (kibanda cha 
anasa bustanint |. 

Summersault, n. = Somersault. 

Summit, n. ki/ele [vs-]; (tip) ncha; 
(highest point) sfeo, juu. On the 
summit of, sss ya. 

Summon, v. #a; (prosecute) seleka 


(series, set) 


SUMMONS 


shertani | kwa kath), dat. 
mon for debt, -wtwesha. 

Summons, 0. mwito, hwitwa huku- 
muni. 

Sumpter, a. (nyama) -a kazi. 

Sumptuary, a. -4 kupunguza gha- 
rama, -4 kuzuia anasa, 

Sumptuous, a. -4 anasa nyingi, -a 
thamant, -surt sana, 

Sumptuousness, n. kuwa Sump- 
tuous. 

Sun, n. jua [ma-], kama jua. 

— v. antka juani. Sun oneself, 
ota [jtota] jua. 

Sunbeam, n. mwanga wa jua, kia- 
nga. 

Sumburnt, a. -ckundu |-kavu) kwa 

Jua, -liokauka. 

Sunday, n. Juma a pili, |siku ya 
Bwana). 

Sunder, v. tenga, pasua, kata. 

Sundries, n. takataka. vitu vingi. 

Sundry, a. -ngine, kathédwakatha, 
baathi. 

Sunfish, n. (samaki ya mviringo |. 

Sunflower, n. (ya kubwa). 

Sung, pf. t. ya Sing. 

Sunk, pf.t. ya Sink,v. A sunk fence, 
[shimo refu lenyt ukuta upande 
mmoja), handaki. 

Sunless, a. pastpo jua, -a giza. 

Sunny, a. -a jua, -a hart; (joyous) 
-a furaha, -kunjufu. 

Sunrise, n. kucha, jua lichapo, macho 
ya jua, mapambazuko, jua likipa- 
nda, From sunrise to sunset, mcha- 
na kuchwa. From sunset to sun- 
rise, usiku kucha. 

Sunset, n. magharibi, jua likishuka, 
machweo, kuchwa. 

Sunshine, n. jua, mwanga wa jua; 
(after rain) kianga. 

Sunstroke, n. kupafwa na jua. 

Sup, v. -/a chakula cha jioni. 

Superabundance, n. wingi, masazo, 
masiada. 

Superabundant, a. -zmgi mno, -a 

asa. 

Superannuate, v. (ondosha katika 
kasi kwa sababu ya kupita umri 
wa kanuni|, — 


Sum- 


401 


SUPERNATURAL 


Superannuation, n. kuondosha, 
(neut.) uondoka, &c. (Taz. 
Superannuate). 

Superb, a. -suri sana, bora. 

Supercargo, n. karani, msimamizi 
wa shehena, 

Supercilious, a. -juvi, -a kitongo- 
tongo, -a kiburi, -a kutharau, -a 
kujivuna. A supercilious look, 
kutazama kijuvt, macho ya kiburi. 

Superciliousness, n. £uwa Super- 
cilious, 

Supererogation, n. | kupita kadiri 
watu wapaswavyo kwa haki), -a 
zayidi. 

Superficial, a. -4 Superficies, -a 
kijuujuu; (hasty, careless) -a 
haraka, -a kutaghdéfali, -a puru- 
kushant. Treat superficially, 
purukusha. A superficial wound, 
Jaha ndogo | ya nje, ya ngozini 
tu 


Superficies, n. upande wa nje [wa 
Juu), sura ya juu, eneo. 

Superfine, a. -surz sana. 

Superfluity, n. wsazo [ma-], ma- 
stdio, baki, kisicho na kazi, wingi. 

Superfluous, a. -a burre, -sto na 
kasi, -stotumika, -a kupita kiasi, 
-a zayidi. 

Superhuman, a. -2 kupita binada- 
mu, -kubwa [-ingt | mno, -a Muu- 
ngu. 

Superincumbent, a. -Howekwa juu, 
-2 juu. 

Superintend, v. szamia, angalia, 
amuru kazi. 

Superintendence, n. wsimamizi, 
madaraka, matengenezo, maangazt. 

Superintendent, n. msimamizi, 
mwangalizi | wa- |. 

Superior, a. -4 juu, -ema zayidi, 
-kubwa, bora, -a kupita -ngine. 
Superior to, -stoshindwa na, kupita, 
zaidi ya. 

Superiority, a. kuwa Buperior. 

Superlative, a. dora mno. In a 
superlative degree, kupita yote. 

Supernal, a. -4 juu. 

Supernatural, a. sz -a ulimwengu, 
si <a ginsi ya viumbe vyote, -a ku- 

Dd 


SUPERNUMERARY 


pita asili. st kwa desturi ya vitu 
vyote, si kama vitu vinginevyo, si 
-a dunia hii, -a ajabu; (spiritual) 
-a rohoni, -a Muungu: (miracu- 
lous) -a@ mwujiza. The super- 
natural, yasiyoonekana, yapitayo 
asili yetu. 

Supernumerary,n.[sayidi ya hesabu 
iliyoamriwa), akiba. 

Superpose, v. weka juu. 

Superposition, n. kuweka | kuwe- 
kwa) juu. 

Superscribe, v. andika juu, tia 
anwani, 

Superscription, n. anwani, andiko 
la juu. 

'Supersede, v. (take the place of) 
ingia mahali pa, -wa badala ya; 
(remove) ondosha, batilisha tangua. 

Supersensual, a. [-stoonckana na 
macho ao masikio), -a kupita akili, 
-a kiroho. 

‘Superstition, n. tant ya uwongo, 
dini ya ujinga, ibada ya kishenzi 
(kuabudu pepo, sanamu, miungu 
ya uwongo, Sc.); kufanya upuzi 
kama uchawi, uchaji mwingi mno 
katika mambo ya dini | kupiga bau, 
kutazama ndege, kuvaa hirizi, ku- 
angalia chuo, &c.). 

Superstitious, a. -4 Superstition. 

Superstructuroe, n. ujenzi wa juu. 

Supervene, v. fukia baadaye, fuata, 
tokea, zukia, 

Superviss, v. simamia, angalia, 
amuria. 

Supervision, n. usimamizt,maanga- 
zi, madaraka, amri. 

Supine, a. (on the back) chali; 
(slack) -legevu, -zilo, -zembe. 

Supineness. n. #/egevu, &c. 

Supper, n. chakula cha jioni, 

Supperless, a. fasipo Supper. 

Supplant, v. kwaa mahali pa, ondo- 
sha, punguza | poteza) kidogo ki- 

_ dogo kwa siri. 

Supple, a. -a kupindikapindika, -a 
hunyumbuka, -liopindikana, -epest, 
laini; (yielding)-a tabia laint, -t1i. 

Supplement, n. maongeso, utimizo 
[ma-], nyongeza. 


402 


SUPPOSE 


Supplementary, a. -a kuongeza, -a 
kutimiliza, -a zatat, 

Suppleness, n. kuwa Supple. 

Suppliant, Supplicant, a. -a ku- 
omba, ombi, -ombajt. 

Supplicate, v. omba, sihi, taka, 
lalama. 

Supplication, n. maombi, haja, ku- 
omba. 

Supplicatory, a. -a kuomba. 

Supplies, n. matumizi, akiba, kandi, 
masarufu, vyakula, riziki, nafuu, 
vyombo, vifaa. 

Supply, n. kutoa, kuleta, kuweka ; 
(store, quantity) wingi, akiba, ja- 
mii, auni; (public) fetha ya ser- 
kali. Supply and demand, (kadiri 
ya kutaka na ya kupatikana ita- 
kwayo, mali na tamaa). (Taz. 
Supplies.) 

—— v. foa, leta, weka, -pa. aunt, 
rusukisha; (on credit) kopesha. 
Supply the place of, -wa makali 
pa, -wa badala ya. 

Support, n. kuchukua, &c. (Taz. 
Support, v:): (prop) segemeo. 
nguzo, mhimili (| mi-), (kifu chenyi 
kazi ya kuchukua, &c..mti, kibau, 
chakula, fetha, riziki. 8:c.); (help) 
msaada, shime, upendeleo. Means 
of support, #2ik:. chakula, nafuu. 

v. (bear) chukua, tegemea, hi- 
mili; (endure) wumilia; (help) 
sayidia. fariji, -pa moyo, pendelea, 
burudisha; (maintain) /tsha, chu- 
kua, patia chakula; (a cause) shi- 
ndania, shika: (continue endelesa, 
dumisha, fulisa; (attest) shuku- 
hudia, thubutisha; (attend) fua- 
tana na, stndtkiza. Support life 
on, fonea, -la. How does he 
support himself? asaponea nini, 
apataje riziki ? 

Supportable, a. -4 kuchukultka, -a 
kuvumilika. 

Supporter, n. mfu wa kuchukua, 
&c., msayidia, mfuasi. 

Supposable, a. -a kuwasikana, ya- 
mkini. 

Suppose, v. (consider) wasa, thant, 
ona; (fancy, guess) tunga, daka- 





SUPPOSITION 


tisha, gist; (require) hitaji, taka. 
Suppose that, Supposing, zézwa, 
labuda, kwamba, iwapo. Suppose 
they differ, katila na waachane. 

Supposition, n. wazo [ma-]}, tha- 
na; (not fact) kadifhi, maneno, 
UWONZO. 

Supposititious, a. -/iotrwa kwakila, 
-2 hila, -a uwongo, si halsi. 

Suppress, v. (overcome) shinda, 
vunja, komesha ; (restrain) funga, 
zuia ; (conceal) ficha, setirt. 

Suppression, n. kushinda, 8. 
Suppression of urine, kufunga 
mkojo. 

Suppressive, a. -4 kushinda, Sc. 
(Zas. Suppress). 

Suppurate, v. fanya usaha, tunga 
usa 

Suppuration, n. kufunga usaha. 

Supremacy, n. ensi kuu, mamlaka, 
uwezo, kutawala, hukumu, nguvu. 

Supreme, a. "kubwa sana, bora ha- 
ist, -2uré kabisa. The Supreme 
Being, Muungu Mwenyezi. 

Supremely, adv. Lupita yote, zayidi, 
haswa. 

Sure, a. (certain) -a kakika, yakini; 
(positive) -@ kujua sana; (trust- 
worthy, safe) amini, thabiti, sa- 
lama, tmara; (confident) -esyz 
tumaint, pasipo shaka. You are 
sure to go, kuna budd? utakwenda. 
Be sure, Feel sure, (have no doubt) 
yakinia, jua sana, tumaini sana; 
(be beyond doubt) -wa yakini 
(hakika). Make sure, hakiki, 
hakikisha. Yes, to be sure, #dzo, 
kweli, naam, eewalla, 

Surely, adv. hapana shaka, hakuna 
buddi, haikosi; (safely) salama, 
kwa halhari. 

Surety, n. mliamini, lazimu. 

Suretyship, n. uliamini. 

Surf, n. mawimbi | yakifanya pofu), 
mawimbi meupe, mawimbi ya kuu- 
mka. 

Surface, n. upande wa nje, upande 
wa juu, juu, sura, uso. Surface 
of the earth, uso wa arthi, sura ya 
inchi. 


408 


SURROUND 


Surfeit, n. shtbe, wingi. 

v. shibisha, vimbisha, kinaisha. 

Surge, n. mawimbi | ya povu, ya 
kuumka|. 

—— v. inuka, fanya mawimbi, 
umka. 

Surgeon, n. mganga [(wa-]. 

Surgery, n. ugunga ; (room) chumba 
cha kazi ya mganga. 

Surgical, a. -a mganga. 

Surliness, n. #sa/s. 

Surly, a. -Aa/s. 

Surmise, v. (judge) thant, waza; 
(guess, fancy) funza, bahatisha. 

—— n. wazo |ma- |, thana. 

Surmount, v. pita juu, pita, shinda. 
Surmounted by, -enyi juu yake. 

Surmountable, a. -4 kupitika, -a 
kushindika. 

Surname, n. | jina la pili, jina la 
mwisho, jina la kuonyesha jamaa|. 

v. #a Surname. 

Surpass, v. pita, shinda, zidi. He 
surpasses him in power, amemsidi 
kwa nguvu, amemzidia Nguvu, 

Surpassable, n. -a kupifikana. 

Surplice, n. (nguo nyeupe ya wafa- 
nyao kazi ya dim kanisani). 

Surpliced, a. -eny: Surplice. 

Surplus, Surplusage, n. baki, sazo, 
salia | ma- |. 

Surprise, n. (feeling of wonder) 
mshangao, kustaajabu; (thing) sha- 
nt, kizushs, ajabu; (bewilderment) 
fathaa ; (sudden onset) kugundua, 
kugunduliwa. Take bysurprise, jia 
kwa hila, fumania, gundulia, su- 
kia, Cause surprise, shangaza, ka- 
ng'a, shusha, ajabtsha, tia kishindo. 

—v. ajabisha, shangaza; (bewilder) 
tang a, kang’ anya, fathaisha, stue 








Surprising, a. -2 ajabu, Sc. (Taz. 
Surprise, v.). 

Surrender, v. toa, salimisha, (neut.) 
fitoa, shindwa. 

—— n. kutoa, kutolewa, &c. 

Surreptitious, a. -a Akila, -a siri. 

Surround, v, (be, go round) zunguka, 
-wa mzingo wa | pande sote za, 
kandokando la); (place round) 


nda 


SURTOUT 


zungushia; (besiege) husuru, fa- 
nyia masingiwa. 

Surtout, n. [vast kama joho |. 

Surveillance, n. usimamzizi, ma- 
angazt, ulinzi, kuchungulewa, 

Survey, v./asama, kagua, chungulia, 
angalia; (measure and describe 
exactly) Tandika sura halisi kwa 
kupima na kuhesabu |), pima, kadi- 
risha. 

n. kutazama, 8c. 

Surveying, n. Avtazama, &c. (Taz. 
Survey, v.); (map-making) | maa- 
rifa ya kupima inchi-ao bahari na 
kufanya ramani, kupima mchi |. 

Surveyor, n. (mwenyi kasi ya Bur- 
veying). 





‘Survival, n. kuishi baada ya kufiwa, 


&c.; (remainder) baki, masalia. 

Survive, v. ishi baada ya kufiwa, 
zidi kukaa; (be saved) okoka, pona 
katika hatari ; (remain) baki, sala. 

Survivor, n. mwenyi Survival, 
mwenyi kuokoka. 

Susceptibility, n. wepest wa kuona 
(kustuka, kupata, kupatwa, &c.] ; 
(kindness) kuruma, utu mwema. 

Susceptible, Susceptive, a. mwe- 
nyt Susceptibility. 

Suspect, v. shuku, tuhumu, thanta 
viovu ; (fancy) thant, gist, waza. 
Suspend, v. (hang) ‘unadtka, angika ; 
(balance) ming’iniza; (defer) we- 
ka. ahirisha; (stop work, &c. of) 
suita kasi ya, usulu, toa, tangua. 
Suspend a sitting, vunja baraza. 
Suspend payment, filisika. Sus- 
pend judgement, kaa na mashaka. 

Suspense, n. mashaka, kusttasita; 
(pause, stop) kukoma. 

Suspension,n.kufunaika,kufungika, 
&c. (7as. Suspend). Suspension 
bridge, (daraja la kitundika kwa 
kamba, minyororo, &c.\. 

Suspensory, a. -4 kuchukua, 

Suspicion, n. kulhania viovu, tuhu- 
mu [ma-|, mashaka, shuku [ma-}. 

Suspicious, a.-enyi kuthania viovu, 

. enyi mashaka; (untrustworthy) 
si amini, st wazi, St -NYOJU. 


Sustain, v. chukua, tegemea, sayi-| 


404 


SWARM 


dia; (prove) thubutisha; (endure) 
patwa na, vumilia; (allow) kubali, 
tia ithini. 

Sustenance, n. vyakula, makuli, ré- 
ziki, nafuu. 

Sustentation, n. kulisha, kusayidia, 
kuendeleza, kuchukua, kutegemea. 

Sutler, n. mchuuzi | kwa asikari). 

Sutling, n. kazi ya Sutler. 

Suture, n. kushona (kwa mganga), 
kiungo. 

Suzerain, n. mkuu, bwana, seyidi. 

Suzerainty, n. [uweso na kazi ya 
Suzerain|. 

Swab, n. | kitani ao kitambaa wa ku- 
pangusia |). 

Swaddling-clothes, n. (vifambaa 
vya kumfungia kilolo, nguo za 
kitoto |. 

Swagger, v. famba, sipotoa, enda 
kwa kujivuna; (make a show) 
piga makuu, fanya fahari, fanya 
Jeuri, jijelea maume. 

——n. majivuno, makuu, ufithuli, 
Jeuri. 

Swahili, n. 2a a. (person) mswahili, 
[wa-]; (language) kiswahili. 

Swain, n. mfu wa shamba, mkuli- 
ma; (lover) mchumba |mwana- 
ume |. 

Swallow, n. (bird) darawaz. 

v. mesa, -la yote; (put up with) 
vumilia; (recant) jikania, jikata- 
lia, geuza; (take on trust) sadiki 
marra moja pasipo shaka. 

Swam, p. t. ya Swim. 

Swamp, n. zwa |/a maji na matope 
mengij. 

—— V. jasa maji, tosa majini, pi- 
ndua; (rain) angamiza, pindua. 
Swampy, a. -£nyi Swamps, kama 

Swamp, -2 majimaji, -a matope 


n. (adege kama bata kubwa 





m 

Swan, 
sana | 

Sward, n. majani [mazuri madogo). 

Swarm, n. kundi, kundi sima, kundi 
ta nyuki. 

—— v. fanya kundi kama nyuki, 
songana, -wa -iNgi, jaa, -saa 
sana. 


SWARTHINESS 


Swarthiness, n. weusi, 

Swarthy, a. -eusi [uso, ngozi). . 

Swathe, n. (of grass, &c.) fungu, 
chungu. 

Sway, v. (move to and fro) sukasuka; 
(swing) pembeza, ning'inisha; 
(neut.) #:ing'inia, wayawaya, tiki- 
sika; (stagger) levyalevya, sitasita; 
(influence) geuza, vuta, ongoza, 
tawala, weza. 

n. kuning'inia, &c. ; (rule) uta- 
wala, uwezo wa mfalme, enzi; 
(power, influence) nguvu, MVULO, 
mwendo wa 1, . 

Swear,v.(p.t. Swore, pf. t. Sworn) 
apa,laani,tukana; (cause to swear) 
apisha, funga kwa kiapo. Swear 
at, Zukana, laani, apiza. Swear 
in (soldiers, &c.), changa kwa 
kiapo. Swear by, apa; (trust in) 
amini, jetea, tegemea. Swear eter- 
nal friendship, shanjtana. 
mutually (to each other), afiana. 
Swear solemnly (on the Book), apa 
Liga | yamini | Koran]. Cause to 
swear, apisha, afya. 

Swearer, n. mfukana, mnajisi. wa. 
maneno. 

Swearing, n. kuapa, laana, matu- 
kano, maapizo. 

Sweat, n. jasho, hari, vukuto. 

v. toa [toza, toka | jasho; (of 

. exaction) /oza | watu | faida vibaya, 
onea. 

Sweaty, a. -4 Sweat, n. 

Sweep, v. (p. t. za pt. t. Swept) /a- 
gia, takasa; (empty) fanya -cupe 
apu|; (remove) chukua, rusha, 
ondoa -ote, futia mbali ; (clear out) 
kumba; (move proudly) peta Awa 
nguvu| kwa fahari |; (survey) pitisha 
jicho juu ya, tazama -ole; (of 
musical instrument) pisha mkono 

juu ya, piga. Sweep away, futta 
mbali, ondoa -ote, pangusa, kumba. 

n. kufagia, mfuto, &c.; (of arm, 

arms) fzg0 la ghafala; (range) eneo, 
upeo, pigo; (direction) maelekeo ; 
(current) mwendo wa nguvu, mvuto. 

. Sweep up (in heaps), wwa. Make a 

clean sweep, kumba, futia mbals, 











405 


Swear | - 


SWIMMING 


Sweepings, n. fakataka, niatakata. 

Sweepstakes, n. /uzo la jumla, tuzo 
kubwa ; (contest) kushindania tuzo 
kubwa, shindano kuu. 

Sweet, a. -tamu, -a kupendeza, laini, 
-surt; (to smell) -a kunukia; 
(water) baridi. Of his own sweet 
will, Lama apendavyo mwenyewe tt. 

Sweeten, v. tia utamu, tia sukals, 
fanya tamu, kolea. 

Sweetheart, n. mchumba (| wa-|. 

Sweetmeat, n. waandasi matamu, 

Sweet-potato,-n. kiazi [vi-]. 

Sweets,n.(pleasures) ufamu, furaha; 
(bonbons) maperementi, sukalt, 
wilame, 

Swell, v. (pf. t. Swelled, Swollen) 

vimba,tuna,umka, fura; (increase) 

zidi, ongezeka; (spread) ‘anuka, 
enea, umka; (be proud) jzvuna; 

(be full of) ingiwa na... -ingt; 

(cause to swell) wimbisha, zidisha, 

Sc. 


—— n. kuvimba, kuzidi; (waves) 


mawimbi ya mkoba ; (fop) mmali- 
dadi | wa-|. 

Swelling, n. #vimbe, kivimbi; (pro- 
tuberance) nundu, kitumbo; (in- 
crease) maongezo, maziada. 

—— a. -a kiburi, -a kujivuna, -a 
kuumka. 


| Swelter, v. legea (shindwa, zimia| 


kwa hari, 
Swerve, v. geuka, kwenda upande ; 
(incline) ¢namia. 


Swift, a. -efesz, -a mbio, -a marra 


moja, -a haraka, -a ghdfala; 
(ready, prompt) /ayart. 

Swiftly, adv. upesi, hima, kwa ha- 
raka. 

Swiftness, n. wepesi. 

Swill, v. (drink) -nywa kwa pupa; 
(pour on) mwagia maji tele, suza. 

Swim, v. (p. t. Swam, pf.t. swum) 
ogolea, elea, chukuliwa na mkondo ; 


(move smoothly) pifa upesi; (be 


dizzy) ona kizunguzungu; (cause 

to swim) e/eza, ogelesha; (pass by 

swimming) vuka kwa kuogelea. 
Swimmer, n. mwogelea. 
Swimming, n. kuogelea, &c. (Taz. 


— 


SWIMMING 


Swim); 
ngu. 

Swimming, a. -a kuogelea, -a kuelea; 
(dizzy) -a kizunguzungu ; ; (tearful) 
-a machozi. 

Swimmingly, adv. #pfesi, Vizuri, 
rahisi. 

Swindle, v. punja, kopa, danganya, 
karamkia, 

n. kukopa, ukopi, ujanja, ubha- 
limu, hila. 

Swindler, n. mAhopi, ayari, mjanja, 
mthalimu. 

Swine,n.nguruwe, jamii ya nguruwe. 

Swing,v. (p.t. za pt.t.Swung),(rock) 
ninginia, pembea, wayawaya; (be 
hung) tundikwa ; (move to and fro) 
sukasuka, jongea huko na huko; 
(move aside or round) enda upande, 
enda kuzunguka; (set swinging) 
ning intza, pembeza, jongesa huko 
na huko, zungusha kwa nguvu, 
(neut.) sukasuka. 

— n. kuning inia,&c. ; (rope-swing) 

 pembea, (sweep, rush, range, &c.) 
pigo, mwendo wa nguvu, mshindo, 
njia, eneo. Be in swing (in full 
swing), -wa katika kutenda kazi 
yake, enda, sitawi, Give full 
swing to, endesha, sttawtsha, si zuta. 

Swinish, a. kama nguruwe, -chafu. 

Swipe, v. (cricket) piga kwa nguvu. 

Switch, n. ufito | fito); (points on 
railway) panda la njia | ya gari la 
moshi). 

v. geuza njia, geuza upande. 

Swivel, n. [pete yenyi kuzunguka). 

Swollen, pi. t. ya Swell, v. 

Swoon, n. kuzimia roho. 

-— v. zimia roho. 

Swoop, n. ruka chini | kama tai). 

At one swoop, ¢hdruba moja. 

—— v. ruko (la kuja chini), ruko la 
ghafala. 

Swop, v. badili. 

Sword, n. upanga | panga] ; (curved) 
kitara l2:-); (short, straight) 
shime. Put to the sword, wa, chinja. 

Sword-fish, n. papa upanga. 

Swordsman, n. [mtu hodari kwa 
upanga |, asikari wa upanga. 


(dizziness) kizunguzu 








406 


SYNCHRONISM 


Swore,Sworn,p. t.7a pf. t.ya Swear. 

Swum, pf. t. ya Swim. 

Swung, p. t. za pf. t. ya Swing, v 

Sybarite, n. (mtu wa anasa nyingi). 

Sycamore, n. mkuyu |mi- |. 

Sycophancy, n. [mambo ya Syco- 
phant 

Sycophant, n. msifu mbaya, mjite- 
ndekeza vibaya, msiahifu mno. 

Syllabio, a. -a Syllable. 

Syllable, n. (karufu yenyi sauti mo- 
ja, jamii ya harufu yenyi kuta- 
mkwa pamoja\. 

SylIlabus, n. muhtasart. 

Syllogism, n. (hoa halisi isiyokani- 
kana}. 

Syllogistic, a. -2 Syllogism. 

Syllogize, v. ‘uma Syllogism. 

Sylph, n. (kijana mwanamke mwe- 
mbamba mzuri |. 

Sylvan, a. -2 mwitu. 

Symbol, n. mfano, alama, dalili, 
ishara, methali, onyo ; (creed) ka- 
nuni ya imani, shahaaa, 

Symbolic, Sy mbolical, a.-a mfano, 
&c. (Zaz. Symbol); (signihcant) 
-enyt maana. 

Symbolism, 
mifano. 

Symbolize, v. onya kwa Bymbol, 
fanana na, -wa kama; (hold same 
creed) patana, -wa na imani moja. 

Symmetrical, a. -£nyi Symmetry. 

Symmetry, n. ulinganifu, uzuri, 
kadiri, usawa. 

Sympathetic, a. -4 huruma, &c. 

Sympathize, v. -wa na huruma. 

Sympathy, n. huruma, upole, utu 
mwema. 

Symphony, n. ulinganifu wa sauti 
nyingi, uimbo, 

Symposium, n. kula bia, karamu, 
kikao, jamii ya watu wakila 
pamoja. 

Sympton, n. alama, ishara, daltdili, 
onyo | ma-|, kionyo, shuku. 

Symptomatic, a. -a kuonya. 

Synagogue, n. | kanisa la kiyahudi). 

Synchronism, n. wakali mmoja, 
mwaka mmoja, ulinganifu wa 
wakali, usawa wa mtaka. 


n. mifano, kutumia 


SYNCOPE 


Syncope, n. kuzimia, kulegea, kama 
kufa. 

Syndicate, n. | shirika la watu wenyi 
kasi moja), kampani. 

Synod, n. | mkutano wa wakubwa wa 
kanisa|. 

Synodic, Synodical, a. -4 Synod. 

Synonym, n. (neno lenyt maana ile 
tle na jingine), maana sawa. 

Synonymous, a. -£nyi maana moja, 
-a kuonya kifu kile kile, -a kuhu 
zika na. 

Synopsis, n. (kabari nyingi kwa 
maneno machache, maneno ya 
kujumlisha maarifa), muhtasart, 
ukumbusho, jumla. 

Synoptic, a. -4 Synopsis, -4 Syn- 
optist. di 

Synoptists, n. (Mattayo, Marko, 
Luka, waanjilisti |). 

Syntaz,n. (elimu ya kupanga maneno 
kwa sarufi ). 

Synthesis, n. (kufia pamoja, kufa- 
nyiza vitu vingi kuwa moja, kuu- 
nganisha, kuchanganya, kulinga- 
nisha|. 

Synthetic, a. -¢ Synthesis. 

Syphilis, n. sekencko, ktjeraha cha 
mboni, lego. 

Syphon, n. = Siphon. 

Syria, n. Sham. 

Syringe, n. bomba ndogo. 

Syrup, n. asali, kama asali, (dawa 
nzito tamu ya kunywa). 

System, n. (orderliness) s¢aratibu, 
ukamilifu, kawaida, desturi; (se- 
ries, group) (yamzt ya vitu vyenyi 
hali moja ao kazi moja aakuwiana), 
Jamii nzima; (entire plan) mambo 
yote, habari zole; (plan, method) 
shauri, madaraka, matengeneo, 
njia; (body) mwili, maungo. 

Systematic, a. -a System. 

Systematize,v. andika kwa System, 
panga, tengeneza, 


T. 


Tabby, a. (of cat) (-a madoadoa, -a 
milia meusi na meupe). 
Tabernacle, n. [hema ya tbada ao 


407 


TAIL 


masikani ya Wayahudi, pataka- 
tifa; kisanduku kitakatifu|, 

Tabernacle, v. ‘ua, kaa. 

Table, n. meza ; | kitu chembamba sa- 
wa laini, mli, madini, cho chote|; 
(tood) chakula; (list, index, 
scheme) muhtasari, hesabu, da- 

ftart, junta la habari. Turn the 
tables, badilisha hali. At table, 
chakulani. ‘Table-cloth, nguo ya 
meza. 

Tableau, n. faswira, sanamu, mfano. 

Table d’héte, n. | kula pamoja wa- 
gent katika Hotel], kula bia. 

Table-land, n. |(zuchi sawa iliyo- 
inuka|. 

Table-spoon, n. mwiko mkubwa; 
(as measure) #ussu wakia (Taz. 
Spoon). 

Tablet, n. kibau cha kuandikia. 

Taboo, v. harsmtsha, kataza, gombeza 
kabisa. 

Tabour, n. kigoma. 

Tabular, a. -a Table, kama Table, 
wazi, -a taratibu. 

Tabulate, v. andika wazi (taratibu), 
fanya muhtasart | hesabu |. 

Tacit, a. -a kimya, -liothihirika pa- 
sipo kunena. He gives a tacit 
consent, Aakataz. 

Taciturn, a. -4yamavu, -a kimya, -a 
maneno machache, -sttrifu. 

Taciturnity, n. unyamavu, &c. 

Tack, v. (of ship) bisha, kisi mata- 
nga, pindua demani [goshint]; (in 
sewing) figa bands. 

—— n. msomari mdogo ; (of ship, 
tacking) mbisho; (course) mdjira; 
(change) ugeuzi, upinduzt. 

Tackle, v. Aamata, shikilia, 

——, Tackling, n. vyombo (vya 
Jahazi, kamba, ayart, &c.), pambo. 

Tact, n. werevu, akili, busara. 

Tactical, a. -4 Tactics. 

Tactician, n. (mjusi wa Tactics, 
mwalimu wa mambo ya vila |. 

Tactics, n. maarifa ya vila. 

Tadpole, n. (mdudu mdogo wa 
maji). 

Tag, n. (kipande kidogo nchant |. 

Tail, n. mkia (mi-), upande wa 


TAILOR 408 


mwisho | wa kinyume). ‘Turn tail, 
kimbia. Put tail between the legs, 
fyata mkia. Wag the tail, suka- 
suka mkia, 

Tailor, n. mshoni (wa-). 

Taint, n. (blemish) waa [ma-]; 
(disgrace) aibu; (smell) uvundu, 
kioza; (infection) ugonjwa, kia- 
mbukizo. 

—— v. ambukiza, haribu, 

Tainted, a. -eny¢ Taint, n. 

Take, v. (p. t. Took, pf. t. Taken) 
twaa, shika, kamata; (convey) 
chukua, peleka; (please) pendeza; 
(choose) chagua; (require) kizaji, 
taka; (use) tumta; (remove) foa; 
(receive) pokea ; (endure) vumilia ; 
(understand) fahamu; (accept) 
kubali. Takea bite, mega, ambua. 
Take a walk, tembea, enda tembea. 
Take as spoil, eka. Take an oath, 
aja. Take across, wakisha, vu- 
sha. Take aim, piga shebaha, le- 
keza bunduki. Take after, fanana 
na, iwa, fuatisha. Take at one's 
word, sadiki, kubali. Takeaway, 
chukua, ondoa, toa. Take breath, 
pumzika. Take by force, nyang'a- 
nya, poka. Take care, angalia, 
tunza, jthathart. Take down, 
shusha, tweza, tungua, tundua; 
(building) éomoa; (in writing) 
andika ; (fruit, &c.) angua. Take 
effect, Zenda kazi yake, faa. ‘Take 
the fancy, Take the eye, wafa, 
pendeza, tamanisha, tazamiska. 
Take fire, waka. Take heart, 
jipa moyo, piga moyo konde. 
Take heed, angalia, jihalhari. 
Take hold (of), shika, shikilia, ka- 
mata. Take in, (understand) faka- 
mu; (cheat) punja; (include) we- 
ka, -wa na...ndant; (lessen) 
punguza; (water) vuja; (under- 
take) jipatia kazi ya; (buy regu- 
larly) jinunulia marra kwa marra. 
Take in hand, shika, jutia katika, 
maltki. Take into one's head, 
azimu, nia. Take in vain, Zaja 
burre, tharau. Take leave of, 
aga, agana na. Take medicine, 


TALISMAN 


-nywa dawa. Take notice (of), 
angalia; (favour) pendelea. Take 
off, (clothes, cap, &c.) wwa; (the 
fire) tpua, tegua ; (imitate) zga kwa 
mzaha; (remove) ondoa, toa, kata. 
Take oneself off, ondoka. Take on 
oneself, diriki, tadiriki, hawili. 
Take orders, agiswa; (be ordained) 
[engrswa katika uhudumu wa 
Kanisa, Tas. (Holy). Orders}. 
Take out, toa, ondoa, futua; (pick 
out) chokora; (escort) fuatana na. 
Take out a tooth, ngua jino. 
Take it out of, chosha. ‘lake part, 
sharikt, Take place, -wa, tukia, 
fanyika. Take revenge, jzlipiza 
kisasi, Take time, (be slow) taka 
wakali, -wa jambo la siku nyingi ; 
(be careful) enda polepole, jika- 
thart, Take the field, enda kupi- 
gana,shika vita. Take the ground, 
panda, ingia mwambani, kwama. 
Take thought, kumbuka, sumbu- 
kia. 'Taketo, penda, jifunga kwa. 
Take to heart, #wa uchungu, siki- 
tikia. Take to one's bed, ugua. 
Take to one’s heels, kimbia. ‘lake 
to pieces, kong'oa. Take to task, 
kemea, karipia. Take up, (in the 
hand) zoa, okota; (lift up) inua, 
tweka, twika; (engage in) jitia ka- 
lika, shtkilta ; (arrest) funga, ka- 
mata; (occupy) -wa kazi ya, taka, 
chukua; (a position) chagua ma- 
hali, tua; (rebuke) shutumu, amba. 
Take up with, fanya urafiki na. 
Be taken ill (worse), shikika. 

Taking, a. -a kuvula,-a ku za, 
-a kutamanisha. 

Tale, n. | jiwe kama kioo|. 

Tale, n. hadithi, kisa, ngano; (fic- 
tion) #wongo, upusi. Tell tales 
of, chongea; (relate) kadithia. 

Tale-bearer, n. dukizi [ma-}, mzuzi 
[wa-]. 

Tale-bearing, n. udukist, uchongesi, 
UZUZI, 

Talent, n. akili, nguvu; (money; 
fetha kama reale elfu mbili). 

Talented, a. -2 Talent. 

Talisman, n. falasimu | wa- |), Airizi. 


MV... oe Ja 


TALK 


409 


TAR 


Talk, v. nena, sema, jizungumza, | Tandem, n. | frasi wawili, mmoja 


ongea. Talk about, semea, nena. 

Talk down, pambanya. Talk to, 

sema na,ongea na. Talk in sleep, 

weweseka, wewedeka, Talk against, 
sema, amba, nenea. Talk over, 
semana habari ya; (out-argue) 
pambanya, nyenya, shawishi, ‘Valk 
through the nose, semea puant, 
sema kipuant, sema king'ong'o. 

Talk loud,.sema sana. Taik non- 

sense, puza. 

n. usemt, maneno, Maongezi ; 
(noisy, loud) mavums; (silly) 
upuzi, mpayo. 

Talkative, a. -a maneno mengi, -pi- 
ga domo, -limi, 

Talker, n. msemaji, mwenyi maneno 
mengi. 

Tall, a. -refu na -cmbamba, -refu. 
A tall man, Zambo. 

Taliness, n. urefu (wa mtu, wa 
kitu chembamba |, utambo. 

Tallow, n. mafuta, shahamu. 

Tally, v. -wa sawa, lingana. 

n. | kipande ao kitani cha kuhe- 
sabia |. 

Tally-ho, n. ukelele wa mwindaji, 
kikorombwe. 

Talmud, n. Jkiabu cha mafundisho 
cha Wayahud?). 

Talon, n. kucha [la ndege mkali). 

Tamarind, n. (tree) mkwaju |mi- |; 
(fruit) ukwaju | kwaju|. 

Tambourine, n. kigoma, lari. 

Tame, v. fuga; (subdue) #isha, 
£wia; (reclaim) ongoza, ondolea 
ushenzi. 

a, -liofugihka, -zoefu, -tulivu; 
(mild, dull, teeble) -/egevu, pasipo 
nguvu, billa akili, thatfu, baridi. 

Tameable, Tamable, a. -a kufu- 
gika. 

Tamper, v. jaribia vibaya | burre). 
Tamper with, hartbu, vuta vibaya 
[Awa hila, fetha, uwongo, &c.). 

Tan, v. (zia dawa ngozi ztsioze] ; 
(turn brown) fanya -eusi, geusa 
(rangi). 

n. (dawa ya kuliwa ngozi zi- 

S202€ ). 














mbele mmoja nyuma, wakikokota 
gari). Drive tandem, -wa na 
gari la Tandem. 

Tangent, n. [mstart wa kugusa Cir- 
cle asipo kuikata|. Ata tangent, 
mshelhali, kwenda upande. 

Tangibility, n. kwwa Tangible. 

Tangible, a. -a kuoneka kwa kugusa, 
-a kugusika, -a kufumbatika; 
(clear) wast, thahirt, hakika. 

Tangle, n. matata, matatizo, ma- 
Sungamano. 

—— v. tatanisha, tatiza. 

Tank, n. birika kubwa [la kuwekea 
maji akiba), tangi [ma-). 

Tankard, n. (kopo ao kombe kubwa 
la kunywea |. 

Tanned, a.-kavu, kama ngozi kavu, 
-Hounguliwa, tusi. 

Tanner, n. zifanya Tanning. 

Tannery, n. mahali pa Tanning. 

Tanning, n. (kazi ya kutia ngozi 
dawa zistoze). 

Tantalize, v. chokosa, tia uchungu, 
tamantsha burre, kattza tamaa. 

Tantamount, a. Sawa, mamoja. 

Tap, v. gota, gonga, bisha, chapa; 
(broach) zibua Pipa, toa |maji, 
mvinyo, Sc.). 

—— n. bi/ula; (slight blow) pigo 
do, 


go. 

Tape, n. utepe [tepe]. 

Taper, n. meshmaa ndogo, tawafa ; 
(getting smaller) kuchongoka. 

—— v. chongoa, chongoka,-wa Taper- 
ing. 

Tapering, a. -a kuchongoka, -a ku- 
pungukapunguka, -a kufanya ncha. 

Tapestry, n. | mguo nene zenyt sana- 
mu, 2a kuangika ukutani), zulia 
za ukutani. 

Tape-worm, n. (chango kirefu cha 
matumboni). 

Tapioca, n. wanga wa muhogo. 

Tapir, n. kayama ya Hindi na 
Amerika, kama nguruwe kubwa),. 

Taproom, n. (duka la kunywea 
pombe tembo, Sc. |. 

Tar, n./ami; (sailor) bakaria. 

— v. paka lami. 


TARDILY 


Tardily, adv. kwa uzembe, kwa ku- 
kawia. 

Tardiness, n. kuwa Tardy, siri. 

Tardy, a. -sembe, -vivu, -legevu, -a 
kuchelewa, -a kusita, -a usiri. 

Tare, n. kigugu mwitu. 

Target, n. shebaha. 

Tariff, n. [hesabu ya kodi ao ushu- 
ru, hati ya kuonya thamani ao bei, 
taarifu |. 

Tarnish, v. karibu (haribika) kwa 
ee ; (disgrace) atbisha, patia 
aibu. 


Tarpaulin, n. (2940 nene iliyopakwa 
lami), tarbali. 

Tarry, a. -a lami, kama lami. 

v. kawa, chelewa, kaa nyuma, 
kaakaa, ngoja. 

Tart, a. -chungu, -kals, 

—— n. maandasi ya matunda. 

Tartan, n. (nguo ya watu wa Scot- 
land mene yenyi milia, nguo ya 
marakaraka |). 

Tartar, n. mtu wa Tartary, mtu 
mkali sana; (of teeth) ukoga. 

Task,n. kazi. ‘Take to task, kemea, 
shutumu. 

—— v. amria kazi; (put to strain) 
bidisha, jitahidisha, jaribisha, 
chosha ; (accuse) sitaki. 

Task-master, n. msimamizi wa 

. kazi, 

Tassel, n. kishada, kifundo. 

Tasselled, a. -enyt vishada. 

Taste, n. utamu, luththa; (act of 
tasting) kuonja, maonji, nyonda; 
(liking) ¢amaa, upendo, akili; 
(perception of beauty) (akili sa 
kupambanua mazuri haswa); 
(judgement) akili za kuchagua 
wema; (style) namna nzuri, ginsi 
nzuri. A man of taste, mfu wa 
akili, msannifu. Have a taste 
for, jua, weza, penda. Give a nice 
taste to (food), kolea, unga. 

—— v. onja; (have flavour) -wa na 
luththa, kolewa; (take a little) kwaa 
kidogo; (test) jaribia. It tastes 
hice, #2 Zamu. 

Tasteful, a. -a akili, -surt, fasihi. 

Tasteless, a. pasipo luththa; (dull, 





410 


TEACH 


flat) dufu, baridi. 
haina kiungo. 

Tasty, a. -tamu, -zuri, -a kukolewa. 

Tattered, a. (clothes) -bovu-bovu, 
-ltotatuka-tatuka. 

Tatters, n. nguo mbovumbovu. 

Tattle, n. mapayo, vijineno, upuzi. 

—— v. payuka. 

Tattoo, n. chanjo, chale, mchoro, tojo; 
(of drum) [mdundo wa ngoma wa 
kuita astkart\. 

—— v. chanja, piga chale, chora, toja. 

Taught, p. t. 24 pf. t. ya Teach. 

Taunt, n. suto | ma-], tayo (ma-], 
shutumu |ma-|, tusi {ma-]. 

— v. tolea Taunt, sula, tusha, thi- 
haki, cheka. 

Taunting, a. -2 Taunt, n. 

Tautological, a. -4 Tautology. 

Tautology, n. ( kusema yale yale ts}. 

Tavern, n. duka la mvinyo | pombe, 
&c.], mkahawani. 

Tawdry, a. -a kimalidadi, -a kujt- 
shaua, -a fahari, si -zuri. 

Tawny, a. |-a rangi ya manjano na 
nyeusi kidogo, rangi ya simba |). 

Taz, n. kodi, ushuru. 

— v. toza kodi, lipiza ushuru; 
(put strain on) kaza, tahidisha, 
lemeza; (accuse) shktaki. Tax 
strength (resources), za juhudi 
(karama). 

Taxable, a. -a kulipa kodi, -a kupa- 
siwa ushuru. 

Taxation, n. kutoza kodi, ushuru. 
Heavy taxation, ushuru mwingi. 
Taxidermy, n. (maarifa ya kutenge- 
neza ngozi ya nyama ndege, &C., 

ziwe kama hali ya kuwa hayi). 

Tea, n. chai; (evening meal) cha- 
kula cha jioni. ‘Tea-caddy, £tsa- 
nduku cha chai. 'Tea-set (service), 
vyombo vya kunywea chai. Tea- 
cloth, (kitambaa cha kupangusia 
vikombe, &c.|. Tea-pot, dads |(ma-|J. 
Tea-party, chakula cha jioni, jamii 
ya wafu wakinywa chat pamoja. 
Tea-spoon, mwiko (mi-|) mdogo, 
kijiko (vi-) Give a tea-party, 
Lalika watu kuja kula jioni). 

Teach, v. (p. t. za pf. t. Taught), 


It is tasteless, 


THACHABLE 


(knowledge) fundisha, funza, ele- 
misha; (morals) ongoza, adtlisha ; 
(manners) iia adabu, adtbhisha; 
(generally) ongoza, lea, onya, z0eza, 

Teachable, a. -cfest kujifunza, -le- 
kevu, -sikilifu. 

Teachableness, n. wepesi wa kuji- 
funza, usikizi. 

Teacher, n. mwalimu | wa-), mku- 
funzi, mfundishi, fundi (ma-]. 

Teaching, n. mafundisho, elimu, 
mathehebu, 

Teak, n. 547. 

Teal, n. (ndege kama bata ndogo}. 

Team, n. | jamii ya frasi, ya ng ombe, 
&c., wakifunganishwa na gari; 
Got chaa? wamoja) kundi la watu wenyi 

eza pamoja). 

Tea-pot, n. du/s | ma-|). 

Tear, n. chosi [ma-]; (rent) mpasuo, 
miatuo |mt-). Shed tears, Burst 
into tears, Zoka [toa] machozi. 
Affect to tears, toa [toza] ma- 
chozi. In tears, kwa machost, kwa 
kulia, 

v. (p.t. Tore, pf.t. Torn) Jasua, 
rarua,tatua, papura; (move quick- 
ly) enda kassi, enda mbio sana; 
(divide) tenga, gawanya; (wrest) 

a kwa nguvu, chukua kwa 
jeuri; (hair) ng'oa. ‘lear away, 
gandua; (neut.) puruka mbio. 
‘Tear in ‘strips, chana. Tear in 
pieces, nyambua. Teara piece off, 
kwanua, nyakua. Tear off (skin, 
&c.), ambua; (clothes) va upesi; 
(boughs, £c. ,kwanua ; (run)ondoka 
mbio. ‘Tear down,.angusha, bomo- 
sha, angamiza. ‘Tear up, pasua, 
ng'oa, angamiza. 

Tearful, a. -enyi machozi, -a kutia. 

Tearless, a. asipo machozi, -kavu. 

Tease, v. chokoza, sumbua, tesa, 
nyeta, 

Teasel, n. (wa la kuchania na ku- 
lainisha nguo|. 

Teat, n. f8/2 [ma-], chuchu ya ziwa. 

Technical, a, |-a fundi mwenyewe, 
-a kazi fullani|). 

Technicality, n. kuwa Technical; 
kitu kilicho Technical, 





411 





TELLURION 


Tedious, a. -kokotevu, -a kuchosha, 
baridi, adufu. 

Tedioueness, n. #kokofevu, &c. 

Tedium, n. uchovu, baridi. 

Teem, v. aa tele, zaa sana. 

Teens, n. (amri wa katt ya miaka 
kumi na asharins). 

Teeth, pl. ya Tooth. Cast in one’s 
teeth, shkutumia. Hold in the 
teeth, vata. In the teeth of, kwa 
kushindana na, ( = In spite ot). 

Teetotaler,n. mtu wa Teetotalism. 

Teetotalism, n. | kutokunywa vileo 
vyote pia), 

Telegram, n. abari kwa simu, simu. 

Telegraph, n. simu. 

v. peleka habari kwa simu, 
piga simu. 

Telegraphic, a. -a@ simu. 

Telegraphist, n. mtu wa simu. 

Telegraphy, n. maarifa ya simu. 

Teleology,n. tusema, ‘Viumbevyote 
vimefanyika makusudi, zt kwa ba- 
hati, si kwa kukua tu’). 

Telephone, n. [stimu ya kusikiza 
sautt mbalti|. 

Telescope, n. darubini, mwanzi 
wa kutazamia. 

—— v. | vunjika kwa kuingizana|. 

Telescopic, a. -a darubint,-a kufa, . 
zama mbali, -a kuoneka na daru- 
bini. 

Tell, v. (p.t. ma pf.t. Told) nena; 
(relate ) simulia, hubiri, toa ha- 
bari, ambia; (count) Aesabu; 
(make known) e/esa, tangaza, hu- 
biri; (discover) fahamu, ona; 
(have effect) -wa na nguvu [na 
nja), endeleza kazi. Tell of, Tell 
tales, chongea, kashtfu. Tell on, 
chosha, legeza, vuta, geusa. I tell 
you, it is so, ndio ali. 

Teller, n. mnenaji, msimulizi [wa-) ; 
(counter) mwenyi kuhesabu. 

Telling, a. -a nguvu, -enyt njia, -a 
kuchoma moyo. 

Tell-tale,n. maukiss | wa-),mchonge- 
si, mkashifu. 

Tellurion, n. (kifu cha kuthihirisha 
mwendo wa dunia tsungukavyo, 
na mapinduzi yake), 


TEMERITY 


Temerity, n. #jasiri mwingi, ukavu 
wa macho, kulojihathari, kuji- 
tupa. 

Temper, v. changanya, geuza, tuliza, 
lainisha; (metal) tia matiko,chovya; 
(clay) kanda, finyanga. 

—— n. (disposition) Zabia, hati, 
moyo; (good temper) upele, kiasi; 
(bad temper) chuki, hasira; (of 
metals) ugumu, mattko. Be out 
of temper, Be in a temper, -wa ua 
hasira |chuki|. Keep one’s tem- 
per, tulia, jiweza, jizuta. Lose 
one's temper, 2#ngiwa Ma hasira. 
Be in a good temper, kunjuka, 
changamuka. 

Temperament, n. tabia, moyo, hati. 

Temperance, n. 4tasa, kadiri, kuji- 
weza. 

Temperate, a. -a kiasi, &e. (Taz. 
Temperance). ‘Temperate Zone, 
(sehemu ya dunia pasito jua kali 
wala baridi kali). 

Temperature, n. | kadiri ao hali ya 
kuwa moto ao baridi |, moto. High 
temperature, joto, hari. Low 
temperature, baridi. 

Tempest, n. ‘ufant, thdruba, pepo 
nyingi, kimbunga. 

Tempestuous, a. -a tufani, -a thd- 
ruba; (sea) -enyt kuchafuka sana ; 
(debate, &c.)-a ugomvi mwingt,-a 
kubishana. 

Temple, n. #ekalu |ma-), kanisa 
(ma-); (Mahommedan) moskiti; 
(forehead) kipaji cha uso. 

Temporal, a. -4 maisha [s¢ -a mi- 
lele), -a kupita, -a dunia hit; 
(power, &c.) (Awa mambo ya dunia 
htt, si ya Muungu |. 

Temporality, n. malt ya Kanisa, 
mali zilizo wakifu. 

Temporally, adv. kwa wakali, kwa 
kitambo, kwa muhulla. 

Temporary, a. -a wakati, -a kitambo 
(st -a siku zote|. 

Temporize, v. geukageuka. 

Tempt, v. (test) jaribu, jaribia ; 
(mislead, seduce) vuta kwa mabaya, 
tongoza, shawishi. 

Temptation, n. (trial) jaribu [ma-]; 


412 


THENON 


(enticement) kishawashi, ushauski, 
mvuto | kwa mabaya |. 

Tempter, n. mwenyi kuvula | kwa 
mabaya, kwa kukosesha), The 
tempter, shefant. 

Tempting, a. -a kuvuta, -a kutama- 
niska. 

Ten, n. 2a a. kumi [ma-]; (decade) 
mwongo [mz-|. The upper ten, 
wafu wakubwa. ‘Ten to one, kumi 
hatta moja. 

Tenable, a. -a kushikika, -a kuli- 
ndika, -@ kuthubutrka, -a nguvu. 
Tenacious, a. -a kushika, -a kunata; 

(obstinate) -shupavu, -gumu. 

Tenacity, n. nguvu ya kushika | ya 
kunata); ushupafu, ugumu. 

Tenancy, n. kuwa Tenant, halt ya 
Tenant. 

Tenant, n. mwenyi kupanga | nyumba 

''ao shamba), mpangaji | wa-|. 

Tenantry, n. jamzt ya Tenants. 

Tend, v. clekea, taka kwenda, vutwa, 
emda; (be of use) sayzata, faa; 
(take care of) kunza, linda, chu- 
uga. 

Tendency, n. maclekezo, kutaka 
kwenda, utashi; (movement, at- 
traction) mwendo, mvuto. 

Tender, a. (soft, delicate) -ororo, 
-embamba; (weak, fragile) thaz/u, 
-epest kuvunjika; (sensitive) -epess 
kuumia, -a kuuma; (soft-hearted, 
gentle) -a huruma, -ema, -pole, -a 
upendo Of tender age, changa, 
-tota, 

—— v. toa, taka kupa, tolea. 

—— n. kutea, toleo | ma-\, malipizi ; 
[ gar? ao jahazi ya kuchukua vifaa, 
chakula, kuni, makaa, riztkt, 8c., 
gari mloto, jahazi mloto|. 

Tender-hearted, a. -2 huruma, -a 
upendo. 

Tenderness, n. £uwa Tender. 

ee. n. ukano (m-), mshipa 
mi-). 

Tendril, n. kono [kono], kikonyo. 

Tenement, n. nyumba, makao. 

Tenet, n. mathehebu, mafundisho. 

Tennis, n. | mcheso wa tufe na vibas). 

Tenon, n. ulimi (wa ubau|. 


TENOR 418 


“Tenor, n. (meaning) maana ; (course, 
tendency) mwendo, maelekeo; (in 
music) (sauti nyembamba ya mtu 
mzima|. 

Tense, n. (in grammar) (namna ya 
Verb yenyi kuonya wakati wa 
tendo ao wa halt |. 

a. -a@ mkazo, -a kunyoshwa 
sana. 

Tensile, a. -a kufanaka. 

Tension, n. unyosha, kutanuka, 
mkazo, mouto. 

Tent, n. hema. Strike a tent, ng'oa 
(ondoa) hema. Pitch a tent, szmz- 
kisha | piga) hema. 

Toe n. mkono [mtt-|, kikomo 
vi-). 

Tentative, a. -a kujaribia, si halisi, 
majaribu. 

Tenth, a. -a kumi, 

Tenuity, n. wembamba. 

Tenure, n. kumiliki, kuwa bwana, 
wenyeji. 

Tepid, a. -4 uvuguvugu. 

Tepidity, n. uvuguvugu. 

Teraphim, n. |sanama za miungu 
zilizowekwa nyumbani kiyahudi). 

Terce, n. (saa a fatu na sala 
zake). 

Tercentenary, n. | mwaka wa thela- 
tha mia, na siku kuu yake). 

Tergiversation, n. sugeukageuka, 
kuwa na hila nyingi, werevu. 

Term, n. (limit, end) mpaka, kikomo, 
kipeo, mwisho ; (period) muda, mu- 
hulla, majira; (in schools) [muda 
wa waanafunzi kukaa chuoni); 
(word) meno [ma-]; (condition) 
sharti [ma-]. Be on good terms, 
-wa na urafiki, patana, chukuana. 
Make terms, Come to terms, Zafana. 
Bring to terms, fafantsha. In 
terms, thahirz, hadisi. 

v. Zaja, ita. 

Termagant, n. (mwanamke mbaya 
wa jeuri na makelele, mkorofi |. 
Terminable, a. -enyi mwisho, -a ku- 

tiwa mwisho, -a kukomeka. 

Terminal, a. -4 nchani, -a mwt- 

- shoni ; -a killa Term (period). 

Terminate, v. (stop) suza, komesha, 








TESTAMENT 


kata; (come to an end) isha, -wa 
na mwisho | mpaka). 

Termination, n. kikomo, mwisho, 
mpaka, kipeo, ncha ; (end of word) 
[Syllable ya mwisho ya neno|. 

Terminology,n. (majina na maneno 
yatumikayo kwa mambo ya kazi 
fullani ao ya elimu fullani ; maa- 
rifa ya kutaja majina). 

Terminus, n. | kikomo cha njia ya 
magari ya moshi, kituo). 

Termite, n. mchwa. 

Ternary, a. fafutfatu, -a tatutatu. 

Terrace, n. | palipoinuka kama njia, 
baraza, daraja, boma, ya mawe ao 
udongo ao uashi), sakafu, sébule, 
baraza. 

Terra-cotta, n. (udongo mzuri wa 
ufinyanzi). 

Terra firma, n. #nchi kavu. 

Terrestrial, a. -2 dunia, -a mfano 
wa dunia, 

Terrible, a. -a kuogofya, -a hofu, -a 
katisha. 

Terribleness, n. kuwa Terrible. 

Terrier, n. (mbwa ndogo ya kuwinda 
panya|. 

Terrific, a. = Terrible. 

Terrify, v. ogofya, hofisha, tisha. 

Territorial, a. -a arthi, -a inchi 
Juliani. 

Territory, n. artht, inchi, jimbo. 

Terse, a. /aini; (language) kiasi, 
-2urt, fasihi, 

Terseness, n. kuwa Terse. 

Tertian, a. -a killa siku yatatu. 

Tertiary, a. [-2 namna ao daraja ya 
tatu). 

Tesselated, a. -a vijiwe | vidogo vya 
mrabba vyenyi rangi). 

Test, v. jaribu, jaribia, angalia, 
chungulia, hakikia, onja. 

n. jaribu [ma-|, maonji ; 
(standard) kanuni ; (proof) mathu- 
butu; (criterion) Zofauli, alama, 
dalili. 

Testament, n. hati ya kurithisha 
mali, hati ya wosia, wosia. Old 
Testament, Zorati, (maandiko ya 
Agano la kale). New Testament, 
anjili,| maandiko ya Agano Jipya|. 





TESTAMENTARY 414 


Testamentary, a. -a wosia. 

Testator, n. mwenyi kuandika wo- 
$12, mwosia. 

Testicle, n. pumbu [ma-], koko ya 
[ yayt la) pumbu. 

Testify, v. shuhudia, sema kwa kiapo, 
toa mathubutu. 

Testily, adv. vikali, 

Testimonial, n. [Aati ao zawadi ya 
kusifu, ya kushuhudia kazi njema, 
ya kuonya ahsante), barua ya sifa, 
barua. 

Testimony, n. ushahidi, ushuhudu, 
maneno ya kuhakikisha, mathu- 
butu. 

Testy, a. -kalt. 

Téte-a-tdte, n. (maongezi ya siri ya 
wate wawili tu). 

Tether, v. fungasa (nyama) kwa 
kamba. 

——n.kamba ya kufungasia | nyama |). 

Tetragon,n. (sanamu ya pembe 'nne 
kama mrabba, &c.), 

Tetragonal, a. -exyi pembe "nne. 

Tetrarch, n. | jumbe mdogo zamani 
za Warumi). 

Teutonic, a. -2 Madachi wa kale, 
ea asili ya Madachi. 

Text, n. maneno yenyewe | ya andiko 
lo lote); (verse) (fungu dogo la 
maneno ya Bible| aya; (subject) 
jambo, neno, jawabu. . 

Text-book, n. | kifabu cha mafundi- 
sho ya kwanza|. 

Tezt-hand,n. | mwandiko wa harufu 
kubwa)|. 

Textile, a.-a kusokokwa,-a kufumwa, 
“a Uzi. 

Textual, a.-a Text. Textual criti- 
cisms, | kuchungulia maneno yenye- 
we yalivyopata kuandikwa hivi ao 
hivi, st maana yao). 

Texture, n. (namna ya kusokotwa ao 
kufumwa, ginsi ya kufanyiswa), 
asili, matengeneo, umbo. 

Than, conj. kuliko, mbele ya, wala si, 
kama. 

Thane, n. sicki [wa Ingereza sa- 
mani). 

Thank, v. shukuru, tolea aisante, 
itika marahaba; (feel grateful) 


THEATRE 
ona shukrani, -wa na shukrani 
moyoni. Thank you! ahsante! 


marahaba! 1 will thank you to, 
ufafathali, Thanks to the rain, 
kwa sababu kukanya mvua. 

Thankful, a. -enyt shukrani, -a ku- 
shukuru. 

Thankless, a. Pasipo shukrani; 
(fruitless) pastpo fayida, -a burre. 
Thank-offering, n.sadaka ya kushu- 

kuru. 

Thanks, n. shukuru, ahsante, mara- 
haba. 

Thanksgiving, n. kushukuru, siku 
kuu ya kushukura,shukuru | ma-). 

Thankworthy, a. -2 kushukuru, -a 
kustahili shukrani. 

That, a. #a pron. yule (ule, ile, Sc. ), 
huyo (huo, hiyo, &c.|; (relative) -0 
[-ye, -yo, -vyo, &c.). That That 
that I wrote, s/e That #sleyoiands- 
ka. 





conj. kama, ya kwamba, ya ku- 
wa, kwa sababu, kwa kusudi, illi. 
That, So that (purpose). In order 
that, To the end that, 22/7, maku. 
sudi, kwa ginsi | pamoja na Sub- 
junctive Mood). Oh that, Would 
that, /az#z. So that, So... that 
(result), atta, kwa ginsi. All that, 
All that sort of thing, mambo kama 
haya. For that, In that, kwa 
kuwa. That is to say, ndio maana 
yake, yaani. . 

Thatch, v. czeka, vimba (nyumba 
kwa makuti, &c.). 

—— n. (cocoa-nut leaves) makuti; 
(grass) majani. Put on thatch, 
ezeka. Strip off thatch, ezwa. 


Thatched, a, -a ti (majani) 
Juu. 

Thaw, n. kuyeyuka theluji, majira 
ya kuyeyuka theluji. 


The,a. (particular) yu/e [s/e, ele, Grc.; 
wale, tle, Src. ) ; (generic) kits kile, 
enyewe. The lion killed him, yale 
simba akamua, The lion is a 
fierce animal, £2/u kile ssmba (simba 
mwenyewe | ni nyama mkali. 

Theatre, n. | jumba la matamasha, ao 
la kuchezea vinyago ao Drama, 


THEATRICAL 


lenyi viti vingi kama madaraja 
Juu kwa juu), kilinge, teatro (Ar.). 

Theatrical, a. -a Theatre, -a 
Drama, -a kucheza, -a kujifanya, 
_-@ fahari. 

Thee, pron. wewe, = You. 

Theft, n. (thieving) «tz, wibaji, 

tba. 

Their, Theirs, a. -ao [wao, yao, &c.}. 

Theism, n. (kumwamini Muungu 
mmoja |. 

Theist, n. mfu wa Theism. 

Theistic, a. -¢ Theist, -2 Theism. 

Them, pron. wao, hao, wale | yale, 
hayo, &c.|; (in comp.) -wa- [--, 
-ya-, &c. |. 

Theme, n. | yambo ao kitu cha kufiki- 
vika, ao kuandikiwa habari ao 
kubtshaniwa maneno), jambo, 
neno. 

Themselves, pron. -enyewe | zenye- 
we, &c.|, #afst; (reflexive) -7#-. 

hey hurt themselves, walijiumiza. 
hey went themselves, walikwe- 
nda wenyewe. 

Then, adv. (time) siku th, wakati 
ule, zamani zile, pale, ndipo, hapo; 
(next, after) baadaye. halafu, tena; 
(cause) bassi, kwa hiyo. kwa saba- 
bu hit; (eondition) kiwa hivt, 
ingawa hit. Now and then, fa- 
ngine, marra kwa marra. Then 
and there, falepale. Till then, 
hatta (mpaka) wakati fullani. 

Thence, adv. Zoka huko, huko. 

'Phenceforth, Thenceforward, adv. 
toka huko, tokea hapo. 

Theocracy, n. (kufawala Muungu 
peke yake ; watu wasio na mfalme 
mwingine illa Muungu |. 

Theocratic, a. -2 Theocracy. 

Theodolite, n. | kipande cha kupimia 
urefu wa kwenda juu ao kwenda 
mbali|. 

Theogony, n. (vizazi vya miungu|. 

Theologian, n. mwalimu wa Theo- 
logy. 

Theological, a. -4 Theology, -a 
Theologian. 


415 


THESAURUS 


Theology, n. elimu ya Muungu na 
ya dini, 

Theophany, n.' Zokto la Muungu 
wastwast, kuonekana Muungu. 
Theorem, n. (neno litakalo kuthubu- 
tika, ao liwezalo kuhakikishwa). 

Theoretic, a. -4 Theory. 

Theorist, n. [mtu hodari kwa 
Theory, mtu wa elimu tupu si 
miu wa amali), mtu wa mashauri 
mengi. 

Theorize, v. [¢oa Theories nyingi, 
eleza kwa akili billa amali), baka- 
tisha, 

Theory, n. maelezo [mafafanust]} ya 
aktls, shauri la akili billa amali, 
elimu tupu; (guesswork) ha- 
bart ya bahati, kubahatisha, nia, 
shauri. 

Theosophy, n. | kufahamu siri za 
asili ya Muungu kwa akili pasipo 
kufunuliwa). 

Therapeutic, a. -a kuponya. 

Therapeutics, n. maarifa ya kupo- 
nya ugonjwa, utabibu, 

There, adv. (local) pale, kapo, kule, 
kuko, mle, humo; (in comp.) pa-, 
ku-, m-. -po, -ko, -mo; (general) 
katika haya, kwa htyo. There 
was aman, palzkuwana mtu. He 
was there, alikuwako. It was 
there I saw him, ndiko niliko- 
mwona. There! Zazama! Ahh! 
Thereabouts, karibu, kama hivi. 
Thereafter, baadaye,  halafu. 
Thereat, pale, kwa hiyo. Thereby, 
kwa hiyo, kwa sababu hit, There- 
fore, kwa sababu hit, kwa nii. 
Therefrom, kufoka huko, katika 
hit, humo. Therein, katika hii, 
humo, Thereof, -a htt, -a hiyo. 
Thereon, Thereupon, kwa sababu 
hii, kwa hiyo, pale, marra. There- 
to, kwa hii, kwa hiyo. There- 
with, kwa het, na hit. 

Thermal, a, -a moto. 

Thermometer, n. | kipande cha kupi- 
mia moto na baridi, cha kuonya 
homa). 


Theologize, v. (bahatisha kwa ma-|Thesaurus, n. hasina, kusanyiko; 


mbo ya Muungu ao ya dini|. 


(dictionary) kamusi. 


THESE 


These, a. na pron. pl. ya This, 
(kawa, haya, hit, &c.). 

Thesis, n. [jambo la kuandikiwa 
habari, jambo la kubishaniwa 
maneno). 

Thews, n. kano, maungo. 

They, pron. wao, (wale, tle, zile, &c.]; 
(in verbs) wa-, [2-, st-, ya-, &c.]. 

Thick, a, -nene, -ztto; (crowded) -a 
Rkusongana, -ingi pamoja; (cloth) 
-nene, maradufu ; (sound) si wazi. 
Through thick and thin, kwa heri 
kwa shari, kwa vyo vyote, kwa 
killa hali. Thick with, (abound- 
ing in) -e#y2t.. . -ingt, -enyi kujaa; 
(friendly with) -eny? urafiki na. 
In the thickof it, kafinakati. 

‘Thicken, v. fanya ([(kufanyika| 
Thick, gandamiza, songanisha, zi- 
disha, (neut.) stat, gandamana., 
The plot thickens, mambo yaende- 
lea | yaiva, yasitaw? |. 

Thicket, n. kichaka|vi-), koko [ma-]. 

Thick-headed, a. -ztto wa akili, 
-pumbafu, | 

Thickness, n. unene, kuwa Thick, 
maki. Through thick and thin, 
kwa vyo vyote, kwa killa hati. 

Thick-set, a. -nene, -enyi maungo. 

Thief, n. (pl. Thieves) mwivi, 
mwizi, mwibaji [wa-]. 

Thieve, v. 20a. 

Thievish, a. (person) kijivi, -ibaji, 

Thigh, n. upaja | paja), paja [ma-]. 

Thimble, n. subana. 

Thin, a. -embamba,-dogo; (emaciated) 
-gofu, -hokonda; (poor, weak 
hafifu, thatfu; (deficient) vhache, 
si -ingt; (liquid) majimaji, -to- 
chujuka. 

v. fanya [fanyika| Thin, pu- 
ngusa, (neut.) punguka. 

Thine, a. -ako, = Yours. 

Thing, n. kifu [vt-],jambo eaten 
neno| ma-|,dude(ma-),kidude(vi-|, 
Poor thing, (person) mtu masikini, 
mnyonge. ‘Things, vyombo, mali, 
takataka, nguo. Be the thing, 
Jaa, -wa -zima, -wa halisi (sawa). 

Think, v. (p.t.#a pf.t. Thought), (re- 
flect) fkirs, waza, kumbuka ; (sup- 





416 


THOROUGHNESS 


pose) Zani, ona ; (purpose) azému, 
nia. Think better of, geuka shauri. 
Think well of, onea mema, penda, 
sifu, Think much of, kumbuka 
sana, angalia, jali, Think little 
of, tharau, si angalia, I think so, 
naona. 

Thinker, n. miu wa kufikiri [wa 
Jikara nyingi, wa akili|. 

Thinking, n. kufikiri, fikara, ma- 
Wazo. 

— a. -a kufikiri. 

Third, n. na a.theluth, fungu la tate, 
-@ tatu, 

Thirdly, adv. ya tatu. 

Thirst, n. 222. 

v. ona ktu, -wana kiu. 

Thirsty, a. -enyz kiu; (dry) -kavu. 
I am thirsty, nina kiu. 

Thirteen,n. na a. thelatashara,kumi 
na tatu. 

Thirteenth, a. -a kumi na tatu. 

Thirtieth, a. -a thelathini. 

Thirty, n. na a. thelathing. 

This, a. huyu (huu, hit, Sc). 

Thistle, n. (gugu la Ulaya lenyi 
miiba), mbarutt. 

Thither, adv. kuko. 

Thong, n. ukanda. 

Thorax, n. kifua, kidari. 

Thorn, n. mwiba ([mzi-]; (thorny 
shrub) mchongoma[mzi-), mkwamba 
[~é-]. Be on thorns, sumbuka 
mno, fathaika sana, hangaika. 

Thorny, a. -exyé miiba; (difficult) 
-2 taabu, -a mashaka. 





) | Thorough, a. kamili, -kamilifu, -si- 


ma, -a kweli, halisi. 

Thorough-bass, n. (kanuni ya ku- 
linganisha sauté ngomani). 

Thoroughbred, a. -4 mbegu njema, 
-a asili bora. 

Thoroughfare, n. (njia wasi kwa 
watu wote, njia ya kupitika sana), 
njia kuu. 

Thoroughgoing, a. -4 kwelikweli, 
haswa halisi, hodari, -nyofu. 

Thoroughly, adv. kabisa, kwa bidi; 
sana, kamili, kweli kweli, tikitiki. 

Thoroughness, n. ukamilifu, bidii 
nyingi, uhalisi. 


THOROUGH-PACED 417 


Thorough-paced, a. kalist, -a kweli, 
kamili, 

Those, pl. ya This, (wao, wale, ile, 

sile, Sc. J. SA 

Thou, pron. = You, wewe. 

Though, conj. zagawa, ikiwa, ijapo, 
kwamba. As though, kama. 
Even though, katia ingawa, 

— adv. lakini, bassi. 

Thought, n. wazo | ma-|, nia, fikara, 
thana; (caution) kathari, tunsa, 
uangalifu; (anxiety) mashaka, shu- 
ghuli. Take thought for, angalia, 
tunza, tasamia, kumbuka, jisu- 
mbulia. 

— p.t. na pf. t. ya Think, 

Thoughtful, a. -a kufikiri, -a ma- 
wazo, -4 hathart, -angalifu. 

Thoughtless, a. sz -angalifu, -a ha- 
raka, -pumbafu, -epest, -jasirt. 

Thousand, n. za a.e/fu. A thousand 
(in poetry), kikwi [vekwi, zikwi ). 
A hundred thousand, /Zakki. Two 
thousand, edfeen. 

Thousandth, a. -a elfu. 

Thrall, n. mtumwa, utumwa, 

Thralidom, n. ufunrwa, 

Thrash, v. (grain) pura, piga; (by 
rubbing) fikicha ; (beat) pigupiga 
sana, shinda. 

Thrashing, n. kupura, kupiga, mapi- 
go mengi; (defeat) ushinde (Taz. 
Thrash). 

Thrashing-floor, n. sakafu | ya ku- 
puria nafaka). 

Thread, n. usi (nyuzi|, kifani; 
(course) mwendo, njia, kufululiza. 
Take up the thread of, madia. 
Hang by a thread, -wa katika ha- 
tari kubwa. 

v. tunga uzi |katika tundu la 
sindano), tungia; (pass through) 
pita, penya. The needle is thread- 
ed, u2t umetungia sindano, 

Threadbare, a. -kukuu,-bovu; (un- 
interesting) baridi. 

Thready, a. kama uzi. 

Threat, n. kamio [ma-], ogofya 
[ma-], tisho [ma-], neno la kutia 
ho 





Threaten, v. kamtia, ogofya, tisha, 


THRONG 


tia hofu; (indicate) onya, julisha, 
loa ishara ya; (impend) Zaka kuja, 
taka kuumiza | kuleta hasara), -wa 
karibu kuja, karibia. Be threat- 
ened with, ova karibu, -wa karibu 
kupatwa na, -wa na hofu ya, 

Three, a. 7a n. tatu, -tatz. 

Threefold, a. -2 marra tatu. 

Threescore, n. na a. settint. 

Thresh, Threshing, Threshing- 
floor, = Thrash, &c. 

Threshold, n. kizingiti (cha chini |; 
(opening, beginning) mwanzo. 
Cross the threshold, ingia nyu- 
moans. 

Threw, p. t. ya Throw. 

Thrice, adv. mara tatu. 

Thrift, Thriftiness, n. 2iast cha 
kutumta fetha, kusimamia vizuri, 
kufanikiwa, upasi, ukabithi. 

Thriftless, a. -potevu -a mali, -ji- 
nga, -a kuponda malt. 

Thrifty, a. -2 kiasi, -a kusimamia 
vizuri, -past, -angalisi| kwa mambo 
ya malt), -kabithi. 

Thrill, v. tetemesha, (neut.) tetena, 


tia (itwa) furaha [hofu, maumi-. 


vu, &c.]; (affect, shock) choma, 
penya, stusha, stuka. 

— n. kifuko, kitetemo, kitapo, ki- 
pindi, kishindo. 

Thrilling, a. -a kustusha, -a kute- 
temesha. 

Thrive, v. (p. t. Throve, pf. t. 
Thriven), (prosper) pata maiz, fa- 
nikiwa ; (plants, &c.) sifawrt, kuza. 

Thriving, a. -past, -kuza, -enyi hali 
njema, -a kufanikiwa. 

Throat, n. £00 | ma-), umio, roho. 


Throb, v. puma, pigapiga, papa, te- 
t 


ema. 

— n. figo [ma-], tetemo (ma-]. 

Throbbing, n. mpumo, kupapa, ku- 
pigapiga, tetemo. 

a. -2 kutetema, Sc. 

Throe, n. maumivu makuu, juhudi; 
(of birth) stungu wa kuzaa. 

Throne, n. kili cha enst, kiti kikuu, 
kiti cha fahari. 

Throng,n. walu wengi wakisongana, 
ghasia ya watu, makutano, wingi. 


Ee 





THRONG 


Throng, v. songa, sumbua [kwa ku- 
songa |), (neut.) songana, jaa tele. 
Throstle, n. (ndege wa Ulaya mwe- 
nyt kuimba vizuri). 

Throttle, v. songa roho, kaba. 

Through, prep. kwa, kafika; 
(throughout, from end to end of) 
oka upande huu haita upande wa 
pili wa, pote katika, langu mwanzo 
hatta mwisho wa); (within) ndani 
ya, kati ya; (because of, by means 
of) kwa sababu ya, kwa njia ya, kwa 
kutumia, kwa mkono wa. 

adv, hatta mwisho, hatta upande 
wa pilt, katikati. Go through 
with, maliza. Pass through (to 
other side), tumbusza, penya. Fall 
through, zsha, -fa. Through 
(ticket, train, &c.), -a kwenda njia 
yote, -a safari nzima. Through and 
through, fore, sana, kabisa, 

Throughout, prep. potepote katika. 
— adv. potepote, pia, kabisa. 

Throve, p. t. ya Thrive. 

Throw, v. (p. t. Threw, pf. t. 
Thrown) Zupa, rusha, pisha, pe- 
leha, piga; (arider) angusha, rusha; 
(stone) vurumtsha. ‘Throw about, 
tapanya. Throw away,tupa, kataza, 
potesa, tumia burre, fuja. Throw 
back, rejeza, rudisha; (reject) kata- 
za; (check progress) fofeza kazi, sa- 
haulishamafundisho, Throw down, 
angusha, angua; (a load) bwaga ; 
(into hole, water, &c.) tumbukiza ; 
(break® destroy) vunja, bomosha, 
haribu. Throw in, ongeza, tia 
burre, toa marra kwa marra. 
Throw off, ondoa, jiondolea, tupa, 
acha; (a load) dwaga; (illness) 
pona katika. Throw oneself on, 
jitoa kwa, kimbilia, tegemea. 
Throw out, Zoa; (reject) kataa: 
(confuse) fathatsha; (construct) 
fanyiza. Throw over, tupa, acha, 
tenga. Throw up, (resign) jiuzu- 
lu; (vomit) fapika; (construct) 
Janyiza upesi. 

n. pigo (ma- |); (range) mtupo. 

Thrusb, n. (ndege wa Ulaya mwenyi 
kuimba vizuri). 











418 


TICELING 


Thrust, v. (p. t. za pf. t. Thrust) 
toa kwa nguvu, sukuma, jomgeza, 
songa, sogeza, kumba. Thrust in, 
penyesa, ingiza. Thrust out, fu- 
kuza, ondoa, toa, 

n. pigo (ma-), kumbo (ma-], 
chomo | ma-|. 

Thumb, n. kidole cha gumba. Under 
the thumb of, chini yA, katika utu- 
mwa wa. 

— v. karibu kwa kugusagusa. 

Thunder, n. (clap) radt, mshindo 
wa ngurumo; (distant) ngurumo; 
(menaces) maogofya. 

— v. piga ngurumo. Itthundered 
yesterday, jana kulipiga ngurumo. 

Thunderbolt, n. (jiwe ltokalo juu 
pamoja na radi). 

Thunderstorm, n, mvua na nguru 
mo, mvua ya radi, 

Thunderstruck, a. -enyi bumbuazi, 
enyi mshangao | fathaa, kustu- 
shwa). 

Thurible, n. chetezo [vy-]. 

Thurifer, n. mchukua chelezo, 

Thursday, n. A/hamisi. 

Thus, adv. hiv, hivyo, vivi hivi, 
ndivyo. 

Thwack, n. figo la nguvu. 

Thwart, v. suia, pinga, hafifu, pt- 
ngia njia, kingamisha, kingamtia, 
batilisha, angamiza. 

—— n. Zaruma | ma- |. 

Thy,a. = Your, -ako. 

Thyself, pron. (= Yourself) wewe 
mwenyewe, nafsi yako; (in comp.) 
~jt-. 

Tiara, n. kofia ya enzi, kilemba cha 
fahari. 

Tibia, n. muundi wa mguu. 

Tic doloreux, n. (maumivu ya uso], 

Tick, n. (insect) kupe; (in houses) 
papast; (cover) nguo ya godoro; 
(sound) | pego la saa, ta-ta-ta|. 

—— v. figa ta-ta-la | kama saa|. 

Ticket,n. kibarua | vt-), kipande[vi-). 

Ticking, n. = Tiok (cover). 

Tickle, v. ‘ekenya, nyea; (amuse) 
chekesha, furahisha. 

Tickling, n. mnyco, kinyefu, kulee 
kenya 





TICKLISH 


Ticklish, a. (quarrelsome). -epesi, -a 
chuki; (difficult) -a hatari, -@ ma- 
shaka, 

Tidal, a. -2 Tide, fenyi Tide, n, 

Tide, n. maji kujaa na kupwa; 
(course) mwendo, mkondo. . Spring 
tides, damvua, maji makuu, Neap 
tides, maji mafu. 

v. Tide over a difficulty, s#o- 
nya kattka shidda. —. 

Tideless, a. pasi~o Tide, n. 

Tide-table, n. [hesabu ya saa ya ku- 
jaa na kupwa maji). 

Tide-waiter, n. karani [mwenyt kazi 
ya kungojea merikebu zijapo pote 
bandarini). 

Tideway, n. (mwendo wa Tide, pa- 
pitapo Tide}. 

Tidiness, n. kutengencka, utaratibu, 

Tidings, n. kabari, taarifu. 

Tidy, a. -lotengenea, taratibu, swaft, 
zuri. 








safidi. 

Tie, v. funga [kwa kamba, kitani, 
uzi, Stc. |, piga fundo; (join) unga- 
nisha, fungasa; (obstruct) funga, 
zuta ; (ina faggot) ifa; (in racing) 
-wa sawa sawa. 

n. kifungo, kiungo, fundo; 
(necktie) kitambaa cha | tepe ya) 
shingoni. 

Tier, n. fabaka | ma- |, safu, daraja. 

Tiffin, n. chakula cha mchana. 

Tiger, n. chui | kubwa la kihindi), 

Tight, a. -a kukaza, -kazo; (close) 
-stovuja maji, -stopisha hewa; 
(stretched) -/onyoshwa sana, -lio- 
kazana; (of money) ghalz. Be tight, 
thizki, kaza. 

Tighten, v. kaza, (neut.) kazana, 
kazika. 

Tigress, n. Tiger jike. 

Tile, n. (Zofali pana jembamba la 
kufunikia nyumba juu |). 

—— Vv. fia Tile, funika nyumba kwa 
Tiles. 

Tiling, n. jamzi ya Tiles. 

Till, n. kikasha | cha ndani ya meza), 
mtoto wa meza, mtoto wa kasha. 

— v. Zima. 





419 


v. tengeneza, weka sawa, takasa, |. 


TIME 


Till, conj. hatia, mpaka. 

Tillage, n. kilimo. 

Tiller, n. kana, gana; (cultivator) 
mkulima [wa-}|. Tiller rope, mji- 
ari [mi-), ujari. 

Tilt, v. | pigana kwa frasi na mikuke|); 
(raise,puton edge or side) zwamisha, 
kusha upande, (neut.) inama, jituka, 

n. mainamizi,kujifuka. ~ 

Timber, n. tft, mbau. 

a. -a mitt, -a mbau. 

Timbrel, n. k:g0ma, tari. 

Time, n. wakati, majira ; (duration) 
maisha; . (opportunity) mafasi ; 
(period, space of) muda, muhulla, 
kipindi, (short) kifambo; (leisure) 
Jaragha; (hour) saa; (life) mai- 
sha; (time of life, age) umri; 
(moment, chance) saa, First 
(second, &c.) time, marra ya kwa- 
nza | ya pili, &c.]. Time out of 
mind, ‘angu zamani sana. Times 
(ages), zamani. Times past, zama- 
ni za kale. Present time, zamani 
hist, siku hizi. (In arithmetic) 
three times two, mbili fi tatu. In 
time, halafu. Be in time, wah, 
diriki. Be in time! usichelewe ! 
What is the time? saangapi? At 
times, pana siku, pangine. Atthe 
times of, mwenyi. Forsome time, 
tangu hapo. For the time being, ' 
kwa muda kitambo, kwa wakati. 
From time immemorial, fangu za- 
mani sa kwanza. From time to 
time, pangine, marra kwa marra. 
In no time, marra moja. Keep 
time, enda sawa, piga sawasawa, 
Mark time, (military) (simama na 
kukanyagisha igen (pause) mgo- 
ja. Once upon a time, tapo kale. 
Run against time, (shindana peke 
yake, awezavyo upesi). Sometime - 
ago, hafo kale. Take time, Zaka 
(chukua |) wakati, It takes time, s¢ 
jambo la marra moja. Take your 
time, sz fanya haraka. 

——- v. (settle time of) chagua vema 
Saaya,amurusaaya; (observetime 
of) angaliawakati wa. Well timed, 
-a wakali uliofaa, heri, -a bahati, 

Ee2 








TIME-HONOURED 


Time-honoured, a. -eny? sifa kwa 
kukaa sana, -enyi aushi ya heshima. 

Timekeeper, n. mwenyi kuangalia 
[Auamuru,kuandika)wakati | muda 
wa kazi, saa, &c.|; (clock) saa. 

Timely, a. -4 wakati wa kufaa, -a 
kuja sawa, -a kufaa, -lipofaa, 

Timepiece, n. saa (clock). 

Time-server, n. mgeush?. 

Time-table, n. hesabu ya saa. 

Time-worn, a. -hakuu, -liochakaa. 

Timid, a. -oga, -epest kustushwa, 
enyi haya. 

Timidity, n. woga, haya. 

Timorous, a. -oga. 

Tin, n. datz, Atin, Tin vessel, kopo, 
kikopo, mkebe (mei-]. 

— v. tia bati, 

a. -a batt, 

Tincture, n. (maji ao mvinyo ulio- 
chovyeka dawa\; (small quantity) 
kivuli, kidogo. 

—— v. tia rangi; (mix) changanya ; 
(change) geuza. 

Tinder, n. (wétu vikavu vya hucho- 
chea moto). 

Tinfoil, n. | karafasi ya batt). 

Tinge, n. (colour) rangi; (small 
quantity) kivuli, kidogo. 

—— v. fsa rangt, geuza kidogo. 

Tingle, v. ona kinyefu. 

Tingling, n. mnyeo. 

Tinker, n. mfua bati. 

Tinkle, n. mlio wa kengele ndogo, 
mlio wa njuga. 

—— v. ia | kama kengele ndogo|. 

Tinsel, n. zarz, nguo ya kumetameta. 

-a Tinsel; (showy) -a 
urembo ; (unreal) -a ovyo, 

Tint, n. rangi. 

—- v, ta rangi. 

Tiny, a. kadogo, -dogo mno. 

Tip, n. (end) ncha, ktlele (vt-], ki- 
pande cha nchani; (present) ba- 
kshishi, zawadi, ada, 

v. tia nchani; (set on side) 
inamisha |inama| upande mmoja, 
weka upande |mshethali), tusha 
kidogo. ‘Tip over, pindua, pindu- 
kiza. 

Tippet, n. (vazi Ja begant). 





aa a. 





420 


TOAD 


Tipple, v. /ewa. 

Tipsy, a. -/evz. Get tipsy, sz/evya. 

Tiptoe, n. (kwa ncha za vidole vya 
miguu |), mzofafa. Stand on tiptoe, 
chuchumia. Be on tiptoe (of ex- 
pectation), kodolea, tazamia kwa 
Juhudi sana. 

Tip-top, n. upco, ukomo, ncha, kilele. 

bora. 

Tirade, n. maneno mengi ya juhudi, 
kupiga domo. 

Tire, n. pete (la chuma, la nje ya 
gurudumu). 

—- v. chosha, legesa, 

Tired, a. -chovu, -legeva. 

Tiresome, a. -a kuchosha, -a husu- 
mbua, -tirirt, -tukutu, 

Tissue, n. (nguo nyembamba sana ya 
hariri, nguo ya zari, kasabu |; (col- 
lection, series) jamii, mafuatano; 
(substance) kifu, nyama, mwili. 
A tissue of lies, uwongowongo 
mtupu. 

Tissue-paper, n. |karafasi nyemba- 
mba sana |). 

Titanic, a. -kubwa mno. 

Tithe, n. zaka, sehemu ya kumi; 
(ecclesiastical) 4odt ya Kanisa. 
Title, n. (address) aszwanz; (name) 

jinala heshima; (claim ,right) #aki. 

Titled, a. -enyz jina la heshima. 

Title-deed, n. | saf? ya kuthuletisha 
wenyeji |. 

Title-page, n. (ukarasa wa kwanza 
wa kitabu, wenyi anwani). 

Titmouse, n. (ndege ndogo sana}. 

Titter, v. jichekea, Janya kicheko. 

——n. kicheko |v:-|. 

Tittle-tattle, n. vijzneno, maongest. 

Titular, a. kwa jina tu. 

To, prep. 2a conj. kwa, katika, -ni, 
hatta ; (of purpose) #//#, [ae Sub- 
junct. Mood}; (in verbs) -sa, <a; 
(infin.) ku-. A place to fly to, ma- 
hali pa kukimbilia. To love, ku- 
penda. To a man, -ole fia. To 
and fro, kuko na kuko, kwenda na 
kurudi. A man to carry, miu wa 
kuchukua. He went to buy, aii- 
kwenda anunue | kununua). 

Toad, n. chura [vy-]. 


——— a 
. 


TOADSTOOL 


Toadstool, n. uyoga [ny-]. 

Toast, v. oka; (on a spit) danzka; 
(drink to health of) [Aeshimu kwa 
kunywea mvinyo, salamia kara- 
muns |. 

n. mkate uliookwa ; | mtu ao kitu 
ao jambo la kuheshimiwa kwa ku- 
nywea mvinyo karamuni, salamu 
ya karamuni). 

Tobacco, n. tumbako. 

Tobacconist, n. mwusa tumbako. 

Tobacco-pipe, n. kiko |zi-|. 

Tocsin,n. (| kengele ya kuonya hatari, 
kengele ya ishara |. 

To-day, n. leo, leo hivi, siku hii, 

Toddy, n. femdbo tamu, 

Toe, n. kidole cha mguu, kidole[vi-]. 

Toed, a. exyz Toes. 

Together, adv. pamoja, -ote, jamit, 
jumla; (with verbs, often) -ana. 
Weep together, /izaxa. Meet to- 
gether, kufana. Talk together, 
semezana. 

Toil, n. kasi, kazi ya taabu, kazi gu- 
mu; (net) wavu |ny-), mtego[mz-]. 

v. jitahidi, fanya kazi kwa 
bidii. 

Toilet, n. kuvaa mguo, kivao. 

Toilsome, a. -a kazi, -a taabu. 

Token, n. (sign) dalili, ishara, ala- 
ma; (pledge) amana; (of love) 
habba, 

Told, p. t. na pf. t. ya Tell. 

Tolerable, a. -4 kuvumilika; (in 
moderate degree) kadiri, wastani. 

Tolerably, adv. kadiri, si sana. 

Tolerance, n. kuchukuana, kuvumi- 
liana, kuachtilsana, 

Tolerant, 2. -2 Auvumilia, -a ku- 
chukuana. 

Tolerate, v. vumilia, stahimil:, chu- 
kuana na, 

Toleration, n. = Tolerance; (in re- 
ligion) | kuchukuana watu wa dint 
mbalimbali: |. 

Toll, n. ushuru, kodi; (of bell) ku- 








piga kengele polepole. 
-— v. piga (kengele) mojamoja 
[ polepole}. 


Toll-bar, Toll-gate, n. [m/ango pa 
kulipa kodi), 


421 


TOOTH 


Tomahawk, n. shoka la vita | kwa 
washenzi wa Amerika ya kaska- 
zini |. 

Tomato, n. (plant) manyanya |mi- |; 
(fruit) nyanya. 

Tomb, n. kaburi | ma-), ziara | ma-). 

Tombstone, n. jiwe la kaburi, jiwe 
4a ukumbusho, 

Tom-cat, n. paka ndume. 

Tome, n. gomba la chuo. 

To-morrow, n. kesho, 
to-morrow, kesho kutwa, 
day after, mzondo. 
after, mfondogoo.) 

Tomtit, n. |ndege ndogo sana|. 

Ton, n. | frasila settini na "nne|l. 

Tone, n. (sound) sauti, namna ya 
sauli; (manner, style) namna, gi- 
msi, tabia, hali. 

—— v. geuza. Tone down, zimua. 

Tongs, n. (smith’s) £oleo [ma-]; (fire- 
irons) kichocheo [v2-]. 

Tongue, n. u/imi | mdtmz]; (speech) 
usemi, kunena ; (language) /ugha, 
maneno; (of land) rasi; (kitu ki- 
takezacho, kama ulimi). Hold the 
tongue, nyamaza. “Give tongue, 
lia. 

Tongue-tied, a. -budu, -nyamavu. 

Tonic, a. (musical) -a sauzi, -a 
kuimba. A tonic (medicine), dawa 
ya kutia afya na nguvu. 

To-night, adv. usiku huu, usiku 
ujao. 

Tonnage, n. (ukubwa wa tumbo la 
jahazi, kadiri ya shehena |. 

Tonsil, n. (kifu cha kooni, kama 
kinundu|. 

Tonsure, n. kipara. 

Too, adv. mno kabisa, kupila kiasi, 
kupita ipaswavyo, kadiri isivyo- 
faa; (in addition) na, Zena, juu, 
zayidi. Be too much for, kuzia, 
lemea, shinda, zidi. 

Took, p. t. ya Take. 

Tool, n. samani, chombo |vy-), kt- 
pande|vi- |; (slave) mtumwa|wa-J. 

Tooth, n. (pl. Teeth) jino [meno]; 
(incisor) 2x0 la mbele; (molar) 
chego {ma-]; (eye-tooth) chonge. 
Show the teeth, oa meno. Go to 


Day after 
(Third 
Fourth day 


TOOTHACHE 


have a tooth out, enda kung'oa jino. 
Having lost a front tooth, -enyi 
pengo. Tooth and nail, kwa ju- 
hudi sana, A sweet tooth, kupenda 
matamu. In the teeth of, pasipo 
hofu ya, pasipo kuangalia, kwa 
kutharau, (=In spite of). 
Toothache, n. kuuma jino. 
Tooth-brush, n. (stick) msuaki 
(ai). 
'Poothed, a. -enyi meno. 
Toothless, a. pastp~o meno. 
Tooth-pick, n. kichochoro cha 
meno. 
Top, no. (highest part) «Sande wa 
juu, palipo juu, juu; (summit) 
kilele ny ncha ya juu; (highest 
degree) kipeo, upeo, kikomo cha 
Juu; (chief person) mfu wakwanza, 
mkuu, mtangulizi; (toy) pia; 
(cover) kifuniko, kipande cha juu. 
Top of the head, wéosz. On the 
top (of), juu [ya]. At the top of 
his voice, Awa kupaliza sauts sana. 
ia viatu virefu (vya kuja 
ut |. 
he v. (cover) funika juu; (sur- 
mount) fika juu; (surpass) pita; 


(rise above) znuka je nyanyuka. 


Topaz, n. [johart kama yakuli ya 
manjano |. 

Top-heavy, a. -stto kwa juu | kuliko 
chini). 


Topio, n. (yambo la kufikirika ao la 
kuandikiwa habari ao la kubisha- 
niwa maneno), jambo, habari. 

Topmost, a. -4 juu kabisa. 

Topographer, n. (mwenyi kujua 
Topography |. 

Topographical, a. -a Topography. 

Topography, n. maarifa ya hali 
(sabia, ginsi, &c.] ya mahali, ha- 
bari ya mahali, 

Topple (down or over), v. angusha, 
pindua, (neut.) anguka, pindu- 
ka. 

Topsy-turvy, adv. kwa kupinduka, 
kwa kipindu, kichwa chini. 

Torch, n. mwenge [mé-]. 

Tore, p. t. ya Tear, v. 

Torment, n. (pain) maumivu ma- 


422 


TOTAL 


baya, athabu, uchungu; (trouble) 
uthia, sumbuo, juhudi. 

Torment, v. 4a Torment, athib:- 
sha, uthi, Sc. 

Tormenting, 2. -a kutia Torment. 

Tormentor, n. (mwenyi kutia Tor- 
ment]. 

Torn, pf. t. ya Tear, v. 

Tornado, n, fufani kuu, kimbunga. 

Torpedo, n. (fish) (samaki yenyi 
kuumiza sana|; (engine of war) 
mtego wa manowari kama pipa 
lenyi baruli likitoswa chini na 
kupita chini ya maji). 

Torpid,a. kama -enyi usingizi, kama 
fu, -stoona wala kwenda, -stto. 

Torpidity, n. kuwa Torpid. 

Torpor, usingizi, usito, ufu. 

Torrent, n. zifo [mz-], maji ya 
ghdfala, maji mengi yakipita 
kasst ; (quantity) wingi. 

Torrid, a. -a hari sana, penyi jua 
kali. Torrid zone, (sehemu ya dunia 
papitapo jua kichwani halisi). 

Torsion, n. msokoto, (nguvu ya ku- 
Jifumua ust}. 

Torso, n. kiwiliwili, mfano wa 
kiwiliwili. 

Tortoise, n. kobe; (marine) ng'amba, 
kassa. 

Tortoise-shell, n. #g"amba. 

Tortuous, a. -4 misingo Mingi, -a 
kuzunguka, -a mapinds, 

Torture, n. athabu kali, maumivu 
makali, uchungu; (judicial) (£wa- 
thibisha watu vikali makusudi ku- 
wakirisha |. 

—— v. tia Torture; sumbua sana, 
tesa vibaya. 

Tory, Toryism,n. = Conservative, 
Conservatism. 

Toss, v. rusha juu, tupa, sukasnka, 
chafua; (of head) inswa ; (of ship) 
Janya mramma,; (of sea) chafuka. 
Toss up, dahatisha. Toes about (as 
in sickness), guagaa. 

kurusha, Sc. 

Tossing, n. (tama Toss, n.) msuko- 
suko, kufingirika, kugaagaa. 

Tost, = Tossed, p. t. ya Toss. 

Total, n. jumla, jamii. 


—_—— Nn. 


TOTAL | 423 


Total, a. -ofe, pia, jumla, jamit. 

Totality,n.(sum) 7e/a; (complete- 
ness) kuwa kamili, utimilivu. 

Totom, n. (vite vya kuonewa heshi- 
ma na kuabudiwa katika watu 
washenzi). 

Totemism, n. ibada ya Totem. 

Totter, v. Zikisika, tetemeka, pepa, 
pepesuka, levyalevya; (like an old 
man) kongoja. 

Tottering, a. -a hutthkiszka, &c. 

Touch, v. gusa; (reach) fikia; 
(concern) pasa; (affect) pendeza, 

- Stkittkisha, tia huruma | majuto, 
urathi, Sc.), vuta; (test) jaribia, 
onja. Touch on, nena kwa kupita, 
eleza kidogo. Touch up, (improve) 
tengeneza ;' (rouse) am sha. ‘Touch 
at, wastlia, tia nanga penyi, tua 
kwa. 

n. kugusa, &c.; (small amount) 
kidogo; (mode of handling) mkono. 
A touch of fever, homa kidogo. 
Sense of touch, kwona kwa kuyusa. 
Touch and go, atari kubwa, 
shidda sana. Be in touch with, 

“jua sana mambo ya. 

Touching, a. -a kutia huruma, 

prep. juz ya, kwa habari ya. 

Touch-paper, n. | karatasi ya shura 
yenyi kuwaka polepole |. 

Touch-stone, n. | kitu cha kuja 
ribia, cha kuhakikisha, cha kuthu- 
butisha|. 

Touchwood, n. zombombo(?), mti 
mkavu, | kitu cha kuwashia moto}. 

Touchy, a. -¢fesi kwa hasira, -a 
chukichuks, 

Tough, a. -gumu, -shupavu, thabiti. 

Toughen, v. fanya Tough. 

Toughness, a. kuwa Tough. 

Tour, n. matembest, mazunguko, sa- 
Jari ya kucheza. 

Tourist, n. [mtu wa kufanya Tour], 
mtembezi, mwenendezi, 

Tournament, n. mchezo wa vita. 

Tourniquet, n. | kitambaa cha ku" 
zuilia damu), kisongo. 

Tout, v. sapa. 

—n. mtu wa kusapa, mwangast, 
mtembezi. 








TRACHHA 


Tow, v. (chombo) vuta kwa kamba, 
fungasa. Take in tow, fungasa. 

— n. kitani. 

Toward, Towards, prep. kwa, 
kwenda kwa (upande wa); (in 
respect of) juu ya; (near) karibu 





ya. 

—— a. (handy, quick) -epesi, -eleke- 
fu; (fortunate) -a kufaa, -a bahati. 

Towel, n. kitambaa [cha kufutia 
uso, mikono, &C. |. 

Tower, n. mnara [mt-]; (fortified) 
ngome, boma. 

v. enda juu sana, simama. 

Towering, a. -4 kwenda juu sana. 

Tow-line, n. kamba ya kufungasa 
(chombo). 

Town, n. 2 (mi-). 

—— a.—-a mji, 





Town-clerk, n. mwandishi (karani): 


wa serkali. 
Town-crier, n. mjumbe wa serkali. 
Town-hall, n. jumba la serkali. 
Townsfolk, n. wafu wa mji, wakaa 
mjini, wenyeji. 


Township, n. mji na viunga 


vyake. 

Townsman, n. mtu wa mji, mwe- 
nyeji wa mji. My fellow towns- 
man, mwenzi wangu, WA Mji MmiNo- 
ya nami. 

Town-talk, n. “vumi, maneno ya 
wafu, habari za mjini, isemwavyo 
mjini, 

Toxicology, n. maarifa ya sumu. 

Toy, n. kipuzi, kitu cha kuchezea 
watoto, kifu hafifu, takataka. 

-— v. chezacheza. | 


Trace, n. dalilé; (track) nyayo; (of © 


thing crawling) wtamdaazi; (of 

thing dragged) mkokoto; (in har- 

ness) [wkanda mnene wa kuvutia 
gari). 

v. fuata kwa kuangalia nyayo, 
tafuta; (copy) fuasa halisi; 
(draw) piga sanamu ya, andika. 

Traceable, n. -a kuonekana, -a kuta- 
Jutikana. 

Tracery, n. [ ambo la mawe diri- 
shani|. 

Trachea, n. £00. 





TRACING 


Tracing, n. kufuatisha, kufuata; 
(copy) wakili, mfano. 

Track, n. 2/:a, mwendo; (footsteps) 
nyayo, utanibaast; (of dragging) 
mkokoto. 

Trackless, a. pastpo njia, -stoendeka. 

Tract, n. (of country) eneo, inchi, 
Jimbo; (of time) muda, muhulla ; 
(booklet) jusuu, chuo kidogo. 

Tractability, n. #f:2, ufulivu, usi- 
kizi. 

Tractable, a. -a kutii, -fulivu. 

Traction, n. kukokota. 

Traction-engine, n. (gari la moshi 
la kukokota mizigo |. 

Trade, n. dzashara; (employment) 
kazi, uchumi, shughuli; (men of 
same trade) (watu wenyi kazi 
moja fullant’. 

v. fanya biashara, tafuta fa- 
yida. 

Trader, n. mfanyi biashara [wa-], 
mchuruzi, mbazazi. 

Tradesman, n. = Trader. 

Trades-people, n. wafu wa bia- 
shara. 

Trades-union, n. (chama ya watu 
wenyi kazi moja). 

Trade-winds, n. | pepo sa kuvuma 
dayima sawasawa |. 

Trading, n. dzashara. 

—— a. -a biashara. 

Tradition, n. (mapokeo, mazoeo, 
mafundisho yaliyotokea zamani); 
(handing on) kupokezanya. 

Traditional, a. -a Tradition. 

Traduce, v. stngisia, tusha, nenea, 

| umbua. 

Traffic, n. biashara, ubazast, kupe- 
leka bithaa huko na huko, kubadili- 
shana mali. 

v. fanya biashara, Sc, 

Tragedian, n. (mcheza Tragedy, 
mwandikaji wa Tragedy |. 

Tragedy, n. [Drama yenyi habari 
za hofu na huzuni); (disaster) ja- 
mbo la kutisha, sikitiko, msiba. 

Tragic, Tragical, a. -a kufisha, -a 
hofu na huzuni, -a mauti, -a 
msiba. 

Trail, n. zzyayo, utambaazi, mkokoto; 








424 


TRANGUILLIZE 


Si (kama mkia); (line traced ) 

mfuo, safu; (path) njia. 

Trail, v. Tine chini, (neut.) koko- 
teka. 

Train, v. fundisha, lea, ongoza; 
(animals) fuga; (plants) otesha, 
tengeneza. 

—— n (vazi refu la kukokoteka chini); 
(attendants) maandami, wafuasi ; 
(procession) #afuatano, watu wa- 
hktandamana ; (of railway) magari; 
(process) mwendo, kazi, njia, ufu- 
lezo. 

Train-bearer, n. [mtumishi wa ku- 
chukua vazi refu kwa nyuma|. 

Trainer, n. mkufunzi, mlezi; (of 
animals) mfuga nyama. 

Training, n. (of mind) malezi, 
mafundisho; (study) mfaala, ku- 
soma; (of body) (kuzoelea kazi 
gumu ao mchezo wa bidii ; (of ani- 
mals) mfugo. 

Train-oil, n. (mafuta ya nyangu- 
mi 


Trait, n. fofauti, dalili, onyo | ma-). 

Traitor, n. khaini, mpenyezi | wa-|, 
mdanganya. 

Traitorous, a. -4 Traitor. 

Traitress, n. Traitor wa kike, 

Trajectory, n. (njia ya kitu kitu- 
pwacho kipitavyo hewani, njia ya 
mutrengo |. 

Tramcar, Tram, n. | gari la kupita 
njiani juu ya Vyuma |. 

Trammel, n. kizuio, kifungo. 

v. zuia, tattza, tatantsha. 

Tramp,n. mshindo|wakukanyagisha 
miguu |; (journey) safari; (beggar) 
mwombaji | wa- |. 

v. safiri, enda kwa miguu, 
zungukazunguka. 

Trample, v. kanyaga, finyanga, vu- 
nja kwa miguu; (despise) /karau. 

Tramway, Tram-road, n. (njia ya 
vyuma ya kupishia gart|. 

Trance, n. kusimia, kupatwa, kama 
usingizi, kuota. 

Tranquil, a. -/u/svu, -a raha; (sea) 
-a shwari. 

Tranquillity, n. #fulivu, raka. 

Tranguillize, v. /uliza, sterehisha. 








TRANSACT 


Transact, v. /enda [shughuli|, fanya, 
maliza. i 

Transaction, n. jambo (la kufanyi- 
ka), shughuli.” L any 

Transatlantic, a. -a ng'ambo ya pili 
ya Atlantic Ocean, -a kupita ka- 
lika Atlantic Ocean. 

Transcend, v. p:li/ta mbali. 

Transcendent, a. dora sana. 

Transcendental, a. -@ Transcen- 
dentalism, -a kufita akili, -a 
Jumbo. 

Transcendentalism, n. | kujua kwa 
akili tupu pasipo kuona wala ku- 

jaribia |, fikara gumu, fumbo la 
mawazo, 

Transcendentalist, n. 

" Transcendentalism. 

Transcribe, v. fuatisha, nakili. 

Transcript, n. nakulu, mfano. 

Transcription, n. kufuatisha, na- 
hulu. 

Transept, n. (upande wa kanisa, 
ulokezapo kwa kuume na kwa ku- 
shoto, pande la kanisa). 

Transfer, v. pisha, hamisha, jongeza 
pangine, geuza, toa. 

n. kupisha, kuloa, &c.; [mtu 
ao kitu kilichopiskwa, &c.]. 

Transferable, a. -2 kubadilishwa. 

Transference, n. kupisha, kupita, 
Sc. 

Transfiguration, n. kugeuza, kuge- 
uka, ugeuzi, ugeuko. 

Transfigure, v. geuza, badilisha. 

Transfix,v.choma | kwa mkukt, &c.}; 
kama kuchoma | kwa hofu, huzuni, 
&c.], ta bumbuazi, shangaza, fa- 
thatsha, stusha. 

Transform, v. geuza, badilisha. 

Transformation, n. ugeuzi, kugeuka. 

Transfuse, v. mimina, pisha, penye- 
sha, nywesha. 

Transfusion, n. kumimina, kumi- 
mintka, &c. (Taz. Transfuse). 
Transgress, v. kosa, kosea, haltfu, 

vunja, asi. 

Transgression, n. kosa [ma-], tha- 
mbt, uhalifu, uasi | ma- |). 

Transgressor, n. mkosaji, 8&c. 

Transient, a. -a kupita, -siotshé. 


nite wa 





425 


TRANSPORTATION 


Transit, n. kupita, kupisha; (of 
stars, &c.) Aupitana nyota. 

Transition, n. kupita, kugeuka. 

Transitive, a. (in gram.) | Verb zsz- 
yotumtka illa pamoja na Object}. 

Transitory, a. -a kupita, -a kitambo. 

Translate, v. fasiri, tafsiri, geuza 
lugha ngine; (transfer) weka [chu- 
kua) pangine. 

Translation, n. kufasiri, tafsiri, Sc. 

Transliterate, v. [andika kwa 
harufu zingine). 

Translucent, a. -4 kupenya nuru, 
-a kuona. 

Transmarine, a. -4 ngambo ya 
bahari, -a kwenda ng'ambo ya 
bahari, 

Transmigrate, v. kama. 

Transmigration, n. kukama, kuge- 
uka hali ngine. 

Transmigratory, a. -a kuhama. 

Transmission, n. kupisha. 

Transmit, v. pisha, peleka. 

Transmutable, a. -a kugeuka. 

Transmutation, n. ugeuzi. 

Transmute, v. geuza. 

Transom, n, kizinyifi cha juu. 

Transparency, n. al: ya kuwa 
Transparent ; (picture) (sanamu 
ya kuonekana kwa taa|. 

Transparent, a. -a@ kuona, -a kupe- 
nya nuru, -a kuonya kwa pili, -a 
kung'aa kwa pili ; (clear, obvious) 
wazi, baini, thahtrt. 

Transpire, v. (angaa, bainika, julika. 

Transplant, v. panda pangine, pa- 
ndikia ; (remove) hamitsha. 

Transplantation, n. kupanda pangi- 
ne, Sc. 

Transport, n. uchukuzi, uhamal:; 
(excess of joy, Sc.) furaha kubwa, 
kipindi (cha furaha, hofu, ajabu, 
&c.]; (transfer) kusafirisha | mali 
ao watu|; (ship) [melt ya kuchu- 
kua asikari na vitu vyao|. 

v. chukua, safirisha, peleka; 
(of criminals, &c.) kamisha, chu- 
kulia mbali; (excite violently) fa- 
thaisha, poteza akili. 

Transportation, n. kuchukua, ku- 
chukulika, &c., uhamisho, 





TRANSPOSE 426 


TRENCH 


Transpose, v. badilisha [mahal,| Treadmill, n. (shinikizo la kuka- 


sauti, &c. |. 

Transposition, n. kubadilisha, ku- 
badilika, 

Trans-ship, v. badili |hawili |) cho- 
mbo | merikebu |, badilisha shehena. 

Trans-shipment, n. kubadili | kuha- 
wili) chombo, Sc. 

Transubstantiation, n. (kugeuka 
asili ya mkate na mvinyo kuwa 
haswa asili ya mwili na damu 
ya Isa Masiya, katika Usharika 
Mtakatifu (Holy Communion) J. 

Transverse, a. -2 kukingama. 

Trap, .n. mtego (ms- |; (spring) mia- 
mbo [mt-]; (trick, device) hila; 
(kind of stone) | jiwe gumu jeusi). 

—— V. fega, nasa. 

Trap-door, n. (mlango wa sakafuni, 
wa kuinuliwa juu, si wa kwenda 
upande, ukifunguka). 

Trapeze, n. pembea. 

Trapezium, n. (sanamu ya mistari 
minne yote isiyo sawa wala kupa- 
mbana|. 

Trappings, n. matandiko [ ya frasi, 
&c.], mapambo ya fahari, mavalio. 

Trash, n. zaka, ovyo, upusi, mawe. 

Trashy, a. -a ovyo, -nyangdlska, 

Travail, n. ufungu wa kusaa. 

v. shikwa na utungu. 

Travel, n. safari, mwenao, 

—— v. safiri, pita, enda. 

Traveller, n. msafiri [wa-]. 

Traverse, v. (cross) kingama; (travel 
over) fitia; (contradict) kanya. 

Travesty, n. mwigo, thikaka. 

v. zga vibaya. , 

Trawl, v. [vua samaki kwa chombo 
na kukokota wavu chini). 

Trawler, n. (chombo cha uvuvi). 

Tray, n. simia | ma-), sahani, kombe. 

Treacherous, a. -danganyifu,-janja, 
-a khaint, -a hila, 

Treachery,n.udanganyifu,hila, Sc. 

Treacle, n. asali ya miwa. 

Tread, v.(p. t. Trod, pf.t. Trodden) 
kanyaga, pigiha miguu chini, 
enda. 








— n. kukanyaga, mshindo wa 
mguu, hatua. 





(penal labour) kazi ya 
High 


nyaga ; 
athabu). 

Treason, n. uhalifu, maasi, 
treason, kumwasi mfalme. 

Treasonable, a. -halifu, Sc. 

Treasure, n. Aasina, funu, azizi, 
malt. 

Treasurer, 0. mfunza hazina, karani 
wa kulinda fetha. 

Treasurership,n.ktazi ya Treasurer. 

Treasure-trove, n. [malz iliyovu- 
mbulika chini), dafina. 

Treasury, n. nyumba ya hazina, 
bet tl mali; (public funds) made ya 
serkali. 

Treat, v. Zendea; (explain) elesa; 
(entertain) karibisha, lisha ; (attend 
as doctor) Zia dawa, uguza. Be 
(medically) treated, a/zkwa. 

—— n. (feast) karamu; (pleasure) 
jambo la furaha, mapendezi. 

Treatise, n. jusuxu, kitabu kidogo. 

Treatment, n. 4utenda, kutendewa, 
mwamale; (medical) dawa, kazi 
ya mganga. Be under treatment, 
alikwa. 

Treaty, n. mapatano, mkataba. 

Treble, n. [sauté nyembamba ya wa- 
toto ao waanake wakiimba |. 

v. fanya | fanyiza] marra tatu. 

Tree, n. mitt ars Up a tree (in 
doubt), katika mashaka. 

—— a. -a mili, -a kupanda |-a ku- 
kaa | juu ya mti. 

Trellis, n. (papi ao fito zikikinga- 
mana, kama wavu, kama kimia, 
lakini ya mtt). Trellis-work screen, 
(indoor) k:wambasacha papi | fito); 
(outdoor) wa wa papi | fito). 

Tremble, v. Zetema, tetemeka, tiki- 
sika. 

Tremendous, a. -a hofu, -a kutisha, 
-kubwa mno, -ingt ajabu. 

Tremor, n. ufelemo, tetemeko (ma-), 
utukuto. 

Tremulous, a. -a kulelema, Sc. 
(Zaz. Tremble). 

Trench, n, handaki, ufuo [ fuo), 
shimo (ma-), genge; (for founda- 
tion) msinji |(mi-j. 


TRENCH 


Trench, v. Trench on, jifwalia 
nussu, katia, punguza, iba mpaka 
wa. 

Trenchant, a. -kaft, -a kukata ma- 
neno, -a tamma. 

Trencher, n. (for mortar, &c.) chano 
kuyanoji (large plate) kombe, sa- 

ani, 

Trepan, Trephine, v. (msumeno 
mdogo wa kupetemana|. 

Trepidation, n. fetemeko, fathaa, 
hofu, kuhangaika. 

Trespass, n. kosa [ma-], uhalifu; 
kukanyaga shamba la watu, 

v. kanyaga shamba la watu; 
(pass bounds, annoy) pita kiasi, 
sumbua; (ask too much) zakia 
-2ngi. . 

Trespass-offering, n. (sadaka kwa 
ajili ya thambi, sadaka ya kupata- 
nisha). 

Tress, n. ushungi, msongo, msokoto 
wa nyele. 

Tressel, n. fegemeo la meza Uenyi 
matendegu matatu ao manne). 

Triad, n. | vitu vitatu pamoja, kama 
kitu kimoja |. 

Trial, n. majaribu, maonji ; (legal) 
hukumu ; (competition) mashi- 
ndano; (trouble) Zaabu, shidda, 
kinga. 

Triangle, n. (sanamu yenyi pembe 
zatu |, , 

Triangular, a. -a Triangle, kama 
Triangle. 

Triangulation, n. (kupima kwa 
kutumia Triangle}. 

Tribal, a. -a Tribe. 
nembo. 

Tribe, n. kabila ; (large) taifa | ma- ji 
(kind) aina, ginsi, Of what tri 
are you? mfu gani wewe? 

Tribulation, n. faabu, hamu, ma- 
teso, misiba, huzuni. 

Tribunal, n. baraza ya kathi, korti. 

Tribune, n. mimbara, dungu, uli- 
ngo; (officer) [mtu mkubwa kwa 
Warumi zamani). 

Tributary, a. -2 kulipa kodi, -a 
chini, -a kuleta msaada. Tributary 
streams, vijzfo, watoto wa mito. 





Tribal mark, 


427 


TRINITARIAN 


Tribute, n. #shuru, kodi; (offering) 
sadaka. 

Trice, n. Ina trice, marra moja. 

Trick, Trickery, n. Ada, kitimbi, 
madanganya; (conjuring) kiini 
macho, masinga umbo, mizungu, 
miujiza. 

v. punja, danganya. Be tricked 
out, zambwa. 

Trickish, a. -2 hila, &c. 

Trickle, v. tirtrika. 

Tricolour, n. (bendera ya Wafransa 
ya rangi tatu, nyekundu, nyeupe, 
Samawt |. 

Trident, n. (chusa chenyi ncha tatu, 
mkuke wa vyembe vitatu). 

Tridentine, a. [-a mkutano wa Trent 
A.D. 1545). 

Triennial, a. -a killa mwaka wa 
tatu. 

Trifle, n. jambo hafifu, kitu kisicho 
thamani, kama si kitu, kidogo, 
taka. 

—— v. chezacheza, pusa. 

Trifling, a. hafi/u, -pumbafu, -dogo. 

Trigger, n. slambo (mi-| wa bu- 
nduki. 

Trigonometrical, n. 
metry. 

Trigonometry, n. (elimu ya pembe 
na mistari ya Triangle). 

Trilateral, a. -a mistart mitatu. 

Trilingual, a. -a lugha tate. 

Triliteral, a. -2 karufu tatu. 

Trill, v. [tetemesha sauti katika 
kuimba), piga vigelegele. 

——n. | kutetemeka sautt), kigelegele. 





-2 Trigono- 


| Trillion, n. (million f million Af mil- 


lion, 1,000,000,000,000,000,000 ]. 

Trim, a. -Jiotengeneka, -2urt, tara- 
tibu. 

—— n. matengeneo, mapambo ; (con- 
dition) kadi. 

v. Zengeneza, pamba, kata; 
(plants) chenga; (vegetables) cha: 
mbua; (sail) rausz. 

Trimmer, n, mgeusi, 

Trimming, n. (ornament) mapambo ; 
(time-serving) kugeuka. 

Trinitarian, n. (mwenyi kuamini 
kwa Trinity ya kimasihiya|. 





TRINITY 


Trinity, n. statu, tatu pamoja; 
(God) | Muungu aliye asili moja 
na nafsi tatu, Utatu Mtakati, uu), 

Trinket, n. (kipambo kidogo kizuri 
cha thamani). 

Trio, n. watatu pamoja ; (in music) 
uimbo wa watu watatu pamoja. 
Trip, v. (enda mbio kwa hatua ndogo), 
kimbia ; (stumble) kwaa, kwaza ; 
(err) kosa. Trip up, kwaza, kwa- 

misha, (neut.) jikwaa. 

—— n. safari ndogo, matembezi. 

Tripartite, a. -4 sehemu tatu. 

Tripe, n. mafumbo | kwa kupikwa|. 

Triple, a. -a@ marra tafu, -a -tatu 
pamoja. 

v. sidisha marra tatu. 

Triplet, n. (vetu vitatu pamoja). 

Triplicate, n. makulu ya tafu. 

Tripod, n. kili (meza, &c.] cha 
miguu mitatu; (kitchen) meko, 
mafya, mafiga. 

Tripos, n. (kutazamiwa elimu ya 
kuhesabu na vingine kwa Cam- 
bridge (mji wa Ingereza) |). 

Trireme, n. (chombo chenyi makasia 
mengi safu tatu kwa zamani za 
kale), 

Trisect, v. (kala vipande vitatu 
vilivyo sawa |. 

Trisection, n. (kukata (kukatika) 
vipande vitatu |. 

Trisyllable,n. (neno lenyi Byllables 
tatu|, 

Trite, a. -ligjulika sana, baridi, 
-dufu, ovyo. 

Triturate, v. fikicha, tua, ponda, 
saga. 

Trituration, n: kufikicha, &c, 

Triumph, n. shangwe, furaha kuu ; 
(success) kushinda, kufanikiwa, 
kushangilia. Shouts of triumph, 
vigelegele, shangwe. Have (enjoy) 
a triumph, shangiliwa, pokewa 
kwa shangwe na vigelegele baada 
ya vita. 

—— v. shangilia ; (succeed) shinda ; 
(boast) jivuna [juu ya adui), 
simanga. 

Triumphal, Triumphant, a. -a 
shangwe, -a kushinda,-a vigelegele. 





428 


TROW 


Triune, a. (Muungu) mmoja kw 
nafsi tatu, | mtatu ?). 

Trivet, n. (kipande chenyi miguu 
mitatu |. 

Trivial, a. -a szku sole, -a@ ovyo, 
bariads, hafifu. 

Triviality, n. shafifu, upuzi. 

Trod, p. t. Trodden, pf. t. ya 
Tread, v. 

Troglodyte, n. miaapaangont [wa-]. 

Troll, v. amba ; (in fishing) vwa sa- 
maki (kwa kutupa na kuvuta 
chambo|. 

Trombone, n. panda |yenyi sauli 
nene sana|. 

Troop, n. kundi (ma- |), jeshi [ma-], 
kikosi (cha asikari wapanda frasi |. 

v. enda -ings pamoja, enda kwa 
kusongana. 

Trooper, n. astkari mpanda frasi. 

Trope,n.| eno litumikalo kwa mjano, 
st kwa maana yake halisi, kama 
Jumbo), mfano wa maneno, mithali. 

Trophy, n. ukumbusho wa kushinda 
adui, kumbukumbu. 

Tropical, a. -¢ Tropics; -a Trope. 

Tropics, n.[sehentuyaduntapapttapo 
jua kichwani halisi, inchi zilizo 
chini ya jua, inchi za hari). 

Trot, n. (of horse) mashindo; (of 
ass) matiti; (of person) [mwendo 
wa mtoto mdogo|. 

—— v. enda kwa Trot. 

Troth, n. wel, amini, ahadi. 

Troubadour, n. (mfunga mashairi 
zamani kwa Ufransa\. 

Trouble, n. uthia, taabu, mashaka, 
kusumbuka. 

—— v. uthi, sumbua, pekecha. 

Troublesome, a. -a uthia, -tukulu, 
&c. 

Troublous, a. -a mambo, -a taabu. 

Trough, n. (chombo kirefu wazi nda- 
24); (trench) #fuo[ms-], handaki, 
mfambi [ws-]; (valley) bonde. 

Trousers, n, soruali. 

Trousseau, n. |vipambo na akila 
ya bibi harust). 

Trout, n. (samaki nzuri ya mitont 
Ulaya|. 

Trow, V. /4a, ona. 





TROWEL 


Trowel, n. (mason’s) mwiko (mi- |. 

Troy-weight, n. (kipimo cha wafua 
thahabu na fetha). 

Truant, n. moro |wa-|. Play the 
truant, | watoto| toroka. 

Truce, n. mapatano ya kitambo, 
amani kwa muda. 

Truck, n. gurt dogo (la kuchukua 
misigo). 

Truckle (to), v. sithtli kwa, situsha 
mbele ya, jipendekeza kwa, shika 
miguu ya. 

Truculence, n. #kali, hasira, 

Truculent, a. -kali, -a hasira. 

True, a. kweli, -a kweli, -a hakika; 
(trusty) amini; (exact) kalisi; 
(equal) sawa; (just) -a kaki. Be 
trueto, shika, fuata, ganda,ambalta, 
$8 acha. 

Truism, n. (neno la kukubalika na 
watu wote kuwa kweli pasipo 
shaka), neno la hakika; (plati- 
tude) neno baridi. 

Truly, adv. kweli, kwa kweli, Sc. 

Trump, n. karata ya kushinda |ka- 
lika mchezo wa karata); (generous 
person) miu mzuri, 

—v. Trump up, fanya kwa uwo- 
ngo, tunga, zua. 

Trumpery, n. mambo ya ovyo, uwo- 
ngo, takataka. 

a, -a ovyo, hafifu. 

Trumpet, n. panda, baragumu, 

Trumpeter, n. mpiga panda, ta- 
rumpeta, 

Truncate, v. kata, fupisha. 

Truncheon, n. ibarango [vi-), 
gongo (| ma- |, rungu [ma-]. 

Trundle, v. fingirisha, fingirika, 

Trunk, n. (of tree) shina (ma-), 
jiti (ma-|; (stump) siki, kisiki, 
jili | ma- |; (cut down) gogo [ma-]; 
(body) kiwiliwili ; (of elephant) 
mkono |mi-); (box) kasha | ma-), 
sanduku ; (main part) sehemu kuu, 
asili. 

Trunk-line, n. njia kuu | ya magari 

a moshi), 

Truss,n. (bundle) fungu, mzigo; 
(surgical) mshipi, mfuko ; (of roof) 
mkingiko (?). 





429 


TUMBLE 


Truss, v. kunja, funga. 

Trust, n. (faith, belief) tumaini, ima- 
i; (faithfulness) kaki, amini; 
(pledge, deposit) amana, agizo, ra- 
hani; (company) kampani. 

—— Vv. amini, aminia; (entrust) 
antnisha; (be confident) ‘xmazns, 

jetea, tuma:. 

Trustee, n. mthamini (wa-). Act 
as trustee for, skzka malt ya. 

Trustful, a. -2 kuamini. 

Trustworthy, Trusty, a. amini, 
-aminifa, thabiti, hodari, 

Truth, n. (fact) kweli, hakika; 
(statement) kanuni yenyi kakika, 
maneno ya kweli; (deed) kaki. 

Truthful, a. -a kweli, amint, -semi 
kweli, 

Truthfulness, n. ukweli, usadiki. 

Try, v. jaribu, jaribia, jitahidi, toa 
bidii; (judge by law) kukumu; 
(test, examine) Aakikia, angalia, 
tafutia, hoji, onja. Try on (clothes, 
&c.), linga. 

n. sarthu [ma-]. 

Trying, a. -a kujartbia; (oppressive) 
-a kulemea, -sito, -kalt, -a kusu- 
mbua. 

Tub, n. pipa [ma-]. 

Tube, Tubing, n. (= Pipe) mwanzi 
[m3-], kama mwanzi, mrija. 

Tuber, n. kiazi (vi-]. 

Tubercle, n. kinundu, kipele. 

Tubular, 2. -4 Tube, sama Tube. 

Tuck, v. kunja, finya, fyata; (fold 
up, put up) fufika, weka. Tuck 
up a loin-cloth, piga ubinda. 

—— n. finyo | ma-|, kunjo | ma-}. 

Tuesday, n. jumaa’nne. 

Tuft, n. kishungi, kishada. A tuft 
of grass, &c., kichungu. 

Tug, v. vuta (kokota) kwa bidii, 
vuta kwa kishindoshindo, vuta- 


vula, 
—— n. bidii ya kuvuta, kishindo. 
Tuition, n. malest, mafundisho. 
Tumble, v. (down) anguka ; (into) 
tumbukia ; (over) pinduka; (about) 
Jifingirisha, jitapatapa; (disar- 
range) chafua, tia fujo; (cause to 
fall) angusha, tumbukiza, pindua ; 





TUMBLER 430 


TURN 


(throw somersaults) cheza kifwa- | Turkey-stone, n. 4700. 


ngomba, 


Turmeric, n. manjano. 


Tumbler, n. (glass) d¢/aurz; (small | Turmoil, n. makelele, masumbuo, 


moving part) kipande (ndani ya 


machafuko, uthia. 


kufuli ao kitasa |); (acrobat) mpiga | Turn, v. zungusha, geusa, pindua, 


kitwangomba, mpiga pindu. 

Tumid, a. -a2 kuvimba. 

Tumour, n. 4ivimbe, uvimbe (ma-], 
fest. 

Tumult, n. makelele, uthia, fitina, 
machafuko, mashindano. 

Tumultuous, a. -4 Tumult, -a ku- 
chafuka, 

Tumulus, n. kisugulu [vi-], fungu 
[ma-]. . 

Tun, n. pipa kubwa | ma- |. 

Tune, n. [ saute, mafuatano ya saute 
katika kuimba ao kupiga ngoma), 
ulinganifu wa sauti, utaratibu. 

v. linganya (kinanda, &c.], 
liza wema. 

Tuneful, a. -a kutoa sauti nzuri. 

Tunio, n. kanzu fupi, gwanda. 

Tuning-fork, n. | kipande chachuma, 
kama kiuma, chenyi kulia vizuri 
kikipigwa|). 

Tunnel, n. [stimo refu la kupenya 
ndani ao la kupita chini), shimo 
[ma-], tundu (| ma- |. 

—— v. fanya Tunnel, fukua chini. 

Turban, n. kilemba [vt-]; (cloth) 
utambi, tambi. 

Turbid, a. -enyt matope, takataka. 

Turbot, n. [samaki kubwa pana). 

Turbulence, n. makelele, jeurt, ma- 
chafuko, utukutu. 

Turbulent, a. -2 Turbulence. 

Tureen, n. (chungu cha kuttlia 

mchuzi). 

Turf, n. (majani meroro na udongo 
wake; (race-course) makali pa ku- 
shindania frasi ; (racing affairs) 
mambo na watu wa kushindanisha 
Jjrasi|. — 

Turfy, a. -a majani meroro. 

Turgid, a. -a kuvimba; (boastful) -a 
kujivuna, -a kiburi. 

Turgidity, n. hali ya kuvimba, Sc. 

Turkey, n. bafa la msinga (ma-|); 
(country) inchi ya Maturuki. ‘The 
Sultan of Turkey, Su/tani Rum. 








(neut.) zunguka, geuka, pinduka ; 
(with lathe) 4ereza; (sour, &c.) 
chacha, osesha; (stomach) cha- 
fua; (of age) pita kwa umri. 
Turn a cold shoulder to, Turn the 
back upon, ¢harau, geukia, -pa 
mgongo. ‘Turn a comer, sunguka, 
geuka; (pass a critical point) -wa 
hajambo, pona, faulu. Turn adrift, 
tupa, acha. Turn against, geuka 
adut wa. Turn the flank of, s4- 
nguka nyuma ya. Tuma penny 
by, fayidia kidogo. Turnaway, geu- 
ka, enda zake | zao, 8£:c.|; (dismiss) 
ondosha; (avert) geusia mbali, 
Turn down a lamp, shusha utambi. 
Turn inside out, fudua, fudtkisa. 
Turn off, (water, Sc.) zuia, funga, 
stba; (dismiss) ondoskha, ‘Turn on, 
(steam, Sc.) fungulia, stbua, 
Turn one’s hand to, shika kasi ya. 
Turn the head, (make crazy) poteza 
(rusha) akili. Turn tail, kimbia. 
Turn the edge of, ondoa | haribu | 
makali ya. Tum the scale, kafa 
neno. ‘Turn the tables, geusa ma- 
mbo pia, Turn over, pindua, 
Sudtkiza; (in mind) fikiri. Turn 
over and over (somersaults), #2- 
nduka, Turn over a new leaf, 
tulia, jtrudta. Turn round, s4- 
ngusha, fingtrisha; (neut.) geuka, 
zinga, jisungua. Turn to advant- 
age or account, fayidi, chuma. 
Turn up, Zokea, tukia, suka; 
(a wick) chochea, pansa; (soil, 
&c.) fukua. Turn upon, rudia, 
rudishia, Tum upside down, fu- 
adtkisa, chafua, pindua. Turn out, 
(happen) fekelea, tokea; (dismiss) 
- ondosha; (of manufactures) fanyi- 
sa. Turn out well, fanikia. 
n. kusunguka, kusungusha, 
&c. (7as. Turn, v.); (curve, bend) 
pindi | ma-), kisingo, msingo; (re- 
volution) msunguko, mabadsli, ma- 


ya 


TURNCOAT 


geuzi, mapinduzi ; (succession) za- 
mu, mlimbiko (mi-|); (in games) 
mchezo |mit-); (mode of expres- 
sion, &c.) mamna, ginst. It is his 
turn to play, mchezo wake huyu. 
By turns, kwa zamu, kwa kupoke- 
zanya, kipokee. In tums, wa 
zamu, tarattbu. Do a good (bad) 
turn to, fendea mazuri | mabaya|. 
Take (go for) a turn, enda tembea. 
Serve a tum, faa. 

Turncoat, n. mkufuru |wa-), mki- 
mbizi, mgeuzi. 

Turner, n. mkeresa | wa-|. 

Turnery, n. stkereswazo. 

Turning, n. kuzunguka, mzunguko, 
pindi,mzingo ; (using lathe) ukerezo. 

Turning-point, n. (highest, furthest) 
upeo, kipeo, kikomo ; (place of turn- 
ing) pa kugeuka ; (decisive point) 
neno la kukata jambo, jambo kuu. 

Turnip, n. (mboga ya kizungu, kama 
Rogo). 

Turnkey, n. bawabu wa gereza. 

Turnpike, n. (mlango njiani patole- 
wapo kodi). 

Turnstile, n. (mlango mwembamba 
wa kupishia watu, si nyama)|. 

Turpentine, n. farbini, lerafini. 

'Purpitude, n. aibu, unyonge. 

Turquoise, n. feruzi. 

Turret, n. mnara [mi-), kinara 
[wz-]; (in man-of-war) | banda la 
chuma, lenyi mizinga|. A 

Turreted, a. -eny: Turret. 

Turtle, n. asa; (hawkshead) ng'a- 
mba; (dove) hua. 

Tusk, n. jino [meno]; (elephant’s) 
pembe, (large) pembe ya mtao, 
(middle-sized) 472, (small) 2a/a- 
sha; (of boar) upamba (2). 

Tutelage, n. malest, mafundisho, 
maongozi, ulinzt. 

Tutelar, a. -a kulinda, 

Tutor, n. mlest | mwanaume), mwa- 
limu. 

Tutorial, a. -a Tutor. 

Twaddle, n. upuzi, mapayo, mane- 
no, mawe. 

Twain,n. naa. (vitu vyo vyote viwili 
pamoja), wawslt, viwili, -wilt, 


431 


TWITTER 


Twang, n. mito [wa ust wa zeze ao 
upindi ukipigwa); (nasal) usemi 
wa puani. 

—— v. lita | kama upindi). 

Tweak, v. nyakua. 

Tweezers, n. £tkoleo. 

Twelfth, a. -a thenashara. 

Twelve, a. na n. thenashara, kumi 
na mbili. The Twelve, (mitume 
thenashara wa Isa Mastya). 

Twelvemonth, n. mwaka mmoja. 

Twentieth, a. -a asharint. 

Twenty, a. nan. asharint, 

Twice, adv. marra mbili. 

Twig, n. kitawi, kijiti |vi-). 

Twilight, n. | majilio ya nuru asst- 

bui, na maondokeo yake jioni), 
ukungu ; (dawn) ukungu wa alfa- 
jiri, mapambazuko, mchana mdogo ; 
(evening) k:s:kusiku,gisagiza, uku” 
ngu wa jiont, . 

Twin, n. pacha [ma-] ; (equal) sawa, 


mwenzi, mfano mmoja. Twin 
houses, nyumba pachapacha. 
Twine, v. songa, sokota; (make 


turns) sunguka, zinga, fanya mar 
pindi, 

——n. kifani. 

Twinge, n. umivu la ghdfala, ku- 
chomwa. 


‘| Twinkle, v. metameta, meremeta; 


(brighten) angaza. 

> Twinkling, n. kumeremeta, 
wangafu; (moment) dakika moja. 
In the twinkling of an eye, Awa 
ukope wa juu na chini, marra 
moja, kwa kupepesa jicho. 

Twirl, v. zungusha upesi kwa vi- 
dole; (go round) zungukazunguka; 
(twist) sokofasokota. 

Twist, v. (writhe) songa, nyonga ; 
(plait) sokota, suka; (strain) fofo- 
toa, stusha; (distort) geuza, potoa, 
vuta. | 

—— n. pindi | ma- |), mageuzi. 

Twit, v. kumbusha makosa, tusha, 
chokoza, shutumu, suta. 

Twitch, v. nyakua, twaa ghdfala, 

—n. mvuto |finyo| la ghdfala, 
kituko, kipindi. 

Twitter, v. /ia | kama ndege mdogo). 





TWITTER 


Twitter, Twittering, n. mlio [wa 
ndege madogo |. 

Two, n. naa. pili, -bili, -wili. Two 
and two, wawili wawili (mbili 
mbili, &c. |, jozi. Puttwoand two 
together, exenza mambo. 

Two-edged, a. -kali kuwili. 

Twofold, a. -a marra mbili, maru- 
dufu, 

Tympanum, n. kiwambo | cha sikio|. 

Type, n. (printing) chapa [ma-]; 
(emblem) mfano, kifani, methali, 
tshara; (kind) aina, ginsi, namna ; 
(ideal) kifu kamili, kipeo, kitu cha 
namna haswa. 

Type-writer,n. (chombo cha kuandi- 
ka kwa chapa). 

Type-writing, n. (mwandiko wa 
chapa). 

Typhoid, a. kama Typhus. 

Typhoon, n. Zufano kuu, kimbunga. 

Typhus, n. [oma mbaya ya matu- 
mboni |. 

Typify, v. -wa mfano wa. 

Typographical, a.-4 Typography. 

Typography, n. maarifa ya kupiga 
chapa, matumizi ya chapa. 

Tyrannical, a. -a thulumu, Sc. 

Tyrannize, v. thulumu, onea. 

Tyranny, n.[uoneawatu burre past- 
po haki), uthalimu, kupiga ubwa- 
na, ukali, ukorofi; (despotism) 
utawala wa mtu mmoja, utawala 
wa sultant mihalimu. 

Tyrant, n. mthalimu, mjeuri, msha- 
rt; (despot) sultant |mwenyi 
nguvu yole peke yake), sultani 
mkorofi. 

Tyro,n. mwanafunzi, mjinga | wa-). 


U. 


Ubiquitous, a. -enyz: Ubiquity. 
Ubiquity, n. |kuwapo mahali pote ao 
mahali pengi sana, kuenea pote). 

Udder, n. kiwele. 

Ugliness, n. baya [wa uso, umbo, 
sura), -a kuchukiza macho, 

Ugly, a. -baya, -a kuchukiza. He is 
ugly, hana uso. 


¢ 
” 
aere 


432 


UNAVOIDABLE 


Ulcer, n. donda | ma-), kidonda [vi-]; 
(slow, creeping) fambaasi. 

Uleerate, v. fanya 

Ulceration, n. madonda. 

Ulcerous, a. -a madonda. 

Ulterior, a. -a nyuma, -a baadaye, 
-a zayidi ; (undisclosed) -a sérz, -a 
moyoni. 

Ultimate, a. -4 mwisho, -a kwanza, 
-a asili. Ultimate cause, chanzo, 
asili. 

Ultimatum, n. mwisho, neno la 
mwisho (la tamma), kukata ma- 
neno. 

Ultra, a. (of place) -a mbele, -a nje, 
-a upande wa pilt ; (successive) -a 
kupita kiasi, -a mno. 

Ultramarine, n. (rangi ya samawi 
nzuri sana). 

Ultramontane, a. -4 Ultramonta- 
nism, 

Ultramontanism, n. [ kusema,“ asko- 
fu wa Rumi ndiye haswa mkuu na 
mtawala Kanisa lote la kimasihiya 
peke yake "|. 

Umbilical, a. -a kitovu. 

Umbrage, n. wwivu,chuki, uchungu. 

Umbrella, n. mwavuli |mi-), dapo 
[ma-]. 

Umpire, n. mwamuzi [wa-]. 

Un-, (mwanzoni pa maneno mengi, 
maana yake | si. 

Unable (Be), v. s? weza, st -wa na 
nguvu. 

Unaccountable, a. -szolambulikana, 
-a ajabu sana. 

Unaffected, a. (sincere) -a kweli; 
(unchanged) -stagexswa, -stoona. 
Unalloyed, a. safi, -a kweli, ha- 

list, -stogho shiwa. 

Unanimity, n. kuwa Unanimous. 

Unanimous, a. -enyi shauri moja, 
-lokubahika na wote, -a wote pa- 
moja. 

Unanswerable, a. -stokantkana, 

Unassuming, a. -nyenyekevu, -syo- 
nge, -enyt haya. 

Unavailing, a. -stofaa, si -enyi njia, 
-a burre. 

Unavoidable, a. -stoepeka, -a fara- 
tht, 


UNAWARES 


Unawares, adv. ghdfala, pasipotha- 
niwa, kwa siri. 

Unbar, v. 

Unbecoming, a. st wajibu, si -zuri, 
-siofaa. 

Unbelief, n. kutoamini, kutokuwa 
na imani, ukafiri. 

Unbeliever, n. asiyesadiki, mwenyi 
mashaka mengi, kafiri | ma- |). 

Unbelieving, a.-a Unbeliever. 

Unbend, v. (p.t. na pf. t. Unbent) 
legesa, (neut.) /egea, nyosha, fu- 
ngua a5 (be genial) sunjuka, cha- 


nga . 

Unbending, a. -gumu, hodari. 

Unbent, p. t. za pf. t. ya Unbend. 

Unbiased, a. -a haki, sawa, -stope- 
ndelea. 

Unbidden, a. -siokwitwa, pasipo 
kuamriwa. 

Unbind, v. (p.t. #a pf. t. Unbound) 
fungua. . 

Unblemished, a. pastfo mawaa, 
-eupe, safi. 

Unblushing, 2. st -enys haya, -kavu 
wa macho, -fithult, -pujufe. 

Unbolt, v. fungua. 

Unborn, a. -stozaliwa bado, -a kuto- 
kea baadaye. 

Unbosom, v. funua, ungama. 

Unbound, a. -Hofunguliwa ; 
books) asipo jelada. 

Unbounded, a. pasipo kiasi. 

Unbridled, a. -stozuiwa, -a jeuri. 

Unburden, v. fungulia mzigo, fari- 
Jt, pumzisha. 

Unbutton, v. fungua. 

Unoage, v. fungua, 
nduni. 

Unoanny, a. -4 shetant, -a pepo. 

Unceasing, a, -@ dayima, -stokwi- 
sha. 

Unoertain, a. -sto hakika, si amini, 
-a mashaka, -a kubadsis-badtl:. 

Uncertainty, n. mashaka, mabads- 
li, &c. 

Unchain, v. fungulia minyororo. 

Unchangeable, a. -stobadsiika, thabi- 
ti, halt moja. 

Unohurch, v. ondosha kanisani, ha- 
rimisha. 


(of 


toa kitu- 


488 


UNCOUTH 


| Uncial, a. (-a harufu zilizotumika 


katika maandiko ya zamani). 
Uneircumoision, n. kutotahiriwa, 
kuwa na govi. 
Unoivil, a. -s:0 adabu, si heshima. 
Uncivilized, a. -a kishenzi. 
Unelasp, v. fungua, fumbua. 
Unole, n. mjomba | wa-); (mother’s 
brother) baba mdogo ; (father's bro- 
ther) amu. 
Unclean, a. -koo, -a takataka, -na- 
jist. 
Uncleanness, n. uchafu, janaba, 
ukoo, ujusi. 
Unoloak, v. funua, onyesha wasi. 
Unolose, v. fumbua, fungua. 
Unclothe, v. vua, vulia nguo. 
Unooil, v. Zegesa age) mapinds ; 
(straighten) nyosha, fundua, 
Uncomfortable, a. -szofaa, si -surt, 
-stotengenea, -siotulia. 
Uncommon, a. -gent, ajabu, -a shi- 
dda, bora, -a peke yake. 


-Unconoern, n. skavu wa macho, 


uzembe. 

Unconoerned, a. -kavu wa macho, 
sembe. 

Unconditional, a, kalisi, kabisa, 
pasipo neno la zayidi, bila ma- 
sharti. 

Unconditioned, a. -a kupila akili 
zote, -a astlt, halisi, kamili. 

Unconformable, a. -stolahana sawa 
(miamba), -stotabikiana. 

Uneconscionable, a. kupila kiasi, 
mno kabisa. 

Unconscious, a. -enyi Uncon- 
sciousness; -st0fahamika, [astone 
MWENYEWE, astjue MWENYEWE |. 

Unconsciousness, n. (ignorance) 
kutofahamu, ujinga, kutojua; 
(absence of mind) kusinsia aki- 
4; (fainting condition) kusimia 
roho. 

Unconstitutional, a. st kwa sheria 
ya inchi, si kwa kawaida ya ser- 
kali, -a kuasi, -a kuhalifu, -sio 
haki. 

Uncouple, v. fungulia, achanisha. 

Uncouth, a. jinga, -baya, -geni, 


shenzi, 


Ff 


“UNOOVER 


Uncover, v. funua, weka wast. 

Unetion, n. kupaka mafuta; (in 
speech) [esemajt wa bidit na 
nguvu|. 

Unctuous, a. 
-O70r0. 

Unoultivated, a. -stolimwa, -stote- 
NEENESWA ; (mind) -sio na elimu, 
jinga. 

Unourl, v. kgesa, (neut.) Zegea; 
(straighten) nyosha, toa mapindi. 
Undaunted, a. pasipo hofu, -kavu 

wa macho. 

Undeceive, v. fumbua [mtu] macho, 
eleza. 

Undeniable, 
mashaka. 

Under, adv. ma prep. chini [ya]; 
(less than) -dogo[-chache, -pungufu] 
kuliko; (in state of) Awa, katika. 
enyi; ‘(on condition of) kwa sharti 
ya. Under arms, -enyi se/aha, ta- 
yari kwa vita, Under fire, katika 
kupigana, vilani mwenyewe. Un- 
der foot, chini. Under sail, kwa 
matanga. Under sentence, kafika 
athabu, Be under weigh, (of ship) 
enda. Get under weigh, ng'oa 
nanga, tweka. 

Underbred, a. -shenzt, -a himasha- 
mba, -jinga. 

Undercurrent, n. mkondo wa chini; 
(of meaning) maana ya siri. 

Underdone, a. (not well cooked) 
“bichi, 

Undergo, v.(p.t. Underwent, pf. t. 
Undergone), (be treated with) 
tendewa, pasishwa; (endure) vu- 
milia, pata, patwa na. 

Undergraduate, n. mwanafunzi wa 
University. 

Underground, a. chini ya inchi, 
chini. 

Undergrowth, n. magugu, makoko, 
msitu. 

Underhand, a. -a kila, -danganyifu, 
janja. 

Underlie, v. -wa chini ya, -wa 
msinjt [mwanzo, asili, maana) 
wa. 

Underline, v. pigia mstart chini. 


<a mafuta, laini, 


a. -stokanikana, pasipo 


434 


UNDOUBTED 


Undermine, v. fukua chini (maku- 
sudi kubomosha|; poteza kwa siri. 

Underneath, adv. na prep. chini 
(ya). 

Underrate, v. rahisisha, thant hafi- 
fu, tusha. 

Undersell, v. uza rahisi kuliko. 

Understand, v. (p. t.#a pf. t. Under- 
stood) fahamu, tambua, sikia; 
(take for granted) | fahamu pasipo 
kuambiwa, sikia maana pasipo 
neno|, 1 do not understand you, 
sisikii vema, sifahamu, sielewi ma- 
ana, umenifumba maneno. It is 
understood (assumed), ndiyo ma- 
ana halisi, imekubalika. 

Understanding, n. aki; (agree- 
ment) mapatano, shauri moja. 

Understate, v. punguza. 

Understood, p.t. 2a pf. t. ya Under- 
stand. 

Undertake, v. (p. t. Undertook, 
pf. t. Undertaken) dirikt, jifunga 
kwa, jaribia ; (promise) ahids, toa 
ahadi ; (begin) anza, shika, ingia. 

Undertaker, n. mwenyi kutengeneza 
maziko, mzishi |wa-|, mpambaji. 

Undertaking, n. shughuli, jambo, 
kazi ; (pledge, engagement) sharti, 
daraka, ahadi. Give an under- 
taking for, jifunga kwa, fanyia 
daraka | sharti |, thamantsha, 

Undertone, n. sauti ndogo. 

Undertook, p. t. ya Undertake. 

Undervalue, v. = Underrate. 

Underwent, p. t. ya Undergo. 

Underwood, n. makoko, Magugu, 
msifu. 

Underwriter, n. mlozi jukum. 

Undeveloped, a. -visa, -enyt kuvia, 
-stosttawt, -stokua vema. 

Undid, p. t. ya Undo. 

Undivided, a. -stogawanyika, -moja, 
zima, -ote. 

Undo, v. (p.t. Undid, pf. t. Une 
done) tangua, fundua, funua, fu 
ngua, feleli ; (a bundle, &c.) fufua; 
(stitches) fumua; (plaits of hair) 
funguza; (ruin) angamiza, poteza. 

Undoubted, a. -a hakika, halisi, 
billa shaka. 





UNDOUBTEDLY 


Undoubtedly, adv. gasipo shaka, 
hapana budds. 

Undress, v. vua (vusha] nguo. 

Undue,a.-akadirs tstvyofaa,si kadiri. 

Undulate, v. (| fanya Undulation, 
-a kuwa Undulating)|. 

Undulation, n. (mwendo wa wimbi, 
hali ya kuinuka na kushuka kama 
mawimbt, vilima na bonde); (risin 
ground) kidulta |vi- |, kilima |vi- ia 

Undulatory, Undulating, a. -4 
Undulation. 

Unduly, adv. mno, kidogo, si sawa, 
si kwa haki. 

Unearth, v. fukua, funua. 

Unearthly, a. sz -a dunia hit, -a 
peponi, -a shetani, -zuri sana, -ba- 
ya sana, 

Uneasiness, n. mashaka, utukutu, 
uthia. 

Uneasy, a. si -a raha, si -tultvu, 
-tukutu, -a mashaka. 

‘Unequal, a. 52 sawa. 

Unerring, a. -stokosa, -a hakika. 

Unessential, a. sz kanuni, si -a 
maana sana. 

Uneven, a, si sawa. 

Unevenness, n. kuwa Uneven. 

Unexact, a. st halisi, -enyi makosa. 

Unexampled, a. -sio na kifani, -a 
peke yake. 

Unexceptionable, a. -surt, -eupe, 
-safi, -sto na laumu. 

Unexpected, a. -4 ghdfula, -siotaza- 
muwa. 

Unfailing, a. -2 dayima, -siokwisha. 

Unfair, a, si sawa, st -a haki. 

Unfaithful, a. si amini. 

Unfasten, v. fungua. 

Unfeeling, a. -sto na huruma. 

Unfeigned, a. -a kweli, halisi. 

Unfetter, v. fungua | pingu|. 

Unfinished, a. -stokwisha, st kamili. 

Unfit, a. -siofaa, thatfu, baya. 

—— v. fanya Unfit. 

Unfix, v. fungua, legeza, toa. 

Unflinching, a. -stolegea, -stokinebia, 
-stoshindwa, thabits, -gumtu. 

Unfold, v. kunjua, funua. 

Unforeseen, a, -stotasamiwa, -a 
ghdfala, 


485 . 


UNIMPBACHABLE 


Unformed, a. -bichi, -changa, -sto: 
kamili. 

Unfortunate, a. -2 bahali mbaya, -4 
msiba, -a shart, maskini. 

Unfrequented, a. pasipopita watu 
wengi, -kiwa. 

bahay reads a. -4 adui, St -a rafiki, 
-kali 

Unfruitful, a. -stozaa sana, -a burrt. 

Unfurl, v. fungua, kunjua; ; (of sail, 
flag, Sec. kweka. 

Unfurnished, a. (house, apartments) 
tupu, -siopambwa. 

Ungainly, a. sz -surt, -zt¢o. 

Ungenerous, a, si karimu, si bora. 

Ungodly, a. sz -cha Muungu, -baya. 

Ungovernable, a. -stosusltkana, -4 
nguvu MNO. 

Ungraceful,a. 52 -suri, st -a madaha. 

Ungracious, a. St -ema, St -2uri, St 
adabu, st jamala. 

Ungrateful, a. -sto na shukrani. 

Unguarded, a. billa hathari, -siolt- 
ndwa. In an unguarded moment, 
billa kufikiri, ghdfula. 

Unguardedly, adv. kwa ujinga. 

Unguent, n. mafuta. 

Unhallowed, a. -4 shetani, “najisi, 
“baya. 

Unhappy, a. -a huzuni, -a msiba. 

Unbarness, v. fandua, fungulia. 

Unhinge, v. ondoa mahali pake; 
(perplex) fathaisha. 

Unholy, a. -najisi, -chafu, -a she- 
tant, 

Unhook, v. fungua, toa katika 
ndoana, tungua. 

Unhorse, v. rusha [angusha] juu 
ya frasi, 

Unicorn, n. (nyama wa ajabu, kama 
frasi mwenyi pembe moja\. 

Unification, n. tufanya | kufanyika) 
-moja, kuungamanisha. 

Uniform, a. -a mfano mmoja, sawa- 
sawa. 

——n. (kivao cha asikari na watu 
wa serikali ao watumishi |. 

Uniformity, n. kuwa sawa, kuwa 
mfano mmoja, umoja. 

Unimpeachable, a. -eupe, safi, -sio- 
laumtka, 

Ff2 


UNCOL 


‘Unoover, v. funua 
Unetion, n. kupu 
speech) [usenu: 





ngeneswa; (mi 


"jinga. 
Unourl, v. de 
(straighten) 7; 
‘Undaunted, a. 
wa macho. 
Undeoeive, v. / 
eleza, 
Undeniable, « 
mashaka. 








, 7 


ton. 
io 
‘Ger 
ae 
then 
ee 
| 





UNORGANIZED 


‘organized, a. -stolengeneswa, 
“rattbu, 
pack, v. fungua misigo | vyombo). 
paralleled, a. -sto ma kifani, -a 
ske yake. 

‘pick, v. fumua, 

‘pleasant, Unpleasing, a. -daya, 
stopendeza, -a kuchukiza, -su- 
"buf te. 

1polite, a, 53 adabu, -fithuls, 

practical, a. st -a amali, Si 

-lendajt. 

‘uprecedented, a. -s20 na kifans, -a 
peke yake. 

‘nprejudiced, a.-sfofendelea, sawa, 
-a haki, -eupe. 
nprincipled, a 
mbaya. 
,nguestionable, a. ipo shaka, 

hakika halisi, ance ad 
Jnguiet, a. sz -tulsun, -tukutu. 
yuravel, v. fungua, fumua; (ex- 
plain) fafanua, eleza. 
Jnready, a. -szto, si -Jekevu. 

Jnreal, a. st -2 hakika, kama ndoto, 

kama kivuli. 

Unreality, n. kuwa Unreal. 

Unreasonable, a. si kwa akili, 

-pumbafu. 

Unregenerate, a. -stoongoka, [-sio- 

saliwa marra ya pili kwa Bap- 


- Potofu, -a tabia 


Unrelenting, a.-stotubu, -stoachilia, 
-kalt, -gumu sana. 

Unreliable, a. si amini, -janja, si 
yakini. 

Unremitting, a. -siolegea, -a kufu- 
lisa, -a kudumu, 

Unreserved, a. wasi, -kunjufu 

Unrighteous, a. -daya, -thalimu, -a 
thambi. 

Unripe, a, -Dichi, -changa, 

Unrivalled, a. -siopilika, -sio na 
kifani, bora. peke yake, -a kupita 
Vyote. 

Unrobe, v. vua [vulia] nguo, (neut.) 
vua nguo. 

Unroll, v. funua. 

Unruffied, a. -/ultivu, -a shwari, -a 


raha. 
Unruly, a. -kaidi, -tundu, -iukutu. 


437 
st; Unsaddle, v. ‘andua, ondoa mrata- 


UNSTABLE 


ndiko | ya frasi, &c. |. 
Unsaleable, a. -stoustka, -siousanya, 
~Stopata mnunuzi. 
Unsay, v. (p. t. a pf. t. Unsaid) 
gtuza maneno, rudisha maneno. 
Unsorew, v. toa Screw, kongoa.: 
Unacrupulous, a. -folce, -kavu wa 
macho, -baya sana. 
Unseal,v. vunja muhuri wa, fungua, 


funua. 

Unsearchable, a. -siofafutikana, -a 
siri, 

Unseasonable, a. -2 wakati pasipo 


faa, si wakati wake. 

Unseat, v. ondosha katika mahali 

pake, rusha juu ya frass. 

Unseemly, a. -sivyofaa, -sivyo vi- 
zuri, St wajibu. 

Unseen, a, -stoonckana. 

Unsettle, v. <akarakisha, Sathatsha, 
suka, sumbua. 

Unsettled, a. asipo kituo, -tukutu, 
SEUZE, 

Unsew, v. shonua, Sumua, 

Unshaken, a. thabiti, imara, -stoti- 
kisika, 

Unsheathe, v. vafa, toa. 

Unship, v. shusha chomboni, ondo- 
sha kakika mahali pake. 

Unskilfal, a. st -deke/u, si hodari, 
-stojua kasi. 

Unskilfulness, n. ujinga, uztto. 

Unslaked, a. (lime) -stot:wa maji; 
(thirst, &c.) -stoztmika, -stort- 
thika. 

Unsociable, Unsooial, a. -stopenda 
mazungumzo ya watu, mkaa pekee, 
mkataa usafiki. 

Unsolder, v. /egesa lshamu. 

Unsophisticated, a. -stoharvbika, 
sima, halisi. 

Unsound, a. sé -sima, si amini, -pu- 


Unsparing, a. (generous) -karimu, 
-pajt; (cruel) -stoachslia, -kali. 

Unspeakable, a, -stonenckana, -aku- 
pita kunenwa. 

Unspotted, a. pasiZo mawaa, -eupe, 


safi. 
Unstable, a. si thabiti, si imara, 


UNSTITCH 


“geuzi, kigeugeu. 
(variable), haina kituo. 
Unstitch, v. shonua, fumua. 
Unstudied, a. -a ujinga, -sto maku- 
sudi, -a asili. 
Unsubstantial, a. st hakika, kama 
ndoto, kama kivuli, hafifu, ovyo. 
Unsuccessful, a. -stofanikiwa, si -a 
heri. 

Unsymmetrioal, a. si -lingantfu, st 
taratibu. 

Unsympathetic, a. sz -enyt huruma, 
st -a kupendana. 

Unthatch, v.ezua paa, ondoa makuti. 

Unthinking, a. -aharaka, -pumbafu, 
-billa kufikiri, ovyo. 

Untidy, a. . -Stotengenea, si taratibu, 

koo. 

Untie, v. fungua, fundua. 

Until, conj. sa prep. hatta, mpaka.” 

Untimely, a. -a wakati pasipofaa, st 
wakatt wake, 

Unto, prep. = To, kwenda kwa, hatta. 

Untoward, a. (perverse) -kaidt, -po- 
toe; (unfortunate) -stofaa, -a husu- 
mbua. 


Untrained, a. Softindishwa,, jinga; 
(of animals) -srofugik 

Untrue, a. sé kweli, st hakika, UWONGO. 

Untruth, n. wongo. 


Untruthful, a. -2 kusema uwongo, si 


amini, He is untruthful, sana 
kauli moja, 

Unuturn, v. Leave no stone unturned, 
Jaribia njia zote, 

Untwine, Untwist, v. fumua. 

Unusual, a. -geni, ajabu, si -a de- 
turi. 

Unutterable, a. 
kupita kunenwa. 

Unveil, v. funua. 

Unwarrantable, a. St -enyt sababu, 

| gt-0 akili, si -a haki, 

Unwary, a. st -enyt hathari, -jinga. 

Unwearied, a. sz -legevu, -stochoka, 
-a kudumu, 

Unweave, v. (p. t. Unwove, pf. t. 
Unwoven) /umua. 


“Stonenechkana, -a 


Unwelcome, a. -daya, -stopendesa. 
Unwell, a. -gonjwa, I am unwell, 
siwezi. 


488 
It is unstable Unwieldy, a. -zito (kwa kuwa -ku- 


UP 


Unwilling, a. -siofaka, -stopenda, si 
-Cpesi, -kokotevu. 

Unwind, v. (p. t. a pf. t. Un- 
wound), Sumua, fungua. 

Unwisdon, n. upumbafu, ujinga. 

Unwise, a. si -a akili, -pumbafu. 

Unwitting, a. pasi~o kujua, -a uji- 


nga. 

Unwonted, a. -gemi, ajabu, si -a de- 
sturt. 

Unworthy, a. -stostahsis. 

Unwound, p.t. za pf. t. ya Unwind. 

Unwove, p.t. (Unwoven pf. t.) ya 
Unweave. 

Unwreathe, v. fumua. 


Unwritten, a. -sioandikwa, -a kufa- 
hamika kwa akili tu, -a desturi 
[sé sheria ). 


Unyoke, v. fungulia. 

Up, adv. yuu; (increased) zayidi ; 
(equal) sawa; (wholly) pia; (aside) 
mbali. Beup, (awake) am'ka; (on 
horseback) Janda frasi ; (erect) si- 
mama ; (of liquids) toa povu. It is 
all up with, -mesalimtka ajali, 
-Meangamss, mekwisha, Time is 
up, saa imekwisha. 
sana. Be up to, (work) Ti) ea kiba kwa ; 
(time) wahi; (tricks) St shindwa. 
Blow up,vunja kwa baruti, (rebuke) 
kemea-sana, Come up with, patia, 
Jikia. Cut up, katakata. Draw up, 
(write) andika; (stop) twa, sima- 
ma. Eat up, la yote. Grow up, 
komaa, pevuka, kua. Give up, zoa, 
acha, shindwa. Ups and downs, 
mageuzi ya hali, heri na shari, 
mapinduzi. Whatisup? kunani! ? 
Go up, (ascend) panda; (increase) 
zidi, kwea, Lay up, weka akiba. 
Knock up, chosha sana, legeza ngu- 
vu, tia ugonjwa; (neut.) choka 
sana, ugua. Get up, (learn) jifu- 

; (rise) ondoka. Up in arms, 
"enyi hasira, tayari kupigana. 

—— prep. jus ya. Up a tree, (in 
difficulties) katika mashaka. Up 
to the eyes, Jia, kabisa. Be up to 
the eyes in, jaa, songwa na. Up 


UPBRAID 


.to the mark, -ztma, tayari. Upto 
anything, #odars sana, -jasirt, 
-gumu. Go up the country, enda 
barra, enda safari, enda inchi za 
juu. Go up a river, kala maji, 
pita mtoni. 

Upbraid, v. kemea, laumu. 

Up country, adv. Go up country, 
enda mpanda, enda barra. 

Upheld, p. t. za pf. t. ya Uphold. 

Uphill, a. -a shidda, -gumu, -zilo. 

Uphold, v. (p. t. #a pt. t. Upheld) 
tetea, shindania, saytdia. 

Upholsterer,n. mwuza Upholstery. 

Upholstery, n. pambo la nyumba. 

Upland, n. inch: tliyoinuka, vilima. 

Uplift, v. inua, pandisha, kweza, 

Upon, prep. /#4 ya, =On. 

Upper, a. -a juu, bora. The upper 
classes, wangwana, matajire. 

Upper-hand, n. kushinda, nguvu, 
hukumu. 

Uppermost, a. -4 juu kabisa, bora. 

Upright, a. -a kusimama sawa, -a 

_ kiwimawima; (honest) -a kaki 
amini, -nyofu. 

Uprightnoss, n. kuwa Upright. 

Uproar, n. makelele, uthia, fujo. 

Uproarious, ‘a. -4 Uproar. 

Uproot, v. ng'oa, ondosha pia. 

Upset, v. (p. t. na pf. t. Upset) ?i- 
ndua, pindukiza. 

Upshot, n. mwesho. 

Upside, n. upande wa juu. Tum 
upside down, pinduu, fudikiza. 
Upside down, jus chini, fudifudt. 

be oie n. mgeni [wa-|, mpasi 

wa-). 

Up-stream, adv. kwa kukata maji, 
kwenda juu. 

Upward,a.-a kwenda juu; (aspiring) 
-a kutaka mema. 

—— , Upwards, adv. jue. Upwards 
of, sayidi ya. 

Urban, a. -a mji, -a mjini. 

Urbane, a. -enyz Urbanity. 

Urbanity, n. adabu, utu mwema, 
upole. 

Urchin, n. mtoto, kijana. 

Urge, v. (request) siki sana, omba- 
omba, chagtza, shurutisha, syenya ; 


439 


UTENSIL 


(press forward) endesha mbele, 
sukuma. 

Urgency, n. b:idtt, lasima. 

Urgent, a. -a@ /azima, -a maana, -a 
Juhudi, -a shidda. 

Urinal, n. fa kukojolea, pa kutaba- 
wali. 

Urinary, a. -a mkojo. 

Urine, n. mkojo, choo cha mbele. 

Urn, n. (chombo kirefu cha udongo 
ao batt, cha kulilia maji, chayt, 
kahawa, Sc.) chombo (vy-]. 

Us, pron, sész, (in comp.) -¢#-. 
Usage, n. desturi, kawaida, mazoea ; 
(use) ufumi, utumifu, matumizi. 
Use, n. matumizi, utumt, tumio, utu- 
msshi, kazi; (advantage) fayida ; 
(custom) aesturt; (need) uhitaji. 
Make use of, Zumia, tuma. Be of 
use, faa. Lose the use ot (limb, &c.), 

posesha, posa. 

—— v. tumia; (treat) tendea. Use 
up, maliza, kwisha -ote, poteza, 
tumtha mbali. It is used up, 
imetumikana, Used to work, 
-s0evu |-20elevu) -a kazi. 

Used (Be), v. zoea, soelea. I used 
to go, desturi yangu nalikwenda, 
huenda. It used to be so, ilikuwa 
hivi zamani. I am used to him, 
nina mazoea naye. 

Useful, a. -a kufaa, -a kutumika. 
Useful things, vifaa. 

Usefulness, n. kuwa Useful. 

Useless, a.-siofaa,-sto na kasi, -bovu. 

Uselessness, n. kuwa Useless. 

Usher, n. mkufunzi mdogo. 

v. -wa mjumbe wa, peleka, leta, 
ingiza. 

Usual, a. -a desturi, -a kutumikana ; 
in verbs) #u-. It is usual to go, 
uenda. 

Usually, adv. desturt, huwa, siku 

nyingi. 

Usurer, n. mla riba | wa-|. 

Usurious, a. -4 riba, -a kula riba. 

Usurp, v. nyang'anya | usultani, uli. 
wali, nguvu, Sc.|. 

Usurpation, n. kunyang'anya. 

Usury, n. treba, riba. 

Utensil, n. chombo [vy-}. 





UTILITARIAN 440 VALUBLESS 
Utilitarian, a. -a Utilitarianism ; ndani, hali ya kuwa hamna kilu 
-a kutafuta fayida. cho chote), uwazi. 


Utilitarianism, n. | kusema," kifaacho 
halisi ndicho kilicho chema halisi” |, 

Utility, n. kufaa, Jayida, matumizi. 

Utilise, v. tumia, fay tds, chumsa. 

Utmost, a. -a kwisha,-a mbali sana, 
-a juy sana; (entire, whole) kabisa, 
kalisi, haswa. Utmost limit, kipeo, 
kikomo, mpaka, ncha, pembe. To 
the utmost, alta mwisho, swesavyo 
sana. 

Utopian, a. bora mno, -a heri mno, 
labuda peponi, si -a ulimwengu 
huu, -a ndoto, -a kuota ndoto. 

Utter, v. toa, enea, nena. 

—— a. kabisa, pia, halisi, -tupu, 

Utterance, n. «semt, Maneno. 

Utterly, adv. kabisa, pia. 

Uttermost, a. -a kwisha, = Utmost. 
Uttermost part, pembe, ncha. 

Uvula, n. kidaka tonge. 

Uxorious, a. |-enyi shauko sana na 
mkewe). 

V. 


Vacanoy,n. kuwa -fupu, pasipo kazi; 
(leisure) kujikalia, faragha; (in- 
terval) nafasi wasi, nafasi kati; 
(post unfilled) patakwapo mtu. 

Vacant, a. -/upu, pasipo kitu, pasipo 
mtu, pasipo kasi, pasipo mawazo, 
-a ujinga. 

Vacate, v. acha, ondoka katika; 
(annul) Zangua. 

Vacation, n. kwacha, kutangua; 
(holiday) muda wa kucheza (wa ku- 
pumzika, wa kuachiwa kasi |, likizo. 

Vaccinate, v. chanjia ndui. 

Vaccination, n. kuchanjia ndui, 

Vaccine,n. | dawa ya kuchanjiandui)|. 

Vacillate, v. sitasita, tangatanga, 
badilibadili , ukageuka. 

Vacillation, n. kusitasita, dic. 

Vacuity, n. uwast, kuwa -tupu, 
mahali pasipo kitu, patupu, nafasi 
wazi ; (folly) ujinga. 

Vacuous, a. -/upu, -4 ujin, 

Vacuum, n. | makali pasipo kitu, hali 
ya chombo kilichoondolewa hewa ya 


Vagabond,n. (aliye hana kwao,hana 
mbele wala nyuma), mtoro Lwa-1, 
mtembezi, 

Vagary, n. upumbafu, kucheza, ma- 
badili, 


Vagina, n. kuma, uke. 

Vagrancy, n. kuwa Vagabond. 

Vagrant, n. = Vagabond. 

Vague, a. -a mashaka, si thahiri, st 
hakika, st yakini, -a kusitasita. 

Vagueness, n. kuwa Vague. 

Vain, a. (useless) -‘upu, -a burre, 
nsiofag | ; (foolish, fanciful) kama 
ndoto, ‘-pumbafu ; (conceited) -a 
kujiona, -a umalidadi, -a fahari. 

Vainglorious, a. -4 Vainglory, -a 
kujisifu. 

Vainglory, n. kujiona, kuona makuu, 
kujifahirisha. 

Vale, n. donde. 

Valediction, n. kuaga, kusema‘ kua 
heri,' kuagana ; (final) buriani. 
Valedictory, a. -a kuaga, -a kua- 

gana. 

Valet, n. mtumishi [wa-], boi. 

Valetudinarian, a. -gonjwa, -weli. 

Valiant, a. -shujaa, jasiri, -gumu, 
-hodari, -a moyo, 

Valid, a. -a nguvu, thabiti, -enyi 
sababu, -a akili; (of legal force) 
-siotanguka, kwa sheria. 

Validity, n. nguvu, uthabili, Sc. 

Valise, n. mfuko, bahasha kubwa. 

Valley, n. donde. 

Valorous, a. -enyi Valour. 

Valour, n. ushujaa, ujasiri, moyo 
mgumu. 

Valuable, a. -a thamani, -a tunu, 
bora sana, -a heshima, -a kufaa. 
Valuation, n. kukadirisha, hesabu 

ya thamans. 

Value, n. kima, bet, thamani, kiasi, 
kadiri, upataji, uthani, Seta value 
on, = ‘Value, v. 

v. kadirisha, hesabu thamani 
ya; (esteem) heshimu, ona tunu, 
tunuka, thant bora. 

Valueless, a. hafifu, -siofaa, taka. 


ovyo. 





VALVE 


Valve, n. kilango [vi-}; (of door) 
(ubase mmoja wa miango). 

Vampire, n. popo kubwa {la kufyo- 
nza damu ya watu wakisinsia\. 

Van, n. (front) upande wa mbele, 
sehemu ya mbele; (waggon) gari 
kubwa la mizigo. 

Vandal, n. |(mpolfezi mjinga na 
mshenzi), mkataba kwa. 

Vandalism, n. | kupotesa kwa ujinga 
na ushenzi). 

Vane, n. | kipande juu ya mnara cha 
kuonyesha pepo zavumapi|. 

Vanguard, n. watangulizi | wa jeshi 
la asikari), asikari wa mbele, 

Vanish, v. sowcka, enda sake | zao, 
&c.], fifia ; (be absorbed) nywewa, 
-Hiwa; (end) kwisha. 

Vanity, n. (futility) wdatdd2, matupu, 
upuzi; (conceit) kujiona, maji- 
vuno, umalidadt, kiburi. 

Vanquish, v. shinda, piga, tiisha. 

Vanquisher, n. mshindaji, mshindi. 

Vantage, n. = Advantage. 

Vapid, a. -dufu, -sito, baridi. 

Vapidity, n. kuwa Vapid. 

Vaporise, v. fanya moshi (mvuke], 
Jukisa, geusa mvuke. 

Vapour, n. (as steam) mvuke; 
(smoke) moshi ; (exhalation) mvu- 
kuto; (mist) wnande, ukungu. 
Vapour bath, mafusho, mafukizo. 

Variability, n. kwa Variable. 

Variable, a. -a kugeuka, -a kubadi- 
lika, -enyi mageuzi. 

Variance, n. #gomvi, fitina, kubi- 
shana, At variance (with), sz sa- 
wa (na), -stopatana (na), mbali 


na}. 

vention, n. ugeusé | ma-), kubadi- 
hika, tofauti. 

“Varicose, a. -a huvimba,-a kinundu- 
nundu. 

Varied, a. -a namna nyingi, mbali- 
mbali, -ngine -ngine. 

Variegated, a. -a rangi nyingi mba- 
limbali, rangirangs. 

Variety, n. (difference) tofauti, ku- 
wa mbalimbali ; (collection) jami: 
[ya vitu mbalimbali); (species) 
(kitu kimoja chenyi tofauti ki- 


441 


VEGETATION 

dogo), namna; (many kinds) n#a- 

mna nyingi. 

Various, a. mbalimbali, 
ngine, ingi. 

Varnish, n. rangi ya. sandarusi, 
rangi angafu. 

—— vy. paka Varnish. 

Vary, v. geusa, badilisha, (neut.) 
geuka, badilika, -wa mbalimbali, 
-wa pangine hivi pangine hivi. 

Vascular, a. |-enyi mishipa, vitu- 
ndu, nyweleo, &c., ndani yake, 
enyi ndani matengeneo ya kitu 
chenyi uzima). 

Ya n. (chombo cha kutilia maji, 
8c. 


ngine 


Vassal, n. rayia, mtumwa | wa-), 
mtu | wa-). 

Vast, a. -kubwa mno, -ingi mno. 

Vastly, adv. sana, mno. 

Vat, n. pipa | ma- |) kubwa. 

Vault, n. (roof) kuba, sege; (cellar) 
chumba kilichofukuliwa chini); 
(grave) kaburi |ma- |); (jump) ru- 
ko (ma-|). 

—~ v. fanya kuba juu ya; (jump) 
ruka. 
a, enyi kuba, kama 

Vaunt, v. jivuna, jisifu, jigamba. 

—— n. majisifu, neno | ma-) kuu. 

Ves), n. nyama ya ndama wa ng'o- 
mbe, 

Veda, n. | vitabu vitakatifu vya kale 
vya Wahindi). 

Vedette, n. mlinzi mpanda frasi, 
mpelelezi. 

Veer, v. geukageuka, badilibadili, 
zingazinga; (tack) fanya mbisho. 
Vegetable, n. mboga. Vegetable 

marrow, #munye [ma-]. The vege- 

_ table kingdom, | vyenyi kumea vyote 
jamii), miti, mimea. 

—— a. -a Vegetation, -enyi kumea. 

Vegetarian, n. (mla mboga tu, asi- 
yekula nyama wala samaki yo 
yote). 

Vegetate, v. ofa, mwa; (be idle) 
kula na kulala, jikalta, 

Vegetation, n. oto, olo [ma-], 
mmea |mi-), majani mili maua 


VEHEMENCHE 442 


jamii; (idle life) maisha ya kula 
na kulala. ' 

Vehemence, n. juhudi, bidiz, nguvu, 
hasira, 

Vehement, a, -a juhudi, &c. 

Vehicle, n. gari | ma-); (instrument, 
means) | kifu cha kupelekea, chombo 
cha kuchukua, cha kueneza) njia, 
chombo [vy-]. 

Vehicular, a. -4 magari. 

Veil, n. wtaji; (woman's) shela; 
(covering) kifuniko. 

—— v. (draw a veil over) funika 
kwa Veil, setirt, ficha. 

Vein, n. mshipa |mi-) wa damu; 
(in leaf) w2¢ [my-]; (in rock) da- 
mba la jiwe, ufa mwambani, mtia ; 
(kind, quality) mamna, tabia, moyo, 
maana. A comic vein, mzaka, 
mchezo. 

Vellum, n. [29022 ya waana mbuzi 
na kondoo ya kuandikia kama 
karatasi). 

Velocity, n. mwendo, mwendo wa 
mbio. 

Velvet, n. (nguo laini nyororo ya 
manyoya), kiluthu. 

Velvety, a. kama Velvet. 

Venal, a. -a kupatikana kwa fetha, 
-a kufanya vyo vyote kwa fayida, 
-a kula rushwa. 

Venality, n. kuwa Venal, kula ru- 
'shwa. 

Vend, v. uza. 

Veneer, n. |kibau chembamba sana 
cha mti mzuri cha kubandikiwa 
Juu ya mbau si nzuri); (show) 
uzuri wa nje, urembo, 

v. 22a Veneer. 

Veneering, n. kutia Veneer. 

Venerable, a. -a heshima, -tukufu, 
-a kuslahiwa. 





. Venerate, v. heshimu, tukuza, jali, 


stanri, 

Veneration, n. heshima, ustahifu. — 
Venereal, a. -a mambo ya asherats, 
Venereal disease, sekenchko, tego. 
Venesection, n. kukata mshipa wa 

damu. 
Vengeance, n. kisasi. Take venge- 
ance, /ipiza kisasi, jilipiza, 


VERBOSITY 


Vengeful, a. -a kisasi, -kalt. 

Venial, a. -a kusamecheka, -dogo, 
-cpest, -a kuachika. 

veer n. nyama ya Deer | paca, 
&c. j. 

Venom, n. sumu | ya nyoka, ya mdu- 
du); (spite) ukali. 

Venomous, a. -4 sumu, -kali. 

Vent, n. tundu[ma-], kitundu(vé-], 
pa kutokea; (of gun) &tfa. Give 
vent to, Zoa, onyesha. 

v. toa nje, toa wazi. 

Ventilate, v. pisha baridi, pungia 
hewa, pepea, burudisha, fanya upe- 
Bo; (spread abroad) enesa, tangaza. 

Ventilation, n. kupisha baridi, &c.; 
kutangaa, kujulikana sana. 

Ventilator, n. [‘undu ao pepeo la 
teins baridi, &c.|, mwangaza 

mi-). 

Ventriloquism, n. (kutoa sauti tu- 
mboni kama ya mtu wa huko mbali 
akisema, kudanganya kwa saut: |. 

Ventriloguist, n. mfanya Ventrilo- 
guism. 

Ventriloguize, v. fanya Ventrilo- 
guism. 

Venture, v. thubutu, jasiri, jipa 
moyo, jihatirisha, bahatisha; (risk) 
hatirisha. 

n. bahati, hatari, jambo la ba- 
hati, jambo la hatari. 

Venturesome, Venturous, a. -jasi- 
rt, -a moyo mgumu, hodari. 

Venus, n. (planet) zura, ng'andu. 

Veracious, a. -a kusema kweli, -a 
kwels. 

Veracity, n. kuwa Veracious, usa- 
diki, 

Veranda, n. (baraza ya nyumba, 
yenyi nguzo na kufunikwa juu). 
Verb, n. |(in grammar) neno la kuo- 

nya tendo ao halt). 

Verbal, a. -4 Verb, kwa kunena tu 
[st kuandika), -a maneno yenyewe 
halisi, -a maneno tu |si ya maana). 

Verbiage, n. maneno mengi ya burre 
[ya ovyo), domo. 

Verbose, a. -a maneno mengi. 

Verbosity, n. kuloa maneno mengi, 
kupiga domo. 








VERDANT 


Verdant, 2. -4 majani mazuri | ma- 
bichi, ya chanikiwitt |, -a kusitawi ; 
(Gnexperienced) jinga, -stojua ma- 
mobo, 

Verdict, n. (legal sentence) Aukumu 
[ya kathi akiamua), hukumu ya 
kukata maneno, maamuzi; (de- 
cision) jibu, shauri, neno, wosia. 

Verdigris, n. kufu ya shaba. 

Verdure, n. majani mabichi ya 
chanthiwili, majani, mimea, mili, 

Verge, n. #kingo, kando; (limit) 
mpaka, mwisho. On the verge of, 
(near) karibu ya, katika. 

—— v. inama, elekea, taka kuwa, 
wa karibu. 

Verger, n. [mfunsa vitu kanisani, 
mngoje wa mkuu wa Cathedral}. 

Verifiable, a. -2 kuhaktktha, -a 
huthubutika, 

Verification, n. kuhakiki, huthubu- 
tisha. 

Verify, v. hakiht, hakikisha, thubu- 
tisha, 

Verily, adv. kweli. 

Verisimilitude, n. kuonekana kama. 
kweli. 

Veritable, a. -a kweli, -a hakika, 
halisi. 

Verity, n. #akika, kanuni, kuwa 
kweli, kweli. 

Vermicelli, n. (unga uliofanyiswa 
kuwa kama nyuzi |, tambi. 

Vermicular, a. -4 funza, -a mchango 

mt-\. 

viemifugo, n. (dawa ya kuloa mi- 
chango tumboni). 

Vermilion,n.wekundu | kama damu). 

Vermin, n. (nyama ao mdudu mbaya 
wa kuumiza ao wa kusumbua |. 

Vernacular, a. [maneno| ya inchi 
yenyewe, | lugha | ya watu wenyewe. 

Vernal, a. -a wakati wa Spring. 

Vernier, n. (kipande cha kupimia 
urefu wa vitu vidego vidogo|. 

Versatile, a. hodari kwa kazi zo wote, 
-enys akili nyepesi; (changeful) 
-geust, si thabiti, -badififu. 

Versatility, n. kuwa Versatile. 


448 


VETO 


mawili, manne, sila, Sic.J; (of 
Koran, £c.) aya. 

Versed (in), a. 
maarifa ya. 

Versify, v. funga mashairi, geuza 
[Auwa] mashairi. 

Version, n. fafsir:; (account) maneno. 
That is his own version of it, ndivyo 
anavyosema mwuenyewe. 

Vertebra, n. fundo la uti wa 
MaAUNZO. 

Vertebrate,.a. -enyi uti wa maungo. 

Vertex, n. ncha ya juu, kilele, 
kipeo. 

Vertical, a. -2 kwenda juu [ao chini | 
sawasawa, -a kusimama sawa, -a 
kiwimawima ; (overhead) kichwa- 
Nt, JUU. 

Vertigo, n. kizunguzungu. 

Very, adv. sana, kabisa, 

Vesicle, n. kitundu kidogo | katika 
mwili ao mti|. 

Vespers, n. [sala za saa thenashara 

Jioni). 

Vessel, n. chombo [vy-]; (ship, &c.) 
chombo, jahazi, merikebu ; rm? 
&c.) mshipa | mi-), kitundu |vi-|. 

Vest, n. | kisibau cha kwapa kizungu, 

fulana|. 

v. (dress) vika, jivika; (entrust) 
weka, wekea. Vested right, hak: 
imara, haki ya daima. 

Vestibule, n. ukumbi, sébule. 

Vestige, n. alama, dalili ; (track) 
nyayo, utambazi. 

Vestment, n. vazi [ma-] la dini, 
vazi. 

Vestry, n. | chumba cha kuvalia uguo 
kanisani ; (parish council) davasa 
ya watu watunza mambo ya kani- 
sa}. 

Vesture, n. wazi jaa). 

Veteran, n. (soldier) mzoefu wa 
vita, mjuzi wa mambo ya vila, 
msee. 

Veterinary, a. -enyi elimu ya ma- 
wathi za nyama. 

Veto, v. kataza, gombeza, piga ru- 
Suka | marufuku). 


just wa, -enyi 





Verse, n. shairi, mashairi, (mstari) — n. ukatazo, neno la kugombeza, 


mmoja wa utenzi, fungu la mashairi 


VEX 


Vex, v. chokoza, sumbua, tesa, taabi- 
sha, tia uchungu, ghairi. 

Vexation, n. uchokozi, kusumbuka, 
uchungu. 

Vexatious, a. -a kuchokoza, Sc. 
Vexed, a. -a kushindaniwa, -a ku- 
bishaniwa maneno, -enyt matata. 

Voexing, a. -2 kuchokoza, &c. 

Viaduot, n. | njia tliyofanyiswa ma- 
kusudi ya kupisha watu juu kwa 
matao, kwa nguzo, Sc.), njia ya 
Juujuu, daraja refu, ulalo. 

Vial, n. kitupa |vi-|. 

Viands, n. makuli, vyakula, kandi. 

Viatioum, n. (| Usharika Mtakatifu 
wa kufani|). 

Vibrate, v. trkistka, tetemeka; (sway, 
swing) ning'tnia; (alternate) da- 
dili huko na huko. 

Vibration, n. mictemo, kutetemeka, 

Vibratory, a. -a mtelemo, Sc. 

Vicar, n. kasisi (mwenyi kasi ya 
kuchunga watu mahali fullani 
alipoamriwa, padre wa mtaa ao 
mji, mame). 

Vicarage, n. nyumba ya Vicar. 

Vicarious, a. mahali pa -ingine, -a 
kuwa badala, -a mjumbe. 

Vice, n. (carpenter's) aliwa [ma-] ; 
(defect) kosa [ma-], upungufu; 
(wickedness) uovu, ubaya, ufisadi; 
(fornication) waskerats. 

Vice-, a. -dogo, -a chini, mahali pa. 

Vice-admiral, n. Admiral mdogo. 

Vicegerent, Viceregent, Vice- 
roy, n. kaimu |ma-), mjumbe, li- 
wali, 

Vicinity, n. ujirani, kuwa karibu. 

Vicious, a. -baya, -ovu, -asherats ; 
(animal) -kazdt, -baya. <A vicious 
life, Vicious living, maisha maovu. 

Vicissitudes, n. mabadils, mageuzi. 

Victim, n. (sacrificial) mathkabuha, 
kafara, [miu ao kitu cha kusu- 
mbuka ao kuuawa ao kupatwa na 
mabaya isipostahili pasipo kosa, 
kama burre, kwa ajili ya mwi- 
ngine); (sufferer) (mtu wa kupa- 
twa na msiba ao bahali mbaya) 
mvumilizi, maskini ; (dupe) wji- 
nga, barathuls, 


444 


VILLAGE 


Viotimize, v. danganya, thalimu, 
tendea mabaya burre. 

Victor, n. mshindaji, mshindi. 

Victorious, a. -4 kushinda, 
shangwe, 

Victory, n. kashinda. 

Victual, v. wekea akiba ya vyakula, 
tolea makuli | masarufu |. 

Viotuala, n. vyakula, makuli, ri- 
ziki. 

Vie, v. shindana, -wa karibu sawa. 

View, v. sazama, angalia, aua, bagua, 
kagua, Aktrt. 

—— n. kutazama, kuangalia, kuona; 
(range) upeo wa macho; (scene) 
(jamii ya vitu vilivyo mbele ya 
macho, sura ya ulimwengu, kuone- 
kana vitu); (picture) sanamu ; 
(opinion) mza, shauri; (mental 
range) ufahamu. Come into view, 
onckana. Be in view, Be in full 
view, oneka, fafanuka, -wa wazi 
wazi, -wa mbele ya macho, Have 
in view, kumbuka, kusudia, asimu, 
In (within) view, mbele ya macho. 
In view of, kwa maana ya, kwa 
habari ya. With a view to, kwa 
maana ya, kwa kusudi la, ili. 

Viewlesa, a. -szoonekana. 

Vigil, n. kesha | ma-); (eve) siku ya 
mbele | ya siku kuu), 

Vigilance, n. kuwa macho, hathari, 
uangalifu. 

Vigilant, a. macho, -angalifu, -enyi 
hathari. 

Vigneotte, n. |sanamu ndogo nzuri). 

Vigorous, a. -a ngudu, hodari, 
tendaji, ~¢pesi. 

Vigour, n. nguvu, wepest, bidii, st 
tubu. 

Vile, a. -nyonge kabisa, -baya sana, 

Vileness, n. unyonge, ubaya. 

Vilification, n. kufusha, Sc, (Tas. 
Vilify). 

Vilify, v. tusha, tukana, singisia, 
sutasuta, 

Villa, n, (nyumba yenyi bustani, 
nyumba ya shambani), Semi-de- 
tached villas, nyumba pachapacha 
(twin). 

Village, n. mji (mi-, mdogo katika 


-a 


VILLAGER 445 


wawi kijiji [vt-], kitongoji 

vi-). 

vittager, n. mtu wa kukaa kondeni, 
mtu wa shamba; 

Villain, n. miu mbaya sana, ragai 
Uma-), mjeuri, mshari, baa | ma. |. 

Villainous, a. -baya sana, -a jeuri. 

Villainy, n. ubaya, jeuri. 

Vinaigrette, n. kitupa cha marashi, 

Vindicate, v. tetea, thubuttsha, shu- 
hudia, onya haki ya. 

Vindication, n. kuletea, utetest, wo- 
mbezi, mathubuiu, ushuhuda. 

Vindictive, a. -a kutaka (-a kuli- 
pisa| kisasi, -kalt, -koroft. 

Vine, n. mzabibu [mi-}. 

Vinedresser, n. miimaji | mtunza) 
wa mizabibu. 

Vinegar, n. siki. 

Vinery, n. kibanda chenyi mizabibu, 

Vineyard, n. shamba la mizabibu. 

Vinous, a. -a mvinyo, kama mvinyo. 

Vintage, n. mavuno ya mizabibu. 

Vintner, 0. mfanyi biashara ya mvi- 
nyo. 

Violate, v. tendea: jeuri (ufithuli, 
unajisi |), vunja, haribu, azbisha, 
Violation, n. kufendea jeuri, &c., 

mvunjo. 

Violence, n. jeuri, nguvu, uthalimu, 

Violent, a. -a jeuri, &c. 

Violet, n. [ua dogo jeusi la kunukia ; 
(colour) rangi ya Meena 

Violin, n. (zeze Ja kizungu|!. 

Violinist, n. mpiga Violin. 

Violoncello, n. (zeze kubwa la sauti 
nene |. 

Viper, n. (nyoka ya sumu Ulaya). 

Virago, n. (mwa e mjeuri na 
mkorofi). 

Virgin, n. dtkira (ma- |. mwanawali 
[wa-]; [Atte chochote kilicho swafi, 
cheupe). Virgin soil, inchiistyolime- 
kabado. Virgin gold, thahabuswaft, 
Virgin forest, mwitu pasipokanya- 
ga watu, 

Virginity, n. ubikira, uwanawali. 

Virile, a. -a kiume, bebera, ndume, 

Virility, n. ufu ume, ume, kiume. 

Virtual, a. tama, kwa kadiri yake, 

karibu; (in effect) [-enys kuwa 


VIBIT 


pasipo kuonekana ; (in appearance) 
-2 kuonekana pasipo kuwa). The 
virtual identity of two substances, 
vitu viwilt kama kuwa asili moja. 

Virtually, adv. kadiri, karibu. kama. 
It is virtually finished, kama ime- 
kwisha. 

Virtue, n. wema, fathila, uta wa, 
moyo mweupe, moyo safi ; (Power) 
nguvu. Ke has all the virtues, 
killa namna ya wema anayo. By 
virtue of, kwa nzuvu ya. 

Virtuoso, n. [miu mwenyi maarifa 
ya vite vizuri na vya tunu). 

Virtuous, a, -eny: Virtue. 

Virtuousness, n. kuwa Virtuous. 

Virulence, n. nguvu ya kuambukiza, 
nguvu mbaya, ubaya mwingi, 

Virulent, a. -eny: Virulence. 

Virus, n. sumu, sumu ya kuambukiza. 

Visage, n. uso (ny-], sura. 

Viscera, n. mafumbo. 

Viscid, Viscous, a. -a unata, kama 
ulimbo, kama ute wa yayi. 

Viscount, n. (| jina la daraja bora 
kwa Ingerezachiniya Bari. 

Visibility, n. kuwa Visible. 

Visible, a. -/oonekana, -a kuoneka, 
wast, 

Vision, n. kuona ; (apparition) tokeo 
[wea-], njozi ; (fancy, phantom) kt- 
vuli, ndoto. 

Visionary, a. -a kufungika, st haki” 
ka, kama ndoto. 

—— n. (mfu wa mawazo mengi, st 
wa amali). 

Visit, v. suru, enda kuamkia |ku- 
tazama, kuangalia), (in morning) 
amkia, (in evening) Zuesha 3; (for 
congratulation) #ongeza ; (punish) 
patidliza. Visit a grave, suru ka- 
buri. Visit an estate (for inspec- 
tion), dagwa. Be on visiting terms, 
-wa cheo sawa, karsbishana, pa- 
tana. A 

n. kusuru, maamkist; (con- 

gratulatory) mahongeso, ugeni; 

(business) majilio, maangalizi. 

Pay a visit, = Visit,v. Gofor a 

visit in the country, enda kushinda 

shamba, 








VISITANT 


Visitant, n. = Visitor. 

Visitation, n. kusuru, &c. (Taz. 
Visit); (penal) Aukumu, mapats- 
lizo; (accidental) msiba ; (divine) 
Muungu. <A terrible visitation, 
msiba mkuu. Visitation of sick 
(service for), duruda. 

ont n, -enyt kuzuru, mgeni 

wa-|, 

Visor, n. (kipande cha mbele tha cha- 
peo ya chuma). 

Vista, n. | kuonekana kwa macho vitu 
vingi kama kwa kupangilika moja 
kwa moja hatta mbali, sura nzuri 
ya inchi ikionekana hatta mbali, 
onekano la mbali), kuona mbali. 

Visual, a. -a kuona, -a macho. 

Vital, a. -a uzima, -a kanuni [-a la- 
zima) kwa uzima, -a kanuni, -a 
kupasa mno. Vital parts, Vitals, 
[moyo kitwa mapafu, Sic.). 

Vitality, n. kuwa na usima |ngu- 
vu, utendaji); (tenacity of life) 
kutaka kuishi, uzima. 

Vitalize, v. tia usima, huisha, tia 
nguvu, fufua. 

Vitiate, v. karibu ; (annul) Zangua, 
batilisha. 

Vitiation, n. kuharibika, kuharibu, 
mianguo, 

Vitreous, a. -a ktoo, kama ktoo. 

Vitrify, v. geuza kioo, geuka kioo. 

Vitriol, n. mrututu, dawa ya mru- 
tutu. 

Vituperate, v. ‘ukana, kemea vikali. 

Vituperation, n. matukano, matusi. 

Vituperative, a. -a kutukana, &c. 

Vivacious, a. -epesi, -a kucheza- 
cheza. 

Vivacity, n. wepesi, kuchezachesa. 

Viva voce, adv. | kwa sauti, kwa ku- 
sema, st kwa kuandika). 

Vivid, a. kama kweli, kama hayi, 
sawasawa, mfano halisi. 

Vividness, n. kuwa Vivid. 

Vivify, v. kuisha, lia uzima. 

Viviparous, a. [-2 kuzaa watoto wa- 
zima, st mayayi |. 

Vivisection, n. (mganga kukatakata 

nyama hayi kwa kusudi la uganga, 
illi kujua yaliyo ndani). 


446 


VOLUME 


Vizen, n. mbweha jike; (woman) 
mwanamke mkali. 

Visier, n. wasiri [ma-]. 

Vocabulary, n. (daftari ya maneno 
na mafafanusi yao), kamusi. 

Vocal, a. -enyt mlio, -a sauti nsuri. 

Vocalist, n. mwimbaji | wa-|. 

Vocalise, v. fanyisa sauti, toa sauti 
ya kusikilika. 

Vocation, n. kasi, shughuli, uchu- 
mi. Have a vocation, [Awitwa na 
Muungu kushika kasi fullant). 

Vociferate, v. Zoa sauti kubwa, piga 
makelele, 

Vociferation, n. sauti kubwa, make- 
ele. 

Vociferous, a. -4 makelele. 

Vogue,n. In vogue, desturi, kawaida. 
Be in vogue, chaga, tumika, enea. 

Voice, n. sautt, mlio; (speech) 
usemt; (words) maneno; (in 
grammar) baka ya Verb, ya ku- 
-onyesha kutenda ao kutendwa). 

Voiceless, a. pastpo sauli, bubu, -Ho- 
pwewa sauti. 

Void, a. -fupu, pasimo mtu | kitu); 
(useless) durre ; (null) -/zotanguka. 
Void of, #asipo. 

— V. -foa, -mya; (annul) Zangua. 

—— n, nafast wast, peupe, pasimo 
kitu, kuwa -tupu, ukiwa. 

Volatile; a. -2 kuvukiswa, -a kugeu- 
ka hewa; (vivacious, playful) -enyi 
moyo mwepesi, -a kuchezacheza, 
-badilifu. 

Volatilise, v, vukiza, geuza | kuwa) 

a 


Volcanic, a. -2 Volcano. 

Voleano, n. mlima wa moto. 

Volition, n. thttari, akili ya kucha- 
gua, moyo, akili. 

Volley, n. (mshindo wa bunduki 
nyingi stki~figwa pamoja; vitu 
vingi vikitokea pamoja, wingu) 

Voltaic, a. = Galvanic. 

Volubility, n. kuwa Voluble. 

Voluble, a. -2 kutoa maneno mengi, 
enyi usemaji, -a kupiga domo. 

Volume, n. (part of book) gombo 
[ma-]; (size, quantity) cheo, uku- 

a, kadiri; (great quantity) 


VOLUMINOUS 447 


“wingi. Speak volumes, shuhudia 
Sana. 

Voluminousg, a. -kubwa, -ingt. 

Voluntarily, adv. gasipo lazima, 
Sc. 

Voluntary, a. asipo lazima, kwa 
moyo, kwa akili, kwa ihitari, kwa 
kupenda -enyewe; (unpaid) pasipo 
mshahara, burre. It is quite 
voluntary, killa mtu apendavyo, 
(for you) upendavyo, hiari yako, 
Juu yako. 

Volunteer, v. jitoa | kwa kasi fulla- 
ni), jitia kazini kwa moyo |billa 
mshahara); (as soldier) jiandika 
asikari. 


Voluptuary, n. mfu wa anasa nyi- 
ngi, mtu wa kujideka. 

Voluptuous, a. -4 anasa nyingi, -a 
kudeka, -asherati. j 

Vomit, v. fapika ; (emit) zoa nje. 

—— n. matapisho. 

Voracious, a. -a kula sana, -laji. 

Voracity, n. kula sana, pupa la kula, 
ulaji, roho. 

Vortex, n. [msunguko wa maji ao 
hewa). 

Votary, n. (mtu wa kujifunga kwa 

' kasi fullani); (devotee) mita’wa 
(wa-|; (student) méaalz. 

Vote, v. (express opinion) Zoa shauri, 

' taka, chagua ; (attest opinion) shz- 
hudia kwa hati [kwa mwandiko, 
kwa kipande). 

; n. (wish) shauri, nia; (in elec- 
tions) kipande |hati, mwandiko, 
cha kushuhudia shauri); (choice) 

"chaguo |ma-|)|. 

Voter, n. mwenyi Vote, mwenyi 

' kuchagua, mwenyeji (Tas. Bleo- 
tion). 

Votive, a. -a kushuhudia nathiri, 
wakfu. 

Vouch, v. shuhudia, thubutisha. 

Voucher, n. hati ya ushuhuda. 

Vouchsafe, v. jalia, kubali. 

Vow, v. weka nathiri. 

n. mathiri, Perform a vow, 
ondoa nathiri. 

Vowel, n, (harufutwesayokutamkwa 

. peke yake, kama a, &, i, 0, ul. 








WAGE 


Vowel-points, n. tabu. Insert 
vowel-points, aribu. 

Voyage, n. safari [ya baharini), 

— v. safiri | kwa chombo). 

Voyager, n. abiria, msafiri (cho- 
mboni). 

Vulgar, a. -a kimashamba, -a ki- 
shenzi, -sto adabu; (common) -a 
watu wote, -a ovyo, hafifu. 

Vulgarism, n. usemi [neno| wa 
kimashamba, st adabu. 

Vulgarity, n. ukosefu wa adabu, 
ushenzi, kimashamba. 

Vulgarize, v. eneza kwa watu wote, 
Janya -a watu wote, fanya hafifu, 
rahisisha, kweza. 

Vulgate, n. [Bible kwa maneno ya 
kirumi). 

Vulnerable, a. -/iopatikana na jera- 
ha, -lioweza ku a | kushindwa, 
kuharibika |, st salamu, si thabiti, 
st kamili. 

Vulpine, a. kama mbweha; (cunning) 
erevu, janja, kama sungura. 

Vulture, n. Zai. 


WwW. 


Wad, n. busha, 

Wadding, n. | nguo ya pamba, kama 
manyoya|. 

Waddle, v. (enda kama bata kwa 
kuyumbayumba). 

—- n. mwendo wa bata |, kuyumba- 

mba. 

Wade, v. enda (pita) kwa shidda 
[Lama mtoni, matopeni, mchanga- 
ni), vuka (mlo) kwa miguu |si 
kwa kuogolea), soma | tenda kasi| 
kwa shidda. 

Wafer, n. (mkale mdogo mwemba- 
mba). 

Waft, v. peperusha, chukua. 

Wag, v. fikisa, suka. 

n. mchekeshi | wa-|. 

Wage, Wages, n. «tra ; (monthly) 
mshahara; (daily) pesa za kuchwa ; 
(sailor's) #alasa. He works for 
wages, afanya kasi kwa mapesa. 
A living wage, feza za kuponea iu. 








WAGE 


448 


WANT 


Wage, v. Wage war, fanya vila, Walk, n. kwenda kwa miguu, mwe- 


pigana 

Wager, n. (Zaz. Bet) sharti, ya- 
hani. Lay a wager, pinga, piga 
masharti. 

—v. = Bet. 

Waggery, n. uchekesht, mzaha, ubt- 
shi. 

Waggish, a. -chekeshi. 

Waggon, n. gars kubwa [la maguru- 
dumu manne |. 

Waggoner, n. gari wala, msima- 
mizi wa gari. 

Waif, n. (mtoto aliyepotea ao aliye- 
tupwa). 

Wail, v. ka kwa huzuni, omboleza. 

Wailing, n. maombolezo, vilio. 

Wainscot, Wainscotting, n. mbau 
za ukutani. 

Waist, n. (kati ya mwili, penys 
mshipi), viunoni. 

Waistband, n. mshipi (mi-) wa 
kiunoni. - 

Waistoloth, n. stuka. Hold out 
the waistcloth (to receive things), 
kinga bindo. 

Waistcoat, n.kistbau[vs-] ; (sleeved) 
kisibau cha mkono ; (sleeveless) £2- 
sibau cha kikwapa. 

Wait, v. ngoja, kaa, dumu. Wait 

for (something to happen, give 
time for), Zimbika. Wait on 
(upon, for), ngojea; (at wee) 
andikia; (remain with) dumia. 
Lie in wait, ofa, vista, otea, 
donea. 

Waiter,n. mfumishi | wa- |, mwandi- 
kaji (wa-). 

Waive, v. acha, weka, kataa. 

Wake, v. (p. t. Waked, Woke) 
amsha, (neut.) amka; (rouse) su- 
kuma, harakisha; (produce) fanya, 
leta. 

—— n. (of ship) mkondo [wa nyu- 


ma ya merikebu). In the wake of, 
nyuma ya. 
Wakefal, a. macho, -a kukesha, -sio- 


pata usingisi. 
Waken,v.amsha,&c.(7az.Wake,v.). 
Wale, n. alama ya pigo, mlai [ms-], 
kovu, 


ndo; (excursion) matembezi, safari ; 
(road) njia; (conduct, life) mwe- 
nendo, maisha. Go for a walk, 
enda kutembea, Jienda. 

—— v. enda polepole (st kimbia), 
enda, tembea; (behave) -wa na 
mwenendo, fanya. Walk about, 
sunguka, ‘tembea, tanga. alk 
stealthily, nyefa, tambaa. 

Walker, n. (mfu wa Walking, ho- 
dari kwenda kwa migus). 

Walking, n. kwenda kwa miguu, 
kutembea. 

Wall, n. (of stone) ukuta | kuta), 
kikuta [wz-]; (of enclosure) kitafu 
[wt-]; (of mud and sticks) £:wa- 
mbaza ; (fortification) boma | ma-|. 
Go to the wall, shindwa, onewa. 

— Vv. jen, boma, zungushia uku- 
fa. Wall-plate, mbali, mwamba 
(mi-). Wall-fruit, (matunda ya 
mili ikazwayo ukutani). 

Wallet, n. mkoba (| mi- |). 

Wallow, v. fingirika matopeni. 

Walnut, n. sos. 

Walrus, n. |nyama mkubwa wa ba- 
hari kama kiboko}. 

Walts, n. | mchezo wa kizungu katika 
ngoma, watu wawili-wawili waki- 

. zunguka pamoja). 

Wan, a. -zupe (Awa kuwa na ugo- 


njwa|). 
Wand, n. ufito | fito|. 
Wander, v. sunguka, 

crazy) potewa akils ; (be delirions) 


Wanderer, n, mtembezi | wa-) mha- 
mishi (wa-|, mwenyi kupotea. 

Wandering, n. mzunguko |mi-J, su- 
nguko (ma-|, kupotea; (mental) 
kupotewa akili; (delirium) kupa- 


yuka. 

Wane, v. funguka, 

Want, n n. Aapa ww aya ) 
ju, kipunguo, ukose she 
uchache, kuwa haba; (felt need) 


mhitaji (ma-), haja, matakwa; 
(poverty) umasikini, shidda, kuwa 
haba. Bein want, -wa maskini 
fukara), sidiwa. Be in want of, 


WANT 


hitaji, taka, -wa na -chache, -wa 
pasipo. 

Want, v. (need) Zaka, hitaji; (be 
without) pungukiwa, -wa pasipo. 


Wanting, a. -pungufu, -kosefu, 
-chache, haba. Itis wanting, Fe 
po, emetindika, 


Wanton, a, -a kuchezacheza, -potofu, 
-a asherati, -sinifu, -shaufu, 

—~ n. mwasherati, mzinzt, 

—— v. kuwa Wanton, a. 

War, n. vifa, kondo. A war of words, 
ugomvi, kubishana maneno. 

—— v. fanya vita, pigana, 

Warble, v. Za [kama ndege |. 

Warbler, n. | ndege wa kuimba). 

Ward (off), v. kinga, epusha, bekua. 

—— n. (guard) ulinzi, hamaya, mli- 
ndo; (guardian) m/inzé; (orphan) 
yatima; (of town) mtaa (mi-); 
(of hospital) chumba [vy-]; (of 
eae key) mtoto (wa-], jino [me- 
no}. 

Warden, n. mkuu | wa-|. 

Warder, n. mlinzi | wa- |, bawabu. 

Wardrobe, n. sanduku | ya kuwekea 
nguo), jamii ya nguo. 

Ward-room, n. (chumba cha waku- 
bwa katika manowari). 

Warehouse, n. ghala, bokhari, 

Wares, n. bithaa, mali. 

Warfare, n. vita, kondo, mambo ya 
vita. 

Warily, adv. kwa hathart, folepole. 

Wariness, n. hathari, uangalifu. 

Warlike, a. -a vita, -epesi kwa vita, 
hodart kwa. vita, -a kufaa kwa 
vita. 

Warm, a. -a2 moto; (hearty) -a moyo, 
-a bidii; (angry) -a hastra, -a 
uchungu; (cordial) -ema sana, 
-kunjufe. 

v. pasha moto; (stir up) am- 
sha, harakisha; (stimulate) ongeza 
bidii. 

Warmth, n. moto, joto, uharara, 
hari; (anger) ukali, hasira, uchu- 
ngu; (cordiality) wema mwingt, 
ukunjufu. 

Warn, v. onya, hatharisha, shauri; 
(signal) pungia, ashiria. 





449 


WASHY 


Warning, n. onyo [ma-}, shauri 
[ma-]; (signal) alama, ishara. 

‘Warp, n. (of weaver) mtande; (of 
ship) kamba la kufungusia ; (twist) 
kombo. 

—— v. (bend) pinda, tia kombo; 
(twist) potosha, benua; (move by 
ropes) [vata chombo kwa kufunga- 
sta mwamba ao jiwe). 

Warrant, v. -wa thamini wa, shu- 
hudia, thubutisha. , 

—— n. uliamini; (pledge, guaran- 
tee) sharti, amana, hali yenyi 
sharti, mathubuti, ushuhuda. 

Warrantable, a. halali, -a haki, 
-ema, 

Warren, n. Rabbit-warren, | shamba 
lenyi sungura weng? |. 

Warrior, n. miu wa vita, astkart 
bora, shujaa | ma-). 

Wart, n. chunjua. 

Wary, a. -a hathari, -angalifu, ma- 
cho. 

Was, p. t. ya Be, Am. 

Wash, v. osha; (bathe) oga, (act.) 
ogesha; (clothes) fua; (gently, by 
dabbing) chachaga; (hands, &c.) 
nawa; (feet) fawaza; (private 
parts) chamba; (ceremonially) Zo- 
hara; (extend to, of water) in 
maji, fikishia maji, fikia {majt}. 
Wiech aff (away, ony futa, ondoa, 
chukua, haribu (kwa maji). Wash 
with, (apply) #a, aka. This dress 
(colour) will wash, ngwo (rangi) hit 
haichujuki. Wash out (of colours), 
chujua, (neut.) chujuka. Wash 
one's hands of, jikanzia kabisa, ka- 
faa, acha, tupa. Wash mouth out, 
sukultua. 


}—— n. josho; (of sea) mawimbi; 


(liguid application) maji; (sea 
marsh) wangwa; (sediment, &c.) 
matakato, taka; (current) mkondo ; 
(laundry) dobi. Send to the wash, 
peleka dobi (kwa dobi). 

Washer, n. (| pete, ya kukaza|. 

Washerman, n. dobt, mfua nguo. 

Washing, n. kazi ya dobi, kuosha, 
&c. (Zaz. Wash, v.); matakato. 


.Washy, a. hafifu, thatfu, ovyo. 


Gg 


WASP 


‘Wasp, n. (mdudu kama nyuki mku- 
bwa 


Waspish, a. -kali, -a chukichuki. 

Waste, v. poteza, fuja, tumia burre, 
ponda mali, tupatupa; (spoil) hart- 
bu, vunja; (weaken) thoofisha, pu- 
nguza; (decay) chakaa, thoofika. 

—— a. takataka, ovyo, -stofaa, -lto- 
tupwa; (desert) ukiwa, jangwa, 

ipo mtu ao shamba. Lay waste, 
haribu, teka, poteza. 

——n. upotefu, uharibifu ; (desert) 
jangwa, ukiwa; (rubbish) zaka, 
matakato. 

Wasteful, a. -fotevu, -fujaji, -a ku- 
potesa burre, -ingi mno, kupita 
kiasi, 

Wasting, a. -a kuchakaa, -gofu, -a 
kuthoofika, -a kukonda: (act.) -a 
kuthoofisha, -a kuharibu kidogo 
kidogo. 

Watch, n. (time-piece) saa (ndogo 
ya mfukoni); (at night) kesha 
[ ma-|; (guard) indo, ulinzi; (post) 
hingojo [vt-|, zamu. Be on the 
watch for, fasamia, hatharé; (in 
ambush) ofea, vista. Keep watch, 
shika zamu, ngoja kwa samu, ke- 
sha. Keep watch over, Zinda, 
tunza, chungulia, pelelesa. 

—— v. kesha ; (be vigilant) -wa ma- 
cho, angalia sana, linda, ngojea; 
(observe closely) sasamia, hathart. 
Watch over, funza, linda ; (of sick) 
uguza. 

Watcher, Watchman, n. mlinzi 
[wa-], mngoje, mpelelezi (wa-|. 
Watchful, a. macho, -enyi hathari, 

-angalifu. . 

Watchmaker, n. [ fundi wa kufa- 
nyiza saa). 

Watchman, = Watcher. 

Watchword, n. neno la kujuliana, 
neno la fumbo. 

‘Watchwork, n. mtambo wa saa. 

Water, n. maji. (Kinds of) water, 
(salt) maji ya chumvi ; (fresh) maji 
matamu, maji baridi; (hard) maji 
ya kisimani ; (soft) maji ya mvua. 
Ofthefirst water,sa/i sana,suri mno, 
Be in hot water, pata mashaka, 


450 


WATERY 


sumbuka. Pour cold water on, 
(oppose) suia, foza. 

‘Water, v. nywesha, tia maji, changa- 
nya maji. Make the mouth water, 
tamantisha sana. 

Water-buck, n. kufu [korn]. 

Water-closet, n. choo [vyoo|. He is 
in the water-closet, yuko chooni; 
(engaged) yuko msalani. 

Watercourse, n. mfereji |mi-) wa 
maji, kijito. 

Waterfall, n. maboromoko ya maji, 
maanguko ya mto. 

Water-fowl, n. ndege za maji. 

Watering-place, n. kituo penyi ma- 
Ji, mahali pa kujiburudisha, maka- 
li penyi afya nyingi. 

Water-jar, n. mfungi [mz-], - 
dulia [ma-}: (of skin) k:riba (vi- |; 
(large) kasiki [ma-]}; (large stone) 
balast [ma-}. 

Waterless, a. pasipo maji, -kavu. 

wee n. (blue) yungiyungi 

ma-|). 

Water-line, n. [mstari mbavuni 
mwa chombo sawa na maji). 

Water-logged, a. (of boat, ship) 
(-dojaa maji, -sioweza kwenda). 

Waterman, n. mwanamaji [wa-], 
baharia. 

Water-melon, n. fikiti [ma-}. 

Water-mill, n. (kinu chenyi ku- 
endeshwa kwa gurudumu na 
maji), 

Water-power, n. nguvu ya maji, 
maji ya Nguvu. 

Waterproof, a. -stovuja, -siopenya 
maji, -siopapa; (india-rubber) -a 
nguo ya mpira. 

Watershed, n. | milima kati ya mito, 
ya kugawa mito ya inchi kwenda 
huko na huko). 

Waterspout, n. nyoka ya bahari; 
(of roof) kopo (ma-), mlisamu. 

Watertight, a. -siovuja maji. 

Water-wheel, n. | gurudumu lenyi 
kuendeshwa na maji ya mlo). 

Waterworks, n. | bomba la kupishia 
maji kotekote mjini). 

Watery, a. majimaji, -Mochujuka ; 
(moist) chepechepe, -a nituba; 


WATTLES 


(tearful) -a machozi; 
-dufu, baridi, ovyo. 

Weey n. fito [sa kufanyia tundu, 
Sc. }. 

‘Wave, v. (as a flag) pepea; (as sig- 
nal) punga; (undulate) -wa kama 
mawimbi, inuka na shuka; (shake) 
sikisa, (neut.) #ikisika, wayawaya, 
yumbayumba, ning inia. 

——— n. wimbi [ma-]. 

Wavelet, n. ktwimbi |vi-). 

Wave-offering, n. | kafara ya kuti- 
kiswa ya kiyahudi). 

Waver, v. Zikisika, sitasita, -wa na 
mashaka. 

Waverer, n. wasiwasi, mwenyi ma- 
shaka. 

Wavy, a. kama mawimbi, -a matao, 
-a kwenda juu na chini. 

‘Wax, n. nda. 

— v. tia nta; (increase) zidi, sidt 
kuwa. 

‘Waxen, a. -a nta. 

wea n. [vifanytswavyo vya 
nta |. 

Waxy, a. kama nta, laini, -a kunata. 

Way, n. njia; (method) njia, shau- 
vi; (habit) desturt, mwenendo; 
(manner) ginsi, namna. A long 
way, mbali. A short way, karibu. 
In a way, kidogo, kama. By the 
way, jambo dogo, si ya maana sa- 
na, kwa kupitia; (conj.) walla- 
kini. By wayof, kwa kusudi la, 
kwa kuwa, mahali pa. Out of the 
way, -gent,ajabu, -a shidda,-atunu. 
Out of the way! Clear the way! Get 
out of the way! similla! sihatha- 
vi! Be out of the way, -wa mbali. 
Be in the way, shi, sumbua, pi- 
ngamiza, kingamia. Give way, 
shindwa, legea, vunjika; (ac- 
quiesce) rithtka, kubalishwa. Get 
one’s way, pata kaja, fikilisa shau- 
vt, shinda, Make way for, ondo- 
hea, pisha. Make one’s way, 
endelea, fantkiwa. Ways and 
means, (mashauri ya kupata fetha, 
ao ya kuamrisha kodi). 

‘Wayfarer, n. msafiri [wa-], mgeni, 
mitaji. 


(insipid) 


451 


'WBATHER 


Wapyfaring, a. -a kusafiri, -a kupita. 

Waylay, v. ofea, visia. 

Wayward, a. -fotofu, -badilifu, -tu- 
kutu 


Waywardness, n. upotofu, &c. 

We, pron. szs¢; (in comp.) Za-. 

Weak, Weakly, a. ‘hatfu, -legevu, 
-sio na nguvu, hafifu. Weak in 
will, -enyi moyo mchache. 

Weaken, v. thoofisha, legeza, pu- 
NGUZA NGUVU YA, Viza. 

Weakling, n. thazfu. 

Weakly, a. = Weak. 

Weakness, n. uthaifu, uhafifu. 

Weal, n. hali njema ; (bruise) (Zaz. 
Wale). 

Wealth, n. mali mengi, ulajiri, 
ukwasi; (abundance) wingi, nee- 
ma, nafasi. 

Wealthiness, n. kuwa na Wealth. 

Wealthy, a. -enyt Wealth, zZajiri 
[ma-], -kwast. 

Wean, v. achtsha masiwa ya mama, 
achisha, likiza. 

Weapon, n. [Aitu cha kupigania), 
stlaha. 

‘Weaponless, a. pasipo selaha. 

Wear, v. (p. t. Wore, pf. t. Worn) 
waa; (appear as) -wa na sura ya ; 
(use up) maliza upesi, tumia; 
(spoil) chakasa, haribu, punguza ; 
(last) -wa na aushi, kaa, si chakaa ; 
(make by rubbing) fanya kwa kusu- 
gua; (ofship) disha, pindua dema- 
nt. Wear away, Wear off, maliza, 
“Ja; (neut.) kwisha, nyamaza. 
Wearon, fifa. Wear out, chakaza, 
-la, maliza kabisa; (exhaust) sz- 
mbua mno, chosha. 

— n. kuchakaa, kutumika sana, 
kupunguka; (use) matumizi; (du- 
ration) wasihi, Wear and tear, 
uharibifu, utumifu, ukukuu. 

Wearable, a. -a kuvalika, -suri. 

Weariness, n. kuchoka, uchovu. 

Wearisome, a. -4 kuchosha. 

Weary, v. chosha, legesa. Be weary, 
choka, legea. 

Weasel, n. (nyama ndogo, kama 
cheche). 

Weather, n. [Aali ya hewa), tabia. 

Gga 


WEATHER 


452 


WELL 


What sort of weather? Aumeku- | Weep, v. (p. t. ma pf. t. Wept) iia, 


waje? Cold weather, baridi, 
Cloudy weather, mawingu, kume- 
tanda. Fine weather, kusuri, 
kweupe. Hot weather,hari. Wet 
weather, mvua. 
‘Weather, v. faulu ; (decay) chakaa. 
Weather-bound, a. -/tsuitwa na 


pepo. 

‘Weather-cock, n. (kipande cha juu 
ya mnara, cha kuanya pepo sato- 
kapi|. 

Weather-side,n. upande wagoshini, 
upande wa juu. 

‘Weave, (p. t. Wove, pf. t. Woven) 
Juma; (invent) tanga. 

Weaver, n. mfuma (wa-]. 

Weaving, n. mfumo. 

Web, n. (woven cloth) nguo; (of 
spider) matando; (of skin) utando; 
(complication) matata, 

Webbed, a. -enyi ulando wa 
ngozi. 

Webbing, n. (Zepe nene la nguo ya 

_ pamba ao kitani). 

Web-footed, a. |-enyi vidole vya 
miguu vimeungamana kwa utando 
wa ngozi j. 

Wed, v. (man) va ; (woman) okwa ; 
(parents, minister) oza; (man and 
woman) ana. 

Wedded, a. -a wafu watiscana, ha- 
lalz. 

Wedding, n. arust, ndoa. Wedding 
feast, Ama. 

Wedge, n. kabari. 

—v. kaza kwa kabari ; Gam, fix) 

 kwamisha, kwaza. :Be wedged 
together, songana, kazana. 

Wedlock, n. kuoana, ndoa. 

Wednesday, n. juma a tano. 

Weed, n. kigugu [v-], majani; 
(clothes) mguo za kuugulia, nguo 
sa mjane ; ( = Cigar). 

Weedy, a. -diojaa vigugu. 

Week, n. juma [ma-], siku saba. 

Weekday, n. (siku ya kazi, siku 
isiyo juma a pili), 

"Weekly, a. killa juma, killa siku ya 
saba. 

‘Ween, v. thant, ona. 


toa (toka) machozi. 
gether, /zzana, 

Weeping, n. kilio [vt-], machozi. 

Weevil, n. (kidudu kilacho nafaka). 

Weft, n. mshindio. 

Weigh, v. pima uzifo, pima kwa 
mizani, hesabu uthans; (consider) 

fikiri, hakiki, enenza; (have 
weight) -wa na uthani (maana, 
uzito); (have influence) -wa na 
nguvu, weza. Weigh on, ‘mea, 
sumbua. Weigh down, (/ofeza, 
nyikiza. 

——n. Get under weigh, #9'0a nanga, 
tweka. Be under weigh, enda, pita. 

Weight, n. uthani, uzifo ; (heavy 
thing) kitu kistte, kinyikizo ; (thing 
for measuring weight) (kt 
cha kupimia uthani|; (trouble) 
taabu, uthia; (importance) nguvu, 
maana. 

Weighty, a. -sito; 
“kubwa, -a maana. 

Weir, n. (boma la kuzuia maji |. 

Weird, a. ~.uchawt, -a. shetani, -a 
kutisha, -a pepo, -a kivuli. 

Welcome, v. 4artbisha, pokea kwa 
Juraha, hongeza, salimu, amkia. 

n. kukaribisha (kukaribishwa| 

kwa furaha, salamu, maamkizi, 

furaha. 

a. -@ furaha, -a kufurahisha, 
-a salamu, -a kupendeza. Be wel- 
come to, (be gladly received) Jewa 
[pokewa] kwa furaha; (be given free 
use of) [Jewa ruhusa ya kutumia 
burxe), pewa burre. 

Weld, v. (unganisha madini kwa 
kufua), tambuza, gandamiza, unga, 
tia weko. 

Welfare, n. halt njema, hali. 

Well, adv. wema, vizuri, sana, ka- 
bisa; (interrog.) je? bassi nini? 
kunani? sema! As well, As well 
as, Taz. As. 

— a. -ema, -a hali njema, keri, 
bahati njema; (in good health) 
-sima, -enyt afya njema. It is 
well, wema, hert, yafaa. Well, 
how are you? je, uhali gani? He 


Weep to- 


(important) 








| 


‘WELL 


is well (doing well), Aajanzbo, mst- 
ma, Get well, Do well, fona, pata 
wasaa. Well done! njema! wema! 
Well off, Well to do, -exyi mali, 
tajiri, 'Do well, fanikiwa. Be 
(turn out) well, elesea, ongokea. 

Well, n. kisima [wé-], chemchemi, 
shimo la maji (ma- |). 

v. chemka, toka | tokea) kama 
maji ya chemchemi, bubujika. 

Well-being, n. hali njema, afya. 

Well-born, a. -a cheo, bora, -a mbegu 
njema, -toto wa watu, -ngwana. 

Well-bred, a. -liolewa vema, -enyt 
malezi mazuri, -a adili, -a adabu. 

Well-known, a. -lotambulikana, 
bayant, mashuhuri. 

‘Well-off (Be), v. neemeha, nafistka, 
-wa na mals, 

Well-principled, a. -enyz akili nje- 
ma, -enyi mashauri mema, moyo 
barabara. 

Welter, v. fingirika. 

Wen, n. Zezi. 

Wench, n. kitwana mwanamke, ki- 
Jakasi |vi-|. 

Wend, v. enda. 

Went, p. t. ya Go. 

‘Wept, p. t. na pf. t. ya Weep. 

Were, = Was, p. t. ya Be, Am. 

Wesleyan, a. -z Wesley, mfuasi 

. wa Wesley, = Methodist. 

West, n. magaribi [magrebi|,machwa 
ya jua. Vhe west, upande wa ma- 
garthi, inchi za magaribi. 

Wosteriy, Western, Westward, 

--a magaribi, -a upande wa ma- 
garibi. 

Wet, a. majimaji, chepechepe, -a 
rutuba, -a mvua nyingi. Get wet, 
pata maji, lowa, loweka. 

‘Wether, n. (kondoo mhasé]. 

Whale, n. nyamgumi. 

‘Whalebone, n. Lufupa wa kinwani 
mwa nyamgumi |. 

er, n. mwinda nyamgumi; 
(vessel) chombo cha kuwindia nya- 
mgums. 

Whaling, n. kuwinda nyamgums. 

Wharf, n. | boma la mawe pwani pa 
kushushia shehena). 





453 


‘WHEREAT 


‘Wharfage, n. (kodi ya kutumid 
Wharf). 

Wharfinger, n. mwenyi Wharf. 

What, pron. (relat.— that which) 

-y0, ~cho, -z0, &c.|; (interrog.) pi 

upi, upi, zipi, Sc.), gant; 
(interj.) kama tpt, kamani, kama 
nini, ginsi gant, ginsi -livyo. A 
what-do- on-call-it, dude (mar), 
kinyangdlika. 

Whatever, Whatsoever, pron. naa. 
-0 -ote, -ot¢-o. Whatever happens, 
zwayo yote, kwa killa hali. What- 
ever you know, ujuayo yote, 

Wheat, n. ngano. 

Wheaten, a. -4 unga wa ngano. 

Wheedle, v. dembeleza, vuta, sha: 
wisht. 

Wheel, n. gurudumu [ma-]; (in 
ship) msukani. Wheels within 
wheels, matata mengi. 

-—— v. sungusha, geuza, (neut.) zu- 
nguha, geuka; (convey by carriage) 
peleka kwa magurudumu [wa 
gari). 

Wheeler, n. frasi wa gari |aliye 
karibu na gari). 

Wheelwright, n. | fundi wa kufa- 
nyiza magurudumu ao magari |. 

Wheeze, v. kokota pumuzi, tweta, 

Whelk, n. [ono la pwani). 

Whelm, v. Zoza, zamisha ; 
overthrow) angamiza. 

Whelp, n. (mtoto wa nyama ya 
mwitu, simba, mbwa, chui, Sc). 

When, adv. lini? wakati zani? 

—— conj. | wakati) -po, wakati wa. 

Whence, conj. za mo, -po; (in- 
terrog.) wapi? kutoka wapi? I 
know whence he comes, nakujua 
atokako, Whence does he come? 
atoka wapi ? 

Where, conj. -£0,-70, -fo ; (interrog.) 
wapi? makali gani? 

Whereabouts, conj. karibu na wapi, 
kama mahali gant, wapi. 

—— n. makao. His whereabouts, 
akaa wapi, yuko wapi. 

Whereas, con}. kwa maana, kwa 
sababu ; (but in fact) wallakine. 

Whereat, con). kwa. hiyo, huko. 


(ruin, 





WHEREBY 


Whereby, conj. kwa hiyo, hivyo. 
Wherefore, conj. kwa sababu hii. 
Wherefrom, conj. -40, -0, -p0; ku- 
toka huko; (interrog.) kutoka wapi? 
Wherein, conj. -ko, -mo, -po; katika 
hii ; (interrog.) katika nini ? 
Whereon, Whereupon, conj. daa- 
Gaye, kwa sababu hit; katika hit; 
(interrog.) kafika nini? kwa nini ? 
Wheresoever, = Whatever. 
Whereto, conj. -40,-mo,-po; kwenda 
huko; (interrog.) kwenda wapi? 


Wherever, conj. -/ipo pote, mahali 


pote -po. 
Wherewith, conj. kwa.hii, na hii, 
-enyi htt; ‘(interrog.) kwa nini? 

Wherewithal, conj. = Wherewith. 

——n. mali, njia, uwezo, nafasi. 

Wherry,n. [mashua ndogo nyepesi). 

Whet, v. m0a; (excite) amsha, zidi- 
sha, washa. 

Whether, conj. kama. Whether or 
no, kwa vyo vyote, ukipenda .usi- 
pende. 

Whetstone, n. kinoo [v2-] ; 
suguo | ma-|. 

Whey, n. mtindi. : 

Which, pron. (relat.) -o [-ye, I, 
-20, -vyo, &c.}; (interrog.) --p7 
Dupi, upi, ipi, vipi, &c.). 

Whichever, Whichsoever, pron. 
-ouote [»ye yote, -0 wote, -lo lote, &c. |). 

"Whiff, n. [Aishindo cha. pumuzi ao 
“cha pepo rikija ghdfala, kutoa pu- 
muzi kwakishindo|; (smell) haru- 
ifa kidogo. 

“Whig, n. mtu ashikaye Whiggery. 

“Whiggism, Whiggery, n. [éutaka 
-MWEZO WA Mm '“bunguke, watu 


(coarse) 


“wakaweza zayidi katika mashauri 


ya serkali; = Liberal). 
While, Whilst, conj. wakati wa, 
wakati -po, -kt-. 
n. muda, wakatt. A long while, 
wakati mwingt,sana. Aftera while, 
halafu, baadaye. All the while, 
wakati kuo wote, wakali ule ule, 
pale pale; (in surprise) kumbe, 
tahamaki. A little while, muda 
kidogo. Be worth while, faa, -wa 
heri, afathali. 





454 


WHISPER 


While, v. isha. 

Whin, n. (notion) nia, wazo [wa-] ; 
(wild idea) .mta potofu, nta 

ngeni. 

Whimper, v. [ia kama kitoto). 

—— n. (mlio wa kitoto). 

Whimsical, a. -enyi Whim, -geni, 
-fotofu, -badtlifu. 

Whine, v. ta (Lama mbwa mtoto); 
(intreat mercy) /alamika. 

n. mlio (wa mbwa mtoto), lala- 
miko. 

Whip, n. mjeledi [ms-]; (coachman) 
gari wala, satst ; (= Whipper-in). 

— v. figa mijeledi; ; (snatch) fo- 
konya upesi, twaa ghdfala, chopoa ; 
(conquer) shinda. 

Whipcord, n. [Aigwe cha kitani ya 
mguuu |. 

Whiphand, n. wweso, utawala. 

Whipper-in, n. [mstmamizs: wa 
mbwa katika kuwinda ; kama ast- 
kari.mwenyi kuwaita na huwaku- 
mbusha wakubwa wa Parliament]. 

Whipping, n. kupiga | kupigwa) 
mijeledi ; kushinda | kushindwa). 





‘| Whipping-post, n. mfi wa kati, 


(miti wa kumfungia mtu apigwe). 

Whir, n. uvumi (wa kitu aa 
nguka kwa nguvu, ao wa mabawa 
ya ndege|. 

Whirl, v. zungusha, fingirisha; 
(neut.) sunguka, fingirika. 

n. sunguko, ufiringo. 

Whirligig, n. | kipuzi cha mtoto ku- 
chezea chenyi kusungukasunguka). 

Whirlpool, n. mazunguko ya maji, 
mzingo wa maji. 

Whirlwind, n. pepe sa chamchela, 
tufano mkuu, pepo za kusunguka- 
zunguka, kimbunga. 

Whisk, v. rusha upesi, (neut.) ruka 
upesi; ( spon boruga upesi. 

go, tendo (mwendo) jepesi 
(Za hifala); (brush) £:/agro. 

Whisker, n Sa mac 73. 

Whiakered, a. -enyt Whiskers. 

Whisky, n. (mvinyo ultofanyiswa 
wa nafaka|. 

Whisper, v. xong'ona, Whisper to, 
nongoneza. . 





———— VT), 


WHISPER 455 


Whisper, n. kunong'ona, mnong'ono, 
muanong oneso. 

Whist, n. | mchezo wa karata). 

Whistle, v. figa msonyo (ubinja, 
mbinda, miunsi|. Whistle a tune, 
endeleza mbinja. 

Whistling, n. msonyo [mi-], ubi- 
nja | mbinja), mwunzi, mtunzi. 
Whit, n. kidogo. Not a whit, sé 

hatta kidogo. 

White, a. -eupe, safi. Very white, 
-eupee, White heat, [moto mwi- 
ngi mkali). White lie, wwongo 
kama st uwongo, werevu, ujanja. 

Nn. weupe, rangi nyeupe; (of 
eggs) ute wa yayi. 

White ants, n. mchwa. 

Whitebait, n. [samaki ndogo kama 
dagaa |. 

White-friar, n. [Monk aliyevaa 
nyeupe |. 

White-heat, n. moto mwingi sana, 

White-lead, n, | kama unga wa ku- 
Janyiza rangi nyeupe, chaki |). 

Whiten, v. fanya -cupe. 

Whiteness, n. weupe. 

Whitewash, n. chokaa nyeupe | ya 
kupaka ukutani). 

—— v. paka Whitewash. 

White-wine, n. (divai nyeupe). 

Whither, conj. - £0, -mo, -po ; kwenda 
huko; (interrog.) wapi, kwenda 
wapi ? 

Whithersoever, conj, -0 pole, ma- 
halt pote -po. 

Whiting, n. chaki; (fish) (samaki 
wa Ulaya). 

Whitish, a. kama -cupe, -eupe ki- 





dogo. 

Whitlow, n. mdudu. 

- Whitsunday, n. stku ya Pentecost. 

Whiz, n. mito (wa kitu kama mshale 
ukienda upesi |, uvumi. 

—— v. enda, pita upesi, vuma, lta. 

Who, pron. (rel.) -0, -ye; (interrog.) 
nant, yupi? 

Whoever, Whosoever, pron. “Je 
yote, -0 wote, 

Whole, a. -sima, pia, -ole pia; 
(complete) kamili, -kamslifu, -ti- 
milifu; (sound, unbroken) -enyi 


WIDOW 


afya njema, -moja. On the whole, 
mwisho, bassi, kiisha kufikiri. 

Whole, n. kifu kizima, jamii yote, 
Jumla, | kitu kimoja chenyi sehemu 
nyingi). 

Wholeness, n. hak ya kuwa Whcle, 
uzima, umoja. 

Wholesale, a. (trade) -a@ biashara 
kubwa, -a jumla. 

—— adv. jumla, shelabela. 
Wholesome, a. -a kufaa kwa afya 
njema, -enyi afya, -zuri, -sima. 

Wholly, adv. za, kabisa, haswa. 

Whom, pron. = Who. 

‘Whomsoever, pron. = Whosoever. 

Whoop, n. kelele [ma-], ukelele. 

— v. piga kelele. 

‘W hooping-cough, n. kikohozi. 

Whore, n. kahaba [ma-]. 

Whoremonger, n, mwenyi (nyumba 
ya) makahaba, 

Whose, a. (interrog.) -a mani; 
(relat.) -a huyo (wao, Sc.), -ake. 

‘Whosoever, pron. (relat.) -ye yote. 

Why, adv. kwa nini, mbona, kwani, 
kwa sababu gani; haita. Why, 
VI tell you, hatia nikuambie. 

Wick, n. (of lamp) utambi (tambi); 
(of candle) kope (ma-). 

Wicked, a. -baya, -ovu, -a thambi. 

Wickedness, n. ubaya, uovu, tha- 
mbi. 

Wicker, a. -a filo zilizosokotwa. 

Wicket, n. kilango |vi.); (at cricket) 
(ati (mi-), kiguzo (vi-) |. 

Wide, a. -fana, -a kutanuka, -a 
kuenea mbali, ya kufika mbali; 
(broad, thick) -sene; (wise) -a 
maarifa mengi, -a akili; (erro- 
neous) -4 kuepea, -a kukosa. 

—— adv. mbali, kwa upande. 

Wide-awake, a. macho, -epesi, 
tayars. 

n. (chapeo). 

Widely, adv. sana, mahali pengi. 

Widen, v. panua, sidisha, eneza, 
(neut.) fanuka, enea, tanuka, zidi ; 
(draw apart) zanna. 

Wideness, n. = Width. 

Widow, Widower, n. mjane 
[wa-, aliyekwa na mume ao mke). 





WIDOWHOOD 


Widowhood, n. wane. 

Width, n. upana, mapana, eneo. 
Width of view, maarifa mengi, 
Ujuzi, 

Wield, v. (control) Zawala, ongoza, 
suia; (use, handle) skzka mkononi, 
chukua, tumia; (brandish) ¢tktsa 
mkononi, punga. 

Wife, n. (pl. Wives) |mke mwenyi 
mume wa halali), mke([wa-|. 

Wifeless, n. -Hofiwa na mkewe, pa- 
sipo mke. 

Wifely, a. [-2 kumslahili mke 
mwenyi mumewe), -a mke. 

Wig, n. | kifuniko cha kitwa chenyi 
nyele |. 

Wight, n. mfu, masikini. 

Wild, n. = Wilderness. 

a. (animals) -a mwitu, -siofu 
gika; (plants) -a gugu; (barbar- 
ous) -shenzi; (desert) -a ukiwa, 
-a jangwa, pasipo watu; (violent) 
-@ nguvu, -a jeuri; (ungoverned, 
vicious) -fotofu, -a kufanya vyo 
vyote. 

Wildebeest, n. nyumbo. 
Wilderness, n. jangwa, nyika, 
barra, poli | ma-), pululu (ma-]). 
Wildfire, n. | moto usiozimika, kama 

umeme). 

Wildly, adv. burrt, pasipo akili, 
kama kwa wazimu, kwa nguvu. 

'Wildness, n. kuwa Wild. 

Wile, n. kila, ujanja. 

Wilful, a. -kaidi, -tundu, -potofu. 

Wilfulness, n. ukaidi, Sc. 

Wiliness, n. ujanja, udanganyifu. 

Will, n. moyo, nia, kusudi, mapenzi ; 
(legal) wosia; (free will) ziziari, 
kuchagua, akili; (command) amri, 
hukumu. At will, At his will, 
apendavyo, hiari yake. 

—— v. (p. t. Would) Zaka, penda, 
chagua, azimu; (order) amuru; 
(in comp.) -Za-. 1 will go, nita- 
kwenda, nataka kwenda. You will 
go, enenda, sharti uende. 1 will, 
inshallah, vema. | will not, sitaki, 
sikubali, 

Willing, a. -epest, -pesi, tayari, -a 
moyo, pasibo lazima, kwa kupenda, 





456 


WINDWARD 


Be willing, kubali, -wa rathi, 
taka, -wa tayari, Sc. 

Willingness, n. wepesi, &c. (Tas. 
Willing). 

Wily, a. -danganyifu, -janja,-erevu, 
-a hila. 

Win, v. (p. t. #a pf. t. Won), (get) 
pata, jipatia ; (conquer) shinda ; 
(persuade) wafa, shawishi, ongoa. 
Win back (again), jirudishia, ji- 
patia tena, patanisha. 

Wince, v. stuka, stkunyata, jikunja. 

Winch, n. (gurudumu ao duara ya 
kuvutia kamba), duara. 

Wind, v. (p. t. za pf. t. Wound) 
kunja, pinda, (neut.) sungukasu- 
nguka, fanya mapindi, potoka; 
(thread, &c.) fatisa, kunja, usta. 
Wind up, kunja; (finish) maliza, 
kata, komesha; (conclude speech) 
fanya mwisho wa maneno; (a 
clock) fungulia, 

—— n. upepo, pepo, baridi; (breath) 
pumuzi; (flatulence) riyaht. Light 
wind, mpepea. Head wind, pepo 
za mbele. Fair wind, pepo sa ome. 
Wind on the beam, pepo sa ubavu, 
matanga katt, Adverse (contrary) 
wind, mbesho, tanga mbili. Wind- 
instrument, (trumpet) Janda, ba- 
ragumu; (pipe) somart. Get 
wind of, sikia habari ya. Be in 
the wind, vumika, -ja. 

Wind-bound, a. (of ship) -/iosuswa 
na pepo. 

Windfall, n. pato Ja bahali, pato la 
heri, dafina. 

Wind-gauge, n. | kipande cha ku- 
pimia nguvu ya upepo). 

Winding, n. Aisin wi-|, kuba 
[ma-], pindi [ma-]; (folding) 
mkunjo. 

Winding-sheet, n. kifindo, saanda. 

Windlass, n. dara. 

Windmill, n. (kinu chenyi gurudu- 
mu la kuendeshwa na upepo |, 

Window, n. dirisha |ma-); (small) 
mwangaza |mi-|. 

Windpipe, n. 400. 

Windward, a. -a upande wa 
[wa goshini, wa juu). 


upepo 


WINDY 


Windy, a. -a pepo nyingi; (lengthy, 
useless) -a maneno mengi, -tupu, 
-a ovyo. 

Wine, n. mvinyo, divai. 

‘Wing, n. (of bird, insect, &c.) bawa 
[ma-], kibawa [vi-]; (of building, 
Sc.) upande, pembe, sehemu ; (pro- 
tection) amaya, tunza. Wing 
feather, zbawa (mbawa). Be on 
the wing, Take wing, raka, ondoka. 
Take under one’s wing, funza, -pa 
hamaya. 

v. vunja bawa. 

Winged, a. -enyi mabawa; (broken- 
winged) -tovunjika bawa. 

Wink, v. pepfesa, konyeza macho. 
Wink at, (overlook) achilia, 
samehe, pisha. 

n. kope la juu na chini, konyezo 
la macho. Give a wink to, Pigia 
ukope. 

Winner, n. mshindaji, mshindi. 

Winning, a. -a kushinda; (attrac- 
tive) -a kuvuta, -a kutamanisha; 
(graceful) -a2 madaha, -zuri. 

Winnow, v. fepeta. 

Winsome, a. -4 kufurahisha, a ku- 
pendeza, -a furaha. 

Winter, n. majira ya baridi | majira 
ya miezi December, January, 
February kizungu), kipupwe. 

Winter-guarters, n. (kituo cha ku- 
pishia Winter}. — 

Wintry, a. -a Winter, baridi kali. 

Wipe, v. futa, pangusa, sugua. 

Wire, n. ust wa madini, masango 
Lya chuma, shaba, fetha, Sc. |, se- 
ngenge, masoka ; (telegraph) simu. 

— v. funga (kaza) kwa Wire; 
(telegraph) piga simu, arifu kwa 
simu. 

Wiry, a. hodari, -shupavu, -siochoka. 

Wisdom, n. #eckima ; (learning) e/z- 
mu, maarifa; (sagacity) busara, 
akili, werevu; (intellect) akili 
nyingi, shauri. 

Wise, a. -enyi Wisdom, -jusi. 

Wiseacre, n. mjuvi | wa-), mjinga 

wa-). 

wah, v. taka, penda, tamani. I 

' wish you would go, tafathali uende. 








457 


WITHSTAND 


Wish, n. tamaa, ttakwayo, mapenzi, 
matakwa. 
a. -enyt kutaka, -enyi bi- 


Wisp, n. kichopa (cha majani, ma- 
nyasi, &c. |. 

Wistful, a. -a kufaka, -a bidii. 

Wit, n. akili; (humour) uchekeshi, 
mzaha; (a witty person) mtu 
mcehekesht, mtu wa ubishi. Wits, 
akili, busara, ujuzi. To wit, ndio, 
yaani. 

Witch, n. mwanamke mchawi, ki- 
chawt, 

Witcheraft, n. uchawi. 

Witchery, n. uchawi, kuloga; (fas- 
cination, charm) ushawishi wa ku- 
shinda moyo, uzuri wa kupoteza 
akili, ushaushi, mvuto. 

With, prep. (persons) #4; (things) 
kwa; (together with) pamoja na, 
upande wa; (near) karibu ya; 
(among) att ya; (as to) jus ya. 
Compared with, kuliko. 

Withdraw, v. (p.t. Withdrew, pf. t. 
Withdrawn ), (retire) ondoka, toka, 
enda sake |zao, &c.]; (remove) 
ondosha, toa, chukua; (recall) ru- 
disha, tangua. 

Withdrawal, n. kuondoka, kuondoa, 
&c. (Zaz. Withdraw). 

Withe, Withy, n. ufito | fito), ubu- 
gu [mbugu). 

Wither, v. fifa, chakaa, nyauka, 
fa; (cause to wither) fifisha, Sc. 
Withers, n. (mahali pa juu ya ma- 

bega ya frasi). 

Withhold, v. (p. t. #a pf. t. With- 
held) nyima, sua. 

Within, adv. ma prep. ndani | ya]; 
(of limit) -dogo kuliko. Within an 
hour, hatpfati saa moja. Within 
my power, (strength) kadiri yangu ; 
(authority) chind yangu juu yangu. 

Without, adv. ma prep. (outside) 
nje | ya}; (not with) pasipo, billa, 
ghari ya. e tried without 
success, alijaribu asipate. 

Withstand, v. (p.t. #a pf. t. With- 
stood) simamia, zuia, pingia Njia, 
shindana na. 


WITLESS 


Witless, a. pasipo akili, -jinga. 

Witness, n. shahtdt [ma-]; (evi- 
dence) ushuhuda, ushahidi, mathu- 
butu. 

—— V. ona -enyewe, tazama, angalta ; 
(attest) shuhudia, thubutisha, 

Witticism, n. #bishi, msaha, neno 
la akili, neno jerevu. 

Wittingly, adv. makusudi, kwa 
moyo, kwa akili. 

Witty, a. -enyi Wit. 

Wives, pl. ya Wife. 

Wizard, n. mchawi | wa-1, 

Woe, n. (calamity) msiba (mi-); 
(sorrow) husunt, hamu. Woe is 
me! ole wangu! 

Woebegone, Woful, a. -4 husuni 
nyingi, -a hali nyonge kabisa. 

Woke, p. t. ya Wake, v. 

Wold, n. jangwa | ma-), poli (ma-], 
pululu (mar). 

Wolf, n. (pl. Wolves) (mbwa wa 
mwitu mkubwa mkali). 

Wolfhound, n. (mbwa wa kuwindia 

a. kama Wolf, -kali, 

Woman, n. (pl. Women) mwana- 
mke | waanawake |; (young) kijana 
haa (unmarried) mwanamwali 

waanawalt|; (old) kizee; Slave) 
mjakazi [wa-}, kijakazi [vi- 

Womanhood, n. ufu uke, labia ya 
mwanamke, asili ya kike. 

Womanish,a.-a mwanamke,-a kike, 
thaifu, -oga. 

Womankind, n. ufu uke, waanake 
wote. 

Womanly, Womanlike, a. -a mwa- 
namke, -a kike, -a kumstahtli mwa- 
namke, -a namna ya kike. 

Womb, n. fumbo [ma-, la uzazi), 
mji [wa mwana|. 

Women, pl. ya Woman. 

Won, p.t. na pf. t. ya Win. 

Wonder, n. ajabu [ma-], mzungu 
(mi-|), mwujiza (mi-), shant; (as 
felt) ajabu, mshangao. No wonder, 
sé shani. 

v. azabu, ona ajabu, staajabu, 


shangaa. 





458 


WORD 


Wonderful, Wondrous, a.-a ajabu. 
Wont, a. -s0efu. Be wont to, soea, 
soelea. He is wont to go, kuenda, 
desturi yake kwenda, marra kwa 
marra aenda. (Won't > Will not.) 

—— n. desturt, mazoea. 

Woo, v. posa (mwanamke). 

Wood, n. mitt (mi-); (plank) bau 
(mbau). A wood, mwifu. A piece 
of wood, kijiti, kipande, kibau. 
F irewood, kuni; (one piece) uku- 
ni. Underwood, msitu, makoko, 
zichaka. Be out of the wood, 
okoka, pona. 

Wooded, a. -a msitu, -a2 mwitu, 
enyi mili. 

Wooden, a. -a mli,-a mbau, -a miti. 

Woodland, n. inchi yenyi mits, 
msitu. 

Woodman,n. m/yeka mwitu, mcha- 
nja kuni. 

Woodpecker, n. gogota, kigogota. 

Woody, a. kama mti, -enyt asili ya 
mli; (containing trees, &c.) -a 
msifu, a mite mingi. 

Wooer, n. mwenyi kuposa, mchumba. 

Woof, n. mshindio. 

Wooing, n. 050, maada) wi 


Wool, n. (of animals) manyoya ; (in 


trade) sufi. 

Woolgathering, , n. wazimu, kast 
burre, ujinga. 

Woollen, a. -@ Wool. Woollen 


cloth, oho; (thick) bushuti., 

Woolly, a. -enyt manyoya mengi, 
kama sufi. Woolly hair, nyele. 

Woolsack, n. (ifi cha mkuu wa 
House of Lords]. 

Word, n. neno [ma-]; (promise) 
ahadi ; (mews) kabari; (order) 
amri ; (Divine) [/sa Masiya, mewa- 
na wa Muungu). Have words, 
gombana. In a word, kwa neno 
moja, jumla, mwisho. Word for 
word, maneno yote halisi. In 
word, kwa maneno. Upon my 
word "kweli, nasema kweli. Break 
one’s word, vunja ahadi. Keep 
one's word, ' shika Gia akadi, 
limisa maneno. Give one's word, 
toa ahadi, jifunga. Eat one’s words, 





WORDING 


Have last word, shinda. 
Wording, n. maneno yenyewe. 
Wordy, a. -a maneno mengi, 
Wore, p. t. ya Wear, v 
Work, 2. kazi, amali, bidii, juhudi; 

(trouble) uthia, taabu; (literary) 

kitabu |vi- |), chuo [oy]; (sewing) 

ushoni. Set to work, shika kazi; 
appoint work) agiza kazi. Works, 
factory) (mahali Pa kujanyiza kazi 
fulilani, kibanda cha fund: 

—— v. fanya kazi, toa bidii, 'Jita- 
hidz; (machine) tenda kazi, enda, 
endelea ; (produce by labour) fanya 
kwa shidda ; (be effected) fanyika 


. polepole (Awa shidda]; (result) 20- 


kea punde kwa punde ; (sew) shona; 
(cause to work) Zendesha kazi, ende- 
sha. Work in, ingzza, changanya. 
Work at, tendea kasi. Work out, 
maliza. Work up, jifunza sana; 
(incite) amsha, harakisha, suku- 
ma; (use) tumia. 

Workhouse, n. (nyumba ya maskt- 
ni kukaa na kulishwa). 

Workman, n. mlienda kazi, kibarua; 
(skilled) fundi |ma-), mstadi 
[wa-]. 

W orkmanlike, a. “ema, kazi njema. 

Workmanship, n. ginsi ya kufanyi- 
za, kazi. 

ali it n. kiwanda, kibanda 
vi-]. 

word, n. ulimwengu, dunia; (peo- 
ple) walimwengu ; (affairs) mali- 
MWeENngu, mambo ; (total, sum) ja- 
mitt; (evil) wafu wabaya. A man 
of the world, mtu wa maarifa, mju- 
zi, mtu wa anasa, ajuaye mambo. 
Old world, Europa, Asia, Afrika. 
New world, Amerika. The vege- 
table world, mimea yote,woto wore. 
The animal world, nyama zote. 
The heathen world, "washenzi, ma- 
kafiri. The religious world, 
mambo ya dini, wafu wa dini. 
The world to come, ahera. What 
in the world will you do? s¢afa- 
nyaje bassi wewe ? 

Worldliness, n. kumsahau Muu- 


459 


rudisha maneno, ungama WWwoNngo. | 


WORTH 


ngu, kujikalia, anasa, kushariki 
ulimwengu. 

Worldling, n. (mtu asiyemkumbuka 
Muungu, mwenyi kugandamia 
ulimwengu, mwulimwengu|. 

Worldly,a.-a dunia hit,-a kumsahau 
Muungu, -a anasa, -a kujikalia. 

World-wide, a. -a kuenea pote 
pote. 

Worm, n. (in bowels) chango, na- 
ngonango, mchango | mét-]; (earth) 
myungunyungu; (maggot) funza 
[ma-]; (kipande cho chote kama 
nyungunyungu |. 

Wormwood, n. pakanga; (bitter- 
ness) uchungu. 

Worn pf, t. ya Wear, v. 

-out, a. (persons) -o- 
ngwe; ; (things) “kukuu. Jto is 
worn out, imechakaa ; (with use) 
imetumikana. 

Worry, n. uthia, taabu, haraka, 

—— v. uthi, sumbua, chokoza, hara- 
kisha, (neut.) jisumbua, fathatka ; 
(tear) rarua. 

Worse, a. -baya zayidi. Heis worse, 
(of sickness) ugonjwa umemzidi. 
Worship, n. téada, sala; (extrava- 
gant honour) heshima nyingi mno; 
(as title) | yina la heshima, haswa 
a kaihi). His worship, (judge) 

kathi mkubwa. 

— v. abudu, sujudu; (honour 
much) keshimu | penda) mno. 

Worst, a. -baya kuliko yote, -baya 
sana, Get the worst, siindwa. 
At the worst, swayo yote, kwa vyo- 
vyote. 

—— v. shinda. 

Worsted, n. sufi, uzi wa sufi. 

—— a. -4 Worsted. 

Wort, n.[ pombe tamu istyochachwa), 
togwa. 

Worth, n. (value) shamans; (price) 
bei, kima, upataji, kiasi; (excel- 
lence) Wema, uzuri, uslahiki. 

a. -€nyi thamani sawa na, -4 

kupata, -a kustahili. What is it 

worth ? kiasi gani? chapataje? Be 
worth while, faa, It is not worth 
while, hatthuru, mamoja. 











WORTHINESS 


‘Worthiness, ni. kustahili, kuwa 
Worthy. 

Worthless, a. -sto thamani, hafifu, 
thatfu, -baya, -bovu, ovyo, taka, 
duni, -dufu. 

Worthlessness, n. kuwa Worth- 
less, uhafifu, ubovu, kutofaa, 

Worthy, a. -a kufaa, -a kustahili, 
ema, bora, -a kustahika, -a kupa- 
sha, -a kujusia. Make worthy, 
Think worthy, stahslisha. 

mtu mkubwa (mwema, 
"mwenyi sifa, mashuhuri, 8c.|. 

Would, p.t. ya Will, v. (In condi- 
tional tense), -nga-, -mge-. Would 
that, Zaiti. 

Would-be, a. -a kujifanya, -a 
UWONGO. 

Wound, n. jeraha ; (injury) kasara ; 
(of feelings) uchungu. 

v. Jeruhi, tia jeraha, umiza; 
(vex) Za uchungu, choma moyo, 
sikifisha. 

—— p.t. na pf. t. ya Wind. 

‘Wove,p. t.(Woven pf. t.) ya Weave. 

Wraock, n. taka sa ufukoni, taka za 
bahari. 

Wrangle, v. gombana, bishana ma- 
neno. 

—— n. ugomvi, magombano. 

Wrangler, n. mgomvi; (mathema- 
tician) (mwenyi kushinda wengi 
kwa maarifa yake ya kuhesabu 
katika mji Cambridge). - 

Wrap, v. kunja, funika. Bewrapped 
up in, fungumana na, jifunga kwa, 
jitia katika. 

‘Wrapper, Wrap, n. nguo ya kuji- 
funika, karatasi ya kufunika ki- 
funiko. 

Wrath, n. ghathabu, hasira, uchu- 
ngu. 

Wrathful, a. -enyi Wrath. 

Wreak, v. pasisha, fikilisa, timilisa. 

‘Wreath, n. (flowers) ata ya maua, 
maua yaltyosokoteka (kuwa kama 
mnyororo), masongo ; (smoke, &c.) 
maine [ms-], pindi {ma-], songo 
[ma- |}. 


——— ne 





Wreathe, v. zungusha, zungushia, 
zunguka; | fanya Wreath ao kitu 


460 


WRITING 


kama Wreath]. His face was 
wreathed in smiles, uso wake uls- 
kunjuka sana, sura yake ya ku- 
chekelea sana. 

Wreck, n. kuvunjika chombo (me- 
rtkebu, jahazi), mavunjiko; (ruin) 
maangamizi. 

v. vunja chombo, vunja, anga- 
miza, haribu. 

Wreckage, n. [vipande na takataka 
ya jahazi ikivunjika |). 

Wrecker, n. |(mpweleza jahazi ma- 
kusudi ivunjike |. 

Wren, n. (ndege ndogo ya Ulaya|. 

Wrench, v. nyonga, sonjoa, songo- 
nyoa; (strain) toa (twaa) kwa 
nguvu na kusonga, popotoa, stusha. 

Wrest, v. (strain) vala, geuza; (take 
by force) fokonya, nyang anya, toza 
kwa nguvu. 

Wrestle, v. shindana mbavu | kwa 
hushtkiliana), shindana kwa ngu- 
vu 





Wrestler, n. mshindani | wa- |. 

Wretch, n. masikini, mnyonge, mba- 
ya sana, mshari, baa | ma-|. 

Wretched, a. -enyz hali mbaya, -a 
taabu, -a huzuni, -a maumivu. 

Wriggle, n. pindi [ma-], kunyonga, 
Surukuta. 

—— v. jinyonganyonga, enda kwa 
kujinyonga. 

Wring, v. (p. t. za pf. t. Wrung), 
(clothes) kamua, sonjoa; (hands) 
tukusa, jituka; (neck) songa; 
(cause pain) umiza, lia uchungu, 
athibisha; (strain) popotoa, stuska. 

Wrinkle,n. finyo | ma- |),kunjo| ma-). 

v. fanya mafinyo | makunjo |). 

Wrist, n. kiwiko (kifundo) cha 
mkono, kilimbtts. 

Writ, n. kati. Holy Writ, (Maa- 
ndiko Matakatifu |. 

Write, v. andika; (a book) buni; 
(poetry) Zunga; (engrave) chora; 
(correspond) andika barua. 

Writer, n. mwandishi |wa-), katibu 
[ma-], wakatabahu, 

Writhe, v. sinyonga, sitapatapa. 

Writing, n. andiko | ma-),m } 
[mt-]; (style) mkono, ginsi, ha- 





WRITING-DESK 


rufu. Writings, maandiko, mika- 
taba, vyuo, vitabu, 

Writing-desk, n. dawati, 

Written, pf. t. ya Write. 

Wrong, n. thulumu, uthalimu, uba- 
ya, uovu, kosa. 

a. -baya, -ovu, -a thambi; 

(mistaken) -kosefu, si sawa, st haki. 

That is wrong (mistaken), szvyo, 

haifai, ni kosa. 

v. thalimu, thulumu, tendea 
mabaya. 

Wrongful, a. -thalimu, 2 kwa haki, 
St sawa, -baya. 

Wrongheaded, a. -potofu, -baya, 

Wrote, p.t. ya Write. 

Wroth (Be), v. ghathabika. 

Wrought, p.t. 2a pf. t. ya Work, v. 
He wrought, akitenda, altfanyiza, 
alitenda kasi. 

Wrought-iron,n.chuma tliyofuliwa. 

'Wrung, p. t. na pf. t. ya Wring. 

Wry, a. -a pogo, -a upande, -a 
kitongo. A wry face, uso wa 
kufinyana, 








Y. 


Yacht, n. (chombo cha anasa cha ku- 
tembelea, cha kushindania mbio 
kwa matanga|. 

Yachting, n. (matumizi ao mashi- 
ndano ya Yacht}. 

Yam, n. kiazi [vt-] kikuu. 

Yankee, n. msungu wa Amerika 
(United States), Amerzkani. 

Yard, n. (measure) wart; (of ship) 
Soramals; (enclosure) ua (nyua), 
uwanda, uwanja; (walled) kitalu. 

Yarn, n. kifani; (sailor’s story) #a- 
aithi ya baharia, kupiga chuku. 

Yaw)|l, n. (mashua ya jahazi). 

Yawn, v. figa miayo, fumbua kanwa 
sana ; (lie open) fumbuka. 

n. mwayo (m:-). 

Yawning, a. -/ofumbuka, wazi, ta- 
yari kumeza | kuangamiza |. 

Ye, pron. = You, ninyi, m-, -wa-. 

Yea, adv. ndio, ndivyo, kweli, na’am. 

Year, n. mwaka [ms-), siku thelatha 
mia settini natano. Attain years 
of discretion, pata akili, -wa miu 





46} 


YON 


msima. Last year, mwaka jana. 
Year before last, mwaka wa juzi. 
Years ago, langu samani, tokeapo. 

Yearling, n. (nyama) wa mwaka 
mmoja. 

Yearly, a. -a killa mwaka. 

Yearn (for), v. unuka, tamani sana, 
onea shauku, ashithi, chunuka. 

Yearning, n. uchu, shauko, tamaa. 

Yeast, n. chachu. 

Yeasty, a. kama chachu, -a povu. 

Yell, n. kelele (ma-, la hofu, vita, 
kufisha, 8c. |. 

— Vv. figa Yell. 

Yellow, n. rangi ya manjano. 

Yelp, v. lta (kama mbwa akipigwa). 

Yeoman, n. mwenyi nyumba, mwe- 
nyt shamba, mngwana (wa-], 

Yeomanry, n. = Yeomen; (mili- 
tary) asikari wapanda frasi. 

Yes, adv. naam, ndio, vema, chee, 
ewaa, eewalla, 

Yesterday, n. jana. Day before 
yesterday, 7223. 

Yesternight, n. usiku wa leo. 

Yet, adv, (but) /akint, wallakins ; 
(still) atta sasa, bado. He has 
not yet gone, hajaenda bado. 

Yow, n. (mti kama mvinje |. 

Yield, v. (give up) toa, acha; (pro- 
duce) saa ; (submit) jitoa, shindwa, 
rithika, kubali; (give way to pres- 
sure) topea, bonyeka, nepa. 

n. 4220, Mazao, MAVUNO, Chumo, 
fayida. 

Yielding, a. /a:nt, -ororo, -a kubo- 
nyeka; (compliant) -nyonge, -tit, 
sikifu. 

Yoke, n. (for cattle) nira ; (slave's) 
kongwa; (pair) sost; (bondage) 
utumwa; (authority, power) ngu- 
vu, Uwezo, mkono. 

funga kwa nira, fungasa, 

funganisha (ngombe) na gari; 
(bind, tie together) funga, funga- 
nisha. 

Yokefellow, n. mwenzi wa kazi 
moja. 

Yolk, n. kiini cha yayi. 

Yon, Yonder, a. yule, huyo (ule, 
huo, ile, hilo, 8c. |. ji 





—— Y, 


YON 


‘Yon, adv. kule, huko. 

Yore,n. Of yore, -a kale, kapo kale. 

You, pron. wewe; (in comp.) -#-, 
-ku-; (plar.) ninyi; (in comp.) m:-, 
-wa-, 

Young, a. -dogo, -changa, -toto; (in- 
experienced) -jzmga. A young man 
(or woman), Zijana. 

——n. (bird) kinda (ma-J; (animals) 
mtoto | wa- |), mwana [wa-}. 

Youngster, n. mtoto | wa- |, mtwana 
[wa-}, 

Your, Yours, a. -ako; (plur.) -enz. 

Yourself, pron. (plur. Yourselves) 
wewe mwenyewe; (plur.) reenye 
wenyewe ; (reflex.) -7s-. 

Youth, n. ujana, udogo; (young 
man) kijana mwanamume [vi-). 

Youthful, a. -4 ujana, -a nguvu. 


Zanzibar, n. (town and island) 
Ongura. A Zanzibar man, mfu 
wa Unguja. The Zanzibar dialect, 
kiunguja. 

Zeal,n. suhudt, bidii, uharara, moyo. 

Zealot, n. mwenyi bidii mno, mwenyt 
ukarara ; (devotee) mfa wa, sufii. 

Zealous, a. -enyi Zeal. 

Zebra, n. pu milia, 

Zend-Avesta, n. (kifabu kitakatifu 
cha kale cha Waajjemt). 


THE 


462 


ZOOPHYTE 


Zenith, n. kikwani; (height) upeo, 
kipeo, usitawi. 

Zephyr, n. ufepo mwanana [wa 
magaribt). 

Zero, n. ste kifu; (cypher) sifuru ; 
(starting-point) mwanso; (lowest 
stage) mwisho. 

Zest, n. bidii, pupa; (relish) ufamu, 
kiungo, cha kukolea. 

Zigzag, a. -a kupindikapindika, -a 
kipengee, -a kupotokapotoka, upogo 
t 


Zino, n. sinki. 

Zodiac, n. (sehemu ya uwingu juu 
yenyi kulekeanana Tropics chini). 
Signs of the Zodiac, [syota kubwa 
sa Zodiac}. 

Zone, n. mshipi [ms-]; (stripe, 
band) m/ta [mt-]; (in geography) 
sehemu ya dunia (Tas. Frigid, 
Temperate, Torrid). 

Zoo, n. = Zoological Gardens katika 
London. 

Zoological, a. -a Zoology, -a mambo 
ya Zoology. Zoological gardens, 
(bustani kubwa yenyi jamii ya 
nyama na ndege namna zole zime- 
Jungwa vitunduni)|). 

Zoologist,n. mwenyi kujua Zoology. 

Zoology, n. (maarifa ya vitu vyenyi 
usima, nyama, Ndege, sa . 

Zoophyte, n. [russe mnyama nusu 
mmea, mnyama ao mdudu kama 
mime |. 


END. 


OXFORD 
PRINTED AT THE CLARENDON PRESS 
BY HORACE HART, M.A. 
PRINTER TO THE UNIVERSITY 


ZA 


SWAHILI 


(ZANZIBAR) 


GRAMMAR 


BY 


A. C. MADAN, M.A. 


STUDENT OF CHRIST CHURCH, OXFORD 


OXFORD 
AT THE CLARENDON PRESS 


1905 


HENRY FROWDE, M.A. 
PUBLISHER TO THE UNIVERSITY OF OXFORD 
LONDON, EDINBURGH 


NEW YORK AND TORONTO 


PREFACE 


SWAHILI GRAMMAR is not only simple in itself and easy to 
learn, but also a useful introduction to the grammatical structure 
common to most, if not all, other dialects of Bantu. This 
short treatise is designed to make these two features clear in 
the case of Swahili as spoken at Zanzibar’. 

Dr. Krapf and Bishop Steere have long since made Swahili 
grammar accessible to all students in principles and in details, 
but some of the results of their work now admit of being stated 
in a somewhat different and shorter form, partly by rearrange- 
ment, partly by a more complete separation of Grammar and 
Dictionary. 

The divisions, distinctions, and terms common to the gram- 
mars of most other languages are used in this, not only as 
suggesting and facilitating comparison, but as in a marked 
degree applicable to the case; Bantu thus furnishing one more 
illustration of the deep unities underlying the most widely 
different forms of human thought and speech. 

Swahili is here written as Bishop Steere wrote it, with the 
ordinary English alphabet, as explained in Chapter 1, ‘there 
being no sound (in Swahili) which does not so nearly occur 
in some European language that the proper way of writing it 

' Though that dialect is influenced largely by Arabic in vocabulary, 


slightly also in pronunciation, the grammar remains wholly African, i.e. 
Bantu, in all essential features. 


4 PREFACE 


(in Roman characters) can be readily fixed upon and illustrated 
by an example.’ 

References to Bantu in general must be understood as limited 
to such dialects as have come under the compiler’s notice, and 
those chiefly of Central-and Eastern Africa. Even in these parts 
many dialects are still practically unknown. 

A. C. Manan. 


FORT JAMESON, 
NorTH EAST RHODESIA. 
March 8, 1905. 


CONTENTS. 


(The numbers in parentheses on the right refer to the paragraphs) 


CHAPTER I 


The ALPHABET (1-10) . . oe . . 
Vowels (1). . .. oe . oe 9 


. Consonants (2)  . ee lel eC@S 
Special Arabic Sounds ( 3) er © 
Special Bantu Sounds (4-7) . . . . . Io 
Swahili roots, words, and accent (8-10). . . Io 

CHAPTER II 
Nouns (11-65) . . . . . . . It 


1. Noun-prefixes (1 1-18) . . . oe . da 
Phonetic changes (19,20) . 2 oe . . 12 

?. Noun-classes (21, 22) oe . © 6 « 13 
Concord-prefixes (23-6) . . 2 . .. 13 
Nasal or Noun-set. . . . . . - 13 
Non-nasalor Pronoun-set . . . . - 14 
Nouns of Arabic origin (27) . - 6 «© « 4 
Class1. M-, WA- (28-32). . . . . . +4 
Examples . . . «© «© « «© « © J5 
Class 2. M-, Mi- (33-6). . . . . . 16 
Examples. . . . . . . . . 16 
Class 3. KJ/-, VI- (37-40) . . . . . . 16 
Examples. . . . . . . . . 17 
Class4. U-,N- (41-6) . os . . 77 
Eramples . . . . . . . . 18 


6 SWAHILI GRAMMAR 


PAGE 

Class 5. -, MA- (47-51) © 6 © © «© 9 
Examples. . . . . . . 19 
Class 6. N-, N- (52-5). oe el . .. 20 
Examples. . . . . . .. 20 
Class 7. PA-, M-, K U- (56-8) . . ... 21 
Examples. . . . . . . .. 21 
Class 8. KU- (59-61) rr . 21 
Examples. . . . . . .. 22 


3. Formation of Nouns (62-5) .—..—...... 22 
Eramples . . . . . . . . .. 23 


CHAPTER III 
ADJECTIVES (66-77) . . . . . . . . 24 
Comparison of Adjectives . . . - 26 
Numerals (72-7) . . . . . . . 26 


CHAPTER IV 


PRONOUNS (78-100) . . ............... 28 
1. Personal (79-86) . . .— lel . . 28 

2. Interrogative (87-9) . . . . «. . . 29 

3. Demonstrative (90-5) . . oe . 30 

of Nearness. . . . . . . - 30 

of Reference. ~ . . . . - 30 

of Distance oe ee . .. 30 

4. Possessive (96,97) . . . . . . .. 31 

5. Relative (98) . ... Ww. . .. ZI 

6. Reflexive (99, 100) a . 31 
TABLE OF CONCORDS (101). a - 32 
SWAHILI VERB (TABLE) (102) . aa. - 34 


CHAPTER V 
VERBS (102-226). . . . . . 2 . 35 
1. Verb Structure (103-14) :. . . . . .. 35 
Roots (104) . .. «© «© «© «© «© «6 3§ 
Prefixes (105-11) se - 35 
(Conjugation, Person, Tense) . . . - 35 
Suffixes (112-14) .  . . . . . . 36 
(Stem, Voice, Mood) . . . ~~. . 36 


CONTENTS 


2. Verb Forms (115-226) . . . = - 
(1) Person Prefixes (116-20) 
Affirmative, Negative . 
(2) Tense System (121-5). 
Affirmative, Negative . 
(3) Conjugation of Simple Verb Stem 
Active Voice (126-66) . . . 
Affirmative Conjugation . 
A. Indicative Mood . . 
(az) Present Indefinite (126) . 
(2) ” Definite (127) 
(c) Perfect (128-30) . . 
(zd) Past and Narrative (131) 
(e) Future (132) © 6 
(7) Conditional Present (1 33) 
” Past 
(2) Customary (134). 
Supplementary Tenses (135) 
B. Imperative Mood (136-9) . 
C. Subjunctive Mood (140-2) . 
D. Infinitive Mood (143-6) . 
Participles (147-50) 
Negative Conjugation. . 
A. Indicative Mood (151-2) 
(a) Present (153). . 
(6) Past (154) . «© . 
(c) Deferred (155, 156) 
(7) Future (157). . 
(e) Conditional Present (1 8 I sa) 
” Past. 
B. Imperative (160). 
C. Subjunctive (161-3) 
D. Infinitive (164) . . 
Participles (165, 166) . . 
(4) Passive and Neuter Voices (167-73) . 
(5) Auxiliaries (174-7) . . . 
Kuwa,tobe (178-97) . ee 





8 SWAHILI GRAMMAR 


Affirmative Conjugation . oe 
Negative — >” . . 
Kuwa na, to have ( 198-202) . ” 
(6) Derived Verb Stems (203-5) . 
1. Simple (206) . . . 
2. Applied (207-10). . . 
. Causal, Intensive = (211-15) 
. Reciprocal (216-18) . . 
. Reversive (219, 220) 
. Stative (221,222). 
. Reduplicated (223). 
- Reflexive (224-6). 


coos OWN Bb GW 


CHAPTER VI 
ADVERBS (227, 228) 
PREPOSITIONS (229-34) 
CONJUNCTIONS (235-7) . . . « 
INTERJECTIONS (238). . . . 


CHAPTER VII 


SYNTAX (236-62) . 
Dependent Sentences (240) . 

A. Reported Speech (241). . 

B. Adjectival or Relative Sentences (242-52) . 

C. Adverbial Sentences - 
(2) when, where (Temporal, Local) (2 5 3) 
(4) to, in order to (Final) (254) 
(c) if (Conditional) (255-7) 
(d@) because (Causal) (258) 
(e) though (Concessive) (259) . 
(7) so that, so as to (Consecutive) (2660) . 
(2) as (Comparative) (261) . . . 
(4) without (262)... . 2 


SWAHILI GRAMMAR 


CHAPTER I 
THE ALPHABET 


L The English alphabet is used to represent Swahili sounds as 
follows : 


I. The VOWELS represent the sounds for which they are used in 
Italian, i.e. | 
A has the sound of av in the word far 


E 9 ” a » - Sate 
I ” ” ee » — feel 
oO 99 ” or » - Sor 

U 00 ” fool 


In unaccented syllables they also represent sounds resembling 
a in pat, ein pet, Zin Pit, o in Pot, u in put. 

When two or more vowels are written together each retains its 
own sound. Thus azauae is a six-syllable word, wafaao and kuulia 
are four-syllable words. 

2. 2. The CONSONANTS which have only one sound in English 
represent that sound, viz. : 

BDEFHIRELMNPRIEVY & 

As to the rest, 

Q and A are not required. 

- Cis used only in the combination CZ, to represent the sound 
of ch in chin. 

G is used only as in go, never for 7 as in gem. 

S is used only as in s¢ze, never for z as in 7158. 

Y is used only as a consonant, never as a vowel as in any. 

R and Z are pronounced as in English, but their sounds can 

for the most part be used interchangeably. 


3, Arabic sounds, which maintain themselves in Swahili, though 


10 SWAHILI GRAMMAR 


tending always to give way before the euphonic instincts of Bantu, 
are represented by 
GH for Arabic Ghain, sounded like a deep guttural 7. 
KH for an Arabic guttural £, always tending to be pronounced as 
a simple 4 in Swahili, not as &. 
7H for Arabic sounds, including those of ¢# in ¢hin and in 
then, and often replaced by s and 2 respectively in Swahili 
pronunciation. 


4. Bantu sounds requiring special notice are : 


(1) the common semi-vowel sound variously represented by 27, 
MU, UM, MW, M', appearing most clearly when bearing the 
accent. Thus in the word mfu, a person, m and fz are distinct 
syllables, and #zmfe is a three-syllable word. 

M when used euphonically for # inclines to the sound of ¢m 
rather than um, as in mbili (for mwili) and mbaya (for nbaya), and 
if it bears an accent is often written 2, e.g. zmbu, mosquito. 


5. (2) A similar semi-vowel sound variously represented by JV, 
NN, IN, N’, as in the disyllables sacha, nne, and inchi, or nchi. 

The intimate connexion of the sounds 4, W, and JU, and of X, 
Y, and /, and their euphonic affinities, are a clue to many pecu- 
liarities of Bantu phonetics, 


6. (3) A complex sound, not easy to pronounce, common in 
various forms to many dialects, and in writing Swahili represented 
by WG’. It is a close combination of the sounds of WV and G, 
forming one syllable with, but not passing on to, the vowel which 
follows. It may be compared with the first ag in the word 
vring-ing. 

7. The use of # in a few important words and prefixes distin- 
guishes Swahili from many other dialects of Bantu, e.g. in the 
demonstrative adjective of nearness, huyu (§ 92), (kuu, hit, &c.), 
in the negative prefix #a, and in the contracted form 4a for nska-, 
hi for niki-, and ku as a tense-sign, probably for az ku, e.g. 
hupiga. 

8. Swahili words of Bantu origin are mostly traceable to roots 
consisting of a single consonant or vowel, or of a vowel with a 
consonant preceding or following, or both. 


NOUNS 11 


9. All Swahili words end with a vowel, and are formed of 
syllables consisting of a vowel, or of a vowel preceded by a single 
consonant. But the consonant may be combined with the sounds 
N or M preceding or (the cognate sounds) Y or W following it. 


10. The main accent of a Swahili word falls as a rule on the last 
syllable but one. Such words as kaa, kuu (in other dialects kala, 
kulu) may always be regarded as cases of a doubled vowel—the 
first vowel bearing the accent. Monosyllabic words, other than 
prepositions (which are not required to bear an accent) and 
interjections, are rare. Some Arabic words are accented on the 
ante-penultimate syllable, and in this case the accent is usually 
marked, e.g. droba, four. 


CHAPTER II 
NOUNS 


I. NOQUN-PREFIXES. 


11, In Bantu dialects nouns in general have a formative initial 
syllable or prefix, not belonging to the root of the noun. They 
have two numbers, singular and plural, and fall into classes 
distinguished by the particular pair of prefixes which mark the 
singular and plural in each noun. 


12. The origin and history of these classes, as implying a classi- 
ficatian of all objects of thought and sense under a limited number 
of categories, is one of the chief problems of Bantu. 


13. On the class of a noun depends the form of all adjectives 
and verbs grammatically related to the noun, each noun-prefix 
requiring a corresponding prefix in the related word. This law 
of Bantu dialects is called concord, the noun-prefix is called a 
class-prefix or classifier, and the corresponding prefix of adjective 
or verb is here for convenience called a concord-prefix, or in the 
case of verbs sometimes a person-prefix. 


14. The number of noun-classes in a dialect seldom (if ever) 
exceeds ten, and most of these are readily recognizable in all 
dialects. 





3 





12 SWAHILI GRAMMAR \ 


15. In Swahili the class-prefixes used with nouns are: 
M, KI, U, (sometimes) KA, with the singular only, 
WA, MI, VI, MA, with the plural only, 
. 4V, with both singular and plural. 
To these may be added for convenience the locative-prefixes PA, 
M, KU, with singular and plural, KU being also the prefix of 
the infinitive mood, which is commonly used as a noun. 

16. Concord-prefixes include the above, and also add for 

adjectives 
J, LJ, with the singular, 
YA, Z/, with the plural; 
and for verbs, among the person-prefixes, 
NI, A, or YU, TU. 

17. Thus the class-prefixes consist only of sounds of the group 
MM, U, W, and of the group WV, J, Y, with the vowel 4, and the 
consonants K, 7, P, and V. Concord-prefixes add the consonants 
Land Z, 


18. Taken together, and with allowance for dialectic variation, 
these Swahili prefixes appear to include all that are widely spread 
in Bantu, with the exception of ZU in the singular and TU in the 
plural. 

19. The class- and concord-prefixes are in some cases affected 

by the sound immediately following them. Thus: 
YA coalesces with an a following, forms e¢ in combination with 
é or z following, before 0 is sometimes elided, before # remains 
unchanged. In the person-prefixes of verbs A is usually un- 
changed, whatever the vowel following. 

f and VJ before a, ¢, 0, and « become Y and VY, MI rarely 
MY. Otherwise / is unchanged or elided. 

U, KU, TU before a, ¢, and ? become W, KW, TW. Before 
o and 4 U may have the sound of U or W, or may be elided. 

KI often becomes CH before a vowel. 

M before a2, ¢, 2 is pronounced MW, before o and # variously as 
M, MW,and MU (§ 4). 


20. N is a sound of great phonetic importance (§§ 4, 5). As 
a purely consonantal prefix it occurs omly before the consonants 
a,2,J,y, and z. Before dand vit becomes #. It may be dropped 


NOUNS 13 


before another #. The combination sw becomes mb, and m2 (nr) 
becomes #d. It is traceable in the slightly explosive sound of &, 7, 
Pat the beginning of some nouns. Before a vowel it becomes my. . 

As a semi-vowel prefix of a few nouns, otherwise monosyllabic, 
it occurs also before ch, #, 5, and 7, but is then often written 27. 


II. NOUN-CLASSES., 


21. In Swahili all nouns fall into eight classes, six < principal and 
two supplementary, the latter containing locative and verbal nouns. 
The classes are distinguished by characteristic prefixes or pairs of 
prefixes, viz. : 


Singular. Plural, Example. 


Class1 M | WA M-tu (person) WA-tu 
, 2 M MI M-ti (tree) MJ-ti 
» 3 AT VI KT-tu (thing) Vitu 
» 4 U7  __MY). _.. __U-embe (razor) NY-embe 
» 5 MA neno (word) MA-neno — 
» 6 N © iV N-jia (road) N-jia 

The supplementary classes have 

» 7 PA,M, KO mahali (place) 
» 8 KU " KU-fa (dying, death). 


22. In referring a noun to its class it must be remembered that 
in some cases these syllables are not prefixes, but merely the initial 
syllables of noun-roots. 

“The above class-prefixes have (as has been said) corresponding 
concord-prefixes, which are noted under each class separately, and 
are also tabulated (§ 101). 


23. There are in fact, in five out of the six principal classes, two 
distinct sets of concord-prefixes in Swahili, which may be distin- 
guished broadly as: / 

24, (1) The nasal, or noun-set, identical (except in Class 4 sing.) 
with the class-prefixes, consisting of the sounds 

MA-, MI-, M(\W), N-, and also WA- (i.e. U-A), 
used with all adjectives proper, i.e. all except those here, as com- 
monly, called pronominal (i.e. demonstrative, possessive, &c.), and 
Arabic adjectives which do not take a prefix. 


14 SWAHILI GRAMMAR 


25. (2) the non-nasal, or pronoun-set, consisting of the sounds 
A-, /- or Y, U- or W-, L/-, ZI, and WA-, 
used in all other cases, i.e. with pronominal adjectives, with verbs, 
with the relative -0, with the variable preposition 74, and as one 
form of the copula. 
In the other three classes the class- and concord-prefixes are the 
same throughout. 


26. The double set makes Swahili more difficult than some other 
dialects which have only one, but is of importance as apparently 
preserving together two distinct stages or phases of dialectic 
development. The latter, or pronoun-set, enters far more widely 
and deeply into the grammatical structure of the language than the 
former, as will appear in the following pages. 


In connexion with each class it will be convenient to note and 
illustrate the concord-forms of 

(1) Adjectives proper (ch. iii). 

(2) Adjectives pronominal (ch. iv). 

(3) Verbs, i.e. person-prefix of subject and object, § 116. 

(4) Copula, i.e. the syllable used in other dialects as a weak 
demonstrative or article, but in Swahili as a connective of subject 
and predicate, though it enters as an element into the demonstra- 
tives (§§ 86, 119). 

(5) Relative ending in -0, §§ 98, 242. 

(6) The variable preposition -a, § 229. 

27. Nouns of Arabic origin are assimilated to Bantu in different 
degrees. Most of them are used without prefixes, and being thus 
the same in singular and plural are placed in Class 6 (§ 54). Others 
take Ma- in the plural, and so are placed in Class 5 (§ 47). Some 
have gradually come to be used with 4/-, U-, or Ki- as prefix, and 
are classed accordingly. In a few the Arabic initial syllable is 
itself treated as a prefix, and determines the class, e.g. kitabu, 
a book, treated as a noun of Class 3 (§ 37). 


28. CLASS I 


Class-prefix. Sing. 4/-, Plur. WA-. 
E. g. M-tu, a person; Wa-tu, persons. (See § 19.) 


NOUNS 15 


Concord-prefixes. 
(1) Adjectives Proper Sing. M- Plur. Wa- 
(2) ” Pronominal U- (W-) Wa- 
(3) Verbs (3rd pers. sing.) A-, Yu- Wa- 
(4) Copula Yu Wa- 
(5) Relative -ye, -0 -o (for -w(a)o) 
(6) Preposition -a wa (for 4-a) wa (for wa-a) 


29. Class- and concord-prefixes are thus the same throughout in 
the plural. In the singular the class-prefix 47- is used only with 
adjectives proper, but its cognate vowel-sound U appears in all 
other cases, with or without a protective Y (i.e. 7) sound, except in 
one form of 3rd pers. sing. of verbs and its corresponding relative. 


30. It should be noted that J/, as the initial sound of a noun, is 
(a) not only the class-prefix of Class 1 as above, but also (4) the 
class-prefix of Class 2 in the singular (§ 33), (¢) the euphonic repre- 
sentative of MV. in some nouns of Class 6, singular and plural 
(§§ 20, 54), (4) the first letter of some noun-roots, i.e. not a prefix. 


31. Nouns denoting living creatures, if they begin with 27, belong 
as a rule to this class, and in any case may take concord-prefixes 
as if belonging to this class. 

82. The following examples illustrate the above table and also 
some of the euphonic changes already mentioned (§§ 19, 20) :— 

m-falme, a chief; wa-falme, chiefs. 

mw-ana,a child; wana (for wa-ana), children. 

mw-ensi, a friend ; wenzi (for wa-enzt ), friends. 

mw-ivi, a thief; wevi (for wa-zvz), thieves, 

mu-oga OY m-oga, a coward ; wa-oga or w-oga, cowards. 

m-ume,a husband; wa-ume, husbands. 
_ mu-umba, a maker; wa-umba, makers. 

Mtu, person ; huyu, this; yu, is; mwema, good; wafu, persons ; 
wale, those; wa, are; wabaya, bad. 

Mtoto, a child; aliye, who is; mtii, obedient; ampendeza, 
pleases him; msee, parent; wake, his. 

Wanake (for waana wake), women; wetu, our; wawapenda, 
love; waume, husbands; wao, their. | 

Wafalme, chiefs; wa nguvu, of power, powerful; awa, these; 
wana (wa na), are with, have ; akili, sense, 


16 SWAHILI GRAMMAR 


33. CLASS 2. 


Class-prefix. Sing. M-, Plur. MP. 
E.g. M-ti, atree; Mi-tli, trees. (See § 19.) 


Concord-prefixes. 
(1) Adjectives Proper Sing. M- Plur. MI 
(2) 5 Pronominal U- 1 
(3) Verbs U- 1 
(4) Copula U- 1 
(5) Relative -o (for -wo,-u-0) -yo (for -2-0) 
(6) Preposition -a wa (for -%-a) ya (for -z-a) 


34. Class- and concord-prefixes are thus the same for adjectives 
proper. In all other cases the 27 of the class-prefix disappears in 
the concord-prefix, as in Class 1 (§ 29), the cognate vowel-sound of 
M, i.e. U, being preserved in the singular, and the vowel / in the 
plural. 

Class 4 has identical concord-prefixes in the singular (§ 41). 

35. Nouns denoting objects possessing vegetable life belong 
(among others) as a rule to this class. 


36. Examples. 


m-ji, a town; mtt-72, towns. 
mw-ezi, a month, moon ; 2z-ezt, months. 
mw-aka, a year; mi-aka, years. 
mw-tlt, a body; mi-ilf, bodies. 
m-oto, fire; mi-olo, fires. 

MU-UNGU, God; mi-ungu, gods. 
mwembe, mango-tree; Aus, this; wako, yours; %, iS; mkubwa, big. 
miji, villages; Add, these; yake, his; z, are; mingi, numerous. 
mwauuli, umbrella; wangu, my; ule, that; mweupe, white; 

wachakaa, is wearing out. 
mtungi, water-jar; huo, that; ulio, which is; wa, of; udongo, 
clay; #au,is not; mzuri, nice. 


37. CLASS 3. 
Class-prefix. Sing. X/-, Plur. VE. 
E.g. Kt-tfu,a thing; Vs-tu, things. (See § 19.) 


vey OE Rees, wees 





‘NOUNS. - 17 


Concord-prefixes. 


.(1) Adjectives Proper Sing. A7- Plur. Vi- 
(2) ” Pronominal Ki- . . Ve 
(3) Verbs | Ki- Vi- 
. (4) Copula Ki- Vi- 
(5) Relative -cho VYO 
(6) Preposition -a cha: vya 


38. Class- and concord-prefixes are thus identical throughout, 
as in Classes 7 and 8. 


39. This may be called the class of the concrete and particular, 
as Class 4 is that of the abstract. It is also distinctively in 
Swahili the class of diminutives. Nouns of other classes are 
made diminutives by taking the prefixes of this class in place 
of their own. The syllable -ji- is inserted after the prefix in 
such cases, when the noun without prefixes is of one syllable 
only, and also to form the diminutive of nouns of this class. 
E.g. m-jt, a town; kiji-ji, a village; mw-iko, a spoon; kijiko 
(for £:72-2ko), a small spoon; chombo, a vessel; kijombo (for kiji- 
ombo), a small vessel. 


40. Examples. 

kiapo, an oath; viapo, oaths. 

chanzo, a beginning; vyanzo, beginnings. 

cheo, a measure ; vyeo, measures. 

kiongozi, a guide; viongozi, guides, 

kiungo, a joint; viungo, joints. 

chungu, a cooking-pot ; vyungu, cooking-pots. 

vili, stools ; Aivi, these; vyako, your; vi, are; Vizuri, nice. 

kilabu, book; Aiki, this; cha, of; ngozi, parchment ; Ai, is; 
chingine, another. 

visibau, waistcoats; wile, those ; uyenu, your; wvyororo, soft ; 
vyafaa, are useful. 

chakula, food ; chake, his; ndicho, it is that; kilicho, which is; 
chema, good. 

41. CLASS 4. 
. Class-prefiz. Sing. U-, Plur. /-, | 

E.g. wembe, a razor; nyembe, razors. (See §§ 19, 20.) 
SW. GR. B 


18 SWAHILI GRAMMAR 


Concord-prefixes. 


(1) Adjectives Proper Sing. M- | Plur, N- 
(2) ” Pronominal U- Zi- 
(3) Verbs U- Zi- 
(4) Copula U- Zi- 
(5) Relative -o (for we) -20 
(6) Preposition -a Wa za 


42. The concord-prefix of the singular is the same as the class- 
prefix, i.e. U-, in all cases except adjectives proper, in which U is 
represented by the cognate nasal sound M(MW). The concord- 
prefix of the plural is the same as the class-prefix, i.e. N-, in 
adjectives proper only. In all other cases Z/J- is used, a prefix 
common in other dialects in the plural. | 

Thus the singular concord-prefixes of this class are identical 
with those of Class 2 sing. (§ 33) and the plural with those of 
Class 6 plur. (§ 52). 

43. Nouns which without the prefix U- would be of one syllable 
only, retain the Vin the plural. E.g. uso, a face; ny-uso, faces. 

44. Some nouns with the prefix U- in the singular have the 
prefix MA- instead of /V- in the plural, and the corresponding 
concord-prefixes are in that case the same as with MA- in Class 5 
plur. (§ 47). 

45. Abstract nouns 'as a rule belong to this class, and these 
usually have no plural. 

46. The-euphonic changes connected with the sound NW (§ 20) 
are of great importance in this class as in Class 6, and..explain . 
apparent irregularities i in the following : 


Examples. 

uimbo, a song; nyimbo, songs. 

unyele, a hair; nyele, hairs. 

ubau, a board; mbau, boards. 

ulimi, a tongue; ndimi, tongues. . 

upepo, wind; pepo, winds. 

ufunguo, a key; funguo, keys. 

nyimbo, songs; zile, those; zako, your; zi, are; “suri, good. 

wembe, razor; huo, that; «wo, which is; mkali, sharp; w, is; 
wake, his. - 


ab 


NOUNS 19 


Junguo, keys; hizi, these; zangu, my; 2, are; kubwa, large. 
panga, swords; zao, their; za chuma, of iron; st, are; mbovu, 
worthless. 
47. CLASS 5. 
Class-prefix. Sing. (none). Plur. MA-. 
E.g. neno, a word; Ma-neno, words. (See $ 19.) 
Concord-prefixes. 


(1) Adjectives Proper Sing. (none) Plur. MA- 
(2) ” Pronominal LI MA- 
(3) Verbs LE MA- 
(4) Copula LI MA- 
(5) Relative -lo “yo 
(6) Preposition -a la ya 


48. The singular form of nouns of this class is the root-form of 
the noun without class-prefix. But when such a root-form is of 
one syllable, //- (or before a vowel sometimes /) is prefixed. In 
the plural //- is not retained after the prefix MA-, unless needed 
to make the meaning of the noun more distinct. 

49. The concord-form of adjectives proper corresponds to the 
class-form of the noun, i.e. the adjective is similarly used without 
a prefix or preceded by //-. In all other cases the concord-prefix 
is in the singular Z7, or before a vowel sometimes Z. In the plural 
the concord-prefix is YA-, i.e. the 27 of the class-prefix disappears 
(as in the case of Class 1 sing. (§ 29) and of Class 2 sing. (§ 34) ), 
but the consonant 4 remains with a protective J (Y), (§ 29). 

BO. Nouns of other classes become augmentative by assuming 
the characteristics of this class, and nouns of this class by prefixing 
Jf- to the root-form. E.g. mfu, a man; jifu, a big man; majitu, 
big men. So mfuko, a bag; fuko, a large bag; nyumba, a house; 
jumba, a large house; mawingu, clouds; majiwingu, very big 
clouds. 

61. Examples. 

shoka, an axe; mashoka, axes. 

ua, a flower; mawa, flowers. 

jambo (ji-ambo), an affair ; mambo (ma-ambo), affairs. 

jicho, an eye ; macho, eyes; majicho, large eyes. 

jino, a tooth; meno (ma-ino), teeth. 

B2 


20 SWAHILI GRAMMAR 


jiwe, a stone; mawe, stones; majiwe, great stones. 
_ kasha, box; Aili, this; Zako, your; /, is; sito, heavy. 

jibwa, large dog; Azlo, that; Zake, his ; /auma, bites. 

pipa, cask; Zile, that; 4/0, which is; jipya, new; “2, is; Zangu, 
mine. 

magari, wagons; mepest, light; ya miti, of wood; yaja, are 
coming. ° | 

52. CLASS 6. 

Class-prefix. Sing. and Plur. N-. 

E. g. njia, a road, roads. (See § 20.) 
Concord-prefixes. 


(1) Adjectives Proper Sing. and Plur. N- 

(2) ” Pronominal Sing. J- Plur. Z/- 
(3) Verbs I- ZEE 
(4) Copula . 1- ZI 
(5) Relative “YO -20 
(6) Preposition -a ya za 


53. The concord-prefixes are the same as the class-prefixes in 
adjectives proper. In all other cases the cognate vowel-sound J is 
preserved, with Z prefixed in the plural. In these cases the concord- 
forms in the singular are identical with those of Class 2 plur. (§ 34), 
while the plural concords are identical with those of Class 4 (§ 42). 


54. In this class, as in Class 4, the euphonic changes (§ 20) con- 
nected with V are of great importance. Nouns of this class which 
have no prefix (such as Arabic and foreign words (§ 27)), or begin 
with a consonant not allowing /Vas a prefix (§ 20), are not by them- 
selves distinguishable from nouns of Class 5. In sentences, their 
class and number is often shown by the concord-forms used with 
them. In general, all nouns, which do not change in the plural, 
are of this class, whatever their initial letter. 

55. Examples. 

nyama kali, a fierce animal (animals). 

nguo nsuri, a fine cloth (clothes). 

Jimbo nyembamba, a thin stick (sticks). 

mvua nyingi, much rain. 

kasi gumu, hard task (tasks). 

dint njema, a good religion (religions). 


NOUNS 21 


_ #yumba, house; hit, this; yako, your; 1, is; nzuri, fine. 
Pembe, horns; hizo, those; zangu, my; 31, are; ndefu, long. 
NGUO, clothes; singine, other; stlizo,which are; mbovu, worthless. 
sindano, needle; ile, that; ya nguvu, of strength, stout ; yafaa, 
is useful. 
56.. CLASS 7. 


The class- and concord-prefixes are the same throughout, viz. 
PA-, M-,and KU-, for singular and plural. The corresponding 
forms of the relative are -Zo, -mo, and -ko, and of the preposition 
-a, ba, mwa, and kwa. (See § 19.) 

57. This is the class of locatives. It contains the one word 
mahali (or pahali), place, and also any grammatical expression 
equivalent to a noun which is formed with the above prefixes, or 
with the locative suffix -#z (3 231). Such expressions may define 
time or circumstances as well as place, according to the prefix used. 

Thus in general :— 

pa- (-f0, pa) implies at, in, to, from (where, whence, whither) in 
reference to place and time. 

m- (-mo, mwa) implies in, within, into, from, out of, in reference 
to place mainly. 

ku- (-ko, kwa) implies to, at, in, from, in reference to circum- 
stances or environment, including place and time. 

Any noun with the suffix -#7 takes concord-prefixes as belonging 
to this class. | 

58. Examples. 

mahali, place; hapa, this; pakubwa, is large. 

pakukaa, place to live in; pale, that; petu, our; Sema, good. 

utokeako, where it comes out, the mouth of; m/o, the river; 
Awembamba, | is narrow. 

huko, there; ‘uendako, where we are going; kuzuri, is a nice place. 

mwenyi, a spot having; uvuli, shade; mwapendeza, is pleasant. 

nyumbani, the inside of the house; mzuri, is nice. 


59. CLASS 8. 


The class- and concord-prefix is KU- throughout in singular 
and plural. The corresponding form of the relative is -ko, and of 
the preposition -a, kwa. (See § 19.) 


22 SWAHILI GRAMMAR 


60. This class is formed almost exclusively of verbal nouns, i.e. 
verbs in the infinitive mood used as nouns (§§ 143, 144). 


61. Examples. 

kufa, dying; kuku, this; Awake, his; u,is; Rwepest, quick. 

kushuka, the setting; kwa jua, of the sun. 

kuumeni, at the right hand; kwako, your; ndiko, it is there; 
kuliko, which is; kwema, pleasant. 


62. III. FORMATION OF NOUNS, 


Among the potentialities of Swahili (see also § 203), as of Bantu 
in general, must be reckoned the great variety of noun-forms which 
are, or can be, developed from a single root. This capacity is not 
fully utilized, different possible forms from one root being either 
merely not in use or used commonly only as synonyms. But the 
capacity exists, though in advance of the need to use it; and as 
new ideas are acquired, and new shades of thought, feeling, and 
taste distinguished, the means of appropriately expressing each is 
always at hand awaiting the action of the selective instinct of the 
race. 

It appears, for instance, that Swahili has a normal and exact 
’ expression, when required, for such ideas as those of a threefold 
person, viz.: the adjectival root -éafz, three, with the prefix 27, 
i.e. Mtafu, a noun of Class 1, and of the nature or essence of 
a divine person, as contrasted with that of deity in general, viz. : 
muungu (strictly a noun of Class 2) treated as a noun of Class 1, 
but without 4 plural, and so practically an invariable, and capable 
of taking the prefix U- of abstract nouns, whence the noun 
Umuungu of Class 4, in contrast with Uungu. 


68. Common ways of forming nouns, available for any root but 
in practice limited by use and meaning, may be indicated by a few 
examples ; 

From -¢#, a noun-root, meaning thing, 

ki-tu, plur. vi-tu, Class 3, a (mere inanimate) thing. 

m-tu, plur. wa-fu, Class 1, a living thing, but the class limits 
the meaning to animal life, and usage to rational life, 
hence a person, a human being. 


NOUNS 23 


u-tu (no plur.), Class 4, the nature or essence of a thing, but 
limited generally to human nature or humanity. 

Ji-tu, plur. ma-jitu, Class 5, a big man. 

kijt-tu, plur. viji-fu, Class 3, a little man. 

From -sungu, an adjectival root, meaning strange, foreign, 
m-zungu, plur. wa-sungu, Class 1, a foreigner, European. 
m-sungu, plur. mi-zungu, Class 2, a strange, odd, foreign 

thing. 
ki-zungu, Class 3, a strange kind of thing—commonly limited 
to things European and especially to European language. 
u-sungu, Class 4, the foreigner’s country, Europe, also 
European nature or characteristics. 

Thus a noun-root may be assigned to at least five classes with 

actual or possible distinction of meaning. 


64. From verb-roots nouns are formed with prefixes of all classes 
and ending with any of the vowels and also with -7%, -shi, -22, -sé, 
“Je. The number of possible forms of noun, taken in connexion 
with the various verb-stems available, is therefore enormous, and 
far outruns the present demands of Bantu civilization. The following 
are a few examples ; 


From -Zend-, a root meaning love. 

ku-penda, Class 8, loving, and the other infinitive forms, 
active and passive, kupendwa, kupendelea, kupendelewa, 
kupendeza, kupendana, &c. 

m-penda, Class 1, and mpendi, one who loves, alover. (The 
form ending in -a takes an object after it like any other 
form of the verb, the form in -z does not.) Also mpendaji, 
one habitually fond (of something), a fancier, a devotee. 
M-fendwa, one beloved. Also m-fenzi, one who loves, 
or one who is loved, and many other nouns such as 
mpendeza, mpendest, mpendezajt, mpendelea, mpende- 
lezi, mpendekezi, mpendana, mpendant, mpendanishi, 
mpendanishajt. 

ki-pendi, Class 3, and kipenzi, a favourite, darling. So 
kifendo, an act of kindness, &ifendeleo, Sc. 

penzi, plur. mapenzi, Class 5, love, liking, will. Also pendo. 

upendo, Class 4, loving, love. Also many other nouns, such 


24 SWAHILI GRAMMAR 


as upendezi, upendeleo, upendelefu, upendo (and upe- 
_ ndano), upendani, upendanisht, 
pa-kupendeza, Class 7, and papendeszafo, a pleasant place. 
From -shind-, a root with various meanings, 
_m-shindi, Class 1, and m-shindaji, a conqueror; m-shinde, 
one who is conquered. 
meshindo, Class 2, a shock. 
shinda, Class 5, a remainder. Also shindo, a shock. 
ki-shindo, Class 3, a shock, a slight shock. 
u-shinde, Class 4, defeat ; ushindajt, victory. 
From -za-, meaning produce, bear (as fruit), 
ku-zaa, Class 8, bearing, begetting, producing; kuzaliwa, 
being produced, birth. Also kuzawa. 
mzaa, Class 1, one who begets or bears; mzazi, a prolific 
person; mzeeé, a parent, an old person; ™-za0, produc- 
tion, offspring. | 
sao, plur. ma-zao, Class 5, produce. 
ki-zao, Class 3,a product; kizazi, production, a generation ; 
kizalia, a thing indigenous, homeborn; kizee, an old 
woman, 
u-zazi, Class 4, production, fertility; zao, uzaliwa, uzawa, 
being produced, birth; zzee, old age. 
From -/-, a root-letter, meaning die. 
ku-fa and u-fo, dying ; kifo, dying; ufu, being dead, death ; ; 
kifa, a thing dying; kifu, a thing dead, 
“65. Relative forms of verbs can also be used as nouns, e.g. 
viehdavyo na vistvyokwenda (things which move and things which 
do not move), persons and goods; wfanyiawarye things manu- 
factured ; 2¢okazo, exports, 


CHAPTER III 
ADJECTIVES 


66. Adjectives, i.e. words used as adjectives only, are not 
numerous in Bantu dialects. In Swahili the number is increased 
by the use of many adjectives of Arabic origin. These are for the 


pS 


most part used in one form only with nouns of all classes. Bantu 
adjectives are used with concord-prefixes. As already stated and 
illustrated in chap. ii, they fall into two divisions, each with 
a distinct set of prefixes, viz.: adjectives (1) proper, which include 
all except the (2) pronominal, i.e. demonstrative, possessive, &c. 
The prefixes of adjectives are, as a rule, subject to the same 
euphonic changes as those of nouns (§§ 19, 20). Exceptions are 
mpya (for npya) from -fya, new, with nouns of Class 6 and Class 4, 
plural, and pipya (for papya) in Class 7, and njema, ngema, zema 
(rarely) for nyema, from -ema, good. 


ADJECTIVES. 95 


67. The adjectives -ofe, all, -eny, having, -enyewe, self, some- 
times -zngine, other, rarely -ema, good, take the pronominal set of 
prefixes. 

68. Thus with nouns of the different classes, the concord-forms 
of -ema, good, are: 

mwema, wema, mema, chema, vema, njema, jema, pema, kwema. 

“baya, bad. 

mbaya, wabaya, mibaya, kibaya, vibaya, baya, mabaya, pabaya, 
kubaya, 

-ake, his, hers. 

wake, yake, chake, vyake, zake, lake, pake, mwake, kwake. 

~le, that. 

yule, wale, ule, ile, kile, vile, zile, lile, yale, pale, mle, kule. 

-ote, all. 

wote, yote, chote, vyote, zole, lote, pote, mote, kote. 

(See also Table of Concords, § 101.) 


69. The place of adjectives is largely supplied by adjectival 
expressions, viz. : . 
(1) the variable preposition -4 with a noun, 
e.g. miu wa akili, a man of sense. 
(2) the adjective -exyz, having, with a noun, 
e.g. mahali penyt uvult, a shady place. _ 
! (3) a verb in the relative form (§§ 242-52), or the perfect tense 
| (§ 129), 
e.g. mfungi uliojaa, a full pitcher; mu aliye na nguvu, aman 
who has strength, a strong man; alikula mtungi umejaa, he 
found a full jar. 


26 SWAHILI GRAMMAR 


(4) another-noun, 

e.g. mtu kipofu, a blind person; nguo zi maji, the clothes 
are wet. 

70. All adjectives follow the noun qualified, except the (Arabic) 
adjective £zJ/a, every (which precedes the noun), and also com- 
monly the demonstrative adjectives huyu, huo, yule, &c. 

71. To compare objects with respect to a quality, it is usual 
merely to assert or emphasize the quality in one of them, or to 
assert it of one and deny it of the other. 

E.g. nyumba hit kubwa, this house is large, i.e. the larger 
(largest), or nyumba hit kubwa, si ile, this house is the large 
one, not that. 

But the qualifying adjective may be followed by kuliko, as com- 
pared with, to express, more or less than, or by zaidi ya, ku pita, 
more than. 

72, ‘NUMERALS, 


In Swahili both Bantu and Arabic numerals _ are in use. The 
Bantu numeral nouns are eight only. 


Nouns. Bantu. ARABIC. 
one most wahedi 
two pili theneen 
three tatu thélatha 
four nne droba 
five tano hamsi 
six - sita 
seven - saba 
eight nane. themanya 
nine kenda tissya, tissa 
ten kumi dshara 


78. The Bantu scale, with sifa and saba always used for six and 
seven, is most common up to ten. From ten to twenty both scales 
arecommon Thus: 





eleven kumi na moja edashara 
twelve kumi na mbili thenashara 
thirteen kumi na tate thelitashara 
fourteen kumi na nne arobatashara 
fifteen kumi na tano hamstashara 


ADJECTIVES 27 
Nouns. BANTU. ARABIC. 
sixteen “kumi na sita sttashara 
seventeen kumi na saba sabatashara 
eighteen kumi na nane themantashara 
nineteen kumi na kenda tissatashara 


74. After twenty the scales are commonly combined, i.e. Arabic 


tens are followed by Bantu units. 


precede the tens. 


makumi mawili 


The Arabic units, if used, 


twenty ishirini 
twenty-one ishirins na moja or wahedi u ishirini 
twenty-two #shirini na mbili or theneen u ishirini 

and so on. 

thirty makumi matatu thelathine 

forty makumi mane arobaini 

fifty makumi matano hamsini 

sixty makumi sita sillini 

seventy makumi saba sabwint 

eighty makumi manane Ihemanini 

ninety makumi kenda sessaint 


The Arabic word mia is used for hundred, and e/fu for thousand. 


75. Six of the Bantu units have adjectival forms, and take the 


concord-prefixes of adjectives proper, viz. ; 


one moja Ne 
two wili -tano 
three -Zafu eight -nane 


All the other numerals are used as adjectives without change. 


76. Ordinal adjectives are formed by using the variable preposi- 
tion -a with the numeral nouns, e.g. 


-a mosi, or -a kwanza, first, 
-a pili, second, 
-a tatu, third, and so on. 
77. The commonest fractional parts are expressed by Arabic 


terms for parts of a dollar, e.g. ¢humuni, an eighth; robo, a quarter ; 
nussu, a half; kassa robo, three-quarters (lit. less a quarter). 





28 SWAHILI GRAMMAR 


CHAPTER IV 
PRONOUNS 


78. Under the term pronouns are here included: 

Pronouns (1) personal and (2) interrogative, pronominal adjec- 
tives, (3) demonstrative, and (4) possessive ; also the (5) relative 
and (6) reflexive forms of verbs. 


79. 1. Personal pronouns. 
The full forms are: 


Sing. 1. mimz, I Plur. 1. sisi, we 
2. WEWE, you 2. ninyi, you 
3. yeye, he (she, it) 3. wao, they 


80. These are reduplicated forms of pronominal roots common 
to many Bantu dialects. Other such roots occur in the corre- 
sponding person-prefixes of verbs given below (§ 116). 


81. A shorter form of the pronouns in common use is: 


Sing. 1. miye, I Plur. 1. siye, we 
2. weye, wee, you 2. myte, you 
3. yee, he (she, it) 3. wao, they 


82. The simplest form is seen in combination with a, which is 
both conjunction ‘and’ and ‘preposition ‘ with,’ viz. : 

nami, and I, with me 
nawe, and thou, with you 
and so naye, nasi, nanyi, nao. 
83. It is also used in combination with maz-, which is equivalent 
to the copula ##, as an emphatic form of the pronoun, viz. : 
natmi, it is I 
ndiwe, it is you 
and so ndiye, ndisi, ndinyi, ndio, &c. 

84. For purposes of concord with adjectives the personal 
pronouns are treated as nouns of Class 1, and take the same 
forms of relative, i.e. -ye, -0, and of the preposition -2, i.e. wa. 
With verbs three of the personal pronouns have different forms of 
concord-prefix according as they relate to the subject or the object 
of the verb, viz. sing. 2nd and 3rd pers., and plur. 2nd pers. (§ 116). 


PRONOUNS . 29 


85. 
SUBJECT. OBJECT, 
Sing. 1. (mim, T) ni-, n- ni- 
2. (wewe, you) U-,We -ku- 
3. (yeye, he, she) a-, yu- em -MW- 
Plur, 1. (sész, we) tu-, kw- -lu- 
2. (minyi, you) M-, mw- -wa- 
3. (wao, they) wa- -wa- 


86. The prefixes of the subject are also used independently as 
Copula after or without the pronouns (§ 119). | 
E.g. mimi ni mrefu, | am tall 
yu mdogo, he is small 
ninyi mwema, you are good, 


For these person-prefixes see further chap. v (§§ 116-20). 
87. 2. Interrogative pronouns. These are; 


nani, who? 

nini, what? 

lint, when? 

wapi, where? 

mbona, why? 

kwa nini, ya nini, kwani, why? what for? 
-je (as affix of verbs), and kwaje, how ? 


88. Of these, #27 and wapi are often used as affixes of verbs 
in the forms -#2 and -f/, e.g. wafanyani ? what are you doing? 
aendapi ? where is he going? /e? how? is used independently, 
but then generally to call attention to something that follows, or 
followed by another interrogative, e.g. je, Aabart gani? well, 
what is the news? 


89. The following are adjectival : | 

gani? of what sort? what sort of? When used of persons it 
usually implies, of what tribe? . It follows the noun, whatever its 
class, without change of form. 

pi? which? takes the concord-prefixes of pronominal adjectives, 
i.e. yu-pi, wa-pi, u-pt, i-pi, &c. (§ 101). 

-ngapi? how many? takes the concord-prefixes of adjectives 
proper, e.g. wa-ngapt, vi-ngapt, ma-ngapi, &c. (§ 101). 


30 SWAHILI GRAMMAR 


90. 3. Demonstrative adjectives, . 

In Swahili, as in other dialects of Bantu (and in other languages), 
there are three forms of demonstrative, distinguishing objects in 
respect of position or importance, as—near, intermediate, and 
distant, connected with the personal pronouns, as—near me, near 
you, near him (her, it), and corresponding generally to—this, that 
(yonder), that (at a distance). 

91. All three forms include the sound or syllable most generally 
characteristic of the concord-forms relating to each class of noun, 
viz. the pronoun set, § 25. 


Class1. Sing. Y Plur. W 
2. U yA 
3 KI VI 

4. U ZI 
5. LIT YA 
6 I ZI 
7. Sing. and Plur. PA, M, KU 
8 KU 


92. (1) Demonstrative of nearness, this. 

The characteristic is A- (§ 7) prefixed to a reduplicated but 
shortened form of the (pronoun) concord-syllable. Thus kwyu for 
hyuyu, hawa for hwawa, &c. 


Class 1. Sing. huyu Plur. kawa 
2. huu hit 
3. hiki hivi 
4. huu hizi 
BR hili haya 
6. hii hizi 
7. hapa, humu, huku 
8. kuku 


93. (2) Demonstrative of reference or relative nearness, that. 

This is the same as the demonstrative of nearness with the final 
vowel changed to -0, which is also the characteristic of the relative 
pronoun ($ 98). Thus its forms are—Awyo, hao (hawo), huo, hiyo, 
hicho, hivyo, hilo, hayo, huo, hizo, hapo, humo, huko. 

94. (3) Demonstrative of distance, that. 

.The characteristic is -4e, suffixed to the concord-syllable. Thus 
its forms are: 


PRONOUNS : ol 


Class 1. Sing. yule Plur. wale 
2. ule ile 
3. kile vile 
4. ule ile 
5 lile yale 
0. ile zile 
y. Sing. and Plar. ale, mle, kule 
8. kule 


95. An emphatic form of the third demonstrative is made by 
doubling it, e.g. yule yule, vile vile, pale pale; and of the first 
and second by use with the concord-syllable doubled and pre- 
fixed, e.g. vivi hivi, vivyo hivyo, zizi hizi, sizo hizo, papa hapa, 
papo hapo. Sometimes the first and third are combined, as in 
huyule, hivile, hapate. 

96. (4) Possessive adjectives. 


Sing. I. -angu, my Plur. -e/u, our 
2. -ako, your enu, your 
3. -ake, his (hers, its) -ao, their 


The concord-prefixes are those already given for pronominal 

adjectives in chap. ii. (See Table, § 101.) 
. * 97. The concord-forms of sing.2nd and 3rd and plur. 3rd are some- 
times affixed to nouns in a shortened form, consisting of their first 
and last letters, e.g. jinalo for jina lako, your name; nyumbaye for 
nyumba yake, his house (sometimes also myumbake); babazo for 
baba zao, their fathers. 

98. (5) The relative rarely appears in Swahili except as part of 
a verb-form. Its characteristic is -o (or, with Class 1, -ye) com- 
bined as final vowel with the concord-prefix. Thus it has, according 
to the class of its antecedent, the following forms, viz. -ye, -0, -yo, 
-cho, -vyo, -20, -lo, -po, -mo, -ko. But -o can be used for any of all 
these forms. 

For the use of the relative in verbs see §§ 242-52, 69. 

99. (6) The place of a reflexive pronoun is supplied by the 
syllable 7z- prefixed to the root of the verb for all persons, classes, 
and numbers. Its reflexive force is often emphasized by using the 
adjective -exyewe, self, in concord with the subject of the verb, or 
the noun #a/sz, self, after the verb (§§ 224, 225). 

100. The vowel-sound / occurs in the reflexive of many Bantu 
dialects alone or with various consonants. 


82 ' 


SWAHILI GRAMMAR 





CLASS 
——... 
Sing. Plur. 
Class-prefix M- WA- 
Example min, watu 

Concord-prefix Me 

(1) Adjectives mwa 

(2) Pronouns -, yu wa- 
Verbs a-, yu-, (m-) wa- 
Copula yu wa 
Relative Ye, -0 -0 
EXAMPLES, 

(1) Good Mwema Wema 
Bad mbaya wabaya 
Large mkubwa wakubwa 
Small mdogo  wadogo 
Many, much | mwingi wengi 
Howmany..? wangapi 

, (2) OF wa wa 
Having mwenyi wenyi 
Self, very IMWENYEWE WENYEWE 
Other { mwingine wangine 
All, whole wote wote 
Which..? | yupi wafi 
My wangu wangu 
Your wako wako 
His (hers, its) | wake wake 
Our wetu welu 
Your WENU WENU 
Their wao wao 
This huyu hawa 
This, that huyo hao 
That yule wale 
Who (which) | aliye walio 

is 
“Itisthis(that)| ndiye ndio 
He (she, it, | yana wana 
they) has 
Which. he | aficho walicho 
(she, it) has nacho nacho 


2 
Sing. —Plur. 
M- ME 
mli mite 
YA 
wy 
n- mi. 
“- ?- 
u- ?- 
“ ? 
.0 -YO 


MWEMA MEME 


mbaya mibaya 
mkubwa mikubwa 
mdogo midogo 
mwingi mingi 
mingapi 
wa ya 
wenyi. yenyi 
WEITYEWE yenyewe 
mngine 
mwuingine MINGINE 
wote yote 
upi ipi 
wangu yangu 
wako. yako 
wake yake 
wetu Jetu 
wenu  yenu 
wae yao 
huu hit 
huo hiyo 
ule tle 
ulio iliyo 
ndio ndiyo 
una ina 
ulicho. ilicho 
nacho 


nacho 





Sing. Plur. 

KIE VI- 

kitu Ni vitu 

- 

ki. vi- 

ki. vi- 

ki vi- 

ki vi 

-cho vyo 
chema. vema 
kibaya = vibaya 
kikubwa vikubwa 
kidogo vtdogo 
chingté vingi 

vingapi 

cha vya 
cheny: vyenyi 
chenyewe vyenyewe 
chingine 
kingine vingine 
chote vyote 
kipi vipi 
changu vyangu 
chako vyako 
chake vyake 
chetu vyetu 
chenu vyenu 
chao vyao 
hiki hivi 
hicho. hivyo 
kile vile 
kilicho. vilivyo 
ndicho ndivyo 
kina vina 
kilicho  vilicho 

macho nacho 





101. TABL 
4 | 
Sing.  Plur. | 
U- N. 
ue seyembe 
YA 
m-~ "- 
u- zi- 
“- si- 
u at 
-0 20 
MWEMA njema 
mbaya mbaya 
mkubwa kubwa 
mdogo ndogo 
mwingi nyingi 
ngapi 
wa za 
WENYI zenji 
mungine 
MWINGINE sing 
wote sole 
upi stpi 
wangu zangu 
wako sako 
wake sake 
wet sein 
wen zens 
wao 220 
huu hizi 
huo hizo 
ule site 
ulio zilizo 
ndio ndizo 
una zina 
ulicho stliche 
nacho macho 


TABLE OF 


OF CONCORDS. 


5 


Sing.  Plur. 
- MA- 
NENO —-maneno 


- Ia 
Zi. ya- 
Zi. ya 
“i ya 
-lo yo 


jema mema 


baya maba ya 
kubwa makubwa 
dogo madogo 
jingi mengi 
mangafi 
la ya 
lenyi yenyi 
lenyewe yenyewe 
fimgine 
lingine mangine 
lote yote 
“pi | - yapt 
langu yangu 
lako =—_—- yako 
lake = yake 
Jets yetu 
enu yenu 
Zao yao 
hili. haya 
hilo hayo 
hile yale 
‘itilo yaliyo 
ndilo ndiyo 
Jina yana 
dilicho yaltcho 
nacho nacho 
SW. GR. 





6 
Sing. _ Plur. 
AN N. 
njia 4 njia 
n- n- 
g- gt. 
:- Bs. 
2 at 
-yo -30 
njema njema 
mbaya mbaya 
kubwa kubwa 
ndogo ndogo 
nyingi nyingi 
ngapi 
ya za 
yenyi. zenyi 
yenyeme senyewe 
_ nyingine 
ingine zingine 
yole zole 
ipi sipi 
yangu zangu 
yako zako 
yake zake 
setu sefu 
yenu Zenu 
yao 2a0 
hii hizi 
hiyo hizo 
tle wtle 
iliyo sthigo 
ndiyo ndizo 
ina Sina 
tlicho  zilicho 
nacho. macho 


CONCORDS 
7 
Sing. and Plur. 
PA- MM. | KU. 
mahali - - 
pa- m- ku- 
pa- m- ku. 
pa- I ku- 
pa ms ku 
po IMO ko 
pema. mwema kwema 
pabaya mbaya kubaya 
pakubwa mkubwa kukubwa 
Padogo mdogo kudogo 
pengt mwingi kwingi 
Pangapi mngapi kungapi 
pa mwa kwa 
Penyi mwenyi kwenyi 
penyewe mwenyewe kwenyewe 
IMULINE 
pangine mwingine kwingine 
pote mote kote 
Papi (mpi. kupi 
pangu mwangu kwangu 
mwako kwako 
pake mwake. kwake 
petu mwetu kwetu 
penu mwenu kwenu 
pao mwao kwao 
hapa humu huku 
hapo humo. huko 
pale mle kule 
Palipo mlimo kuliko 
ndipo ndimo ndiko 
pana MNA kuna 
palicho mlicho. kulicho 
nacho nacho nacho 


KU. 
kufa 


ku- 
ku. 
ku- 
ku’ 
-ko 
kwema 
kubaya 
kukubwa 
kudogo 
kwingi 


kungapi 
kwa 


kwenyi 
kwenyewe 


SWAHILI GRAMMAR 


~~ 
Cre 


! 


# ny 
SAT xeQoy poow ‘uguy pony nyny 
ny sm ss0d ‘savy ‘odoy 
ny as‘og'ss 1504 45:5 hoy Ysvy 
an (37) ‘aa (87) ‘a3 (3) MD ' ue ‘ng ‘3a ny Dh ya 3 sija 53. savy ‘svy 
a JANI . ot ‘ta ‘8 ASBUIOISND |g-£ 838813 8-7 soseu[>) 
8-7 898517) vtss ons °€ gsom omvy '€ 
JI ” var '€ oY pessajoq mw T Su MDY °C 
a QAISIOADY pa ‘t OMe 1705 HL -SSA™ 3sni IVY ‘1 ‘bhg 
7 “1 “S12 of. ‘25s ‘vFu 1 551) I 559 
canunfgns “Dp 1 8815 of S[VUOHIpueg | “id “Ind 
yx (2) ‘x (2) Teso0sd199y | (5 Ao) “Mg one (vy) 07 sony nyny 
? Y anga ny oy? 9sn3n ny gsus‘ssvg vy 'vfvy 
D & (Bo) yu ‘od 3 08 ny ue‘og's 51489 sy ‘tyvy 
Jo]NON ¥S (2) ‘= (2) | a7 sy'n on (eae dou) yuya sya yy ‘noy 
JAN EBsIdWI ys (2) ‘2 (2) 8-7 sassej7) | 8-2 SHSEJO Dy 8-2 S5519 8-7 8965£|9) 
[esnevg uc € 0 30 ot 0 vye 
9 nyt at i ae gsm nye 
3 (7) ju “1 "B10g 1 532) $8I8BJ SU I undo = 859% £8 1 6199 
JAHEBITPUI (v) 2 (2) 1 S68[7) - 777) 1 SSEIO I Sse. 
poyddy *Buls qd} 19g “Bug “Sug 
GAY vu ‘ounfqng 2g ‘poy ‘ounfqng “puj 
(2) v SANVUIIYY JANIN 
aidwis JIIGUMN 8]U9891g uonesn{uos 
“u0513g ‘S8EID Suosieg ‘Jaquinyy ‘ssej>) 
aoonw HOIOA, NALS L1oalao BAILVIZY aSNaL 1oufaas 
4 9 G P § 6 I 
SaxIqdns LOOU SIKIA HUA 


*‘pasodaiod JIE SWLLIO;-GIJA YI JO SEXING PUEL SaIGIIJ JU) JO ULIO; PUB JIPIO JEULIOU DY} SIJENSHIJI JIGEL SILI 


AAA TIIHVMS ‘GOT 


VERBS | 35 


CHAPTER V 


VERBS 


103. J. VERB-STRUCTURE. 


The verb in Swahili, as in Bantu generally, is rich in forms. 
These may be conveniently classified under the grammatical terms 
in common use for other languages. 


104. A verb-root is that part of a verb which appears, in Swahili 
without change, in every form based upon it, and is generally 
traceable to a single syllable or letter. 

A verb-stem consists, in what may be called its simple or primary 
form, of a root followed in verbs of Bantu origin by the vowel a. 
Verbs of Arabic origin may end in z, e, or #, and retain this vowel 
in nearly all the verb-forms. The verb-stem is used as the impera- 
tive 2nd pers. sing. (§ 136), and with 4s- prefixed is the infinitive . 
form of the verb (§ 143). 


105. All verb-forms consist of a root with various (A) prefixes 
and (B) suffixes, i.e. various syllables or letters preceding and 
following the root. These syllables are the means of distinguishing 
verb-stems, voices, conjugations, moods, tenses, and persons, 
They are here taken in the order in which they occur in verb-forms, 
and an illustration of each is inserted for convenience here, in 
‘anticipation of detailed explanations given hereafter: 


106. A. Prefixes. 

These are the means of distinguishing conjugation, person, and 
tense. 

(1) Conjugation, affirmative and negative, is always shown in the 
indicative mood by the presence or absence of a negative prefix in 
the initial syllable of a verb, in the subjunctive, in the second 
syllable. (The negative prefixes are 4a and st, § 117.) 

E. g. wapenda, they love; ha-wafpendi, they do not love; 
wasipende, (that) they may not love. 


107. (2) Person, first, second, and third. Number, i.e. singular 
and plural, and also class (of the noun forming the subject of the 
C2 


86 SWAHILI GRAMMAR 


verb) are all shown by the initial syllables of every finite verb-form. 
This initial syllable is called the concord- or person-prefix. 


108. A second concord-prefix can be used immediately preceding 
the root, similarly defining the object of the verb as to person, 
number, and class. Its insertion implies the reference of the verb 
to a definite object, conveyed in English by a pronoun, him, her, it, 
them, or by the article, the. It is often convenient to refer to these 
two important prefixes as subject-prefix and object-prefix. 


109. A third concord-prefix in the relative form, i.e. having as 
its vowel the characteristic -0 (§ 98), is (when used) in most tenses 
inserted immediately after the tense-sign, whatever its antecedent. 
This is called the relative-prefix. 

Thus a single verb-form may by its form separately define subject, 
object, and antecedent, as to person, number, and class. (See 
§ 116.) 

110. Thus in the following examples, the past-tense sign -Zi- being 
used (§ 131): 

alipenda, he (she, it) loved, the initial a- defines the subject of 
the verb as 3rd sing. Class 1, 

nilikipenda, | loved it, mz defines the subject as Ist sing. Class I, 
ki the object as 3rd sing. Class 3. 

walichom’pa, which they gave him, wa defines the subject as 
3rd plur. Class 1, cho the antecedent as 3rd sing. Class 3, # the 
object as 3rd sing. Class 1. 

uilivyoviletea, which they brought to them, subject, object, and 
antecedent are all defined by v7-, -vyo-, -vi-, as 3rd plur. Class 3. 


111. (3) Tenses are distinguished by a characteristic prefix im- 
mediately following the subject-prefix, as e.g., the tense-prefix / 
in the above examples (§§ 121-5). 

112. B. Suffixes, 

These are the means of distinguishing verb-stems, voices, and 
moods. 

(1) Verb-stems are distinguished by the syllable immediately 
following the root-syllable (see §§ 203-26), and are called; 

(a) Simple, e. g. fung-a, bind. 
(6) Applied, e. g. /ung-s-a, bind to (for, with, at, &e.). 


VERBS 37 


(c) Causal, e. g. fung-zsh-a, cause to bind. 
(d) Reciprocal, e. g. fung-an-a, bind each other. 
(ce) Reversive, e. g. fung-u-a, unbind. 
(/) Stative, e.g. fung-am-a, be bound. 
113. (2) Voices are distinguished by the syllable or letter following 
the verb-stem (see §§ 167-73), viz. : 
(a) Active, e.g. fung-a, bind. 
(4) Passive, e.g. fung-w-a, be bound. 
(c) Neuter, e.g. fung-ik-a, be bound. 
114, (3) Moods are distinguished by the final vowel of the verb. 
(see §§ 140, 161), viz. : 
(a) Indicative, final vowel a, e.g. wafung-a. 
(6) Subjunctive, final vowel e, e.g. wafung-e. 
The forms of the so-called imperative and infinitive moods have 
been already mentioned, § 104. (See §§ 136, 143.) 


115. II, VERB-FORMS. 


(1) Person-prefixes. 

(2) Tense-system. 

(3) Affirmative and negative conjunction of a simple verb- 
stem in the active voice. 

(4) Passive and neuter voices. 

(5) Auxiliary verbs. 

(6) Derived verb-stems. 


116, (1) Person-prefixes. 


The following prefixes indicate person, number, and class of 
subject and object, in tenses of the indicative and subjunctive 
moods, affirmative and negative. .The corresponding relative 
forms are added for completeness, § 98. (See also § 102.) 


SINGULAR, 
Subj. Obj. Negative Relative 
Indic. Subjunct. 
Class 1. Pers. 1. i-, n- ni- Si- nisi- “ye, -0 
2. U-, W- -ku- hu- usi- >” 


3. a-, y= = -m-,-mw- ha- asin 9 


88 SWAHILI GRAMMAR 


. Subj. Obj. Negative Relative 
Indic, Subjunct. 
Class 2. Pers. 3. U-, We hau- = ust- “0 
3. his, ch- haki. kisi- cho 
4: "the, W- hau- = usi- -0 
5. it-, 1. hali- = lists -lo 
6. t-, y- hat- tsé- -y0 
7. pa-, p- hapa- pasi- po 
M-, mw- ham- msi.  -mo 
ku-, kw- haku- kust- -ko 
8. ku-, kw- haku- kusi- ko 
PLURAL. 
Class 1. Pers. 1. £f4-, tw- tu- hatu- = tust- “0 
2. Me, MW- wa- ham- msi- -0 
3. wa wa- hawa- wast- -0 
Class 2. Pers. 3. t-, y- hai- tsi- YO 
3. vi-, Vy- havi-  visi- -vyo 
4. Bi-, ze hazi- — si st- “20 
5 ya- haya- = -yast- yo 
6 si-, 2- hazsi- = zisi- -20 
7 pa-, p- hapa- pasi- po 
m-, mw- ham- = msi- -mo 
ku-, kw- haku- kust- RO 
8. ku- haku. kusi- RO 


117. The negative forms consist of the affirmative preceded by 
ha (except the Ist pers. sing. which is sé) in the indicative, and of 
the same followed by sz in the subjunctive mood. 


118. Every finite verb-form in Swahili begins with one of the 
above prefixes. 


119. All the subject-prefixes of the indicative have a regular 
independent use as copula, i.e. to connect subject and predicate. 
E. g. sisi, we; katu, are not; fayart, ready. 
ng'ombe, oxen; Asst, these; si, are ; nsuri, fine. 
yu, he is; mrefu, a tall man. 


120. In 2nd pers. plur. 4u is often used for wa as object-prefix, 


with #z added at the end of the verb, distinguishing it from the 
2nd pers. sing. 


. VERBS 39 





E.g. nakupigani, | beat you (plur.) instead of nawapiga, which 
might mean, I beat them, or nakupiga, which means, I beat you 


“ (sing.). 


121. (2) Tense-system. 
The affirmative conjugation has the following tenses in the 
indicative mood; 


Tense-prefix 
Present indefinite . . . -a- 

» definite . . . -na- 
Perfect . . . . . -me- 
Past . . . . . . <A, -alte 

>, narrative . . . . -ka- 
Future . . . . . -la- 


Conditional present . . . -nga-, -nge- 
93 past e . . -ngalt- 
Customary (without person-prefix)  u- 


The affirmative subjunctive has only one form without distinction 
of tense. 


122. The negative conjugation has in the indicative : 


Present . . . 4 . - (no tense-prefix) 


Past (and perfect) . . . . -ku- 
Future (as in affirmative) -ta- 
Conditional present » -nga-, -nge- 
” past >” -ngali- 
Deferred . . . . . . ja- 


The negative subjunctive has one form without tense-prefix, and 
also a form of the 


Deferred tense . . . . . je- 


123. The tense-prefix (as has been stated, $ 111) always im- 
mediately follows the person-prefix, whether affirmative or negative. 


124. Of these tense-prefixes, only a, 4a, mga, ja, and ku can 
carry an accent or form the last syllable but one of any verb. 
When za, li, me, fa, nge, ngali, or ja are followed by a verb of one 
syllable, the verb is always used in the infinitive form, i.e. with £4 
prefixed to the root to carry the accent. 

E. g. maja, | come; nina-kuja, | am coming. 


40 SWAHILI GRAMMAR 


125. The tense-prefixes which appear to be least commonly 
used in other Bantu dialects are Za (as future), me (as perfect), . 
and hx. 


(3) Affirmative and negative conjugation of a simple verb- 
stem in the active voice. 


AFFIRMATIVE CONJUGATION. 

126. A. Indicative mood. ~ 

(a) Present indefinite. Tense-prefix -a-. 

E.g. napenda, I love, i.e. #-, for mz-, person-prefix of 1st pers, 
sing. Class 1, -a-, tense-prefix as above, -Zenda, simple verb-stem, 
love, I love. And so with all the person-prefixes forming concord 
with the various classes of nouns, 


SING. PLUR. 
Pers, I. - Pers, 1. ¢w- 
2. We 2. mw- 
3. (a-) > a-penda _ 3. w(a)-}a-penda 
w-,ch-,l~ Js UY>, B- 
p, mw-, kw- p-, mw-, kw- 


127. (8) Present definite. Tense-prefix -xa-. 

E.g. anapenda, he (she, it) is loving, i.e. -a, person-prefix of 
3rd sing. Class I, -za-, tense-prefix as above, -Zenda, verb-stem, 
love, he is loving. j 


Pers. 1. ni- Pers, 1. f2- 

2. 4- . 2. m- 

3.a- \ ma- a 3. WE. na-penda 
u-, ki-, li- 2-, Ute, ya- 
pa-, m-, kuj: pa-, m-, ku” 


128. (c) Perfect. Tense-prefix, -me-. 

This tense denotes an action completed or a condition established. 
E.g. nimepiga, | have struck; nimechoka, | have become tired, 
I am tired. The other person-forms are the same as those given 
under the present definite, § 126. 

129. This tense has the force of a pluperfect, when the context 
clearly refers the meaning of the verb to past time, e. g. nalimkuta 
amepiga, | found him, he has struck, i.e. I found (that) he had 





VERBS 41 


struck. It is also used to qualify a noun, as a kind of verbal 
adjective, e.g. palikuwa mtungi umejaa, there was a pitcher (it 
has) become full; i.e. a full pitcher (§§ 69, 150). 

130. Ka- is often used with the force of the perfect-tense prefix, 
but without person-prefixes or the distinctions of meaning which 


they imply, e.g. kaenda, he (she, it) has gone, they have gone; 


kafa, he (she, it) is dead, they are dead. 

‘181. (47) Past. Tense-prefixes, -/#-, -ali-, -ka-. 

E.g. nilipiga, | struck; nalikuja, I came. 

In relating past events, -ka- is regularly used in all verbs after 
the first, and sometimes -4z-, forming a past tense of narrative. 
Nika- at the beginning of such verbs is often contracted to ha-, 
and wzki- to ki-. Ka, thus used, serves also as a connective with 
the verb preceding. 


182, (e) Future. Tense-prefix, “ta, 

When a relative follows the tense-prefix, -/aka- is used for ta. 
E.g. nitapiga, | will strike; utakuja, you will come; atakayepiga, 
he who will strike (§ 245). 

The present-tense is often used for the future with reference to 


what is certain or soon to follow. 


- 183. (f) Conditional, Present. Tense-prefix, -aga-, -nge-. 
9 Past. >” -ngali-. 

E.g. ningapiga or ningepiga, | would (should) strike; ingawa, 
ningekuwa, | would (should) be; ungalipiga, you would (should) 
have struck; amgalikuja, he would (should) have come. 

These tense-forms are regularly used in both parts of a conditional 
sentence. (See § 256.) 


184. (2) Customary. Tense-prefix, 44-. 

This verb-form is not strictly a tense. It consists of the copula 
ni contracted with the infinitive form of verbs, i.e. Au for nz ku-, e.g. 
hupiga for ni kupiga. It is used without subject-prefixes and thus 
denotes merely what is repeated or customary, without distinction 


‘of tense (time) or person, &c., except so far as defined by the 


context or by an object-prefix inserted after Az. 
E. g. mimi huszipenda, |, generally speaking, like them; mfalme 
kukana, the chief.repeatedly denied. 





42 SWAHILI GRAMMAR 


huenda, hwenda, is often used as an adverb, perhaps, I daresay, 
possibly, lit. it often goes or happens. 


185. Various supplementary tenses are formed by using parts of 
the verb £uwa, to be (§§ 178-97), in connexion or combination with 
parts of another verb. Such are: 

Present perfect, e.g. nimekuwa nikipiga, I have been striking 
(for the form ikipiga see below, §§ 147, 148). 

Past imperfect, nalikuwa nikienda or nalikienda, | was going. 

Pluperfect, nalikuwa nimekwenda, | had gone. 

Future imperfect, nifakuwa nikienda, | shall be going. 

Future perfect, nitakuwa nimekwenda, | shall have gone. 

See also Auxiliaries, §§ 174, 175. 

A past perfect, in which the idea of completion is emphasized, is 
supplied by the use of zska (or kwisha), finish, as a semi-auxiliary, 
followed by an infinitive or a verb-stem only. E.g. amekwisha 
piga (or kupiga), he has (already) struck. 

136. B. Imperative mood. 

The simple imperative of direct command has two forms only, 
viz. the verb-stem without person-prefix fur the sing. 2nd pers. and 
the same with the pronoun-suffix -## for plur. 2nd pers. E.g. figa, 
strike (sing.); Pigani, strike (plur.). | 

137. Ka is often prefixed to this form of imperative, as a kind of 
expletive, e.g. kapiga, strike then! strike, will you? 

138. For a mild imperative of all persons the subjunctive forms 


are used, and for the imperative generally in Zanzibar. E.g. niende, 
let me go; apigwe, let him be beaten. 


189. Monosyllabic verbs as a rule use the subjunctive forms, 
but occasionally the infinitive, e.g. kula, kulant, eat. Ja, come, 
alone has a common irregular form for the imperative, viz. #700, 
njooni. Iwe, for uwe, and iweni or wani are sometimes used as 
the imperative of kuwa, to be. 

140. C. Subjunctive mood. 

One form is used without distinction of tense (time), viz. the 
verb-stem preceded by person-prefixes only, and with the final 
vowel, if 2, changed to ¢. 


141. This mood may be contrasted generally (as in other lan- 


VERBS 43 


guages) with the indicative, as the subjective with the objective 
mood, and is used: 
(a) as a mild imperative (see above, § 138); 
(4) as a deliberative, to express doubt or anxiety, e.g. niende, 
I may go, suppose I go; and often interrogatively, 
nipige, am I to strike? shall I strike? what if I strike? 
(c) in various subordinate clauses, especially in final, to express 
, a purpose. (See chap. vii, Syntax.) 

142. Ka is often inserted after the person-prefix as a connective, 
e.g. niende nione, let me go to see; niende nikaone, let me go and 
see (§ 131). 

143. D. Infinitive mood. 

_ The infinitive form is always the verb-stem with the prefix 4x, 
often pronounced kw before a, ¢, 7, and & before 0. Object-prefixes 
and the reflexive are inserted between £w and the root. 


144. The infinitive is freely used as a verbal noun, and as such 
supplies almost the whole of Class 8 (§§ 59-61). 
145. It is also used: | 

(a) frequently to express the purpose of an action, e.g. aéz- 
kwenda kununua, he went to buy (§ 254); 

(8) sometimes for any finite verb-form, when a cumbrous 
repetition of prefixes may thus be avoided, e.g. aka- 
wapiga na kuua, he struck and killed them; aliyekufa 
na kustkwa, (he) who died and was buried ; 

(c) to give prominence to the general idea of a verb, followed 
by the form which indicates its special application, e.g. 
kufa utakufa, die you certainly will. 


146. The infinitive form appears in two tenses, viz. the customary 
(§ 134), and the negative past (§ 154), and in other tenses to bear 
the accent when the verb is monosyllabic (§ 124). 

147. Participles. 

Two forms of the verb are used in a way which may be called 
participial, or as verbal adjectives. 

(1) The first is formed by using -4- in the place of a tense- 
prefix. It corresponds generally to the English present participle, 
and indicates an action or state as present, continuing, or contingent, 


44 SWAHILI GRAMMAR 


while defining it as to class, person, and number, both of subject 
and object. 


Thus it has the forms: 


. SING. PLUR. 
Pers. 1. #:- Pers. 1. t#6- 
2. te 2. m= 
3. a- }hi-penda 3. wa- yki- penda 
“-, ki-, li- i-, Ut-, ya- 
pan, ku-, m- pa-, m-, ku- 


148. Nikipiga, | striking, may be variously translated according 
to the context by, if (in case, supposing) I strike, as I strike, when 
(though, because, since, &c.) I strike. 


149. Xz is sometimes used as a narrative past-tense prefix and 
niké- contracted to 4: (§ 131). 


150. (2) The second form is the indicative perfect with the 
tense-prefix -me- used adjectivally (see § 129). 


NEGATIVE CONJUGATION. 


151. The general characteristic of the negative conjugation is the 
use of the negative prefixes Aa and s?, in connexion or combination 
with the person-prefixes of the affirmative conjugation (see Person- 
prefixes, §§ 116, 117), Aa being used in the indicative except in 
sing. Ist pers., and sé in the sing. Ist pers. and in the subjunctive. 


152. A. Indicative mood. 

The tenses are present, past, deferred, future, and conditional 
past and present. Of these, the future and conditionals have 
the same tense-prefixes as in the affirmative, the past and deferred 
have special tense-prefixes, the present has no tense-prefix but 
a special form. 


153. (a) Present. No tense-prefix. 

This tense consists of the verb-stem preceded by the negative 
person-prefixes only, and the final vowel, ifa, changed to#. E.g. 
sipendi, I do not love, i.e. sé-, negative person-prefix, fend, 
verb-stem with final 2 changed to z And so with all the person- 
prefixes forming concord with the various classes of nouns. 


VERBS | 45 


SING. PLur. 


Pers. I. s#- Pers, 1. hatu-~ 

2. hu- 2. ham- 

3: Aa-| ndi 3. hawa- di 
hau-, haki-, hali- , hai-, havi-, hast- fends 
hat-, hapa-, ham- haya-, hapa-, ham- 
haku- haku- 


154. (6) Past. Tense-prefix -kv-. 
This tense is used as the negative past and perfect. E.g. 
stkupiga, I did not strike, I have not strutk (§ 146). 


155. (c) Deferred. Tense-prefix -7a-. 

This tense indicates what is not yet existent or done. It is very 
often followed by the adverb dado, (not) yet, marking what is only 
- deferred and may be expected to take place. E.g. sijapiga bado, 

I have not yet struck. 


166. An occasional form of this tense places s? after the person- 
prefix instead of Aa before it, the sing. 1st. pers. being ##sz-. E.g. 
nistjapiga, usijapiga, Sc. 

157. (d) Future. Tense-prefix, ota. 

E. g. sttapiga, I shall not strike, &c. 


158. (e) Conditional present. Tense-prefix -nga-, -nge-. 
” past. ” -ngali-. 
E.g. singependa, 1 should not strike; singalipenda, I should not 
have struck, &c. 


159. These tenses also, like the deferred, sometimes place sz 
after the sign of person instead of 4a before it. E.g. nisingependa, 
usingependa, &c., and nisingalipenda, usingalipenda, &c. 

160. B. Imperative mood. 

The form is the same as the affirmative with sz prefixed (§ 136), 
sipiga, stpigani, do not strike. 

161. C. Subjunctive mood. 

The form is the same as the affirmative (§ 140), with sé inserted 
after the person-prefix. E.g. nisipige, (that) I may not strike; 
usipige, (that) you may not strike, &c. 


162, The deferred tense is also used in a subjunctive form. 


46 SWAHILI GRAMMAR 


E. g. nistjepiga, sometimes also nisije kupiga and nisije nikapiga, 
(that) I may not have already struck, before I strike. 


163. There is a very common idiomatic use of the subjunctive 
negative to indicate a purpose not fulfilled, an object not attained or 
frustrated. It may often be translated ‘but... not,’ or ‘ without.’ 
E.g. alitafuta asione, he searched but he did not find; alikaa 
asile, he remained without eating. So with the deferred tense, 
alimkuta asijelala, he found him without his having first gone to 
sleep, i.e. before he went to sleep. 


164. D. Infinitive mood. 

A negative infinitive is supplied by using the verb kuzoa, to put 
away, before or in combination with the affirmative (§ 143), e.g. 
kutoa kupiga, also kutoa piga and kutopiga, not to strike. 


165. Participles, 

A negative form of the present participle in -4- is supplied by 
using the negative relative form -stfo- for -ki>. E.g. nisipopiga, 
(1) not striking, if (in case, supposing, when, as, since, because). 
I do not strike. 


166, And the perfect tense can be used as a past participle or 
verbal adjective in its negative as well as in its affirmative form. 
E. g. niliona mtungi haukujaa, | found the pitcher not full. 


(4) Passive and Neuter Voices. 


167. The characteristic of the passive voice is -w- as the con- 
sonant of the final syllable of any verb-form. 


168. Thus in the passive voice the final @ of verb-stems ending 
in a becomes wa, stems ending in e or have wa appended, stems 
ending in 4 change 4 to swa, stems ending with two vowels have 
-liwa or -lewa in place of final a. 


E.g... Act. piga Pass. pigwa 
samehe samehewa 
rudi rudiwa 
haribu haribiwa 
ondoa ondolewa 


Jungua funguliwa | 


VERBS 47 


169. In many verbs the passive of the applied form is used for 
the simple passive. A few have special forms. The passive of 
wa, kill, is wawa; of Za, eat, Kwa; of pa, give, fewa and pawa; 
of nywa, drink, nywewa. 

170. After a passive verb the agent is commonly introduced by — 
the preposition za, the instrument by kwa or ma, or without a 
preposition. 

171. The characteristic of the neuter voice is -£- as the consonant 
of the final syllable of any verb-form. Verb-stems ending in a 
vowel have the syllable £a appended to the verb-stem; those 
ending in a consonant have za, if the preceding vowel is a, 7, or 
u, and eka, if it is e or a, 


E. g. Act. piga Nent. pigika 
kata katika 
ongoa ongoka 
haribu haribika. 
soma someka 
enda endeka 


172. The chief difference of meaning between the passive and 
neuter voices is that in the neuter no reference is made to an agent. 
E.g. neut. imevunjika, it is broken, it has got broken; pass. 
imevunjwa, it has been broken, some one has broken it. 


173. And the neuter voice is frequently used to express what is 
usual or what is practicable. The latter meaning attaches itself 
especially to the combination of the neuter with the reciprocal 
verb-stem (§ 218). 

E. g. yafanyika, it is commonly done, it can be done; njia hit 
yaendeka, this road is a thoroughfare, or, is passable; ng'ombe 
sinapatikana, cattle are procurable ; yawezekana, it is possible. 


(5) Auxiliary Verbs. - 

174. Verbs already mentioned as regularly available to supple- 
ment the conjugation of other verbs are kuwa, to be (§ 135) ; kutoa, 
to put away (§ 164); and kwisha, to finish (§ 135). 

175. In addition to these, other verbs are more or less clearly 
traceable as elements in the ordinary forms of conjugation. Thus 
it appears that ja, come, supplies the deferred-tense prefixes -stja-, 





48 SWAHILI GRAMMAR 


-sije-, wa, be, the characteristic -w- of the passive voice ; /2, be, 
prefixes used in the past and conditional past tenses; -/-, -ngali-, 
and possibly Zaka, want (purpose, tend), in the prefix of the future. 

176. The following are the principal forms in the conjugation of 
Kuwa, to be, and also of Kuwa na, the combination which, though 


not used as an auxiliary, conveys the meaning of both ‘To be’ and 
‘To have.’ 


177. These verbs also illustrate the ‘conjugation of other 
important verb-stems of one syllable, viz. :— 


Ja, die pa, give 
la, eat ja, come 
nywa, drink cha, dawn 


Kuwa, ‘To be.’ 


178. Kuwa, to be, can express the ideas of (1) simple existence ; 
(2) qualified existence, possession of attributes, &c.; (3) the mere 
connexion of subject and predicate, i.e. the copula, and (4) becoming. 
But simple existence is more idiomatically expressed by using 
Kuwa na; qualified existence is often defined by an adverb or an' 
adverbial suffix; the connexion of subject and predicate is otherwise 
expressed in the present tense, and the idea of becoming is only 
clear in appropriate tenses. Hence some peculiarities of conju- 
gation. 

AFFIRMATIVE CONJUGATION. 

179. A. Indicative mood. 

(a) Present definite. 


The normal forms zawa, wawa, yuwa, &c., are rarely used, 
simple existence being rendered by parts of Kuwa na, and other 
meanings variously, viz. by: 

(1) ##, for all classes, persons, and numbers, e.g. nyumba ni 
kubwa, the house is large; wao ni warefu, they are tall. 

_ (2) the concord-’or person-prefixes, used as independent words, 
e.g. vitu vi tayari, things are ready; /f4 wadogo, we are small. 

(3) 4, with a person-prefix and usually an affix, relative or 
adverbial, e.g. yeye aliye mrefu, he (it is who) is tall; vitu vilipo, 
the things are here. 


VERBS 49 


(4) omission, the predicate merely following the subject ot 

stated alone, e. g. mfu mrefu, or mrefu only, the man is tall. 

180. The relative form of this tense is niiye, uliye, &c., seldom 
niwaye, uwaye, &c. So tliyo, zilizo, £c. 

181. (5) Present indefinite. 

ninakuwa, | am becoming, &c. With a relative, #minayekuwa, 
I who am becoming. | 

182. (c) Perfect. 

nimekuwa, | have become, I am. 

183. (4) Past. 

nilikuwa, nalikuwa, and in narrative, nikawa, | was. With a 
relative, #iliyekuwa, zilizokuwa, &c. 

184. (£) Future. 

nitakuwa, | shall be (become). With a relative, xitakayekuwa, 
stlakazokuwa, Sc. 

185. (/) Conditional present. 

ningawa, ningekuwa, | should (would) be (become). 
— ”» 99 past. 
| ningalikuwa, | should (would) have been (become). 

186. (g) Customary. 

huwa, | (you, it, they) usually am (become) (or, shall be, have 
been, was). 

187. B. Imperative mood. 

The subjunctive is commonly used, but also swe (2nd pers. sing.), 
#weni (2nd pers. plur.), be. 

188. C. Subjunctive mood. 

niwe, uwe, awe, tuwe, mwe, wawe, twe, Viwe, &c. (that) I (you, 
he, they, &c.) may be (become). 

189. D. Infinitive mood. 

kuwa, to be, to become. 

Participle. 

nikiwa, (1) being, &c. 


NEGATIVE CONJUGATION. 


- 190. A. Indicative mood. 
(a) Present. 
siwt, huwi, hawt, &c., are seldom used, the meaning being 


SW. GR. D 





50 SWAHILI GRAMMAR 


supplied in ways corresponding to those in the affirmative (§ 179), 
viz. by using the negative prefix sz (as #2) for all classes, persons and 
numbers, or the negative person-prefixes treated as independent 
words, 

The relative form of this tense is niszye, usiye, zsiyo, &c. 

191. (5) Past and perfect. | 

stkuwa, I was not, I have not been, I did not become, &c. With 
the relative, istyekuwa, I who was not. The negative perfect 
simekuwa is rarely used. 

192. (c) Future. 

sitakuwa, I shall not be (become). 

193. (7) Conditional present. 

singawa (hungawa, &c.), singekuwa (hungekuwa, &c.), and 
sometimes msingekuwa (usingekuwa, &c.), 1 should (would) not be 
(become). 

Conditional past. 

singalikuwa (hungahkuwa, &c.), and sometimes nisingalikuwa 
(usingalikuwa, &c.), | should (would) not have been (become). 

194. (e) Deferred. 

sijawa, 1 have not yet been (become). 

195. B. Imperative mood. 

stwe, siwent, do not be. Or the subjunctive, wswe, &c., may be 
used. 

196. C. Subjunctive mood. 

nisiwe, ustwe, asiwe, isiwe, yasiwe, &c., (that) I (he, they, &c.) 
may not be (become). 

Deferred tense. sisijekuwa, before I was (became). 

197. D. Infinitive mood. 

kuloa kuwa, kutokuwa, not to be (become). 

nisipokuwa, if (as, when, in case, &c.) I am not, is the form used 
in correspondence with the present participle #4wa in the affirma- 
tive (§ 189). . 


Kuwa na, “To have,’ ‘To exist.’ 


198. The verb kwwa in its various forms followed by the prepo- 
sition #a conveys the meaning of the verb ‘To have,’ i.e. to be 
with, to possess, but is not used as an auxiliary. The combination 





VERBS ol 


kuwa na (in this sense) is always followed by a noun or pronoun, 
or has a sufhx defining its object. It is conjugated in the same 
way as kuwa, except that in the present tense a is attached to the 
person-prefix and pronounced as one word with it. Thus: 


199. SING. PLUR, 
Pers. 1. nina, I have Pers. 1. tuna, we have 
2. una, you have 2. mena, you have 
3. ana, yuna, he (she) has 3. wana, they have 


una, kina, lina, ina, it has ana, Vina, sina, Yana, 
pana, mna, kuna pana, mna, kuna 
and so with the present negative, sina, kuna, hana, &c. 

200. An object-prefix used with kuwa na is attached to za in 
the relative form. 

E. g. ninacho, | have it ; wanavyo, they have them. 

201. When a relative of the object is used, the relative-prefix is 
inserted’ twice, once with the verb in the usual way, and again 
suffixed to the aa. 

E.g. kifu nilicho nacho, the thing which I have; ng'ombe 
walizokuwa nazo, the cattle which they had. 

The relative of the subject is used, as already shown, in the con- 
jugation of kuwa. 

202. Kuwa na is also used with the meaning, ‘to exist,’ “to be,’ 
and in this sense is always followed by a noun, pronoun, or suffix, 
but to define the subject, not the object of the verb. The only 
exception is the common stereotyped negative form, Aafana, 
hakuna, hamna, no, not so, there is nothing (no one). 

Thus, kuna mtu means, there is a man; but if used as a question, 
Is there a man? the affirmative answer is never 4una (though it 
may be the negative Aakuna), but always kunaye or kunako, or 
yuko, Similarly, kuna (kulikuwa na) habari ? is (was) there news? 
kunazo, sinazo, there is; kulikuwa nazo, there was. Palikuwa 
na mtu, there was once a man, are words commonly used in 
beginning a story, as being more general than, Palikuwa mtu. 

203. (6) Derived verb-stems. 

As with nouns (§ 62), so with verbs, the actual or potential 
wealth of forms is a marked feature of Swahili in common with 
other dialects of Bantu. 


they have 


D2 


52 SWAHILI GRAMMAR 


204. Subject to the limitations necessarily imposed by its 
meaning, any verb-root has or may have, beside the simple stem- 
ending in -a, a group of derived stems differing by the insertion of 
a syllable or letter immediately after the root. And each such verb- 
stem not only has or may have a complete set of all the forms 
above described, voices, conjugations, moods, tenses, &c.; but also 
may become the base of a further group of verb-stems having the 
characteristics of the original group. 


205. Thus (as has been briefly stated above, § 112) most verb- 
roots have the following stems: 
(1) Simple, with final -a affixed to the root. 
(2) Applied, with final -za, -ea affixed to the root. 
with final -#za, -7sha affixed to the root. 
>” "8A, esha, ” 
(4) Reciprocal, with final -ana affixed to the root. 
Some verbs have also the following : 
(5) Reversive, with final -wa affixed to the root. 
(6) Stative, with final -ama affixed to the root. 
For completeness, two other varieties of verb-stem may be added: 
(7) Reduplicated, i. e. the stem itself repeated twice, and 
« (8) Reflexive, with /:- prefixed to the root (§ 99). 


206. (1) The simple verb-stem has been described (§§ 126-73). 


207. (2) Applied. 

The characteristic ending is: 

za, if the preceding vowel is a, #, or 4, or if the verb ends in 
2074. . 
-ea, if the preceding vowel is ¢ or 9, or if the verb ends ine. 
-lia, -lea, if the verb-root ends with a vowel. 


208. The applied form has a wide range of meanings, covering 
the whole field of relations defined in English and other languages 
by prepositions following the verb, e.g. to, from, into, out of, at, by, 
with, for, on behalf of, against, in opposition to, concerning, in 
respect of, to the gain or loss of, and soon. Such a range would 
involve vagueness in a written language, depending on context 
only for interpretation. Unwritten speech has always in addition 
the running comment of tone, expression, and gesture, sufficient 


(3) Causal or Intensive, 





VERBS 53 


usually to define the particular relation intended. (See also 
§ 237.) 

209. Thus the same applied form has often to be translated by 
words of widely different or opposite meaning. Moreover some 
are used in the sense of simple stems. Others are limited by use 
to a special meaning. The passive of the applied form is in many 
verbs used for the simple passive as well as for the applied. In 
others the different meaning of the simple and applied forms require 
careful discrimination. | 


210. A few miscellaneous examples are as follows: 

Jefa is a simple stem meaning bring; pass. /e¢wa, be brought. 
The applied form is /e¢ea, bring to, for, with, &c.; pass. /efewa, 
have (something) brought to (one), not, be brought to. 

kisu cha kukata, a cutting (sharp) knife; kisu cha kukatia,a 
knife to cut with, i.e. for this particular use. 

Pokea, receive, and Zotea, be lost, are used as simple verbs. 

onea from ona, see, feel, commonly means, display active ill- 
feeling towards, i.e. annoy, persecute. Pendelea is the applied 
form of fendea, itself the applied form of Zenda, love, and has 
the special sense, show a liking for, make a favourite of. 

zaliwa, passive applied stem from zaa, bear, produce, may mean be 
born (for the simple zawa, seldom used), or, havea child born to one. 

From fa, die, comes fa, die to (for, by, &c.), pass. jiwa, lose by 
death, be bereaved. From ja, come, is formed jia, come to, pass. 
jiwa, have visitors. From wa, be, the form wéwa seems to be 
derived with the special meaning, be in debt (to). 

pigia, from figa, strike, is the stem from which are formed a 
whole series of other stems, such as figilia, pigilisha, pigilishia, 
fpigiliana, &c. 

211. (3) Causal or intensive. 

The characteristic ending is -sha or -za. 

isha, -iza, if the preceding vowel is a, z, or 4. 

esha, -eza, if the preceding vowel is ¢ or 0. 

-sha, -8a, if the verb-root ends with a vowel. 

212. If a verb-stem ends with a formative syllable, such as -4a 
or -ka, the causal ending often takes the place of this syllable, 
e. g. shusha, from shuka, not shukisha. 


54 SWAHILI GRAMMAR 


213. The meanings may be classed as follows : 

(i) Causal, including 

(a) Simple, cause to be (do), employ to do, get or have 
done. 

(2) Compulsive, force to be (do), make (order) to be done. 

(c) Permissive, whether actively, i.e. give leave to be (do), 
or passively, i.e. allow to be (be done), not interfere 
with. 

(2) Suasive, induce to be (do), encourage (urge, request), to 
be (do). 

(e) Consequential, result in being (doing), tend to do, produce 
as an effect. 

Other shades of meaning occur, e.g. kama ng’ombe means, milk 
cows; kamisha ng'ombe, get cows to milk, contract for milking, be 
a professional milkman. 

214. (ii) Intensive, implying attention, energy, emphasis, &c., 
and usually translateable by a suitable adverb, e.g. fungisha, shut 
up close; kaszisha, fix tight; Aanyagtsha, stamp hard. 

215. -sha and -za do not appear to differ in force, but when 
either has become attached in common use to a particular meaning, 
the other is available to suggest another or a general meaning. 


216. (4) Reciprocal. 
The characteristic ending is -ana. 


217. This form indicates many kinds of common or connected 
action, e. g. 
(a) Action and reaction, both of act and feeling, e.g. endana, 
love each other; gigana, give and receive blows, fight. 
(4) Connected action, e.g. sokana, part company; fuatana, 
accompany. 
(¢) Combined, mutual, joint action, e. g. endana, join in going, 
go together; Zana, have a general mourning.: 
(d@) Interaction, e.g. shikana, hold together; kazana, be tight, 
a single object being considered as an aggregate of parts. 
218. The reciprocal form of the neuter voice is commonly used 
to indicate what is practicable or possible, e.g. judikana, be know- 
able; Jatékana, be procurable ; onekana, be visible (§ 173). 


VERBS 55 


219. (5) Reversive. 
The characteristic ending is -#a. 


220. Like the English prefix un- (e.g. loose, unloose), the re- 
versive form sometimes means the reverse of the action or state 
denoted by the simple, sometimes what is in effect the same. 
E.g. funga, bind; fungua, unbind; kama and kamua, squeeze, 
wring out. 


221. (6) Stative. 
The characteristic ending is -ama. 


222. This form expresses a relatively permanent state or con- 
dition, e. g. simama, be standing; Zwama, settle down. It is some- 
times used in combination with the reciprocal, e.g. fungamana, be 
bound together. 


2238. (7) Reduplicated. 

A verb-stem repeated twice (or more times) supplies a means of : 
expressing repeated, continuous, or energeticaction. E.g. endaenda, 
keep on going; figafiga, beat severely. 


224. (8) Reflexive. 

As has been stated (§ 99) the syllable j2- prefixed to a verb-root 
gives it a reflexive meaning, e. g. a/ijiua, he killed himself. Rarely 
ji is replaced by the person-prefix in its object-prefix form, e.g. 
alimpiga, he struck himself. 


225. The reflexive has an extended and subtle application by 
attaching to a verb various ideas centreing on that of personal 
will or aim, such as self-will, selfishness, special interest or lack of 
interest, random action, recklessness, &c. A few examples are: 
jienda, go of itself—of easy automatic motion ; szendea, go for one- 
self, i.e. go a walk for pleasure, or run amuck as a madman ; 
jiona, see or think of oneself, be conceited; sikohoza, give a 
significant cough ; jigonjweza, sham sickness ; jikalia, live an idle 
or luxurious life. 


226. In some verbs -afa appears as a stem-ending, similar to the 
above, but not with a meaning sufficiently distinct to form a separate 
class. 


56 SWAHILI GRAMMAR 


CHAPTER VI 


ADVERBS, PREPOSITIONS, CONJUNCTIONS, 
INTERJECTIONS 


227. A. Adverbs. 

In addition to verbs which are adverbs only, such as sana, much, 
very; mo, very much, too much; kabisa, quite; dado (not) yet, 
still; adverbial expressions are freely formed : 

(2) From adjectives, by prefixing vé- to the root, e.g. vibaya, 
badly ; vema (for vyema), well. 

(2) From nouns, either simply, e.g. mwisho, lastly; kadiri, 
moderately ; or with the preposition kwa, e.g. kwa nguvu, strongly. 

(c) From verbs, by using -vyo as the relative suffix, e.g. ufe- 
ndavyo, as you like, if you please, at pleasure. 

(d) From pronominal adjectives, e.g. kapa, humu, huku, here; 
hapo, huko, kule, &c., there; kwangu, at my house; kwako, 
kwake, &c. 

(e) By the locative -## affixed to a noun with the meaning, to, at, 
in, from, &c., e. g. nyumbani, indoors (§§ 57, 231). 

228. The place of adverbs of emphasis or intensity is also 
supplied by using the causal form of verbs (§ 213), those of place 
and time by the use of -fo, -mo, -ko (§ 57), with person-prefixes, 
e.g. nipo, | am here; yuko, he is there; and so kako, kimo, vipo, 
&c., or affixed to forms of the verb kuwa, to be, e.g. alikuwako, he 
was there. 

229. B. Prepositions. 

Prepositions used only as such are: 

-a, of, always used in combination with a concord-prefix con- 
necting it with a noun preceding and indicating generally any 
adjectival relation between that noun and the noun which follows, 
Thus it may have the forms wa, ya, cha, vya, la, za, pa, mwa, kwa. 

' 280. kwa, like -a, very general in: meaning, but supplying with 
the noun which follows a statement of relation in adverbial form. 
It may require translation by any of the English prepositions 
according to the context, but rarely is used (as na, § 232) of the 
agent after a passive verb or of comparative nearness and distance. 


—— 


ADVERBS, PREPOSITIONS, CONJUNCTIONS, ETC. 57 


231. katika, with the dominant meaning of in, as applied to 
time, place, and circumstance. It is not used of agent or of 
juxtaposition (indicated by ma), nor of instrument (indicated by 
kwa). 

Zangu, since, from, with reference to time and also place, re- 
garded as a starting-point. 

ni, the only preposition used always as a suffix, with a locative 
and sometimes a temporal meaning, i.e. in, to, from, at. 


232. Other words used as prepositions are: 

na (also a conjunction, and), with the general meaning, with, 
indicating connexion, association, accompaniment, and their con- 
traries, and regularly used of the agent after a passive verb. 

mbaka (a noun, meaning limit), and Aaffa (an Arabic word also 
used as a conjunction), both with the meaning, to, up to, until, with 
reference to a limit. 

toka, tokea, kutoka, meaning, from, out of, with reference to a 
starting-point or source. 


233. The place of other prepositions with more definite mean- 
ings is freely supplied by using adverbs or adverbial expressions 
followed by ya, na, and sometimes za. E.g. juu ya, above; chini 
ya, below; mbele ya or za, before; nyuma ya, behind; karibu ya 
or na, near, &c. 

234. On the other hand, the applied form of verbs, while 
covering the meaning of all prepositions, requires the context to 
show which particular meaning is meant in each case (§ 208). 


235. C. Conjunctions. 

The following words, used as connectives, though none are con- 
junctions only, are of Bantu origin : 

na, and, also, even; Zena, then, next, further; kwani, for, and 
introducing a dependent clause; kwamba (lit. to say), if, though; 
kuwa, ya kuwa, kwa kuwa, that, since; ingawa, if, though; japo, 
although. 

286. Arabic supplies the other conjunctions in common use, viz. : 

lakini, illakini, walakini, but, however, nevertheless ; wala, and 
not, neither, nor ; ao, ama, either, or; #affa, so, then, moreover; 
illa, except; z//#, in order that; ama and kana, that, as, if; and 


58 SWAHILI GRAMMAR 


three nouns used as conjunctions: kwsudi, in order to; sababu, 
maana, in order to, because. 


237. Conjunctions which introduce dependent clauses are further 
noticed in chap. vii. Here it may be remarked that in Swahili, as in 
Bantu generally, conjunctions of Bantu origin are few and sparingly 
used, an unwritten language needing them as little as prepositions 
for sufficient definition of meaning. Thus a as a rule is confined 
to connecting nouns and sentences, while adjectives and verb-forms 
commonly follow each other without connectives, other than ka in 
the past tense (§ 131) and in the subjunctive mood (§ 142). Even 
to introduce a dependent clause, the infinitive or some other form 
of a verb meaning to be, or to say, is usually sufficient, as in other 
dialects parts of a verb meaning to think (say, do), e.g. the verb 27 
in Nyasa and kindred dialects. 

238. D. Interjections. 

Interjections, though largely used in the common talk of the 
poorer classes, are not a sufficiently formal element in Swahili 
Grammar to call for treatment here. 


CHAPTER VII 
SYNTAX 


239. Concord, as already described, forms the most striking 
and important feature in the grammatical connexion of words and 
sentences, including dependent sentences of the adjectival or 
relative kind. 


240. A brief account of dependent sentences, though involving 
some repetition of statements already made, is added here, under 
divisions commonly known and with the corresponding English 
conjunctions, viz. : 

A. Reported speech, (he said) that. 

B. Adjectival or relative sentences, who, which, what. 

C. Adverbial sentences, viz. those introduced in English by the 
conjunctions ; 


SYNTAX ; 59 


(a) when, where (temporal and local). 
(4) to, in order to, lest (final). 

(c) if, except, unless (conditional). 
(d) because (causal). 

(e) though (concessive). 
(7) so that, so as to (consecutive). 

(g) as (comparative). 

241. A. Reported speech, (he said) that, &c. 

Reported speech is expressed as direct speech, in the first or 
third person, without further change, either with or without a 
conjunction. 

E. g. (he said) that he would go to see. 

(alisema) ntakwenda kutazama, | will go to see. 
»  atakwenda kutazama, he will go to see. 
> kama (kana, kwamba, ya kwamba, kama kwamba, 
ya kuwa, kuwa) atakwenda kutazama, that he would go to see. 


242, B. Adjectival sentences. 

Who, which, what, is not as a rule expressed independently, but 
as part of a verb-form, viz. a person-prefix with the final vowel 
changed to -0 (§§ 98, 69). 


243. The verb-forms which admit of this relative-prefix are: 

(a) The verb-stem preceded by a person-prefix and followed by 
a relative without any tense-sign, e.g. apigaye, he who strikes; 
wampendao, they who love him. This is the simplest in form and 
most general in meaning. 


244. In this, as in other relative verb-forms, there may be a 
noticeable ambiguity, viz. in such a form as amfigaye, which may 
mean, he who strikes him, or he whom he strikes, according as the 
relative refers to the subject or object of the verb. 


245. In all other forms the relative, whether referring to subject 
or object, follows the tense-prefix, but it is limited to certain tenses, 
viz. : 

(4) the present definite, e. g. anayenipiga, he who is beating me, 
or I whom he is beating, maneno anayonipigia, words for which he 
is beating me. 

(c) the past (with prefix -/:-), e. g. aliyepiga, he who struck. 





60 SWAHILI GRAMMAR 


(d) the future, the tense-prefix being always in this case -Zaka- 
for -/a-, e.g. atakayepiga, he who will strike. 


246. In the negative conjugation the only form used for all 
tenses consists of the verb-stem preceded by a subject-prefix, the 
negative-prefix sé-, the relative-prefix, and (if required) an object- 
prefix, in the above order. 

E.g. astyepiga, he who does not (has not, did not, will not) strike. 


247. When the relative relates to a word introduced by the 
prepositions #@ or kwa after a verb, the relative prefix is repeated 
as affix to the preposition. 

E.g. alinipiga na kisu, he struck me with a knife; kisu adi- 
chonipiga nacho, the knife with which he struck me. 

248. This is the rule also for all forms of kwwa na, to have, 


when used with a relative, e.g. vitu nilivyokuwa navyo, things 
which I had (§ 201). 


249. The relative form of the verb Awa, to be, in the present 
affirmative is: 


SING. PLUR. 
Pers. 1. miliye (nilio) Pers. 1. fuliye (tulio) 
2. suliye (ulio) 2. mliye (mlio) 
3. aliye (alio) 3. walio 
ulio, kilicho, lililo, palipo, tliyo, vilivyo, yaliyo, palipo, 
mlimo, kuliko mlimo, kuliko 


250. In the negative the forms are the same, with -ss- in place 
of -/i-, i.e. nisiye, usiye, Sc. 


251. These forms of k£wwa are used to supply a relative for 
tenses otherwise without it. Thus nimepiga, I have struck; niliye 
nimepiga, | who have struck; nistye nimepiga, | who have not 
struck. And so with ningepiga, stjapiga, Sc. (§ 135). 


252. Swahili idiom inclines to the frequent use of the relative 
rather than the direct verb-form to express the predicate, when 
the object is to make it clearly characterize the subject, and 
especially in questions. E.g. huyu ajuaye, this person knows, 
rather than huyu ajua. Nani aliyenipiga, who struck me? rather 





SYNTAX 61 


than nani alinipiga. Wangapi waendao, how many (are there 
who) go? oO 


\a53. C. Adverbial sentences, 
(a) Temporal and local. 
When, where, are expressed by -f0, where; also by -m0, -ko, 
used with verbs in the same way as relative-prefixes (§§ 242- 5 and 
see § 57). 


254. (6) Final. 

To, in order to, is expressed by the use of the infinitive or 
subjunctive mood, or the verb fafa, get, obtain, in the subjunctive 
followed by the infinitive, with or without a conjunction preceding, 
i.e. tlii, kusudi, maana, sababu (§ 236), lest, by the negative 
subjunctive. 


255. (c) Conditional. 

If is variously expressed by (1) kama, kwamba, ikiwa, followed 
by a tense of the indicative mood, (2) the participial form in -£7- 
($ 147), (3) -fo, used as a relative suffix (§§ 242-5), (4) a conditional 
tense (§ 123). Kama is also often used with the participle. 

E. g. kama (kwamba) afaka, and akitaka or kama akitaka, and 
atakapo, and angetaka, all mean, if he likes, indicating a condition. 
The form of the verb indicating the act conditioned varies with the 
meaning, e.g. aende, he may go, or afakwenda, he will go, or 
angekwenda, he would go. 


256. The same conditional tense is often used both of the 
condition and the act conditioned, e.g. angaliona angalijua, if 
he had seen he would have known (§ 123). 


257. Except, unless, are often represented by isipokuwa. 


258. (7) Causal. 
Because, is represented by sababu, kwa sababu, kwa maana, 
kwa kuwa, or ya kuwa, followed by the indicative mood. 


259. (ec) Concessive. 

Though, is expressed by kwamba, japo (ijapo), ingawa, ikiwa, 
followed by the indicative or subjunctive according as the reference 
is to a fact or possibility. 





62 SWAHILI GRAMMAR 


260. (/) Consecutive. 

So that, so as to, may be expressed by Awa ginsi followed by 
the subjunctive of a prospective, or afta by the indicative of an 
accomplished result. 


261. (g) Comparative. . 

As, is expressed by kama, ginsi (in such way or manner as), 
kadiri (in such degree or quantity as), followed by -vyo, as 
relative prefix of the dependent verb. E.g. kadiri awezavyo, as 
much as he is able ; kama upendavyo, as you please. 

262. Without, in connexion with a verb following, is often 
represented by asipo with an infinitive, or by the negative sub- 
junctive (§ 163). E.g. alikaa pasipo kula or alikaa asile, he 
remained without eating. 


JUN 22 1915 


Oxford: Printed at the Clarendon Press by Horace Harr, M.A. 


CLARENDON PRESS SCHOOL BOOKS 





(All books are in extra fcap 8vo unless otherwise described ) 


ENGLISH 


School Dictionaries 


Concise Etymological Dictionary, by w. w. Sxzar. 
A new edition (1901), rewritten throughout and arranged alpha- 
betically. Crown 8vo, 676 pp. 5s. 6d. 

Saturday Review :—‘ Mr. Skeat’s larger dictionary has estab- 
lished his title to the gratitude of all scholars; and of his smaller 
dictionary we can only say that it is not less useful and valuable.’ 


Student’s Dictionary of Anglo-Saxon, by H. Swerr. 
Small 4to. 233 pp., printed in 3 columns. 8s. 6d. net. 
Notes and Queries :—‘ For the purpose of the student, no 


work so trustworthy, so convenient, and so valuable has seen 
the light.’ 


Concise Dictionary of Middle English, from 
A.D. 1150 to a.p. 1580; intended to be used as a glossary to the 
Clarendon Press Specimens of English Literature, etc.; by 
A. L. Maynew and W. W. Sxeat. Crown 8vo. 7s. 6d. 


Dr. Sweet's Grammars 


New English Grammar, logical and historical, in two 
parts, sold separately: Part I, Introduction, Phonology and 
Accidence, crown 8vo, second edition, 523 pp., 10s. 6d. Part II, 
Syntax, crown 8vo, second edition, 146 pp., 3s. 6d. 

School World:—‘ As an English grammar the book is of high 
value ; as an historical study it is of the deepest interest, while 
its clearness and careful style make it as able to the literary 
man as to the grammatical student.’ 


Short Historical English Grammar. 272 pp., 4s. 6d. 
Guardian :—‘ In the best sense of the word a scholarly book 
—one that, we hope, will for a long time exercise its influence 

on the teaching of English.’ 
Educational Times :—‘ Excellent in every way.’ 


Primer of Historical English Grammar, including 
History of English, Phonology, Accidence, Composition, and 
Derivation, with Specimens of Old, Middle, and Modern English 
added. 120 pp. 2s. 


K 10,000 1 


CLARENDON PRESS SCHOOL BOOKS 





Dr. Sweet’s Primers and Readers 


First Steps in Anglo-Saxon, containing 25 pages of 
grammar, 43 of text, and 40 of explanatory notes. 9s. 6d. 


Anglo-Saxon Primer. With grammar and glossary. 
Eighth edition. 126 pp. 9s. 6d. 


Anglo-Saxon Reader, in prose and verse. With grammar, 
metre, notes, and glossary. Seventh edition, revised and 
enlarged (1898). Crown 8vo, 414 pp. 9s. 6d. 


A Second Anglo-Saxon Reader, archaic and dialectal, 
220 pp. 4s. 6d. 


Old English Reading Primers > being supplements to 
the Anglo-Saxon Readers. 
I: Selected Homilies of #lfric. Second edition. 2s. 
II: Extracts from Alfred’s Orosius. Second edition. 2s. 


First Middle English Primer, with grammar and 
glossary. Second edition. 2s. 6d. 


Second Middle English Primer: extracts from 
Chaucer, with grammar and glossary, Second edition. 2s. 6d. 


Primer of Phonetics. Second edition (1903). 3s. 6d. 
Educational Times :—‘A concise, definite and practical 
primer, eminently the book for a beginner.’ 


Primer of Spoken English. Second ed. revised. 3s. 6d. 





A Book for the Beginner in Anglo-Saxon. 
By J. Earnie. Fourth edition (1903). 2s. 6d. 


A Primer of English Etymology. By W. W. Sxear. 
Fourth and revised edition (1904). Stiff covers, 120 pp. 1s. 6d. 
Notes and Queries:—‘A work which facilitates the much- 


needed study of our language, and in the absence of other 
costlier and less concise and lucid works is indispensable.” 


2 


ENGLISH 





Annotated Texts 
Old and Middle English 


Laurence Minot’s Poems, edited by J. Hatt. Second 
edition. 4s. 6d. 


Gospel of St. Luke in Anglo-Saxon, edited by 

J. W. Brient. 5s. 

Selections from Gower’s Confessio Amantis, 
edited by G. C. Macautay (1903). 302 pp. 4s. 6d. 


Miracle Plays, Moralities and Interludes, being 


specimens of the pre-Elizabethan drama. Edited, with intro- 
uction, notes, and glossary, by A. W. Poxztarp. Fourth 
edition (1903), with ten illustrations. Crown 8vo. 7s. 6d. 


Specimens of Early English: with introductions, notes, 
and glossarial index. 

Part I: From Old English Homilies to King Horn (a.p. 1150 to 
A.D. 1300): by R. Morris. Second edition. 572 pp. 9s. 
Part II: From Robert of Gloucester to Gower (a.D. 1298 to A.D. 1393): 

by R. Morais and W. W. Sxear. 4th ed. revised. 530 pp. 7s. 6d. 


Part III: From the Plowghman’s Crede to the Shepheards Calendar 
(a.pD. 1394 to a.p. 1579): by W. W. Sxeart. Sixth edition. 
582 pp. 7s. 6d. 


Prof. Skeat’s editions 


The Oxford Chaucer, containing in one volume the com- 
plete text of Chaucer’s works; with introduction and glossarial 
index. Crown 8vo. 906 pp. 3s.6d. On India paper, from 5s. 


The Minor Poems of Chaucer. With notes, etc. 
Crown 8vo. Second edition. 586 pp. 10s. 6d. 


The Hous of Fame. Crown 8vo. 136 pp. 2s. 
The Legend of Good Women. Crown 8vo. 286 pp. 6s. 
The Prologue, the Knightes Tale, the Nonne 


Prestes Tale, from the Canterbury Tales. R. Mornis’s edition, 
re-edited. 324pp. 2s. 6d. 


The Prologue. School edition. 96 pp. 1s. 
3 


CLARENDON PRESS SCHOOL BOOKS 





The Prioresses Tale, Sir Thopas, the Monkes 


Tale, the Clerkes Tale, the Squieres Tale, etc. Seventh edition. 
412 pp. 4s. 6d. 


The Tale of the Man of Lawe, the Pardoneres 
Tale, the Second Nonnes Tale, the Chanouns Yemannes Tale, 
from the Canterbury Tales. New edition revised (1904). 4s. 6d. 

Langland’s Piers the Plowman. _ Sixth edition. 
264 pp. 4s. 6d. 

The Tale of Gamelyn. Second edition. 104 pp. 1s. 6d. 


W yelitie's Bible: J ob, Psalms, Proverbs, Ecclesiastes, and 

e Song of Solomon. 3s. 6d. § The New Testament. 6s. 

The Lay of Havelok the Dane, (1903). With two 
illustrations. 4s. 6d. 

The Dream of the Rood. An Old English poem attri- 
buted to Cynewulf. Edited by A. S. Cook. 3s. 6d. 


Elizabethan 


More’s Uto la, edited, with introduction, notes, and full 


lossary (by Miss Murray), by J. Caurton CoLLlims (1904). 
rown 8vo. 3s. 6d. 


Elizabethan Critical Essays, selected and edited by 
Gregory Smira : with introduction on the value of Elizabethan 
criticism and notes. Crown 8vo, 2 vols. 12s. net. 

Specimens of the Elizabethan Drama. From Lyly 


to Shirley, a.p. 1580 to a.p. 1642, Edited, with introductions 
and notes, by W. H. Williams. Crown 8vo. 7s. 6d. 


The Oxford Shakespeare, containing the complete text 


of Shakespeare’s works, edited, with glossary, by W. J. Crate. 
3s. 6d. 1264 pp. Crown 8vo. On India paper, from 5s. 


Select Plays of Shakespeare. _ Stiff covers. 
Edited by W. G. Ciarx and W. Apis Waiext. 


Hamlet. 2s. Merchant of Venice. 1s. 
Macbeth. 1s. 6d. Richard the Second. 1s. 6d. 
Edited by W. Apis Wricur. 
As You Like It. Is. 6d. King John. 1s. 6d. 
Coriolanus. 2s, 6d. King Lear. 1s. 6d. 
Henry the Eighth. 2s. Midsummer Night’s Dream. 1s, 6d. 


Henry the Fifth. 2s. Much Ado about Nothing. Is. 6d. 
Henry the Fourth, Part I. 2s. Richard the Third. 2s. 6d, 
Julius Caesar. 2s, Tempest. Is. 6d. 

Twelfth Ni ght, 1s. 6d. 











ENGLISH 





Marlowe’s Edward II, edited, with introduction and notes, 
by O. W. Tancocx. Third edition. 2s. and 3s. 


Marlowe’s Dr. Faustus and Greene’s Friar Bacon 


and Friar Bungay, edited by A. W. Wanp. Fourth 
edition (1901). Crown 8vo. 448 pp. 6s. 6d. 

Spenser’s Faery Queene, Books I and II, with intro- 
duction and notes by G. W. Krrcui, and glossary by A. L. 
MayHew. 2s. 6d. each. 

Hakluyt’s Princi pal Navigations : being narratives 
of the oyages of the Elizabethan Seamento America. Selection 
edited by E. J. Payne, containing the voyages of Gilbert, 
Hawkins, Drake, Frobisher, Raleigh and others. Crown 8vo, 


with portraits. First and second series. Second edition. 324 
and 350 pp. 45s. each. 


Specimens from 1394 to 1579: see p. 3. 


Bacon’s Advancement of Learning, edited by 
W. Atpis Wricut. Crown 8vo, with woodcuts. 424 pp. 3s. 6d. 


Bacon’s Essays, by S. H. Reynoups. 8vo, 12s. 6d. 


Shakespeare as a Dramatic Artist. By R. G. 
Movutron. Third edition, enlarged. Crown 8vo. 7s. 6d. 


Seventeenth Century 


The Oxford Milton, edited by H.C. Beecumc. Demy 
8vo, with facsimiles, 7s. 6d.; crown 8vo, 3s. 6d.; or, India paper, 
from 5s.; miniature edition, on India paper, 3s. 6d. 

Milton’s Poems, edited by R.C. Brownz. 422 and 344 pp. 
Two volumes, 6s, 6d.; or separately, vol. I, 4s., vol. IT, 3s. 

Paradise Lost: Book I, edited by H. C. Breecuine. 
1s, 6d. Book II, edited by E. K. Chamsess. 1s. 6d. 
Together, 2s. 6d. 

Samson Agonistes, edited by J. Cavrrow Coxtuns. 
Stiff covers, 1s. 

n paper covers 

Lycidas, 3d. ; Comus, 6d.: edited Lycidas, 6d. ; L Allegro, 4d.; Il 
by R. C. Browne. Penseroso, 4d.; Comus, Is. 

ited by O. Exron. 


Areopagitica, edited by J. W. Hates. 3s. 
5 


CLARENDON PRESS SCHOOL BOOKS 


Bunyan’s Pilgrim’s Progress, and Grace Abounding, 
edited, with biographical introduction and notes, by E. VenaBies. 
Second edit., revised by M. Peacock. Cr.8vo with portrait. 3s. 6d. 


Holy War and the Heavenly Footman, by M. Peacock. 
3s. 6d. 


Clarendon’s History of the Rebellion, Book VI, 
edited by T. Annotp. Second edition. Crown 8vo. 5s. 

Selections from Dryden, including Astraea Redux, Annus 
Mirabilis, Absalom and Achitophel, Religio Laici, and The Hind 


and the Panther: edited by W. D. Cuaisriz. Fifth edition, 
revised by C. H. Firru. 372 pp. 3s. 6d. 


Dryden's Essays, selected and edited by W. P. Ker (1900). 
o volumes crown 8vo. 404 and 324 pp. 10s. 6d. 


Dramatic Poesy, edited by T. Annotp. Third edition 


(1904) revised by W. T. Annoxtp. 3s. 6d. 


Manchester Guardian :—‘In its new form this book ought 
long to hold its place as the standard separate edition of one 
of the two or three finest achievements of English criticism.’ 


Milton’s Prosody, by R. Bripcrs. Crown 8vo. 3s. net. 


Eighteenth Century 


Locke’s Conduct of the Understanding, edited by 
T. FowLer. Third edition. 2s. 6d. 

Selections from Addison’s papers in the Spec- 
tator. By T. Annotp. 560 pp. 4s. 6d. 


Selections from Steele, being papers from the Tatler, 
S tor, and Guardian, edited, with introduction, by Austin 
opson. Second ed. Cr. 8vo, with portrait. 556 pp. 7s. 6d. 
Selections from Swift, edited, with biographical intro- 
duction and notes, by Sir Henry Craix, containing the ter 


rt of Tale of a Tub, Gulliver’s Travels, Battle of the Books, etc. 
wo volumes crown 8vo, 484 and 488 pp. 7s. 6d. each. 


Selections from Pope, with introductions and notes by 


Manx Parrison. (1) Hesay on Man, sixth edition, 1s. 6d. 
(2) Satires and Episties, fourth edition, 2s. 


ENGLISH 


Parnell’s Hermit. Paper covers. 2d. 


Thomson’s Seasons and the Castle of Indolence, * 


edited by J. Locre Robertson. Extra fcap. 8vo. 4s.6d. Also 
Castle of. Indolence separately. 1s. 6d. 


Selections from Gray, edited by Edmurd Gossz. 3s. 
With additional notes for schools by F. Watson. 1s. 6d. 


Gray’s Elegy and Ode on Eton College. za. 


Selections from Goldsmith, edited, with introduction 
and notes, by Austin Donson. 3s. 6d. 


Goldsmith’s Traveller, edited by G. Brrxsecx Hut. 
Stiff covers. 1s. The Deserted Village. Paper covers. 2d. 


Johnson’s Rasselas, edited, with introduction and notes, 
by G. Brrxseck Hm. Cloth flush 9s. ; also 4s. 6d. 


Rasselas, and Lives of Dryden and Pope, - 
edited by A. Mitnes. 4s.6d. Lives separately. 2s. 6d. 


Life of Milton, edited by C. H. Firrn. Cloth 2s. 6d. ; 
stiff covers 1s. 6d. - 


Vanity of Human Wishes, ed. by E.J. Payne. 4d. 


Selections from Cowper, edited, with a life, introduction, 
and notes, by H. T. Gairrira. 314 and 332 pp. 


Vol. I: Didactic Poems of 1782, with some minor pieces 1779- 
1783. 3s. 


Vol. II: The Task, with Tirocinium and some minor poems 
1784-1799, Third edition. 3s. 


Selections from Burke, edited by E. J. Payne. 


I; Thoughts on the Present Discontents: the two Speeches 
on America. Second edition. 4s. 6d. 


II: Reflections on the French Revolution. Second edition. 5s. 
III : Letters on the proposed Regicide peace. Seconded. 5s. 


Selections from Burns, edited, with introduction, notes, 
and glossary, by J. Loare Rosertson. Crown 8vo. 3s. 6d, 


7